Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja kord

Riigikantselei 04.07.2022 nr 5-5/22/2743 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile määruse "Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja kord" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: 20220629_A_OI_Kahju-hyvitamise-kord;EN.docx 20220629_A_OI_Kahju-hyvitamise-kord;SK.docx 20220629_A_OI_Kahju-hyvitamise-kord;SK;L01.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 29.06.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsi ooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 87 4 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrus reguleerib kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks taotluse esitamise ja lahendamise tingimusi ja korda. (2) Määrust kohaldatakse isiku, kellele on kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud õigusvastas t kahju, suhtes või tema õigusjärglas ele (edaspidi kahju kannatanud isik ). § 2. Kahju hüvitamise taotluse esitamine (1) Taotlus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks (edaspidi kahju hüvitamise taotlus ) esitatakse haldusorganile, kes tekitas kahju või vastutab kahju vahetult tekitanud isiku eest (edaspidi kahju tekitanud haldusorgan ). (2) Kui kahju tekitanud haldusorgan ei ole teada, siis esitatakse taotlus asjaomasele ministeeriumile, kes viib kahju hüvitamise menetluse läbi ulatuses, mis on vajalik vastutava haldusorgani väljaselgitamiseks või tõendi tagamiseks. (3) Kui kahju tekkimises on osalenud mitu haldusorganit, siis esitatakse kahju hüvitamise taotlus asjaomasele ministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud valitsusasutusele. § 3. Kahju hüvitamise taotluse menetlemise kord (1) Kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, millal kahju kannatanud isik kahjust teada sai või pidi teada saama. (2) Kahju hüvitamise taotlus peab olema kirjalik. (3) Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida vähemalt järgmised andmed: 1) kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 2) kahju kannatanud juriidilise isiku ärinimi ja registrikood; 3) kahju kannatanu d isiku elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-postiaadress ja muud kontaktandmed; 4) kahju tekitanud haldusorgani või asjaomase ministeeriumi nimetu s ja muud teada olevad andmed; 5) õigusvastane haldusakt, toiming või muu tegu, millega kahju tekitati; 6) isikule teada olevad kahju tekitamise asjaolud ning sellekohased tõendid; 7) isiku selgelt väljendatud taotlus, sealhulgas kas isik soovib hüvitist või tagajärje kõrvaldamist; 8) arvelduskonto andmed, millele soovitakse hüvitise ülekandmist; 9) muud taotluse lahendamisega seotud olulised asjaolud. (4) Kui kahju hüvitamise taotluse esitaja ei ole kahju kannatanud isik, siis tuleb kahju hüvitamise taotluses täiendavalt märkida kahju hüvitamise taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, ja kontaktandmed ning põhistada taotluse esitamist. (5) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse ühe aasta jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest. (6) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse haldusaktiga. § 4. Kahju hüvitamise tingimused ja piirangud (1) Kahju tekitanud haldusorgan hüvitab üksnes riigikaitseseaduse § 87 2 ja § 87 3 sätestatud kahju. (2) Hüvitise suuruse määramisel arvestab kahju tekitanud haldusorgan riigivastutuse seaduse § 13 sätestatud piiranguid, arvestades riigikaitseseaduse § 87 3 lõikes 2 sätestatud erisusi. (3) Kahju ei hüvitata, kui kahju kandmist võib oodata kahju kannatanud isikult üldise kodanikukohustuse osana. Kodanikukohustuse täitmisena käsitletakse eelkõige teiste isikute õiguste arvestamist ja õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmist, kodaniku vabatahtlikku ja kohustuslikku osalemist riigikaitses, isiku ametiseisundist, liikmelisusest või muust kuuluvusest tulenevate ülesannete täitmist, hoolsuskohustuse täitmist isiku, looma või asja suhtes või vabatahtlikust tegevust. (4) Kahju tekitanud haldusorgan ei hüvita kahju, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kulu st ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. § 5. Kahju hüvitise väljamaksmine (1) Kahju hüvitis kantakse üle taotluses nimetatud arvelduskontole. (2) Hüvitise välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole maksmise korral ei vastuta haldusorgan ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise ja arvelduskontole raha laekumise vahel, ega hüvitise suuruse erinevuse eest, mis on tekkinud välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu makse tegemise ja selle kontole laekumise vahelisel ajal. Haldusorgan võib vähendada hüvitise summat nende teenustasude võrra, mida tema peab makse teostajana kandma. Kaja Kallas peaminister Kalle Laanet kaitseminister Taimar Peterkop riigisekretär 2 9 .06 .2022 Vabariigi Valitsuse määruse „ Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsi ooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja kord “ eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on täpsustada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise tingimusi ja korda. Määrus antakse riigikaitseseaduse § 87 4 lõike 4 alusel. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise või tagajärje kõrvaldamise tingimuste ja korra põhialused on nähtud ette riigikaitseseaduse § 87 4 ning eelnõukohase määrusega täpsustatakse selle tingimusi ja korda. Eelnõukohase määrusega sätestatakse , et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kirjalikus vormis kolme aasta jooksul kahjust teada saamisest ning määratakse, millised andmed tuleb taotlusesse kirja panna. Kui kahju tekitanud haldusorgan pole teada, siis selgitab haldusorgani välja ja tõendid tagab asjaomane ministeerium. T äpsustatakse, mida tähendab kodanikukohustuse täitmine ja millal see välistab kahju hüvitamise (näiteks ametiseisund, hoolsuskohustus, asja või looma omaniku kohustus ja vabatahtlik tegevus). Arvestades taotluste hulka ja keerukust on taotluse lahendamise tähtaeg üks aasta nõuetekohase taotluse saamisest. Eelnõu ettevalmist aja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome valdkonnajuht Guido Pääsuke ( [email protected] ) ja õigusloome nõunik Sander Põllumäe ( [email protected] ) . Märkused Eelnõu ei ole seotud Euro opa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ga. Määruse eesmärk Eelnõukohase määruse eesmärk on täpsustada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise tingimusi ja korda. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Määruse § 1 reguleeritakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Riigikaitseseaduse § 87 4 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega k õrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja korra . Volitusnormi kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud määruse kehtestama (imperatiivne volitus). Volitus on antud seadust täpsustava määruse kehtestamiseks ( intra legem määrus). Volitusnormi kohaselt kehtestatakse nii materiaal- kui ka menetlusõigusnormid. Määrus reguleerib kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks taotluse esitamise korda. K õrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise tingimused on kehtestatud riigikaitseseaduse § 87 1 -§ 87 3 ning kord riigikaitseseaduse § 87 4 ning määrusega täpsustatakse eelnimetatud tingimus i ja kor da. See nähtub ka määruse pealkirjast, kuid õigusselguse huvides on määruse § 1 lõikes 1 sätestatud määruse reguleerimisala. Arvestades, et riigikaitseseaduse § 87 2 lõike 1 kohaselt on isikul õigus nõuda talle haldusorgani või ühekordset töökohustust täitva isiku või seaduse alusel kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal kaasatud muu isiku poolt kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist või selle asemel tagajärgede kõrvaldamist , reguleerib eelnõukohane määrus õigusvastase kahju hüvitamist . Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal asja sundvalduse või sundvõõrandamise, ühekordse töökohustuse või ühekordse riigikaitseülesande täitmise eest õiglase hüvitise maksmine on reguleeritud eraldi määrusega. Hüvitatava kahju esemest ning määruse reguleerimisalast tulenevalt saab määruse alusel kahju nõuda vaid isik, kellele on kahju tekkinud kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal. Selle isiku asemel saab kahju taotleda ka tema õigusjärglane. Vaatamata sellele, et nõude ese määratleb võimalike isikute ringi, kellele määrus kohaldub, on õigusselguse huvides määruse § 1 lõikes 2 sätestatud määruse kohaldamisala. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala hõlmavad volitusnormi tervikuna ning ei sisalda teistest volitusnormidest tulenevaid regulatsioone. Riigikaitseseaduse § 87 4 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja korra määrusega. Volitusnormis ei ole üheselt nimetatud tagajärje kõrvaldamist. Riigikaitseseaduse § 87 2 lõikes 3 võrdsustatud kahju hüvitamine ja tagajärje kõrvaldamine ning jäetakse konkreetse meetme kohaldamise otsustus haldusorganile. Seetõttu ka järgnevates sätetes enam ei korrata, kas reguleeritakse kahju hüvitamist või tagajärje kõrvaldamist, vaid neid käsitletakse ühtsena. Seetõttu tuleb volitusnormi tõlgendada nii kahju hüvitamise kui ka tagajärje kõrvaldamise tingimuste ja korra kehtestamise volitusena. Määruse § 2 lõikes 1 reguleeritakse kahju hüvitamise taotluse esitamist. Määruse § 2 lõige 1 sisaldab riigikaitseseaduse § 87 4 lõikega 1 sarnast regulatsiooni, aga lisab sellele mõned lühiterminid. Nii käsitletakse „kahju tekitanud haldusorganina“ haldusorgani t , kes tekitas kahju või vastutab kahju tekitanud isiku eest (nt ühekordse töökohustuse määranud haldusorgan, haldusülesande iseseisvaks täitmiseks volitanud haldusorgan vms). Samuti on lühendatud t aotlus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks terminiga „kahju hüvitamise taotlus“. Ü htlustatakse määruses taotlus kahju hüvitamiseks ning taotlus tagajärje kõrvaldamiseks. Sellega on soovitud jätta valik kahju hüvitamise ja tagajärje kõrvaldamise vahel haldusorgani kaalutlusotsuseks . Riigikaitseseaduse § 87 2 lõike 4 kohaselt hüvitab k ahju kannatanud isikule kahju selle hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kindlaks riigivastutuse seaduse §-s 12 sätestatud korras. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset töökohustust, hüvitab kahju avaliku võimu kandja, kes määras ühekordse töökohustuse . Õige vastustaja väljaselgitamine on reeglina taotluse esitaja kohustus ning haldusorgan üksnes kontrollib enda pädevust taotluse vastuvõtmisel (vt haldusmenetluse seaduse § 15 lõige 4). Kui tavaolukorras on kahju põhjustanud tegevus selgelt eristatav ja selle sooritanud isik üheselt määratletav, siis kriisiolukorras (kõrgendatud kaitsevalmidus , sõjaseisukor d, mobilisatsioon või demobilisatsioon ) võib kahju põhjustanud tegevuse ja kahju tekitanud haldusorgani väljaselgitamine olla keeruline. Probleemiks võib olla kahju kannatanud isiku eemalviibimine (põgenemine teise riiki või piirkonda, viibimine kaitseväeteenistuses, riigikaitselise ülesande täitmine vms), mille tõttu saab isik kahjust teada alles tagantjärgi. Kriisiolukorra lahendamiseks väljakuulutatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on erikorra juhtidel ka volitus anda haldusakte või tühistada haldusakte teiste haldusorganite pädevuses. Samuti teevad mitmed haldusorganid koostööd või kaasavad teisi haldusorganeid enda ülesannete täitmisesse, määravad ühekordseid töökohustusi ja sundvaldavad vara, mille tõttu ei pruugi tegelik otsuse teinud haldusorgan olla ka juures viibivale isikule arusaadav. Seaduse tasemel ei ole määratud kindlaks haldusorganit, kes lahendaks kahju hüvitamise taotluse, kui kahju tekitanud haldusorgan ei ole teada. Määrusega ei saa kehtestada puuduvat ega muuta seaduses sisalduvat pädevusnormi. Seetõttu on määruse § 2 lõigetes 2 ja 3 nähtud ette menetlusnormid, kellele esitab isik taotluse siis, kui kahju tekitanud haldusorgan ei ole teada või kahju on tekitanud mitu haldusorganit. Sellisel juhul teostab esmased menetlustoimingud asjaomane ministeerium ehk ministeerium, kelle valitsemisalasse kahju tekkimisega põhjuslikus seoses olev tegevus kuulus. Asjaomase ministeeriumi ülesandeks on eelkõige selgitada välja kahju põhjustanud haldusorgan, kes on seaduse alusel pädev kahju hüvitamise taotlust lahendama, ning tagama tõendid. Kahju põhjustanud haldusorgani väljaselgitamiseks võib asjaomasel ministeeriumil olla vajadus koguda tõendeid kahju põhjustamise aja, koha ja muude tehiolude kohta. Asjaomase ministeeriumi sooritatavad menetlustoimingud piirduvad eelkõige kahju põhjustanud haldusorgani tuvastamisega ning ei lahenda kahju hüvitamise küsimust sisuliselt. Sellele vaatamata võib ka asjaomasel ministeeriumil olla vajalik tagada tõendeid asja hilisema sisulise lahendamise jaoks. Tõendi tagamisena mõeldakse tõendite kogumist enne asja sisulist läbivaatamist. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võivad tõendid kiiresti kahjustuda (nt tunnistaja ei saa hiljem ütlusi anda, hoone, ruum, ala või muu paik muutub, asitõend või dokument hävib jne). Seetõttu võib olla vajalik tõendi kogumine enne asja sisulist läbivaatamist. Enne asja läbivaatamist ei pruugi olla täpselt teada, millised asjaolud omavad asja sisulisel läbivaatamisel õiguslikku tähendust. Seega võib tõendi tagamise käigus koguda tõendeid kõigi nende asjaolude kohta, mis võivad üldse kahju hüvitamist otsustamist sellel juhtumil mõjutada. Eelnõu § 3 reguleeritakse kahju hüvitamise taotluse lahendamise menetlusnorme. Määruse teksti terviklikkuse ja arusaadavuse tagamiseks on eelnõu § 3 lõikes 1 taasesitatud riigikaitseseaduse § 87 4 lõike 1 tekst. Eelnõu § 3 lõikes 2 täpsustatakse seadust ning nähakse ette, et taotlus tuleb esitada kirjalikus vormis. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 6 võrdustatakse elektrooniline asjaajamine kirjaliku asjaajamisega ning seetõttu ei ole määruses täpsustatud, et kirjaliku vormi nõue on täidetud ka elektroonilise taotluse, mis on digitaalselt allkirjastatud, esitamisega. Sellega on määruses kehtestatud seaduse alusel taotlusele kohustusliku vormi nõue haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 1 tähenduses ning haldusmenetluse seaduse § 14 lõige 2 ei ole eelnõus reguleeritava kahju hüvitamise taotluse esitamisel kohaldatav. Haldusmenetluses taotlusele esitatavad nõuded on üldiselt reguleeritud haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 2. Eelnõu § 3 lõikes 3 on kehtestatud täpsemad nõuded osas, mis puudutavad kahju kannatanud isiku ja tema nõude määratlemist. Kahju hüvitamise taotluses märgitavad andmed on järgmised: kahju kannatanud isiku andmed . Kahju kannatanud isik võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Määratluse kohaselt on kahju kannatanud isikuks ka isiku, kellele vahetult kahju tekitati, õigusjärglane (nt äriühing, kelle vara hävitati õigusvastaselt, on hiljem ühinenud teise äriühinguga vms). Taotluses tuleb märkida kahju kannatanud isiku isiku- või ärinimi, isiku- või registrikood ning kontaktandmed (eelnõu § 3 lõik 3 punktid 1 – 3). Isikunimeks on füüsilise isiku ees- ja perekonnanimed vastavalt ametlikule nimekujule temale väljastatud isikut tõendavas dokumendis. Isikukoodiks on riigi poolt väljastatud isikukood. Isikukoodi puudumisel märgib isik enda sünniaja kuupäeva täpsusega. Ärinimeks on isiku äriregistrisse või muusse vastavasse registrisse (nt mittetulundusühingute ja sihtasutuste register) kantud ärinimi koos juriidilise isiku liigi tähisega. Registrikoodiks on juriidilise isiku äriregistrisse või muusse vastavasse registrisse kantud registrikood. Kohustuslikeks kontaktandmeteks on füüsilise isiku elukoha aadress või juriidilise isiku asukoha aadress ning isiku telefoninumber ja e-postiaadress. Muudeks kontaktandmeteks võivad olla lisa-aadressi andmed, välisriigi aadressi või sidevahendi andmed, videokõne või kiir vestluse aadressi andmed (näiteks Skype, Zoom, Google Meet, Microsoft Teams ja teised), Eestis viibiva esindaja või prokuristi kontaktandmed või muu teave isikuga ühenduse saamiseks; kahju tekitanud haldusorgani andmed . Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida kahju tekitanud haldusorgani nimetus või asjaomase ministeeriumi, kellele taotlus esitatakse, nimetus. Lisaks kahju tekitanud haldusorgani nimetusele või asjaomase ministeeriumi nimetusele võib märkida registrikoodi või kontaktandmed, aga nende märkimine ei ole kohustuslik. Kui isikule on teada kahju tekitanud ametiisiku nimi ja ametinimetus, riigikaitselist töökohustust täitnud isiku nimi ja töökohustus, avaliku võimu ülesanne või muu haldusülesanne, mille käigus kahju tekitati, ühekordset töökohustust täitnud isiku nimi ja ülesanne või muud asjaolud, mis aitavad kaasa kahju tekitamise asjaolude ja kahju tekitanud haldusorgani väljaselgitamiseks, siis tuleb ka need andmed kahju hüvitamise taotlusesse märkida. Kui need andmed ei ole isikule kahju hüvitamise taotluse esitamise ajal teada, siis selgitatakse need välja haldusmenetluse käigus; kahju andmed ja kahju tekitamise andmed . Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida õigusvastase haldusakti, toimingu või muu teo, millega kahju tekitati , andmed. Dokumendi olemasolu korral tuleb viidata konkreetse dokumendi andja, kuupäeva, liigi ja numbri (viida) täpsusega dokumendile või selle konkreetsele osale. Samuti tuleb märkida kahju tekitamise koht, aeg ja muud tehiolud, kui need on kahju kannatanud isikule teada. Samuti tuleb kirjeldada, milles seisnes kahju, milline on kahju ulatus ning millised teod on kahju tekitamisega põhjuslikus seoses. Kahju hüvitamise taotluses tuleb nimetada tõendid, mis on kahju tekitamise kohta olemas ning millised asjaolud on nendega tõendatud. Taotlusele tuleb lisada dokumentaalsed tõendid (dokumendid, fotod, videod ja muud dokumendid); kahju hüvitamise taotluse nõue . Kahju hüvitamise taotluses tuleb selgelt märkida, kas isik soovib kahju hüvitamist või tagajärje kõrvaldamist. Kahju hüvitamise nõude korral tuleb märkida hüvitatava kahju summa ning selle arvutuskäik. Tagajärje kõrvaldamise nõude korral tuleb märkida, milles tagajärje kõrvaldamine konkreetselt seisneb. Taotlusele tuleb lisada ka kahju kannatanud isiku arvelduskonto number või muu konto number, millele kahju hüvitis tuleb kanda. Kuna kahju hüvitamise või tagajärje kõrvaldamise otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, siis on arvelduskonto märkimise kohustus sõltumatu kahju hüvitamise taotluses esitatavast nõudest; muud taotluse lahendamisega seotud olulised asjaolud . Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida ka muud taotluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud. Need asjaolud sõltuvad igast konkreetsest üksikjuhtumist. Oluline on kindlasti kahju kannatanud isiku või kolmanda isiku osavõtt kahju tekkimisel või vastutus tagajärgede ärahoidmisel, mitme haldusorgani samaaegne või järjestikune kuhjuva tagajärjega tegevus kahju tekitamisel või võimalused saada kindlustuselt või kolmandalt isikult hüvitist, toetust või teenust seoses tekkinud kahjuga. Kahju hüvitamise taotluse haldusmenetluse seisukohalt võib olla oluline isiku viibimine välisriigis, kaitseväeteenistuses või haiglaravil, mille tõttu ta ei saa isiklikult menetlustoimingutest osa võtta. Kui kahju hüvitamise taotluse esitaja ei ole kahju kannatanud isik, siis tuleb kahju hüvitamise taotluses täiendavalt märkida kahju hüvitamise taotluse esitaja isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg , ja kontaktandmed ning põhistada taotluse esitamist . Kui taotluse esitab esindaja, siis peab ta vastavalt haldusmenetluse seaduse § 13 esitama kirjalikus vormis volikirja esindusõiguse kohta. Kui kahju kannatanud isik on surnud, aga pärandi osas toimub õigusvaidlus või pärandi vastuvõtmine ei ole veel selge, siis võib taotluse esitada ka huvitatud isik. Sellisel juhul võib kahju hüvitamise otsustamine toimuda pärimismenetluse kestel ja olla osaks pärandvara inventuuri läbiviimisest. Pankrotimenetluses võib ka pankrotihaldur esitada kahju hüvitamise avalduse. Samuti võib isik olla võlaõigusliku lepinguga loovutanud enda nõude isikule, kes ei ole tema õigusjärglane. Taotluse esitamisel tuleb neid asjaolusid vähemalt põhistada. Taotluse läbivaatamise käigus võib haldusorgan nõuda täiendavaid tõendeid, mis tõendaksid kolmanda isiku õigustatud huvi. Kuna kahju hüvitise väljamõistmise eelduseks on kahju kannatanud isiku taotlus, siis ei tähenda nt nõude loovutamine veel iseenesest, et nõude omandanud isikul ka tegelikult nõudeõigus oleks tekkinud, vaid see tuleb selgitada välja haldusmenetluse käigus. Riigikaitseseaduse § 87 4 lõikes 3 sätestatakse: „ Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise või tagajärje kõrvaldamise taotluse lahendab haldusorgan ühe aasta jooksul alates taotluse saamisest. “ Määruse teksti terviklikkuse ja arusaadavuse huvides taasesitatakse eelnõu § 3 lõikes 5 riigikaitseseaduse § 87 4 lõige 1 ja sätestatakse, et kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse ühe aasta jooksul alates taotluse saamisest. Eelnõu § 3 lõikes 6 täpsustatakse, et k ahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse haldusaktiga . Riigivastutuse seaduse § 18 lõikes 1 ega ka riigikaitseseaduses ei täpsustata, millise haldustegevuse vormiga toimub kahju hüvitamise otsustamine. Õigusselguse huvides on määrusega täpsustatud, et kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsustus on haldusakt. Kuna haldusakti kehtivus, teatavakstegemine, täitmine ja vaidlustamine on õigusaktidega reguleeritud, siis puudub vajadus neid küsimusi täiendavalt reguleerida. R iigikaitseseaduse § 87 2 ja § 87 3 on kahju hüvitamise tingimused kindlaks määratud ning puudub vajadus neid tingimus määruse tekstis taasesitada. Seadusliku aluse põhimõttest tuleneb, et avalik võim võib teha üksnes seda, mis on seadusega lubatud. Riigikaitseseaduse § 87 2 ja § 87 3 rakendamisel võib tekkida küsimus, kas osutatud sätted jätavad kahju tekitanud haldusorganile kaalutlusõiguse hüvitada ka kahju, mida ei ole seaduse järgi kahju kannatanud isikul õigus nõuda. Rahvusvahelise koostöö raames on sellise kahju hüvitamine võimalik ning seetõttu pole välistatud küsimused analoogia kohaldamisest. Seetõttu peeti vajalikuks määruse tasemel rõhutada, et tegemist on imperatiivsete õigusnormidega ning kahju tekitanud haldusorganil ei ole volitust hüvitada kahju rohkem, kui see on seaduses ette nähtud. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kahju tekitanud haldusorgan riigivastutuse seaduse § 13 sätestatud piiranguid, arvestades riigikaitseseaduse § 87 3 lõikes 2 sätestatud erisusi. Erisuste arvestamine on samuti kahju tekitanud haldusorgani kohustus ning ta peab haldusmenetluses selgitama välja ka piirangute aluseks olevad asjaolud. Riigikaitseseaduse § 87 3 lõikes 4 sätestatakse: „ Kahju ei hüvitata, kui kahju kandmist võib oodata isikult üldise kodanikukohustuse osana, “ ning selle kohta on seaduse eelnõu seletuskirjas kirjutatud järgmiselt: „ Üldise kodanikukohustusena tuleb mõista teatud õiguslikult määramata ühiskondlike ootuste täitmist (vrd eriti naiskodanike puhul PS §-ga 54, vrd ka ühekordne töökohustus eelnõus). Välistatud on selle kahju hüvitamine, mis paratamatult kaasneb isikule sellise kohustuse täitmisega, mille täitmist oodatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal igaühelt. Sääraseks kohustuseks võib olla näiteks eratee omaniku kohustus võimaldada oma teed kasutada kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamise või sõjaseisukorra lahendamise eesmärgil, kannatanule või abivajajale abi andmisega seotud kulutusi vms. Sellised kohustused võivad tuleneda ka liikmesusest vabatahtlikus organisatsioonis või väljaõppest, isegi kui need ei ole riigikaitseülesande või töökohustusena määratletud. Kuigi kõnesolevas eelnõus on esitatud eriregulatsioon, katab see üldnormina ka riigikaitseliste kohustuste ning põhiõiguste ja -vabaduste piirangutega kaasnevad paratamatud kulud ja kahju (sh sõjaseisukorra ajal õigusvastaselt tekitatud saamata jäänud tulu eest hüvitise mittesaamine, vt lg 2). Säte lähtub põhimõttest, et riigikaitse on igaühe ja kõigi ühine kohustus, millega seotud kahju hüvitamine või õiglase hüvitise maksmine on võimalik erandjuhtudel. Riigi kaitsest osavõttu tuleb panustada kõigil riigi kodanikel (vrd PS § 124 lg 1). “ Kodanikukohustus kehtib nii füüsiliste isikute (inimeste), kui ka juriidiliste isikute suhtes. Juriidilise isiku puhul võib kodanikukohustus tuleneda sellest, et inimene kasutab enda õigusete ja kohustuste teostamiseks juriidilist isikut (nt mittetulundusühingud), aga ka juriidilise isiku enda tegevuse, omandi või liikmelisusega seotud kohustustest. Eelnõu § 4 lõikes 3 on täpsustatud, mida eelkõige käsitletakse kodanikukohustuse täitmisena, järgmiselt: teiste isikute õiguste arvestamist ja õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmist . Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19 lõike 2 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Selles osas, mis isikul tekib kahju teiste isikute õiguste arvestamise või seadusest tulenevate kohustuste järgmise tulemusena, ei saa isik kahju hüvitamist nõuda . Näide . Kaitsevägi võtab lasteaia ruumid sundvaldusesse riigikaitselise ülesande täitmiseks (nt haavatud võitlejate paigutamiseks). Kohaliku omavalitsuse üksus saab nõuda üksnes õiglast hüvitist ruumide kasutamise eest, kuid ei saa nõuda lasteaiateenuse ümberkorraldamisega (nt osa rühmade üleviimine teise lasteaeda) seotud kulu hüvitamist. Samuti ei saa lapsevanemad nõuda kulu, mis kaasne b lasteaiateenuse ümberkorraldamisega (nt pikem tee lasteaeda), hüvitamist ; kodaniku vabatahtlikku ja kohust uslikku osalemist riigikaitses . Eesti Vabariigi põhiseaduse § 54 kohaselt on Eesti kodaniku kohus olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu . Selles osas, mis isik täidab võrdselt teiste kodanikega enda kui kodaniku kohustust kaitsta riigi iseseisvust ja põhiseaduslikku korda, ei ole tal õigust kahju hüvitamisele. Kui ühte isikut koormatakse teistega ebavõrdselt, siis ei ole välistatud talle õiglase hüvitise maksmine riigikaitseseaduse § 87 6 alusel ja vastavas korras; isiku ametiseisundist tulenevate ülesannete täitmi st . Isiku teenistussuhtest võib tuleneda kohustus kaitsta teisi inimesi või üldsust ning sellega seotud ulatuslikum vastutus teiste eest. Selliselt võib tervishoiutöötaja olla kohustatud inimesi aitama oma teadmiste ja oskustega, ilma et ta sellekohast ühekordset töökohustust oleks määratud, hüvitist saamata. Ka vastava väljaõppe saanud politsei - , pääste - või muu eriteenistuse teenistuja võib teenistusväliselt olla kohustatud sekkuma korrarikkumise tõkestamiseks ja kurjategija tabamiseks, ilma et ta sealjuures teenistuskohustusi täidaks; liikmelisusest või muust kuuluvusest tulenevate ülesannete täitmi st . Isiku ülesanded võivad tuleneda tema kuuluvusest või liikmelisusest erinevatesse organitesse ja organisatsioonidesse. Nii võib olla vajalik teha täiendavat tööd lasteaia või kooli hoolekogu liikmena, kohaliku omavalitsuse volikogu ja halduskogu liikmena, asumiseltside või muude vabaühenduste liikmena (nt korraldab üliõpilaskorporatsioon vabatahtlikult evakueeritute majutamist, toitlustamist ja esmatarbevahendite hankimist ning paneb sellega seoses liikmetele täiendavaid kohustusi või piiranguid ); hoolsuskohustuse täitmist isiku, looma või asja suhtes . Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lõike 2 kohaselt ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt . Sellest tulenevalt ei või omanik muuta enda omandit ohtlikuks ega takistada omandi kasutamist või omandiga ohustada teisi isikuid või üldisi huvisid. Samuti peab omanik tagama, et tema omand ei oleks ohtlik ja seda oleks võimalik kasutada, kui see on vajalik üldistes huvides (nt juurdepääsutee võimaldab õhtutut läbisõitu). Omanik on kohustatud tagama, et ka tema majandus- ja kutsetegevuses kasutatavad isikud ei ohustaks asja kasutamist üldistes huvides. Samuti on hooldajad kohustatud tagama, et nende hooldatav ei satuks ohtu ega ohustaks teisi inimesi või avaliku ülesande täitmist . Näide . Lahingutegevuse tõttu muutub loomapidamine konkreetses piirkonnas loomadele ohtlikuks. Loomapidaja on kohustatud tagama loomade veo ohutusse piirkonda või nende nõuetekohase hukkamise. Sellega seotud kulutused on loomapidaja enda kohustused ning seda kulu ja sellega seotud kahju hüvitamist ei saa loomapidaja nõuda; vabatahtlikust tegevust . Vabatahtliku tegevusena käsitletakse nii reguleeritud tegevusi – abipolitseinik, vabatahtlik päästja, vabatahtlik merepääste, kriminaalhooldusabiline või Kaitseliidu tegevliige – kui ka reguleerimata tegevusi (näiteks vabaühenduse korraldatavas tegevuses osalemine isiku, kes ei ole liige, poolt). Reguleeritud vabatahtliku tegevuse puhul võivad kohalduda vastavalt abipolitseiniku seaduse, päästeseaduse, politsei- ja piirivalveseaduse, kriminaalhooldusseaduse või Kaitseliidu seaduse erinormid, aga ka nendes reguleerimata osas ei saa isik üldiselt nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist (näiteks saab vabatahtlik päästja õigusvastase korralduse tõttu kahju). Tuleb arvestada, et „üldine kodanikukohustus“ on määratlemata õigusmõiste ning seetõttu on ka eelnõu § 4 lõikes 3 kirjeldatud tüüpjuhtumeid avatud loeteluna. Konkreetsel juhtumil võib määratlemata õigusmõiste „üldine kodanikukohustus“ rakendamisel olla hõlmatud määruses nimetamata juhtum või mitte-hõlmatud määruses nimetatule vastav tüüpjuhtum, kui konkreetse juhtumi asjaolud seda tingivad. Riigikaitseseaduse § 87 2 lõikes 3 sätestatakse: „ Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahju hüvitamiseks kohustatud isik võib sõltumata kahju kannatanud isiku tahtest kõrvaldada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed. “ Riigikaitseseaduses ei ole määratud kindlaks, millistel alustel ja kaalutlustel võib kahju tekitanud haldusorgan tagajärjed kõrvaldada. Selle, kas õiguskaitsevahendina hüvitada kahju või kõrvaldada tagajärg, otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigus ei saa olla siiski täiesti piiritlemata. Riigivastutuse seaduse § 11 lõikes 3 sätestatakse: „ Avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. “ Kuna riigivastutuse seadus ei ole käesoleval juhul otse kohaldatav (vt riigikaitseseaduse § 1 lõige 2 1 ), kuid viidatud põhimõte on ka riigikaitse valdkonnas asjakohane, siis on eelnõu § 4 lõikes 4 eelviidatud säte taasesitatud. Riigikaitseseaduse § 87 3 lõike 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Eelnõu § 5 lõikes 1 täpsustatakse seda, et reeglina kantakse hüvitis taotluses nimetatud arvelduskontole. See tagab, et hüvitise maksmine on üheselt tõendatav. Eelnõu § 5 lõikes 2 reguleeritakse neid juhtumeid, kus isik põhjendatult soovib saada hüvitist välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole. Muud makseasutused on reguleeritud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses ning nende eriliike määrus ei erista. Lõikes sätestatakse põhimõte, et hüvitise väljamaksmisega seotud kulud, välja arvatud riigisisese sularahata arvelduse kulud, kannab hüvitise saaja. Kaetud on nii see juhtum, kui krediidi- või makseasutus ise võtab makselt laekumisel mingi summa või konverteerib summa teise valuutasse makse saajale kahjuliku intressi või vahendustasuga, kui ka see, kui kahju tekitanud haldusorgan peab maksma täiendavaid tasusid sellise makse tegemise eest (need arvatakse enne ülekande tegemist väljamakstavalt summalt maha). Hüvitise väljamaksmisega seotud kulud ja mahaarvamised arvutatakse pärast kahju hüvitamise kohta haldusakti andmist ning ei pruugi üldse või täies ulatuses sisalduda haldusakti põhjenduses. Tegemist on osaga haldusakti täitmisest, mitte kahju hüvitamise otsuse tegemisel tehtava otsustusega. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse kehtivas õiguses olemasolevaid termineid, uusi termineid kasutusele ei võeta. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega Määruse mõjud E elnõu täpsustab seaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud õigusvastase kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks taotluse esitamise ja lahendamise tingimusi ja korda . Määrusel on eelkõige mõju r iigiasutuste , kes annavad või rakendavad kõrgendatud kaitsevalmituse või sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamiseks haldusakte või sooritavad toiminguid , korraldusele. Määrusel puuduvad mõjud sotsiaalsele ja demograafilisele olukorrale, riigi julgeolekule ja välissuhtlusele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamisega seotud mõjud on analüüsitud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 417 SE koostamisel. Eelnõukohane määrus täpsustab hüvitise maksmise tingimusi ja korda ning sellega lihtsustab haldusorgani tööd hüvitise maksmise otsustamisel. Määrus puudutab eelkõige riigiasutusi , kes annavad või rakendavad kõrgendatud kaitsevalmituse või sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamiseks haldusakte või sooritavad toiminguid, samuti riigikaitseülesandeid täitvaid asutusi ja ettevõtjaid. Määrus muudab kahju hüvitamise tingimusi ja korda lihtsamaks ning seega on määrusel ka menetlust lihtsustav mõju kahju kannatanud isikutele. Määrusest tulenev regulatsioon on kohaldatav üksnes kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju suhtes ning selle kohaldamise tõenäosus on ka tänases julgeolekuolukorras m adal. Võrreldes tavaolukorraga vältavad kõrgendatud kaitsevalmidus ja sõjaseisukord ning teostatakse mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni suhteliselt lühikese aja jooksul. Kuivõrd määrusega täpsustatakse Riigikogus 16. veebruaril 2022. a vastu võetud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega ( RT I, 10.03.2022, 1 ) kehtestatud k õrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise või tagajärje kõrvaldamise tingimus i ja kor da (vt riigikaitseseaduse § 87 4 ), siis on määruse mõju sihtrühmale väike. E eldatavad kulud ja tulud K õrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise ga seotud kulud ja tulud on arvestatud r iigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e eelnõu nr 417 SE koostamisel. Määrusega täpsustatakse seadusest tulenevat regulatsiooni. Eelnõukohase määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlast amiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele , Kaitseressursside Ametile ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele . Eelnõu kohta esitas id märkused Justiitsministeerium ja Maaeluministeerium. Eelnõule esitatud märkuste arvestamine on toodud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis. Lisa. Vabariigi Valitsuse määruse „Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisu korra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja kord“ eelnõu seletuskir ja juurde KOOSKÕLASTUSTABEL Justiitsministeerium 1. Volitusnorm – riigikaitse seaduse § 87 4 lõikes 4 sätestatud volitusnorm ei too sõnaselgelt välja tagajärje kõrvaldamist. Palume seletuskirja täiendada selgitusega, mis võimaldaks volitusnormi tõlgendada nii, et rakendusaktis saaks reguleerida ka tagajärje kõrvaldamisega seonduvat. Selleks palume tuua seletuskirjas välja, et nii riigikaitse seaduses kui riigivastutuse seaduses on kahju hüvitamise mõiste all käsitletud ka tagajärje kõrvaldamist. A rvestatud . Seletuskirja on täiendatud järgmise selgitusega: „Riigikaitseseaduse § 87 4 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus k õrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja korra määrusega. Volitusnormis ei ole üheselt nimetatud tagajärje kõrvaldamist. Riigikaitseseaduse § 87 2 lõikes 3 võrdsustatud kahju hüvi t amine ja tagajärje kõrvaldamine ning jäetakse konkreetse meetme kohaldamise otsustus haldusorganile . Seetõttu ka järgnevates sätetes enam ei korrata , kas reguleeritakse kahju hüvitamist või tagajärje kõrvaldamist, vaid neid käsitletakse ühtsena. Seetõttu tuleb volitusnormi tõlgendada nii kahju hüvitamise kui ka tagajärje kõrvaldamise tingimuste ja korra kehtestamise volitusena. “ 2. Eelnõu § 1 − palume sõnastusest jätta välja sõna „õigusvastane“, kuna seaduses ei ole eristatud õiguspärasust ja õigusvastasust ning on kaheldav, kas määrusega saab nii ulatusliku välistuse teha. A rvestatud . Määruse eelnõu § 1 lõikest 1 on jäetud välja sõna „õigusvastane“ ning seletuskirja on muudetud vastavalt järgmise selgitava lõiguga: „ Arvestades, et riigikaitseseaduse § 87 2 lõike 1 kohaselt on isikul õigus nõuda talle haldus organi või ühekordset töökohustust täitva isiku või seaduse alusel kõrgendatud kaitse valmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal kaasatud muu isiku poolt kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist või selle asemel tagajärgede kõrvaldamist, reguleerib eelnõukohane määrus õigusvastase kahju hüvitamist. Kõrgendatud kaitsevalmi duse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal asja sundvalduse või sundvõõrandamise, ühekordse töökohustuse või ühekordse riigikaitseülesande täitmise eest õiglase hüvitise maksmine on reguleeritud eraldi määrusega. “ . Maaeluministeerium 1. Esmalt peaks täpsustama seletuskirjas, aga vajaduse korral ka eelnõus, kas sättes peetakse silmas isiku hoolsuskohustust üksnes oma loomade suhtes või on silmas peetud, et isik üldise kodanikukohustuse osana peaks ka teise isiku looma, kes ilmselt on hüljatud ja seetõttu abitusse seisundisse sattunud, näiteks söötma või jootma. Mõlemal juhul on tegemist õigusaktist tuleneva kohustuse täitmisega, sest loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab loomapidaja loomale muu hulgas võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett ning sama seaduse § 4 lõike 1 kohaselt ei tohi jätta looma abitusse seisundisse. Nõustume, et esimesel juhul, st oma looma nõuetekohase pidamise jätkamisega kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, isikule kahju tekkinud ei ole ja seda hüvitama ei peaks. Teine juhtum, st olukord, kus isik ise asub kodanikukohustuse täitmisena teise isiku looma pidama, võib aga olla vaieldav juhul, kui loomapidajat ei ole võimalik tuvastada või isikul temalt looma eest hoolitsemisele tehtud kulusid tsiviilkorras tagasi nõuda. Teadmiseks märgime, et loomakaitseseaduse § 64 lõike 1 alusel on riigil endal ka ise Põllumajandus- ja Toiduameti kaudu võimalik looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus üle võtta rakendades asendustäitmist. Nimelt on Põllumajandus- ja Toiduamet korrakaitseorgan, kes teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet loomakaitseseaduse nõuete täitmise üle. Loomakaitseseadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine tähendab, et riik paneb selliste loomade pidamise kohustuse teisele isikule asendustäitmise korras kuni muu lahenduse leidmiseni. Seda võimalust võidakse kasutada ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Viimati nimetatud olukord peaks jääma endiselt loomakaitseseaduse ja asendustäitmise ja sunniraha seaduse reguleerida . S elgitus antud . Eelnõus on peetud silmas, et hüvitist ei maksta sellise kahju eest, mis tuleneb k õrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisu korra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tek kinud kahjust, mis tuleneb õigusliku kohustuse või kodanikukohustuse täitmisest. Õigusliku kohustuse täitmine on välistatud sellega, et isiku kohused on reguleeritud teiste õigusaktidega, mis ei kaota kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal kehtivust, aga ei näe ette ka hüvitise maksmist nende kohustuste täitmise eest. Tavakorra ajal ei ole loomapidajal õigust saada hüvitist loomakaitseseaduse alusel looma toitmise, jootmise ja hooldamise eest ning seda õigust ei teki ka erikorra ajal. Kaitseministeerium nõustu Maaeluministeeriumi järeldusega: „ Nõustume, et esimesel juhul, st oma looma nõuetekohase pidamise jätkamisega kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, isikule kahju tekkinud ei ole ja seda hüvitama ei peaks. “ Teise isiku looma eest hoolitsemine võib toimuda käsundita asjaajamise korras (võlaõigusseaduse § 1018 jj ) ega kuulu selle määruse reguleerimisalasse. Samuti ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse loomakaitseseaduse § 64 alusel loomapidamise kohustuse ülevõtmine . Asendustäitmise korras vahetule täitjale makstakse tasu temaga sõlmitud lepingu alusel. Määruse reguleerimisalas võiks olla juhtum, kus riigikaitse eesmärgil antud õigusvastase haldusakti või sooritatud õigusvastase toiminguga tekitatakse loomapidajale või selle kohustuse ülevõtnud isikule õigusvastaselt kahju. Samuti kuuluvad määruse reguleerimisalasse juhtumid, mis kahju on tekkinud väljaspool asja sundvalduse või sundvõõrandamise, ühekordse töökohustuse või ühekordse riigikaitseülesande kohaldamist. Asjakohast ja elulist näidet on keeruline esitada, aga selleks võiks olla nt looma õigusvastane sundvõõrandamine võitlejate või elanikkonna toitmise eesmärgil . Määruse reguleerimisalasse kuuluks ka nt koerahotelli pidajale õigusvastase haldusaktiga teenistuskoerte pidamise kohustuse panemine, kui riigi vastavad ehitised on sõjategevuses hävinud. Kui eelviidatud haldusaktid on õiguspärased riigikaitselased piirangud , kuuluksid juhtumid õiglase hüvitise maksmise määruse reguleerimisalasse. Oleme selles osas seletuskirja pisut täpsustanud, et oleks selgem, millistele juhtudele kodanikukohustus laieneb. 2. Lisaks võib seletuskirja kohaselt olla kahju kannatanud isikuks ka juriidiline isik. Paljud loomapidajadki on juriidilised isikud. Kui kodanikukohustused saavad laieneda ka juriidilistele isikutele, siis teeme ettepaneku lisada vähemalt seletuskirja selgitus selle kohta, et kodanikukohustused laienevad ka juriidilistele isikutele. Samuti selle kohta, et isiku hoolsuskohustus hõlmab loomapidaja kohustust täita loomakaitseseaduse nõudeid, nagu söötmine, jootmine ja hooldus looma tervise ja heaolu tagamiseks, mis on loomapidaja esimene kohustus. See aitab põllumajandusloomade puhul kaasa teise eesmärgina ka toidu varustuskindluse tagamisele, sest vajaduse korral on sel juhul võimalik looma sundkasutusse võtta või sundvõõrandada, et kasutada teda toiduks või muuks otstarbeks (näiteks hobuseid veoks). A rvestatud . Kuigi termin „kodanikukohustus“ võiks viidata justkui ainult füüsilisele isikule, siis on selle tähendus siiski laiem. Mõnel juhul võib füüsilise isiku kodanikukohustus, kui ta tegutseb juriidilise isiku kaudu, kanduda üle ka juriidilisele isikule. See on oluline täpsustus, mis hetkel tõesti ei tule seletuskirjast selgelt välja ja võib tekitada segadust. Riigikaitse , ja selle osana varustuskindluse tagamine , on eelkõige juriidiliste isikute kaudu täidetav ülesanne. Eelduslikult peaksid need juhtumid kuuluma õiglase hüvitise maksmise valdkonda või olema lepingutega reguleeritud, aga ei ole välistatud ka juhtumid, kus kahju tekib väljaspool vara sundvalduse või sundvõõrandamis e , ühekordse töökohustuse või ühekordse riigikaitseülesande kohaldamist ning on selle määruse suhtes relevantne. 3. Eraldi küsimus on looma ohtlikkus. Näljane loomaaia loom või mõni lemmikloom võib tõepoolest lahtipääsenuna muutuda inimesele ohtlikuks. Samas siiski osa neist ning enamus põllumajandusloomadest on nälga jäänuna ja isegi lahtipääsenuna pigem abitus olukorras kui inimesele ohtlikud. Kui loomapidaja ei ole oma looma suhtes loomapidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ega teda näljast piinlemise vältimiseks ise hukanud, või kui loomapidaja ei ole saanud kõike eelnevat erinevatel põhjustel teha, siis võib sellise looma hukkamise korraldada Põllumajandus- ja Toiduamet loomakaitseseaduse § 64 lõike 6 alusel. Seda võimalust võidakse kasutada ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Hukkamise korraldamisega kaasnevate kulude ja võimalike tulude jaotamist riigi ja loomapidaja vahel reguleerib samuti loomakaitseseadus (§ 64 8 ). Seega peaks see olukord jääma loomakaitseseaduse reguleerida. Ilmselt jääb eelnõu määrusena vastuvõtmise järgsesse aega nende põhimõtete üle otsustamine, millal on otstarbekam sundvõõrandada näljast ohtlikuks muutunud või nälja tõttu abitusse seisundisse jäänud põllumajandusloom ja millal hukatud põllumajanduslooma rümp. Samuti see, mida teha ohtlikuks muutunud loomaga. S elgitus antud . Kaitseministeerium on seisukohal, et looma hooldamise ning ohtliku loomaga seotud küsimused on avaliku korra kaitse reguleerimisalas ning kõnealune määrus neid küsimusi ei reguleeri. Loomakaitseseadusest tulenevad loomapidaja kohustused ning loomakaitseseaduse § 5 ja § 60 - § 65 tulenevad avaliku võimu volitused kehtivad ka erikorra ajal ning neid käesolevas määruses ei reguleerita. Kaitseministeeriumi hinnangul kuuluvad kõik näites toodud juhtumid avaliku korra kaitsealasse ning reguleeritakse loomakaitseseaduse ga . Kaitseministeerium on seisukohal, et tavakorra regulatsiooni tuleks kohaldada kriisi ajal niivõrd, kui erikorra regulatsioon ja asjaolud määra teisiti. Seega peaksid ka nt ründava ohtliku looma tapmine enesekaitseks (loomakaitseseaduse § 10 lõike 1 p unkt 11), abitusse seisundisse sattunud looma hukkamine (loomakaitseseaduse § 16) jms lähtuma tavakorra regulatsioonist. Määruse kohaldamise küsimus võib tekkida nt juhul, kui tagala piirkonnas liitlaste üksuste väljaõppe ajal lastakse ekslikult vabadusse läheduses olevad põllumajandus - või lemmik loomad, kes selle tõttu muutuvad ohtlikuks inimestele või varale või kelle püüdmisega kaanevad omanikule täiendav kulu. 4. Ka ohtlikuks muutunud looma puhul on oluline, kas eelnõus peetakse silmas isiku hoolsuskohustust üksnes oma loomade suhtes või on silmas peetud, et isik üldise kodanikukohustuse osana peaks ka teise isiku looma, kes ilmselt on hüljatud ja seetõttu abitusse seisundisse sattunud, üldsuse huvides kinni püüdma, ise teda pidama hakkama või hukkama. Sellisel juhul võib tema kulude hüvitamata jätmine olla vaieldav, kui loomapidajat ei ole võimalik tuvastada või isikul temalt looma kinnipüüdmisele , tema eest hoolitsemisele või hukkamisele tehtud kulusid tsiviilkorras tagasi nõuda. S elgitus antud . Kaitseministeerium on seisukohal, et määrus ei ole sellises olukorras kohaldatav. Juhime tähelepanu, et üldine kodanikukohustus on hüvitise maksmist välistav asjaolu. Kui hüvitise maksmine on tsiviilõiguslikult reguleeritud nt teise isiku lepingulise kohustusena, omaniku tegevusena kahju ärahoidmisel või vähendamisel või käsundita asjaajamisena vms – sõltumata nõude perspektiivikusest - , siis riigikaitseseaduse ega selle rakendusaktid üldse ei kohaldu. Kaitseressursside Amet 1. Määruse eelnõu § 3 lg 3 p 6 näeb ette kahju hüvitamise taotluses andmete esitamist järgmises sõnastuses: „Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida kahju tekitamise asjaolud ning sellekohased tõendid.“ Kommentaar: isik ei pruugi teada kõiki kahju tekitamise asjaolusid ning tõenäoliselt ei saa isik omada ka vastavaid sellekohaseid tõendeid. Näiteks, kui isiku sõiduk saab määruse eelnõus nimetatud tingimustel kahjustada, siis isikul on võimalik sõiduki tagastamise näha, mis seisukorras sõiduk on (millised on kahjustused), kuid kuidas ja mis asjaoludel need kahjustused sõidukil tekkisid, pole temale teada. S elgitus antud . Haldusmenetluse seaduse § 38 lõikes 3 sätestatakse: „ Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. “ Vastavalt riigikaitseseaduse § 1 lõikele 2 kohaldatakse seaduses sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Määrus on antud seaduse rakendamiseks ning seetõttu tuleb määrust tõlgendada koostoimes seadustega, mille rakendamiseks on määrus antud. Eeltoodust tulenevalt saab isikult nõuda temale teadaolevate andmete ja tõendite esitamist. Selleks, et muuta määrus selgemaks, on määruse sättesse lisatud sõnad „isikule teada olevad“; 2. Määruse eelnõu § 3 „Kahju hüvitamise taotluse menetlemise kord“ detailselt kirjeldab, mida isik peab tegema kahju hüvitise taotlemiseks. Kommentaar: oluline on arvestada, et nii füüsilise kui ka juriidilise isiku jaoks võib olla kahju hüvitamise taotluse koostamine keeruline/segane. Näiteks Maksu- ja Tolliametil on isikute jaoks välja töötatud vastavad vormid, mis oluliselt lihtsustavad/kergendavad isikutel nende täitmist. Seepärast selguse mõttes palun kaaluda võimalust lisada määruse eelnõu juurde (näidis)taotluse, mille isik saab täita (kusjuures see ei välista ka kirjeldatud andmete järgi kahju hüvitamise taotluse esitamist). S elgitus antud . Haldusmenetluse seaduse § 7 lõige 2 sätestatakse: „ Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas,“ ning § 36 lõike s 1 sätestatakse: „Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil: 1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; 1 1 ) millised on haldusmenetluses töödeldavad isikuandmed ning andmesubjekti õigused; 2) millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks; 3) millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada; 4) milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama.“ Juhendite andmise ja selgitamiskohustusega on piisavalt reguleeritud näidiste ja vormide andmise kohustus.