Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse

Riigikantselei 03.07.2022 nr 5-5/22/2721 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: 20220629_kooskolastustabel_VVm_laevad.docx 20220629_EN_VVm_laevad.docx 20220629_SK_VVm_laevad.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse eelnõu märkuste tabel Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine Keskkonnaministeerium 13.06.2022 nr 1-5/22/2502-2 1. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ paragrahvi 19 lõiget 2 punktidega 6, mis praktiliselt kordab kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) § 1 punktis 1 toodud kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punkti 48 sõnastust (seadus hetkel presidendi juures väljakuulutamisel). Oleme arvamusel, et põhimääruses tuleks anda konkreetne kohustus Kaitseväele avastada ja likvideerida reostust. Seega palume antud punkti täpsustada konkreetsete tegevustega, mis on Kaitseväe kohustuseks ja ülesandeks. Selgitus antud. Eelnõu sõnastuses on lähtutud Kaitseväe põhimääruse olemasolevast sõnastusest, vt põhimääruse § 14-19, ning HÕNTE § 15 lg 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt tuleb sama mõtet väljendada võimalikult samas sõnastuses. Kaitseväe põhimääruse §-des 14-19 kasutatud sõna „korraldamine“ tähendab kohustusi, mida asjaomane struktuuriüksus täidab kas ise või kaasab sellesse vajaduse korral teisi struktuuriüksusi. 2. Eelnõu § 6 punktiga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. määruse nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ § 2 lõike 1 punkti 4. Juhime tähelepanu, et piiriveekogu on riigipiiri seaduse § 3 lõike 4 tähenduses jõgi, järv või tehisveekogu, mida mööda kulgeb riigipiir. Veeseaduse § 36 lõike 4 tähenduses kuulub piiriveekogude hulka ka meri. Arvestades eeltoodud erinevaid definitsioone, teeme ettepaneku eelnõu punktis 1 toodud säte sõnastada järgmiselt: „4) ulatuslik merepäästesündmus, sealhulgas merereostus või piiriveekogudel toimunud reostus.“ Siinkohal soovitame kaaluda, kas on otstarbekas hakata kõigile piiriveekogudeks olevatele jõgedele, järvedele ja tehisveekogudele hädaolukorra plaane koostama. Mittearvestatud. Ei saa nõustuda tõlgendusega, et VeeS § 36 lg 4 tähenduses kuulub piiriveekogude hulka ka meri. Viidatud VeeS § 36 lg 4 järgi on piiriveekogu VeeS tähenduses veekogu, mida mööda kulgeb riigipiir. Piiriveekogu terminit kasutatakse VeeS-s seoses kaitset vajavate aladega, millisteks on muu hulgas heitvee suhtes tundlikud suublad (VeeS § 36 lg 1 p 7). VeeS § 36 lg 3 loetleb heitvee suhtes tundlikud suublad: need on Eesti territoriaalmeri, rannikuvesi, siseveekogud ja piiriveekogude Eestile kuuluvad osad. VeeS sätteid süstemaatiliselt koosmõjus tõlgendades leiame, et VeeS käsitleb piiriveekogu ja territoriaalmerd erinevate mõistetena, mis omavahel ei kattu. Sama tõlgendust toetab ka VeeS seletuskiri ( 634 SE ), milles viidatakse piiriveekogudele RiPS § 3 lg 4 tähenduses (vt seletuskirja lk 7-8 ja lk 36). Seetõttu lähtutakse ka eelnõus RiPS § 3 lg 4 kohasest piiriveekogu mõistest. Eelnõu § 6 muudatuste eesmärk on, et merealal toimuvast reostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamist ei juhi edaspidi mitte PPA, vaid seda teeb Kaitsevägi (vt eelnõu kohane sama määruse § 2 lg 9). Seepärast jääb merereostusega tegelemine Kaitseväele, kui aga sarnane olukord juhtub piiriveekogul, siis tegeleb asjaga PPA. Märgime, et hädaolukorra plaane ei koostata iga üksiku konkreetse piiriveekogude kohta, vaid plaanide tegemisel lähtutakse riskianaüüsist. 3. Eelnõu § 7 punkti 2 osas teeme ettepaneku sõnastada määruse preambul nii, et veeseadus oleks nimetatud määruse kehtestamise esimese alusena ja riigipiiri seadus teisena. Mittearvestatud Volitusnormide loetlemisel määruse preambulis on lähtutud hea õigusloome tavast, mille järgi s eaduste loetelu esitatakse tähestiku järjekorras. Vt ka HÕNTE § 33 lg 1, § 36 lg 2. 4. Eelnõu § 7 tuleb lisada punkt, millega täiendatakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. määrust nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ lisaga 3. Arvestatud Eelnõu täiendatud. 5. Eelnõu § 7 punktiga 5 muudetakse määruse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ § 5 lõiget 3. Eelnõus toodud sõnastuse vajadus ei ole arusaadav. Märgime, et teadete registreerimine on jätkuvalt vajalik. Samuti ei ole arusaadav, miks on vajalik Politsei- ja Piirivalveameti, mitte Kaitseväe teavitamine, juhul kui elektrooniline mereinfosüsteem ei ole kättesaadav? Teeme ettepaneku sõnastada § 5 lõige 3 alljärgnevalt: „(3) Laeva kaptenil on õigus muuta käitlemiskohta, kooskõlastades selle teise laeva kapteniga ning teavitades sellest elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu või kui see ei ole võimalik, siis telefoni või e-posti teel Kaitseväge ja Transpordiametit, kus teated registreeritakse.“ Arvestatud osaliselt Eelnõus pakutud s õnastus järgib ühe kontaktpunkti põhimõte t. Selleks üheks kontaktpunktiks on PPA, täpsemalt merevalvekeskus. PPA merevalvekeskus edastab ise vajaliku teabe Kaitseväele, Keskkonnaametile ja Transpordiametile. Teave registreeritakse saabumisel. 6. Eelnõu § 7 punktiga 6 muudetakse määruse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ § 6 lõiget 1. Eelnõus toodud sõnastuse vajadus ei ole arusaadav. Lisaks juba eelnevas punktis toodule, kordame, et teadete registreerimine on jätkuvalt vajalik. Jätkuvalt ei ole arusaadav, miks on vajalik Politsei- ja Piirivalveameti, mitte Kaitseväe teavitamine, juhul kui elektrooniline mereinfosüsteem ei ole kättesaadav? Teeme ettepaneku sõnastada § 6 lõige 1 alljärgnevalt: „(1) Kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete ümberlaadimisest teavitab laev või laeva agent elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu vähemalt 72 tundi ette ning punkerdamisest vähemalt 48 tundi ette või kui see ei ole võimalik, siis telefoni või e-posti teel Kaitseväge, Keskkonnaametit ja Transpordiametit, kus teated registreeritakse.“ Arvestatud osaliselt Eelnõus pakutud sõnastus järgib ühe kontaktpunkti põhimõtet. Selleks üheks kontaktpunktiks on PPA, täpsemalt merevalvekeskus. PPA merevalvekeskus edastab ise vajaliku info Kaitseväele, Keskkonnaametile ja Transpordiametile. Teave registreeritakse saabumisel . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 07.06.2022 nr 2-7/2022/3701 1. Eelnõu §-ga 5 muudetakse Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määrust nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord”. § 1 lõike 1 kohaselt peab laevaagent või laeva kapten laeva saabumisest edaspidi teavitama ka Kaitseväge. Palume hinnata, kas sellega seoses on vajalik muuta ka § 1 lõiget 2. Selgitus antud Kaitseväele on vajalik info laevade liikumisest merel, seetõttu tuleb Kaitseväele anda infot selle kohta, et laev plaanib suunduda sadamasse või väljub sealt. Määruse § 1 lõikes 2 nimetatud info on vajalik piirikontrolli tegemiseks sadamas, mis jääb PPA ülesandeks. Seetõttu ei ole § 1 lg 2 muutmine vajalik. 2. Eelnõu ga täpsustatakse § 2 lõiget 2, mis reguleerib sadamakapteni teavitamiskohustust. Meie hinnangul eeldab muudatus ka § 2 lõike 1 muutmist – tegemist on üldnormiga, mis sätestab, milliseid asutusi sadamakapten peab teavitama. Lõige 2 täpsustab, mis ajavahemikus tuleb neid asutusi teavitada. Selgitus antud Kaitseväe jaoks on vajalik info üksnes laeva liikumismarsruut, seetõttu täiendatakse üksnes lõiget 2. Lõikes 1 nimetatud informatsioon ei ole Kaitseväe jaoks vajalik, sest see puudutab piirikontrolli sadamas. 3. Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada punkti 4 (määruse mõjud ning määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud). Nimelt eeldab Kaitseväe teavitamine elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) kaudu Transpordiameti poolt vastavate tarkvaraarenduste tegemist. Nende arenduste maksumus jääb Transpordiameti hinnangul alla 10 000 euro. Arvesse võetud Seletuskirja täiendatud. Välisministeerium 06.06.2022 nr 15.1-3/3392-1 1. Eelnõu seletuskirja 2. osas „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ [§ 5 kohta] on selgitatud, et määruses on laevadele sätestatud kaks üldist kohustust – teavitamiskohustus saabumisest ja lahkumisest §- s 1 nimetatud asutustele ning dokumentide esitamise kohustus §-s 4 kirjeldatud korras. Määruse § 4 1 järgi esitatakse teavitus ja dokumendid elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu…. Praktikas tehakse teavitused mereinfosüsteemi kaudu ehk teave sisestatakse üks kord ning laeva kapten, laevaagent või sadamakapten ei teavita asutusi eraldi…./…Nii säilib ühe kontaktpunkti põhimõte.“ Eelnõuga kavatsetakse sõnastada määruse § 1 lõige 5 järgmiselt: „Sisemerre siseneva laeva kapten on kohustatud sisenemisest teavitama Kaitseväge ning Politsei- ja Piirivalveametit…“ ning määruse § 2 lõige 2 järgmiselt: „Sadamakapten on kohustatud sisemerest sadamasse saabuvatest ja sadamast lahkuvatest laevadest teavitama Kaitseväge ning Politsei- ja Piirivalveametit vähemalt üks tund enne ….“. Määruse nr 194 § 4 1 sätestab: „Paragrahvide 1–4 alusel esitatakse andmed ja dokumendid elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu, arvestades §-s 4 2 sätestatud lasti manifesti esitamise erisust.“. Selguse mõttes võiks kaaluda määruse sõnastamist selliselt, et oleks arusaadav, et §-de 1–4 koosmõjus §-ga 4 1 teavitatakse nimetatud asutusi mereinfosüsteemi kaudu, sisestades sinna vajalikud andmed ja dokumendid üks kord, mitte ei ole tegemist paralleelsete tegevuste ja mitmekordse teavitusega, nagu praegu määrusest on võimalik välja lugeda. Selgitus antud Eelnõuga tehakse määruses üksnes PPA laevade üleandmisega seotud hädavajalikud muudatused. VäM pakutud muudatused eeldavad kogu määruse ümbersõnastamist, mis läheb kaugemale eelnõu eesmärgist. 2. Määruse nr 194 § 7¹ lõige 5 sätestab, et mereinfosüsteemi mittetoimimisel esitatakse dokumendid paberkandjal või muul viisil. Seletuskirjast nähtub, et juhul, kui mereinfosüsteemi ei saa kasutada, teavitab laeva kapten PPA Merevalvekeskust, kes edastab teabe viivitamatult edasi teistele määruses nimetatud asutustele, kellele oleks teave läinud mereinfosüsteemi kaudu. Välisministeerium teeb ettepaneku sõnastada eelnõus, mis asutust tuleb mereinfosüsteemi mittetoimimisel teavitada, ning täpsustada, et sel juhul esitatakse 2 (2) nimetatud asutusele nii kõik vajalikud andmed kui dokumendid. Selgitus antud Määruse § 4 koosmõjus §-ga 4 1 sätestab asutused, kellele ja milline informatsioon tuleb edastada. Olukorras, kus elektrooniline mereinfosüsteem ei toimi, esitatakse PPA-le kui kontaktpunktile esimesel võimalusel nii palju infot, kui seda on võimalik edastada raadio või telefoni teel. PPA merevalvekeskus tegutseb siis sisuliselt „füüsilise mereinfosüsteemina“, asendades elektroonilist mereinfosüsteemi infokanalina. Merevalvekeskus edastab saadud info määruse §-s 4 nimetatud asutustele, seda ei ole vaja eraldi sätestada. Eesti Laevaomanike Liit Muuta Määruse nr 51 paragrahv 4 lõiget 7 ja sõnastada see järgmiselt: „Lõigetes 1 kuni 5 nimetatud nõuded ei kehti veeldatud gaasi (LNG ja LPG) punkerdavate laevade kohta.“ Kehtiva Määruse nr 51 § 4 lg 7 järgi ei kehti selles paragrahv 4 lõigetes 2 kuni 4 nimetatud nõuded veeldatud gaasi (LNG ja LPG) punkrilaevade kohta. Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on laiendada Määruse nr 51 § 4 lõige 7 mõjuala. Muudatusettepanekuga lisatakse Määruse nr 51 paragrahv 4 lõikesse 7 viited sama paragrahvi lõigetele 1 ja 5, millega sätestatakse erisus veeldatud gaasi (LNG ja LPG) punkerlaevadele, andes veeldatud gaasi (LNG ja LPG) punkerlaevadele õiguse mitte kohaldada Määruse nr 51 paragrahv 4 lõikes 1 ja 5 nimetatud nõudeid. Selgitus Määruse nr 51 paragrahv 4 lõige 1 erisuse juurde: Kehtiva Määruse nr 51 § 4 lõige 1 kohaselt peab punkrilaeval olema võime punkerdamise või laeva kütusest vabastamise käigus tekkinud reostus kohe lokaliseerida, likvideerida ja utiliseerida, selle korraldamine on punkrilaeva reederi kohustus. Muudatusettepanekuga sätestatakse erisus veeldatud gaasi (LNG ja LPG) punkerlaevadele, kuna Määruse nr 51 § 4 lõiget 1 ei ole võimalik rakendada LNG punkerlaevale. LNG lekke lokaliseerimine, likvideerimine ja utiliseerimine ei ole praktikas võimalik. LNG aurustub õhus või veepinnal väga kiiresti mõne minuti jooksul. Selgituseks märgime, et LNG-d hoiustatakse temperatuuril -162C. Kuna lekkinud gaas aurustub õhku või veepinnale sattudes jäägitult, siis ei teki jäätmeid ka võimalike lekete korral ja neid ei ole võimalik likvideerida. Seega aurustunud LNG-d ei ole võimalik mistahes punkerlaeva vahenditega atmosfäärist kinni püüda ega lokaliseerida, sest selleks ei ole tänapäeval vahendeid. Seetõttu Määruse nr 51 § 4 lõikes 1 nimetatud kohustuste rakendamine LNG punkerlaevade puhul ei ole praktikas üldse võimalik, sest sellist kohustust ei saa täita. Selle pärast on otstarbetu õigusaktiga kehtestada veeldatud gaasi (LNG ja LPG) punkerlaevadele kohustus omada reostuse lokaliseerimise, likvideerimise ja utiliseerimise võimekust ja vahendeid (selliseid vahendeid ei eksisteeri). Määruse nr 51 § 4 lõike 1 osas erandi kehtestamine on mõistlik õigusselguse eesmärgil. Selgitus Määruse nr 51 paragrahv 4 lõige 5 erisuse juurde: Kehtiva Määruse nr 51 § 4 lõige 5 järgi peab punkerdamisel kasutatavaid voolikuid katsetama üks kord aastas litsentseeritud ettevõte, kes väljastab asjakohase sertifikaadi. Juhtkonna pädev liige peab veenduma enne iga punkerdamist, et voolikud ja nende ühendused on töökorras ja terved. Muudatusettepanekuga sätestatakse erisus veeldatud gaasi (LNG ja LPG) punkerlaevadele, kuna Määruse nr 51 § 4 lõiget 5 ei ole mõistlik rakendada LNG punkerlaevale. LNG punkerlaeval kasutatakse ainult LNG jaoks sertifitseeritud punkerdamise voolikuid, mille valmistaja näeb ette voolikute katsetamise tingimused ja kriteeriumid. Seega on LNG laevas voolikute valmistaja kriteeriumitele vastavad protseduurid, mille kohaselt vastavalt neile toimub kord aastas laeva kvalifitseeritud meeskonna poolt voolikute katsetamine, mistõttu puudub vajadus iga-aastaseks täiendavaks voolikute katsetamiseks litsentseeritud ettevõtte poolt. Märgime ära, et LNG punkerdamisel LNG ei satu merekeskkonda, mistõttu merekeskkonda ei kahjustata ega mõjutata. Lisaks tuleb LNG punkerlaevadel nagunii iga 5 aasta kasutamise järel voolikud vahetada uute voolikute vastu. ELL mõistab, et kuigi Määruse nr 51 muutmine on algatatud seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseväe koosseisu alates 1. jaanuarist 2023, siis muudetakse Määrust nr 51 õigusselguse huvides ka muudes küsimustes. Seepärast sobib eespool välja toodud ELL-i muudatusettepanek Määruse nr 51 antud muutmise menetlusse. Juhul kui selle muudatusettepaneku osas on küsimusi või vaja on selgitusi, siis ELL on valmis vastama ja selgitusi jagama. Mittearvestatud Käesoleva määrusega tehakse üksnes muudatused, mis on vajalikud PPA laevade üleandmiseks KaM valitsemisalasse. Eesti Laevaomanike Liidu tehtud muudatusettepanekud jäävad väljapoole käesoleva määruse eesmärki, eeldades oluliselt põhjalikumat analüüsi ja vähemalt nelja ministeeriumi (KaM, KeM, MKM, SiM) koostööd, et leida asjakohased lahendused. Punkerda misettevõt jad AS Baltic Marine Bunker, AS NT Bunkering, Marine Energy Solutions OÜ, Starbunker OÜ Pöördume teie poole seoses Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 muutmisest tulenevate probleemidega meresõiduohutuse tagamisel ning ja keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmisel. Meie ettevõtted tegelevad igapäevaselt punkerdamise teenusega ning on seetõttu otseselt eelpoolnimetatud määruse mõjualas. Olles kursis määruse muutmise põhjusteks olnud asjaoludega, oleme veendumusel, et meresõiduohutuse olukorda on võimalik olulisel määral parandada, merekeskkonna võimalikku reostusohtu vähendada, luua suuremat õigusselgust ja optimeerida halduskoormust, võttes arvesse järgnevaid asjaolusid ning ettepanekuid. Samal ajal säilitades ka oluliste sadamaga seotud teenuste kvaliteetse kättesaadavuse. Punkerdajate, ministeeriumite, Sadamate Liidu, Laevaomanike Liidu, erinevate ametite esindajate ühistel nõupidamistel ilmnes, et meie poolt tõstatatud küsimustel on ka laiem kandepind meresõiduohutuse seisukohast. Me ettepanekud on järgnevad: 1. Pöörduda § 2 punktis 4 tagasi 30.06.2020 jõustunud määruses kasutusel olnud termini juurde, mille kohaselt: „4) laeva punkerdatud kütusest vabastamine (de-bunkering) on punkerdatud kütuse tagastamine punkrilaevale.“ Selgitus: keskkonnakaitse seisukohast puudub põhjendus vahet teha kütuse punkerdamisel ja laeva kütusest vabastamisel(de-bunkering). Oma olemuselt on need täiesti sarnased operatsioonid läbiviimise ohutuse seisukohast. Lähtudes erineva võimsusega pumpade kasutamisest võib laeva kütuse vabastamist isegi turvalisemaks operatsiooniks pidada võrreldes punkerdamisega. 2. Lähtudes meie esimesest muudatusettepanekust tühistada § 3 lõige 5 Selgitus: keskkonnakaitse seisukohast puudub põhjendus kütuse punkerdamise ja laeva kütusest vabastamine on oma olemuselt täiesti sarnased operatsioonid läbiviimise ohutuse seisukohast. Ka ei saa olla tegemist administratiivsete takistustega, sest punkrilaevad tegutsevad samade tollireeglite alusel ja lubade olemasolul, mis kütuseterminalid. 3. Muuta § 6 lõiget 1 järgnevalt: „(1) Kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale ümberlaadimisest teavitab laev või laeva agent elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu vähemalt 72 tundi ette Kaitseväele, Keskkonnaametile ja Transpordiametile. Kui teavitamine mereinfosüsteemi kaudu ei ole võimalik, teavitab laev või laeva agent viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit, kes edastab teate Kaitseväele, Keskkonnaametile ja Transpordiametile. Punkerdamise määratud ankrualadel kooskõlastab laev või laeva agent elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu või kui see ei ole võimalik, siis telefoni või e-posti teel Kaitseväega, teavitab Keskkonnaametit ja Transpordiametit. Selgitus: punkerdamise ja laeva kütusest vabastamine määratud ankrualadel on operatsioonid, mis kehtiva praktika alusel ei vaja 72tunnist etteteatamise tähtaega. Samuti on nad eelnevalt kontrollitud ja lisakooskõlastamine on liigne halduskoormus. 4. Sõnastada § 6 lõige 3 järgnevalt: „(3) Käitlemiseks annab loa Kaitsevägi elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu või kui see ei ole võimalik, siis telefoni või e-posti teel.“ Selgitus: tegemist on liigse halduskoormuse vältimisega. Punkerdamine on rutiinne, turvaline operatsioon, mis toimub selleks ettenähtud ankrualadel, määrusega sätestatud käitlemise turvalisust tagavatel tingimustel, mille puhul puudub vajadus täiendava Keskkonnaameti ja Transpordiameti kooskõlastuse järele. 5. Muuta määruse lisa 2 pealkirja selliselt, et ankrualad oleksid lubatud ka laeva kütusest vabastamiseks. „Ankrualade nimekiri, kus on lubatud ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda punkerdamise ja laevade kütusest vabastamise eesmärgil“ Selgitus: punkerdamine ja laeva kütusest vabastamine on oma olemuselt sarnased operatsioonid. 6. Täiendavalt lisas 2 olevatele ankrualadele lisada punkerdamiseks ja laeva kütusest vabastamiseks sobivate ankrualade nimekirja Tallinn H1 ja H2 ja Muuga I, kohustusega nimetatud käitlemisoperatsioone läbi viima, mitte lähemal kui ühe kilomeetri kaugusel rannikust. Selgitus: Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 muutmise aluseks olnud analüüsimetoodikaga välistati kõik varem punkerdamiseks kasutatud ankrualad, millel maapoolsed koordinaadid on lähemal kui 1km rannajoonest. Selline lähenemine on jätnud välja ka ankrualad, mille kasutamine punkerdamiseks ja laeva kütusest vabastamiseks oleks otstarbekas meresõiduohutuse ja keskkonnakaitse aspektist ning mille territooriumist suurem osa jääb rannikust kaugemale, kui 1 km. Konkreetsed ettepanekud lähtuvad asjaolust, et Tallinn E ja G on läänetuultele avatud ja seetõttu ei ole alati kasutatavad. Muugal – lisaks K, L, J ja M on vajadus kasutada I-d, kuna tegemist on alaga, kus saab ohutult punkerdada läänetuulte korral ja kuhu igasuguse suurusega laevad saavad siseneda ilma lootsi abita. Kuigi määruse muudatuse aluseks olid ennekõike keskkonnakaitselised aspektid, siis tuleks asjaolusid vaadata kogumis. Muudetud määrusega pole kaasnenud positiivset mõju punkerdamisest tulenevate võimalike keskkonnariskide vähendamisele ega meresõidu ohutusele. Küll aga on määruse rakendamisega kaasnenud punkerdamise teenuse saadavuse halvenemine ning osade ankrualade koormatusest (näiteks Muuga K ja Tallinn G) tulenev ruumipuudus, mis väljendub reaalses laevaõnnetuste ohus. Seda kinnitab laevade teineteisele ohtliku lähenemise statistika ning Laevaliikluse juhtimiskeskuse pidev vajadus laevu ankrualadel ruumipuuduse tõttu ümber paigutada. 7. Lisada punkerdamiseks ja laevade kütusest vabastamiseks sobivate ankrukohtade nimekirja Pakri D. Selgitus: ankruala kasutuselevõtt on seotud Tallinna ankrualade ülekoormusega. Kuna tegemist on hoiualade lähedusega, siis kasutada kehtiva määrusega sarnast regulatsiooni, mille kohaselt tuleb sel alal punkerdamisest ja laeva kütusest vabastamisest 72 tundi ette teatada ja luba kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Mittearvestatud Käesoleva määrusega tehakse üksnes muudatused, mis on vajalikud PPA laevade üleandmiseks KaM valitsemisalasse. Eesti Laevaomanike Liidu tehtud muudatusettepanekud jäävad väljapoole käesoleva määruse eesmärki, eeldades oluliselt põhjalikumat analüüsi ja vähemalt nelja ministeeriumi (KaM, KeM, MKM, SiM) koostööd, et leida asjakohased lahendused. EELNÕU 2 9 .06 .202 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 202 2 . a nr Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laeva de üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 10 lõike 3 ja § 15 lõike 3 , Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 3 ja § 12 lõike 1 , kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lõike 6, Läänemere piirkonna merekeskonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse § 2; riigikaitseseaduse § 43 lõike 2, riigipiiri seaduse § 8 lõike 3, § 9 6 lõike 8 , § 14 lõike 2 punkti de 1 ja 5 ning § 14 1 lõike 2 , tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 ja veeseaduse § 143 lõike 7 alusel. § 1 . Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ § 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Politsei ülesanded käesoleva määruse tähenduses on Kaitseväe kaasamise korral politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 5, 6 ja 8 sätestatud ülesanded ning Kaitseliidu kaasamise korral politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 sätestatud ülesanded.“. § 2 . Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrus e nr 45 „ Kaitseväe põhimäärus “ muutmine Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „ Kaitseväe põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) Eesti õhuruumi valvamine ja kaitse.“ ; 2) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punkti de ga 4 –6 järgmises sõnastuses: „ 4) Eesti merepiiri valvamine ja kaitse; 5) tagada ja korraldada olukorrateadlikkust merel ; 6 ) korraldada merereostuse avastamist ja likvideerimist Eesti merealal .“; 3 ) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) patrull-laevade divisjon .“; 4 ) paragrahvi 19 lõiget 3 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) patrull-laevade divisjon.“ . § 3 . Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013 määrus e nr 45 „ Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded “ muutmine Paragrahvi 6 2 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 10 lõike 1 alusel tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi vastavust tegevväelase tervisenõuetele hinnatakse vastavalt §-s 5 sätestatule. (4) Lõikes 3 sätestatud juhul loetakse isiku terviseseisund tegevväelase ametikohal teenistusülesande täitmiseks laevapere liikmena ettenähtud tegevväelase A1-taseme tervisenõuetele vastavaks kuni meresõiduohutuse seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud tervisenõuetele vastavust kinnitava tervisetõendi kehtivusaja lõpuni.“ . § 4 . Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse s nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „politseiasutuste“ sõnaga „, Kaitseväe“; 2) paragrahvi 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „Päästeameti“ sõnaga „, Kaitseväe“. 3) paragrahvi 5 pealkir i muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Abiandja väljasaatmine kiirabi vajavale sündmusele kiirabibrigaadi puudumisel“ ; 4) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ politseipatrulli “ sõnadega „ või Kaitseväele laeva“; 5) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „päästemeeskond“ sõnadega „, Kaitseväe laev“ . § 5 . Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre , sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord “ muutmine Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruses nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre , sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 1 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „Politsei- ja Piirivalveametit“ sõnaga „, Kaitseväge“; 2) paragrahvi 1 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Sisemerre siseneva laeva kapten on kohustatud sisenemisest teavitama Kaitseväge ning Politsei- ja Piirivalveametit. Piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse siseneva laeva kapten on sisenemisest kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit. Teavitada tuleb kaks tundi enne laeva sisenemist sisemerre või piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse.“; 3) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sadamakapten on kohustatud sisemerest sadamasse saabuvatest ja sadamast lahkuvatest laevadest teavitama Kaitseväge ning Politsei- ja Piirivalveametit vähemalt üks tund enne sadamasse sisenemist või enne sadamast väljumist. Piiriveekogu Eestile kuuluvatest vetest sadamasse saabuvatest ja sadamast lahkuvatest laevadest tuleb teavitada Politsei- ja Piirivalveametit.“ . § 6. Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. aasta määruse nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ muutmine Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. aasta määruses nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkti s 4 asendatakse sõna „merereostus“ sõnadega „reostus piiriveekogus “; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „( 9 ) Kaitsevägi juhib Eesti merealal merereostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamist, selle kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja riskikommunikatsiooni korraldamist.“. § 7. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1996. a määruse nr 83 „Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevate õigusaktide kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1996. a määruses nr 83 „Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevate õigusaktide kinnitamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrusega kinnitatud „Läänemere merekeskkonna reostusavariidest teatamise korra“ punkt is 1 asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveameti Pääste- ja Koordinatsioonikeskusele“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveametile“; 2) määrusega kinnitatud „Läänemere merekeskkonna reostusavariidest teatamise korra“ punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „ 3. Politsei- ja Piirivalveamet või sadam edastab teate viivitamata Kaitseväele ja Keskkonnaametile.“; § 8 . Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määruses nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlike st ainete st , mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada “; 2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „kehtestatakse“ tekstiosaga „riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 5 ja“; 3) paragrahvi 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „teisele“ sõnaga „lastina“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 2 järgmises sõnastuses: „(4 2 ) Sisemerel ei ole lubatud transiidina vedada lisas 3 nimetatud ohtlikke aineid.“; 5 ) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Laeva kaptenil on õigus muuta käitlemiskohta, mille ta kooskõlastab teise laeva kapteniga , ning kui tegevus toimub merel, teavitab sellest elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu Kaitseväge ja Transpordiametit. Kui elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu teavitamine ei ole võimalik, teavitab laeva kapten viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit . Politsei- ja Piirivalveamet registreerib teate ja edastab sell e viivitamata Kaitseväele ja Transpordiametile. “; 6 ) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale ümberlaadimisest teatab laev või laeva agent elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu vähemalt 72 tundi ette ning punkerdamisest vähemalt 48 tundi ette Keskkonnaametile , Transpordiametile ja Kaitseväele. Kui teavitamine mereinfosüsteemi kaudu ei ole võimalik, teavitab laev või laeva agent viivitamat a Politsei- ja Piirivalveametit. Politsei- ja Piirivalveamet registreerib teate ja edastab selle viivitamata Kaitseväele , Keskkonnaametile ja Transpordiametile.“; 7 ) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveamet“ sõnaga „Kaitsevägi“; 8 ) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Aset leidnud reostusjuhtumist on käitlemisel osaleva laeva kapten kohustatud kohe teavitama Politsei- ja Piirivalveametit, kes viivitamata edastab teabe Keskkonnaametile ning merel aset leidnud reostusjuhtumi puhul ka Kaitsevä ele . “ ; 9) määrust täiendatakse lisaga 3 „Nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada“ (lisatud). § 9 . Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruses nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine “ tehakse järgmised muudatused: 1) punktis 56 asendatakse sõna „politsei“ sõnaga „Kaitseväe“; 2) punktis 5 7 asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveameti“ sõnaga „Kaitseväe“; 3) punktis 62 asendatakse läbivalt sõnad „Politsei- ja Piirivalveametiga“ sõnaga „Kaitseväega“; 4) punkt 63 sõnastatakse järgmiselt: „ 63. Territoriaal- ja sisemerel kabotaaživedusid te geval laeval on keelatud ilma Kaitseväe loata välisvetest saabuvalt või sinna suunduvalt laevalt isikuid ja kaupu peale võtta või üle anda. Piiriveekogu Eestile kuuluvates vetes kabotaaživedusid te geval laeval on keelatud ilma Politsei- ja Piirivalveameti loata välisvetest saabuvalt või sinna suunduvalt laevalt isikuid ja kaupu peale võtta või üle anda.“; 5) punktis 64 asendatakse sõnad „ Politsei- ja Piirivalveametile informatsiooni, mida Politsei- ja Piirivalveamet nõuab “ sõnadega „ Kaitseväele või Politsei- ja Piirivalveamet ile informatsiooni, mida need nõuavad “; 6) punkti s 65 asendatakse läbivalt sõna „politsei“ sõnadega „ Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet“ vastavas käändes ; 7) punkti 75 2 täiendatakse pärast sõn u „Politsei- ja Piirivalveametit“ sõna de ga „ ja Kaitseväge“. § 10 . Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määruses nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja Politsei- ja Piirivalveametile“; 2) paragrahvi 2 lõikes t 1 1 jäetakse välja sõnad „, Politsei- ja Piirivalveametile“; 3) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse sõnad „ja ameti peadirektor või nende“ sõnadega „või tema“; 4 ) paragrahvi 3 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveametit“ sõnaga „Kaitseväge“; 5 ) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „valitsusasutustele,“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveametile,“. § 1 1 . Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. aasta määruse nr 13 „Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. aasta määruse nr 13 „Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord“ § 5 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja Politsei- ja Piirivalveametile“. § 1 2 . Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. aasta määrus nr 170 „Nende ohtlike ainete nimistu, mida ei ole lubatud sisemerel vedada transiidina, kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks. § 1 3 . Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. (2) Määruse § 3 jõustub 1. oktoobril 2022. aastal. Kaja Kallas peaminister Kalle Laanet kaitse minister Taimar Peterkop R iigisekretär Lisa : Nimistu ohtlikest ainetest , mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse määrustes, mis on seotud Riigikogus 30.05.2022 vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ga (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse). Viidatud seaduse ga luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti ( edaspidi ka PPA ) laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 1. jaanuarist 2023. Määrustes tehakse eelnõu seadusena rakendamiseks vajalikud tehnilised muudatused. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud kaitseministri 10.12.2021 käskkirjaga nr 303 moodustatud Politsei- ja Piirivalveameti laevade Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üleandmise õigusküsimuste töörühm Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Margit Grossi (tel 717 0187, [email protected]) juhtimisel. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit ( [email protected] ). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021‒2023 punktiga 6.21 „Parandame Eesti merekaitsevõimekust ja merepiiri seiret, suurendades erinevate ministeeriumide haldusalades olevate seiresüsteemide ühtlustatud juhtimist ja infovahetust“ alapunktiga „Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üleandmiseks vajalike seaduste muudatuste eelnõud“. Eelnõu koostamisel on lähtutud järgmiste st määruste redaktsiooni de st : Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ – RT I, 28.06.2017, 50 Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrus nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ – RT I, 04.05.2022, 3 Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013 määrus nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ – RT I, 10.12.2021, 16 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrus nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ – RT I, 22.12.2018, 22 Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määrus nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre , sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord” – RT I, 15.03.2022, 17 Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. aasta määrus nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ – RT I, 31.07.2021, 5 Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1996. aasta määrus nr 83 „Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevate õigusaktide kinnitamine“ – RT I, 16.12.2020, 9 Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määrus nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ – RT I, 25.08.2021, 3 Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määrus nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ – RT I, 26.02.2021, 16 Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määrus nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ – RT I, 29.09.2020, 10 Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. aasta määrus nr 13 „Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord“ – RT I, 28.06.2017, 59 Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. aasta määrus nr 170 „Nende ohtlike ainete nimistu, mida ei ole lubatud sisemerel vedada transiidina, kinnitamine“ – RT I 2003, 52, 360 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ muutmine Eelnõuga muudetakse määruse § 1 lõikes 1 sätestatud politsei ülesannete määratlust. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kehtiva määruse järgi on politsei ülesanneteks politsei- ja piirivalveseaduse ( PPVS ) § 3 l õike 1 p unktides 1, 4 ‒ 6 ja 8 sätestatud ülesanded. 01.01.2023 jõustuvate Kaitseväe korralduse seaduse ( KKS ) ja PPVS muuda tustega saab PPVS § 3 l õike 1 p unktis 4 nimetatud ülesanne ehk otsingu- ja päästetöödes osalemine KKS § 3 l õike 1 p unkti 4 9 järgi edaspidi Kaitseväe ülesandeks. Edaspidi toimub Kaitseväe osalemine otsingu- ja päästetöödes KKS § 3 l õike 1 p unkti 4 9 alusel ehk otsingu- ja päästetöödele ei kaasata Kaitseväge enam KKS § 3 l õike 3 ega kõnesoleva määruse alusel. Seetõttu sõnastatakse politsei ülesanded uuesti: Kaitseväe kaasamise kontekstis jäetakse politsei ülesannete hulgast välja viide PPVS § 3 l õike 1 p unkti le 4, samas kui Kaitseliidu kaasamise kontekstis ülesannete loetelu ei muutu . § 2. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „ Kaitseväe põhimäärus “ muutmine Eelnõuga muudetakse Kaitseväe põhimäärust . Põhimääruse § 18 lõike 2 punktiga 9 sätestatakse, et Eesti õhuruumi valvamine ja kaitse on õhuväe põhiülesanne. T ulenevalt Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse st (PPA laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) on Eesti merepiiri valvamine ja kaitse, merel olukorrateadlikkuse tagamine ja korraldamine ning Eesti merealal merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine mereväe põhiülesanne (põhimääruse § 19 lõike 2 punktid 4 ‒ 6 ). Nimetatud ülesandeid mereväes hakkab täitma patrull-laevade divisjon (põhimääruse § 19 lõike 5 punkt 5 ja lõike 3 1 punkt 4 ). § 3. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ muutmine Määruse paragrahvi 6 2 täiendatakse uute lõigetega 3 ja 4, mis käsitlevad tegevteenistusse asumisel ettenähtud tervisenõuetele vastavuse hindamise erisust seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade ja mereseiresüsteemi üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Lisatava lõike 3 eesmärk on tagada politseiteenistusest tegevteenistusse üle viidavate ametnike terviseseisundi hindamine tegevteenistuses olevate isikutega sarnastel alustel. Kuna Kaitsevägi võtab nimetatud teenused üle tervikuna ning neid teenuseid taganud isikud jätkavad samade ülesannete täitmist tegevteenistuses, ei ole nad sisuliselt käsitletavad kui esmakordselt tegevteenistusse asuvad isikud, kelle terviseseisundit tuleks hinnata vastavalt määruse lisas 1 sätestatud tervisenõuetele, vaid asjakohasem on käsitleda neid isikuid kui tegevväelasi. Eelnõu kohaselt hinnatakse nimetatud isikute terviseseisundi vastavust tegevväelase B-taseme tervisenõuetele (vastavalt määruse §-s 5 sätestatule), s ee tähendab, et lähtu takse määruse lisas 2 sätestatud ter visenõuetest. Samuti kohalduksid neile vajadusel tegevväelase C-taseme tervisenõuded, kui arstliku läbivaatuse ning terviseuuringute põhjal on kindlaks tehtud isiku terviseseisundist tulenevad vastunäidustused või nende puudumine teenistusülesannete täitmiseks konkreetsel ameti- või teenistuskohal (määruse § 5 l õiked 2 ja 3). Uus lõige 4 puudutab juhtumeid, kui lisaks tegevväelase tervisenõuetele on määruse § 3 l õike 1 p unkti 1 kohaselt nõutav, et tegevväelase ametikohal teenistusülesannete täitmiseks peab isiku terviseseisund vastama ka meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud laevapere liikme tervisenõuetele. Eelnõu kohaselt loetakse isiku terviseseisund sellisel ametikohal ettenähtud tervisenõuetele vastavaks kuni laevapere liikme tervisenõuetele vastavust kinnitava tervisetõendi kehtivusaja lõpuni. Kokku asu b tegevteenistusse kuni 80 politseiametnikku. § 4. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ muutmine Punktidega 1–5 tehakse vajalikud muudatused, et Kaitseväe laeva arvestataks võimaliku abiandjana kiirabialase s koostöös. Kehtiva määruse kohaselt on üheks abiandjaks PPA üksus ja sõltuvalt olukorrast võib selleks üksuseks olla PPA laev. Laevade üleandmisega Kaitseväele on lähtutud eeldusest, et Kaitsevägi jätkab nende ülesannete täitmist, mida PPA seni laevade abil tegi. Käesoleva muudatuse tähenduses on Kaitseväe laev edaspidi vajadusel abiandja merealal ja väikesaartel esmaabi andmisel. § 5. Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre , sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord” muutmine Määrus reguleerib laevade ja väikelaevade sisemerre , sadamatesse ning piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise korda. Määruses on laevadele sätestatud kaks üldist kohustust – teavitamiskohustus saabumisest ja lahkumisest §-s 1 nimetatud asutustele ning dokumentide esitamise kohustus §-s 4 kirjeldatud korras. Määruse § 4 1 järgi toimub esmane teavitamine ja dokumen tide edastamine elektro onilise mereinfosüsteemi kaudu. Punktidega 1–3 tehakse m ääruses vajalikud muudatused seoses seadus eelnõuga 572 SE Kaitseväe le antava merepiiri valvamise ja kaitsmise ülesandega. Edaspidi tuleb ka Kaitseväge sisemerre või sadamasse saabumisest ja lahkumisest teavitada. Praktikas tehakse teavitused mereinfosüsteem i kaudu ehk teave sisestatakse üks kord ning laeva kapten, laevaagent või sadamakapten ei teavita asutusi eraldi. Juhul, kui mereinfosüsteemi ei saa kasutada, teavitab laeva kapten PPA Merevalvekeskust, kes edastab teabe viivitamatult edasi teistele määruses nimetatud asutustele, kellele oleks teave läinud mereinfosüsteemi kaudu. Nii säilib ühe kontaktpunkti põhimõte. § 6. Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. aasta määruse nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ muutmine Määrusega on kehtestatud loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ja määratakse hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhtivad asutused. Kehtiva määruse kohaselt juhib PPA merereostuse hädaolukorra lahendamist. Määruse § 2 lõike 1 p unktis 4 nimetatud hädaolukord on sündmus Eesti päästepiirkonnas, mille tagajärjel tekib suur hulk kannatanuid ning mille lahendamiseks on vaja korraldada ulatuslik päästetegevus merel ja sellega seotud toetavad tegevused maismaal. Samuti on selles punktis käsitletud naftasaaduste või muu ohtliku ja kahjuliku aine sattumist Läänemerre või piiriveekogusse sellises koguses, mis põhjustab ulatusliku reostuse. Alates 01.01.2023 vastutab Kaitsevägi edaspidi merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Seega juhib Kaitsevägi ka merereostuse hädaolukorra lahendamist. PPA jääb vastutama reostuse eest piiriveekogul. § 7. Vabariigi Valitsuse 1 5. märtsi 1996 . aasta määruse nr 83 „ Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevate õigusaktide kinnitamine “ muutmine Muudatusega asendatakse määruses viide PPA Pääste- ja Koordinatsioonikeskusele viitega PPA-le . Merel toimuva kohta võtab vastu PPA Pääste- ja Koordinatsiooni keskuse asemel PPA merevalvekeskus . Samas puudub määruses vajadus viidata täpsemalt asutuse struktuuriüksusele. Seega muudatuse tulemusel tuleb edaspidi kõigil Eesti lipu all sõitvate laevade ja Eesti õhusõidukite kaptenitel teatada viivitamata nende poolt Läänemeres avastatud merekeskkonna reostusavariidest teavitada lisaks Eesti sadamale jätkuvalt PPA-d . PPA teavitamine toimub teatavaks tehtud kontaktandmete kaudu, mille jälgimist korraldab käesoleval ajal PPA merevalvekeskus. Merevalvekeskus edastab sarnaselt sadamale saabunud ja registreeritud teated edaspidi lisaks Keskkonnaametile ka Kaitseväele. § 8 . Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmine Määruse eesmärk on vähendada eelkõige merel ohtlike ainete käitlemisega seotud keskkonnaohtu. Eesmärgi täitmiseks näeb määrus ette nõuded laevalt laevale ümberlaadimis- ja punkerdamistoimingute tegemiseks, muu hulgas on sätestatud nõuded käitlemiskohale, käitlemisest teavitamiseks ja reostusjuhtumist teatamiseks. Punktidega 1 , 2 ja 4 tuuakse määruse reguleerimisalasse nimistu ohtlike st ainete st , mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada . Nimistu kehtestatakse määruse lisana. Kehtivas õiguses on ohtlike ainete nimistu kehtestatud riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 5 alusel Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. aasta määrusega nr 170 „Nende ohtlike ainete nimistu, mida ei ole lubatud sisemerel vedada transiidina, kinnitamine“. Tegu on seni ajakohastamata määrusega, mis muu hulgas loetleb Eesti Kaupade Nomenklatuuri alusel määratud koodinumbrid. Eesti Kaupade Nomenklatuuri kategooriad on kehtetud alat es Euroopa Liiduga liitumisest. Nimistu o htlike st ainete st , mida ei ole sisemerel lubatud transiidina vedada, vajab ajakohastamist. Määruse nr 51 eesmärk on vähendada merel ohtlike ainete käitlemisega seotud keskkonnaohtu. Seega kehtestatakse ohtlike ainete nimistu määruse nr 51 lisana, sest see on kooskõlas määruse eesmärgiga . Ühtlasi tunnistatakse Vabariigi Valitsuse määrus nr 170 kehtetuks (vt allpool). Punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 punktis 5 sätestatud laevalt laevale ( ship to ship – STS) ümberlaadimise mõistet . Laevalt laevale ümberlaadimise mõiste on määruse kehtivas regulatsioonis mitmeti mõistetav ja tekitab asjatut segadust. Täiendus võimaldab üheselt aru saada, et tegu on laeva pardal oleva kauba ehk lasti ümberlaadimisega, mitte aga laeva omatarbeks kasutatavate ohtlike ja kahjulike ainetega. Punktidega 5 – 8 tehakse määruses vajalikud muudatused seoses Kaitseväe uue ülesandega k orraldada merereostuse avastamis t ja likvideerimis t Eesti merealal . Määruse kohaselt peab käitlemiskoht olema üldkasutatavatest laevateedest eemal, et mööduvad laevad ei ohustaks käitlemise turvalisust. Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on käitlemine lubatud ainult ankrualadel. Kui laeva kapten soovib käitlemiskohta muuta, tuleb sellest teavitada PPA-d . Edaspidi teavitatakse käitlemiskoha muutmisest Kaitseväge ning käitlemiseks annab loa samuti Kaitsevägi. Teavituse ja kooskõlastamise vajadus ei ole muut u nud, Kaitsevägi peab käitlemisest teadma, et olla vajaduse korral valmis ohule reageerima. Teavitamisel edastatavad vajalikud andmed ning eelnenud teavituse põhjal käitlemiseks loa saamine Kaitseväelt toimub elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu. Juhul kui mereinfosüsteem ei peaks töötama, teavitatakse PPA-d raadioside , telefoni või e-posti teel . Olenemata sellest, et Kaitseväele antakse üle merereostuse korraldamise funktsioon, jääb kehtima põhimõte, et veesõiduki juht suhtleb riigiasutustest ainult ühega – politseiasutusega (JRCC Tallinn ), kes edastab registreeritud teabe asjakohastele asutustele. § 9 . Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ muutmine Piirirežiimi eeskirja muudatused tulenevalt Kaitseväe uuest ülesan d est valvata ja kaitsta Eesti merepiiri. Kaitseväele antak se üle kõik PPA merelised ülesanded, mis seotud merepiiri valvamisega. Punktidega 1 ja 2 muudetakse piirirežiimi eeskirja punkte 56 ja 57. PPA kooskõlastusel on Eesti merealadel lubatud kaupade või isikute üleandmine, mis on eelkõige seotud laevade varustamise või laeva käigus hoidmiseks vajalike tööde te gemisega . Tegu on sisult merepiiri valvamise ja merel õiguskorra tagamise ülesandega ning kaupade ja isikute üleandmist kooskõlastab edaspidi Kaitsevägi. Punktiga 3 muudetakse piirirežiimi eeskirja punkti 62. Praktikas esineb olukordi, kus laeva Eestisse saabumisel ei ole sadam veel valmis laeva vastu võtma või laeva lahkumisel ei ole teada järgmine sihtsadam. Seetõttu võib laev jääda sadamasse sisenemise ootel ankrusse sisemerel kooskõlastatult PPA-ga . Edaspidi tuleb ootele jäämine kooskõlastada Kaitseväega. Punktiga 4 muudetakse piirirežiimi eeskirja punkti 63. Punkt 63 sätestab kabotaaživedusid te geva laeva kohustuse kooskõlastada isikute ja kaupade pealevõtmine PPA-ga . Kui kabotaaživedusid tehakse merel, tuleb isikute ja kaupade pealevõtmine kooskõlastada edaspidi Kaitseväega. Piiriveekogudel jätkuvalt PPA-ga , see tähendab, et piiriveekogul ülesanded ja neid täitvad asutused ei muutu . Punktiga 5 muudetakse piirirežiimi eeskirja punkti 64, mis sätestab Eestile kuuluvates vetes viibivatele laevadele kohustuse vastata rahvusvahelises praktikas kasutatavatele väljakutsesignaalidele. Punkti 64 täiendatakse seoses Kaitseväele lisanduva ülesandega valvata merepiiri , mis tõttu peavad Eestile kuuluvates vetes viibivad laevad vastama ka Kaitseväe väljakutsesignaalidele ja andma Kaitseväele informatsiooni, mida ta nõuab. Punktiga 6 muudetakse piirirežiimi eeskirja punkti 65 seoses territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu eeskirju rikkunud laeva saatmisega teise riigi territoriaalmere piirini. Seaduse elnõuga 572 SE tehtud riigipiiri seaduse muudatuste kohaselt on nii PPA-l kui Kaitseväel pädevus saata rahumeelse läbisõidu eeskirju rikkunud laev territoriaalmere piirini. PPA säilitab talle allesjäävate mereala veesõidukite vähemalt senise mehitatuse ja valmisoleku reageerida mereala sündmustele. Seetõttu sätestatakse ka piirirežiimi eeskirjas nii PPA kui Kaitseväe pädevus veesõidukit välisriigi territoriaalmere piirini saata. Punktiga 7 muudetakse piirirežiimi eeskirja punkti 75 2 . Sise - või territoriaalmerel korraldatavatest õppustest, üritustest ja võistlustest tuleb edaspidi teavitada ka Kaitseväge. Merepiiri valvamise üks osa on piirirežiimi tagamine sise - ja territoriaalmeres. Arvestades, et seadus eelnõu 572 SE kohaselt jäi PPA ülesandeks osaleda merepiiri valvamisel , tule b jätkuvalt teavitada ka PPA-d . § 10 . Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ muutmine Riigilaeva (samuti välisriigi laev olenemata selle omandist, millel on tuumaseade või -relv või selle lastiks on radioaktiivsed ained) sisenemist sisemerre reguleerib riigipiiri seaduse § 14 1 lõige 1, mille kohaselt muu riiklikul mitteärilisel eesmärgil kasutatav a laev a puhul , mida ei kasutata mereuuringute tegemiseks, peab välisriik laeva sisenemiseks sisemerre taotlema Välisministeeriumilt diplomaatiliste kanalite kaudu laevaloa vähemalt 14 kalendripäeva enne kavandatavat sisenemist. Sama paragrahvi lõike 1 1 kohaselt peab välisriik 14 kalendripäeva enne sisevetesse sisenemist taotlema Keskkonnaministeeriumilt laevaloa juhul , kui välisriigi laeva soovitakse kasutada mereuuringute tegemiseks veeseaduse tähenduses. Välisministeerium või Keskkonnaministeerium peab loa andmise eelnevalt PPA ja Kaitseministeeriumiga kooskõlastama. Punktide 1 -3 kohaselt ei ole PPA enam riigilaevade territoriaal- või sisemerre sisenemise loa andmise osas kooskõlastaja , sest PPA ei vastuta edaspidi mereolukorrateadlikkuse loomise ja merepiiri valvamise eest. Laeva loa taotluse kooskõlastamise kohustus jääb määruse määruse § 2 lõikes 5 kohaselt kaitseministrile ja väliministrile või nende volitatud ametiisikutele. Punkti 4 kohaselt peab mitmekordseks sisemerre sisenemiseks loa saanud välisriigi laev enne iga sisenemist Kaitseväge vähemalt kaks tööpäeva ette teavitama. Punkti 5 järgi on PPA üks asutus, keda l aevaloa andmisest teavitatakse. Seda põhjusel, et PPA väiksemad veesõidukid jätkavad avaliku korra tagamise ja meresõiduohutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmist sisemerel ning sellest tulenevalt on oluline, et ka PPA teab laevale antud loast sisemeres viibi da . § 1 1 . Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. aasta määruse nr 13 „Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord“ muutmine Välisriigi sõjalaevade sisemerre sisenemist sätestab riigipiiri seaduse § 14 1 lõige 5, mille kohaselt välisriigi sõjalaeva Eesti territoriaal- või sisevetesse sisenemise suhtes kohaldatakse riigikaitseseadust. Määruse kohaselt annab välisriigi sõjalaevale laevaloa Kaitseministeerium. Seega, kui sõjalaev soovib siseneda territoriaal- või sisemerre eesmärgiga külastada mõnda sadamat, osaleda õppustel või mõnel muul põhjusel, siis peab ta omama Kaitseministeeriumi väljastatud luba. Laevaluba ei ole vaja rahumeelse läbisõidu jaoks territoriaalmerest. Määruse kohaselt edastab Kaitseministeerium välisriigi sõjalaeva taotluse ühe tööpäeva jooksul pärast selle saamist Kaitseväele ja PPA-le ning vajaduse korral muule asjaomasele valitsusasutusele arvamuse avaldamiseks, määrates ühtlasi vastamise tähtaja. Kuna PPA ei vastuta edaspidi mereolukorrateadlikkuse loomise ja merepiiri valvamise eest, ei tule PPA-le välisriigi sõjalaeva taotlust arvamuse avaldamiseks edaspidi anda , kuid tuleb teavitada loa andmisest . Samas ei tähenda see, et PPA-le enam üldse ei esitata laevaloa taotlust arvamuse esitamiseks. Seda hinnatakse iga kord eraldi. § 1 2 . Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. aasta määrus nr 170 „Nende ohtlike ainete nimistu, mida ei ole lubatud sisemerel vedada transiidina, kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks. Määrus on ligi 20 aastat ajakohastamata ning arvestades, et määruse eesmärk on eelkõige ohtlike ainete käitlemisega seotud keskkonnaohu vähendamine, kehtestatakse ohtlike ainete nimistu edaspidi Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ lisana 3 (vt ka eespool). § 1 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2023, kuna sel kuupäeval on plaanitud jõustu ma Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (PPA laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) . Määruse § 3, millega muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013 määrust nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“, jõustub 01.1 0 .2022. Se da on vaja selleks, et PPA-st Kaitseväkke üle tulevad isikud saaksid aegsasti enne laevade üleandmist esitada teenistussuhte jätkumiseks vajalikud taotlused ja läbida tervisenõuete hindamise. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele M äärus ega ei rakendata Euroopa Liidu õigust. Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud ning määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsuse määrustes rakenduslikud muudatused, mis tulenevad Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõust nr 572 SE. Määrusel ei ole iseseisvat mõju, samuti ei ole määruse rakendamiseks vaja teha iseseisvaid tegevusi ega kaasne sellega iseseisvaid tulusid. Seaduse mõjud on hinnatud eelviidatud eelnõu seletuskirjas. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud on toodud seletuskirja lisas (juurdepääsupiiranguga teave). Lisaks seaduseelnõu seletuskirja lisas märgitule tuleb arvestada, et Kaitseväe teavitamine elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) kaudu eeldab Transpordiameti poolt vastavate tarkvaraarenduste tegemist, mille maksumus on kuni 10 000 eurot. Nimetatud kulud kaetakse Transpordiameti eelarvest või alternatiivina esitatakse taotlus Vabariigi Valituse reservist vahendite eraldamiseks. 5 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2023, kuna sel kuupäeval on plaanitud jõustuma Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (PPA laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse). Määruse § 3, millega muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013 määrust nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“, jõustub 01. 10 .2022. Se da on vaja selleks, et PPA-st Kaitseväkke üle tulevad isikud saaksid aegsasti enne laevade üleandmist esitada teenistussuhte jätkumiseks vajalikud taotlused ja läbida tervisenõuete hindamise. 6 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitat i kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Märkusi esitasid kooskõlastusringil Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Välisministeerium. Arvamuse eelnõu kohta esitasid Eesti Laevaomanike Liit ning punkerdamisettevõtjad AS Baltic Marine Bunker , AS NT Bunkering , Marine Energy Solutions OÜ, Starbunker OÜ. Eelnõu kohta tehtud märkused ja ettepanekud on esitatud seletuskirja lisaks olevas kooskõlastustabelis.