ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Ragne Tehver, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR RAGNE TEHVER NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 2832 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ragne Tehveri asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes, notaribüroos Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes kahekümne üheksandal juulil kahe tuhande kahekümne teisel aastal (29.07.2022) hübriidtõestamise teel ning selles notariaalaktis osalejad on EESTI VABARIIK, edaspidi Omanik, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi, registrikood 70004502, asukohaga Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja kaudu, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Tambet Tõnisson, isikukood 37512156014, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb esitatud volikirja alusel Peeter Lellsaar, isikukood 36007254912, kes on tõestajale tuntud isik, Kasutaja esindaja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Paide linnas, edaspidi ühiselt Pooled. Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime, Poolte õigusvõime ning esindajate volitused ja tuvastas osalejate isikusamasuse. Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Otsa, Näo küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond ja Otsa, Näo küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond asuv OTSA kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 295931, ning lepingu eseme koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt, järgmised: 1.1.1. Esimesse jakku on kantud maaüksus katastritunnus 71601:005:0166, pindala 2,17 ha, aadress Otsa, Näo küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve  maatulundusmaa (100%); katastritunnus 71601:005:0161, pindala 17684,0 m², aadress Otsa, Näo küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse 158.1 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrivõrgu majandamiseks vastavalt 21.11.2019 lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4) ning lepingu lisaks nr kaks (2) olevale plaanile. 21.11.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.11.2019. Kohtunikuabi Anneli Luur. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt lepingu esemel ehitised puuduvad. 1.4. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on Katastriüksuse 71601:005:0161 kitsendused: Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5,44 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 17683,55 m²; nähtus: Nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 17683,55 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 39,06 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV; Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 17683,55 m²; nähtus: Riigikaitseline ehitis (Tapa linnakute pv); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 338,87 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6,78 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 17425,69 m²; nähtus: Kaitsmata põhjaveega ala; Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 17683,55 m²; nähtus: Riigikaitseline ehitis (Tapa lähiharjutusala pv); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3858,00 m²; nähtus: Maantee. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 1,16 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (F-1 ÕL); ulatus: 17683,55 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); ulatus: 17425,69 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 8,21 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (F-1 ÕL); ulatus: 173,40 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (Energia:TAP); ulatus: 17683,55 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); 2  ulatus: 2,61 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (Tundmatu kaabelliin). Katastriüksuse 71601:005:0166 kitsendused: Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 21713,47 m²; nähtus: Nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 21713,47 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 1423,15 m²; nähtus: Puurkaev; Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 21713,47 m²; nähtus: Riigikaitseline ehitis (Tapa linnakute pv); Piiranguvöönd: karstiala; ulatus: 12022,47 m²; nähtus: Karstiala ((nimetu karst)); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1196,77 m²; nähtus: Maantee; Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 21713,47 m²; nähtus: Kaitsmata põhjaveega ala. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 21713,47 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Tapa lähiharjutusala); ulatus: 12022,47 m²; nähtus: karstiala ((nimetu karst)); ulatus: 21713,47 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); ulatus: 21713,47 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 21713,47 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine). Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud. 1.5. Kultuurimälestiste registri andmete alusel lepingu ese ei kuulu vallas- või kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline leiukoht. 1.6. Eespool nimetatud asjaolud lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tehtud väljatrüki alusel. 2. POOLTE KINNITUSED 2.1. Omanik kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu eseme koormamine on otsustatud kooskõlas riigivaraseadusega ja kaitseministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr 70, 16.05.2022.a., ning nimetatud otsus on jõus ja muutmata. 2.1.2. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning kinnistusosakonnale ei ole esitatud lepingu eset puudutavaid avaldusi. 2.1.3. Lepingu ese on Omaniku omandis, lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, Lepingu ese ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.1.4. Lepingu eseme koosseisu kuuluv isikliku kasutusõigusega koormatav maatükk on hoonestamata. 3 2.1.5. Käesoleva lepingu alusel seatav servituut ei takista kinnistusraamatusse kantud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamist. 2.1.6. Omanikule teadaolevalt ei ole Lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning Omanikule ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemega seotud ettekirjutust. 2.1.7. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või – määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille pooleks on ta või mis on talle siduv. 2.2. Kasutaja avaldab ja kinnitab, et ta on teadlik Lepingu eseme koosseisu kuuluvate maaüksuste suurusest ja piiridest ning käesoleva lepinguga tehnorajatise omamiseks ja kasutamiseks määratud kasutusala seisukorrast ning kasutusala ulatusest. 2.3. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 2.4. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 2.5. Osalejad kinnitavad, et: 2.5.1. Nad soovivad lisada käesolevale notariaalaktile plaani, millel on näha kasutusõiguse ala. 2.5.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.5.3. Käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus ei kahjusta käesoleva lepingu punktis üks üks kolm (1.1.3.) nimetatud isikliku kasutusõiguse teostamist. 3. LEPINGU ESEMELE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks Lepingu esemele tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektripaigaldise (edaspidi nimetatud Elektripaigaldis) ehitamiseks, omamiseks, Kasutajal lasuva elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, elektripaigaldise remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse tagamise eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos Elektripaigaldise Majandamine). 3.2. Kasutajal on õigus kasutada Lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, suurusega 100 m2, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud sinise viirutusega alana (edaspidi nimetatud Elektripaigaldise Kaitsevöönd). Elektripaigaldise Kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §-s 77. 3.3. Lepingu esemele käesoleva lepingu alusel seatud isiklik kasutusõigus Kasutaja kasuks kehtib Lepingu eseme igakordse omaniku suhtes. 4. POOLTE KOKKULEPPED 4.1. Elektripaigaldise Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik: 4.1.1. mitte takistama põhjendamatult Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute Elektripaigaldise Kaitsevööndi tasuta kasutamist Elektripaigaldise Majandamiseks 4  ning samuti kohustub mitte takistama Elektripaigaldise Kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui elektripaigaldise majandamiseks vajalike sõidukitega; 4.1.2. teavitama tema teadmisel Lepingu esemel tegutsevaid isikuid Elektripaigaldise Kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks Elektripaigaldise korrashoidu ja/või ohustaks Elektripaigaldise toimimist. 4.2. Elektripaigaldise Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja: 4.2.1. teavitama Omanikku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Elektripaigaldise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; 4.2.2. Kasutaja võib Lepingu esemeks olevale kinnistule ja Elektripaigaldise Kaitsevööndisse siseneda ainult Omaniku loal, järgides kinnistu Omaniku poolt territooriumil viibimiseks esitatud nõudeid ja juhiseid; 4.2.3. kasutama Elektripaigaldise Kaitsevööndit kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.2.5. rajama omal kulul Elektripaigaldise ning hoidma Elektripaigaldise oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.2.6. kohustub omal kulul kasutusõiguse kehtivusaja jooksul Elektrivõrguga seotud tööde järel taastama kinnistu heakorra; 4.2.7. kandma Elektripaigaldise kasutamisest tulenevat vastutust Omaniku ja kolmandate isikute ees, mis on Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg. 4.3. Tehnorajatise kasutusse andmine kolmandatele isikutele on võimalik ainult Omaniku kirjalikul nõusolekul. 5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE 5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Kasutaja vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel. 5.2. Omanikule jääb õigus lõpetada käesolev leping olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Kui kasutusõiguse lõpetamise korral on vaja Elektripaigaldis likvideerida, siis on Kasutaja kohustatud kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõpetamisest likvideerima lepingu esemel paikneva Elektripaigaldise ja korrastama maa. 5.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Kasutaja kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist. 5.4. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ükskõik kumma lepinguosalise (Omaniku või Kasutaja) algatusel käesolevas lepingus nimetatud alustel on Kasutajal kohustus kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära lepingu esemel paiknev Elektripaigaldis, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 5 6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 6.1. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud Lepingu eseme koormamises isikliku kasutusõiguse kui isikliku servituudiga. Omanik lubab ning Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 295931 kolmandasse jakku asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 29.07.2022 sõlmitud lepingu punktidele kolm (3), neli üks (4.1.) ja neli kaks (4.2.) ning lepingu lisaks nr kaks (2) olevale plaanile, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks. 6.2. Kasutaja annab Omanikule käesolevaga nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr 295931 kantud kinnistu koormamiseks kõigi piiratud asjaõigustega tingimustega Omaniku enda äranägemisel. 7. ORIGINAALI, ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE 7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud osalejate poolt omakäeliselt ja digitaalselt ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. Notariaalakti paberkandjal originaal ja kaugtõestamise teel digitaalselt allkirjastatud eksemplari paberkandjal kinnitatud ärakiri köidetakse kokku ning need säilitatakse notari paberarhiivis koos. Kaugtõestamise teel osalenud osaleja poolt digitaalselt allkirjastatud eksemplari originaali säilitatakse e- notaris ja sellest ei tehta osalejatele ärakirju. 7.2. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et pärast notariaalakti tõestamist kinnitab notariaalakti tõestaja digitaalse ärakirja sellest notariaalaktist. Notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. Juurdepääsuõiguse märge tehakse tehinguosalisest juriidilise või füüsilise isiku, mitte tema esindaja andmete juurde. Kasutajale väljastatakse notariaalakti digitaalärakiri aadressil [email protected]. 7.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu ärakirja kinnistusosakonnale ühe (1) tööpäeva jooksul arvates lepingu tõestamisest. 7.4. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi. 8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kõik kulud tasub Kasutaja. 8.2. Osaleja tasub notari tasu viie (5) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 8.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmisel kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, 6  notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. 8.4. Osaleja tasub riigilõivu viivitamata Rahandusministeeriumi kontole. Notariaalakt on notari büroos viibinud osalejale akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejale läbivaatamiseks ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud dokumendid on esitatud notari büroos viibinud osalejale enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel notari büroos viibinud osalejale poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Videosilla vahendusel osalenud osalejatele on notariaalakt ja sellele lisatud dokumendid akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks videosilla vahendusel ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul digitaalselt alla kirjutatud. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 10 lg 3, 22, 23 p 2). Kaugtõestamine 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Notari tasu 58,30 eurot. Käibemaks 11,66 eurot. Kokku 69,96 eurot. Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu. Ärakirjade maksumus on järgmine (summad sisaldavad käibemaksu): Paberkandjal ärakiri osalejale 0.23 EUR / iga A4 formaadis lk Digitaalärakiri osalejale e-postiga tasuta Digitaalärakiri eesti.ee portaalis tasuta (vt e-teenused › kodanikule › õigusabi › notariaalsed dokumendid) Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7). Käesolevas dokumendis on 11 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. MJ Tambet Tõnisson: Ees- ja perekonnanimi allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notari asendaja (omakäeliselt) allkiri pitsatijäljend Peeter Lellsaar /allkirjastatud digitaalselt/ asendaja Kersti Paeveer /allkirjastatud digitaalselt/ 7  Notariaalakti lisa nr 1 1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED 1.1. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt Kasutaja vajadustele (asjaõigusseaduse § 225). 1.2. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik (asjaõigusseaduse § 226). 1.3. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. 1.4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. 1.5. Vastavalt ehitusseadustiku §-le 77 on elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. 1.6. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 1.7. Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul elektripaigaldise käitu korraldada, teha vajalikke elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid ning paigaldada elektripaigaldise tähiseid. 1.8. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või kahjustumise ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku. allkiri 8 1.9. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on kehtestatud Majandus- ja taristuministri 25.06.2015.a määrusega nr 73. 1.10. Asjaõigusseaduse § 158 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 1.11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 3 määratakse reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 1.12. Asjaõigusseaduse § 158 lg 4 sätestab, et kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 1.13. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 1.14. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega 1.15. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 2 ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 1.16. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele (edaspidi AÕSRS): 1.16.1. Tehnovõrgu talumise kohustus. AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist; allkiri 9  AÕSRS § 154 lg 1 sätestab, et: „Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tulenebkäesoleva seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.” 1.16.2. Talumistasu suurus. AÕSRS § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala (tehnorajatise kaitsevööndi pindala) suhe katastriüksuse pindalasse. 1.16.3. Tehnovõrgu rajatisest tuleneva kitsenduse sisuline ulatus. AÕSRS lisa kohaselt on kitsenduse sisuline koefitsient 1 kui maa kasutamine tehnorajatise tõttu on võimatu või 0,5 kui maa kasutamine on võimalik või osaliselt võimalik ning talumistasu tasutakse ainult maatulundusmaale ehitatavate tehnovõrkude eest. 1.16.4. Talumistasu taotlemise kord. AÕSRS § 156 lg 1 kohaselt tuleb tehnovõrgu talumistasu saamiseks kinnisasja omanikul esitada taotlus tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on jooksva aasta eest talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail. Talumistasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 30. septembril (lg 4). Talumistasu saamiseks tuleb esitada avaldus Elektrilevi OÜ kodulehe kaudu: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/talumistasu. allkiri 10