Kanepi valla üldplaneeringu avalik väljapanek

Kanepi Vallavalitsus Rahandusministeerium Kaitseministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet Maa-amet Transpordiamet Muinsuskaitseamet Põllumajandus- ja Toiduamet Päästeamet Terviseamet Riigimetsa Majandamise Keskus Kambja Vallavalitsus Põlva Vallavalitsus Võru Vallavalitsus Antsla Vallavalitsus Otepää Vallavalitsus Meie 21.07.2022 nr 7-6/2022/129-1 Kanepi valla üldplaneeringu avalik väljapanek Täname, et esitasite Kanepi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis oma seisukohad. Palume Teil tutvuda valla vastusseisukohtadega ettepanekutele, mis on lisatud käesolevale kirjale (lisa 1). Samuti anname teada, et Kanepi Vallavolikogu on 16.06.2022. a otsusega nr 1-3/19 vastu võtnud Kanepi valla üldplaneeringu, tunnistanud nõuetele vastavaks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ning suunanud üldplaneeringu avalikule väljapanekule vastavalt planeerimisseaduse § 87 lg-le 1. Kanepi valla üldplaneeringu avalik väljapanek toimub 8.08.2022–6.09.2022. Planeeringu materjalidega on võimalik avaliku väljapaneku ajal tutvuda Kanepi Vallavalitsuse kodulehel: https://kanepi.kovtp.ee/uldplaneering Lisaks on planeeringuga võimalik tutvuda tööaegadel:  Kanepi Vallavalitsuses, Turu põik 1, Kanepi alevik, Kanepi vald  Saverna Rahvaraamatukogus, Kooli tee 5, Saverna küla, Kanepi vald  Põlgaste raamatukogu-külakeskuses, Saia tee 2, Põlgaste küla, Kanepi vald Turu põik 1 Telefon 797 6311 Arvelduskonto Kanepi alevik EE152200001120263205 63101 PÕLVA MAAKOND E-post: [email protected] Registrikood 77000186 Internet: www.kanepi.ee Planeeringulahenduse kohta saab avaliku väljapaneku jooksul esitada kirjalikult ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi: [email protected] või Turu põik 1, Kanepi alevik, Kanepi vald, 63101. Kanepi valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Kanepi Vallavolikogu 19.06.2018 otsusega nr 1-3/2018/14. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumile. Kanepi valla üldplaneeringu eesmärgiks on planeerimisseaduse § 75 toodud ülesannete lahendamine. Planeeringuga määratakse ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused, mis vastavad valla sotsiaalmajanduslikele, kultuurilistele ja looduskeskkondlikele arenguvajadustele ja -suundumustele. Üldplaneeringu eesmärgiks on tagada elukvaliteet kahaneva rahvaarvu juures ning toetada valla keskuse jätkuvat mitmekülgset arengut. Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi juba väljakujunenud asustusstruktuuris. Üldplaneeringuga paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mis tõi välja planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke strateegilisi mõjusid ning esitas ettepanekuid planeeringu täiendamiseks. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ega riigipiiri ülest keskkonnamõju. Avaliku väljapaneku järgsete avalike arutelude toimumise ajad annab vallavalitsus teada peale avaliku väljapaneku lõppemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mikk Järv vallavanem Lisa 1. Kanepi valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis esitatud ettepanekute ja vastusseisukohtade koondtabel Kadri Kaska, 797 6315, [email protected]  1 Kanepi valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastused ja arvamused Nr Kooskõlastuse/arvamuse Seisukoht Vastusseisukoht esitaja/kirja kuupäev 1. Põlva Vallavalitsus 1. Kooskõlastada Kanepi valla üldplaneeringu ja 1.- keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. 28.04.2021 korraldus nr 2- 2. Ettepanekuga nõustutakse 3/196 2. Ettepanek mitte kajastada üldplaneeringu maakasutusplaanil perspektiivse kergliiklustee jätkumist Põlva vallas riigitee 18138 Akste- Häätaru ja riigitee 18118 Karilatsi-Heisri ääres. 2. Terviseamet Amet on tutvunud ÜP ja KSH eelnõuga ning Üldplaneeringu ptk 4.8 täiendatakse. ÜP KSH kooskõlastab selle. täpsusastme juures KSH täiendamise vajadus 28.04.2021 puudub. nr 9.3-4/21/4891-2 Amet juhib tähelepanu, et supluskohtade käsitlemisel ÜP ja KSH–s juhinduda sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „ Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele. 3. Põllumajandus- ja Juhime Teie tähelepanu, et maaparandussüsteemi Üldplaneeringu peatükis 5.10 arvestatakse Toiduamet maa-ala maaparandusseaduse tähenduses on ettepanekutega ulatuses, mis arvestab maatulundusmaa, millel paikneb niiskusrežiimi üldplaneeringu täpsusastet. 29.04.2021 nr 6.2-1/3725-1 reguleeriv võrk. Maaparandussüsteem võib paikneda ka muu sihtotstarbega maal. Peatükis täpsustatakse Maakasutuses on oluline, et maaparandussüsteemi mõistet, selgitatakse maaparandussüsteemi maa-alale ei oleks kokkuvõtvalt lahti lubatud tegevusi ja tuuakse määratud muud otstarvet kui põllumajandusmaa välja maaparandussüsteemide alade skeem. (põllukuivendus) või metsamaa (metsakuivendus). Muul maal paiknev maaparandussüsteem või selle Üldplaneeringute lähenemiseks on mitte osa peab säilitama vee läbilaskmisvõime. dubleerida juba õigusaktides toodud nõudeid (sh nt kaitsevööndite laiusi). Samuti Maaparandussüsteemi maa-alal ja eesvoolu (analoogselt ka teiste taristutega) ei kanta kaitsevööndis sihtotstarbe või kasutusotstarbe kaitsevööndeid kaardile. muutmine, muu ehitise ehitamine, mis ei ole maaparandussüsteemi osa, lisavee juhtimine maaparandussüsteemi väljastpoolt  2 maaparandussüsteemi maa-ala, heit-, sade- või muu vee juhtimine drenaaži maa-alale ning lõhkamis-, puurimis-, kaeve ja muu selline töö pinnases tuleb omavalitsuse poolt saata kooskõlastamiseks PTA-le. Avatud eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on kümme ruutkilomeetrit või rohkem, ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 15 meetri kaugusele. Avatud eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd ulatub kollektori telgjoonest mõlemale poole kümne meetri. Tiheasustusega alal ulatub avatud eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal seitsme meetri kaugusele. Sealjuures tuleb arvestada, et kui eelnimetatud tegevused maaparandussüsteemi maa-alal on vältimatud ja antud tegevusega ei ole võimalik säilitada maaparandussüsteemi sihipärane toimimine, tuleb olemasolev maaparandussüsteem ümber ehitada. Koostatavate väärtuste ja piirangut põhjustavate objektide kaartidel tuleb kajastada maaparandussüsteemide asukohti, mis selgitaksid kitsenduste asukohti. Maaparandussüsteemi maa- alad ja eesvoolud koos nendest tulenevate piirangutega (sh piiranguvööndiga) peavad kajastuma üldplaneeringu kaardil. Andmeid maaparandussüsteemide kohta (maaparandussüsteemide maa-alade, eesvoolude ja riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude paiknemine jms) saab Maa-ameti kaardirakendusest või Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Põlva esindusest aadressil [email protected]. PTA soovib, et Kanepi valla üldplaneeringus võetakse arvesse ja kajastatakse ülaltoodut. 4. Transpordiamet Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja Teemasid arutati Transpordiametiga planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) jätame toimunud koosolekul 12.mail 2021, mille  3 04.05.2021 nr 7.1-2/21/9006-2 planeeringu kooskõlastamata järgmisel tulemusena jõuti kokkulepeteni: arvestatakse põhjusel. punktidega 2, 3 ja 4. Ameti kooskõlastus on toodud järgmises kirjas. Kuna EhS 92 lg 3 mõistes on kõik linnu, aleveid ja alevikke läbivad riigiteed käsitletud tänavatena, siis on neid läbivate riigiteede kaitsevööndi laiuseks automaatselt 10 m (EhS §71 lg3). Meie 21.09.2020 kirjas nr 15-22037247-2 välja toodud riigitee kaitsevööndite ulatuste ettepanekud väljendavad Transpordiameti kui riigitee ohutuse eest vastutaja jaoks vajalikku kaalutlusruumi planeerimis- ja projekteerimisprotsessis. Toonitame, et suuremad kui 10 m kaitsevööndid alevikes on vajalikud siis, kui kiiruspiirang on ≥70 km/h, liikluskeskkond ei toeta kehtivat kiiruspiirangut, nähtavus on piiratud, liiklussagedus on kõrge ja/või kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 10 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ning vajab koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Analüüsisime kõik teelõigud veel kord läbi. Koondasime eraldi faili kõik teekaitsevööndid, mille osas on vajalik üldplaneeringu materjale täiendada (vt Lisa 1. Teekaitsevööndite määramisest). Lisas 1 väljatoodud kaitsevööndite muutmata jätmine oleks vastuolus EhS § 71 lg 2, mille kohaselt peab avalikult kasutatava tee kaitsevöönd tagama tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendama teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks. Vajadusel oleme valmis  4 koosoleku vormis põhjendama Lisas 1 kajastatud kaitsevööndite määramise vajadust. Lisas 1 märgitud: Järgnevates riigiteede lõikudes Kanepi alevikus peame sobilikuks ja vajalikuks määrata vähemalt 30 m teekaitsevööndid. 1.Kanepi alevikus riigitee nr 18166 Keramäe- Ritsiku km 0-1,005 (kogu pikkuses, riigitee nr 18167 ristumiskohast kuni riigitee nr 71 ristumiskohani). Olenemata kiirusrežiimist 50 km/h, on tegemist kruusateega ja asulavälise liikluskeskkonnaga, kus puudub selge hoonestusjoon. Siin sõltub maakasutus tulevikus palju arendajast. Nt äri- ja tootmismaade puhul on tavapärane, et parklad ning muud manööverduseks vajalikud pinnad kavandatakse riigiteega külgnevalt. Seetõttu on laiem kaitsevöönd ühelt poolt vajalik riigitee ohutuse ja toimivuse tagamiseks, teisalt ei kitsenda see oluliselt hoonete ehitamist. Elamualade kavandamise puhul on võtmeküsimus juurdepääsude võimaldamine. 2. Kanepi alevikus riigitee nr 18167 Kanepi- Ihamaru km 0,900-1,300 (riigitee nr 2 ristumiskohast kuni riigitee nr 18166 ristumiskohani). Riigitee lõik asub Kanepi alevikus, aga kiirusrežiim on 90 km/h ja tegemist on selgelt asulavälise liikluskeskkonnaga. Planeeringuga on teelõigul kavandatud maakasutus kas väärtuslik põllumajandusmaa või väärtuslik maastik, mille juhtotstarbelist kasutust laiema teekaitsevööndiga ei kitsendata. 3. Kanepi alevikus riigitee nr 18294 Kanepi teepiirkonna tee km 0,360-0,449 (riigitee 25183 ristmikust kuni aleviku piirini). Lühike lõik ristmikust alates kuni aleviku piirini moodustab ülejäänud riigiteega terviku. Aleviku piirist edasi  5 jätkub vastavalt EhS § 71 lg 2 järgi 30 m laiune kaitsevöönd. Kanepi aleviku kaardil on antud lõigu osas kajastatud kaks kaitsevööndit. Soovitame alevikus nendes lõikudes, kus tehakse ettepanek 30 m kaitsevööndi määramiseks, kasutada selgemalt eristuvat tingmärki (nt erksama värviga viirutus või pind). 4. Kanepi alevik külgneb idasuunast riigi põhimaanteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 224,64-226,52. Põhimaantee nr 2 on üleeuroopalise teedevõrgu maantee, kus liiklussagedused on suhteliselt kõrged (2020 a andmetel 4018 autot/ööpäevas), liikluskeskkond on asulaväline. 50 m laiune kaitsevöönd tagab meile riigitee funktsioonile ja asulavälisele liikluskorrale vastava kaasatuse ruumiliste otsuste tegemisse ning jätab tulevikus võimaluse põhimaantee õgvendamiseks või tee rekonstrueerimiseks. Olemasolevad hooned asuvad teest rohkem kui 100 m kaugusel ning 50 m kaitsevöönd ka aleviku poolses küljes hoonete kavandamist oluliselt ei kitsendaks. Seejuures ei tähenda kaitsevöönd ehituskeeluvööndit: oleme nõus juhtumipõhiselt andma nõusoleku kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks, kui kaitsevööndisse kavandatav ehitustegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju riigitee toimivusele ega ohutusele ja/või riigitee ei avalda eeldatavalt olulist mõju kavandatavale ehitustegevusele. 5. Transpordiamet Planeering vastab Lennuameti ja Maanteeameti - eelnevatele seisukohtadele ning Transpordiameti 04.05.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/9006-2 esitatud 13.05.2021 nr 7.1-2/21/9006-4 ettepanekutele teekaitsevööndite määramise osas. Täname sisulise ja meeldiva koostöö eest. Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Kanepi valla üldplaneeringu.  6 6. Kaitseministeerium Kaitseministeerium kooskõlastab Kanepi valla - üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise 07.05.2021 nr 12-1/21/1340 hindamise aruande eelnõu märkusteta. 7. Maa-amet Seisuga 04.05.2021 asuvad Kanepi valla PlanS §85 lg 3 alusel loetakse planeering üldplaneeringu territooriumil osaliselt või täielikult kooskõlastatuks, kui kooskõlastaja ei too 07.05.2021 nr 6-3/21/6458-2 16 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel välja vastuolu maakonnaplaneeringu või olevat maardlat, 24 kehtiva kaevandamisloaga õigusaktiga. Kooskõlastaja muud mäeeraldist ning menetluses on kaheksa kaevandamisloa taotlust. ettepanekud loetakse arvamusteks (eelistuseks), kuidas üht või teist teemat 1. Tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks ning lahendada. Arvamustega arvestatakse tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas võimalusel. Juhul, kui arvamusega ei olemasolev olukord ei halvene, palusime oma arvestata, loetakse planeering siiski 08.09.2020 kirjas üldplaneeringus anda kooskõlastatuks. Vastusseisukohtade mäetööstusmaa juhtotstarve kehtivate lubadega kujundamisel on arvestatud kokkulepetega, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ning vajadusel anda reserveeritava mis saavutati 7.06.2022 toimunud koosolekul. mäetööstusmaa juhtotstarbe nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. 1. Planeeringus kajastatakse Palusime juhtotstarvete määramisel lähtuda Maa- olemasoleva mäetööstusmaa ametist saadetud mäeeraldiste ja nende juhtotstarbega mäeeraldised ja nende teenindusmaade piiridest ning maardlate ja teenindusmaad, millel on kehtiv mäeeraldiste andmeid enne lõpliku kaevandamisluba. planeeringulahenduse koostamist ajakohastada. Reserveeritavaid mäetööstusmaid Maardlate, mäeeraldiste ja mäeeraldise teenindusmaade ajakohaste andmete saamiseks planeeringus vallavalitsuse on võimalus kasutada ka Maa ameti WFS teenust kaalutlusotsusel ei kajastata. aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service Sõreste maardlas näidatakse samuti =WFS&version=1.1.0&request=GetCap mäetööstusmaana vaid abilities või küsida andmete väljavõte GIS olemasolevate kaevandamislubadega failidena. kaetud maa-alad ja eraldiste Märgime, et Maa-ametile 13.04.2021 teenindusmaad. Täiendava kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu selgitamise vajadus seletuskirjas joonisel nimetusega „Eelnõu“ (faili nimi „2021 04 seega puudub. 08 Kanepi valla maakasutusplaan.pdf“, edaspidi Maakasutusplaan) on märkustes kirjeldatud, et mäeeraldiste andmed on seisuga 09.12.2020.  7 Maakasutusplaani joonise osal on märgitud Maakasutuskaardil kajastatakse mäetööstusmaa juhtotstarve kehtivate maardlate piirid. kaevandamise lubadega mäeeraldiste aladele. Lisaks on Sõreste liivamaardla kogu maardla Juhime tähelepanu, et 08.09.2020 ulatuses märgitud mäetööstusmaa juhtotstarbega alaks. Palume määrata mäetööstusmaa esitati planeering Maa-ametile juhtotsarve olemasolevate kaevandamise esimese avalikustamise raames lubadega mäeeraldistele ja ka nende mäeeraldiste arvamuse andmiseks. PlanS-i mõistes teenindusmaadele. Selgitame, et mäeeraldise loetakse kooskõlastamiseks vaid teenindusmaa on kaevandamisloaga 13.04.2021 esitatud kaevandamiseks määratud ala mäeeraldise ümber planeeringumaterjali. või kohal ja ümber ning teenindusmaal on kaevandmise loa kehtivuse ajal lubatud kaevandamisega seotud tegevused. Lisaks 2. Rohelise võrgustiku osas sõnastatakse palume seletuskirjas selgitada tervele Sõreste maardlale mäetööstusmaa juhtotstarbe nõue ümber soovituseks. Samuti määramise asjaolusid, kuna keskkonnaregistri lisatakse: Maardlate avamine ei tohi andmetel ei ole kogu Sõreste maardla hõlmatud vähendada rohevõrgustiku sidusust ja kehtivate kaevandamise lubadega toimimist (nt lõigata läbi rohevõrgustiku mäeeraldistega. koridore). 13.04.2021 kooskõlastamiseks esitatud 3. Nõustume ettepanekuga. Tuginedes Maakasutusplaanile ei ole kantud 7.06.2022 Maa-ametiga toimunud keskkonnaregistris arvel olevate maardlate piire. koosolekule, sõnastame tingimuse Varasemalt 08.09.2020 Maa ameti tingimusliku kooskõlastuse saanud üldplaneeringu lahenduses mitte soovituse, vaid eelistusena: olid maakasutusplaanil maardlate piirid olemas. Palume Maakasutusplaanile kanda Maardlate kasutuselevõtmine ja keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olemasolevate karjääride laiendamine olevate maardlate piirid, kuna ilma maardlate ei ole eelistatud üldplaneeringuga piirideta ei selgu, millistel aladel on maardlast määratud tiheasustusala piiridest 1 tulenevad piirangud. km raadiuses. Tiheasustusalale 2. 13.04.2021 kooskõlastamiseks esitatud lähemale kui 1 km on karjääri üldplaneeringu seletuskirja peatükis „5.5. Rohelise kavandamine võimalik juhul, kui võrgustiku toimimist tagavad tingimused“ on kohapõhised keskkonnatingimused ja kirjeldatud rohelise võrgustiku säilimiste leevendusmeetmed seda tingimustes, et rohelise võrgustiku aladel vältida võimaldavad. uute maardlate kasutuselevõttu ning avatud maardlate kaevandamistegevuse korraldamisel  8 tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. 4. Ettepanekuga nõustutakse, teede Rohelise võrgustiku toimimise tagamisega tuleb tugevdamine sõnastatakse arvestada kaevandamisloale tingimuste soovitusena. seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Maavarade kaevandamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud alal taastada looduslik keskkond (nt ala metsastada, rajada veekogu või puhkeala). Peatükis „5.12. Maavarad“ on kirjeldatud (tsiteerin): „Uute maardlate avamine ei ole lubatud rohelise võrgustiku aladel“. KSH aruande eelnõu peatükis „4.1.1. Roheline võrgustik“ on kirjeldatud, et roheline võrgustik ja maardlate avamine ei ole otseselt teineteist välistavad, küll on aga oluline võimalusel eelistada asukohana ala väljaspool rohelist võrgustikku või võtta kasutusele leevendavad meetmed. Lisaks on kirjeldatud, et käesolev üldplaneering tõlgendab, tulenevalt maakonnaplaneeringu käsitlusest, karjääre ajutise tegevusena, mille järel tuleb ala korrastada ja taastada looduslik olukord. Kuna karjääre võib paremate alternatiivide puudumisel avada seega ka rohelise võrgustiku alal, on ala kasutuselevõtu eelduseks samaväärse (loodusliku) keskkonna taastamine –üldplaneering ei luba rohelise võrgustiku alal kaevandamise lõppemisel oluliselt intensiivsemat maakasutust kui enne maardla avamist (nt elamu-või tootmisala rajamine).“ KSH eelnõus tehakse ettepanek täpsustada maardlate kasutamise tingimusi järgnevalt: „Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud alal taastada looduslik keskkond (nt ala metsastada, rajada veekogu või puhkeala).“ Nõustume KSH eelnõuga maardlate ja rohelise võrgustiku aladega seonduvas osas.  9 Selgitame, et üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldatud rohevõrgustiku säilitamise kohustus maardla alal halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on seetõttu vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Palume planeeringuga mitte tekitada alasid, kus kaevandamine on keelatud, aga seadusest tulenevat alust kaevandamise piiramiseks ei ole. Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus küsitakse kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu osas, mille käigus on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik esitada põhjendatud tingimusi kaevandamisloa andmisele. Esitatud tingimuste suhtes teeb loa andja kaalutletud otsuse. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, milles seatakse kaevandamisele täiendavaid piiranguid, mis ei tulene seadusest, nt kui seletuskirjas kirjeldatakse, et uute maardlate avamine ei ole lubatud rohelise võrgustiku aladel. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume viidatud nõue sõnastada soovitusena või ära jätta. Maa-ameti poolt 08.09.2020 tingimustega kooskõlastatud üldplaneeringu seletuskirja peatükis „5.12. Maavarad” oli maardlate kasutuselevõtu üldistes põhimõtetes kirjeldatud, et maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise  10 tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Nõustusime oma 08.09.2020 kirjas nende tingimustega. Palume 13.04.2021 kooskõlastamiseks esitatud seletuskirja täpsustada ning lähtuda Maa-ameti poolt varasemalt kooskõlastatud tingimustest. 3. Peatükis „5.12. Maavarad“ on kirjeldatud (tsiteerin): „Maardlate kasutuselevõtmine ja olemasolevate karjääride laiendamine ei ole lubatud üldplaneeringuga määratud tiheasustusala piiridest 1 km raadiuses“. Maa- amet ei nõustu üldplaneeringus tehtud ettepanekuga, mille kohaselt üldplaneeringuga seatakse kaevandamisele seadusest mittetulenevaid piiranguid. Üldplaneeringus kirjeldatud piirang, et maardlate kasutuselevõtmine ja olemasolevate karjääride laiendamine tiheasustusala piiridest 1 km raadiuses ei ole lubatud, halvendab olemasolevat olukorda maavaravarule juurdepääsu osas ning see on vastuolus MaaPS § 14. Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus küsitakse kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu osas, mille käigus on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik esitada põhjendatud tingimusi kaevandamisloa andmisele. Esitatud tingimuste suhtes teeb loa andja kaalutletud otsuse. Tagamaks olemasoleva olukorra säilimist maavaravarule juurdepääsu osas palume kõnealune tingimus sõnastada üldplaneeringus soovitusena, mitte nõudena: „Maardlate kasutuselevõtmine ja olemasolevate karjääride  11 laiendamine ei ole soovitav üldplaneeringuga määratud tiheasustusala piiridest 1 km raadiuses“. 4. Seletuskirja peatükis „4.5. Mäetööstuse maa- ala (TM)“ on kirjeldatud maardlate üldistes kasutustingimustes, et maardlate avamisel tugevdada teid (sh muuta tolmuvabaks) ja tagada juurdepääsuvõimalused. Teede tugevdamine on maardla avamisest huvitatud arendaja kohustus. Selgitame, et kaevandamisloaga ei reguleerita väljaspool mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire kaevandamisega seotud tegevusi ja neist tulenevat keskkonnamõju. Kui tulevikus hakatakse teid kasutama kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa omajal sõlmida kokkulepe, mis sätestaks konkreetse tee või teelõigu kasutamise õigusega seotud tingimused. Märgime, et üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldatud nõuded võivad kujuneda ebaproportsionaalseks ja seetõttu takistada juurdepääsu maavarale ning mõjutada negatiivselt maavara kaevandamisväärsust. Palume seletuskirja muuta, sõnastades teede tugevdamisega seonduva soovitusena (nt soovitav on mustkatte rajamine väljaveoteedele, kuivadel perioodidel teede kastmine jne). Maa-amet kooskõlastab Kanepi valla üldplaneeringu tingimusel, et planeeringu dokumente muudetakse lähtudes eeltoodud märkustest. Maa-ameti märkustega arvestamata jätmisel halvendab üldplaneering maavarale juurdepääsu ning on vastuolus MaaPS § 14. Märgime, et haldusasja nr 3-3-1-1-10 lahendamisel on Riigikohus 15.04.2010 kohtumääruses selgitanud, et tingimuslik kooskõlastus tähendab sisuliselt seda, et kooskõlastust andev haldusorgan ei nõustu planeeringuga sellisel kujul, nagu see on  12 kooskõlastamiseks esitatud. Erinevus kooskõlastusest keeldumisest seisneb üksnes selles, et vastav haldusorgan kirjeldab lisaks heakskiidu mitteandmisele ka n-ö alternatiivset planeeringut, millele ta oleks nõus andma kooskõlastuse. 8. Keskkonnaamet Keskkonnaamet ei tuvastanud üldplaneeringu ja PlanS §85 lg 3 alusel loetakse planeering KSH aruande eelnõus vastuolu õigusaktidele ning kooskõlastatuks, kui kooskõlastaja ei too 10.05.2021 nr 6-5/21/7770-2 KSH aruandes esitatud hinnangud on üldjoones välja vastuolu maakonnaplaneeringu või piisavad ja objektiivsed. Arvestades eeltoodut ning õigusaktiga. Kooskõlastaja muud tuginedes planeerimisseaduse § 4 lõikele 4, § 85 lõikele 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja ettepanekud loetakse arvamusteks keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-le 40, (eelistuseks), kuidas üht või teist teemat Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 lahendada. Arvamustega arvestatakse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord võimalusel. Juhul, kui arvamusega ei ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 arvestata, loetakse planeering siiski punktile 2 kooskõlastab Keskkonnaamet Kanepi kooskõlastatuks. valla üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu järgmiste märkuste ja 1. Väiketuulikute kavandamiseks kommentaaridega: seatakse planeeringus puhveralad. 1. Looduskaitse ÜP eelnõu ptk 5.8.4, KSH ptk 4.1.1 taastuvenergia Kergliiklus ja -matkateede täpsem ja roheline võrgustik, on välja toodud, et kavandamine toimub projekteerimise tööstuslike tuuleparkide kavandamist ette ei käigus. Looduskaitseliste aspektidega nähta. Kavandatakse arendada väiketuulikute, arvestamiseks lisatakse seletuskirja: kogukõrgusega kuni 30 m, paigaldamist oma kergliiklusteede ja matkaradade majapidamise elektrienergia tootmiseks. Seejuures tuleb arvestada ka, et hoiualal on kavandamisel tuleb vajadusel läbi viia keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade eelhindamine ning trasside hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala kavandamisel on oluline arvestada moodustati ning kaitstavate liikide oluline kaitsealade ja ristipuudega ning häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu vältida elupaikade soodsa seisundi elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide halvendamist. Samuti täiendatakse soodsa seisundi 1 . I ja II kategooria piiritlemata KSH aruannet, kus kajastatakse liikide kaitseks tuleks määrata puhveralad, mille aluseks saab võtta vastava liigi tegevuskavas teemat vastavalt ÜP täpsusastmele. toodud nõuded. Palume määrata kaugused I kaitsekategooria linnuliikide püsielupaikadest  13 vastava liigi tegevuskava alusel, et tuulikul ei oleks 2. Seletuskirjas nõustutakse negatiivset mõju kaitsealusele liigile. sõnastusega: „Tugialadel ja koridorides on tulundusmetsas ÜP eelnõu ptk 5.7, kergliiklusteed, matka- ja lubatud majandustegevus vastavalt terviserajad, KHS pole konkreetselt toodud välja kavandatavate kergliiklusteede võimalikku mõju metsaseadusele“. teeääres olevatele jõgedele, ojadele, kaitsealadele ja ristipuudele: Planeeringusse lisatakse ptk 5.7. Vooreküla-Puskaru teelõik, vasakule poole teed Kõrgendatud avaliku huviga metsad, jääb III kaitsekategooria liigi tiigikonna mis suunab raietegevust RMK metsa- (Pelophylax lessonae) elupaik (KLO9118800). aladel. Ptk 4.13. tingimus Uue tee rajamine on soovitatav olemasoleva sõnastatakse järgmiselt: Riigimetsa sõidutee teekaitsevööndis, et elupaika võimalikult aladel, mis on kõrgendatud avaliku vähe kahjustada. Soovitame alles jätta ka huviga metsadeks (nn KAH- kõrghaljastuse. Tee kõrvale jääb ka ristipuid, mille metsadeks), jälgida ptk 5.7 toodud olukorra halvendamist tuleb vältida. tingimusi. Paremale poole teed jääb Tilleoru KAH-alade paiknemine on toodud maastikukaitseala (KLO1000630) Tille seletuskirja lisas 1. KAH-ala täpsed sihtkaitsevöönd (KLO1000630) ja Tilleoru piirid selguvad RMK’ga koostöös piiranguvöönd (KLO1101472). Sihtkaitsevööndis metsa majandamise kava on keelatud uute ehitiste püstitamine 2 . koostamisel. Piiranguvööndis on lubatud ehitise püstitamine 3 .Vasakule poole teed jääb Ahja jõe 3. Viidet jäätmekavale ÜP’s ja KSH’s hoiuala (KLO2000027) ning võldase (Cottus gobio) täpsustatakse elupaik (KLO9102558). Ahja jõgi kuulub „Lõhe, - Termineid parandatakse jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja - Suletud väikeprügilad lisatakse elupaikade nimistusse“. Tee ehitusel tuleb vältida kaardile. jõe olukorra halvenemist, punktreostust ja kalda - Lause eemaldatakse, kuna sama erosiooni. mõte on KSH’s juba välja toodud. Saverna-Krootuse-Ihamaru teelõik, Piigaste oja - KSH ptk 4.5 täpsustatakse, kuna (VEE1048300) kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli reoveesetete komposteerimise ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistusse“. vajadus on ära langenud. Samuti jääb selle tee kõrvale ristipuid, mille - Ptk 5.9. täpsustatakse, kuna seisukorra halvenemist tuleb vältida. Hilba jõe Keskkonnaregistri andmetel on hoiuala (KLO2000009), Hilba jõgi kuulub „Lõhe, jääkreostusobjekt likvideeritud. jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistusse“. Teele jääb Ahja jõe Leiame, et detailsem ülevaade ei  14 hoiuala (KLO2000027) ning võldase (Cottus gobio) ole ÜP täpsusastmes ja juba elupaik (KLO9102558). likvideeritud objekti puhul vajalik. - Ptk 5.9. täpsustatakse Erastvere-Põlgaste-Puskaru teelõik, Tartu jäätmejaamade teenindajat. poolsele küljele jääb Erastvere mõisa park (KLO1200091). Pargis on registreeritud tamme- - Ptk 5.9 täpsustatakse termini. kirjurähna (Dendrocopos medius) elupaik - Planeeringut täpsustatakse. (KLO9128060). Pargi valitseja nõusolekuta on 4. - Üldplaneeringu koostamisel ja pargis keelatud detail-ja üldplaneeringu tingimuste seadmisel on arvestatud kehtestamine 4 . Pargis tuleb säilitada veekeskkonna kaitsmisega. kõrghaljastus, teetöödega ei või kahjustada puid, Veemajanduskava eesmärke ja lähemal puuvõra laiuselt tuleb tööd läbi viia meetmeid on arvestatud ÜP’ga väiksemate masinatega või käsitsi, et mitte kahjustada juuri. Pargi valitseja nõusolekuta on lahendatavate/suunatavate teemade pargis keelatud puuvõrade või põõsaste lõikes ja ÜP täpsusastmes (nt on kujundamine ja puittaimestiku raie 5 . Võru poolsel arvestatud pinna- ja põhjavee kaitse küljel jääb tee kõrvale kolm ristipuud, mida tuleb puhul punkt- ja hajureostuse säilitada. vähendamise/vältimisega). Koostatava veemajanduskava üheks Kanepi-Ihamaru teelõik, III kaitsekategooria liigi meetmeks on: Üldplaneeringutes tiigikonna (Pelophylax lessonae) elupaik (KLO9118768). Uue tee rajamine on soovitatav veekaitsemeetmete rõhutamine. olemasoleva sõidutee teekaitsevööndis, et Leiame, et ÜP’s on seda juba tehtud elupaika võimalikult vähe kahjustada. Samuti jääb konkreetsete ja maakasutusele selle tee kõrvale palju ristipuid, mille seisukorra vastavate tingimuste seadmise kaudu halvenemist tuleb vältida. ning veekaitse on integreeritud läbivalt dokumenti, samuti on ÜP eelnõu ptk 4.7.Krootuse küla planeeritav matkarada asub Hanitiigi (VEE2110240) ja Kraika arvestatud KSH käigus tehtud tiigi(VEE2110270) kaldal, kus ehituskeeluvööndi ettepanekutega, mistõttu leiame, et laius on 25 meetrit. Samuti planeeritakse alale, ÜP kontekstis on teemat piisavas osaliselt ehituskeeluvööndisse, väikeelamu ja täpsusastmes käsitletud. puhke- ja virgestuse maa-ala 6 . - Üldplaneeringu täpsusastmes ei ÜP eelnõu ptk 5.6.Erastvere küla tee äärde jäävad viidata reeglina konkreetsetele ristipuud, mida kergliiklustee rajamine võib õigusakti paragrahvidele, kuna ohustada ja Erastvere mõisapark, kus valgustus õigusaktid võivad ÜP kehtivuse ajal võib mõjutada lindude pesitsemist, kuid võimalik on kasutada looduslähedast valgustust. muutuda. Täpsustame seletuskirjas üldistatult, et erinevate ehitustööde  15 2. Metsandus teostamisel veekogus tuleb lähtuda ÜP eelnõu ptk 5.3. Tingimused rohelise võrgustiku õigusaktide nõuetest. toimimise säilitamiseks: „Tugialadel ja koridorides on tulundusmetsas lubatud majandustegevus - Täpsem ülevaade antud teemadest vastavalt metsamajanduskavadele.“ Õigem oleks on leitav kehtivast ÜVK arengukavast sõnastada: „Tugialadel ja koridorides on Kanepi valla ühisveevärgi ja - tulundusmetsas lubatud majandustegevus vastavalt metsaseadusele“. Metsaseadus ei nõua kanalisatsiooni arendamise kava alati metsamajanduskava olemasolu, seega kas aastateks 2014-2026. Üldplaneeringu on mõistlik seda nõuda üldplaneeringuga. ja KSH täpsusastmes seega infot ei dubleerita ja info kajastamisel ÜP eelnõu ptk 4.13. Põllu- ja metsa maa-ala, jäädakse täpsusastme juurde, mis on märgitakse, et: „Planeeringuga ei seata vajalik ÜP tasemel tingimuste täiendavaid metsa raiepiiranguid. KAH-alade seadmiseks. metsaraie toimub vastavalt antud ala metsa majandamise kavale ning kogukonna ja RMK - Sademevee osa lisatakse. koostöös“. Keskkonnaamet peab raiete lubamisel arvestama üldplaneeringust tulenevate - Juhime tähelepanu, et vastavalt piirangutega. Antud juhul peaks Keskkonnaamet jälgima, et KAH aladel kavandatav raie vastaks PlanS §75 lg 2-le lähtutakse alale koostatud metsamajandamise kavale. üldplaneeringuga lahendatavate Arusaamatuks jääb, kuidas hakkab toimuma ülesannete otsustamisel kohaliku nendel RMK KAH aladel metsade majandamise omavalitsuse üksuse ruumilistest kavade koostamine. Üldplaneeringu vajadustest ja planeeringu maakasutuskaardil need alad eraldi välja toodud ei eesmärgist. Kanepi üldplaneeringu ole. Seega märgime, et alad, millele seatakse metsade majandamise piiranguid, peavad saama täpsusastmes ei kanta kaartidele digitaalsele kaardikihile, et Keskkonnaametil oleks konkreetseid tehnovõrke ja -rajatisi võimalik jälgida aladele seatud piiranguid. ning nendest tulenevaid kitsendusi. Tehnovõrke käsitlevad täpsemad 3. Jäätmed sektorarengukavad, mida ÜP’s ei KSH ptk 4.5 ja ÜP eelnõu ptk 5.9 on viidatud dubleerita. Samuti on kitsendused kehtetule jäätmekavale. Vanapaberi ja papi leitavad Maa-ameti kitsenduste asemel on korrektne kasutada „paber ja kartong“. Samas punktis on mainitud, et Kanepi vallas kaardirakendusest. Planeeringus toimivat prügilat ei asu. Palume lisada valla kajastatakse skeemina territooriumil asuvad suletud väikeprügilad maaparandussüsteemide asukohti, (Lajavangu, Ihamaru, Krootuse, Krootuse II, kuna need on ruumiliselt ulatuslikud ja Sulaoja, Valgjärve) ning kanda need kaardile.  16 Palume täpsustada lauset: „Valla erinevates ÜP täpsusastmele vastavaks osadest toimivad jäätmejaamad.“ infokihiks. Samas, KSH ptk 4.5 on kirjutatud: „Biolagunevate kalmistujäätmete, pargijäätmete ja reoveesetete KSH: käitlemise parandamiseks kavandatakse planeeringuga kompostimisväljakud Kanepis ja - Veekogude seisundi aluseks Savernas, millel on positiivne mõju biolagunevate olevaid allikaid uuendatakse. jäätmete liigiti kogumisele ja käitlemisele.“ Palume - Viidet täpsustatakse. hinnata kompostimisega kaasnevat lõhnahäiringut, kuna kompostida kavandatakse ka - Mõistet täpsustatakse. reoveesetet. - Aruannet täiendatakse ÜP Ptk 5.9. „Jäätmekäitlus“ on märgitud järgmist: täpsusastmes. Selgitame, et juba „Keskkonnaregistri andmetel asub vallas üks suletud jääkreostusobjekti osas jääkreostusobjekt (Valgjärve katlamaja puuduvad ÜP’l kavandatavad masuudihoidla), kus ohu liigiks on reostunud tegevused. ÜP KSH raames pinnas. Jääkreostusobjekt tuleb likvideerida ja ala hinnatakse kavandatava tegevuse muuta ohutuks“. Palume nimetatud punkti täpsustada ning lisada jääkreostusobjekti staatus mõjusid, mistõttu likvideeritud (kohaliku tähtsusega objekt), kirjeldada objekti ja jääkreostusobjekti täiendava mõju seisundit, käsitleda jääkreostusobjektiga seotud hindamise vajadus puudub. maakasutuse piiranguid ja keskkonnariske. ÜP eelnõu ptk 5.9 on välja toodud neli jäätmejaama ning lisanud, et jäätmejaama teenindab AS Epler & Lorenz. Palume täpsustada millist? ÜP eelnõus on viidatud määrusele „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ ning välja toodud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed. Juhime tähelepanu, et määruses on nimetus biolagunevad aia- ja haljastujäätmed. ÜP eelnõu punktis 5.9 on kirjutatud: „Üldplaneeringuga on kavandatud täiendavad kompostimisväljakud Kanepis ja Savernas (vt ptk 4.4)“. Palume täpsustada, eelnõu ptk 4.4 on nimetatud Kanepi alevikus kompostimisväljakute rajamine mitmuses ning Saverna kohta info puudub. 4. Vesi  17 Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et meetmeprogrammis kavandatud meetmeid tuleb arvesse võtta, kui koostatakse, ajakohastatakse ja muudetakse mh planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kohaseid planeeringuid, mitte arvestada ainult veemajanduskavas püstitatud üldisi eesmärke (veeseadus (edaspidi VeeS) § 46 lg 2). Eeltoodust tulenevalt palume üldplaneeringus täpsustada, kas arendustegevusel arvestatakse Kanepi valla territooriumil asuvate veekogumite veemajanduskavas püstitatud eesmärke ja meetmeprogrammis ettenähtud meetmeid. Kuna üldplaneeringu koostamine ja kehtestamine jääb veemajanduskavade uue perioodi 2021-2027 algusesse, soovitame jälgida meetmete võimalikke muutusi Keskkonnaministeeriumi kodulehelt (veemajanduskavad 2021-2027) 7 . ÜP eelnõu ptk 4.12, teeme ettepaneku täiendada veekogude üldiseid kasutamis- ja ehitamistingimusi ning tuua välja, et veekogus planeeritud tööde teostamisel, mis on loetletud veeseaduse § 187 ja § 196, tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest. Teeme ettepaneku lisada iseloomustus või teemakäsitlus (kas ÜP eelnõus või KSHs): piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta, pinnaveekogudest ja nende seisundist, ülevaade põhjaveest, sh kasutatavaid põhjaveekogumeid ning ajakohast hinnangut nende seisundile. Märgime, et Kanepi vallas põhjaveevarusid kinnitatud ei ole. Kajastada tuleks veekomplekside põhjaveekogumeid vastavalt kehtivale põhjaveekogumite määrusele (keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48), sh nimetused ja nime lühendid. ÜP eelnõu ptk 5.8.1. „Vesi ja kanalisatsioon“, soovitame käsitleda sademevee ärajuhtimist asulates. Tuua välja, kas kirjeldatud olukord tagab piisava sademevee ärajuhtimise ning üleujutuste vältimise või on vallas piirkondi kus tuleks rajada  18 sademeveekanalisatsiooni süsteeme või leida muid alternatiivseid lahendusi. Vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 3 tuleb lisada maakasutuse plaan (joonis), milles kajastub tehnovõrkude ja -rajatiste üldine asukoht ja nendest tekkivate kitsenduste ulatus. Plaanidel tuleb näidata maakasutuse kitsendusi põhjustavad objektid: pinna- ja põhjaveehaarded (eelkõige ühisveevärgi puurkaevude sanitaarkaitsealad) ning kanalisatsiooniehitised (kujad), sh heitvee väljalaskmete asukohad. Veehaarete sanitaarkaitsealade ja hooldusalade ulatused ja kitsendused on toodud VeeS §-des 148‒154. Kanalisatsiooniehitiste (reoveepuhasti, omapuhasti, reoveepumpla, purgimissõlm) kuja ulatus on kehtestatud keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ (edaspidi määrus nr 31). Määruse nr 31 § 24 lg 1 kohaselt määruse §-des 4–8 sätestatud kuja ulatust kohaldatakse üld- ja detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud määruse redaktsioonis. Kui üldplaneeringu koostamisel ilmneb, et keskkonnaregistris on andmed ebatäpsed (puurkaevude asukohad, maapinna kõrgused jmt) tuleb andmete keskkonnaregistris korrastamiseks Keskkonnaagentuurile sellest teada anda. Samuti tuua välja joogiveeallikad, maaparandussüsteemide asukohad ja nendega seotud piirangud, vajadusel maasoojus (puurkaevud). KSH: Ptk 4.1.3. „Põhja- ja pinnavesi“ osas „Pinnavesi“, märgitakse, et Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta vahehinnangu alusel on Jõksi järve ja Otepää Valgjärve ökoloogiline seisund „hea“  19 keemilist seisundit ei ole hinnatud. Ptk 4.1.3. „Põhja- ja pinnavesi“ osas „Mõjude hindamine“, lk 26, on kasutatud materjaliks märgitud „Veekogumite koondseisund 2016, Keskkonnaagentuur“. Palume võimalusel kasutada uuemaid seisundi vahehinnanguid: veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja lisatabel „Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang8“. Täpsuse huvides tuleks märkida veekogumite järele sulgudesse veekogumi kood ja veekogude järele sulgudesse keskkonnaregistri kood (VEE….). Ptk 4.1.3. „Põhja- ja pinnavesi“ on märgitud järgmist: „Laiemalt aitavad põllumajanduslikku hajureostust vältida erinevad Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmekava läbi kavandatavad meetmed (teavitustööd , piirnormide muutmine, väetamisnormide ja aja muutmine jms)“. Palume viidata dokumendi koostamise hetkel kehtiva veemajanduskava kehtivusperioodile (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015– 2021). Palume veekogumite seisundite kirjeldamisel täpsustada, et tegemist on veekogumi seisundiga, nt Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta vahehinnangu alusel on Jõksi järve ja Otepää Valgjärve veekogumite ökoloogiline seisund „hea“ keemilist seisundit ei ole hinnatud. Jõksi järve veekogumi hüdrokeemiliste näitajate puhul on täheldatud kõrgendatud nitraatide ja üldlämmastiku sisaldust. Samuti kasutada sõna „kogum“ asemel sõna „veekogum“. Lisaks palume käsitleda arendusest tulenevat mõju sademeveele ning sademevee (või kanalisatsiooni puudumise) mõju pinnaveekogumile ning jääkreostusobjekti (Valgjärve katlamaja masuudihoidla), selle staatust (kohaliku tähtsusega objekt) ja seisundit ning jääkreostuse mõju põhja- ja pinnaveele.  20 9. Muinsuskaitseamet Väljavõte Muinsuskaitseameti 27.04.2021 PlanS §85 lg 3 alusel loetakse planeering menetluskomisjoni koosoleku protokollist: kooskõlastatuks, kui kooskõlastaja ei too 10.05.2021, nr 1.1-7/2641-4 11. Kanepi vald. Kanepi valla keskkonnamõju välja vastuolu maakonnaplaneeringu või strateegilise hindamise aruande eelnõu. õigusaktiga. Kooskõlastaja muud Kooskõlastuse taotlus. Esitaja: Kanepi Vallavalitsus. ettepanekud loetakse arvamusteks Anu Lepp tutvustas Kanepi valla keskkonnamõju (eelistuseks), kuidas üht või teist teemat strateegilise hindamise aruande eelnõud. lahendada. Arvamustega arvestatakse Keskkonnamõju hindamise ja võimalusel. Juhul, kui arvamusega ei keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 arvestata, loetakse planeering siiski lg 6 kohaselt peab strateegilise hindamise aruanne kooskõlastatuks. sisaldama hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, KSH eesmärgiks on hinnata eeldatavalt kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, olulist keskkonnamõju – planeeringu soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, /.../ kultuuripärandile ja maastikele, /.../ ning mõju elluviimisega ei kaasne mälestistele olulist prognoosimise meetodite kirjeldust. Valla negatiivset mõju. KSH vastab seega KeHJS keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes §40 lg 4 p 6’le. Samas oleme nõus on riiklikku kultuuripärandit käsitletud väga mõjuhinnangu täpsustamisega (vt seisukohad üldsõnaliselt, mistõttu ei ole võimalik KeHJS § 40 allpool): lg 6 kohaselt üldplaneeringu lahenduse tegelikku mõju riiklikule kultuuripärandile piisavalt hinnata. 11.1. Mõjuhinnangut täiendatakse. Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: tagastada Kanepi valla keskkonnamõju 11.2. Mõjuhinnangut täiendatakse strateegilise hindamise aruande eelnõu täienduste arheoloogiatundlike alade ehk leidmata tegemiseks ja esitada järgnevad kommentaarid: 11.1 käsitleda keskkonnamõju strateegilise arheoloogiapärandi osas vastavalt sellele, hindamise aruande eelnõus planeeringu millised tingimused seatakse planeeringus. lahenduse mõju riiklikule kultuuripärandile, Üheselt väljatoodud teksti KSH’sse üle ei 11.2 täiendada ptk 4.2.4 „Mõju kanta. kultuuripärandile“ ja tuua seal välja ka mitte kaitse all olev arheoloogiapärand (täpsem info selle 11.3. KSH juba sisaldab põhjendusi, miks on kohta saadetakse koos käesoleva vastusega). vajalik ristipuude kaitse alla võtmine. Lisame Palume täiendada eelnõud järgmise infoga: nimekirja kergliiklusteede rajamise. Tuginedes nii kaitsealustele mälestistele, varasemalt Selgitame, et huvitatud osapoolena teada olevale infole mitte kaitse alustest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja Muinsuskaitseameti märkimine on pigem koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal seletuskirjas kui KSH aruandes kajastamist juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi  21 hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks vajav teema, kuna seletuskiri seab (MuKS § 76 lg 1). tingimused objektide säilitamiseks. Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade Üldplaneeringu eelnõu: analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, millega tuleb arvestada ehitustegevuse planeerimisel 12.1. Arvestades Kanepi valla (nii KMH-d või detailplaneeringut nõudvate projektide arengueesmärke ja võimalusi, on esmatähtis kui ka 500 m2 suuremate ehitiste kavandamisel). märgiliste hoonete säilitamine asulates. Leevendavad meetmed mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi säilimiseks on toodud Hajaasustusaladele analoogset tingimust ei üldplaneeringu seletuskirjas ja arheoloogiatundlikud seata. alad 2021. aasta seisuga esitatakse üldplaneeringu kaartidel ning seletuskiri üldplaneeringu lisana. 12.2.Märgiliste hoonete mõistet 11.3 soovitame täiendada ristipuude ptk 4.1. täpsustatakse. järgnevalt: Ristipuude kaitse alla võtmise eesmärgiks on ristipuude säilimine teede ääres 12.3.Maastik lisatakse täpsustatud kujul (vältimaks puude mahavõtmist nt metsa tegemisel, tee laiendamisel või kergliiklusteede rajamisel). 12.4. Seletuskirja täiendatakse. Palume lisada, et läbimõeldud ja kõiki osapooli rahuldava tulemuse saavutamiseks palume teede 12.5. Kanepi-Ala kalmistu juures paikneb projekteerimisse kaasata Muinsuskaitseamet. olemasolev elamumaa, millele täiendavaid 12. Kanepi vald. Kanepi valla üldplaneeringu kõrghaljastuse tingimusi ei seata. Maaritsa eelnõu. Kooskõlastuse taotlus. Esitaja: Kanepi kalmistu juures ei näe omavalitsus ühest Vallavalitsus. Anu Lepp tutvustas Kanepi valla üldplaneeringu vajadust metsaraiet kõrghaljastuse eelnõud, mis paistab silma põhjaliku säilitamise nimel piirata. kultuuripärandi käsitlusega. Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele, 12.6. Tingimusi täpsustatakse. Selgitame, et otsustas: Muinsuskaitseamet kooskõlastab märgilistele hoonetele ei seata eraldi Kanepi tingimusi. Kui märgiline hoone on mälestis, valla üldplaneeringu, kui on tehtud järgnevad tuleb lähtuda mälestisele seatud tingimustest; täpsustused: kui märgiline hoone ei ole mälestis (on nt 12.1 soovitame täiendada ptk 2 lauset: kõikides pärandkultuuriobjekt) lähtuda vastavalt tiheasulates hoitakse asulat loovad märgilased hooned kasutuses või leitakse nendele uus otstarve ja tuua seatud tingimuses jne. selles välja ka hajaasustusalad, 12.2 palume täpsustada, milliseid hooneid (sh nii 12.7. Prognoositud arheoloogiatundlike alade pärandkultuuriobjekte kui ka riikliku kaitse all käsitlus lisatakse üldistatult. Seletuskirja olevaid mälestisi) loetakse üldplaneeringus lisatakse tingimused: märgilisteks hooneteks;  22 12.3 soovitame lisada kohaliku tähtsusega prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb maastike hulka Sahkri: Maaritsa-Sulaoja- kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või Krüüdneri-Veski piirkond. Ala kattub osaliselt end ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti Valgjärve valla üldplaneeringu järgi Krüüdneri- arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise Maaritsa ja Veskimõisa-Maaritsa rohelise vajaduse kohta, kui: võrgustiku tuumikaladega, seal asuvad mitmed - algatatakse detailplaneeringut; nimetatud üldplaneeringuga ja ka käesoleva - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala planeeringuga kavandatud matkarajad, mis pindala on enam kui 500 m²; ühendaksid piirkonna vaatamisväärsusi (Krüüdneri mõisakompleks, Kiirusmägi jt). Sahkri Samuti lisatakse tingimus: ja Veski küla on ajalooliselt oluline piirkond, mis on arheoloogiapärandi avastamisel tuleb lähtuda vahetult seotud Sahkri vesiveski kompleksi ja muinsuskaitseseadusest. ajalooliste ühendusteedega Krüüdneri mõisa ja ümberkaudsete veskite vahel, Kuna MuKS §31 lg 3 juba reguleerib KMH’de 12.4 soovitame täiendada riikliku kultuuripärandi käsitlust, lisades seletuskirja lõigu mälestiste kontekstis arheoloogilise uuringu vajadust, kaitsevööndi otstarve kohta: Kultuurimälestised siis tingimust planeeringus ei dubleerita. näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi 12.8. Lisatakse selgitus, et üldplaneeringus säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga. käsitletakse vaid kinnismälestisi. Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt 12.9. Nimekirja korrigeeritakse. väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui kinnismälestisele või 12.10. Üldplaneeringu mõõtkava arvestades kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, ei kanta planeeringukaardile mälestiste trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada numbrit ja nime, kuna planeeringukaardid ei Muinsuskaitseametiga. jää loetavad. Leppemärkide kujutamist 12.5 soovitame täiendada ptk 4.14 Kalmistu maa-ala ja lisada tingimused: Kanepi-Ala kalmistu: säilitada täpsustatakse. kalmistust lõuna pool kavandataval elamumaal olemasolev kõrghaljastus puhveralana kalmistu ja 12.11. Objekte kajastatakse tekstis, samuti elamute vahelisel alal. Maaritsa kalmistu: säilitada on objektid leitavad Maa-ameti kalmistu ümber olemasolev kõrghaljastus 50 m kaardirakenduses (pärandkultuuriobjektid), ulatuses; mistõttu eraldisesivalt neid planeeringu 12.6 täpsustada p 6 ja eristada tingimuste juures kaartidele ei kanta. selgemalt nõudeid riiklikele mälestistele ja kohaliku tähtsusega objektidele (sh märgilistele Teeme ametile omakorda ettepaneku viia hoonetele), 20.sajandi arhitektuuripärandi objektide  23 12.7 täiendada ptk 5.3 ja lisada kultuuriväärtuslike register ruumiandmete kujule – nii on need objektide hulka ka mitte kaitse all olev analoogselt mälestistele ja arheoloogiapärand. Lisada peatükki järgmine info pärandkultuuriobjektidele lihtsamini leitavad, (prognoositud arheoloogiatundlike alade mis toetab ruumiotsuste tegemisel nendega kaardikihid koos seletuskirjaga edastatakse Kanepi vallale koos käesoleva vastusega): arvestamist. Kanepi vallas on praegu riikliku kaitse all 131 arheoloogiamälestist. Lisaks nendele on kultuurimälestiste registris arvele võetud 4 muistist. Arheoloogiapärand on kaitse all umbes 1998. aasta avastuste seisuga. Pärast seda on üle Eesti leitud rohkem kui 1500 objekti, millele igal aastal lisandub infot 50–100 avastatud muistise kohta. Kahjuks pole viimase 20 aasta avastatud muististest suuremat osa jõutud kaitse alla võtta. Arheoloogiapärandi kaitse seisukohast on seetõttu määravaks see, kuidas riik ja kohalik omavalitsus käsitlevad planeeringutes mitte riikliku kaitse all olevat arheoloogiapärandit. Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitse alustest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, mille abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades. Arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga esitatakse üldplaneeringu kaartidel ning seletuskiri üldplaneeringu lisana. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade asjakohast infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses. Leevendavad meetmed mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi säilimiseks:  24 • KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla territooriumil ja ka juhul, kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); • prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m²; • tagada üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. 12.8 korrigeerida lk 37 pealkirja ja asendada kultuurimälestised kinnismälestiste terminiga; 12.9 eemaldada II klassi maastike loetelust Võõpsu asula, mis paikneb Räpina vallas, 12.10 korrigeerida planeeringu kaardimaterjali, mis pole selgelt loetav. Kultuurimälestised on märgitud vaid punktidena, ilma, et oleks lisatud objekti nime või numbrit. Punktide ja alade tähistus kaardil ei kattu kaardi legendis olevate märkidega, mille tulemusel alana esinevad mälestised on endiselt kaardil väga raskesti loetavad (ainult pruuni piirjoonega). Kaardimaterjal peab vastavalt Määrus "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded", § 2 lg 7 p 2, 3, 5. toetama planeeringu selgust ja loetavust; 12.11 soovitame kaardile lisada ka kohaliku tähtsusega pärandkultuuri- ja 20. sajandi objektid (ja üldplaneeringus esile tõstetud märgilised hooned).  25 10. Maaeluministeerium Maaeluministeerium esitas 11.09.2020 kirjaga nr Väärtuslike põllumajandusmaade kihti 4.1-5/1946-1 üldplaneeringu avalikul väljapanekul uuendatakse. 12.05.2021 nr 4.1-5/1946-4 ministeeriumi seisukohad ning tähelepanekud, millele Kanepi Vallavalitsus andis 21.10.2020 Seletuskirja täiendataks väärtuslikust kirjaga nr 7-6/2020/185-1 vastused. Vastustest põllumajandusmaast väljaarvamise nähtub, et Maaeluministeeriumi tähelepanekutega põhjendustega. on arvestatud ning üldplaneeringu dokumentide eelnõusid on vastavalt korrigeeritud. Viide eelnõule lisatakse seletuskirja. Maaeluministeerium analüüsis Kanepi valla üldplaneeringu eelnõu maakasutusplaanil kavandatud väärtuslike põllumajandusmaade ruumiandmeid ja võrdles saadud tulemeid Põllumajandusuuringute Keskuse poolt 2015. aastal välja töötatud ja 2017. aastal täpsustatud põllumajandusmaa massiive kajastava kaardikihi andmetega. Analüüsist nähtub, et Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardiandmetel peaks olema Kanepi vallas väärtuslikke põllumajandusmaid u 11 800 hektarit. Kanepi valla üldplaneeringu juurde kuuluva kaardikihi andmetel on nendest maadest kavandatud määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks u 11 100 hektarit ehk u 700 hektarit (6%) vähem. Lisaks kavatsetakse üldplaneeringuga määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks ka ligi 200 hektarit alla kahe hektari suuruseid massiive. Kaardikihilt nähtub, et suuremas ulatuses paiknevad need massiivid, mida ei kavatseta väärtuslikuks põllumajandusmaaks määrata, Näräpää, Karste, Krootuse ja Maaritsa külas. Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2 „Kanepi valla ruumilise arengu põhimõtted“ on märgitud, et valla asustuse suunamisel lähtutakse olemasolevast asustusstruktuurist. Tiheasustusega alad on Kanepi alevik ja tihedamalt asustatud külakeskused Savernas, Krootusel, Valgjärvel ja Põlgastes. Nimetatud  26 jaotises on kinnitatud, et tiheasustusega aladele nähakse ette täiendavaid elamu- ja tööstusalasid ning vajadusel muu otstarbega maa-alasid: antud asulates on maakasutuslikult mõistlik kompaktsust suurendada ja kasutada ära juba olemasolevaid taristuid. Valla muudes osades säilib hajus asustusmuster. Üheselt mõistetavuse tagamiseks soovitame üldplaneeringu seletuskirjas tuua täpsemalt välja ja argumenteerida avalikku huvi, mis põhjendaks väärtuslike põllumajandusmaade väljaarvamist. Maaeluministeerium, keskendudes jätkuvalt eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, on seisukohal, et Kanepi valla üldplaneeringus määratud väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende kaitse- ja kasutustingimused on üldises kooskõlas käesoleva aasta 12. jaanuaril Riigikogu poolt menetlusse võetud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309 SE)) toodud põhimõtetega. Seaduse eelnõu menetluse tulemused ei ole teada, kuid kuna väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel oluline mõju ja selleks, et vältida üldplaneeringu elluviimisel võimalikke vastuolusid seadusest tulenevate normidega, soovitame üheselt mõistetavuse tagamise eesmärgil lisada seletuskirja jaotisesse 5.4 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ klausel, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusakti kehtestamisel tuleb järgida sellega sätestatavaid tingimusi ja nõudeid. See on kooskõlas ka Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ jaotises 3.2.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ toodud vastava nõudega.  27 Maaeluministeerium kooskõlastab Kanepi valla üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu. 11. Keskkonnaministeerium Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 41 - pikendame kooskõlastamise üle otsustamise 13.05.2021 nr 7-15/20/3922-8 tähtaega kuni 31.05.2021 seoses täiendava menetlusaja vajadusega. 12. Riigimetsa Majandamise Esitatud arvamus: - Keskus Tutvusime Kanepi valla üldplaneeringu (ÜP) eelnõuga. RMK poolt esitatud ettepanekutega on 14.05.2021 nr 3-1.1/2609 arvestatud ja täiendused-korrektuurid eelnõusse sisse viidud. ÜP eelnõusse (seletuskiri lk 54, lisa 1) on lisatud Kanepi valla territooriumil paiknevad riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alad. 13. Keskkonnaministeerium Planeeringu eelnõu: 1. Erastvere külas asuvale Teenurga 31.05.2021 nr 7-15/20/3922- (katastritunnus 28502:004:0168, sihtotstarve 1. Tootmismaa otstarvet ei määrata, kuna 9 kõrvalkinnistule (Päevalille) on rajatud maatulundusmaa, pindala 11846 m²) elamu. kinnisasjale on joonisel 1. Maakasutusplaan märgitud olemasolev põllu- ja metsa maa-ala KSH: juhtotstarve. Teeme ettepaneku määrata kinnisasjale kavandatav tootmise maa-ala 2. Ptk 4.1.1. tingimus 1 on välja toodud juhtotstarve kuna kinnisasi piirneb põhjast ja selgitamaks, et metsamajandus on rohelise lõunast tootmismaadega. võrgustiku alal lubatud ning seega asjakohane planeeringu kasutaja 2. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.1. seisukohast. Vastavalt Keskkonnaameti Roheline võrgustik toob rohelise võrgustiku ettepanekule muudetakse tingimuse kasutamistingimuste mõjude hinnang välja, sõnastust: metsamajanduskavadele et rohevõrgustikus on oluline võrgustiku asendatakse sõnaga metsaseadusele. tugialade suuruse tagamine ja sidususe hoidmine rohelise võrgustiku koridoride 3. Mõistest looduslikud alad eemaldatakse kaudu. Oleme varem tähelepanu juhtinud, et haritavad maad. üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5. 4. Selgitame, et maastikulist mitmekülgsust Rohelise võrgustiku toimimist tagavad aitab rohevõrgustiku alal säilitada tingimus 2 tingimused toodud kasutustingimus nr 1 on Säilitada maastikulist mitmekesisust:  28 meie hinnangul üldsõnaline ning sellisel mitmekesisust suurendavaid põlluservasid, kujul ei näe me selle spetsiifilist seost kraave, tee- ja metsaservasid ning rohevõrgustikuga, tugialade ja koridoride väikesepinnalisi biotoope (nt kivikuhjad ja säilimise ja sidususe hoidmisega. Varasem põlluvahe-metsatukad). sõnastus, et tugialadel ja koridorides on tulundusmetsas lubatud majandustegevus Rohevõrgustiku aladel, mis asuvad vastavalt metsamajanduse arengusuundadele kaitsealadest väljaspool, toetavad erinevate ja –kavadele on asendatud sõnastusega, et koosluste säilimist rohevõrgustikule seatud tugialadel ja koridorides on tulundusmetsas üldised tingimused – 90% looduslike alade lubatud majandustegevus vastavalt säilitamise nõue, erinevad ehitusnõuded. metsamajanduskavadele. Juhime tähelepanu, Tingimused suunavad üldiselt seda, et et metsamajandamiskava ei ole looduslikud alad ei asenduks tehisaladega. metsaseaduse (edaspidi MS) alusel Koosluste säilimist mõjutavad eelkõige kohustuslik dokument ning seda ei koostata, metsaraie ja maardlate avamine. kui metsaomanik seda ei soovi (MS § 11 lg Vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ei seata 4 3 ). Metsamajandamiskava kohustuslikkus üldplaneeringuga metsaraiele täiendavaid esineb üksiku erandiga (MS § 42 lg 1 1 ). tingimusi. Maardlate avamise osas on välja Kuna viidatud kasutamistingimuses puudub toodud soovitus vältida maardla avamist praegu veel spetsiifika ja konkreetsus, teeme rohevõrgustikus ning ka täpsustatud tingimusi ettepaneku see üle vaadata ja juhuks, kui avamine on vajalik. kasutustingimuse täiendamisel selgitada, Kooslusekeskseid tingimusi seega milliseid MS-ist tulenevaid tingimusi kokkuvõtvalt väljaspool kaitsealasid rohevõrgustiku olulistes kohtades asuvatele rohevõrgustiku aladele ei seata. rakendada. Palume põhjendused esitada KSH aruande eelnõus ja muuta ka 5. Juhime omakorda tähelepanu, et PlanS üldplaneeringu sõnastust. §75 lg 1 täitmisel arvestatakse §75 lg 2- 3. Täname loodusliku ala mõiste täpsustamise ga: Üldplaneeringuga lahendatavate eest üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5. ülesannete otsustamisel lähtutakse Rohelise võrgustiku toimimist tagavad kohaliku omavalitsuse üksuse tingimused toodud kasutustingimuse 3 ruumilistest vajadustest ja planeeringu puhul. Meie hinnangul ei ole vajalik ja eesmärgist. põhjendatud loodusliku ala koosseisu ning Omavalitsus seega otsustab, millises 90% loodusliku alana säilitamisnõude hulka täpsusastmes ja kuidas antud teemasid arvata haritavat maad. Pool-looduslikud üldplaneeringus lahendada. kooslused, mis on rohevõrgustiku koosseisus  29 olulised, on eeldatavalt käsitletud Üldplaneeringus täiendavate tingimuste rohumaade, mitte haritava maa all. seadmist metsa- ja põllumajanduse Tavapäraselt majandatud põllumaa puhul ei suunamiseks ei peeta vajalikuks. KSH’s ole meie hinnangul selle loodusliku alana täpsustatakse, miks täiendavad käsitlemine põhjendatud, kuna see ei tingimused ei ole vajalikud. panusta tõenäoliselt rohevõrgustiku 6. Ettepanekuga arvestatakse ja toimimisse. Palume olukorda selgitada ja tingimusi täpsustatakse lähtuvalt vajadusel teksti täpsustada. kaitsealuste objektide ja liikide soodsa seisundi säilitamise vajadust 4. Oleme varem teinud ettepaneku, et arvestades. üldplaneeringu seletuskirja ja KSH aruande 7. Aastaarv eemaldatakse. eelnõu rohevõrgustiku peatükis on oluline 8. Käsitlust täiendatakse. selgitada, millisena nähakse 9. Kommentaar eemaldatakse. looduskaitseseaduse regulatsioonidega katmata rohevõrgustiku osa panust koosluste säilitamisse ja maastiku mitmekesisuse loomisse, ja KSH aruande eelnõus selgelt osutada, millised spetsiifilised regulatsioonid selle panuse tagavad. Toetame KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.1. Roheline võrgustik toodud seisukohas, et väljaspool looduskaitseobjekte (kus kaitse- ja kasutamistingimusi reguleerib seadus), on endiselt oluline võrgustiku tugialade suuruse tagamine ja sidususe hoidmine rohelise võrgustiku koridoride kaudu, samuti maastikulise mitmekesisuse säilitamine, mõtet, et oluline on rohevõrgustiku sidusus ja toimimine ka väljaspool kaitstavaid objekte. Kuid juhime kommentaari korras tähelepanu sellele, et üldine viide, nagu oleksid rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused seadus(t)es, ei ole meie hinnangul meie ettepaneku puhul asjakohane, kuna seadustest võib leida palju  30 erinevaid ja ka vastandlikke kasutus- ja kaitsetingimusi, üldplaneeringu puhul on aga oluline konkreetse valla rohevõrgustiku ja keskkonna spetsiifikast lähtudes ka spetsiifiliste tingimuste seadmine. 5. Oleme varem märkinud, et muude Eestis tüüpiliste majandustegevuste, nagu põllu- ja metsamajandus, võimalikke mõjusid rohevõrgustikule KSH aruande eelnõus välja toodud ei ole (lk 14-15). Palume KSH aruandes need võimalikud mõjud rohevõrgustikule ja tema toimimisele välja tuua ja anda põhjendatud hinnang, kas ja kuidas üldplaneering on nende majandustegevuste võimalikke mõjusid rohevõrgustiku sidususe ja toimimise seisukohast arvestanud, sellest lähtuvalt tuleb vajadusel täiendada üldplaneeringu kasutustingimusi. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.1. Roheline võrgustik on öeldud järgmist: Üldplaneeringu täpsusastmes ja olukorras, kus riigil puudub metsamajanduse arengukava, ei ole võimalik ja vajalik seada täpsemaid tingimusi rohevõrgustikus asuva maatulundusmaa erinevatele osadele – põllu- või metsamaale. Märgime, et rohevõrgustikule selle toimimist tagavate kasutustingimuste seadmine valla tasemel on PlanS § 75 lõike 1 punktis 10 seatud ülesanne, mitte ei tulene riiklikust metsanduse arengukavast. Tingimuste seadmisel on kasutada erinevad seaduslikud tööriistad, sh MS. Seetõttu  31 jääme oma varasema ettepaneku juurde (11.01.2021 kirja nr 7-15/20/3922-4 punkt 15). 6. Üldplaneeringu peatükk 5.8.4. Taastuvenergeetika seab üldised arendamistingimused tuulikute kavandamisele. Kuigi üldplaneeringuga ei nähta ette tööstuslike tuuleparkide kavandamist, peame oluliseks, et ka väiketuulikute puhul lisada tingimuseks, et tuulikuid tuleb planeerida viisil, mis tagab kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimise ning kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele. 7. KSH aruande eelnõus on lk 40 viide standardile EVS 842:2003. Kuna töös on selle standardi uustöötlus, on soovitav viidata vaid standardi numbrile ilma aastaarvuta. 8. Teeme ettepaneku KSH aruande eelnõu peatükis 4.3.1. Müra toodud tööstusmüra mõju hindamise all hinnata ka karjääridest tuleneva müra mõju. 9. Juhime tähelepanu, et KSH aruande eelnõu peatükki 4.4. Kliimamuutusega kaasnevad mõjud (lk 45) on jäänud sisse ühe eksperdirühma liikme kommentaar. 32