Sihtasutuse CR14 põhikirja muudatuste heakskiitmine

KÄSKKIRI 22. juuli 2022 nr 176 Sihtasutuse CR14 põhikirja muudatuste heakskiitmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõigete 1 ja 3 ning Sihtasutuse CR14 põhikirja punktide 1.2 ja 8.1. alusel: 1. Kiidan Sihtasutuse CR14 asutaja esindajana heaks Sihtasutuse CR14 põhikirja muudatused (lisatud), mille on Sihtasutuse CR14 nõukogu 15.07.2022 toimunud koosolekul heaks kiitnud. 2. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, kaitseplaneerimise asekantslerile, Sihtasutuse CR14 juhatusele ja õigusosakonnale (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Kaitseminister Ele-Liis Jõgi Õigusosakond  SIHTASUTUS CR14 PÕHIKIR I ÜLDSÄTTED Sihtasutuse nimi on Sihtasutus CR14 (edaspidi S ihtasutus ). Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Kaitseministeerium. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik. Sihtasutuse tegevust reguleerivad Eesti Vabariigi seadused ja muud õigusaktid ning käeso lev põhikiri . Sihtasutus vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Sihtasutuse asutajad ei vastuta Sihtasutuse kohustuste täitmise eest. Sihtasutus ei vastuta asutajate kohustuste täitmise eest. Sihtasutuse asutaja otsused avaldatakse S ihtasutuse veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED Sihtasutuse s riigi asutajaõiguste teostamise eesmärk on küberjulgeoleku alane teadus- ja arendustegevus, selle toetamine, küberjulgeolekualase rahvusvahelise koostöö edendamine, küberjulgeolekualase väljaõppe korraldamine ning küberjulgeolekualaste teenuste osutamine ning nõustamine vastavates küsimustes . E esmärgi saavutamiseks täidab S ihtasutus järgmiseid põhiülesande i d : v älislepingutega ja rahvusvaheliste kokkulepetega riigi võetud kohustuste täitmine sihtasutusele delegeeritud osas ; k ahese kasutusega ning küberjulgeoleku ja küber r uumi tehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevus ning vastavate koostöövõrgustike loomine; k ahese kasutusega ning küberjulgeoleku ning küberruumi tehnoloogiatega seotud väljaõppetegevus ning doktriinide koostamises ja rakendamises osalemine; r ahvusvahelistele partneritele, riigieelarveliselt finantseeritavatele asutustele, institutsioonidele ja teistele juriidilistele isikutele küberjulgeoleku ning küberruumi tehnoloogiatega seotud teenuste osutamine ning nõustamine vastavates küsimustes . JUHTIMINE Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; k elle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; kellel on ärikeeld; k elle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Põhikirja alapunktides 3. 2 .1- 3. 2 .4 nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist . P õhikirja alapunktis 3. 2 .5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. NÕUKOGU Nõukogu kavandab S ihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet S ihtasutuse tegevuse üle. Nõukogul on neli kuni üheksa liiget. Nõukogu liikmete konkreetse arvu ja isikud määrab kaitseminister, lähtudes S ihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine S ihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Kaitseminister nimetab nõukogu liikmed riigiametnike ja/või teiste asjatundjate hulgast, kusjuures vähemalt ühe (1) neist valib ta ettevõ tlus- ja infotehnoloogiaministri ning ühe (1) rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liikme l e võib maksta tasu. Nõukogu liikme ja nõukogu esimehe tasu suuruse ning selle maksmise korra määrab asutaja õiguste teostaja , arvestades r iigivaraseaduses sätestatud tingimusi. Nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale. Sihtasutuse veebilehel avaldatakse S ihtasutuse nõukogu koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kuni viis (5) aastat. Kaitseministril on õigus nõukogu liige igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest kaitseministrile. Nõukogu liikme õigused ja kohustused lõpevad õ igusaktides sätestatud korras. Nõukogu pädevuses on: Sihtasutuse p õhikirja muutmine; Sihtasutuse juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemine ja tagasikutsumine; j uhatuse liikme(te ) le makstava tasu ja maksmise korra määramine; h iljemalt majandusaasta alguseks eelarve, t öö plaani ja S ihtasutuse tegevuseesmärkide kinnitamine ning nende edaspidine muutmine; majandusaasta aruandes ülevaate andmine selle kohta, kuidas nõukogu on S ihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud ; Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine; S ihtasutuse igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava ja sihtasutuse eelarve koostamisel aluseks oleva finantsplaani kinnitamine; j uhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige kapitalirendilepingute sõlmimiseks või laenude võtmiseks; Sihtasutuse audiitorite arvu ja volituste kestuse määramine, audiitori nimetamine , tagasikutsumine ja audiitori tasustamise korra määramine; n õukogu töökorra kehtestamine; l aenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine. Lisaks punktis 3.2. nimetatule, ei või n õukogu liikmeks olla juhatuse liige ega audiitor. Nõukogu liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku 49 või 49 1 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi asutatud sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik : on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui S ihtasutus ega ole S ihtasutuse kaasasutaja; on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui s ihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole S ihtasutuse kaasasutaja; omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui S ihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole S ihtasutuse kaasasutaja; on S ihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on S ihtasutuse kaasasutaja; omab S ihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on S ihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. Nõukogu liige on kohustatud kaitseministrit teavitama S ihtasutuse kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või olulist tähtsust ja tagajärgi omavaid tehinguid ning esitama informatsiooni oma tegevusest nõukogu liikmena kaitseministri soovitud vormis ja tähtaegadeks, samuti muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest nõukogu liikmele sätestatud nõuetele. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe äraolekul nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme. Nõukogu esimees on ko h ustatud esitama kaitseministrile ja rahandusministrile: nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pära st nõukogu koosoleku toimumist; nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. Nõukogu koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme (3) kuu jooksul . Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosoleku kutsub kirjaliku või elektroonilise teatega kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Nõukogu koosolek toimub Eestis, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud teisiti. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liige võib nõukogu koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada . Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu koosolekud protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud muudes õigusaktides sätestatud nõudeid. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata . Nõukogu esimees saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse: S ihtasutuse nimi ja asukoht, protokollija nimi, vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt häälet anud nõukogu liikmed nimeliselt, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liik me nõudel tema eriarvamuse sisu, ja muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. N õukogu liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa. Nõukogul on õigus tutvuda S ihtasutuse kõigi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti S ihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele ja p õhikirjale. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet S ihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi koostamist. Nõukogu peab enne Sihtasutuse majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. JUHATUS Juhatus esindab ja juhib S ihtasutust. Juhatusel on üks kuni kolm liiget. Kui juhatuse s on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liige ei või olla nõukogu liige. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Lisaks punktis 3.2. nimetatule, ei või j uhatuse liikmeks olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku § - le 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda S ihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. J uhatuse liikme te ko osseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5) aastat. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikmel on õigus tagasi astuda , teatades sellest nõukogule ette vähemalt 30 kalendripäeva. Juhatus peab S ihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid sihtasutuse varaga , mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatuse liikmed vastutavad oma tegevuse eest õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liige peab omama tööülesannete täitmiseks vajalik k e teadmisi ja kogemusi, arvestades juriidilise isiku tegevus- ning finantsvaldkonda. Juhatuse liige peab olema võimeline tegutsema temalt oodatava lojaalsuse ja hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes S ihtasutuse eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui asutaja huvide tõhus kaitse. Juhatus peab andma nõukogule va jalikku teavet juhtimise kohta, esitama regulaarselt ülevaateid majandustegevusest, samuti teavitama nõukogu viivitamatult S ihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest S ihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab S ihtasutusele seatud eesmärkide täitmist ning loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu , mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. Sihtasutust võib esindada juhatuse iga liige välja arvatud juhul, kui nõukogu on otsustanud teisiti. Juhatus muuhulgas: korraldab s ihtasutuse igapäevast tegevust; korraldab S ihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele; valmistab ette S ihtasutuse iga-aastase tööplaani ; koostab kõigi tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama S ihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele ; koostab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava finantsplaan i , mis on Sihtasutuse eelarve koostamise aluseks , ja esitab nõukogu kinnitatud finantsplaani riigivaraseaduses sätestatud korras ; koostab kooskõlas raamatupidamise seadusega ning teiste õigusaktidega Sihtasutuse majandusaasta aruande ning esitab nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruande registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates . AUDIITOR JA ARUANDLUS Audiitori määrab ja kutsub tagasi nõukogu. Audiitori nimetamiseks peab olema tema kirjalik nõusolek, mis tuleb koos audiitorite nimekirjaga esitada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale. Audiitori võib määrata ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Audiitori volituste kestuse ja tasustamise korra määrab nõukogu. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Audiitorite vahetumisel esitab juhatus mittetulundusühingute ja sihtasutuste r egistrile uue audiitori nime viie päeva jooksul. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrolli süsteemi toimimise. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kaitseministriga . Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Kaitseministril on igal ajal õigus nõuda Sihtasutuse suhtes erikontrolli tegemist ning kasutada selleks Kaitseministeeriumi struktuuriüksust. Lisaks majandusaasta aruandele avalikustab Sihtasutus oma veebilehel: majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist ; majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist . Kaitseminister kujundab pärast S ihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamist seisukoha S ihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta. Seisukohad ja teave esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt iga aasta 10. mail ning avaldatakse samal ajal Sihtasutuse veebilehel. SIHTASUTUSE VARA Sihtasutuse tööks ja eesmärkide elluviimiseks vajalikud vahendid taotletakse riigivara valitsejatelt, riigieelarvest ja programmidest, koostööprogrammidest teiste riikide vastavate asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute sihtotstarbelistest eraldistest ja annetustest ning muudest allikatest . Sihtasutus kavandab oma majandustegevuse riigieelarve seaduse mõttes keskvalitsuse juriidilise isikuna. Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus hindab S ihtasutusele üleantava vara ning teeb vajalikud tehingud ja toimingud vara üleminekuks S ihtasutuse omandisse. Juhatus teavitab nõukogu viivitamatult raha ja mitterahaliste vahendite S ihtasutusele üleandmisest. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või S ihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara. Sihtasutus ei võta vastu vara üleandjalt, kelle tegevus on vastuolus S ihtasutuse eesmärkidega. Sihtasutus kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse kehtiva seadusega sätestatud korra kohaselt. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kaitseministri otsuse alusel. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud S ihtasutuse eesmärgi saavutamisega. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutusega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse. PÕHIKIRJA MUUTMINE Põhikirja muutmiseks on vajalik kahe kolmandiku n õukogu liikmete ja kaitseministri heakskiit. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb S ihtasutuse p õhikirja muuta, kuid p õhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib p õhikirja muutmise otsustada kohus kaitseministri, nõukogu või huvitatud isiku nõudel. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta. Kaitseminister võib otsustada S ihtasutuse lõpetamise. Nõukogu võib otsustada S ihtasutuse lõpetamise üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige S ihtasutuse eesmärgi saavutamisel või S ihtasutuse tegevuseks vajalike varaliste vahendite lõppemisel. Sihtasutuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed. Nõukogu teavitab kirjalikult kaitseministrit S ihtasutuse lõpetamist otsustava nõukogu koosoleku kokkukutsumisest. Sihtasutuse vabatahtlikul lõpetamisel määrab likvideerijad nõukogu. Sihtasutuse likvideerimisel allesjäänud vara läheb üle riigile .