Kaitseliidu 2021. aasta majandusaasta aastaaruande esitamine

. Tiina Uudeberg Kaitseministeerium Sakala 1 06.06.2022 nr K-8-1/22/18637 15094 Tallinn Kaitseliidu 2021. aasta majandusaasta aastaaruande esitamine Austatud proua Uudeberg Tulenevalt Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi vahel sõlmitud Kaitseliidule eraldatava tegevustoetuse ja sihtfinantseerimise lepingu punkt 4.7 esitame 04. juunil 2022.a Kaitseliidu keskkogu poolt kinnitatud Kaitseliidu 2021.aasta majandusaasta aruande. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Eero Rebo Kolonel Peastaabi ülem Lisa: Kaitseliidu 2021.aasta majandusaasta aruanne 38 lehel. Enar Oidermaa 717 9080 [email protected] Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS 10130Tallinn Referent 717 9005 ak EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9099 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit  Majandusaasta aruanne KAITSELIIT Majandusaasta algus 1. jaanuar 2021. a Majandusaasta lõpp 31. detsember 2021. a Registrikood 74000725 Aadress Toompea tn 8, Tallinn 10142 Eesti Vabariik Telefon +372 717 9080 Elektronpost [email protected] Kodulehekülg www.kaitseliit.ee Audiitor: KPMG Baltics OÜ KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 SISUKORD KAITSELIIDU TEGEVUSARUANNE .......................................................................................... 3 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ................................................................................. 15 TULEMIARUANNE ............................................................................................................... 15 BILANSS .............................................................................................................................. 16 RAHAVOOGUDE ARUANNE ............................................................................................... 17 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ................................................................................... 18 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD .................................................................. 19 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted ............................................................................................ 19 Lisa 2 Kaupade ja teenuste müük .................................................................................. 26 Lisa 3 Saadud toetused ja muud tulud ........................................................................... 26 Lisa 4 Tegevuskulud ...................................................................................................... 27 Lisa 5 Raha ................................................................................................................... 28 Lisa 6 Nõuded ja ettemaksed ........................................................................................ 28 Lisa 7 Varud .................................................................................................................. 28 Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud .................................................................................... 29 Lisa 9 Materiaalne põhivara ........................................................................................... 30 Lisa 10 Immateriaalne põhivara ...................................................................................... 31 Lisa 11 Võlad tarnijatele .................................................................................................. 31 Lisa 12 Võlad töövõtjatele ............................................................................................... 31 Lisa 13 Maksukohustised................................................................................................ 31 Lisa 14 Saadud ettemaksed ja muud kohustised ............................................................ 32 Lisa 15 Pikaajalised kohustised ...................................................................................... 32 Lisa 16 Kasutusrendid .................................................................................................... 32 Lisa 17 Seotud osapooled .............................................................................................. 33 Lisa 18 Aruandekuupäevajärgsed sündmused ............................................................... 34 KESKJUHATUSE ALLKIRJAD 2020. MAJANDUSAASTA ARUANDELE ................................. 35 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE .......................................................................... 36 TEGEVUSALADE LOETELU ................................................................................................... 38 Lehekülg 2 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 KAITSELIIDU TEGEVUSARUANNE Kaitseliidu missioon ja eesmärgid Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega määratud ülesandeid. Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliit on alaline, kõrge valmisolekuga vabatahtlik sõjaliselt organiseeritud jõud kõikjal Eestis, eesmärgiga suurendada rahva turvalisust, liita rahvast ja kaitseväge riigi ühiseks kaitseks ning vajadusel kaitsta riiki sõjaliselt. Kaitseliidu territoriaalne ülesehitus ehk laialdane kohalolek maakondades ning valdades on väärtus, mida tuleb alal hoida ja edasi arendada. Kaitseliit peab kujunema juhtivaks kaitsetahte esindajaks ning edendajaks „koduvallas", sh tuleb edasi arendada Kaitseliidu tegevust vastavalt regionaalsetele eripäradele ning teha koostööd teiste jõustruktuuridega, valitsusasutustega, kohalike omavalitsuse üksustega ja teiste partneritega. Kaitseliit on laiapõhjaline kodanikuühendus, mis pakub oma liikmeskonnale mitmekülgseid osalusvorme. Kaitseliit seob riigikaitsega vabatahtlikke ning ühiskondlikke algatusgruppe ja pakub neile erinevaid võimalusi riigikaitses osalemiseks. Kaitseliit arendab oma organisatsiooni kaasaegsete juhtimispõhimõtete alusel administreeritava avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Tuginedes Kaitseliidu arengukavale 2030 on Kaitseliidu peaeesmärk täpsustatud alljärgnevalt: aastaks 2030 on Kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, kus on välja kujunenud selgelt eristuvad VVV (võitlejad, võimendajad, võimaldajad) ja millest tekib liitmõju ning mis võimaldab kaasata vabatahtlikke vastavalt nende kompetentsile, et toetada laiapindset riigikaitset kogu riigi ulatuses. Peaeesmärk saavutatakse alljärgnevate alaeesmärkide täitmise kaudu: 1.Kaitseliidu baasil moodustatavad üksused on täielikus lahinguvalmiduses ja jätkusuutlikud; 2. Kaitseliidu roll laiapindses riigikaitses on defineeritud ja organisatsioon on valmis seda rolli täitma; 3. Eestit väärtustav kasvatustöö süsteem on loodud; 4. Kaitseliidu struktuur on kooskõlas Eesti ühiskonna arengu ja vajadustega; 5. Kaitseliidu peaeesmärgi täitmist toetavad süsteemid ja võimekused on loodud. Organisatsiooni juhtimine Kaitseliidu tegevus on reguleeritud 01.04.2013 jõustunud Kaitseliidu seaduse ja sellel põhinevate õigusaktidega. Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem, kes allub vahetult Kaitseväe juhatajale. Kaitseliidu ülem on brigaadikindral Riho Ühtegi, kes on nimetatud ametisse 19.07.2019. Kaitseliidu juhtimises osalevad kollegiaalsed organid, milleks on keskorganid ja struktuuriüksuse ning selle allüksuse juhtorganid. Kaitseliidu keskjuhatuse valitavad liikmed olid 2021. aastal Olavi Tammemäe, Teet Kurs ja Kalev Konso. Ametikohajärgselt kuuluvad keskjuhatusse Kaitseliidu ülem (brigaadikindral Riho Lehekülg 3 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Ühtegi) ja Kaitseliidu peastaabi ülem (kolonel Eero Rebo). 2021 aastal toimus 21 keskjuhatuse koosolekut. Kaitseliidu keskkogu 13.11.2021 aasta otsusega valiti Kaitseliidu vanematekogusse Urmas Muld, Aksel Heidemann, Rein-Karl Loide, Aivar Riisalu ja Kalev Naur. Kaitseliidu vanematekogu liikmed on Neeme Väli (esimees), Tiit Tammsaar (aseesimees), Peeter Lorents (aseesimees), Romek Kosenkranius, Kalev Härk, Mart Reino, Kaido Kaasik, Rein-Karl Loide, Aivar Riisalu, Kalev Naur, Aksel Heidemann, Urmas Muld, Angelika Naris, Kurmet Müürsepp, Ivar Sibul. Kaitseliidu keskkogu 13.11.2021 aasta otsusega valiti keskrevisjonikomisjoni liikmeks Aleksandra Zaverjuhha. Kaitseliidu revisjonikomisjoni liikmed on Heiki Pajur, Tiit Pruul, Ulvar Leipalu, Aleksandra Zaverjuhha, Sten-Patrick Kreek, Toomas Häng (asendusliige). Keskkogu koosolekuid toimus 2021. aastal kahel korral. Kaitseliidu tegevus 2021 aastal Kaitseliidu seaduses püstitatud ülesanded ja eesmärk ning Kaitseliidu arengukava 2030 kaudu täpsustatud eesmärgid on transformeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisalas antud suunistele vastavalt Kaitseliidus kasutusele võetud tegevuspõhise riigieelarve (TERE) teenuste sisule ning plaanitavatele tulemustele läbi riigikaitse ning Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava. Kaitseliidu struktuuriüksuste tegevus on läbivalt seotud TERE põhiteenustega. Kaitseliidu tegevus panustab kaheksasse põhiteenusesse: sõjaaja üksuste ettevalmistamine, kaitsetahte arendamine, küberkaitse teenus, kehakultuuri arendamine ja väärtustamine, sihtüksuste ettevalmistus, strateegiline kommunikatsioon ja teavitustöö, toetus tsiviilstruktuuridele, rahvusvaheline koostöö. Detailsem tegevusaruanne teenuste lõikes: Sõjaaja üksuste ettevalmistamine Teenuse eesmärk: korraldada maakaitse sõjaaja üksuste lahinguvalmiduse ettevalmistus, võttes aluseks riigikaitse arengukava, kaitsetegevuse operatiivkava ja maakaitse sõjaaja allüksuste ettevalmistamise kava. Teenus koondab tegevusi, mis on seotud maakaitse sõjaaja üksuste lahinguvalmiduse ettevalmistamisega. Kaitseliit korraldab sõjaväelist väljaõpet kõikides põhilahinguliikides: alustades üksikvõitleja baaskursusest kuni liitlasüksustega koostetegevusõppeni välja. Sõjaaja struktuuriüksused valmistatakse ette Kaitseliidu juhtmalevate ja malevate baasil, kus korraldatakse allüksuse lahinguvalmiduse ettevalmistatus: mehitamine, varustamine, varudega katmine, väljaõpe ja reageerimisvalmidus. Väljaõpe tagatakse Kaitseliidu kooli Kaitseliidu ja Kaitseväe erialaspetsialistide ning instruktorite kaudu. 2021. esimesel poolaastal kinnitas Kaitseväe juhataja maakaitse tüüpstruktuuri võimekirjeldused ning vahestruktuuri koosseisu- ja varustustabelid, mis rakendusid riigikaitse arengukavas 2022-2031 esitatud ambitsiooni elluviimiseks1. Põhifookus 2021. aastal oli uute struktuuride mehitamine, sõjaväelise väljaõppe läbiviimine ning varustuse ning valmiduse küsimustega tegelemine lähtudes maakaitse allüksuste ettevalmistamise kavast. Detailsem 1 https://www.riigikantselei.ee/media/1451/download. Suurendame ja reorganiseerime maakaitsestruktuuri, et tagada kogu Eesti territooriumi kaetus sõjalise kaitsega. Maakaitsestruktuuri suurendatakse 3000 isiku võrra. Kasv on kavandatud eelkõige Kaitseliidus antava väljaõppe suurendamise kaudu. Maakaitse reorganiseeritakse väiksemateks ja territoriaalkaitse ülesannetega selgemalt seotud üksusteks. Lehekülg 4 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 ülevaade maakaitse arengu kohta on lisaks kajastatud DOTMPLFI-formaadis ning esitatud Kaitseväe peastaabile. Ülevaade 2021. aastal toimunud õppustest, kus KL allüksuste koostööd harjutati: a) Rahvusvaheline ja Kaitseväe dimensioon. a. Kaitseliidu isikkoosseis osales õppusel GRIFFIN LIGTHING 2021, kus harjutati uue juhtimisstruktuuri järgseid ülesandeid. b. Kirde ja Põhja maakaitseringkond osalesid õppusel SWIFT RESPONSE 2021, mille käigus harjutati koos liitlasüksustega (peamiselt USA) väe-, relvaliikide ning üksuste operatsioonide planeerimist, koordineerimist ja läbiviimist konventsionaalses lahingtegevuses. c. Määratud tegevväelased osalesid Kaitseväe õppusel DECISIVE LANCER 2021 raames, kus harjutati käsu andmist maakaitseringkondadele ja maakaitse allüksustele ning nende jätkutegevuste planeerimist. d. Kaitseliidu CIMIC meeskonnad ja Kirde maakaitseringkonna 122mm kaudtule tulerühm osalesid õppusel KEVADTORM 2021. b) Kaitseliidu dimensioon. a. Põhja maakaitseringkonna maakaitsepataljoni staap osales õppusel BOLD MOSSOON. Lisaks korraldati õppus HUNT 2021 maakaitsepataljoni allüksusetele, mille käigus harjutati maakaitseülesannete täitmist hoonestatud aladel ning pataljoni miinipildujapatarei eriala ülesannete täitmist ja sooritati miinipilduja laskeharjutusi. Õppusel PÕHJATÄHT 2021, harjutati kriisiolukordade lahendamist koostöös partneritega (peamiselt Politsei- ja Piirivalveamet). b. Kirde maakaitseringkond korraldas lahinguvalmiduse kontrollõppuse IDAEKSPRESS 2021, kus kontrolliti teavitussüsteemi ja vaadati üle tegevusalad ning õppuse PÕHJAKONN 2021 neljale manööverkompaniile ja toetusüksustele, kogu õppuse põhifookus oli kaitsetegevustel. c. Lõuna maakaitseringkond viis läbi laiapindse õppuse SIBUL 2021, mille põhifookus oli staabiõppel ja operatsioonide planeerimisel ja sama õppuse III-IV etapi, mille raames Võrumaa maleva lahingkompanii harjutas koostööd partnerite ja liitlastega. Veel liideti selle õppusega NKK evakuatsiooniharjutus SIPELGAS. d. Kirde ja Lõuna maakaitseringkonnad kaasusid erakorraliselt oma üksuste ja vahenditega Kaitseväe ning Politsei- ja Piirivalveameti õppusele OKAS 2021. e. Lääne maakaitseringkond korraldas õppuse ORKAAN, mille käigus harjutati koos partnerite ja liitlastega tegevust kriisiolukorras ning Eesti suursaarte kaitset. Kaitsetahte arendamine Teenuse eesmärk: Kaitseliidu liikmete, ühiskonna ja rahva patriootilisuse ja meelsuse tõstmine - ühtekuuluvustunde loomine, traditsioonide väärtustamine ja propageerimine, organisatsiooni tegevuste tutvustamine elanikkonna hulgas, ajaloopärandi säilitamine. Teenuse raames korraldatakse laagreid, seminare, konkursse ja muid organisatsioonisiseseid või avalikke üritusi. Nendeks tegevusteks peetakse ja korraldatakse tähtpäevi, pidupäeva- ja motivatsiooniüritusi (paraadid ja maakaitsepäevad), suvepäevi ja -laagreid, omaloomingu konkursse, rahvakultuuri päevi, koostööüritusi omavalitsuste (mis ei puuduta koostööd elanikkonnakaitse või hädaolukorra vallas) ja koolidega ning viiakse läbi valikaine „riigikaitse“ raames välilaagreid. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde arengukava aastani 2025 kinnitati 04.04.2021 toimunud keskkogul. Arengukava on avaldatud mõlema organisatsiooni kodulehel: https://nooredkotkad.ee/dokumendid/arengukava/ https://kodututred.ee/dokumendid/arengukava/. Lehekülg 5 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 2021 aastal noorkotkaste arvukus vähenes (2021 aastal 3672 liiget, 2020 aastal 3751 liiget). Kodutütarde liikmelisus suurenes (2021 aastal 4051 liiget, 2020 aastal 4025 liiget). Noorteorganisatsioonide tegevust pärssisid 2021. aastal COVID-19 laialdasest levikust tulenevad piirangud. Avalikkusele mõeldud üritusi viidi ellu koostöös Naiskodukaitse ja malevate ning Küberkaitseüksusega või nende üritusi toetades, kuid väiksemas mahus, järgides Vabariigi Valitsuse kehtestatud piiranguid. Ülevaade 2021 aasta üritustest: 03.01.2021 tähistati üle Eesti Vabadussõja relvarahu väljakuulutamise 101. aastapäeva. Kõikidele Vabadussõja mälestusmärkide jalamitele (kokku 147 mälestusmätrki) asetati pärjad või kimbud. Ürituste läbiviimisele olid kaasatud kõik Kaitseliidu struktuuriüksused. Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistati piiratud mahus koostöös kohalike omavalitsustega üle kogu Eesti. 2020. aasta kaitseliitlase ja naiskodukaitsja väljakuulutamine toimus 13. veebruaril 2021. Kohale olid kutsutud vaid nominendid (30 inimest) ja korraldav meeskond. Laiema auditooriumi tarbeks tehti üritusest otseülekanne, mida sai vaadata sotsiaalmeedia vahendusel ning seda jälgis üle 1300 vaataja. Kaitseliit mälestas oma endiste ülemate sünniaastapäevasid mälestushetkede, lillede ja küünalde asetamistega nendele haudadel ja neile püstitatud mälestusehiste juures: - 23.01.2021 kolonel Aleksander Seiman 135. sünniaastapäev; - 15.03.2021 Eduard Alver 135. sünniaastapäev; - 24.03.2021 kindralmajor Johan Unt 145. sünniaastapäev. Niskodukaitse korraldas juuniküüditamise 80. aastapäeval mälestusürituse "Ma ei unusta Sind". Selle raames paigaldati 14. juunil leinalindid ja mälestusküünlad enamikesse Eesti raudteejaamadesse: 69 raudteejaama, 1630 meetrit leinalinti 10 000 eestimaalase mälestuseks. Lisaks suurürtustele vahendati avalikkusele infot ka kodulehtede kaudu. Noorte Kotkaste (www.nooredkotkad.ee) ja Kodutütarde (www.kodututred.ee) veebilehed viidi üle uuele platvormile, mis teeb info saamise atraktiivsemaks, kaasaegsemaks ja teeb tegevused nähtavaks laiale auditooriumile. Võidupüha paraad ja sellega kaasnevad kesksed üritused toimusid 22-23. juunil Paides vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud eriloale. Eriloast tulenevalt olid üritustele seatud piirangud (COVID-19). Paraadil oli rivistatud kokku 794 inimest ning traditsiooniliselt saadeti presidendi poolt võidutuled kõikidesse maakondadesse. Paraadi koosseisu moodustasid Kirde maakaitseringkonna vastutusalale jäävate malevate, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde üksused. Lisaks Kaitseliidu üksustele olid paraadil rivistatud koostööpartnerid – Politsei- ja Piirivalveameti lipugrupp, Vanglateenistuse, Päästeameti liputoimkonnad ning Eestisse eelpaigutatud Suurbritannia ja Prantsusmaa üksused. Toimus õhuvahendite ülelend ning ERR tegi võidupüha paraadist otseülekande. Maakondades toimusid võidutulede jagamised, tulede viimised kõikide Vabadussõja mälestusmärkide jalamitele koos lillede ja pärgade asetamisega. Noortele suunatud ürituste ülevaade: 11-13. juuni toimus Tartu- ja Jõgevamaa piiril kodutütarde võistlusmatk Ernake, mille võitsid sel korral noorkotkad, järgnesid Tallinna ja Pärnumaa kodutütarde võistkond. 25.-27. juuni toimus Pärnumaal noorkotkaste võitlusmatk Mini-Erna, mille paremusjärjestus kujunes selliselt, et pjedestaalile pääsesid: Lääne, Tallinna ja Põlva malev. Lehekülg 6 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Kuna Kodutütarde ja Noorte Kotrkaste suurlaagri SPEKTR toimumine traditsioonilises vormis oli COVID-19 viiruse levikust tingitult raskendatud, siis 12.-18. juuli toimusid laagrid piirkondlike all- laagritena samaaegselt üle Eesti. Laagrite töötoad olid pühendatud matkatarkustele. 15. juulil korraldati digiekraanide vahendusel kontsertülekanne Rapla laagri lõkkeõhtult, nii said sellest osa kõik laagrilised (osalejaid 2415, kellest 684 noorkotkast, 716 kodutütart, 441 noortejuhti ning 529 organisatsiooni mittekuuluvaid noori). Laagrisse olid kaasatud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia praktikandid. Kultuuriakadeemiaga sõlmiti koostöö raamleping edasiseks koostööks, mis hõlmab praktikate korraldamist ning noortejuhtide koolitamist. Erinevaid väljaõppeüritusi Noorte Kotkaste organisatsioonis korraldati kokku 1018 korral ning Kodutütarde poolel on see näitaja samas suurusjärgus. Suuremad väljaõppeüritused: 17.09.2021 toimus Kodutütarde vabariiklik oskustevõistlus „Alati valmis!“. Kohaletulnud 10 ringkonna esindusest võitis katsumuse Saaremaa ringkond, teisele kohale tuli Sakala ja kolmandal kohal lõpetas Lääne võistkond. Võistkonnad olid kokku pandud noorematest ja vanematest kodutütardest, nii said nad harjutada ka pisut teistsugust meeskonnatööd. 02.10.2021 toimus Kodutütarde ja Noorte Kotkaste nooremas vanuseastmes (7-12.a) liikmetele mõeldud nooremate matkamäng. Kohaks oli seekord Kohila ümbrus ning eesmärk oli arendada matkaalaseid teadmisi (kestus 5 h), kodanikuoskusi ja meeskonnatöövõimet. Eeldusoskuseks oli kaardi lugemise oskus. Meeskondadest tekkis paremusjärjestus Noorte Kotkad: Harju, Põlva, Võrumaa ning Kodutütred: Võrumaa, Lääne, Saaremaa. 01-03.10.2021 toimus Soomaal maleva tasandi laager, mille korraldasid Noorte Kotkaste Pärnumaa maleva rühmad "Küberkotkad" ja "Soontagana Kotkad". Laagris osalesid ka Kodutütarde Pärnumaa ringkonna kodutütred ja noortejuhid, korraldustuge pakkus Küberkaitseüksus. Selle välilaagri eripära oli selles, et seoti ära maastikul toimetulek ja samas ka küberõpe. Õpiti tundma küberturvalisuse nõudeid, teemana võeti üles küberhügieen, lennutati drooni, lasti õhkrelvadest. Selline kübermaastikulaager on esimene omataoliste hulgas. Isamaalise hariduse programmi raames töötati välja noorte omaloominguliste projektide toetamise (NOT projektid) ja läbiviimise kord. Kevadine ja sügisene konkurss tõi konkureerima noorte endi osalustel sündinud ideed ja projektid, millele projektikomisjon andis tagasisidet. Komisjoni kuuluvad ka aasta kodutütar ja noorkotkas, mistõttu otsustusprotsessis kõlab noorte hääl. Rahastusotsuse said 29 taotlust. Töötati välja valikaine „Riigikaitse“ välilaagri 25 tunnine (2,5 päeva) teenusmudel Kaitseliidus ning tehti selle kohta maksumusmudel. I poolaastal korraldati 7 välilaagrit 781 õpilasele. II poolaastal korraldati 2 välilaagrit 220 õpilasele. Küberkaitse teenus Teenuse eesmärk: Saavutada võime tuvastada ja tõrjuda küberruumis, inforuumis ja elektromagnetspektris toimepandavaid ründeid ning tõsta küberkaitse teadlikkust ühiskonnas. Küberkaitse teenus sisaldab Kaitseväele ja muudele pädevatele ametiasutustele küberturvalisuse toetuseks välja õpetatud personali ulatusliku küberintsidendi lahendamiseks. Teenuse pakkujana osalevad kaitseväekohustusega ja kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmed. Küberkaitseüksuse liikmete võimalikuks kaasamiseks Kaitseväe Küberväejuhatuse tarbeks koostati võimekirjeldus ning koosseisu- ja varustustabel. Riigi tsiviilpoole toetuseks uuendati Riigi Infosüsteemi Ameti ja Kaitseliidu vahel sõlmitud koostöökokkulepet. Lepingu lisana detailiseeriti Küberkaitseüksuse kaasamise tehnilised üksikasjad ja väljaõppe rakenduskava 2022. aasta lõpuni. Tehti ettevalmistusi tehnilise seire valdkonna arendamiseks. Lehekülg 7 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Kehakultuuri arendamine ja väärtustamine Teenuse eesmärk: regulaarne ja võimetekohane füüsiline liikumine on norm igale organisatsiooni ja ühiskonna liikmele. Täpsus, kiirus, jõud ja vastupidavus on eeldus sõjaaja ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks. Kaitseliidu poolt pakutav teenus aitab arendada spordiga tegelemist liikmete hulgas liikmetele pakutavate sportimisvõimaluste laiendamise ja hõlbustamise, spordiürituste heal tasemel korraldamise ja spordiüritustest ning –võistlustest osavõtmise võimaldamise teel. 2021. aastal toimus Kaitseliidus 12 ülekaitseliidulist ning 47 regionaalset (malev/avatud) võistlust. Kaitseliit osales 11-l Kaitseväe meistri- ja karikavõistlustel, jõustruktuuride spordimängudel 142 liikmelise koondvõistkonnaga ja 9-l siseriiklikul spordivõistlusel. 2021 veebruaris korraldas Kaitseliit kampaania „Kaitseliit suusatama“, mille käigus läbiti 40 306 suusakilomeetrit ja kaasas 790 kaitseliitlast. 2021 aastal alustati programmiga „Kaitseliit laskma“, mille eesmärk on tõsta laskeoskustaset ja propageerida laskeharrastust kaitseliitlaste seas. Muuhulgas sisaldas programm lasketreenerite koolitust (42 kutsetunnistusega treenerit), täiendkoolitusi laskeinstruktoritele ja kohtunikele ning laskevõistlusi. Soetati 31 elektroonilist sihtmärgisüsteemi, mis annab sihtmärkide praktilise ümberpaigutamise võime ning võimaldab kaasata ja parendada taristu poolt pakutavat teenuseid ristkasutuses. Kokku osales 2021 aastal Kaitseliidu sõjalis-sportlikel üritustel 5 766 inimest. Kaitseliidus on 2 691 laskur- ja kütiklassinormi täitjat. Evitati klassilaskurite süsteem kuuele erinevale tasemele 9-s laskeharjutuses. Sihtüksuste ettevalmistus Teenuse eesmärk: saavutada sihtüksuste valmisolek täita riigikaitse laia käsitlusega seotud ülesandeid. Teenus koondab tegevused, mis on seotud Kaitseliidu üksustega, mida ei määrata otseselt sõjaliste eesmärkide täitmiseks maakaitse üksuste loetellu. Kaitseliit võib Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3 toodud ülesannete täitmiseks ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3¹ nimetatud kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks moodustada struktuuriüksuste väliseid sihtüksusi. Kaitseliidu liikmetest komplekteeritud rühm osales NATO MISSION IRAQ (NMI) ESTGUARD 4 koosseisus 01.06 -01.12.2021. KLÜ 2021 väljaõppe- ja tegevuskava osakäskudega moodustati evakuatsiooni, Kaitseliidu ülema juhtimiselemendi, formeerimise toe ja juhtimise toe sihtüksused. 2021. aastal uuendati PPA-ga koostöölepe, mille eesmärk on tõhustada poolte omavahelist koostööd riigikaitse laia käsitluse tegevustes ning hädaolukordade lahendamise planeerimisel ja olukordade lahendamisel. Kaitseliidu ülema käskkirjaga määrati vastutavad ameti- ja töökohad Kaitseliidus riigikaitse laia käsitluse tarbeks moodustatavate toetusvõrgustike, sihtüksuste ja/või Kaitseliidu struktuuriüksuste eriala- või valdkonna allüksuste arengu tagamise eest. Lisaks alustati vaatlus-, logistika ning info- ja kogukonnavõrgustiku tekkeks ning vägivallatu võitluse valdkonna arendamiseks alusdokumentide koostamist. Strateegiline kommunikatsioon ja teavitustöö Teenuse eesmärk: Kaitseliidu populaarsuse järjepidev tõus ühiskonnas, kodanike kaitsetahte ja tsiviilvastupanu (kerksus) võime lähenemine näiteks Soome tasemele. Teenus koondab tegevused, mille eesmärk on Eesti elanikkonna teavitamine sõjalistest ohtudest, valitsemisala tegevustest riigikaitse korraldamisel ja võimalustest riigikaitsesse panustada. Samuti sisaldab Kaitseliidu mainekujundust, meie vabatahtlike motiveerimist ja kõigi kodanike riigikaitselist ning isamaalist harimist massikommunikatsiooni vahenditega. Kaitseliidu kuvand oli 2021. aasta jooksul pigem positiivne/neutraalne. Eesti Uuringukeskus OÜ poolt 2021 kevadel läbi viidud uuringu „Avalik arvamus riigikaitsest“ andmete kõrvutamisel 2020. aastaga tulemustega, on märgata, et 2021. aastal on kaitseliitlastesse neutraalse suhtumisega inimeste osakaal muutunud pigem positiivse hoiaku suunas. 2021. aastal on Eesti elanike Lehekülg 8 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse valdavalt positiivne – 80% hindab oma suhtumist pigem heaks või väga heaks, samas kui negatiivset suhtumist väljendab 8% elanikest. Kaitseliidu tegevust on kajastatud meedias (sh sotsiaalmeediakanalites) ja ajakirja „Kaitse Kodu!“ kaudu. Möödunud aastal ilmus ajakirja „Kaitse Kodu!“ 8 tavapärast ning 2 erinumbrit. Erinumbritest esimene oli kolmkeelne väljaanne ning teine oli pühendatud laskmisele ning laskespordile Kaitseliidus - Kaitseliidu laskur. 2021. aasta jooksul loeti ajakirja Issuu platvormil pea 47 000 korda, mida on ligikaudu 7 000 enam kui 2020. aastal. Peamise põhjusena võib välja tuua ajakirja tugevat sisu, mida võimendab selle kuvamine Delfi portaali alamlehtedel nagu Delfi Forte ja Delfi Reisijuht. Samuti teatud artiklite uuesti ilmutamine ERR’i portaalis. Kaitseliidu Youtube’i kanal jõudis 2021. aastal pea kolmveerand miljoni vaatamiseni. Valdav enamus seal avaldatud materjale on ka otseselt ära seotud ajakirjas ilmuvate lugudega, mistõttu võib väita, et video täiendab ja toetab teksti ning vastupidi. Kaitseliidu vabatahtlike poolt veetav ja 2021. aasta lõpuni Kaitseliidu poolt toetatud Eesti- vastase propaganda paljastamisega tegelev portaal propastop.org ja selle allprojekt monitooringurobot propamon.org kasvatasid lugejate hulka ja mõjukust ühiskonnas. Eesti infoühiskonna puhastamisel Kremli poolt levitatud valedest oli eelpoolnimetatutel buldooseri roll. Kaitseliit osales ka Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Eesti Rahvusringhäälingu koostööprojektis „Mina, riigikaitsja“, mille raames valmisid klipid vene keelt emakeelena rääkivast kaitseliitlasest, naiskodukaitsjast, kodutütrest ja noorkotkast. Toetus tsiviilstruktuuridele Teenuse eesmärk: toetada riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi riigikaitse laia käsitluse raames erinevate olukordade oskuslikul lahendamisel ja seeläbi riigis kerksuse tagamisel. Teenus koondab tegevused, mis on seotud Kaitseliidu rakendamisega eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti aga ka kohaliku omavalitsuse jt riigiasutuste toetamisel eri- või hädaolukorras tegutsemiseks ja elutähtsa teenuse tagamiseks (loodusõnnetuste või muu katastroofi tagajärgede likvideerimine, elanikkonnale abi osutamine, tsiviilelanike evakuatsioon, meditsiiniabi osutamine, toitlustus). Kaitseministeerium algatas 03.06.2021 tsiviilkriiside lahendamisse kaasumise valmisoleku alase auditi, mille eesmärk oli hinnata, kuidas Kaitseministeeriumi valitsemisala on valmistunud tsiviilkriiside lahendamisse kaasumiseks ja millised on võimalikud takistused. Auditi kokkuvõttes oli Kaitseliit positiivses võtmes kajastatud. Aasta jooksul esitati Kaitseliidule mitmeid taotlusi riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse üksuste poolt nende tegevuste toetamiseks. Ülevaade Kaitseliidu panusest erinevatesse situatsioonidesse kaasumisel: Terviseameti kriisistaabi töö toetamist jätkati Naiskodukaitse kahe staabiassistendiga. Häirekeskusega 08.09.2020 sõlmitud koostööleppe alusel osalesid naiskodukaitsjad infotelefoni 1247 töös. 2021. a jooksul osales ülesande täitmisel 16 liiget, panustades kokku 433 töötundi. Tartu linnavalitsus esitas märtsis abipalve, millega paluti naiskodukaitsjate abi vaktsineerimiskeskuse töö korraldamiseks. Taotluse alusel kaasusid naiskodukaitsjad vaktsineerimiskeskuse töösse kogu selle toimimise perioodil (27.04-31.08.21). Kokku osales tegevuses 53 naiskodukaitsjat panustades ühtekokku 1300 töötundi. Sotsiaalministeeriumi ametiabi taotluse raames palus KV naiskodukaitsjaid appi mobiilsete vaktsineerimispunktide meeskondadesse (panustamise periood 10.08-30.09.21). Nimetatud perioodil oli kaasatud 10 naiskodukaitsjat, panustamise maht kokku 154 töötundi. Sotsiaalministeeriumi vaktsineerimise töögrupi palvel kaasusid naiskodukaitsjad ka PERHi vaktsineerimiskeskuse töösse (aug-sept Lehekülg 9 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 2021). Osales 20 naiskodukaitsjat, kokku 234 töötundi. 03.11.2021 sõlmisid Kaitseliit ja Sotsiaalkindlustusamet koostööleppe, mille alusel naiskodukaitsjad pakkusid ajutise tööjõuna tuge hoolekandeasutustele, kes sattusid raskustesse COVID-19 haiguskollete tõttu. Naiskodukaitse toetas 8 hoolekandeasutust, kaasatud oli kokku 18 inimest, kes panustasid 816 töötundi. Rahvusvaheline koostöö Teenuse eesmärk: rahvusvahelise sõjalise koostöö korraldamine Kaitseliidus liitlas- ja partnerlussuhete tugevdamiseks. Kaitseliidu üksuste arendamine toimub koostegutsemisvõime saavutamiseks liitlaste ja partneritega. Teenus koondab tegevused, mis on seotud rahvusvahelise koostööga, sh väliskoostööpartnerite visiidid, nende osalemine Kaitseliidu õppustel või kaitseväe õppustel koostöös Kaitseliidu struktuuriüksustega, liitlaste ja partnerorganisatsioonide koostöö Kaitseliiduga väljaõppe, varustusabi alal, osalemine Kaitseliidu pidulikel üritustel, paraadidel ning kahe- või mitmepoolsed töökohtumised väliskoostööpartneritega Eestis või välismaal. 2021. aastaks oli planeeritud ca 100 rahvusvahelise koostöö üritust, mis oli kaks korda vähem, kui eelnevatel aastatel. Põhjus, miks planeeriti vähem üritusi, oli eeskätt COVID-19 viirus, mille tõttu paljud rahvusvahelised väljaõppeüritused ja võistlused olid teadmata ajaks edasi lükatud või tühistatud. Näiteks Rootsi Kuningriigi suurõppus AURORA, mis oli algselt planeeritud 2020 kevadeks, on edasi lükatud 3 aastat. Soome MPK (Soomes riigikaitselist väljaõpet korraldav organisatsioon MPK-Maanpuolustuskoulutusyhdisys), kellega Kaitseliit on igal aastal paika pannud ühised väljaõppeüritused, ei ole ei 2021 ega 2022 aastaks koostööüritusi Soome poolt planeerinud. Soomega on tavalisel aastal plaanis 60-70 erinevat koostööüritust. Samamoodi seisab koostöö USA Marylandiga alates 2020.aasta kevadest. Kui COVID-19 2021. aasta kevadel taandus, toimusid koostööüritused Läti ja Leedu Vabariigiga. Kaitseliitlased osalesid Leedus toimunud luurevõistlusel ja võistlusel Parim jagu. Läti ja Leedu üksused osalesid Kaitseliidu õppustel Hunt, Sibul, Orkaan, Põhjakonn. Kõige suurema tähtsusega rahvusvaheline üritus oli Saaremaal toimunud Admiral Pitka luurevõistlus, kus osales 15 välisvõistkonda ja Soome, Rootsi, Norra, Taani ning USA vahekohtunikud. Kaitseliidu kooli instruktorid käisid kolmel korral Gruusias välja õpetamas sealse rahvuskaardi instruktoreid. Augustis osales rühm Kirde MKR kaitseliitlasi Ukraina iseseisvuspäeva paraadil. Gruusia Rahvuskaardi ülem külastas Kaitseliitu augustis. Kaitseliidu ülema visiidid toimusid Gruusiasse, Ukrainasse ja Poola. Sisekontrollisüsteem Sisekontrollisüsteemi oluliseks komponendiks on revisjonikomisjonid. Igas struktuuriüksuses, kus on täisealine liikmeskond, on moodustatud revisjonikomisjon, kes teostab oma struktuuriüksuses järelevalvet kodukorras toodud ulatuses. Aruanded esitatakse Kaitseliidu keskrevisjonikomisjonile, kus neid omakorda analüüsitakse ning tulemused esitatakse keskkogule. Kaitseliidu sisekontrollisüsteemi toimimisel on oluline koht Kaitseliidu peastaabi järelvalve spetsialistil, kes teostab organisatsioonisisest järelevalvet. Sellega on tagatud juhtimisprotsessidest ja Kaitseliidu ülema käsu täitmisest tulenevate mittevastavuste operatiivne hindamine ja järelevalve. Lehekülg 10 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Tegevusvaldkonna areng ja majandustulemused Eesti Vabariigi 2021. aasta eelarves moodustasid sõjalise riigikaitse kulutused tervikuna kokku 2,27% sisemajanduse koguproduktist. Kaitse-eelarve maht tervikuna oli 2021. aastal 645,5 mln eurot ehk kaitsekulude eelarve tervikuna suurenes 2021 aastal 30,3 mln eurot (4,9%) võrreldes 2020. aastaga. Kaitseliidule eraldati tegevustoetuse ja sihtfinantseerimisena sõjalise riigikaitse eelarvest 2021 aastal 40,0 mln eurot, mis moodustab 6,2% kaitsekuludest. Muutus Muutus Eelarve majanduslik sisu 2 020 2 021 (EUR) (%) Investeeringud 3 436 580 1 751 206 -1 685 374 -49,0% Toetused 15 000 0 -15 000 -100,0% Tööjõukulud 23 377 521 24 892 439 1 514 919 6,5% Majandamiskulud (v.a kaitseotstarbeline varustus) 11 861 369 11 906 386 45 017 0,4% Kaitseotstarbeline erivarustus 291 220 1 320 060 1 028 840 353,3% Muud kulud 62 515 63 300 785 1,3% Regionaalsed investeeringud 105 000 93 500 -11 500 -11,0% KOKKU 39 149 205 40 026 891 877 687 2,2% Tervikuna toetustena Kaitseliidule eraldatav eelarve suurenes võrreldes 2020 aastaga 0,9 mln eurot ehk 2,2% (2020 toetus kokku 39,1 mln eurot). Eelarve suurenes tööjõukulude osas 1,5 mln eurot (6,5%) ning erivarustuse osas oli ühekordne eelarve kasv 1,03 mln eurot. Kasvu põhjuseks on täiendava 1,28 mln euro eraldamine Kaitseliidule Ameerika Ühendriikidelt tasuta saabunud kaubalt makstava käibemaksu tasumiseks. Tööjõukulude osas, mis moodustab ca 62% kogu Kaitseliidu tegevustoetuse eelarvest, on planeeritud hoida tegevteenistujate palgatase jätkuvalt vähemalt 30% kõrgem Eesti keskmisest töötasust. Töölepinguliste töötajate palgafond kasvas 2021. aastal 515 tuh eurot ehk 4,5%, mis tähendas ka samas suurusjärgus keskmist palgakasvu töölepingulistel töötajatel. Ehituslaste investeeringute osas valmisid 2021. aastal Utsali, Eivere, Rutja, Kapasto ja Piirsalu lasketiirude ehitusprojektid ning suures osas teostati Utsali lasketiiru ehitustööd (valmimisaeg 2022. a I poolaastal). Valmis Põlva maleva rivisõidukite seisuplats, maksumus 94 tuhat eurot (ilma käibemaksuta). Maakaitse üksuste varustatuses täienesid individuaalvarustuse, üksusevarustuse ning sõjaaja meditsiini komplektide sisud. Kaitseväelt saadi juurde ja kasutusse sõjaaja sõidukeid. Maakaitseringkondade väljaveovõimekust suurendati oluliselt erinevate tõstukite ja laadurite soetamistega. Infotehnoloogiliste arenduse osas jätkus väljaõppe infosüsteemi arendamine ning loodi vabatahtlike infoportaali baasfunktsionaalsus. 2021. aasta lõpus teostati teostatud arendustele ka turvatestimine. 2021 lõpuks planeeritud valmidust süsteemide kasutuselevõtuks ei saavutatud. Vabatahtlike andmebaasi käivitamise ajaline eesmärk 2021. aasta jooksul ei täitunud ja teenuse kasutusse võtmine toimub 2022 aasta jooksul. Majandamiskulude ning muude kulude eelarvetes olulisi muutusi ei olnud. Inflatsioonist tulenevad hinnakasvud tuli katta olemasoleva eelarve siseselt. Investeeringute eelarve vähenes 2021. aastal 1,7 mln eurot (2020. aastal investeeringute eelarve 3,4 mln eurot). Selle põhjuseks on ehitusalaste investeeringute planeerimisest tulenev finantseerimisvajadus, millest tulenevalt ei ole Kaitseliidu ehitusalaste investeeringute eelarve konstantne. Lehekülg 11 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 2022 arengud Tulenevalt riigi eelarvestrateegia (RES) koostamine ajakava muudatustest (varasemalt koostati RES kevadel, 2022 aastal koostatakse sügisel), on muudetud ka Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava koostamise ajakava. Kaitseministeeriumi arengukava (KMAK) 2023- 2026 andmete kogumine ning menetlemine toimub 2022. aasta esimesel poolaastal. Sellest tulenevalt kehtib kuni uue arengukava kinnitamiseni 2021. aasta veebruaris kinnitatud Kaitseministeeriumi 4-aastane arengukava. Kehtiv arengukava (KMAK 2022-2025) tagab, et riigikaitse arengukavas aastani 2031 püstitatud eesmärkide saavutamisega ollakse planeeritud ajaraamis. Arengukava raames suurendatakse muuhulgas investeeringuid Kaitseliidu baasil formeeritavate maakaitse üksuste relvastusse ja varustusse. Jätkatakse põhimõttega, et Kaitseliidu põhjal formeeritavate üksuste varustamine toimub samaväärselt sarnaste ülesannetega kaitseväe üksustega. Arengukava perioodil on planeeritud jätkata isamaalise hariduse programmi finantseerimisega ning jätkub koolides toimuva riigikaitseõpetuse toetamine. Alates 2022. aastast on riigikaitseõpetuse välilaagrite korraldamise funktsioon Kaitseressursside ametist üle toodud Kaitseliidule. 2021. aastal vastu võetud 2022 aasta riigieelarves kasvavad kaitsekulutused tervikuna 704,9 miljoni euroni, mis moodustab prognoositud SKT-st 2,31%. Selles sisalduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud, mis on 2022. aastal ligikaudu 10 mln eurot, samuti täiendavad kaitseinvesteeringud mahus 20 mln eurot ning lisavahendid rannikukaitseks 46,0 mln eurot. Riik tugevdab oma sõjalist võimet mahukate varustushangetega. Näitaja 2022 2023 2024 2025 SKP jooksevhindades (mln EUR) 29 909 31 659 33 106 33 106 Tarbijahinnaindeks 6,00% 5,80% 4,60% 4,60% Kaitseliidu tegevustoetus (mln eur) 45,6 46,8 42,6 44,1 sh investeeringud (mln eur) 7,0 6,6 0,6 0,6 Kehtiva arengukava kohaselt Kaitseliidu iga-aastane tegevustoetus kasvab. Perioodil 2021- 2025 tegevustoetusena eraldatav eelarve maht kokku on 217,4 mln eurot. Tegevustoetusena määratav eelarve moodustab kaitsekulutuste summast suurusjärgus 6%. Koos maakaitsele planeeritud kaitseotstarbelise erivarustuse soetustega on Kaitseliidule planeeritud üle 10% kaitsekuludest. Kaitseliidu 2022. aasta toetuste eelarve kasvab 5,6 mln eurot ehk 13,9%. Eelarve suurenemine on tingitud ehitusalaste investeeringutega. Kaitseliidu hoonete ja lasketiirude rajamiseks ja renonveerimiseks on 2022. aasta eelarves ette nähtud 6,6 mln eurot. Muutus Eelarve majanduslik sisu 2 021 2 022 (EUR) Muutus (%) Investeeringud 1 751 206 6 940 000 5 188 794 296,3% Toetused 0 10 000 10 000 Tööjõukulud 24 892 439 26 451 113 1 558 674 6,3% Majandamiskulud (v.a kaitseotstarbeline varustus) 11 906 386 12 056 320 149 934 1,3% Kaitseotstarbeline erivarustus 1 320 060 88 000 -1 232 060 -93,3% Muud kulud 63 300 51 750 -11 550 -18,2% Regionaalsed investeeringud 93 500 10 000 -83 500 -89,3% KOKKU 40 026 891 45 607 183 5 580 292 13,9% Lehekülg 12 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Perioodil 2022-2025 on oodata tööjõukulude osas töölepinguliste töötajate palgakasvu tõusu samas proportsioonis Eesti keskmise palgakasvuga ning tegevteenistujate töötasu püsib tasemel, mis tagab tegevväelastele keskmise palga 30% kõrgema Eesti keskmisest palgast. Kehtivas arengukavaga on tagatud eelarvelised vahendid Kaitseliidu valvurite palkade suurendamiseks, eesmärgiga tõsta valvurite palgad 2026. aastaks 80%-le valvurite üleriigilise tööpere mediaanist. 2020. aasta alguses vallandunud ülemaailmne koroonaviiruse pandeemia jätkus ka 2021. aastal. Lisaks koroonaviiruse pandeemiale lisandus 2021.aastal energiakriis ning veebruaris 2022 algas Venemaa Föderatsiooni sõjaline sissetung ja rünnak Ukraina Vabariigi territooriumil. Kõik kriisid aastatel 2020-2022 mõjutavad nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majandust tervikuna, kuid peamiselt on majanduse edasine käekäik seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõda võtab. Erinevad majandusanalüütikud on avaldanud arvamust, et kõik majandust iseloomustavad prognoosid, mis koostati 2021.aasta aasta lõpus või enne 24. veebruari 2022. aastal, ei ole kehtivad. On prognoositav, et Eestit on ootamas 2022. aastal ees majanduslangus ja sõja mõjud kergitavad inflatsiooni. Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis 2022 veebruariga võrreldes 2,7% ja võrreldes märts 2021 15,2%. Gaasi ja toorainete hinnad on maailmaturul erakordselt kõrged ning tulevikutehingute kohaselt püsivad kõrgena kogu 2022. aasta jooksul. Aastases võrdluses on mootorikütust, elektrit, gaasi ja soojust kajastav energia kallinenud 54%. Venemaa ja Ukraina vahelise sõja algusest alates on Kaitseliiduga liituda soovijate arv hüppeliselt kasvanud. Seisuga 12.04.2022.a. on Kaitseliiduga liitumiseks esitatud 2 241 avaldust, mis jagunevad 1 460 malevatesse ja küberkaitseüksusesse ning 781 Naiskodukaitsesse astumiseks. Tulenevalt eeltoodust, on 2022. aasta jooksul Kaitseliidus ees ootamas sisemiste tegevuste ümberkorraldused, samuti lisanduvad uued tegevused, millega kaasneb täiendava finantsressurssi vajadus. Vabariigi valitsus on 2022. aasta I kvartali jooksul vastu võtnud mitu otsust suurendamaks kaitsevaldkonna ja laiapindse riigikaitse rahastust. 2022. aasta jaanuaris võttis valitsus vastu otsuse suunata riigikaitsesse perioodil 2022–2025 täiendavad 380 miljonit eurot, millest 2022. aasta eelarvesse lisatakse lisaeelarve käigus 15,4 miljonit eurot. 2022. aasta märtsis võttis Vabariigi Valitus vastu otsuse sõjalise kaitse tugevdamiseks eraldada täiendavalt 476 mln eurot. Koos täiendava rahastamisega tõuseb Eesti kaitsekulutuste tase järgmisel neljal aastal keskmiselt 2,5 protsendini SKP-st. Vastu võetud tugevdusmeetmete pakett sisaldab ka investeeringuid Kaitseliidule, sh nähakse ette maakaitse üksuste kahekordistamine. Eesmärk on suurendada Kaitseliidu osas maakaitse üksuste arvu 20 000 võitlejani. Kaitseliidu maakaitse üksustele eraldatakse sihtotstarbeliselt ca 30 mln eurot individuaalvarustuse, relvastust ja laskemoona soetusteks. Lehekülg 13 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 FINANTSNÄITAJAD (tuhandetes eurodes) 2021 2020 2019 2018 2017 Tegevustulud 53 569 39 945 40 538 37 042 40 576 Tegevuskulud 49 745 39 491 36 817 36 053 33 468 Finantstulud- ja kulud 1 1 1 1 1 Aasta tulem 3 825 455 3 722 990 7 109 Eelarve maht 40 306 39 404 39 817 36 839 33 790 sh toetus riigieelarvest 40 027 39 149 39 495 36 484 33 533 Bilansimaht 58 242 54 455 52 772 48 413 48 251 Käibevarad 10 476 11 037 12 161 6 540 10 890 Põhivarad 47 766 43 418 40 611 41 873 37 361 Lühiajalised kohustused 3 461 3 492 2 261 1 620 2 445 Pikaajalised kohustused 141 144 144 148 151 Netovara 54 640 50 822 50 367 46 645 45 655 Tegevuskulud/tegevustulud 0,93 0,9 0,9 0,9 1,2 Tegevustulude muutus eelmise perioodiga (%) 34,11 -1,46 9,4 -8,7 19,06 Tegevuskulude muutus eelmise perioodiga (%) 25,97 7,27 2,12 7,72 -2,28 Eelarvemahu muutus eelmise perioodiga (%) -1% 8,1% 9,0% 0,3% Bilansimahu muutus eelmise perioodiga (%) 6,95 3,19 9 0,34 19,16 Maksevõime tase (käibevarad/lühiajalised kohustused) 3,03 3,16 5,38 4,04 4,45 Võlakordaja (kohustused/bilansimaht) 0,06 0,07 0,05 0,04 0,05 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 026 1 039 1 027 1 040 1 018 sh tegevväelased 218 216 216 212 208 sh valvurid 510 545 536 544 528 Keskmine kuutöötasu (eurodes) 1 471 1 366 1 347 1 241 1 178 Kaitseliidu liikmeskond kokku 25 355 25 550 26 000 26 069 25 968 sh kaitseliitlaste arv 14 912 15 088 15 499 15 701 15 962 tegevliikmed 13 833 14 002 14 600 14 806 15 218 noorliikmed 73 102 152 169 212 toetajaliikmed 884 854 668 625 454 auliikmed 48 44 41 39 36 liikmestaatus peatatud 74 86 38 62 42 sh nais-ja noorteorganisatsioonide liikmete arv 10 443 10 462 10 501 10 368 10 006 naiskodukaitsjad 2 720 2 686 2 663 2 586 2 537 kodutütred 4 051 4 025 4 090 4 037 3 887 noored kotkad 3 672 3 751 3 748 3 745 3 582 Lehekülg 14 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE TULEMIARUANNE tuhandetes eurodes, aasta kohta 2021 2020 Lisad Tegevustulud 53 569 39 945 Kaupade ja teenuste müük 314 573 2 Saadud toetused 53 159 39 163 3 Muud tulud 96 209 3 Tegevuskulud -49 745 -39 491 Antud toetused -6 -9 4 Tööjõukulud -24 723 -24 137 4 Majandamiskulud -18 160 -9 744 4 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus -3 193 -2 722 8,9,10 Muud kulud -3 663 - 2 879 4 Tegevustulem 3 824 454 Finantstulud ja -kulud 1 1 Tulu hoiustelt 1 1 Aruandeperioodi tulem 3 825 455 Lehekülg 15 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 BILANSS tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2021 31.12.2020 Lisad VARAD KOKKU 58 242 54 455 Käibevara kokku 10 476 11 037 Raha 10 320 10 947 5 Nõuded ja ettemaksed 115 46 6 Varud 41 44 7 Põhivara kokku 47 766 43 418 Kinnisvarainvesteeringud 182 161 8 Materiaalne põhivara 47 089 42 916 9 Immateriaalne põhivara 495 341 10 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 58 242 54 455 Lühiajalised kohustised kokku 3 461 3 492 Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele 942 860 11 Võlad töövõtjatele 295 259 12 Maksukohustised 1 125 888 13 Saadud ettemaksed 1 099 1 485 14 Pikaajalised kohustised kokku 141 141 15 Pikaajalised kohustised 141 141 Netovara kokku 54 640 50 822 Kapital 5 543 5 543 Eelmiste aastate tulem 49 097 45 279 Lehekülg 16 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 RAHAVOOGUDE ARUANNE tuhandetes eurodes, aasta kohta Rahavood põhitegevusest 2021 2020 Lisad Tegevustulem 3 824 454 Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 3 193 2 722 8,9,10 Käibemaksukulu põhivara soetuseks 415 1 155 4 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 6 0 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine -7 736 -400 3 põhivara soetuseks Kasum põhivara müügist -93 -188 3 Korrigeeritud tegevustulem -391 3 743 Käibevarade netomuutus 72 8 Kohustuste netomuutus -551 -209 Rahavood põhitegevusest kokku 88 3 542 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse (ja immateriaalse) põhivara soetus -1 935 -6 786 kokku Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 1 089 1 476 Laekunud põhivara müügist (v.a 130 651 8,9 finantsinvesteeringud ja osalused) Laekunud intressid 1 1 Rahavood investeerimistegevusest kokku -715 -4 658 Puhas rahavoog -627 -1 116 Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 10 947 12 063 5 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 10 320 10 947 5 Raha ja selle ekvivalentide muutus -627 1 116 Lehekülg 17 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE tuhandetes eurodes, aasta kohta Eelmiste aastate Kapital Netovara kokku tulem Seisuga 31.12.2019 5 543 44 824 50 367 Aruandeaasta tulem 0 455 455 Seisuga 31.12.2020 5 543 45 279 50 822 Aruandeaasta tulem 0 3 825 3 825 Eelmiste perioodide tulem 0 -7 -7 Seisuga 31.12.2021 5 543 49 097 54 640 Lehekülg 18 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Kaitseliidu 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad raamatupidamise toimkonna poolt välja antud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Kaitseliit on iseseisev avalik-õiguslik juriidiline isik, kes on vastavalt raamatupidamise seadusele kohustatud koostama lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande. Järgnevalt on välja toodud peamised arvestuspõhimõtted ja hindamisalused. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitlusviisi muutused 2021. aastal muutis Kaitseministeerium tegevustoetuse kajastamise arvestuspõhimõtet. Perioodil 2016 – 2020 käsitleti Kaitseliidule riigieelarvest eraldatud toetust tervikuna tegevustoetusena ning toetus kajastati kassapõhiselt laekumisel tuluna. Alates 2021.aastast käsitletakse Kaitseliidule investeeriungutena eraldatud vahendeid põhivara sihtfinantseerimisena. Võrreldavas tulemiaruandes, bilansis ja rahavoogude aruandes on tehtud järgmised korrigeerimised: Tulemiaruanne Esialgne Korrigeeritud Kirje 2020 Korrigeerimine 2020 Tegevustulud 41 421 -1 476 39 945 Saadud toetused 40 639 -1 476 39 163 Tegevustulem 1 930 -1 476 454 Aruandeperioodi tulem 1 931 -1 476 455 Bilanss Kirje 31.12.2020 Korrigeerimine 31.12.2020 Lühiajalised kohustised kokku 2 016 1 476 3 492 Saadud ettemaksed 9 1 476 1 485 Netovara kokku 52 298 -1 476 50 822 Eelmiste aastate tulem 46 755 -1 476 45 279 Lehekülg 19 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Rahavoogude aruanne Esialgne Korrigeeritud Kirje 2020 Korrigeerimine 2020 Tegevustulem 1 930 -1 476 454 Korrigeeritud tegevustulem 5 219 -1 476 3 743 Rahavood põhitegevusest kokku 5 018 -1 476 3 542 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 1 476 1 476 Rahavood investeerimistegevusest kokku -6 134 1 476 -4 658 Arvestuse alused Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Majandustehingud kirjendatakse nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Varade ja kohustiste jaotus lühi-ja pikaajalisteks Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi-ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna aruandekuupäevast. Raha ja raha ekvivalendid Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil ( so nominaalväärtuses miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid ostjate vastu on bilansis hinnatud lähtuvalt nõuete laekumise tõenäosusest. Iga nõude laekumise tõenäolisust on hinnatud individuaalselt. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäevajärgseid, kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis alla hinnatud tõenäoliselt laekuva summani. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude tagasinõudmiseks või kui nõude tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevad tulud. Nõuded tunnistatakse lootusetuks Kaitseliidu ülema käskkirjaga. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Varud Varudena on kajastatud Kiatseliidu e-poodi soetatud kaubad. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude soetamisega seotud otsestest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Lehekülg 20 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse soetusmaksumuse meetodist, mis tähendab, et kinnisvarainvesteeringute kajastamisel rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid, mida kasutatakse materiaalse põhivara arvestuses. Uutel kinnisvarainvesteeringutel (hooned) määratakse eeldatavaks kasulikuks elueaks 50 aastat. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost (ilma käibemaksuta). Piirmäära ei rakendata maa objektidele, mis võetakse põhivarana arvele olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro (ilma käibemaksuta), kantakse vara soetamise hetkel kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku vara üle, soetusmaksumusega 1 000 – 4999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üsteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid finantsarvestuses arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm selle kasuliku eluea alusel. Avalikust sektorist tasuta saadud vara kajastatakse vastavalt vara väärtusele põhi- või vähe- väärtusliku varana jääkmaksumuses. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et Kaitseliit saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse bilansist välja. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja Lehekülg 21 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Uute soetatavate varade amortisatsioonimäärad aastas on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Hooned 2-5% Hoonete tehnosüsteemid 4% Rajatised 2,5-10% Masinad ja seadmed 10-20% Transpordivahendid 8,3-20% Arvutustehnika 20-33% Inventar 5-20% Kaitseotstarbeline 4-20% Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgselt hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt. Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud. Maa hinnatakse ümber kehtiva maa maksustamishinna järgi. Juhul kui ümberhindluse tagajärjel vara bilansiline maksumus suureneb, kajastatakse vahet uue ja vana bilansilise maksumuse vahel netovaras kirjel „Põhivara ümberhindluse tulem”. Varade väärtuse teste ei tehta ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui Kaitseliit ei eelda selle vara kasutamist või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, tulemiaruandes. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara, kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäär on immateriaalsele põhivarale 5%. Muutused eeldatavas kasulikus elueas või vara tulevase majandusliku kasu ajalises struktuuris kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis ja -meetodis ehk kui muutust raamatupidamislikes hinnangutes. Lehekülg 22 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised kohustised) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära. Tehingukulud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel ning kantakse kuludesse finantskohustise eluea jooksul. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tulemiaruande real “Finantstulud ja - kulud”, v.a need intressikulud, mis on seotud omatarbeks ehitatava materiaalse põhivara finantseerimisega (alates ehitustegevuse algusest kuni valmis vara vastuvõtmiseni). Rendiarvestus Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid (sh hoonestusõiguse leping maa rendi osas), mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse rentniku bilansis miinimumrendimaksete nüüdisväärtuses, juhul kui viimane on madalam. Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara kasulik tööiga või rendiperiood, olenevalt sellest, mis on lühem. Kapitalirendi tingimustel müüdud vara kajastatakse rendileandja bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rendimaksed jagatakse finantskuluks/-tuluks ja rendikohustise/-nõude tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna. Tulu kajastamine Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kui tasumine toimub tavatingimustest pikema perioodi jooksul, kajastatakse tulu saadava tasu nüüdisväärtuses. Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel või juhul, kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Tulu pikema perioodi jooksul osutatavate teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (so tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, lähtudes sisemisest intressimäärast. Saadud toetused Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Lehekülg 23 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele v.a toetused ettevõtluseks; 2) sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, aja- kava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 3) tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimise liigid on: 1) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine; 2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sealhulags rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Kui pole määratletav, kas toetus on tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks, kajastatakse see toetusena tegevuskuludeks. Põhivara soetusega kaasneva käibemaksukulu katteks saadud sihtfinantseerimine loetakse põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksiteerib sisuline tgasainõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üskused, lepivad nad omavahel kokku toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, ksihfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kaitseliidule eraldatud tegevustoetust kajastatakse kassapõhiselt raha laekumisel tulemiaruandes tuluna. Kaitseliidule investeeringuteks eraldatud vahendid kajastatakse põhivara sihfinantseerimisena. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Teiselt avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud põhivara kajastatakse õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses. Lehekülg 24 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Netovara Kapitalina on kajastatud enne Kaitseliidu seaduse jõustumist Kaitseliidu omandis olnud varasid. Akumuleeritud ülejääk sisaldab eelmiste perioodide ja aruandeperioodi tulemit, ümberhinnatud põhivara uut soetusmaksumust ja sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtete muutuse tulemit. Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks, kui ühel osapoolel on teise osapoole üle kontroll või oluline mõju. Kaitseliidus loetakse seotud osapoolteks Kaitseliidu keskjuhatuse liikmed ja Kaitseliidu eelarve kuluartiklite eest vastutavad isikud riigieelarve toetuse osas, nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja täiskasvanud laps ning sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lehekülg 25 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 2 Kaupade ja teenuste müük Kaitseliidu müügitulu jaguneb geograafiliste alade ja tegevusalade lõikes järgmiselt: tuhandetes eurodes, aasta kohta Geograafilised piirkonnad 2021 2020 Eesti 303 573 Euroopa Parlament 8 0 Suurbritannia 3 0 Kokku 314 573 Tegevusalad 2021 2020 Üür ja rent 108 117 sh hoonestusõiguse seadmine 28 27 Muu toodete ja teenuste müük 206 102 sh vanametalli ja vara müük 158 53 toitlustusteenused 11 12 e-poe müük 17 9 majutusteenused 7 8 ruumide rent 5 5 muud teenused 8 15 raieõiguse müük 0 354 Kokku 314 219 Lisa 3 Saadud toetused ja muud tulud Saadud toetused tuhandetes eurodes, aasta kohta 2021 2020 Tegevustoetus riigieelarvest 38 182 36 141 Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 37 55 Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks,sh 3 543 2 592 tasuta võõrandatud kinnistud (lisa 8, 9 ) 1 325 141 Välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks, sh 4 194 170 Ameerika Ühendriikidelt saadud sidevarustus (lisa 9) 4 140 0 Ameerika Ühendriikidelt sidevarustus tegevuskuludeks 7 011 0 Saadud liikmemaksud 147 143 Muud toetused ja annetused 45 62 Saadud toetused kokku 53 159 39 163 Muud tulud tuhandetes eurodes, aasta kohta 2021 2020 Kindlustushüvitised 1 15 Muud kahjuhüvitised 2 6 Tulud vara müügist (lisa 8,9) 93 188 Muud tulud kokku 96 209 Lehekülg 26 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 4 Tegevuskulud Antud toetused tuhandetes eurodes, aasta kohta 2021 2020 Ühekordne hüvitis 0 9 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 6 0 Kokku 6 9 2021 2020 Tööjõukulud kokku 24 723 24 137 Töötasu 18 413 17 965 Erisoodustused 59 74 Maksukulud 6 251 6 098 Majandamiskulud kokku 18 160 9 744 Administreerimiskulud 944 988 Lähetuskulud 132 122 Koolituskulud 86 106 Kinnistute, hoonete majandamiskulud 2 440 2 196 Sõidukite majandamiskulud 2 381 2 436 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 689 691 Inventari majandamiskulud 790 549 Toiduained ja toitlustusteenused 1 032 815 Õppevahendite ja koolituse kulud 1 464 1 249 Kaitseotstarbelise varustuse ja materjalikulud 7 150 194 Eri- ja vormiriietuse kulud 824 207 Muud majandamiskulud 228 191 Muud kulud kokku 3 663 2 879 Maksud, lõivud, trahvid 3 663 2 879 sh käibemaks 3 593 2 817 käibemaks põhivara soetuseks 415 1 155 muud maksud ja lõivud 70 60 Kaitseliidu keskmine koosseisuline töötajate arv 2021. aastal oli 1 026 (2020. a 1 039), sh töötajad 807 (2020.a 823) ja kaitseväelased 218 (2020.a. 216). Kaitseliidu koosseisulistele töötajatele maksti töötasu 18 099 tuhat eurot (2020. a 17 043 tuhat eurot). Keskmine töötasu 2021. aastal: töötajad 1 240 eurot (2020.a. 1 146 eurot), kaitseväelased 2 322 eurot (2020.a 2 206 eurot). Võrreldes 2020. aastaga on oluliselt suurenenud kaitseotstarbelise varustuse kulud (kasv +6 956 tuhat eurot). Kasv tuleneb Ameerika Ühendriikidelt tasuta saadud sidevarustusest, mis vastab väheväärtuslike varade definitsioonile ning on kajastatud varade saamisel tegevustulude- ja kuludena (lisa 3). Varade arvestus toimub bilansiväliselt. Lehekülg 27 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 5 Raha tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 2021 2020 Raha pangas 10 320 10 947 Rahalised vahendid olid seisuga 31.12.2021 jaotunud: Pank Summa SEB Pank AS 8 182 Swedbank AS 2 138 Kokku 10 320 Rahalised vahendid olid seisuga 31.12.2020 jaotunud: Pank Summa SEB Pank AS 8 811 Swedbank AS 2 136 Kokku 10 947 Lisa 6 Nõuded ja ettemaksed tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 2021 2020 Ostjatelt laekumata arved 70 15 Nõuded ostjate vastu kokku 70 15 Nõuded toetuste eest 5 4 Nõuded töövõtjatele 1 2 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 39 25 Ettemaksed ja muud nõuded kokku 45 31 Lisa 7 Varud tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 2021 2020 Kaitseliidu e-poe tarbeks soetatud kaubad 41 44 Kokku varud 41 44 Varusid kanti maha 2021. aastal 1 tuhat eurot (2020. aastal 0 eurot). Lehekülg 28 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud tuhandetes eurodes, aasta kohta 31.12.2020 Maa Ehitised Kokku Soetusmaksumus 141 43 184 Kogunenud kulum 0 -23 -23 Jääkväärtus 141 20 161 Soetus Tasuta saadud 34 0 34 Ümberklassifitseerimine -4 -21 -25 Müük Soetusmaksumus -2 0 -2 Kogunenud kulum 0 -9 -9 31.12.2021 Soetusmaksumus 169 22 191 Kogunenud kulum 0 -9 -9 Jääkväärtus 169 13 182 2021 2020 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 4 14 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 7 2 Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud hoonestusõiguse seadmise lepingute alusel neli (2020.a neli) objekti jääkväärtuses 60 tuhat eurot (2020.a 60 tuhat eurot), maa ja hoonete osad (7 objekti) jääkväärtuses 82 tuhat eurot (2020. a 79 tuhat eurot), mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvatele üksustele, ning maad ja hoonete osad (8 objekti), mida ei kasutata, vaid hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil 39 tuhat eurot (2020.a 18 tuhat eurot). 2021. aastal saadi kinnisvarainvesteeringutelt hoonestusõiguse tulu 28 tuhat eurot (2020. a 27 tuhat eurot) ja renditulu 4 tuhat eurot (2020. a 14 tuhat eurot). 2021 aastal omandati tasuta Eesti Vabariigilt kinnistu Wismari 3 Tallinn (34 tuhat eurot). 2021 aastal müüdi 4 kinnistut: ∙ Kinnistu Laigu Väike-Lähtru küla Lääne- Nigula vald (müügihind 15 tuh eurot); ∙ Kinnistu Heina Viira küla Saaremaa vald (müügihind 7 tuh eurot); ∙ Kinnistu Hiievälja Lümanda küla Saaremaa vald (müügihind 5 tuh eurot); ∙ Kinnistu Laadaplatsi Palivere alevik Lääne- Nigula vald (müügihind 8 tuh eurot). Kokku müüdud kinnisvarainvesteeringute müügihind 35 tuhat eurot, varade jääkväärtus 1 tuhat eurot, tulu vara müügist 34 tuhat eurot (lisa 3). 2020.aastal müüdi 6 kinnistut. Lehekülg 29 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 9 Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes Hooned Masinad Lõpetamata ja KO ja Muu tööd ja Maa rajatised põhivara seadmed põhivara ettemaksed Kokku Jääkväärtus 31.12.2020 1 520 33 284 2 903 4 549 514 146 42 916 Soetused ja parendused 0 261 24 786 7 885 1 963 Saadud mitterahaline 4 1 211 4 140 77 0 0 5 432 sihtfinantseerimine Kulum ja allahindlus 0 -1 394 -904 -848 -30 0 -3 176 Müüdud põhivara jääkväärtuse -10 -25 0 0 0 0 --35 mahakandmine Muu mahakandmine 0 -10 0 -11 0 0 -21 jääkväärtuses Ümberklassifitseerimine 4 11 0 12 0 -17 10 Jääkväärtus 31.12.2021 1 518 33 338 6 163 4 565 491 1 014 47 089 Seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 1 520 46 884 6 162 13 058 672 146 68 442 Kogunenud kulum 0 -13 600 -3 259 -8 509 -158 0 -25 526 Seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 1 518 48 290 10 314 13 784 679 1 014 75 599 Kogunenud kulum 0 -14 952 -4 151 -9 219 -188 0 -28 510 2021. aastal omandati Eesti Vabariigilt tasuta kaks kinnistut: 1) Harjumaa Jõelähtme vald Jägala küla Nulu allee. Omandatud eesmärgiga parandada Harju maleva Rävala malevkonna kinnisvarakeskkonda. Üle antud kinnistu maksumus kokku 10 tuhat eurot, sh maa 2 tuhat eurot, hoonete jääkväärtus 8 tuhat eurot. 2) Pärnumaa Tori vald Eametsa küla Lennubaasi kinnistu. Kinnistu omandati eesmärgiga parandada Pärnumaa maleva kinnisvarakeskkonda säilitades olemasolevate sõjaliste ülesannete täitmise võimekus ja luua võimalused edaspidisteks arenguteks. Üle antud kinnistu maksumus koos kinnistul asuvate hoonete, rajatiste ja seadmetega kokku 1 282 tuhat eurot, sh maa 2 tuhat eurot, hooned 1 084 tuhat eurot, rajatised 119 tuhat eurot ja seadmed 77 tuhat eurot. Ameerika Ühendriikidelt saadi tasuta sidevahendeid maksumusega 4 140 tuhat eurot. 2021. aastal kanti maha 10 ühikut kasutuskõlbmatut põhivara soetusmaksumusega 179 tuhat eurot ja akumuleeritud kulumiga 165 tuhat eurot (2020. a 63 tuhat eurot ja akumuleeritud kulumiga 37 tuhat eurot). Kaiteväele anti kaamera jääkväärtuses 6 tuhat eurot. Müüdi 4 kinnistut: Tuisu kinnistu Neemisküla Elva vald, Laagriplatsi kinnistu Piirsalu küla Lääne-Nigula vald, Raasiku tee 2 ja 2a Kostivere alevik Jõelähtme vald (kokku kinnistute müügihind 95 tuhat eurot, müüdud vara jääkväärtus 35 tuhat eurot, tulu vara müügist 59 tuhat eurot). 2020. aastal müüdi 3 kinnistut. Lõpetamata tööde ja ettemaksetena kajastatakse pooleliolevad ehitused. Lehekülg 30 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 10 Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes Kokku Jääkväärtus seisuga 31.12.2020.a. 341 Kulum ja allahindlus -2 Soetused 156 Jääkväärtus seisuga 31.12.2021.a. 495 Soetusmaksumus 31.12.2020 408 Kogunenud kulum 31.12.2020 -67 Soetusmaksumus 31.12.2021 564 Kogunenud kulum 31.12.2021 -69 Lisa 11 Võlad tarnijatele tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 2021 2020 Võlad tarnijatele toodete ja teenuste eest 844 567 Võlad tarnijatele põhivara eest 98 293 Võlad tarnijatele kokku 942 860 Lisa 12 Võlad töövõtjatele tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 2021 2020 Puhkusetasude kohustis 278 245 Muud võlad töövõtjatele 17 14 Võlad töövõtjatele kokku 295 259 Lisa 13 Maksukohustised tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 31.12.2021 31.12.2020 Käibemaks 0 0 Sotsiaalmaks 671 543 Tulumaks 386 281 Töötuskindlustusmakse 45 38 Kogumispensioni makse 22 26 Kokku maksukohustised 1 125 888 Lehekülg 31 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 14 Saadud ettemaksed ja muud kohustised tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 2021 2020 Järgmise perioodi tulu hoonestusõigusest 5 3 Muud kohustised 5 6 Põhivara sihtfinantserimiseks saadud ettemaksed 1 089 1 476 Saadud ettemaksed kokku 1 099 1 485 Kirje „Muud kohustised“ kajastab tagatistasusid. Lisa 15 Pikaajalised kohustised tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember 2021 2020 Muud pikaajalised võlad 141 141 Pikaajalised kohustised kokku 141 141 Kirje „Muud pikaajalised võlad“ kajastab 3 objekti, millest kahel kajastub hoonestusõiguse tasu, vastavalt "Hoonestusõiguse ja ostueesõiguse seadmise lepingutele". Lepingud on sõlmitud 2005 aastal ning hoonestajad on tasunud hoonestusõiguse tasu ettemaksuna kogu hoonestusõiguse püsimise tähtaja eest, mis kajastatakse pikaajaliste kohustistena ning kantakse tuludesse igaaastaselt iga hoonestusõiguse aasta eest. 2021. aastal lisandus üks pikaajaline kohutis 5 tuhat eurot. Kaitseliidule tasuta võõrandatud kinnistul Nulu allee 5 Jägala küla kehtib tähtajaline hoone üürileping aastani 2027. Üürnik on teinud hoonele enda kuludega parendustöid, mis tasaarveldatakse üüriga ning Kaitseliidule anti üle üürilepingu lõppemiseni kuuluvad tasaarvelduste kohustised. Lisa 16 Kasutusrendid tuhandetes eurodes, aasta kohta Kaitseliit kui rendile andja 2021 2020 Kasutusrenditulu 85 92 Järgmiste perioodide renditulu 699 657 sh 12 kuu jooksul 52 52 2 - 5 aasta jooksul 177 159 peale 5.aastat 470 446 Lehekülg 32 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Rendile antud varade bilansiline jääkmaksumus 367 Kinnisvara- investeeringud Muud varad Kokku Seisuga 31.12.2020 160 219 379 Seisuga 31.12.2021 142 225 367 Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud 12 objekti, millest hooned 2 objekti jääkväärtusega 13 tuhat eurot ning maa 10 objekti maksumusega 129 tuhat eurot, sealhulgas hoonestusõiguse seadmise lepingute alusel 4 objekti jääkmaksumuses 60 tuhat eurot (2020 5 objekti jääkmaksumuses 77 tuhat eurot). Muude varade all on kajastatud 3 objekti jääkväärtusega 225 tuhat eurot, sealhugas kaks hoonet jääkväärtuses 208 tuhat eurot. Kaitseliit kui rentnik 2021 2020 Kasutusrendikulu 416 484 Järgmiste perioodide rendikulu mittekatkestatavatest rendilepingutest 1 812 1 802 31.12.2021 31.12.2020 12 kuu jooksul 514 501 2-5 aasta jooksul 1 022 1 301 Kaitseliidus renditakse kasutusrendi tingimustel sõidukeid ja ruume. 2021.a oli sõidukite kasutusrendilepingutest tulenev rendikulu kokku 268 tuhat eurot (2020. a 358 tuhat eurot) ja ruumide kasutusrendilepingutest tulenev rendikulu kokku 148 tuhat eurot (2020. a 126 tuhat eurot). Lisa 17 Seotud osapooled Seotud osapoolteks on Kaitseliidu keskjuhatuse liikmed ja Kaitseliidu eelarve kulukontode eest vastutavad isikud riigieelarve toetuse osas, nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja täiskasvanud laps ning sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Aruandekuupäeva seisuga puuduvad nõuded, kohustised ja lepingulised suhted seotud osapooltega. Kaitseliidul puuduvad aruandeaastal tehingud, mis ei vasta õigusaktidele või Kaitseliidu sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Seotud osapooltele on arvestatud alljärgnevad tasud: tuhandetes eurodes, aasta kohta 2021 2020 Arvestatud töötasu 1 145 1 078 Kulude kompenseerimine 12 8 Lehekülg 33 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 18 Aruandekuupäevajärgsed sündmused Ameerika Ühendriigid andsid märtsis 2022 Kaitseliidule eesmärgiga parandada sidevõimekust tasuta sidevarustust 400 tuh euro väärtuses. Lehekülg 34 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 KESKJUHATUSE ALLKIRJAD 2021. MAJANDUSAASTA ARUANDELE Käesolevaga kinnitame Kaitseliidu 2021. aasta majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust: Brigaadikindral Riho Ühtegi juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Kolonel Eero Rebo juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Heino Piirsalu juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Kurs juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Kalev Konso juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Lehekülg 35 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Lehekülg 36 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 Lehekülg 37 KAITSELIIT Majandusaasta aruanne 2021 TEGEVUSALADE LOETELU tuhandetes eurodes, aasta kohta EMTAK kood Tegevusala 2021 2020 68201 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 52 92 58141 Ajakirjade jm perioodika kirjastamine 2 2 Kokku tegevusalad 106 106 Kavandatavad tegevusalad aruandeperioodiks 01.01.-31.12.2022 68201 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 58141 Ajakirjade jm perioodika kirjastamine Lehekülg 38