Ministri määruse eelnõu esitamine

Kalle Laanet Minister Kaitseministeerium 02.06.2022 nr 7-1/22/12 Ministri määruse eelnõu esitamine Austatud härra minister 11. mail võeti Riigikogus vastu eriteenistuste ühtlustamise eesmärki täitev politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus. Seadus jõustub 1. juulil. Muu hulgas muutub julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõudeid ja -kontrolli puudutav julgeolekuasutuste seaduse § 19. Ühtlasi muutub kehtetuks senine Vabariigi Valitsuse 6. novembri 2001. a määrus nr 337 „Julgeolekuasutuste ametnike terviseuuringute tegemise alused, perioodilisus ja kord“. Seda asendavad asjaomased kaitseministri ja siseministri määrused. Eelnevast tulenevalt on Välisluureamet kokkuleppel Kaitseministeeriumi õigusosakonnaga koostanud kaitseministri määruse „Välisluureameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“ eelnõu koos seletuskirjaga (lisatud). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mikk Marran Peadirektor Lisad: 1. eelnõu; 2. seletuskiri; 3. lisa 1 kavand, asutusesiseseks kasutamiseks; 4. lisade 2 ja 3 kavandid. Rahumäe tee 4b, Tallinn 13415 Reg nr 70005938 Telefon (+372)693 5000 E-mail [email protected] 1/1  EELNÕU 11 .05 . 2022 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Välisluureameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord Määrus kehtestatakse julgeolekuasutuste seaduse § 19 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse Välisluureameti ametniku ja töötaja (edaspidi koos teenistuja ) tervisenõuded ja tervisekontrolli kord. (2) Määrusega kehtestatud tervisenõuetele pea b vastama ja määruses sätestatud korras tervisekontrolli läbima: 1) teenistuja; 2) teenistuja kandidaa t enne teenistusse või tööle võtmist. § 2 . Tervisenõuded ja meditsiinilised vastunäidustused (1) Kõik teenistujad peavad olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimelised täitma neile antud teenistus - või töö ülesandeid (edaspidi koos teenistusülesanded ) ning neil ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis seda takistab või võib seada ohtu nende enda või teise isiku elu või tervise (edaspidi vastunäidustus ) . ( 2 ) Teenistujad, kelle teenistusülesannete iseloomu st või töökeskkonnast tulenevad erilised ohutegurid ja suurem terviserisk, jaotatakse Välisluureameti peadirektori käskkirjaga kahte lisatervisenõuete ja - vastunäidustustega gruppi : 1) I grupp – teenistujad, kellele on antud õigus kanda ja kasutada teenistusülesannete täitmise ajal tulirelva; 2) II grupp – teenistujad, kelle teenistusülesannete iseloomust või töökeskkonnast tuleneb muu suurem oht teenistuja või teise isiku elule või tervisele . ( 3 ) Teenistuja võib samaaegselt kuuluda I ja II gruppi. Sellisel juhul rakenduvad teenistujale mõlema grupi lisatervise nõuded ja - vastunäidustused . ( 4 ) Kõigi teenistujate terviseseisund peab võimaldama töötamist järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) suure vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired, sealhulgas öötöö; 3 ) töö kuvariga . (5) I gruppi kuuluva teenistuja terviseseisund peab lisaks lõikes 4 sätestatule võimaldama relva kandmist ja kasutamist. (6) I I gruppi kuuluva teenistuja terviseseisund peab lisaks lõikes 4 sätestatule võimaldama töötamist järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) ebaühtlane füüsiline koormus; 2) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale; 3) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kuulivesti kandmine; 4) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 5 ) raadioseadmete või teiste sidevahendite kasutamine; 6 ) erinevates valgustingimustes ümbruskonna jälgimine; 7 ) termokaamera , binok li või teiste nägemisseadmete kasutamine; 8 ) mootorsõiduki juhtimine; 9 ) kõrge riskitasemega, ajakriitilised, kohest tegutsemist ja ümberorienteerumist nõudvad olukorrad. ( 7 ) Vastunäidustused on loetletud lisas 1. § 3 . Tervisekontrolli tegemine (1) V astunäidustus t e esinemist kontrollitakse isiku tervisekontrolli käigus. (2) Psüühika- ja käitumishäirete hulka kuuluvate vastunäidustuste puhul kontrollitakse ka nende varasemat esinemist. (3) Tervis e kontrolli käigus võib arvesse võtta isiku kehtivat tervisetõendit, mis tõendab vastunäidustuste puudumist. (4) Kui isik keeldub tervisekontrollist või vastunäidustuste esinemist ei ole muul temast tuleneval põhjusel võimalik kontrollida, eeldatakse, et tema terviseseisund ei vasta nõuetele. § 4. Tervisekontrolli tegija Teenistuja tervisekontrolli teeb käesolevast määrusest lähtudes töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral muu tervishoiuteenuse osutaja . § 5 . Eelnev ja perioodiline tervisekontroll (1) Tervisekontrolli tehakse järgmiselt: 1) eelnev tervisekontroll – enne isiku teenistusse võtmist või I või II gruppi kuuluvale ameti- või töökohale (edaspidi teenistuskoh t ) üleviimist ; 2) perioodiline tervisekontroll – teenistuses olemise ajal perioodiliselt. ( 2 ) Enne isiku teenistusse võtmist tehakse eelnev tervisekontroll üldjuhul julgeolekukontrolli ajal, kuid mitte varem kui kolm kuud enne teenistusse asumist. ( 3 ) Üldjuhul peab t eenistuja perioodilise tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. ( 4 ) Tervisekontrolli tegija võib suurendad a teenistuja tervisekontrolli sagedust , kui tal on tuvastatud sagedasemat kontrollimist vajav tervise seisund . ( 5 ) Välisluureamet võib suurendada teenistuja tervisekontrolli sagedust, kui selleks teeb põhjendatud ettepaneku: 1 ) teenistuja; 2 ) teenistuja vahetu või otsene juht ; 3) töökeskkonnaspetsialist . (6) Eelneva tervise kontrolli käigus tuvastatud v astunäidustuse esinemine välistab isiku teenistu skohale nimetamise . (7) Perioodilise tervisekontrolli käigus tuvastatud vastunäidustuse korral võib teenistuja jätkata samal teenistuskohal juhul, kui tervisekontrolli tegija seda lubab, tema nõutud töötingimused on tagatud ning teenistuja vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole teenistujal esinenud takistusi teenistusülesannete täitmisel . § 6 . Tervisekontrolli tegemise kord (1) Teenistuja või teenistuja kandidaat täidab lisas 2 esitatud vormi kohase tervisekontrolli kaardi ning kinnitab selle õigsust oma allkirjaga. ( 2 ) Tervisekontrolli raames tehakse vähemalt järgmised tervise uuringud: 1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru, kolesterooli (HDL ja LDL) määramine; 2) antropomeetria; 3) nägemisteravuse kontroll; 4) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 5 ) alkoholi tarbimisharjumuste hindamine . ( 3 ) I gruppi kuuluvale teenistujale või teenistuja kandidaadile tehakse täiendavalt tervise uuringud, mis on vajalikud relvaseaduse § 35 1 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 2 l õikes 2 nimetatud tervisehäirete esinemise kindlaks tegemiseks. ( 4 ) I I gru p pi kuuluva le teenistujale või teenistuja kandidaadile tehakse täiendavalt järgmised tervise uuringud: 1 ) elektrokardiograafia koormustest ; 2 ) toon audiomeetria ; 3 ) värvusmeele kontroll ja vaatevälja hindamine ; 4 ) kopsude röntgenuuring; 5 ) spiromeetria; 6 ) dermatoloogi läbivaatus . ( 5 ) Teenistuja kandidaat ning I ja II gruppi kuuluv teenistuja pea b tervisekontrolli raames läbima psühhiaatri konsultatsiooni. ( 6 ) Terviseseisundi täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus saata teenistuja või teenistuja kandidaat täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole n imetatud lõigetes 3 – 6 . ( 7 ) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et teenistujale või teenistuja kandidaadile on varem tehtud terviseuuringuid, mida on võimalik tervisekontrolli tegemisel arvestada, ei ole vaja samu terviseuuringuid uuesti teha. ( 8 ) Tervisekontrolli tegija kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu teenistuja või teenistuja kandidaadi terviseseisundile ning teeb otsuse teenistuja nõuetele vastavuse kohta ning töökeskkonna või töökorralduse teenistujale sobivuse kohta. ( 9 ) Tervisekontrolli tegija teeb teenistujale või teenistuja kandidaadile teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. ( 1 0 ) Tervisekontrolli tegija edastab Välisluureametile lisas 3 esitatud vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud teenistuja või teenistuja kandidaadi töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. § 7 . Määruse rakendamine (1) Käesoleva määruse jõustumise ajal teenistuskohal olev teenistuja peab läbima käesoleva määruse nõuetele vastava tervisekontrolli ajal, kui ta oleks pidanud läbima töötervishoiu ja tööohutuse seaduse s ning selle § 13 1 lõike 8 alusel kehtestatud määruse s sätestatud nõuetele vastava tervisekontrolli , kuid mitte varem kui 1. jaanuaril 2023. (2) Teenistuja , kes ei vasta käesoleva määruse jõustumise ajal käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kellel on kehtiv tervisetõend, peab nõuetele vastama pärast järgmist perioodilist tervisekontrolli. (3) Teenistuja kandidaat peab läbima käesoleva määruse nõuetele vastava tervisekontrolli juhul , kui tema julgeolekukontroll i on alustatud pärast 31. detsembrit 2022. § 8 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2022 . (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kusti Salm K antsler Lisa 1 V astunäidustused (asutusesiseseks kasutamiseks) Lisa 2 Tervisekontrolli kaart Lisa 3 Tervisekontrolli otsus KAVAND 11 .05.2022 Kaitseministri määruse „Välisluureameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu järgi kehtestatakse kaitseministri määrus „Välisluureameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“. Muudatus tuleneb Riigikogus 11. mail 2022 vastu võetud ning 1. juulil 2022 jõustuvast politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusest (eriteenistuste ühtlustamine) . Muu hulgas tehakse muudatused ka julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS ) § -s 19 ning asendatakse selles olev Vabariigi Valitsuse määruse volitusnorm valdkonna eest vastutava ministri määruse volitusnormiga. Seega muutub 1. juulil 2022 JAS § 19 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse 6. novembri 2001. a määrus nr 337 „Julgeolekuasutuste ametnike terviseuuringute tegemise alused, perioodilisus ja kord“ (edaspidi terviseuuringute määrus ) kehtetuks ning edaspidi sätestatakse julgeolekuasutuste ametnike ja töötajate ametniku ja töötaja (edaspidi koos teenistuja ) t ervisenõuded ja t ervisekontrolli kord vastavalt siseministri ja kaitseministri määrus tes. JAS § 19 muutmise vajadus tulenes mitmest asjaolust. Esiteks on Vabariigi Valitsuse määruses esitatud küll politseiametniku ametikohal mitte olevale julgeolekuasutuse ametnikule ette nähtud kohustuslike terviseuuringute loetelu, kuid kehtivas seaduses ei ole kehtestatud nende uuringutega kontrollitavaid tervisenõudeid. Samuti puudu s volitusnorm, mille alusel või nu ks Vabariigi Valitsus või minister tervisenõudeid kehtestada. Seetõttu ei ol nud terviseuuringutel selget eesmärki ega saa nud seetõttu olla ka õiguslikku tähendust omavat tulemust. Senine volitusnormi sõnastus „terviseuuringute alused“ ei ol nud selgelt mõistetav, mistõttu ei saa nud ka selle alusel kehtestada tervisenõudeid. Kirjeldatud puudujäägist tulenevalt ei ol e seni olnud ka alust vabastada teenistusest ametnik, kelle terviseseisund ilmselgelt ei võimalda enam teenistusülesandeid tulemuslikult või ohutult täita. Osa senisest probleemist seisne b ka selles, et terviseuuringute loetelu on kehtestatud määruse tasandil. Tegelikult peaks isikule määratavate terviseuuringute maht ja ulatus sõltuma sellest, millised on tema teenistusülesannetega seotud töökeskkonna riskitegurid ning tema individuaalne terviseseisund tervisekontrolli ajal, ning nende üle peaks saama otsustada tervisekontrolli tegija, tuginedes kehtestatud tervisenõuetele. Senin e jäik loetelu sellist paindlikkust ei võimalda. Samuti esines JASis sõnastuslik ebaselgus. Paragrahvi 19 senine sõnastus käsitles mitte tervisekontrolli vaid terviseuuringuid. Tervisekontrolli üldine eesmärk on hinnata töötingimuste sobivust teenistujale ning tuvastada võimalikud terviseriskid ja -häired, kuid eriteenistujate puhul on vähemalt samaväärselt oluline hinnata ka tema terviseseisundi sobivust tema teenistuskoha teenistusülesannete täitmiseks. Terviseuuringud on üksnes osa tervisekontrollist. Lisaks ei ole seaduses olnud õiguslikku alust julgeolekuasutuse teenistuja kehalise ettevalmistuse nõuete kehtestamiseks. See küsimus lahendatakse JAS § 19 uue sõnastuse järgi julgeolekuasutuse juhi käskkirjaga. JAS muudatuse tagajärjel saab julgeolekuasutuse teenistujate suhtes kehtestada määruse, mis on sarnane teiste eriteenistust, aga ka turvategevust reguleerivate seaduste alusel kehtestatud ministri määrustega. Volitusnormide alusel on ministri määrusega kehtestatud päästeteenistujate, vabatahtlike päästjate, turvatöötaja, Kaitseliidu tegevliikme, lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord. Jõustuva seadusmuudatusega antakse ka politseiametnike ja abipolitseinike tervisenõuete ja kontrolli kehtestamise pädevus Vabariigi Valitsuse asemel ministrile. Arvestades seda, et julgeolekuasutusi on kaks ning need paiknevad erinevate ministeeriumide valitsemisalas, peavad kaitseminister ja siseminister andma kumbki oma määruse vastavalt Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti kohta, lähtudes kummagi asutuse ülesannete, terviseriskide ja ohutegurite eripärast. Käesoleva eelnõu koostamisel on eeskujuks võetud mitme eelnimetatud valdkonna töötajate ja teenistujate tervisenõudeid ja tervisekontrolli reguleerivaid määrusi, et tagada sarnaste teenistusülesannete ja riskitegurite korral ka sarnased nõuded ja meditsiinilised vastunäidustused. Kõige enam on käesoleva eelnõu eeskujuks Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 114 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi politseiametnike määrus ). Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi valdkonnajuhid Mari-Ann Lõõnik (…) ning Guido Pääsuke (…) koostöös Välisluureameti ametnikega. Eelnõus esitatud tervisenõuete ja meditsiiniliste vastunäidustuste loetelude koostamisel on konsulteeritud Välisluureameti asjaomaste valdkondade asjatundja te ning tervishoiuteenuse osutajatega . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahe ksast paragrahvist . Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse r eguleerimisala ja kohaldamisala . Paragrahvi 1 l õike 1 kohaselt kehtestatakse m äärusega Välisluureameti teenistuja tervisenõuded ja tervisekontrolli kord. Paragrahvi 1 l õike 2 kohaselt peavad m äärusega kehtestatud tervisenõuetele vastama ja tervisekontrolli läbima Välisluureameti teenistujad , aga ka teenistuja kandidaadid enne teenistusse või tööle võtmist. Eelnõu §-s 2 käsitletakse tervisenõude i d ja meditsiinilis i vastunäidustus i. Paragrahvi 2 l õike 1 järgi peavad kõik Välisluureameti teenistujad olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimelised täitma neile antud (s.t nende teenistuskoha töö- või ametijuhendist tulenevaid) teenistusülesandeid ning neil ei tohi olla sellist tervisehäiret või terviseseisundit, mis seda takistab või võib seada ohtu nende enda või teise isiku elu või tervise. Säte on kooskõlas JAS § 19 lõike 1 uue sõnastusega, mille järgi peavad julgeolekuasutuse teenistuja terviseseisund ning kehaline ettevalmistus võimaldama täita tema teenistusülesandeid. Sellega luuakse teenistusse võtmise lisatingimus, mis täiendab JAS § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teenistusse võtmise tingimusi. Ühtlasi tähendab see, et juhul, kui julgeolekuasutuse ametniku kandidaadi terviseseisundi ( või kehalise ettevalmistuse ) kontrollis selgub, et ta ei vasta määruse või julgeolekuasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud nõuetele, loetakse seda muus seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistavaks asjaoluks avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS ) § 15 punkti 5 tähenduses. See omakorda tähendab, et juhul, kui juba teenistuses oleva ametniku perioodilise terviseseisundi ( või kehalise ettevalmistuse ) kontrollis selgub, et ta ei vasta enam nõuetele, ei ole tal võimalik teenistuses jätkata ning tema teenistusest vabastamisele toimub ATS § 95 lõike 1 alusel, mille järgi vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt muu hulgas ATS §-st 15. Juhul, kui teenistuses olev ametnik perioodilisest kontrollist keeldub või oma tegevuse või tegevusetusega ei võimalda oma terviseseisundit küllaldaselt kontrollida , eeldatakse, et tema terviseseisund või kehaline ettevalmistus ei vasta enam nõuetele, sest ei ole olnud võimalik tõendada vastupidist, ning tuginetakse tema vabastamisel samale alusele (vt ka § 5 lõike 8 selgitust) . Töötaja puhul tuleb nõuetele mittevastavuse ja kontrollist keeldumise korral tugineda TLS § 88 lõikele 1, mille järgi on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt lubatud töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Paragrahvi 2 lõike 2 järgi jaotatakse julgeolekuasutuse teenistujad gruppidesse. Ka ühes julgeolekuasutuses erinevad töö- ja ametikohad üksteisest oluliselt nii ohutegurite, nendega seotud terviseriskide kui ka spetsiifiliste teenistusülesannete täitmiseks vajamineva terviseseisundi poolest. Seetõttu nähakse määruses sarnaselt teiste eriteenistustega ette erinevate nõuetega teenistujate grupid. Üldised tervisenõudeid ja vastunäidustused kehtivad kõigi teenistujate suhtes. Lisaks nähakse ette kaks teenistujate gruppi, mille suhtes kehtivad rangemad lisatervisenõuded ja rohkem vastunäidustusi. I grupi moodustavad teenistujad, kellele on antud õigus kanda ja kasutada teenistusülesannete täitmise ajal tulirelva. Isik, kelle valduses on tulirelv kui suurema ohu allikas, peab suutma seda nõuetekohaselt käsitseda ning ei tohi seejuures olla ohtlik endale ega teistele. II grupi moodustavad teenistujad, kelle teenistusülesannete iseloomust või töökeskkonnast tuleneb muu suurem oht teenistuja või teise isiku elule või tervisele. Sellesse gruppi kuuluvad muu hulgas teenistujad, kelle tööülesanded on seotud teabe varjatud kogumisega selliste meetodite ja vahendite abil ning sellises töökeskkonnas, mis nõuavad isiku keha lt ja vaimu lt tavapärasest kontoritööst rohkem . Sellisteks on näiteks tegevused, mis nõuavad välitingimustes viibimist, palju liikumist või vastupidi sundasendi te s püsimist või väga head nägemis -, kuulmis - või keskendumisvõimet . Samuti kaasneb selliste tööülesannetega tavapärasest suurema stressi talumise vajadus. Selliste teenistusülesannetega kaasneb kahesuguseid riske. Esmalt võib kahjustuda teenistuja enda tervis. Teiseks võib aga koormuse või pinge tõttu tekkinud tervisekahjustus tuua kaasa ohu teistele isikutele . N t võib pinge lise töö tõttu tekkinud või süvenenud vaimne häire tuua kaasa kogu luureoperatsiooni paljastumise, misläbi satuks ohtu ka teiste varjatult tegutsevate isikute tervis või isegi elu. Paragrahvi 2 lõike 3 järgi võib teenistuja oma kuuluda samaaegselt I ja II gruppi , s.t kanda tulirelva ja olla oma teenistusülesannete iseloomu või töökeskkonna tõttu rohkem ohtlik või ise ohustatud. Sellisel juhul rakenduvad teenistujale mõlema grupi lisatervisenõuded ja vastunäidustused . Paragrahvi 2 lõike 4 esitatakse tervisenõuded, millele peavad vastama kõik Välisluureameti teenistujad. Nende terviseseisund peab võimaldama töötamist järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) suure vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired, sealhulgas öötöö; 3) töö kuvariga. Välisluureamet on julgeolekuasutus, millel on Eesti Vabariigi riigikaitse ja julgeoleku seisukohalt tähtis roll korraldada JAS sätestatud ulatuses ja tingimustel luuret, vastuluuret ning riigisaladuse kaitset. Välisluureameti valduses olevaid ehitisi ning Välisluureameti teenistujaid ähvardab seetõttu ka keskmisest suurem risk langeda ebasõbralikest välisriikidest tuleneva tähelepanu või koguni rünnaku alla. Välisluureametit puudutav teave on valdavalt juurdepääsupiiranguga ning Välisluureameti teenistujate töö avalikkuse eest suurel määral varjatud. See kõik nõuab igalt Välisluureameti teenistujalt valmisolekut töötada keskmisest suurema vaimse pinge olukorras ilma , et teenistusülesannete kvaliteet selle tõttu kannataks. Sarnane nõue kehtib ka kõigile vanglateenistuse ametnikele, politseiametnikele ja turvatöötajatele. Välisluureameti ülesannete ning äreva julgeolekukeskkonna tõttu peavad kõik Välisluureameti teenistujad olema valmis töötama ka ebatavapärastel tööaegadel ning pikemalt kui töö- ja puhkeaega reguleerivad normid ette näevad. Seda väljendab ka JAS § 12 lõige 1 1 , mille järgi ei kohaldata julgeolekuasutuse ametnikule ATS §-s 41 sätestatud puhkeaega reguleerivaid sätteid, kui selline erisus sisaldub tema ametijuhendis ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust. Nende asjaolude tõttu peab iga Välisluureameti teenistuja terviseseisund võimaldama töötada vajaduse korral vahetustega, tavapärasest erineva töö- ja puhkeajaga ning öösel. Sarnane nõue kehtib ka kõigile vanglateenistuse ametnikele, politseiametnikele, päästeteenistujatele ja turvatöötajatele. Lisaks eelnevatele mõjutab kõiki Välisluureameti teenistuja id üks kaasaegses töökeskkonnas enim levin u d ohu tegureid – töö kuvariga (vt ka TTOS § 13 1 lõike 1 punkt 8) . Sellega võib kaasneda nägemis kahjustus ning füüsili n e või vaim n e ülekoormus . Paragrahvi 2 lõige 5 täiendab lõiget 4. I gruppi kuuluva teenistuja terviseseisund peab sellele lisaks võimaldama relva kandmist ja kasutamist. See tähendab, et tal ei tohi olla psüühika- või käitumishäireid ega füüsilisi puudeid, mis takistaksid tal relva ohutult kanda ja nõuetekohaselt käsitseda. Asjassepuutuvate vastunäidustuste kohta vt täpsemalt allpool lisa 1 selgituse juures. Paragrahvi 2 lõikes 6 loetletakse tingimused ja olukorrad, milles töötamist peab võimaldama II gruppi kuuluva teenistuja terviseseisund. Need on olukorrad, mis nõuavad vastupidavust füüsilisele koormusele, samuti sundasendite ja ebamugavuse talumist. Samuti peab II gruppi kuuluv teenistuja suutma kanda organismi soojusvahetust häirivat kaitseriietust, kuulda erinevas mürafoonis ja näha erinevates valgusoludes , kasutada sidevahendeid ja nägemisseadmeid, juhtida mootorsõidukit ning saada hakkama kiiret mõtlemist ja tegutsemist nõudvates riskantsetes olukordades. II gruppi kuuluvate teenistujate ülesanded on mõneti sarnased välitööd tegevate politseiametnikega ja turvatöötajatega , mistõttu on ka kirjeldatud tingimused ja olukorrad politseiametnike ja turvatöötajate määrusega sarnased. Asjassepuutuvate vastunäidustuste kohta vt täpsemalt allpool lisa 1 selgituse juures. Paragrahvi 2 lõikes 7 viidatakse lisale 1, milles on loetletud Välisluureameti teenistujate üldised vastunäidustused ning I ja II grupi lisavastunäidustused. Vastunäidustuste loetelu on koostatud eelkirjeldatud tingimuste ja olukordade loetelu alusel. Mis tahes loetelus nimetatud vastunäidustuse esinemine tähendab seda, et teenistuja tegutsemine mõnes kirjeldatud olukorras või tingimuses oleks kas olulisel määral raskendatud või võimatu. Eelnõu §-s 3 käsitletakse tervisekontrolli tegemist ja selle käigus vastunäidustuste kontrollimist . Paragrahvi 3 lõike 1 järgi kontrollitakse vastunäidustuste esinemist isiku, s.t teenistuja või teenistuja kandidaadi tervisekontrolli käigus. Tervisekontrolli eesmärk on teha kindlaks kontrollitava isiku terviseseisund ja vastunäidustuste olemasolu tervisekontrolli tegemise ajal. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse sellele erandid. Paragrahvi 3 lõike 2 järgi tuleb t agasiulatuvalt kontrollida psüühika- ja käitumishäirete hulka kuuluvate ja lisas 1 loetletud vastunäidustuste varasemat, s.t tervisekontrollile eelnevat esinemist. Seejuures ei kehtestata piirangut, mille jooksul võib isiku psüühilist seisundit tagasiulatuvalt hinnata. Periood võib sõltuda isikust, tervisehäirest ning tehtavatest terviseuuringutest. Paragrahvi 3 lõike 3 järgi võib t erviskontrolli käigus arvesse võtta isikule väljastatud tervisetõendit, kui see on kehtiv ja tõendab lisas 1 loetletud vastunäidustuste puudumist. Sel juhul ei pea teatud vastunäidustuste esinemist tervisekontrolli käigus tehtavate uuringutega uuesti kontrollima. Seeläbi saab vähendada koormust nii tervisekontrolli tegijale kui ka kontrollitavale isikule. Paragrahvi 3 lõikes 4 sätestatakse, et juhul, kui isik keeldub tervisekontrollist või vastunäidustuste esinemist ei ole muul temast tuleneval põhjusel võimalik kontrollida, eeldatakse, et tema terviseseisund ei vasta nõuetele. Muu isikust tulenev põhjus esineb näiteks juhul, kui isik keeldub osalemast teatud terviseuuringus, ei esita piisavalt andmeid oma terviseseisundi ja -käitumise kohta või sulgeb oma andmetele juurdepääsu tervise infosüsteemis. Eelnõu §-s 4 reguleeritakse tervisekontrolli tegijat. Teenistuja tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst . Tervisekontrolli tegija lähtub käesolevast määrusest . J uhul, kui määruses loetletud tervisenõuetele vastavuse ja vastunäidustuste puudumise kindlakstegemine nõuab muu tervishoiuteenuse osutaja (nt psühhiaater, neuroloog, ortopeed vm eriarst) konsultatsiooni või uuringuid , kaasab töötervishoiuarst ka tema. Eelnõu §-s 5 reguleeritakse eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli . Paragrahvi 5 lõike 1 järgi jaguneb tervisekontroll kaheks: eelnev ja perioodiline tervisekontroll. Paragrahvi 5 lõikes 2 kirjeldatakse eelneva tervisekontrolli korda. Isikule, kes kandideerib teenistusse Välisluureametis või keda plaanitakse viia üle (suurema riskiga) I või II gruppi kuuluvale teenistuskohale, tehakse eelnev tervisekontroll üldjuhul julgeolekukontrolli ajal, kuid mitte varem kui kolm kuud enne teenistusse asumist. Teenistus Välisluureametis nõuab muu hulgas riigisaladuse juurdepääsuluba. Selleks viiakse isiku suhtes läbi julgeolekukontroll, mille käigus kontrollitakse RSVS § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele vastavust. Julgeolekukontrolli tavapärane periood on kolm kuud ning see eelneb teenistuskohale nimetamise otsusele. Seega on nii julgeolekukontroll kui ka tervisekontroll osa kandideerimise protsessist. Lisatingimus, et tervisekontroll ei tohi toimuda varem kui kolm kuud enne teenistusse asumist, aitab kindlustada, et teenistusse asunud isiku terviseseisund oleks ligilähedaselt sama kui kontrollimise ajal. Liiga pikk periood tähendaks suuremat riski, et isiku terviseseisund on teenistusse asumise ajaks juba muutunud. Paragrahvi 5 lõiked 3 –5 määravad perioodilise tervisekontrolli sageduse. Üldreegli järgi tehakse isiku teenistuses olemise ajal perioodilist tervisekontrolli iga kolme aasta järel. Töötervishoiuarst võib suurendada teenistuja lõikes 3 nimetatud tervisekontrolli sagedust , s.t suunata ta tervisekontrolli üldnõudest sagedamini . Sätet rakendatakse juhul, kui teenistujal tuvastatakse selline terviseseisund , mis vajab kolmest aastast sagedasemat kontrollimist selleks, et olla kindel, et tervisekontrollis tuvastatud tervise häire ei ole muutunud (s.t ägenenud või süvenenud) ning muutuse korral sellele õigeaegselt reageerida. Kõnealune tervisehäire võib olla vastunäidustus (sel juhul rakendub ka lõige 7), aga selleks võib olla ka nt mõni uuringutulemus, mis vastunäidustuseks ei kvalifitseeru, kuid viitab isiku halvenenud või halvenevale terviseseisundile (nt kerge häire südametöö s või vereanalüüsi normi piiril e jääv näit ) . Lõiked 3 ja 4 on kooskõlas TTOS § 13 1 lõikes 6 sätestatud nõudega, mille järgi korraldab tööandja töötaja tervisekontrolli töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Lõike 5 järgi võib ka Välisluureamet suurendada teenistuja tervisekontrolli sagedust, kui selleks teeb põhjendatud ettepaneku kas teenistuja ise, tema vahetu või otsene juht (s.t kõige lähem juht või mõni temast kõrgem alseisev juht) või töökeskkonnaspetsialist. Sama põhimõte on kehtestatud politseiametnike määruse § 5 lõike 8 punktides 1 ja 2. Tervisekontrolli sageduse suurendamine ( s.t sisuliselt täiendavasse tervisekontrolli suunamine) võimaldab teha lisakontrolli näiteks juhul kui teenistuja ise või tema juht tunnevad vajadust kontrollida võimalikke muutusi teenistuja terviseseisundis ning veenduda, et see on jätkuvalt nii teenistujale kui tema töökaaslastele ohutu. Lõigetega 3–5 jätkatakse sisuliselt senise terviseuuringute määruse §-de s 5–7 kehtestatud korras. Välja on jäetud terviseuuringute määruse §-s 8 sätestatud piirav tingimus, mille järgi võib juhul, kui terviseuuringust on möödunud alla ühe aasta, võib ametniku suunata terviseuuringutele vaid tema enda nõusolekul. Paragrahvi 5 lõigetes 6 ja 7 reguleeritakse juhtumeid, kui tervisekontrolli käigus tuvastatakse mõne vastunäidustuse esinemine. Lõike 6 järgi välistab eelneva tervisekontrolli käigus tuvastatud vastunäidustus isiku teenistuskohale nimetamise, s.t kas isiku võtmise teenistusse või juba teenistuses oleva isiku üleviimise suurema riskiga I või II grupi ametikohale. Muu hulgas tähendab see, et teenistusse kandideeriva isiku puhul ei ole teavet, mis võimaldaks hinnata, kas ja kuivõrd takistaks vastunäidustus teenistusülesannete täitmist ning seetõttu puudub ka määruses võimalus teha teenistuskohale kandideeriva isiku puhul vastunäidustuste ilmnemisel kaalutlusotsuseid ja võtta isikuid teenistusse tingimuslikult. Sellega vähendatakse võimalust, et teenistusse satuvad isikud, kelle terviseseisund ei võimalda kas kohe või lähitulevikus nende teenistusülesandeid tulemuslikult täita. Samuti vähendab see veelgi kaalukamat riski, et teenistusse võetud isikud võivad peagi muutuda ohtlikuks enda või teiste elule või tervisele. Paragrahvi 5 lõikes 7 reguleeritakse juhtumeid, kui vastunäidustus tuvastatakse juba teenistuses oleva isiku perioodilise tervisekontrolli käigus. Erinevalt mitmete teiste valdkondade samasisulistest määrustest ei jaotata Välisluureameti puhul vastunäidustusi absoluutseteks ja suhtelisteks, mistõttu on Välisluureametile ja tervisekontrolli tegijale jäetud suhteliselt suur ühine kaalutlusruum, selleks, et otsustada isiku teenistuses jätkamise üle. Sel juhul rakend atakse eelkõige § 2 lõike 1 põhimõte t , mille järgi teenistuja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma talle antud teenistusülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise . J uba teenistuses olevate isikute puhul tehakse teenistuses jätkamise otsus igal üksikjuhtumil eraldi. Kui tervisekontrolli tegija peab isiku senisel teenistuskohal jätkamist võimalikuks, teenistuja vahetu juht ei ole seni tuvastanud takistusi teenistusülesannete täitmisel ning tervisekontrolli tegija nõutud (lisa)tingimused on täidetud, saab teenistuja samal teenistuskohal jätkata. Tervisekontrolli tegija saab nõuda vastunäidustusega teenistujale selliste töötingimuste loomist, mille abil saab vältida vastunäidustuse ägenemist ilma, et teenistusülesannete täitmine suures plaanis kannataks (nt füüsilise või vaimse koormuse või muude konkreetset vastunäidustust mõjutavate tingimuste ja olukordade mõistlikus ulatuses vähendamine). Sarnane põhimõte kehtib ka politseiametnike tervisenõuete määruse (senise määruse § 3 lõige 3) ning ka politseiametnike puhul on kaalutlusõigus üksnes juba teenistuses olevate isikute puhul. Juhul, kui veendutakse, et isiku terviseseisund ei võimalda tal enam senisel teenistuskohal jätkata, tuleb isik teenistusest vabastada vastavalt ATS § 95 lõike 1 või TLS § 88 lõikele 1 alusel (vt täpsemalt § 2 lõike 1 selgitust). Eelnõu §-s 6 reguleeritakse tervisekontrolli tegemise korda. Paragrahvi 6 lõi ke 1 järgi täidab teenistuja või teenistuja kandidaat määruse lisas 2 esitatud vormi kohase tervisekontrolli kaardi ning kinnitab selle õigsust oma allkirjaga. Tervisekontrolli kaardi abil antakse esmane hinnang isiku terviseseisundi ning tema teenistusülesannete ja töötingimustega seotud terviseriskide kohta. Paragrahvi 6 lõigetes 2 – 7 käsitletakse tervisekontrolli käigus tehtavate terviseuuringute küsimusi. Kehtiva terviseuuringute määruse järgi tehakse kõigile julgeolekuasutuse teenistujatele, kes on ametikohal, kus terviseuuringutes osalemine on kohustuslik, 12 terviseuuringut. Valdav osa neist on ka kõnesolevasse määrusesse üle võetud, kuid neid on teenistujate gruppide kaupa diferentseeritud. Paragrahvi 6 lõikes 2 loetletakse terviseuuringud, mida tuleb teha kõigile teenistujatele. Need on: 1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru, kolesterooli (HDL ja LDL) määramine; 2) antropomeetria; 3) nägemisteravuse kontroll ; 4) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine ; 5) alkoholi tarbimisharjumuste hindamine. Kõik loetletud terviseuuringud on vajalikud kahel eesmärgil. Esmalt selleks, et olla veendunud, et teenistuja on suuteline töötama § 2 lõikes 4 kirjeldatud olukordades ja tingimustes. Teiseks on tegemist tavapäraste uuringutega, mida tehakse kõigile kontoritöötajatele töötervishoiuarsti vastuvõtul. Paragrahvi 6 lõike 3 järgi tehakse I gruppi kuuluvale teenistujale või selle grupi ametikohale kandideerivale teenistuja kandidaadile täiendavalt terviseuuringud, mis on vajalikud relvaseaduse § 35 1 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 2 lõikes 2 nimetatud tervisehäirete esinemise kindlaks tegemiseks. Viidatud sättes on esitatud tervisehäirete loetelu, mis on jaotatud kaheks: psüühika- ja käitumishäired ning füüsilised puuded. RelvS § 35 lõike 7 punkt i 1 uue sõnastuse järgi ei pea teiste eriteenistuste ametnike seas relvaloa saamiseks tervisetõendit esitama ka julgeolekuasutuse ametnik, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab julgeolekuasutuse ametniku tervisenõuetele. Seega on oluline, et julgeolekuasutuse teenistuja tervisenõuete kontrollimisel ja selle tagajärjel tervisekontrolli otsuse tegemisel oleks hinnatud ka kõiki relvaloa saamist välistavaid vastunäidustusi. Sarnane säte on Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013. a määruses nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ § 2 lõikes 3, mille järgi tegevväelasel, kes vastab (teatud taseme) tervisenõuetele, on sõjaväerelva kandmise õigus, kui tema terviseseisundi hindamisel on kindlaks tehtud RelvS § 36 lõike 1 punktides 1–3 ning RelvS § 35 1 lõike 4 alusel antud määruse §-s 2 sätestatud tervisehäirete puudumine. Paragrahvi 6 lõikes 4 loetletakse lisa terviseuuringud, mida tuleb teha II gruppi kuuluvale teenistujale või selle grupi ametikohale kandideerivale teenistuja kandidaadile . Need on elektrokardiograafia koormustest ehk südame töö hindamine füüsilise koormuse ajal ( veloergomeetril või jooksulindil); toon audiomeetria ehk kuulmisteravuse mõõtmine ; värvusmeele kontroll ja vaatevälja hindamine; kopsude röntgenuuring ; spiromeetria ehk kopsumahu mõõtmine ning dermatoloogi ehk nahahaiguste arsti läbivaatus. Need uuringud tehakse selleks, et olla veendunud, et teenistuja on suuteline töötama § 2 lõikes 6 kirjeldatud olukordades ja tingimustes. Paragrahvi 6 lõikes 5 sätestatakse selgesõnaliselt, et I ja II gruppi kuuluv teenistuja peab tervisekontrolli raames läbima psühhiaatri konsultatsiooni. See tuleneb asjaolust, et nende gruppide puhul on mitmed vastunäidustused seotud psüühika- ja käitumishäiretega, mille tegelikku olemust (ja sellele vastavat diagnoosi) saab korrektselt hinnata üksnes psühhiaater. Paragrahvi 6 lõikes 6 määratakse, et terviseseisundi täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus saata isik täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole nimetatud lõigetes 3–6. Lisauuringuid võib läbi viia üksnes juhul, kui peamiste terviseuuringute käigus on ilmnenud asjaolusid, mis vajavad täpsustamis t. P iirduda tuleb üksnes selliste uuringutega , mida on vaja selleks, et tuvastada, kas isik suudab töötada määruse § 2 lõigetes 1 ja 4–6 nimetatud tingimustes ja olukordades ning kas tal puuduvad kõik tema teenistusülesannete täitmist takistavad vastunäidustused. Lõiked 5 ja 6 on kooskõlas §-ga 4, mille järgi kaasab tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst vajaduse korral muu tervishoiuteenuse osutaja . Paragrahvi 6 lõike 7 järgi ei pea tervisekontrolli käigus uuesti tegema selliseid terviseuuringuid, mida sama tervisekontrolli tegija või muu tervishoiuteenuse osutaja on teenistujale või teenistuja kandidaadile juba varem teinud, kui neid on võimalik tervisekontrolli tegemisel arvestada. S e e võimaldab kokku hoida terviseuuringuid tegeva tervishoiuteenuse osutaja ja kontrollitava isiku aega ning ka terviseuuringutele kuluvat raha. Tervisenõuetele vastavust hinnatakse muu hulgas ka juhul, kui teenistuja viiakse üle I või II grupi teenistuskohale . Kui üle viiakse teenistuja, kes on alles hiljuti läbitud üldise tervisekontrolli, saab kõnealust sätet rakendades teha ainult lisauuringud, mis võimaldavad kontrollida I või II grupi lisatervisenõuetele vastavust. Paragrahvi 6 lõigetes 8 –1 0 kirjeldatakse tervisekontrolli tulemuste fikseerimist. Tervisekontrolli tegija kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu teenistuja või teenistuja kandidaadi terviseseisundile ning teeb otsuse teenistuja nõuetele vastavuse kohta ning töökeskkonna või töökorralduse teenistujale sobivuse kohta. Seejärel teeb t ervisekontrolli tegija terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse teenistujale või teenistuja kandidaadile teatavaks . Tervisekontrolli tegija edastab Välisluureametile määruse lisas 3 esitatud vormi kohase tervisekontrolli otsuse . Otsuses saab muu hulgas vajadusel esitada ettepanekud teenistuja või teenistuja kandidaadi töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Kuna käesoleva määruse alusel tehtav tervisekontroll on oma olemuselt TTOS-s sätestatud tervisekontrol li valdkonnapõhine eriliik , siis on kõnealused lõiked analoogsed sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ § 5 lõigetes 5–7 sätestatud korraga. Juhul, kui perioodilise tervisekontrolli käigus avastati vastunäidustus, saab tervisekontrolli tegija teenistuja terviseseisundi kohta hinnangut andes ja tema nõuetele vastavuse kohta otsust tehes võtta seisukoha, kas määruse § 5 lõike 7 kohaselt saab lubada teenistujal samal teenistuskohal jätkata ning kas selleks tuleb nõuda spetsiifilisi töötingimusi. Need lisatingimused märgitakse samuti vormikohases tervisekontrolli otsuses. Eelnõus ei reguleerita tervisekontrolli dokumentide säilitamist. TTOS § 13 1 lõike 11 järgi säilitab töötervishoiuteenuse osutaja tervisekontrolli andmeid 30 aastat tervisekontrolli tegemisest arvates. See kohaldub ka käesoleva määruse alusel koostatavatele dokumentidele . Sama TTOS § 13 1 lõike 11 järgi säilitab tööandja tervisekontrolli andmeid kümme aastat töötajaga töösuhte lõpetamisest arvates. Selles osas kohaldub JAS § 21 1 lõikest 6 tulenev erisäte, mille järgi julgeolekuasutus säilitab JAS või muu seaduse alusel kogutud teavet nii kaua, kui see on tema JAS sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada. Eelnõu §-s 7 kehtestatakse rakendussätted, millega reguleeritakse määruse jõustumisel ajal teenistuses olevate isikute tervisenõuetele vastavuse ja kontrolli küsimusi. Ka muudatuse jõustumise ajal teenistuses olevad isikud peavad edaspidi vastama uutele tervisenõuetele ning ka nende jätkamine teenistuses on nõuetele mittevastavuse korral välistatud. Selleks nähakse määruses ette mõistlik üleminekuaeg, mille jooksul kontrollitakse kõigi teenistuses olevate isikute terviseseisundi vastavust uutele nõuetele. Paragrahvi 7 lõike 1 järgi peab määruse jõustumise ajal teenistuskohal olev teenistuja läbima uutele nõuetele vastava tervisekontrolli ajal, kui ta oleks pidanud läbima TTOS ja selle § 13 1 lõike 8 alusel kehtestatud sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määruses nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ sätestatud nõuetele vastava tervisekontrolli , kuid mitte varem kui 1. jaanuaril 2023 . See loob sujuva üleminekuaja tavapäraselt TTOS alusel tehtavalt tervisekontrolli süsteemilt JAS alusel tehtava tervisekontrolli süsteemile. TTOS alusel tehtava tervisekontrolli sagedus on maksimaalselt kolm aastat. Seega jõutakse kõigi Välisluureameti teenistujate terviseseisund i vastavust uue määruse nõuetele kontrolli da kolm e aasta jooksul pärast määruse jõustumist ehk hiljemalt 3 1 . detsembril 2025. Uuele süsteemile ülemineku a ja algus 1. jaanuaril 2023 on seotud eelarveaasta algusega ning võimaldab pärast määruse jõustumist teha selle rakendamiseks vajalikud ettevalmistused. Rakendussäte võimaldab muu hulgas tervisekontrolle mõistlikult ajas hajutada ning vältida ühte kalendriaastasse langevat suurt koormust tervisekontrolli tegijatele ning suurt kulu Välisluureametile. Paragrahvi 7 lõike 2 järgi peab selline t eenistuja, kes ei vasta määruse jõustumise ajal määruses sätestatud nõuetele ja kellel on kehtiv tervisetõend, vastama nõuetele pärast järgmist perioodilist tervisekontrolli. Säte loob koos eelneva lõikega üleminekuperioodi, mille lõppedes peab kõigi isikute terviseseisund võimaldama nende teenistusülesannete täitmist vastavalt uuele määrusele. Senikaua kehtivad vanad tervisetõendid, sh relvalubade andmise eeltingimuseks olnud RelvS alusel antud tervisetõendid. Paragrahvi 7 lõike 3 järgi kohaldatakse uut süsteemi teenistuja kandidaadile alates sellele ülemineku aja algusest, s.t juhul, kui kandidaadi julgeolekukontrolli on alustatud pärast 31. detsembrit 2022. Säte on kooskõlas § 5 lõikega 2, mille järgi enne isiku teenistusse võtmist tehakse eelnev tervisekontroll üldjuhul julgeolekukontrolli ajal, kuid mitte varem kui kolm kuud enne teenistusse asumist. Eelnõu § 8 on jõustumissäte. Määrus jõustub 1. juulil 2022. Määrusel on kolm lisa . Lisa s 1 loetletakse kõik v astunäidustused . Välisluureameti töö eripära st tuleneb suurem psühholoogiline pinge. See tuleneb muu hulgas pidevast vajadusest töötada juurdepääsupiiranguga teabega ning jälgida, et seda ei avaldataks töö käigus teadmisvajaduseta isikule, kasutada vajadusel variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning olla oma teenistuskoha tõttu potentsiaalseks sihtmärgiks. Seetõttu pööratakse määruses kõige enam tähelepanu psüühika- ja käitumishäiretele. Tervisekontrolli eesmärk on ühelt poolt tuvastada selliste vastunäidustuste olemasolu või puudumine, kuid samuti on tervise kontroll neid ennetavaks vahendiks . Kaasates kontrolli läbiviimisesse psühholoogi või psühhiaatri on võimalik avastada võimalik ke psüühika- või käitumishäire i d (nt depressioon, tööstressist tingitud häired jms) varasemas staadiumis ja nende süvenemist ennetada . Selleks on otstarbekas rakendada tervisekontrolli raames skriiningteste, millega saab välja sõeluda isiku seisundid (depressiivsus, ärevus, emotsionaalne kurnatus, alkoholi tarbimine) , millele tuleks pöörata rohkem tähelepanu ning suunata kontrollitava vajadusel edasi nõustamisele või erialaspetsialisti vastuvõtule . Välisluureameti koosseisus on ka selliseid teenistuskohti , mille t eenistus ülesannetest lähtuvalt on vaja kehtestada lisaks teatud psüühika- ja käitumishäiretele puudumisele kõrgendatud nõudmised ka muud laadi tervisehäirete puudumisele , nt sellistele, mis puudutavad nägemi s t , kuulmis t , südametöö d j m funktsioon e . Nende teenistus kohtade ülesannete täitmiseks vajalikud tegevused on paljuski võrreldavad (välitööd tegevate) politseiametnike omadega, mistõttu o n eelnõu lisa 1 vastunäidustuste loetelu koostamisel tugine t ud suures ulatuses politseiametnike määrusele ning selles esitatud vastunäidustuste loetelu aluseks olnud töötervishoiuarsti koostatud analüüsile. Samuti on osa vastunäidustusi sõnastatud sarnaselt päästeametnike ja turvatöötajate vastunäidustuste kirjeldustega . Määruse lisas 1 esitatud detailne vastunäidustuste loetelu võimaldab koostoimes määruse teksti ja muude andmetega tuletada teavet julgeolekuasutuse struktuuri, koosseisu ja teenistuskohtade spetsiifiliste ülesannete kohta. Sellise teabe avalikuks tulek võib kahjustada julgeolekuasutuse ülesandeid ja seeläbi ka riigi julgeolekut ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset. Seetõttu on lisa 1 tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Määruse tekst on avalik, sealhulgas tingimused ja olukorrad, milles töötamist peab julgeolekuasutuse teenistuja terviseseisund võimaldama. Teenistuja kandidaadile tutvustatakse vastunäidustuste loetel u (s.t antakse juurdepääs asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele) värbamisprotsessi käigus. Lisa des 2 ja 3 esitatakse t ervisekontrolli kaar di ja tervisekontrolli otsuse vorm id . Määruse jõustumise ajal ei võimalda olemasolevad infosüsteemid tervisekontrolli kaartide ega tervisekontrolli otsuste digitaalsel kujul menetlemist, kuid edaspidi muudetakse nii tervisekontrolli kaardid kui ka tervisetõendid Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste eestvedamisel digitaalseks. Projekti eesmärk on muuta tervisekontrolli andmed digitaalseks ja kättesaadavaks tervise infosüsteemis. Selle täpne ajakava sõltub Sotsiaalministeeriumi valitsemisala rahastusest, prioriteetidest ja jõudlusest. Sel juhul tuleb muuta ka Välisluureameti teenistujate asjaomaste dokumentide koostamise süsteemi viisil, mis ei ohustaks riigisaladuse kaitset ega Välisluureameti ülesannete täitmist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatuse mõjusid on hinnatud seaduseelnõu 508 SE seletuskirjas . Siinkohal esitatakse sama mõjuanalüüs täpsustatud kujul uuesti. Sihtrühm I Muudatuse sihtrühm on Välisluureameti teenistujad . Sihtrühma suurus on väike, sest Välisluureameti töötajad ja ametnikud moodustavad avaliku teenistuse töö- ja ametikohtadest väga väikese osa. Täpne asjassepuutuvate teenistuskohtade arv on riigisaladus. Kaasnev mõju Sotsiaalne mõju Välisluureameti teenistujatele selgelt läbimõeldud tervisenõuete ja vastunäidustuste kehtestamine ning nende kontrollimise kord võimaldavad senisest täpsemalt tuvastada sihtrühma terviseriske ning tõhusamalt ennetada või õigel ajal avastada nendest tulenevaid tervisehäireid. Mõju riigi julgeolekule Tervisenõuete täpsustamine võimaldab täita Välisluureametis teenistusülesandeid üksnes neil isikutel, kelle vaimne ja füüsiline tervis seda võimaldab. Sellel omakorda on positiivne mõju Välisluureameti põhiülesannete täitmise tulemuslikkusele. Ühtlasi väheneb võimalus, et Välisluureameti teenistuja on ohtlik endale, teistele isikutele, varale või laiemalt riigile. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Tervisenõuete täpsustamine võib vähendada Välisluureameti vabadele ametikohtadele sobivate kandidaatide hulka. See omakorda võib pikendada vabade ametikohtade täitmise protsessi. Samuti toob tervisenõuete täpsustamine kaasa senisest detailsema ja sagedasema tervisekontrolli, millest tekkiv lisakulu tuleb katta Välisluureametile riigieelarves planeeritud vahenditest. Sihtrühm II Muudatuse sihtrühm on arstid ja muud tervishoiuteenuse osutajad, kellega Välisluureamet sõlmib lepingu tervisekontrolli tegemiseks. Sihtrühma suurus on väike, sest kontrollitavate isikute arv on väike ning ka leping sõlmitakse üksnes ühe või mõne tervishoiuteenuse osutajaga. Kaasnev mõju Mõju majandusele Tervisenõuete täpsustamine ja nende kontrolli korra kehtestamine tekitab lisakoormust nendele tervishoiuteenuse osutajatele, kellega sõlmitakse leping tervisekontrolli teenuse osutamiseks. Nende osutatav tervisekontrolli teenus on tasustatav, seetõttu suurendab muudatus sihtrühma kuuluvate isikute käivet. Järeldus mõju olulisuse kohta Muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna võimaldab senisest paremini tagada Välisluureameti ülesannete kvaliteetse täitmise. Muudatuse ulatus, sagedus ja mõju on kogu avaliku teenistuse kontekstis väike, kuna juhtumeid, mida muudatus reguleerib , esineb harva ja see puudutab väheseid teenistujaid ning tervishoiuteenuse osutajaid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuse rakendamisega seotud tegevusi, kulusid ja tulusid on üldistatult kirjeldatud seaduseelnõu 508 SE seletuskirjas. Siinkohal esitatakse sama kirjeldus täpsustatud kujul uuesti . Riigiüleselt ei too muudatuse rakendamine kaasa lisategevusi. Välisluureameti sees on vaja välja muuta või kehtestada asutusesisest töökorraldust ning töö- ja teenistussuhteid reguleerivaid dokumente, mis puudutavad tervisenõudeid ning nende kontrollimist. Muu hulgas peab Välisluureamet peadirektori käskkirjaga jaotama teenistuskohad vastavalt määrusele erinevatesse kategooriatesse. Muudatuse käigus säilib senise terviseuuringute määruse §-s 13 sätestatud põhimõte, et tervisekontrolli kulu kannab julgeolekuasutus. See tuleneb TTOS § 13 1 lõikest 7 ning edaspidi ka JAS § 19 lõikest 5. Muudatus vähendab dubleerivaid tervisekontrolle (regulaarne töötervishoiuarsti kontroll ning relvaloa soetamise ja omamisega seotud tervisekontroll). Sellest tulenevalt Välisluureameti teenistujate tervisekontrolli kulu väheneb. Teisalt laieneb erinevatele teenistuskohtadele kehtestatavatest tervisenõuetest tulenevalt terviseuuringute loetelu ja ulatus. Samuti suureneb tervisekontrolli suunatavate inimeste hulk, sest sellega hõlmatakse edaspidi ka Välisluureameti teenistuja kandidaadid. Need kaks muudatust omakorda suurendavad Välisluureameti teenistujate tervisekontrolli kulu. Seega kaasneb seaduse rakendamisega nii lisakulu kui ka kokkuhoid, mis esialgse arvutuse kohaselt tasakaalustavad teineteist sel määral, et kokkuvõttes puudub mõju Välisluureameti eelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2022 . Määrus jõustub s amal ajal politsei ja piirivalve seadus e ning teiste seaduste muutmise seadus ega (eriteenistuste ühtlustamine) , millega tehakse muu hulgas muudatus ed JAS § s 19. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse a valdamiseks Välisluureametile ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile . KAVAND 31.05.2022 Kaitseministri … 2022. a määrus nr … „Välisluureameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord” Lisa 2 Töötervishoiuteenuse osutaja nimi ______________________________________________ __ Aadress ___________________________________________________________________ __ Tegevusloa nr ___________________ TERVISEKONTROLLI KAART I . Üldandmed Ees nimi ______________________ ___ P erekonnanimi : ______________________________ Isikukood Elukoht _____________________________________________ ____________ _______ ____ Telefon ____________________________________________________________________ Ametikoh t __________________________________________________________________ Tööandja nimi, aadress _____________________________________________ _______ ____ Tervisekontrolli aluseks olev põhiline ohutegur ( märkige sobiva d variandi d ) : töö kuvariga psühho -emotsionaalne ping e vahetustega töö öötö ö ebaregulaarne tööae g töö elektriseadmetega sundasendid monotoonsed liigutused füüsiline koormus töötamine kõrgustes (üle 1,2 meetri) müra erinevad klimaatilised olud organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse kandmine mootorsõiduki juhtimine erinevate sidevahendite kasutamine erinevate nägemisseadmete kasutamine töö erinevates valgustingimustes relva kandmine raskuste käsitsi teisaldamine muu: ________________________________________________________________ _______ ___ ja kaasnevad ohutegurid : _____________________________________________________ _ ________________________________________________________________ ______ ____ Töölaad :________________________________________________________ _______ ____ __________________________________________________________________________ Isikukaitsevahendite kasutamine töötades ( märkige sobiva d variandi d ): kindad spetsiaalne tööriietus spetsiaalsed jalatsid kõrvaklapid kõrvatropid respiraator prillid muu: _________________________________________________________________ ______ ____ Varasemad tööandjad: Tööandja nimi Ametikoht Töösuhte algus ja lõpp Tööga kaasnenud ohutegurid II. Töötaja tervisedeklaratsioon Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi: Ei Täpsustus JAH EI Täpsustus (millal ja mis haigus) Kopsuhaigused, sh tuberkuloos Allergilised haigused Südame-veresoonkonnahaigused, sh valud südame piirkonnas, rütmihäired Kõrgenenud vererõhk Mao-sooletraktihaigused, sh haavandtõbi, sapikivitõbi Maksahaigused Neeru- kuseteedehaigused Endokrinoloogilised haigused sh suhkruhaigus, kilpnäärmehaigused Verehaigused, sh kehvveresus Selja-, kaela- ja õlavöötmevalud Liigesehaigused , sh liigeste põletik ud Traumad (luumurrud, muud vigastused ) Psüühikahäired, sh unehäired, närvilisus, stress, depressioon T eadvuse kaotuse hood , epilepsia , krambid Tasakaaluhäired Sagedased peavalud, migreen Silmahaigused Diploopia ehk kahelinägemine Kõrvahaigused, sh kuulmislangus Krooniline nohu, otsmiku- või põskkoopapõletik Nahahaigused Kas esineb järgmine puue (täita kui tervisekontrolli aluseks olev ohutegur on relva kandmine) : JAH EI Täpsustus Ü he käe osaline või täielik puudumine L askekäel pöidla või kolme või enama sõrme puudumine Ühe käe osaline või täielik halvatus Laskekäe tremor Laskekäe koordinatsioonihäired Liigeste jäikus JAH EI Täpsustus Kas tarvitate regulaarselt ravimeid? Kas olete tarvitanud narkootilisi aineid? Kas tarvitate alkoholi? iga päev iga nädal iga kuu harva Kas olete suitsetaja? … … tk päevas … … aastat olen loobunud Kas olete viimase aasta jooksul olnud haige või töövõimetuslehel? Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga? Kas Teile on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiiranguid? Kinnitan andmete õigsust. Töötaja allkiri ___________________________ Kuupäev ___________________________ III . Terviseuuringute tulemused ____________________________________________________________________________ __________ ____ ____________________________________________________________________________ __________ ____ ____________________________________________________________________________ __________ ____ ______________________________________________ Soetamisloa või relvaloa saamist välistavaid tervisehäireid ei esine/esineb IV. Töötervishoiuarsti otsused ja ettepanekud Hinnang töötaja terviseseisundile: ______________________________________________________________________________ ______________________________________________________________________________ ______________________________________________________________________________ Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ning ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks : ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ Järgmise tervisekontrolli aeg _____________________________________________________ Töötervishoiuarsti ees- ja perekonnanimi ________________________________________ ___ Töötervishoiuarsti kood ___________________ Telefon ________________________________ E-pos t _________________________________ Töötervishoiuarsti allkiri __________________________ Kuupäev __________________ ___ __ Olen tutvunud tervisekontrolli arstliku läbivaatuse, terviseuuringute tulemuste ja otsusega ning neid on mulle selgitatud. Töötaja a llkiri ______________________________________ Kuupäev ____________________ Kaitseministri … 2022. a määrus nr … „Välisluureameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord” Lisa 3 Töötervishoiuteenuse osutaja nimi ______________________________________________ __ Aadress ___________________________________________________________________ __ Tegevusloa nr ___________________ TERVISEKONTROLLI OTSUS Ees- ja perekonnanimi _________________________________________________________ Isikukood Elukoht ____________________________________________________________________ Telefon ____________________________________________________________________ Ametikoht __________________________________________________________________ Tööandja nimi, aadress ________________________________________________________ Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta: ___________ _ ________________________________________________________________ __ ________ __________________________________________________________________ ____________ ______ __________________________________________________________ Ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks: ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ Järgmise tervisekontrolli aeg ____________________________________________________ Töötervishoiuarsti ees- ja perekonnanimi __________________________________________ Töötervishoiuarsti kood ___________________ Telefon ________________________________ E-post _________________________________ Töötervishoiuarsti allkiri __________________________ Kuupäev _____________________ Olen tutvunud tervisekontrolli otsusega. Töötaja a llkiri ___________________________________ _ Kuupäev ___________________ KAVAND 2 6 .05.2022 Kaitseministri … 2022. a määrus nr … „Välisluureameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord” Lisa 1 Vastunäidustused 1. I ja II gruppi mittekuuluva teenistuja vastunäidustused 1) orgaanilised psüühikahäired (F00–09) ; 2) psühhoaktiivsete ainete , v.a tubaka, tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ( F10 – 1 6 ja F18–19 ) alates kuritarvitamisest kuni loetelu lõpuni (F1x.1-9); 3) skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired (F20 – 29) ; 4) vaimne alaareng (F70 – 79). 2. I gruppi kuuluva teenistuja vastunäidustused 2.1. Psüühika- ja käitumishäired 1) orgaanilised psüühikahäired (F00–09) ; 2) psühhoaktiivsete ainete , v.a tubaka, tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ( F10 – 1 6 ja F18–19 ) alates kuritarvitamisest kuni loetelu lõpuni (F1x.1-9); 3) skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired (F20 – 29) ; 4) kõik meeleoluhäired (F30 – 39), välja arvatud esmane kerge ja mõõdukas depressiivne episood (F32.0; F32.1); 5) neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired vastavalt psühhiaatri hinnangule sõltuvalt terviseseisundist ( F40 – 49); 6) täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired ( F60 – 69) ; 7) vaimne alaareng (F70 – 79); 8) pervasiivsed arenguhäired (F84) ; 9) hüperkineetilised häired vastavalt psühhiaatri hinnangule sõltuvalt terviseseisundist (F90.0 – 90.9). 2.2. Närvisüsteemi haigused 10) neuroloogilised progresseeruva kuluga haigused, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus; 11) narkolepsia ; 12) epilepsia, kui see on neuroloogi poolt diagnoositud ning viimase viie aasta jooksul on esinenud korduvad hood või isik vajab ravi; 13) ajukahjustus, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus; 14) äkki tekkida võiva teadvusehäirega või motoorse häirega kulgevad haigused; 15) teised teenistusülesannete täitmist takistavad neuroloogilised haigused. 2.3. Muud vastunäidustused 16) relvaseaduse § 35 1 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 2 lõikes 2 nimetatud soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad füüsilised puuded. 3. II gruppi kuuluva teenistuja vastunäidustused 3.1. Psüühika- ja käitumishäired 1) orgaanilised psüühikahäired (F00–09) ; 2) psühhoaktiivsete ainete, v.a tubaka, tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ( F10 – 16 ja F18–19) alates kuritarvitamisest kuni loetelu lõpuni (F1x.1-9); 3) skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired (F20 – 29) ; 4) kõik meeleoluhäired (F30 – 39), välja arvatud esmane kerge ja mõõdukas depressiivne episood (F32.0; F32.1); 5) neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired vastavalt psühhiaatri hinnangule sõltuvalt terviseseisundist ( F40 – 49); 6) täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired ( F60 – 69) ; 7) vaimne alaareng (F70 – 79); 8) pervasiivsed arenguhäired (F84) ; 9) hüperkineetilised häired vastavalt psühhiaatri hinnangule sõltuvalt terviseseisundist (F90.0 – 90.9). 3.2. Närvisüsteemi haigused 10) neuroloogilised progresseeruva kuluga haigused, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus; 11) narkolepsia ; 12) epilepsia, kui see on neuroloogi poolt diagnoositud ning viimase viie aasta jooksul on esinenud korduvad hood või isik vajab ravi; 13) ajukahjustus, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus; 14) äkki tekkida võiva teadvusehäirega või motoorse häirega kulgevad haigused; 15) teised teenistusülesannete täitmist takistavad neuroloogilised haigused. 3.3. Nägemis- ja kuulmiselundite haigused ja seisundid 16) korrigeeritud nägemisteravus binokulaarselt vähem kui 0,8 hinnatuna standardiseeritud testiga (näiteks Snelleni tabel) 6 m distantsilt ning horisontaalse nägemisvälja ahenemine binokulaarselt alla 160 kraadi; 17) rasked värvitaju häired; 18) diploopia ; 19) monokulaarne nägemine; 20) hämaras nägemise häired (kanapimedus); 21) nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40 dB (0 – 40 dB ) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas mitte rohkem kui 60 dB (0 – 60 dB ) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz; 22) raske tinnitus ; 23) Meniere’i tõbi; 24) p earinglusega kulgevad seisundid. 3.4. Muud vastunäidustused 25) häälekadu ehk afoonia (R49.1); 26) kõnehäire, mis takistab märkimisväärselt teabe vahetamist sidevahendite kasutamisel; 27) arütmiad, mis ei ole ravimitega kontrollitavad või põhjustavad hemodünaamika häireid; 28) südamepuudulikkus; 29) ravile allumatu või ravimata vererõhuhaigus; 30) puusaliigese, põlveliigese või hüppeliigese liikuvusulatuse märgatav piiratus; 3 1 ) kaitsevarustuse kasutamist takistav nahahaigus; 3 2 ) teised teenistusülesannete täitmist takistavad haigused olenevalt haiguse või seisundi iseloomust.