Eesti Sinitaristu OÜ kavandatava kalakasvanduse rajamise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine seisukoha esitamiseks (Hiiu mereala vesiviljelusala PV1 ja PV2)

Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Siseministeerium [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus [email protected]  Töö number 2022-0010 Tellija Eesti Sinitaristu OÜ Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 18.05.2022 ASUTUSESISENE Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine Programm  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Versioon 2 [Asjaomastele asutustele esitamiseks] Kuupäev 18.05.2022 Koostanud Veronika Verš, Vivika Väizene, Ingo Valgma, Aide Kaar, Eike Riis, Moonika Lipping, Marko Lauri, Raimo Pajula Kontrollinud Eesti Sinitaristu OÜ Esikaane pilt: Avamere kasvatuse näide. Allikas: http://infofish.org/v3/index.php/what-we-do/technical-advisory Projekti nr 2022-0010 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 6 KMH programmi etapp .......................................................................................... 6 KMH aruande etapp .............................................................................................. 8 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................ 10 Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ........................................................... 10 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ...................................................................... 11 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................... 13 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................................................... 14 Hiiu maakonna merealade planeering ................................................................... 14 Eesti mereala planeering ..................................................................................... 16 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava .............................................................. 20 Muud strateegilised planeerimisdokumendid .......................................................... 21 4. SEONDUVAD VARASEMAD UURINGUD ............................................................. 24 Eesti mereala kohta varasemalt koostatud uuringud 2016-2019 .............................. 24 Vesiviljeluse potentsiaali ja ringmajanduse teostatavusuuring Lääne-Eestis (2021) .... 24 5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 28 Looduskeskkond ................................................................................................ 28 5.1.1. Merepõhja geoloogia ja lähimad maardlad ............................................................. 28 5.1.2. Klimaatilised tingimused ..................................................................................... 29 5.1.3. Merevee kvaliteet............................................................................................... 31 5.1.4. Natura 2000 alad ............................................................................................... 33 5.1.5. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 36 5.1.6. Merepõhja elustik ja elupaigad............................................................................. 38 5.1.7. Kalastik ............................................................................................................ 39 5.1.8. Linnustik ........................................................................................................... 40 5.1.9. Hülged.............................................................................................................. 41 Kultuuripärand ................................................................................................... 42 Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................ 43 Piirkonna muud seonduvad tegevused .................................................................. 45 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................... 46 6. ÜLEVAADE HINDAMISMETOODIKAST JA VAJALIKEST UURINGUTEST ............. 47 KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud ................................................................... 47 Hindamismetoodika kirjeldus ............................................................................... 48 7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ..................................... 49 Eeldatavad mõjuallikad ....................................................................................... 49 Mõjuala suurus .................................................................................................. 49 Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus .................................. 49 7.3.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 50 7.3.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................... 52 7.3.3. Kultuuripärand ................................................................................................... 53 7.3.4. Inimese tervis, heaolu ja vara ............................................................................. 53 Kokkuvõte ......................................................................................................... 54 8. ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI MENETLUSEST .................................................. 56 KMH programmi etapi eeldatav ajakava ................................................................ 56 Asjaomased asutused jm huvitatud ja/või mõjutatud isikud ..................................... 57 3 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta ...................... 58 Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest .............................. 58 9. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................. 59 Lisad Lisa 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 21.02.2022 otsus nr 1-7/22-105 hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise kohta Leitav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/678202 Kasutatud lühendid HLT hoonestusloa taotlus KAUR Keskkonnaagentuur KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine KOV kohalik omavalitsus MSRD merestrateegia raamdirektiiv MuKA Muinsuskaitseamet TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet VeeS veeseadus VMK veemajanduskava 4 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Sissejuhatus Eesti Sinitaristu OÜ (edaspidi arendaja) esitas 20.10.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ametile (TTJA) hoonestusloa taotluse (HLT) ning 09.12.2021 taotluse täienduse, mille alusel soovitakse Hiiumaa lähistele rajada kaks avamere kalakasvatust (vt Lisa 1). Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Veeseaduse (VeeS) § 217 lg 1 kohaselt on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. TTJA koostas arendaja esitatud andmete alusel keskkonnamõju eelhinnangu, mille järeldus oli, et tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (KMH), kuna: - kavandatav kalakasvatuse rajamine piirkonda võib halvendada veekvaliteedi seisundit; - ei ole teada kas ja kuidas kalakasvatus mõjutab piirkonna looduskaitselisi alasid; - kavandatava tegevusega võivad kaasneda sellised olulised negatiivsed keskkonnamõjud, mida KMH algatamise otsuse tegemise etapis ei ole teada. Enne HLT menetluse ja KMH algatamist küsis TTJA seisukohta asjaomastelt asutustelt. Ülevaade asutuste seisukohtadest on toodud KMH algatamise otsuses. TTJA algatas 21.02.2022 otsusega nr 1-7/22-105 HLT menetluse ja KMH ning määras tingimused KMH läbiviimiseks ja vajalike uuringute esialgse loetelu (vt Lisa 1). KMH algatati VeeS § 216 lg 1 ja § 219 lg 1 ja 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- süsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1, § 6 lg 2 p 1 ja lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4, 8 ja 11, § 12 lg 1, § 18 lg 7 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel. KMH algatamise otsuse kohaselt tuleb KMH koostamisel lähtuda Hiiu maakonna merealade planeeringus toodud põhimõtetest vesiviljeluse arendamisel (vt ptk 3.1). Kalasumpade asukoha kavandamisel tuleb teha koostööd mh Kaitseministeeriumi (võimalikud miiniohtlikud alad piirkonnas), Transpordiameti (koosmõju piirkonna veeliiklusega) ning Muinsuskaitseametiga (veealuse kultuuripärandi esinemise võimalikkus piirkonnas). KMH käigus tuleb otsustada täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdrodünaamilisi tingimusi, kasutatavat tehnoloogiat ja liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi. KMH koostamise käigus tuleb välja selgitada olemasoleva keskkonna iseloom (sh ka elustiku esinemine) ning tegevuse mõju sellele ning arvestada võimalike kumuleerivate mõjudega. KMH koostamisel on vajalik läbi viia Natura hindamine. Võimalusel tuleks kaaluda kombineeritud vesiviljeluse kavandamist ühe alternatiivina. Uuringutest on vajalik läbi viia allveearheoloogiline uuring, muud kalakasvatuse rajamisega seotud uuringute vajadus määratakse KMH programmis. KMH läbiviimise eesmärk on anda otsustajale (TTJA) teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH programm on mõju hindamise lähteülesanne, mille koostamise eesmärk on kaardistada kavandatava tegevusega seonduvad eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid ning täpsustada läbiviidavate uuringute vajadus. Pärast uuringute läbiviimist hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale ning hindamistulemusi kirjeldatakse KMH aruandes. KMH programm on koostatud vastavalt KeHJS § 13 nõuetele. 5 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm 1. KMH osapooled KMH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (Tabel 1), muud menetlusosalised, sh asjaomased asutused ja huvitatud/mõjutatud isikud vt ptk 8.2 Tabel 6. Tabel 1. KMH osapooled Asutus / Osapool Kontaktisik Kontaktandmed institutsioon Arendaja Eesti Sinitaristu OÜ Toomas Kõuhkna Peterburi tee 2f, 11415 Tallinn Tellija esindaja tel 5018149 [email protected] Otsustaja Tarbijakaitse ja Nele Väits Endla 10a, 10142 Tallinn Tehnilise Ehituse tegevusõiguse tel 667 2151 Järelevalve Amet talituse peaspetsialist [email protected] KMH Skepast&Puhkim OÜ Veronika Verš Laki põik 2, 12919 Tallinn ekspert1 Keskkonnakorralduse tel 664 5808 üksuse vanemkonsultant [email protected] KMH programmi etapp KMH juhtekspert KMH programmi koostamise etapis on Veronika Verš (KMH litsents KMH0160, kehtiv kuni 26.01.2026). KMH programmi koostanud KMH eksperdirühm on esitatud Tabel 2. Tabel 2. KMH eksperdirühma liikmed Skepast&Puhkim OÜ-s Eksperdi- Valdkond/teema Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või rühma liige käsitus KMH keskkonnaeksperdina programmis Veronika KMH juhtekspert: - Tallinn-Narva mnt Jõhvi-Toila 2+2 teelõigu (ca 10 km) Verš KMH programmi eelprojekti KMH (2020-kestev). Tellija: Transpordiamet KMH litsents koostamine, sh - Loode-Eesti rannikumerre kavandatavate avamere tuuleparkide nr KMH0160 osapooltega KMH (2013-2019). Tellija: Tartu Ülikool / 4Energia OÜ suhtlemine jmt - Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH (2016-2018). Tellija: Kaitseministeerium - Balticconnector (Eesti-Soome gaasitoru) projekti KMH programmi koostamine (2013); KMH aruande kvaliteedikontroll (2016). Tellija: Ramboll Finland OY / Gasum OY - Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti KMH (2013- 2014). Tellija: AS Tallinna Lennujaam - Aegna sadama rekonstrueerimise tehnilise projekti KMH (2010- 2011). Tellija: Tallinna Kommunaalamet2 - Projekti "Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja rekonstrueerimiseks Lääne- Eesti saarestikus” KMH (2007- 2010). Tellija: Veeteede Amet3 1 KMH programmi etapis, kuna Skepast&Puhkim OÜ on hetkel sõlmitud arendajaga lepingu vaid KMH programmi etapiks 2 Täna: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 3 Täna: Transpordiamet 6 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Eksperdi- Valdkond/teema Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või rühma liige käsitus KMH keskkonnaeksperdina programmis Eike Riis Keskkonnaekspert - Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle KMH litsents – Natura 2000 elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu nr KMH0154 alad, lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022). merekeskkond, Tellija: Rahandusministeerium alternatiivide - Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja käsitlus ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed uuringute vajaduse mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020). selgitamine Tellija: Rahandusministeerium - Paldiski PHAJ hoonestusloa KMH (2017-2019). Tellija: Energiasalv Pakri OÜ - Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) DP KSH (2017-2019). Tellija: Paldiski Linnavalitsus Aide Kaar Keskkonnaekspert - Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-kestev). KMH litsents – merekeskkond, Tellija: Aseri Sadam OÜ nr KMH0123 alternatiivide - Paldiski PHAJ ehitusprojekti KMH (2021-kestev). käsitlus ja Tellija: Energiasalv Pakri OÜ uuringute vajaduse - Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2021). selgitamine Tellija: Viimsi Vallavalitsus - Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2020). Tellija: Viimsi Vallavalitsus - Kihnu sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2018). Tellija: AS Saarte Liinid - Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valiku teemaplaneeringu KSH (2012-2016). Tellija: Viimsi Vallavalitsus Moonika Keskkonnaekspert - Loode-Eesti meretuulepargi KMH (2019-kestev). Lipping – mõjutatava Tellija: Tartu Ülikool keskkonna - Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi eksperthinnang kirjeldus, uuringute (2018). Tellija: Keskkonnaamet vajaduse - Paldiski PHAJ ehitusprojekti KMH (2021-kestev). selgitamine Tellija: Energiasalv Pakri OÜ - Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-kestev). Tellija: Aseri Sadam OÜ Ingo Valgma Keskkonnaekspert - Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle – mõjutatava elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu keskkonna lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022). (merepõhja Tellija: Rahandusministeerium geoloogia ja - Viru Rand OÜ kalatööstuse laiendamiseks reovee puhastus- maavarad) rajatise projekteerimistingimuste väljastamise menetluse KMH kirjeldus (2021). Tellija: Viru Rand OÜ - Meeruse sadamaala detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Meeruse sadama jääkreostuse hinnang (2021). Tellija: Bekkeri Sadam AS - Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020). Tellija: Rahandusministeerium - Paide linnas korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Paide riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine (2020). Tellija: Paide Linnavalitsus 7 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Eksperdi- Valdkond/teema Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või rühma liige käsitus KMH keskkonnaeksperdina programmis Vivika Keskkonnaekspert - Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala (Südalinna kultuurikeskuse) Väizene – mõjutatava detailplaneeringu KSH eelhinnang (2022). keskkonna Tellija: Tartu Linnavalitsus (klimaatilised - Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneeringute koostamine. tingimused, Teabe andmine peatuste KSH eelhinnangu koostamiseks merevee kvaliteet) (2021-kestev). Tellija: OÜ Rail Baltic Estonia kirjeldus - Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo keskkonnamõju hindamine (KMH) (2021-kestev) Tellija: RB Rail AS - Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1- 128,1 asuva Adavere Ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (KMH) (2020-kestev). Tellija: Transpordiamet - Tapa lähiharjutusala keskkonnakorralduskava (2021). Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus - Tapa linnaku keskkonnakorralduskava (2021). Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Raimo Pajula Keskkonnaekspert - Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle – kaitstavad elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu loodusobjektid, lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022). Natura 2000 alad, Tellija: Rahandusministeerium mereelustik - Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020). Tellija: Rahandusministeerium - Paldiski PHAJ hoonestusloa KMH (2017-2019). Tellija: Energiasalv Pakri OÜ - Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) DP KSH (2017-2019). Tellija: Paldiski Linnavalitsus - Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-kestev). Tellija: Aseri Sadam OÜ Marko Lauri Keskkonnaekspert - Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo KMH / GIS spetsialist programmi koostamine (2020-2021). Tellija: RB Rail AS (jooniste - Rail Balticu raudteetrassi lõikude KMHd Harju ja Rapla koostamine) maakonnas (kokku 6 KMHd, 2019-2022). Tellija: RB Rail AS Eksperdirühma liikmed valis juhtekspert KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert. KMH aruande etapp Peale KMH programmis nimetatud uuringute (vt ptk 6.1) teostamist koostatakse uuringute alusel KMH aruanne vastavalt KeHJS-i § 40 nõuetele. Uuringute kestus ja KMH aruannet koostatav eksperdirühm (nö KMH konsultant) ei ole KMH programmi koostamise hetkel veel teada, kuna Skepast&Puhkim OÜ on sõlmitud arendajaga lepingu vaid KMH programmi koostamiseks. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võimalik KMH programmis nimetada keskkonnamõju hindamist läbi viivaid ja aruannet koostatavaid eksperte. KMH jaoks vajalike uuringute tegijad ja KMH aruannet koostatav KMH eksperdi valib arendaja järgmises etapis. 8 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Seega on järgnevalt loeteletud valdkonnad, milles pädevaid (omama vastavat haridust ja eelnevat töökogemust) eksperte tuleb aruande koostamisel kaasata hindamaks, kas järgnevalt nimetatud valdkondades võib avalduda oluline keskkonnamõju:  kalastik, sh kudealad (Ala 1)  põhjataimestik  põhjaloomastik  hülged  linnustik  hoovused, setete liikumine  veekvaliteet (Hiiu madala rannikuveekogum)  veevahetus  kaitstavad loodusobjektid  Natura 2000 alad (Natura asjakohase hindamise läbiviimine)  bioturvalisus  sotsiaal-majanduslik keskkond (kalapüük, laevateed, kaadamisalad, kohalikud elanikud, kogukond ja tööhõive)  veealused kultuuripärandi objektid (juhul, kui neid uuringu käigus avastatakse)  hädaolukorrad, võimalikud õnnetused Uuringute valmides ja KMH aruande koostamise käigus võib selguda vajadus kaasata täiendavaid eksperte. Eelkirjeldatud käsitlus on kooskõlas Keskkonnaministeeriumi kodulehel4 avaldatud KMH eksperdi- rühma liikmete nimetamise juhisega. 4 Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/ringmajandus/moju-hindamine-keskkonnale (külastus 11.03.2022) 9 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus Kavandatava tegevuse kirjeldus on koostatud arendaja esitatud hoonestusloa taotluse, selle täienduse ja KMH algatamise otsuses (vt Lisa 1) ning arendajalt täiendavalt esitatud teabe põhjal. Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht Kavandatava tegevuse eesmärk on arendada Eestis merevesiviljelust. Selleks soovib arendaja rajada Hiiumaa lähistele avamere kalakasvatuse Hiiu maakonna merealade planeeringuga (kehtestatud 2016, vt ptk 3.1) määratud vesiviljelusaladele PV 1 ja PV 2 (Joonis 1). Joonis 1. Väljavõte HLT seisuga 20.10.2020 – Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletavad alad Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid vt Tabel 3. Tabel 3. Hoonestusloaga taotletava ala koordinaadid PV 1 alal ehk Ala 1 PV 2 alal ehk Ala 2 X1: 6545448,2 Y1: 430808,5 X1: 6549833,1 Y1: 406976,9 X2: 6546448,2 Y2: 430808,5 X2: 6549833,1 Y2: 407976,9 X3: 6546448,2 Y3: 431808,5 X3: 6548833,1 Y3: 407976,9 X4: 6545448,2 Y4: 431808,5 X4: 6548833,1 Y4: 406976,9 10 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Arendaja soovib Hiiu maakonna merealade planeeringuga (kehtestatud 2016, vt ptk 3.1) määratud vesiviljeluse eeliskasutusega aladele PV 1 ja PV 2 (vt Joonis 1, Joonis 2 ja Joonis 3) rajada avamere kalakasvatuse (vt illustreeriv näide Joonis 4). Joonis 2. PV 1 ala sees Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletav ala (edaspidi Ala 1) Joonis 3. PV 2 ala sees Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletav ala (edaspidi Ala 2) 11 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Kavas on paigaldada merre avameresumbad koos ankurdussüsteemide ja muu selle juurde kuuluvaga kalakasvatamiseks juurdekasvuga kokku 10 000 tonni aastas (Joonis 4). Joonis 4. Avamere kalakasvatuse näide5 Sumbad paigaldatakse veepiirist kuni 7 m sügavusele ning ulatuvad üle veepiiri kuni 3 m. Sumbad koosnevad ujuvatest pontoonidest, neid katavad linnuvõrgud, linnuvõrkude toetusraamid, sumba raamide ankurdamissüsteemid, poid ning signaaltuled ja -andurid. Sinna kompleksi kuuluvad ka söödapraamid ning kalalaevad. Arendaja on KMH programmi koostamisel täpsustanud kavandatud tegevust Ala 1 ja Ala 2 osas järgnevalt: Ala 1 Kavandatav sumpade arv: 10 (90 m, diameeter 44 m ja sügavus 5 m). Vajalike ankrute (1000 kg) arv: 23. Sumpadesse lastakse kevadel ca 45 t väikest kala. Hooaja lõpuks on eeldatav kalatoodang 1000 t (juurdekasvu ehk kalasööda koefitsient on 1,15). Kalasööda eeldatav kogus on 1120 t. KMH algatamisotsuses oli mõlemad alad võrdse mahuga ehk 2x16 sumpa, kalatoodang 2x5000 t. Eeldatav fosfori koguheide (Püld) on max 4,1 t ja lämmastiku koguheide (Nüld) on max 40 t. Ala 2 Peamine kasvandusala. Kavandatav sumpade arv: 20 (140 m, diameeter 28 m ja sügavus 10 m). Vajalike ankrute (1000-1500 kg) arv: 32. Sumpadesse lastakse kevadel ca 400 t väikest kala. Hooaja lõpuks on eeldatav kalatoodang 9000 t (juurdekasvu ehk kalasööda koefitsient on 1,15). Kalasööda eeldatav kogus on 10 350 t. Eeldatav fosfori koguheide (Püld) on max 37 t ja lämmastiku koguheide (Nüld) on max 360 t. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 25 kg/m3 kohta (KMH algatamisotsuses oli 21 kg/m3). Realiseerimisele mineva kala suurus on orienteeruvalt roogituna 3 kg. Selleks, et saavutada soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre lasta kuni 2-aastased kalad suurusega 400-800 g. Ettekasvatatud kalad tulevad Eestist, Soomest, Rootsist, Taanist. Kalad transporditakse sumpadesse olenevalt ilmaoludest kas aprillis või mais. Sumba paigaldamiseks kinnitatakse see töölaeva taha ja pukseeritakse kasvatuspaika. Kasvatushooaeg lõppeb oktoobris, kui sumbad pukseeritakse vastuvõtu võimekust omavasse sadamasse (nt Lehtma) kalade realiseerimiseks (kalade realiseerimine toimub detsembrini). Teine võimalus on talveperioodil uputada tühjad sumbad vee alla. Seega hoonestusala oleks kalade kasvatamiseks kasutusel maksimaalselt aprillist detsembrini. 5 Väljavõte 20.10.2020 HLT-st (Joonis 3), foto allikas: http://infofish.org/v3/index.php/what-we-do/technical-advisory 12 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Kalade söötmine ja söödapraami üldiseloomustus Söödana kavatseb arendaja kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset kalasööta, mis on arendaja sõnul hetkel teadaolevatest söötadest väikseima keskkonnakoormusega. Kui kala- kasvanduse elluviimise ajaks tekib mõni keskkonna sõbralikum kalasööt, siis kasutatakse võimalusel seda.6 Sumpasid teenindatakse söödapraamiga, mis peab olema sobiv töötamaks avamere tingimustes. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu, vähendades merre jõudvat täiendavat toitainete koormust. Juhul kui soetatakse kalalaev, lihtsustub kalade väljavõtmine, uimastamine, veristamine ja jahutamine otse sumba kõrval. Sellise tootmise puhul tuuakse sadamasse laevaga juba jahutatud rookimata kala, mis suunatakse otse tootmisüksusesse. Kõik muud vajalikud protseduurid tehakse ära juba laevas. Kavandatava kalakasvatuse sööda ja söötmise parameetrid, tehnoloogia ja kogused täpsustuvad arendustegevuse järgmistes etappides ning seda käsitletakse KMH aruandes. Loodavad töökohad Arendaja sõnul tekib kavandatava tegevuse elluviimisel kokku ca 100 töökohta7 (nii otsesed kui kaudsed töökohad, vt ka ptk 4.2 – ringmajanduse mõjud). Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peab olema valmis väljapakutud alternatiive ellu viima. Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui kalakasvatust ei rajata). Kavandatava tegevuse erinevaid asukohti KMH-s ei käsitleta. Vesiviljeluse eeliskasutusega alad on määratud vastavate planeeringutega (vt ptk 3.1 ja ptk 3.2), mille koostamise käigus kaaluti majanduslikke-, õiguslikke-, ökoloogilisi- ja keskkonnamõjusid. Seejuures arvestati kaitsealade, kalapüügi alade, turismi, tuuleparkide, põllumajanduse, sadamate, laevateede, kaablite, militaaralade, maardlate ja kaadamisalade paiknemisega. Arendaja soovib vesiviljelust arendada Hiiu maakonna merealade planeeringuga määratud neljast alast (PV 1 – PV 4) kahel ehk aladel PV 1 ja PV 2 (vt Joonis 1 ja Joonis 5). Läbiviidavate uuringute (vt ptk 6.1) ning KMH tulemusena täpsustakse Ala 1 ja Ala 2 paiknemist ja suurust PV 1 ja PV 2 alade raames, ehk kas ja millistel tingimustel saab kavandatavat tegevust arendaja soovitud mahus ellu viia. Samuti täpsustuvad tehnoloogilised lahendused. Vajadusel käsitletakse neid alternatiividena KMH aruandes. Juhul, kui KMH käigus selgub, et väljapakutud aladel (Ala 1 ja Ala 2, vt Joonis 2 ja Joonis 3) ei ole kalakasvatust võimalik realiseerida arendaja soovitud mahus, soovib arendaja taotleda kuni 33% ulatuses kasvandusalade pindala (vt ptk 2.2) suurendamist. Sel juhul tuleb arendajal esitada uus/täiendatud hoonestusloa taotlus koos ala koordinaatide jm teabega. Kui uuringute ja mõju hindamise tulemusena selgub, et arendaja soovitud mahus ei ole võimalik kavandatavat tegevust ellu viia, tuleb ühe võimalusena mõjude leevendamiseks kaaluda ja hinnata kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele karbi- ja vetika kasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid. Täiendava teabe põhjal vajaliku mõjude hindamise töömaht selgub uuringute tulemusena ja on käsitletav lisatööna. 6 Arendajalt saadud märkused KMH programmi 1. versioonile (seisuga 28.03.2022) 7 Arendaja hinnang antud Nordic Trout avalikele andmetele tuginedes – ca 10 000 t mahuga kalakasvanduste haldamiseks kasutatakse täna ca 100 töötajat 13 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Hiiu maakonna merealade planeering8 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse 11.10.2012 korraldusega nr 441 ning kehtestati Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Planeeringu ajaline perspektiiv on aasta 2030. Planeeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed, maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Suur huvi on tõusnud mereala kasutamiseks ka muudel otstarvetel, nt tuule ja laineenergeetika ning vesiviljeluse arendamiseks. Mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Planeeringuga9 on määratud 4 vesiviljeluse eeliskasutusega ala: PV 1, PV 2, PV 3, PV 4 (Joonis 5). Joonis 5. Väljavõte Hiiu maakonna merealade planeeringu põhijoonisest Alade määratlemisel on arvestatud veesügavust ja ala kaugust võimalikust teenindavast sadamast. KMH alusel võib vesiviljelust ka mujale rajada, kui see ei lähe konflikti teiste mereala kasutus- viisidega või looduskaitseliste väärtustega. 8 Rahandusministeeriumi koduleht https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala- maakonnaplaneering/ (külastus 15.02.2022) 9 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/Pohijoonis_markusega-23-dets.pdf (külastus 15.02.2022) 14 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Lisaks esitatud aladele võib huvitatud isikute kokkuleppel ja looduskeskkonnast lähtuva sobivuse korral teha vesiviljelust ka tuuleenergia tootmise alal10. Vesiviljelus on üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni nn sinise kasvu (blue growth) initsiatiivis, mille eesmärk on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa ookeani- ja merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks.11 Planeeringuga12 on määratud järgmised tingimused vesiviljeluse arendamiseks: - Kuna vesiviljeluse valdkond võimaldab erinevaid tegevusi, tuleb lähtuvalt tootmistegevusest igakordselt otsustada KMH läbiviimise vajalikkus ning KMH koostamise käigus otsustada täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdrodünaamilisi tingimusi, kasutatavat tehnoloogiat, liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi jne. - Kuna planeeringu koostamise ajal puudus täpsem vesiviljelusega seonduv arengukava ning sobivate asukohtade määratlemise kava, siis on võimalik, et reaalse arendussoovi korral muudetakse või korrigeeritakse täiendavatest andmetest lähtuvalt vesiviljelusala asukohta. Eelistada tuleks nn kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele karbi- ja vetikakasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid. - Vesiviljelusalade PV 2 ja PV 4 sellisel kasutusele võtmisel, kus on kokkupuude mere põhjaga tuleb konsulteerida Kaitseministeeriumiga võimaliku meremiiniohu teemal ja vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas. - Vesiviljelusala PV 3 kattub osaliselt laskeharjutuste alaga, vesiviljeluse arendamise soovi korral laskeharjutuste ala sees, tuleb vesiviljeluse arendajal koostöös Kaitseväega otsustada tegevuse võimalikkus ja täpne asukoht. - Vesiviljelusala PV 3 asub osaliselt projekteeritaval Kõpu merekaitsealal. Vesiviljelusala kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaal- majanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng. - Vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga13 otsustada võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg. Vastavalt veeseadusele tuleb asutusega kooskõlastada võimalikud veel liikumise piirangud. Põhjendatud vajaduse korral on võimalik veeliiklusalade muutmine. - Vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg. Vesiviljeluse alad vähendavad rannapüügi võimalust ja võivad raskendada juurdepääsu püügialadele, samas on reaalselt vesiviljeluse alla minev ala suhteliselt väike ja rannapüügi ala ei vähene märkimisväärselt. - Vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga (MuKA), et selgitada välja võimalik kattumine avastatud mälestistega. Vesiviljelusala kavandamisel tuleb hinnata mõju veealustele mälestistele. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu vesiviljeluse alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Allveearheoloogiliste uuringute programmi kooskõlastab ja loa uuringuteks väljastab MuKa. Planeeringu KSH aruandes on antud vesiviljeluse arendamise eeldatav esialgne üldine mõju hinnang ning vajalikud leevendusmeetmed (vt KMH programmi ptk 7.3.1). 10 Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 on Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldus nr 1-1/2016/114 tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas 11 Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015 12 Hiiu maakonna merealade planeering. Köide 1 – tekstid ja joonised. Artes Terrae OÜ. Tartu, 2016 13 Täna: Transpordiamet 15 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm KMH algatamisotsuse lisana esitatud eelhinnangu14 järeldusena on märgitud, et Eesti Sinitaristu OÜ kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga ning projekti elluviimisel tuleb võtta arvesse Hiiumaa merealade maakonnaplaneeringus toodut. Eesti mereala planeering15 Eesti õigusruumis annab mereala planeeringu koostamiseks suunise 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadus. Mereala tõhusat ja kestlikku kasutust ning Eesti avatust merele rõhutab Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 kehtestatud üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. Merekasutust suunavad pikaajaliselt ka strateegiaga “Eesti 2035+” määratavad riigi strateegilised sihid, reformid ja võtmetegevused. Eesti mereala planeeringu koostamine ja planeeringu mõju hindamine on algatatud Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157.16 Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Kehtestatud mereala planeering on tulevikus aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on ka ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele aluseks oma tegevuste kavandamisel. Mereala planeeringu koostamise menetlus hakkab lõpule jõudma. Planeering on Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks ettevalmistamisel.17 Mereala planeeringu seletuskirja18 kohaselt on Eestil mereäärse riigina suur potentsiaal kala tööstuslikuks kasvatamiseks merealal. Mereala planeering ei määra kalakasvatuseks sobilikke alasid, sest avamere kalakasvanduste tehnoloogia on arengujärgus ja seetõttu võib sobilike alade määramine põhjendamatult piirata keskkonnatingimustega arvestavat sinimajanduse arengut. Kalakasvanduste rajamine pole lubatud selleks ebasobivatele aladele (Joonis 6). Mereala planeeringu seletuskirjas on märgitud, et Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad kehtima ka üleriigilise mereala planeeringu kehtestamisel. Riigikohtu 8.8.2018 otsusega on tühistatud Hiiu mereala planeering tuuleenergia tootmise alade osas (kohtuasi 3-16-1472). Muude käsitletud teemade osas on Hiiu mereala planeering kehtiv. Elluviimisel tuleb arvestada konkreetse ala kohta käivas planeeringus sätestatut. Mereala planeeringu koostamisel on teostatud mitmeid uuringuid seoses lindude rändekoridore ja peatumisalade, kalakasvatuseks sobivate alade, jääolude, hüljeste leviku ja merekasutuse jm seonduva väljaselgitamiseks. Uuringud on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud19 (vt ka ptk 4.1). 14 TTJA eelhinnang kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju kohta 15 Rahandusministeeriumi koduleht https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala- planeering (külastus 15.02.2022) 16 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson ja Ko, 2021 17 Käesoleva ptk-i koostamise hetkeseisuga, ehk 25.03.2022 18 Eesti mereala planeeringu seletuskiri. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 19 Külastus 25.03.2022 16 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Joonis 6. Väljavõte Eesti mereala planeeringu seletuskirjast (Skeem 5.3.1.1) – Kalakasvanduste rajamiseks mittesobivad alad, so välistatud alad Mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 5.3.1 on määratud järgmised suunised ja tingimused kalakasvanduste arendamisel: Suunised: 1) Kalakasvandusteks on soovitav eelistada veeliiklusaladest väljaspool olevaid alasid. Vajalik on koostöö Transpordiametiga veeliikluse ajakohaste andmete kasutamiseks. 2) Vesiviljeluses on soositud nö klasterlahendused: meres toimuva toiteaineid lisava kalakasvanduse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvatusega samas asukohas või lähedalasuvas piirkonnas. Võimalik on vesiviljeluse eri liike arendada ka eraldi iseseisvalt. Lisaks on soositud ka laiemad klasterlahendused läbi meri-maismaa seoste (nt ühise tööjõu kasutus, ühise taristu kasutus, ühiste laevade kasutus jne). Oluline on kalurite jt merekasutajate kaasamine vesiviljelusrajatiste hooldustöödesse, et leevendada merekasutusega seotud hõive sesoonsust. 3) Soositud on kalakasvandused tuuleenergeetika aladel, et saavutada positiivne koosmõju läbi mereala ruumilise kooskasutuse (paiknemise samas mereruumis), võimalusel ühise taristu vms kasutamise. Tingimused: 1) Kalakasvanduste tasakaalustatud arengut soodustatakse väljaspool kalakasvanduste rajamist välistavaid alasid (vt Joonis 6). 2) Kalakasvandused rajatakse sügavamatele (>5 m) ja avatumatele merealadele, et vähendada reostuse võimalikku mõju. Avatud merealal hajuvad toiteained vee intensiivse liikumise tõttu paremini, lisaks on sügavamatel merealadel enamasti vähem mõjutatavat elustikku (merepõhja elupaiku, kalade koelmualasid jm). 17 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm 3) Kalakasvanduse rajamisega kaasnevad mõjud peavad olema merekeskkonna seisundi jaoks aktsepteeritava koormusega, vajadusel tuleb rakendada keskkonnameetmeid20. 4) Kalakasvandust ei kavandata riigikaitselisele eripiirkonnale. 5) Kalakasvandust ei kavandata laevateele, sh rahvusvahelisele laevateele. 6) Kalakasvandust ei kavandata kaitstavale loodusobjektile. 7) Kalakasvandust ei kavandata kaadamisalale. 8) Kalakasvandust ei kavandata ankrualale. 9) Kalakasvandust ei kavandata laevade varjumispaika. 10) Kalakasvandust ei kavandata kultuurimälestisele ja veealuse kultuuripärandi säilitusalale. 11) Kalakasvanduste kavandamisel tehakse koostööd Maaeluministeeriumiga, mh ajalooliselt väljakujunenud traalpüügipiirkondadega arvestamiseks. 12) Kalakasvanduse kavandamisel kaablikoridori tuleb tagada kaabli kahjustamisega seotud riskide vältimine21. 13) Loamenetluse/KMH tasandil kalakasvanduse asukoha ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel tuleb: a. hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; b. hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele (sh projekteeritavatele), kui need asuvad tegevuse mõjualas. Oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodne mõju Natura 2000 aladele tuleb välistada; c. hinnata erinevate kasvanduste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega22 kaasnevaid riske. Bioturvalisuse tagamiseks tuleb kalakasvanduste vahele jätta puhver23. d. hinnata kasvanduste rajamisega kaasnevaid riske võõrliikide levitamise, kasvatatavate ja looduslike liikide geneetiline segunemise osas; e. arvestada jääoludest tuleneva riskiga, et rajatised oleks mõjudele vastupidavad. Hinnata kavandatava tegevuse ja võimalike jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja merejää liikuvusele; f. teha koostööd Kaitseministeeriumiga ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosuse väljaselgitamiseks huvipakkuval alal; g. teha koostööd tehnorajatiste omanikega veealuste kaablite ja torujuhtmete asukohtade ja koostoimimise võimalikkuse väljaselgitamiseks; h. kattumisel veeliiklusalaga täpsustada kalakasvanduse paiknemine ja veeliikluse toimimine koostöös Transpordiametiga põhinedes ajakohastele andmetele, hinnates mh mõju laeva- liiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu); 20 Planeeringu seletuskirja märkus: Kalakasvanduse tegevuse tulemusel ei tohi merekeskkonna seisund halveneda kui see on hea või väga hea, samuti ei tohi kalakasvandus takistada vähemalt hea seisundi saavutamist aladel, kus praegu seisund hea ei ole ega segada Läänemere tegevuskava eesmärkide täitmist. Kui kalakasvandusest lisandub toite- ja saasteaineid merre, siis tuleb vajadusel need eemaldada. 21 Planeeringu seletuskirja märkus: Merekaabel on erinevates kohtades erinevalt kaitstud. Risk on madalam süvistatud ja/või betoonplaatidega kaetud kaabli korral. 22 Planeeringu seletuskirja märkus: Bioturvalisuse all on peetud silmas vajadust vältida haigustekitajate ja parasiitide sattumisest kasvandustest loodusesse ning vastupidi, samuti haigustekitajate ja parasiitide liikumist erinevate lähedalasuvate kasvanduste vahel. 23 Planeeringu seletuskirja märkus: Puhvri ulatus sõltub konkreetsetest oludest (kalaliik, sügavus, tehnoloogia). 18 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm i. kattumisel veealuse kultuuripärandiga täpsustada koostoimimine koostöös Muinsuskaitse- ametiga, vajadusel läbi viia allveearheoloogiline uuring; j. kattumisel maardlaga täpsustada koostoimimine koostöös Maa-ametiga. Mereala planeeringuga seonduv detailsem info on leitav mereala portaalist24. Planeeringu KSH aruanne25 märgib vesiviljeluse kohta, et Eestis on vesiviljelussektoris seni tegeletud kalakasvanduse ja agariku kogumisega, mille huvigrupiks on toidu- ja kondiitritööstus ning laiemalt seega Eesti elanikkond. Vesiviljelus on arenevaks sektoriks: arenevad tehnoloogiad ja kasutusvaldkonnad (toiduainetööstus, biotehnoloogia, bioplast; karbikasvatuse puhul ka nt söödaks nii kalakasvandustele, kodulindudeleloomadele jt). Eesti vetes on potentsiaali kala- kasvandusteks, vetika- ja karbikasvatuseks. Vesiviljeluse mõjud on veepinnal lokaalsed ja vähese mõjuga (visuaalse häiringuga), mõjud võivad avalduda veesambas kui kasvatuskeskkonnas ja merepõhjas (võimalikud ankurdamise vajadused). Kalakasvanduse kohta on KSH aruandes märgitud järgmist: Mereala planeering kalakasvanduse alasid ei määra, kuid toob välja eeldatavalt ebasoodsad alad (nt riigikaitselised ja looduskaitsealad jt), sobimatud on ka madalad ja kinnisemad merealad. Kalakasvanduses toetatakse kooskasutust vetika- ja karbikasvatusega (ökoloogilistel põhjustel) ning tuuakse välja, et kalakasvandus võib toimuda vaid kompenseerivate meetmete rakendamisel. Kalakasvanduse kavandamisel tuleb jätkuvat koostööd teha erinevate ametkondadega, et tagada teiste oluliste merenduse valdkondade toimimine ja turvalisus: nt Transpordiametiga laevaliikluse tagamiseks, maardlatega Maa-ametiga jne. Kultuuriliste mõjude osas on oluline kalakasvanduste kavandamine koostöö Muinsuskaitseametiga, mis toetab vrakkide hea seisundi tagamist ja säilimiseks sobiva veekvaliteedi hoidmist. Planeeringuga seatud tingimused korrigeerivad valdavalt riik-arendaja suhteid (s.o suunised ülevalt alla). Tingimused ei too üheselt välja, kuidas kaalutakse nt arendaja-praegune kasutaja / huvigrupp suhteid, mistõttu otsuste langetamine ei pruugi olla tasakaalustatud. Arendaja-praegune kasutaja suhe on nt kalurite ja vesiviljelejate huvide tasakaalustamine: planeeringulahenduse järgi on otsustuse aluseks vaid koelmualad, mitte nt kooskõla leidmine kasutatavatel püügialadel vesiviljeluseks sobiva ala määramisel. Kavandatav tegevus võib mõjutada ka rannikul paiknevaid väärtusi ja nendega seotud tegevusi (puhkamine, ettevõtlus), mistõttu vajalik võib olla KOV-i kaasamine. Mõjuhindamine tegi seega ettepaneku kaaluda täiendavalt arendaja-praegune kasutaja ja arendaja-KOV huvide tasakaalustamist loamenetluse tingimustes. Planeeringu järgi on välistatud tuulikuparkide kaablikoridoride ja kalakasvanduste, kuid mitte parkide endi ja kalakasvanduse kooskavandamine. Mõjuhindamine tegi ettepaneku kaaluda antud kooskasutuse väljatoomist ka kalakasvandusi käsitlevas planeeringulahenduse peatükis. Kuna mõlemal puhul on tegemist uute arenguvaldkondadega, on oluline riigi toetus kooskasutuse reeglistiku ja praktikate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Mõjuhindamine tegi ettepaneku lisada kooskasutuse reeglite ja praktikate ning nende rakendamise väljatöötamise teema planeeringu tegevuskavasse. Karbi- ja vetikakasvatuse kohta märgitakse KSH aruandes, et mereala planeering ei määra ka karbi- ja vetikakasvatuse alasid, vaid suunab arendamist tingimuste kaudu ning toob välja looduslikult sobivaimad alad. Vetikakasvatuse potentsiaal on laiem, ulatudes Läänemerest Soome laheni ning hõlmates ka Väinamere ja Liivi lahe. Karbikasvatuseks looduslikult sobivaimad alad jäävad Hiiumaast ja Saaremaast läände. Kasvatused on välistatud laevateedel, kaadamis- ja ankrualadel, riigikaitseks kasutatavatele aladel, looduskaitselistel objektidel jm. Ülejäänud merealadel võib karbi- ja vetikakasvatusi kavandada nii iseseisvalt kui kooskasutuses (tuulikutega ja kalakasvandustega). 24 Mereala portaal http://mereala.hendrikson.ee/ (külastus 25.03.2022) 25 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 (vt aruande ptk 4.4.1.3) 19 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Vetika- ja karbikasvatuse arendamine on võimalik ka väljaspool suure ja mõõduka potentsiaaliga alasid, kuid seal ei pruugi see ebasobilike kasvutingimuste tõttu olla otstarbekas. Planeeringus on toodud ka ülevaatlik skeemkaart karbi- ja vetikakasvatuste jaoks ebasobilikest aladest ning suunised ja tingimused edasiseks arenduseks analoogselt kalakasvandusele (vt planeeringu seletuskirja ptk 5.3.2). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava26 (VMK) on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest. Kavandatav Ala 1 asub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuvee- kogumis ja Ala 2 territoriaalmeres (Joonis 7). Joonis 7. Kavandatavate kalakasvatusalade paiknemine rannikuveekogumite suhtes Hiiu madala rannikuveekogumi puhul on tegemist veetüübiga IV (R4)27 – Läänesaarte avamere rannikuvesi – mesohaliinne (6-7 psu) madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Veekogumi 2020. a keemiline seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Halba keemilist seisundit näitab elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus kalas. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine. Looduslik surve on võõrliigid ja piiriülene surve ning mittehead näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass), Chla (klorofüll a), Nüld, Püld, Secchi (vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea element FÜKE (füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA (fütoplankton).28 26 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027. Keskkonnaministeerium. Eelnõu versioon 01.04.2021. https://envir.ee/media/2189/download (külastus 22.03.2022) 27 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ 28 Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (külastus 13.04.2022) 20 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla Röösna reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. VMK kohaselt on seatud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee kogumi hea seisund. Eeldatavalt lisab kavandatav kalakasvatus veekogumisse täiendavat toiteainete voogu ning ei saa välistada mõju Hiiu madala rannikuveekogumile. Kavandatava tegevuse mõju rannikuveekogumi seisundile selgitatakse KMH käigus. Veekvaliteedi hindamisel rannikumerest väljapoole jääval merealal (kavandatav Ala 2) kasutatakse HELCOMi tuumindikaatoreid ja HELCOMis kokkulepitud hea keskkonnaseisundi väärtusi vastava näitaja ja mereosa kohta.29 Muud strateegilised planeerimisdokumendid30 Kavandatav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlus- aktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. EL sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutuselevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele. EL merestrateegia raamdirektiivi31 (2008/56/EÜ, MSRD) põhieesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund, mida saab saavutada riikides erinevate meetmete kasutuselevõtuga. Igal riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. Merestrateegia rakendamine toimub kuue aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb mereala seisundi hindamisest, seireprogrammi väljatöötamisest ja hiljem täiendamisest ning vastava meetmekava loomisest ning selle rakendamisest, ajakohastamisest. Aastal 2018 tehtud ajakohastatud mereala seisundi hinnangu kohaselt ei saavutata 2020. aastaks Eesti merealal head keskkonnaseisundit. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks põhjuseks võib tuua Läänemere eutrofeerumise, mis omakorda on tingitud liigsest saasteainete juhtimisest merre. Eesti merestrateegia meetmekava on uuendamisel. Meetmekava ajakava kohaselt on meetme- kava aruandluse Euroopa Komisjonile esitamise tähtaeg märts 2022. Meetmete esialgse, ekspertide poolt läbi arutatud ja kirjeldatud meetmete, nimekirja alusel on meetmekavas välja toodud mh olemasoleva merekaitsealade võrgustiku tõhususe parendamine. Olemasolevate meetmete täiendamisettepanekutes on välja toodud: arendada edasi meedet „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“, et võimaldada mere vesiviljelust vältides toitainete koormuse suurenemist. Meetmekavaga seotud kavandatavate uuringute esialgses nimekirjas on välja toodud meetmed: kalapüügiga, meresaaduste kogumisega või vesiviljelusega merest väljatoodud toitainete koguste põhine 29 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 30 TTJA eelhinnangu ptk 1.2 31 Merestrateegia https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia (külastus 01.04.2022) 21 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm toetusskeem ettevõtjatele ja sinimajanduse arendusprojektide KMH ja opereerimisaegse seire miinimumnõuete paketi koostamine. Eesti mereala strateegiakava alusel koostatakse mereala seisundihinnang, mis on üheks alusdokumendiks KMH aruande koostamisel keskkonnaseisundi kirjeldamisel. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203032 kohaselt on Eestis head eeldused (sh kalavarud, vee- ja maaressurss) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalandussektoris tegutsevatel ettevõtetel on pikaajalised traditsioonid, oskusteave ja kogemused ning on hakanud arendama ja kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Arengukava üks alaeesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise. Kavandatav kalakasvandus toetab valdkonna arengukava eesmärke. Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala moodustati 27.12.1989 üldpindalaga 1 560 078 ha kolmes maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal ja Saaremaal. Biosfääri programmiala on UNESCO programmiga Man and Biosphere haaratud ala haridus-, seire- ja uurimistöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks33. Lääne-Eesti Saarte biosfääriala programm 2021-2030 on koostamisel, kaasamiskoosolekud toimusid 2019. a. Eelneva programmi 2014-2020 kohaselt oli programmi üks eesmärk kestliku kalanduse arendamine. Toetati projekte rannikumere kalavaru seisundi parandamiseks ja kalanduse kui elatusala ja saarte kultuuri komponendi püsimiseks, sh kalade kudealade säilitamiseks ja taastamiseks nii rannikumeres kui mageveekogudes, traditsioonilise rannapüügi järjepidevuse hoidmiseks vähemalt kõrval elatusalana, kalakasvanduse kohalikele oludele sobivate ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutusele võtmiseks, kala ja vetikate jm vete bioloogilise ressursi kasutamist uute toodete valmistamiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas eelneva programmi 2014-2020 eesmärkidega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegia 2020+ üldiste arengusuundadega. Strateegia keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh: - kohanev ja mitmekesine ettevõtlus - traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus) - uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus) - energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike) - rohemajandus Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa valla arengukavas 2035+34 toodud üldiste arengu- suundadega. Hiiumaa visioonis 2035+ on välja toodud mh: - keskkonnahoid – konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik ettevõtlus- ning mitmekesine ja looduslähedane külastuskeskkond; väärtustame ja arendame keskkonnasäästlikku ning - teadlikku tarbimiskultuuri ja hoiame saare puhtana. Majandusarengu valdkondlikes eesmärkides 2035+ on välja toodud mh: - olemasolevad majandusvedurid (plasti-/elektroonikatööstus, metsatööstus, toiduainete- tööstus) on jätkuvalt konkurentsivõimelised. 32 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Maaeluministeerium 33 UNESCO https://unesco.ee/teadus/programm-inimene-ja-biosfaar-mab/laane-eesti-saarte-biosfaari-programmiala 34 Hiiumaa valla arengukava 2035+. Vastu võetud 31.10.2018 Hiiumaa Vallavolikogu istungil, muudetud 19.11.2020 määrusega nr 109 https://www.riigiteataja.ee/akt/407112018031 (külastus 01.04.2022) 22 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm - on loodud arengutingimused täiendavatele kasvuvaldkondadele (turism, toidutootmine, põllumajandus, eelistatult mahepõllumajandus). - käivitunud on uued kasvualad: meremajandus, eelkõige vesiviljelus; taastuvenergeetika; loomemajandus. Kavandatav tegevus on kooskõlas eelnimetatud eesmärkidega. 23 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm 4. Seonduvad varasemad uuringud Eesti mereala kohta varasemalt koostatud uuringud 2016-2019 Kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomu tõttu on asjakohane käesoleva KMH läbiviimisel käsitleda järgnevaid varasemaid uuringuid: - Talvituvate lindude rahvusvaheline lennuloendus (Eesti Maaülikool. Leho Luigujõe ja Ainārs Auniņš, 2016); - Peatuvate veelindude lennuloendus Lääne-Hiiumaa rannikumerel (Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Leho Luigujõe, 2018). ja Eesti mereala planeeringu raames koostatud uuringuid35: - Kalakasvatuseks sobivate alade väljaselgitamine Eesti merealal (EMÜ Veterinaariameditsiini ja loomakasvatuse Instituut, 2016); - Selgrootute ja vetikate kasvatamiseks sobivate alade väljaselgitamine (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2016); - Jääolude analüüs ja kaartide koostamine (Koostati jää esinemise tõenäosuse kaart ja jääkatte kestvuse kaart, 2010/2011. a alusel kõige raskema stsenaariumi (worst case scenario) kaart, rüside esinemise tõenäosuse kaart jm) (TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016); - Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride kohta andmete koondamine ja vastavate kaardikihtide loomine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele (MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2016); - Lindude peatumisalade analüüs (MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019); - Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang (MTÜ ProMare, 2019); - Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudel (Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2017); - Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudeli täiendamine ökosüsteemiteenustega (Tartu Ülikool Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE) ja OÜ Hobikoda ja OÜ Roheline Rada, 2019); - PlanWise4Blue: Veebipõhise mudeli väljaarendamise aruanne (Tartu Ülikool RAKE ja OÜ Hobikoda ja OÜ Roheline Rada, 2019 Eelnimetatud uuringute tulemusi on käsitletud KMH programmi ptk-s 5 ja 6.1. Vesiviljeluse potentsiaali ja ringmajanduse teostatavusuuring Lääne- Eestis (2021) 2021. a koostatud Lääne-Eesti rannikupiirkonna vesiviljelusuuringu eesmärk on võimaldada Lääne- Eesti omavalitsustel, keskvalitsusasutustel ja ettevõtetel/investoritel saada neutraalne faktipõhine ülevaade piirkondlikust vesiviljeluse ja ringmajanduse potentsiaalist.36 Uuringu aruandes on käsitletud järgmisi teemasid: 35 Rahandusministeeriumi koduleht https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud (külastus 25.03.2022) 36 Hiiumaa valla kodulehel https://vald.hiiumaa.ee/vesiviljelus (külastus 25.03.2022) on avaldatud uuringu kokkuvõtte eesti keeles ning uuringu aruanne inglise keeles (koostaja Aquaconsulting Senstad koostöös Tartu Ülikooli Mereinstituudiga. 30.06.2021) 24 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm - Kalakasvanduste rajamine maismaal, rannikumeres ja avamerel. - Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad, mille abil kasvatatud biomassist tekkinud jäätmed kogutakse kokku ja kasutatakse ära. - Kalakasvatuste integreerimine karbi- ja vetikakasvatusega võimaldamaks kalakasvatuse jääkainete eemaldamist. - Ainevoogude analüüs, mis näitab, kuidas multitroofne vesiviljeluse platvorm võiks võimaldada kalakasvatusalgatuste realiseerumist piirkonnas. - Soovitused Lääne-Eesti omavalitsustele ja keskvalitsusele, kuidas paremini soodustada kalakasvatusalgatuste realiseerumist. - Soovitused, kuidas paremini lõimida avaliku sektori ja erasektori tegevused kohalikul tasandil ja rahvusvaheliselt. Põhjalik kokkuvõte uuringu tulemustest:37 - Tingimused vikerforellide kasvatamiseks avatud sumpades on väga head, sesoonne temperatuuri muutlikus on optimaalne ja forellid saavutavad turusuuruse juba 60 nädalase kasvuperioodi jooksul. - Vikerforellide tootmiskulud on võrreldavad Norras leitud kulutasemega. - Uute kalasöötade kasutamine võimaldab toitainete emissioonid viia allapoole veeseaduse norme (50 grammi lämmastikku (N) ja 7 grammi fosforit (P) toodetud kala kg kohta). - Konservatiivse hinnangu kohaselt võiks piirkonnas maismaal kasvatada 10 000 tonni kala aastas, avamerel võiks lahtistes sumpades kasvatada 20 000 tonni kala ning uutes poolsuletud ujuvsumpades 10 000 tonni kala. - Kui kalakasvatustes kasutatakse mehaanilisi puhastusfiltreid, on võimalik vähendada toitainete emissiooni veelgi. - Kalakasvatuste integreerimine karbi- ja vetikakasvatusega võimaldab kalakasvatuse jääkainete eemaldamist praktiliselt 100%. - Merekarbid (söödav rannakarp) suudavad kalakasvatuse heitveest välja filtreerida sisuliselt kogu orgaanilise heljumi, mille tulemusel ei jõua merre orgaanilisi jäätmeid. Täpne karbipopulatsiooni filtreerimispotentsiaali arvutus on välja toodud uuringu lisades. - Makrovetikad (Ulva intestinalis) on võimelised sellises integreeritud kasvatuses veesambast assimileerima väga suure osa lahustunud toitainetest. Täpne vetikapopulatsiooni toitainete assimileerimispotentsiaali arvutus on välja toodud uuringu lisades. - Integreeritud vesiviljeluslahendused võimaldavad vähendada lämmastiku- ja fosforivooge 60% ja 90% ulatuses võrreldes veeseaduses sätestatud praeguste piirmääradega. Ringmajanduse mõju avaldub järgnevalt: - Avamere sumbakasvatuste loomine toob kaasa umbes 250 töökoha loomise (175 miljon eurot). - Uute poolsuletud ujuvsumpade ja maismaal toimivate kalakasvatuste loomine toob kaasa umbes 250 töökoha loomise (200 miljon eurot). - Integreeritud vesiviljeluslahenduste loomine toob kaasa 175 töökoha loomise. Need hinnangud hõlmavad ka kõiki vajalikke maismaal osutatavaid teenuseid, mis on seotud kalade, rannakarbi ja vetikate transpordi, teenuste, saagikoristuse ja töötlemisega. 37 Eesti keelne kokkuvõte uuringu tulemustest: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/31921618/Saarte+vesiviljeluse+aruande+eestikeelne+kokkuv%C3%B5te.pdf /1422eb07-7a8a-44e4-b597-7265c8910b95 (külastus 25.03.2022) 25 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Riskid ja edutegurid: - Oluline on mereplaneerinuga määratleda spetsiaalsed vesiviljelusvööndid, kus igal asukohal või tsooniti on kindlaksmääratud aastane jäätmevoogude kvoot, et motiveerida ettevõtjaid tegutsema, kuna peamised taustatingimused on selged. - Tootjad teavad, kui suurt saagikust on eri piirkondades oodata ning milline on nende tegevuste keskkonnamõju. - Investorid ja keskkonna eest seisvad ametkonnad saavad analüüsida, millist kasvatus- tehnoloogiat ja -mõõtmeid eri piirkondades kasutada. - Samuti on oluline, et kohalikud omavalitsused ühendaks oma jõud piirkonna kõrgkoolidega, et luua mere katsejaam, milles läbi viidud tegevuste kaudu on võimalik nõustada kalakasvatuste ja teiste vesiviljelusalgatuste ettevõtete töötajaid võimaldamaks kestlikku mereressursside kasutamist. Sellises keskuses koguneksid teadmised aja jooksul ja oleksid kõigile osapooltele kättesaadavad. - Üks tähtsamaid algatusi on motiveerida noorkalade farmide rajamist ja laiendamist maismaal. Ilma selleta ei ole ei võimalik arendada avamere kasvatusi38. Kalakasvatuseks sobiv asukoht Hiiumaa ja Saaremaa läänepoolne mereala sobib nii kalakasvatuseks kui ka muu vesiviljeluse arendamiseks. Merekasvatused (lahtised ja poolkinnised sumbad) peaksid ideaalselt paiknema seal, kus merepõhja sügavus on vähemalt 20 m. Poolkinniseid sumpasid ei saa paigaldada kohtadesse, kus lainekõrgus ületab 2 m. Traditsiooniliste sumpade puhul lainetus nii suurt rolli ei mängi. Mõlemad platvormid peaksid olema kaitstud triiviva jää eest. Maismaal asuvad kalakasvatused peaks paiknema piirkondades, kus kaugus mereni ning kõrguste vahe merepinnaga on väike. Ringmajandus Lääne-Eesti rannikuvööndis Tänapäeval on suur hulk väiksemaid ettevõtteid, kes on seotud mereandide sektoriga, nii otseselt kui ka kaudselt. See hõlmab igat liiki teenuseid, hooldust, vedusid laevatehastele, kalandus- ettevõtetele, töötlemisettevõtetele, lisandväärtuse andmist merekarpidele, kilule, räimele. Samuti imporditakse lõhekala Soomest ja Rootsist, millele samuti lisatakse kohapeal lisandväärtust. Selliseid tarneahela komponente peaks kindlasti olema võimalik integreerida antud uuringu aruande vesiviljelusanalüüsi ideedega ja enamik vajalikke teenuseid on täna piirkonnas juba olemas. Tõenäoliselt on vaja uut kaasaegset tehnoloogiat eluskala transportimiseks ning vikerforelli töötlemisliini. Uuringu tugevused ja nõrkused Integreeritud vesiviljeluslahendused (kala-, karbi- ja vetikakasvatused) võimaldavad suurema osa toitainete emissioonist ringlusest välja viia ning selle kaudu võimaldama kalakasvatuse lubade väljaandmist. Selline lähenemine on väga huvitav ka teiste piirkondade, Soome, Rootsi, Poola ja Taani jaoks. Suurimaks riskiks on asjaolu, et nii suurt installatsiooni ei ole tänini veel katsetatud rannakarpide ja makrovetikatega. Olulisemateks väljakutseks on tagada vetikamasside hõljumine veesambas ja samal ajal võimaldada hea valguse ligipääs vetikani, et fotosüntees saaks toimuda. Teine riskielement on seotud sellega, kuidas võimaldada rannakarbil välja filtreerida suurema osa hõljuvatest orgaanilistest ainetest, ilma et see ei settiks sumba põhja. 38 Arendaja täpsustus: „kodumaise noorkala baasil“. Selgituseks: „Väljast noorkala sisse ostes on siiski võimalik kalakasvandusi rajada“. 26 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Haridus, ekspertiis, mere eksperimentaaljaam Uuringus on soovitatud, et omavalitsused algataksid piirkonnas nii praktilise kui ka akadeemilise vesiviljelusalase koolituse. Sellise initsiatiivi kaudu loodav mere katsejaam võiks olla ühenduslüliks ülikoolide ja vesiviljelussektori vahel. Oluline on luua: - kalade tervise seiresüsteem; - lihtsalt ligipääsetav seireandmestik meres ja eri kasvatusplatvormidel mõõdetud erinevate veeparameetrite kohta; - toiduohutuse parameetrite register; - haridusalased vahetusprogrammid Helsingi, Göteborgi, Stokholmi, Bergeni, Tromsøga. Vesiviljelusuuringu kokkuvõtte kohaselt: - Lääne-Eesti tingimused on vikerforellide kasvatamiseks meres head ning saavutatavad on Norrale võrdsed kasvumustrid, ellujäämus ja tootmiskulud. - Oluline on, et avalik sektor annaks selged juhised spetsiaalsete kasvatusvööndite ja määratletud jäätmevoogude kvootide osas. - Avalik sektor peab soosima spetsiaalsete lubade andmise 2-3 suurele noorkala jaamale, vastasel juhul ei ole kasvatuspotentsiaali laiendamine võimalik. - On soovitatav, et usaldusväärsed tooted (kalasööt, vaktsiinid, mari ja tehnilised vahendid) oleksid esimese 1-3 aasta jooksul tagatud väliste allikate kaudu. - Samuti on soovitatud, et valdkonnaga tegelevatele ametkondadele eraldataks piisavad vahendid tehnilise arengu jälgimiseks, eriti vee- ja jäätmekäitlussektoris. Samuti tuleks seada prioriteediks teadmiste hankimine uusimate kalavaktsiinide, kalatervishoiu uudiste, uute kalakasvatusplatvormide ja kasvatajate kogemuste kohta. - Esimene eesmärk võiks olla 2-5 kalakasvanduse arendamine järgmise 5 aasta jooksul, soovitatavalt mõni koos muude vesiviljelusalgatustega. 27 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Looduskeskkond 5.1.1. Merepõhja geoloogia ja lähimad maardlad Merepõhja geoloogiat on kaardistatud EMODnet projekti raames39. Koondatavad andmestik ja kaardid sisaldavad teavet merepõhja kohta: merepõhja substraat ja selle settimismäär; merepõhja geoloogia (aluspõhja kivimite ja Kvaternaari setete litoloogia ja üksuste vanus); geoloogilised sündmused ja nende tõenäosus ning merepõhja maavarad. Rannikute kohta on esitatud rannikualade tüübid ja andmed sealsete protsesside kohta, nende erosiooni ja akumulatsiooni kiirused. Käsitletavate piirkondade (Ala 1 ja Ala 2) kohta on info vähene. Ala 1 ja selle lähiala Merepõhjareljeef on ebatasane. Enamus alast on 10 m sügavune, ala ida- ja lõunaosas on sügavus 1,8-3,8 m (Joonis 8). Sügavus suureneb põhja suunas. Alast lõunas on sügavus 5 ja põhjas 10 m. Kvaternaarisetted koosnevad moreenist. Aluspõhi koosneb alam- ja keskordoviitsiumi lubjakivist. Vahetult lõunas ülem-ordoviitsiumi lubjakivi. Ala 2 ja selle lähiala Merepõhjasügavus on alal 25-29 m, lõunaosas 23,7 m (Joonis 8). Sügavus suureneb kirde suunas. Alast 1 km kaugusel kagus on sügavus 20 m ja kirdes 35 m. Piirkonnas levib viirsavi, liivakas muda, muda ja mudane liiv. Vahetult lõunas levib moreen. Aluspõhi koosneb alam- ja keskordoviitsiumi lubjakivist. Ligikaudu 1 km kaugusel lõunas paikneb ülem-ordoviitsiumi lubjakivi ja 4 ca km kaugusel põhjas moodustab alupõhja alamkambriumi (Terra-Neuve) sinisavi. Ala 2 Ala 1 Joonis 8. Samasügavusjooned Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas40 39 EMODnet – The European Marine Observation and Data Network. Meregeoloogilise andmevõrgustiku ja teemakaartide koostamine http://www.emodnet-geology.eu/ (külastus 28.03.2022) 40 Maa-ameti geoportaal (külastus 28.03.2022) 28 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Lähim liiva uuringuala asub Alast 2 ca 10 km kaugusel edelas (ehitusliiva prognoosvarud 33 986 tuh m3, Kõpu II üldgeoloogiline uurimistöö). Ligikaudu 15 km kaugusel läänes asub Hiiumadala maardla AS-i Tallinna sadam poolt taotletav ehitusliiva mäeeraldis (3995 tuh m3, täiteliiv 2665 m3, registrikaart nr 40). 5.1.2. Klimaatilised tingimused41 Tuul Eesti tuulekliimat kujundab parasvöötme põhjaosale iseloomulik sage madalrõhkkondade ja kõrg- rõhkkondade vaheldumine ehk tsüklonaalne tegevus, mis põhjustab tuuliseid ilmu. Tsüklonaalse tegevuse intensiivsus Läänemere piirkonnas sõltub atmosfääri üldisest tsirkulatsioonist Atlandi ookeani ja Euraasia mandri kohal, määrates üldjoontes Eesti alal puhuva tuule kiiruse ja suuna ning aastaajalise muutlikkuse – tugevaimad tuuled ja sagedasemad tormid on iseloomulikud ajavahemikule oktoobrist jaanuarini, tavapäraselt nõrgema tuulega ja suurema tuulevaikusega päevade esinemisega on periood maist augustini. Läänemere otsene mõju tuultele piirdub peamiselt saarte ja rannikualadega (u 10 km rannikust mere suunas ja 20 km lai vöönd sisemaa suunas). Rannikualadel esineb sisemaaga võrreldes peale suurema tuule kiiruse ka rohkem tuuleiile ning esinevad briisid. Briiside ehk maa- ja meretuulte esinemise tõttu on rannikul tuule suund tihti sisemaal puhuvast tuulest erinev. Aasta keskmine tuule kiirus on saartest läände jääval merealal 150 m kõrgusel 8,5-9 m/s, puhangud üle 30 m/s. Väinamere tuuled on saarte ning mandri tõttu tugevalt varjutatud, aasta keskmine tuule kiirus jääb alla 8 m/s, kuid puhangud võivad siiski küündida üle 29 m/s. Avamerel ja tuultele avatud rannikutel esineb keskmiselt kuni 40 tormipäeva aastas, aga rannikulähedases üleminekuvööndis on mere kohal tormipäevi 10-20. Hiiumaa meretuulte hindamiseks sobiv lähim rannikujaam, mis kirjeldab edukalt meretuult asub Ristnal. Ristna rannikujaama andmetel oli aastatel 2004-2021 tuule keskmine kiirus 3,2 m/s ja tunni maksimum tuule kiirus keskmiselt 7,0 m/s. Tuule keskmine kiirus aastate kaupa on olnud võrdlemisi varieeruv, muutudes 2,7 m/s (2018) kuni 3,7 m/s (2008 ja 2011). Tunni maksimum tuule kiirus oli kuni 29,7 m/s (2005 jaanuaris)42,43. Joonis 9. Tuulte jaotus suuna järgi (%) Ristna rannikujaamas aastatel 2006-2020 41 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 42 Riigi Ilmateenistus (külastus 17.03.2022) 43 Keskkonnaagentuur (külastus 17.03.2022) 29 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Lainetus ja hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Lainekõrgus on enamasti 1-2 m, avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5-6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10-20 cm/s. Samas on hoovused väga muutlikud ja sõltuvad suurel määral lokaalsest tuulest. Mere sügavamates kihtides (sh merepõhja lähedal) võib esineda hoovuseid kiirusega 40-50 cm/s. Vee temperatuur ja soolsus Vee temperatuur ja soolsus määravad paljuski ära piirkonna ökosüsteemi karakteristikud, sh nt liigilise koosseisu. Läänemere temperatuuri ja soolsusevälju iseloomustab suur varieeruvus nii ajas kui ka ruumis, mis tuleneb keerulisest topograafiast, tugevatest gradientidest nii horisontaalis kui ka vertikaalis ning suurest atmosfääri muutlikkusest erinevates ajamastaapides. Läänemere veevahetus ookeaniga on piiratud, kuna toimub vaid kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu. Vee temperatuur saavutab oma tipu Eesti rannikumeres tavaliselt juuli lõpus ja augustiks. Vaiksete ja päikesepaisteliste ilmadega võivad madalad rannikulähedased piirkonnad kiiresti soojeneda, kuid tuule tugevnedes seguneb rannikuvesi jaheda avamere veega või asendub täielikult avamerelt pärit veega. Sügisel, kui meri kaotab atmosfäärile soojust, esineb vastupidine olukord: vaiksed ja jahedad ilmad jahutavad rannikuvee kiiremini maha, kuid teatud aja jooksul kannavad hoovused rannikule taas soojemat. Kõige külmemal kuul jäävad kogu merealal veetemperatuurid suboptimaalseks (<10°C). Kõige soojemal kuul on veetemperatuurid pinnal peaaegu kogu merealal kõrgemad kui optimaalne (>18°C), vt Joonis 10. Võttes arvesse keskmisi temperatuure kõige soojemal kuul (pinnakihi puhul august, põhjakihi puhul september) ja kõige külmemal kuul (märts). Joonis 10. Väljavõte kalade vesiviljelusalade juhise kaardikihi „Veetemperatuuri optimus“ vaatest Hiiumaa piirkonnas44 44 Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016 30 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Heltermaal KAUR ilmateenistuse rannikujaamas 2005-2013 (juuli) mõõdetud andmete põhjal on juuli keskmine temperatuur 21°C. Temperatuuri käigu aastate vaheline muutlikkus on võrdlemisi suur. Eriti avaldub see kevadel: näiteks aprillis on mõnel aastal Väinameri veel jääkatte all ja vee temperatuur 0°C ligidal, teisel aastal aga võib sel kuul temperatuur tõusta juba üle 5°C.45 Jääolud Jääolud Läänemerel võivad aastati olla väga erinevad. Jäärohkuse paneb põhiliselt paika talve karmus, mis omakorda sõltub atmosfääri tsirkulatsioonist. Kohalikud jääolud sõltuvad peale talve karmuse ka teistest muutujatest, nagu näiteks tuulerežiim või sademete hulk46. Eesti merealal esineb jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres. Ekstreemselt pehmetel talvedel (nt 2007/2008) esineb jää vaid Pärnu lahes ja Väinamere lahtedes. Karmidel talvedel (nt 2010/2011) on jääga kaetud kogu Eesti mereala ning isegi Hiiumaa ja Saaremaa läänerannikul esineb jääd 30 päeva jooksul. Keskmiselt on nt Väinameri jääga kaetud 50% ajast (15. detsember kuni 1. mai), kuid karmidel talvedel võib vastav arv olla 85%.47 Joonis 11. Väljavõte jääkaardist48 Hiiumaa piirkonnas Lähtudes eeltoodust ning piirkonna jääkaardist (Joonis 11) võib järeldada, et kavandatav Ala 1 jääb potentsiaalselt jää esinemise piirkonda ning sellest lähtuvalt tuleb kalakasvanduste kavandamisel arvestada jääoludest tuleneva riskiga. Rajatised peavad olema mõjudele vastupidavad või teisaldatavad. 5.1.3. Merevee kvaliteet49 Kavandatav Ala 1 asub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuvee- kogumis ja Ala 2 territoriaalmeres (vt ptk 3.3 Joonis 7). Hiiu madala rannikuveekogumi keemiline seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Halba keemilist seisundit näitab elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus kalas. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine. Looduslik surve on võõrliigid ja piiriülene surve ning mittehead näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass), Chla (klorofüll a), 45 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae,2012-2015 46 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae,2012-2015 47 Mereala planeeringu alusuuring: Jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016 48 Jääkaart https://jaakaart.envir.ee/ (väljavõte tehtud perioodi 01.02-17.02.2021 kohta) 49 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 31 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Nüld, Püld, Secchi (vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea element FÜKE (füüsikalis- keemilised kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA (fütoplankton).50 VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla Röösna reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. VMK kohaselt on seatud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee kogumi hea seisund. Merealade, mis jäävad rannikuvee tsoonist väljapoole, seisundit hinnatakse vastavalt EL Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) suunistele. MSRD järgi kirjeldatakse mereala seisund 11 mereala Hea Keskkonnaseisundi tunnuse alusel, millest tunnus 5 hõlmab eutrofeerumise indikaatoreid. Eutrofeerumine on Läänemere üks tänapäeva suurimaid keskkonnaprobleeme. Eutrofeerumist põhjustab toiteainete (eelkõige lämmastik ja fosforiühendite) kuhjumine merekeskkonda. HELCOMi poolt on 2013. a Kopenhaageni deklaratsioonis kokku lepitud toitainete kogused, mis Läänemere seisundi parandamiseks on aktsepteeritav merre suunata ning nende vähendamise vajadus. Kavandatava kalakasvanduse alad asuvad Läänemere avaosa põhjabasseini alal, kus aastaseks aktsepteeritavaks summaarseks lämmastiku (Nüld) koguseks on 325 000 t ja fosfori (Püld) koguseks 7360 t. Eesti vähendamiskohustuseks (CART) on lämmastiku (Nüld) osas 1800 t ja fosfori (Püld) osas 320 t.51 Toitainete heitkoguste ülemmäärad ehk NIC (national input ceilings) on välja töötatud Läänemere osade kaupa (Tabel 4). Tabel 4. Toitainete sisendi lagiväärtused Eestile Läänemere osade kaupa52 Botnia Botnia Läänemere Soome Liivi Taani Kattegat laht meri avaosa laht laht väinad Fosfor 0 0 9 225 185 0 0 Lämmastik 113 404 1 478 11 334 13 099 22 24 Läänemere valgala iseloomust (asub sademerohkes kliimavööndis, intensiivne maakasutus) ja hüdroloogilistest iseärasustest (veevahetus ookeaniga väga piiratud, vee pikk viibeaeg kuni 30 a) tingitult on toiteainete kuhjumine Läänemere keskkonda ka loomulik protsess, mida hoogustab inimtegevus. Eutrofeerumise ilminguteks on rida lihtsaid ja keerulisi sümptomeid nii üksikute ökosüsteemi komponentide kaupa kui kogu ökosüsteemi tasemel, mille hulka kuuluvad nii inimühiskonnale positiivsed (suur sekundaarne produktsioon k.a planktonitoiduliste kalade biomass) kui ka arvukalt negatiivseid (suurenenud esmane produktsioon – vetikaõitsengud, hapnikuvaegus põhjalähedastes veekihtides, liigilise mitmekesisuse vaesumine jne) nähtusi. Eesti mereala eutrofeerumise seisundit on komplektselt hinnatud viimati seoses MSRD järgse aruandlusega. Merevee toiteainete kontsentratsioonidest hinnati lämmastiku ja fosforiühendite indikaatoreid. Üldlämmastiku suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti heas ja kesises klassis. Üldfosfori suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti kesises, halvas ja väga halvas klassis. Mandri ja saarte vahele jäävad 3 rannikuveekogumit ja Läänemere avaosa põhjabassein olid selle hinnangu järgi väga halvas seisundis. Eesti rannikumere merevee toiteained pärinevad paljudest eri allikatest. Rannikule lähemal asuvate merealade puhul on suurem osatähtsus maismaal paiknevatel allikatel, avameres paiknevate alade puhul omab suuremat tähtsus merevee liikumine ja veevahetus Läänemere eri basseinide vahel. Eutrofeerumise koondhinnang saadi agregeerides üksikute indikaatorite hindamistulemused vastavalt metoodikale mida kasutatakse ka HELCOM HOLAS eutrofeerumist puudutava aruande koostamisel. Koondhinnangu järgi jaguneb Eesti mereala „väga halva“, „halva“ ja „kesise“ seisundiklassi vahel kus domineerib „halb“ seisundiklass (Joonis 12). 50 Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (külastus 13.04.2022) 51 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2019 52 Baltic Sea Action Plan 2021 update. Baltic Marine Environment Protection Commission. HELCOM Baltic Sea Action Plan 2021 32 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Joonis 12. Väljavõte Eesti mereala planeeringu KSH aruandest (Joonis 4.1.5-6: Eutrofeerumise seisundi üldhinnang, seisuga 2017) Merevee kvaliteedi kontrollimiseks on loodud riikliku keskkonnaseire koosseisus mereseire all- programm, millega on hõlmatud: rannikumere seire, avamere seire, mererannikute seire ja kaugseire. Eesti avamereala on Läänemere seire- ja hindamisstrateegia kohaselt jaotatud Soome lahe, Liivi lahe ning Läänemere avaosaks (koosneb kahest hindamisüksusest – Ida-Gotlandi bassein ja Läänemere põhjaosa). Rannikuveekogumis Hiiu madala rannikuvesi tehakse ülevaate seiret üks kord 6 aasta jooksul. Lehtma ülevaateseire KKR kood SJA8140000, Soela väinas Kalana ülevaate- seire SJA978800053. 5.1.4. Natura 2000 alad54 Kavandatava Ala 1 piirkonda jäävad järgmised Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (Joonis 13): - Väinamere linnuala (EE0040001) ja Väinamere loodusala (EE0040002) 275 m kaugusel; - Tareste loodusala (EE0040124) ca 5 km kaugusel. Kavandatavale Ala 2 lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad on (Joonis 13): - Hiiu madala loodusala (EE0040129) ca 2,5 km kaugusel; - Kõrgesaare-Mudaste linnuala (EE0040130) ja Kõrgessaare-Mudaste loodusala (EE0040122) ca 6 km kaugusel; - Paope loodusala (EE0040129) ca 7 km kaugusel. 53 Lisa 5 Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm, 2019. Lisa 1 Eesti rannikumere ökoloogilise seisundi seire näitajad ja seiresagedused 54 Käesoleva peatüki koostamise aluseks on KMH algatamisotsuse lisas esitatud Natura eelhindamine (vt Lisa 1) 33 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Joonis 13. Kavandatava kalakasvatuse piirkonnas asuvad Natura 2000 linnu- ja loodusalad. Allikas: EELIS, märts 2022 Alade iseloomustus: Väinamere linnuala maismaa üldpindala on 48 720,6 ha ja veeosa üldpindala on 223 995 ha. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suurlaukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsklagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rudi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valgetoonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere loodusala maismaa pindala on 44 214,9 ha ning mereosa pindala on 209 242,7 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad 34 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid – 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood läänemõõkrohuga (7210*), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – 9180*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst- linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luhapisitigu (Vertigo geyeri). Tareste loodusala maismaa pindala on 204,5 ha ja veeosa pindala on 250,4 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), ranniku- lõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*). Hiiu madala loodusala veeosa pindala on 4508 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstav elupaigatüüp on karid (1170). Kõrgessaare-Mudaste linnuala maismaa pindala on 1879,3 ha ja veeosa pindala on 1638,3 ha. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri kohaselt soopart e. pahlsaba- part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Kõrgessaare-Mudaste loodusala maismaa pindala on 1261,8 ha ja veeosa pindala on 1638,3 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), lood (alvarid 6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230) ja puiskarjamaad (9070). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra). Paope loodusala maismaa pindala on 634 ha ja veeosa pindala on 1609,3 ha. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*), lood (alvarid 6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (9010*). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*). 35 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm 5.1.5. Kaitstavad loodusobjektid55 5.1.5.1. Kaitsealad ja hoiualad Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad järgmised kaitse- ja hoiualad (Joonis 14): Joonis 14. Kavandatava kalakasvatuse lähialas asuvad kaitstavad loodusobjektid56. Allikas: EELIS, märts 2022 ASUTUSESISENE Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340), mille kaitse-eesmärgid on ühtlasi ka osaks Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidest (vt ptk 5.1.4). Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide - soopardi (Anas acuta), luitsnokk-pardi (Anas clypeata), piilpardi (Anas crecca), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), rääkspardi (Anas strepera), suur-laukhane (Anser albifrons), hallhane (Anser anser), väike-laukhane (Anser erythropus), rabahane (Anser fabalis), hallhaigru (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), soorätsa (Asio flammeus), punapea- vardi (Aythya ferina), tuttvardi (Aythya fuligula), merivardi (Aythya marila), hüübi (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtka (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketülli (Charadrius dubius), liivatülli (Charadrius hiaticula), mustviirese (Chlidonis niger), valge-toonekure (Ciconia ciconia), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), välja-loorkulli (Circus cyaneus), auli (Clangula hyemalis), rukkiräägu (Crex crex), väikeluige (Cygnus columbianus bewickii), laululuige (Cygnus cygnus), kühmnokk-luige (Cygnus olor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laugu (Fulica atra), rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus grus), merikotka (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajaka (Larus canus), tõmmukajaka (Larus fuscus), naerukajaka (Larus ridibundus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaera (Melanitta fusca), mustvaera (Melanitta nigra), väikekoskla (Mergus albellus), jääkoskla (Mergus merganser), rohukoskla (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), tutka (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpüti (Podiceps cristatus), väikehuigu (Porzana parva), täpikhuigu (Porzana porzana), naaskelnoka (Recurvirostra avosetta), haha (Somateria molissima), väiketiiru (Sterna albifrons), räusktiiru (Sterna caspia), jõgitiiru (Sterna hirundo), randtiiru (Sterna paradisaea), tutt-tiiru 55 https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=KLO9101787&mount=view (külastus 03.03.2022) 56 Asutustele saadetavas versioonis on joonisel näidatud ka I ja II kaitsekategooria liigid. Avalikustamisele minevas versioonis I ja II kaitsekategooria liike joonisel ei kajastata vastavalt LKS § 53 lg 1 36 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria), tumetildri (Tringa erythropus), mudatildri (Tringa glareola), heletildri (Tringa nebularia), punajalg-tildri (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) elupaikade kaitse; Hoiuala kaitse-eesmärk on ka nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080*) ning II lisas nimetatud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), saarma (Lutra lutra), viigerhülge (Phoca hispida botnica), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lamptera fluviatilis), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), madala unilooga (Sisymbrium supinum) ja könttanuka (Encalypta mutica) elupaikade kaitse. Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mille kaitse-eesmärk on sama, mis Hiiu madala loodusalal (vt ptk 5.1.4). Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163), mille kaitse-eesmärkidest ei ole hõlmatud Kõrgessaare-Mudaste loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on järgmised Natura elupaigatüübid või kaitsealused liigid: nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb maismaal, hüüp on roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud lahtede ja vahetu ranniku-alaga. Tareste maastikukaitseala (KLO1000601), mille kaitse-eesmärkidest ei ole Tareste loodusala kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4) kaetud on: rukkiräägu (Crex crex) ja sookure (Grus grus) ning kareda jürilille (Cardamine hirsuta), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), roheka käokeele (Platanthera chlorantha), suure käopõlle (Listera ovata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens), ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpa (Dacthylorhiza fuchsii), kuradi- sõrmkäpa (Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dacthylorhiza incarnata), soo- neiuvaiba (Epipactis palustris), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) ja halli käpa (Orchis militaris) elupaigad. Paope looduskaitseala (KLO1000281), mille kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope loodusala kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*) ning kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). 5.1.5.2. Kaitstavad liigid ja nende püsielupaigad Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad järgmised kaitstavate liikide elupaigad ja püsielupaigad (PEP, vt Joonis 14): II kaitsekategooria: - Viigerhüljes (Phoca hispida, KLO9123890, vt ka ptk 5.1.9) – Alast 1 ca 6,7 km kaugusel liigi elupaik ning Kadakalaiu viigerhülge PEP (KLO3000099) ca 8,5 km kaugusel. Ka Väinamere loodusala ja hoiuala üheks kaitse-eesmärgiks on hallhülge elupaiga kaitse. Vt ka ptk 5.1.9. - Väikeluik (KLO9121505) – elupaik ca 4,7 km kaugusel Alast 1. - Kirjuhahk (KLO9121475) – elupaik ca 4,0 km kaugusel Alast 2. 37 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm III kaitsekategooria: - Hallhüljes (Halichoerus grypus, KLO9101787) – Alast 1 ca 2,7 km kaugusel Selgrahu hallhülge püsielupaik (KLO3000095) ning ca 3,8 km kaugusel liigi elupaik. Ca 12,5 km kaugusel asub Pujuderahu hallhülge PEP (KLO3000096). Ka Väinamere loodusala ja hoiuala üheks kaitse-eesmärgiks on hallhülge elupaiga kaitse. Vt ka ptk 5.1.9. 5.1.6. Merepõhja elustik ja elupaigad57 Euroopa Liidus on looduskaitseliselt oluliseks peetavad elupaigatüübid loendatud loodusdirektiivi (92/43/EEC direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku fauna ning floora kaitsest) I lisas, mis koondab endas elupaigatüüpe nii maismaalt, merest kui mageveekogudest. Kaitstavateks mere- põhja elupaigatüüpideks on mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid (1170). 2018. a teostati TÜ Eesti Mereinstituudi poolt olemasolevate materjalide põhjal karide ja liivamadalate elupaigatüüpide leviku modelleerimine kogu Eesti mereala kohta. Joonis 15 kohaselt jäävad mõlemad kavandatavad alad piirkonda, kus esineb liivamadalale vastav merepõhi. Joonis 15. Väljavõte Hiiu merealade maakonnaplaneeringu KSH aruandest (Joonis 5.4) – Liivamadalad 1110 (TÜ EMI, 2014) – oranž (kokku on võetud kõik alad, kus esineb TÜ EMI 2014. a teostatud modelleerimise alusel elupaigatüübile vastav merepõhi ning vähemalt üks tunnusliik), mereosa loodusalad ja planeeritavad tegevused Hiiumaa ümber. PT – tuuleenergia tootmise alad, PU – allveeleidude uputusalad, PV – vesiviljelusalad, väikelaevateed (rohelised), üldkasutatavad veeliiklusalad (sinised)58. 57 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 58 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae.2012-2015 38 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm EL Komisjoni otsus 2017/848 kehtestab Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) merepõhja elupaikade põhitüübid. 2018. a on TÜ Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud MSRD-s merepõhja elupaikade põhitüüpide leviku modelleerimine, mis tugineb samadele algandmetele, millel ka eelnev loodusdirektiivi elupaikade modelleerimine. Mõlema ala osas puuduvad põhjaelustiku (nii põhjaloomastiku kui põhjataimestiku) osas spetsiaalsed uuringud. Aladel ega nende läheduses ei paikne rannikumere hüdrobioloogilise seire alasid. Seetõttu pole piirkonnas põhjaelustikku seiratud ka riikliku keskkonnaseire raames. 5.1.7. Kalastik59 Merelist päritolu kalaliike leidub Läänemeres ligikaudu 30 liiki, siirdekalu 10 liiki ja rannikumeres elab ligi 20 liiki mageveekalu. Üldiselt on merealadest kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m) rannikuveed ja meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid vesi magevette kudema suunduvad liigid. Avatumad merealad, kus sügavust juba >5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja Läänemere lestale (Joonis 16). Alljärgnevalt jooniselt (Joonis 16) on näha, et Ala 1 jääb kalastiku jaoks tundlikule alale. Ala 2 jääb kalastiku jaoks tundlikust alast väljapoole. Ala 2 Ala 1 Joonis 16. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Potentsiaalsed koelmualad – kalastiku jaoks tundlikud alad Põhjalikuma ülevaate räime, Läänemere lesta, ahvena, koha, lesta, kilu, tursa ja Euroopa lesta võimalikest koelmualadest annab Eesti mereala planeeringu KSH aruanne (vt aruande ptk 4.2.1 ja joonised 4.2.1-1 kuni 4.2.1-8). TTJA koostatud eelhinnangu (vt Lisa 1) kohaselt viis TÜ Mereinstituut 2008. a läbi seireuuringu, mille tulemustest selgus, et piirkonnas esineb valdavalt lesta, kuid leiti ka turska, emakala, kammeljast, siiga, nolgust, kilu, tuulehaugi ja lõhet. Varasemalt on teada ka pullukala esinemine. Väikeste mõõtmetega kalade hulgast (kes reeglina nakkevõrkudesse ei jää) võib oletada väikese 59 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 39 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm mudila, pisimudila, madunõela ja merinõela esinemist. Üksikuid leide on teada ka jõesilmu, angerja ja võldase kohta. Tegemist on liivamadalaga. Luidja ja Paope lahe vahelisel alal on ajalooliselt paiknenud merisiia koelmualad, praegune koelmute seisund on teadmata. Kuna kalad levivad kogu mereala ulatuses, siis mõju kalastikule ei saa välistada. KMH aruandes on vajalik on hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt ning vajadusel määratleda leevendusmeetmed. 5.1.8. Linnustik60 Mereala linnustiku andmed on koondatud Eesti mereala planeeringu alusuuringuna tehtud linnustiku uuringutesse61,62. Kavandatavad kalakasvandusalad ei jää lindude jaoks olulistesse rändekoridoridesse. Küll aga paiknevad kavandatavad kalakasvanduse alad 2019. a linnustiku uuringu kohaselt linnustiku jaoks sensitiivsel alal63 (Joonis 17). Oluline veelindude sügisrände suund Maismaalindude tähtsamad rändekoridorid Eesti merealal Ala 2 Ala 1 Linnustiku sensitiivne ala Joonis 17. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest (Linnustiku uuring EOÜ, 2019), lilla – oluline veelindude sügisrände suund; hall – maismaalindude tähtsamad rändekoridorid Eesti merealal; helelilla – linnustiku sensitiivne ala; keskmine lilla – veeliiklusalad Mereala planeeringu KSH aruande kohaselt on sensitiivsed alad tänaste teadmiste põhjal kõige olulisemad avamere piirkonnad peatuvatele ja/või mere kohal üle lendavatele lindudele. Sensitiivsetel aladel tuleks vältida pikaajalise mõjuga tegevusi: avamerel kõrgete tehisobjektide (tuulepargid, sillad) rajamist ning ulatusliku ruumilise mõjuga merepõhja ja selle elustikku mõjutavaid tegevusi (näiteks uute kaevanduste rajamist). Vesiviljelus ei ole linnustikule sensitiivsel alal nimetatud kui välistatud tegevus. Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab 75 maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike >200. 60 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 61 Lindude_peatumisalad.pdf (hendrikson.ee) 62 eesti_mereala_lindude_randekoridoride_ja_meretuuleparkide_analyys_parandustega.pdf (rahandusministeerium.ee) 63 Vt Lindude peatumisalade analüüs. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019 (Joonis 109, lk 90) 40 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Läbirändavate arktiliste ja lähisarktiliste vee- ja rannikulindude rände kulgemist üle Lääne-Eesti mõjutab oluliselt ka sobivate rändepeatuspaikade rohkus64. Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist-novembrini. Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi. Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki65. 5.1.9. Hülged66 Hallhüljes on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega. Liigi teadaolevat käitumist arvestades võib väita, et hallhüljes kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd, enam levinud avamerelistel aladel ning pigem vähesel määral Väinameres. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt kaetud olemasoleva kaitserežiimiga (hallhülge püsielupaigad, vt ptk 5.1.5.2). Nende osas viiakse läbi regulaarset seiret ning arvukuse muutused ja alade kasutus on kajastatud riiklikus seireandmebaasis. Hallhüljes on väga kohanemisvõimeline liik, kes sisemeres harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi kasutab seda ära tulles saaki püüdma nt sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste lähedusse. See asjaolu on kindlasti oluline vesiehitiste, seal hulgas kalakasvatuste planeerimisel kuid seda võtmes, et need võivad hallhülgeid ligi meelitada ja põhjustada nn hüljestest lähtuvat "survet" mis võib tegevust segada. Viigerhüljes on Läänemeres kohatise levikuga liik, kelle alamasurkondadest hõlmavad Eesti rannikut Väinamere/Liivi lahe ning Soome lahe levilad. Loomad liiguvad eri alamasurkondade vahel harva ning pigem üksikute isendite tasandil. Selle alusel on HELCOM eraldanud viigerhülge lõunapoolsed, Eesti merealadega seotud asurkonnad (Eesti lääneranniku veealad, Soome laht ja Ahvenamaa-Turu saarestik) üheks korralduslikus üksuseks, millele kohalduvad mh liigi hea seisundi sihid. Eestis on viigerhüljeste võtme-elupaikadeks Väinameri, kus paiknevad jäävabal perioodil loomade peamised puhkealad ning Liivi laht, kus loomad toituvad. Nende alade vahel esinevad regulaarsed ränded. Eraldi ajutise elupaigana tuleb käsitleda loomade edukaks sigimiseks vältimatut merejääd mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Elupaikade kasutuse iseloomu selgitamiseks on kasutatud telemeetriat.67 Kui hallhülge Läänemere populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud hinnates seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi, siis viigerhülge puhul hea keskkonnaseisund saavutatud ei ole68. Hülgeid ja nende populatsioonide head seisundit mõjutavatest olulisematest inimtekkelistest teguritest võib välja tuua tundlikkuse keskkonna- reostuse suhtes, hukkumise kalapüünistes (nn kaaspüük) ning häirimise sigimisaladel. Viiger- hüljeste puhul on eriti oluliseks ka kliimamuutustest tulenevad mõjud sigimisedukusele. Talvedel, mil sobivat jääd ei teki või see ei püsi ei ole liigil võimalik edukalt sigida. Eeskätt viigerhülge kui ohustatuma ning tundlikuma liigi puhul on oluline vältida antropogeensete tegurite lisamõju teket.69 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnangu (MTÜ ProMare, 2019) kohaselt on vesiviljeluse piirkonnad avamerel hüljestele potentsiaalselt madala häiringutasemega ning nende asukohad ei ole nt viigerhüljeste regulaarsete rännete osas olulised. Ala 1 piirkonnas esineb 3-4 viigerhüljest 5x5 km ruudu kohta ning Ala 2 piirkonnas 1 viigerhüljes (Joonis 18). 64 Kuresoo, A., Leito, A. & Luigujõe, L., 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest 65 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne 66 Eesti mereala planeeringu alusuuring: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ ProMare, 2019 67 Vt täpsemalt Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnangut (2019) ning Eesti mereala planeeringu KSH aruande ptk 4.2.3 68 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019 69 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 41 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Ala 2 Ala 1 Joonis 18. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Viigerhüljeste rändealad (hüljeste arv 5x5 km ruudu kohta) Oluline on aga asjaolu, et hüljeste liikumisteede lähedal olevad vesiviljelusehitised pälvivad vähemalt hallhüljeste tähelepanu ning nende rajamisel merre tuleb arvestada loomade kõrgendatud huviga. Ilmselt püüavad hülged sumpadest kala kätte saada ning ilmneb vajadus toodangut loomade rüüste eest kaitsta. Näiteks kui ilmselt suhteliselt madala veealuse müra tasemega kalasumbad saavad hallhüljeste rünnaku objektiks ei pruugi olla akustiliste peletus- seadmete kasutamine enam kooskõlas kalasumba hoonestusloa juures tehtud hinnangutega, sest veealuse müra komponent saab oluliseks ning võib isegi iseseisva faktorina välistada rajatisi teatud piirkondades. Kultuuripärand Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse (seisuga 25.03.2022) kohaselt asuvad lähimad veealused kultuuripärandi objektid kavandatavast kalakasvatusalast Ala 1 üle 5 km kaugusel. Alale 2 lähimad teadaolevad veealused kultuuripärandi objektid (arheoloogiamälestised) on järgmised (vt Joonis 19): - Priki Aid vrakk (reg nr 27877). Kultuurimälestiste registri kohaselt asub 1863. a suvel tugeva tormi ajal uppunud kaubalaeva vrakk Hiiu madalast kirdes ligikaudu 35 m sügavusel. Veealuse mälestise seisukorda on 03.08.2012 hinnatud heaks. Mälestis asub Alast 2 ca 4,5 km kaugusel loodes. - Laevavrakk nr 30737. Kultuurimälestiste registri kohaselt asub 2013. a avastatud ja tõenäoliselt 18. saj lõpus /19. saj-l uppunud kaubapurjelaeva vrakk Hiiu madalast kirdes ja ca 10 miili Kõpu poolsaarest põhjas. Sügavus leiukohal on 33-36 m. Veealuse mälestise seisukorda on Muinsuskaitseamet 2014. a teostatud tööde käigus hinnanud stabiilseks – Läänemeres on head tingimused puidust vrakkide pikaajaliseks säilitamiseks. Mälestis asub Alast 2 ca 5,3 km kaugusel loodes. Veealustele mälestistele on kehtestatud ka kaitsevöönd. 42 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Laevavrakk nr 30737 Priki Aid vrakk Joonis 19. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 2 piirkonnas (seisuga 12.04.2022) Sotsiaal-majanduslik keskkond Kavandatavad kalakasvanduse alad asuvad rannikust, sh asustusest üle 4 km kaugusel. Ala 1 paikneb Kärdla linnast (lähim tiheasustusala) ca 4,5 km ning Lehtma sadamast ca 6 km kaugusel. Ala 2 paikneb Kõrgessaare sadamast ca 9 km kaugusel. Kavandatava tegevuse alad jäävad Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemere alarajooni 29 ja ICES statistilisse ruutu 47H2.70 Hiiu mereplaneeringus märgitud vesiviljelusala PV1 asub Eesti territoriaalvee väikeses püügiruudus 271 ja vesiviljelusala PV2 asub Eesti territoriaalvee väikses püügiruudus 290. Väikesed püügiruudud 271 ja 290 on olulised rannapüügi piirkonnad. Eesti mereala planeeringu kaardirakenduse71 andmetel ei jää kavandatavad kalakasvatuse alad traalpüügi piirkonda. Ala 1 jääb vastavalt 7,2 t/a (joonisel tähistatud helesinise ruuduna) ja Ala 2 vastavalt 34,1 t/a (joonisel tähistatud tumesinise ruuduna) rannapüügi alana tähistatud ruutu (vt Joonis 20). Arvestades Ala 1 ja Ala 2 kauguseid rannikust (üle 4-6 km kaugusel), võib siiski eeldada, et rannapüük ei toimu nii kaugel merealal ning seetõttu ei ole rannapüük kalakasvanduste rajamiseks antud aladele välistavaks asjaoluks. Maaeluministeeriumi andmetel72: - Eesti territoriaalvee väikses püügiruudus 271 püüti aastatel 2019-2021 kaluri kalapüügiloa alusel kokku 26,5 tonni kala, mis moodustab 3% kogu Hiiu maakonna 3 aasta rannapüügi saagist. 2019. a püüti püügiruudust 271 kaluri kalapüügiloa alusel 8,8 tonni kala, 2020. a 7,7 tonni kala ja 2021. a 10 tonni kala. Kõige suurema osakaalu saagist moodustas lest (keskmiselt 22% püügiruudu kolme aasta rannapüügi kogusaagist). - Eesti territoriaalvee väikses püügiruudus 290 püüti aastatel 2019-2021 kaluri kalapüügiloa alusel kokku 116,6 tonni kala, mis moodustab 14,4% kogu Hiiu maakonna 3 aasta rannapüügi saagist. 2019. a püüti püügiruudust 290 kaluri kalapüügiloa alusel 32 tonni kala, 70 LISA 2 (riigiteataja.ee) (külastus 25.03.2022) 71 http://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html (külastus 25.03.2022) 72 Maaeluministeeriumi 17.03.2022 kiri nr 6.2-15/369-1 TTJA-le 43 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm 2020. a 36,4 tonni kala ja 2021. a 48,2 tonni kala. Kõige suurema osakaalu saagist moodustas lest (keskmiselt 45,5% püügiruudu kolme aasta rannapüügi kogusaagist). Ala 2 Ala 1 Joonis 20. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Rannapüük (2011- 2020 keskmine aastane kalasaak tonnides) Merealade kohta koostatud planeeringute joonistelt (vt Joonis 1 ja Joonis 6) nähtub, et arendaja taotletavad Ala 1 ja Ala 2 ei kattu ka muude aladega – rahvusvaheline laevatee, väikelaevade vee- liiklusala, kaadamisalad, ankrualad, varjumisalad, riigikaitse objektid, kaitstavad loodusobjektid ja kalastiku jaoks tundlikud alad ehk potentsiaalsed koelmualad sügavusega <5 m (v.a Ala 1 väikeses ulatuses (vt Joonis 21), mis otseselt välistaks kalakasvanduse rajamise väljapakutud asukohtades. Ala 1 Joonis 21. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest Ala 1 piirkonnas. Kalakasvatust välistavad alad (02.2021 seisuga) 44 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Kavandatav Ala 1 asub Kärdla lennuvälja lähiümbruses, kuid see ei välista otseselt kavandatava tegevuse elluviimist. Lennuamet73 on oma 23.11.2020 kirjas nr 4.6-8/20/4901-2 TTJA-le märkinud, et kogu kavandatava tegevuse käigus (sh kalade sumpa laskmisel kui ka sügisese väljavõtmisel) on seetõttu oluline väldita lindude massilist toitumisrännet piirkonda. Täpsemad tingimused kavandatava tegevuse elluviimiseks selguvad uuringute valmimisel ja KMH aruande koostamisel. Piirkonna muud seonduvad tegevused KMH läbiviimisel arvestatakse ka teiste piirkonnas asuvate ja kavandatavate tegevustega, millel võib olla koosmõju kavandatava kalakasvatusega. Koosmõju võib olla nii positiivne (nt karbi- ja vetikakasvanduste rajamine aitab vähendada Läänemere reostuskoormust) kui ka negatiivne (lähestikku paiknevate kalakasvanduste mõjud võivad kumuleeruda reostuskoormuse osas). Kavandatava tegevuse Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas on esitatud järgmised hoonestusloa taotlused (HLT) vesiviljeluse või tuuleenergeetika arendamiseks (Joonis 22 ja Joonis 23)74: - Ösel Offshore OÜ (HLT esitatud 28.02.2017), forelli (vikerforell) ja/või lõhe kasvandus kokku 3 asukohas. Lähim neist asub Alast 2 ca 8 km kaugusel kirdes; - Nordic Trout AB (HLT esitatud 08.01.2021) kalakasvatus (sama, mis Ala 2); - Agro Marine OÜ (hoonestusluba antud, 6 ha, Võirahu karbikasvatus) ca 950 m Alast 1 idas; - Enefit Green AS (HLT esitatud 15.04.2010). Alast 2 jääb ca 4,5 km kaugusele põhja meretuulepargi 2. ala (7300 ha) ja ca 13 km kaugusele läände meretuulepargi 3. ala (3700 ha). Alast 1 jääb ca 10 km kaugusele põhja meretuulepargi 1. ala (6400 ha); Ühele alale 2 HLT taotlust (ca 80 m Alast 1 loodes ja ca 900 m Alast 2 idas): - Nordic Trout AB (HLT esitatud 23.04.2018) kalakasvatus; - Saaremere Kala AS. Kalakas (HLT esitatud 10.07.2018, ca 100 ha) kalakasvatus. Joonis 22. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 1 piirkonnas 73 Alates 01.01.2021 Transpordiamet 74 Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendus seisuga 25.03.2022 45 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Joonis 23. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 2 piirkonnas Kumulatiivset mõju teiste piirkonna objektidega hinnatakse niivõrd, kui see informatsioon on keskkonnamõju hindajale kättesaadav st näiteks veekvaliteedi modelleeringusse saab hõlmata objekte, mille kohta on kättesaadavad vähemalt esialgsed kavandatava reostuskoormuse või tegevusmahu andmed. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Kalakasvanduse kavandamisel ja KMH läbiviimisel tuleb leida lahendused, mis ei halvenda Eestile kehtivate reostuskoormuse sihtide täitmist ja seega ei põhjusta mõjusid teistele Läänemere- äärsetele riikidele. Lähtudes eeltoodust võib öelda, et kavandatava tegevuse elluviimisega tõenäoliselt riigipiiriülest olulist negatiivset mõju ei kaasne. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. 46 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm 6. Ülevaade hindamismetoodikast ja vajalikest uuringutest KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud Hoonestusloa taotluse menetluseks ja KMH aruande koostamiseks on vajalikud järgmised uuringud: 1. Veekvaliteedi keemiliste ja füüsikaliste näitajate analüüsid Selgitamaks veekvaliteeti ning selle võimalikku muutust kavandatava tegevuse tagajärjel on vaja fikseerida olemasolev olukord ning modelleerida võimalikku muutust. Veekvaliteedi olemasoleva olukorra fikseerimiseks kasutatakse võimalusel juba toimivat seire- süsteemi (nt riiklik seire ja teadusprojektide andmed) ning vajadusel teostatakse täiendavaid analüüse. Lisaks veekvaliteedi seirele teostatakse modelleerimine veekvaliteedi muutuste prognoosimiseks ja mõjude hindamiseks. Modelleerimine teostada kalakasvanduse erinevate alternatiivsete lahenduste korral. Hinnata tuleb kalakasvanduse poolt tekitavat täiendavat toitainete koormust Hiiu madala rannikuveekogumile. Lisaks leida piirkonna teised olemasolevad ja kavandatavad toitainete koormuseallikad, sh samasse piirkonda teiste kavandatavate kalakasvanduste koormused. Lähtuda keskkonnaministri 02.04.2020 määrusest nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sh vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded.“ Määruse § 4 lõike 6 kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada aastas keskmiselt 7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kilogrammi toodetud kala kohta. 2. Piirkonna veevahetustingimused Selgitada piirkonna hüdrodünaamika (hoovused ja vee liikumise peamine suund) ja batümeetria (sügavusmõõtmine). Uuring on vajalik, et täpsustada kalakasvanduse mõju vee kvaliteedile ning seeläbi ka põhja- ja rannikukooslustele, sh elupaigatüüpidele ja kaitstavatele aladele. 3. Merepõhja setete omaduste uuring Merepõhja setete omaduste uuring on otstarbekas ühildada kalakasvanduse projekteerimiseks vajalike uuringutega (merepõhja ehitusgeoloogiline ja geotehniline uuring). Mõju võib ilmneda sumba ankru põhja paigaldamisel. 4. Heljumi tekke ja leviku modelleerimine Teostada tuleb ankurdamisega seotud heljumi tekke ja leviku modelleerimine ja selle käigus võrdlus looduslike protsessidega. 5. Merepõhja elustiku ja -taimestiku inventuur ja seisund Kaardistada põhjakooslused Ala 1 ja Ala 2 alusel alal ja nende mõjualas asuvate madala mere põhjakoosluste/elupaikade ühekordne kirjeldus. 6. Allveearheoloogiline uuring Muinsuskaitseamet on oma 15.12.2020 kirjas nr 5.1-17.6/1176-1 TTJA-le märkinud, et KMH käigus tuleb määrata koormatava ala mõjuala ning seejärel viia läbi allveearheoloogiline uuring nii taotletaval koormataval alal kui mõjualal (MuKS § 31 lg 3, § 32 lg 2, § 46 lg 6). Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS 47 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm § 68-69). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama MuKa-le uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande (MuKS §-d 46-48). Uuringu tulemused on aluseks veealusele kultuuripärandile mõjude hindamisel. Hindamismetoodika kirjeldus Mõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ja selle rakendusaktid. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 20 sätestatud nõudeid. KMH läbiviimisel lähtutakse Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud asjakohastest juhendmaterjalidest75. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse KMH alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte, varasemalt läbi viidud ning käesoleva KMH raames teostatavate uuringute tulemusi (vt ptk-d 4 ja 6.1). KMH aruande koostamisel hinnatakse muutusi olemasoleva olukorra suhtes, mis toimuvad kavandatava tegevuse rakendumisel. Selleks prognoositakse KMH käigus tagajärgi (nt saasteainete levik), mis võivad põhjustada muutusi keskkonnaelementides (setetes, veekvaliteedis jms). Oluline on sealjuures vaadelda keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtjate (kalastik, hülged jms) kontekstis. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib: - eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, - põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või - seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.76 Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. Mõjude ulatus sõltub mõju liigist (vt ptk 7.2) ja seda täpsustatakse KMH läbiviimise käigus (vt ptk 7.4). 75 Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-juhendmaterjalid (külastus 25.03.2022) 76 KeHJS § 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv 48 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm 7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. Eeldatavad mõjuallikad Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja kirjeldusest (vt ptk 2) ning eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast (vt ptk 5). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need kalakasvatuse rajamise ja käitamisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda Läänemeres Hiiumaa ranniku lähistel. Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks. Ehitusaegsed (sumpade paigaldus ja eemaldamine) mõjuallikad:  setete liikumine ankrute paigaldamisel (mõju veekvaliteedile ja mereelustikule);  laevaliikluse müra (kaasneb sumpade paigaldamise ja eemaldamisega; võimalik mõju linnustiku jaoks sensitiivsele alale). Kasutusaegsed mõjuallikad:  heide vette ja põhjasetetesse (tarbimata sööda ja heidete/jääkainete, sh ravimite/ kemikaalide, settimine; võimalik mõju mere seisundile ja mereelustikule);  müra (söödapraamide liikumine);  võimalikud avariiolukorrad ja lekked (nt söödapraamidelt);  bioturvalisuse riskid. Mõjuala suurus Teaduskirjanduse andmetel on kalakasvanduste mõjualaks (alaks, kus on tuvastatav toitainete kontsentratsiooni muutus) tavapäraselt ca 200 m. Kauglevi on kirjandusallikate alusel võimalik kuni 3-4 km raadiuses.77 Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Teatud mõjutatavate keskkonnaelementide osas on mõjuala ulatust hinnatud KMH algatamisele eelnenud eelhindamise raames. Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust (vt ptk 2) ning tegevuse asukohast ei ole ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile (vt ptk 5.5). Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas (vt ptk 5) ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 0) kaudu. 77 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 49 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm 7.3.1. Looduskeskkond Mõju merevee kvaliteedile Veeseadusest ning mitmetest strateegilistest dokumentidest tulenevalt on Eesti eesmärgiks saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Kalakasvanduse peamine mõju seisneb toitainete ning teiste saasteainete lisandumises merevette. Toitainete lisandumine halvendab veekvaliteeti ja põhjustab eutrofeerumist. Arvestades veekogumi praegust seisundit, mis ei ole hea, keskendub KMH just meetmetele ning tehnoloogiatele, mis võimaldaksid kalakasvanduse rajamist nii, et mere seisund ei muutuks sellest halvemaks. Kalakasvanduse keskkonnamõjude hindamisel hinnatakse hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kalakasvandusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvandus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida.78 Keskkonnaministri 02.04.2020 määruse nr 17 Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesi- viljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada aastas keskmiselt 7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kg toodetud kala kohta. Kavandatava kalakasvanduse kohta on tehtud esialgsed arvutused fosfori ja lämmastiku heite koguste kohta erinevate alternatiivide korral, mis on esitatud ptk-s 2.3. Kavandatavate alade piirkonnas ei ole täpseid uuringuid teostatud, mistõttu tuleb need läbi viia käesoleva arenduse raames (vt ptk 6.1), et oleks võimalik hinnata kavandatava kalakasvanduse poolt tekitatavat täiendavat toitainete koormust merevee kvaliteedile. Lokaalsed mõjud on seotud toitainete kontsentratsiooni tõusust tingitud ebasoovitavate nähtustega. Siia kuuluvad näiteks kalasumpade all paikneva merepõhja orgaanilise aine sisalduse suurenemine, hapnikudefitsiidi teke, elustiku hävimine jne ning vee toitelisuse kasv, pelaagiliste mikrovetikate vohamine, suurvetikate- ja -selgrootute koosluste muutused ning oportunistlike liikide massarengud kalasumpade vahetus naabruses. KMH raames teostatavate uuringute käigus (vt ptk 6.1) määratakse vabanevate saasteainete hulk ning modelleeritakse nende levikut ja kontsentratsiooni ning võrreldakse neid kehtestatud kvaliteedinormidega (rannikumeres ja HELCOMi normid avameres). Hinnatakse ka toitainete sisalduse kasvu kalakasvanduse ümber (sh Natura aladel) ning selle mõju hapnikutingimustele ja põhjaelustikule (võimalikud vetika- õitsengute tekked, hapnikupuudus jne). Hinnatakse mõju veekvaliteedile ja eutrofeerumisele.79 Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, säästev sinise majanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered. Söödana kavatseb arendaja kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset kalasööta, mis on arendaja sõnul hetkel teadaolevatest söötadest väikseima keskkonna- koormusega. Kui kalakasvanduse elluviimise ajaks tekib mõni keskkonna sõbralikum kalasööt, siis kasutatakse võimalusel seda. Arendajal on vajalik taotleda ka vee erikasutusluba tahkete ainete merre uputamiseks ning kalakasvatuseks. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele - Tareste maastikukaitseala kaitse-eesmärkidest ei ole Tareste loodusala kaitse- eesmärkidega kaetud rukkiräägu (Crex crex) ja sookure (Grus grus) ning kareda jürilille (Cardamine hirsuta), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), roheka käokeele (Platanthera chlorantha), suure käopõlle (Listera ovata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens), ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpa (Dacthylorhiza fuchsii), kuradi-sõrmkäpa (Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dacthylorhiza incarnata), soo- 78 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 79 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 50 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm neiuvaiba (Epipactis palustris), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) ja halli käpa (Orchis militaris) elupaigad. Eelnimetatud liikide elutegevus on seotud maismaaga, kuhu tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada. Seega puudub kavandataval tegevusel negatiivne mõju eelnimetatud kaitse-eesmärkidele ning KMH aruandes vajadus teemat käsitleda. - Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse-eesmärkidest pole hõlmatud Kõrgessaare-Mudaste loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega järgmised Natura elupaigatüübid või kaitsealused liigid – nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb maismaal, hüüp on roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud lahtede ja vahetu ranniku-alaga. Arvestades, et kavandatav tegevus leiab aset Kõrgessaare-Mudaste hoiuala piirist ca 6 km kaugusel ning tulenevalt kaitse-eesmärkideks seatud Natura elupaigatüübi ning linnuliikide elupaiganõudlusest, ei ole põhjust eeldada negatiivse mõju esinemist viidatud kaitse-eesmärkidele. Seega puudub vajadus teemat KMH aruandes käsitleda. - Paope looduskaitseala kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope loodusala kaitse- eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused (6410), aas- rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*) ning kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Nimetatud Natura elupaigad paiknevad maismaal, kuhu tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada. Kaitsealuste liikide elutegevus on seotud kas vahetult rannikuga, maismaaga või siseveekoguga, mistõttu tulenevalt tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada. Eelnevale tuginedes puudub tegevusel negatiivne mõju nendele Paope looduskaitseala kaitse-eesmärkidele, mis ei ole eraldiseisvalt määratud Paope loodusala kaitse-eesmärgiks ning puudub vajadus teemat KMH aruandes käsitleda. - Paope looduskaitseala ning Kõrgessaare-Mudaste hoiuala nende kaitse-eesmärkide osas, mis ühtivad Paople loodusala, Kõrgessaare-Mudaste loodusala ning linnuala kaitse- eesmärkidega, on hinnang antud Natura 2000 eelhindamise raames (vt KMH algatamise otsuse lisana esitatud Eelhindamise ptk 3). Eelhindamise tulemusena leiti, et ei saa välistada kavandatava tegevusega kaasnevat mõju Hiiu madala, Tareste, Väinamere, Paope, ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalale ning Väinamere ja Kõrgessaare-Mudaste linnualale, mistõttu tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohane hindamine viiakse läbi pärast ptk-s 6.1 nimetatud seonduvate uuringute valmimist KMH aruande etapis. Mõju kalastikule, linnustikule ja hüljestele Kalakasvatuse tegevuse tulemusel võib väheneda või muutuda ka lähiümbruse põhjaloomastiku liigiline koosseis ning mitmekesisus, mis omakorda kahandab neist toituvate kalade toidubaasi. See toimub kasvanduses pidevalt juurde tekkiva orgaanika kuhjumisel merepõhja, kus ei jõuta seda ära lagundada. Kui veekihid korralikult ei segune, võib kasvanduse piirkonnas merepõhjas tekkida hapnikuvaene keskkond, mille tulemusel hävib või muutub ka sealne elustik. See võib mõjutada negatiivselt põhjaeluviisilisi kalu, näiteks lesta, kes toitub ja koeb kavandatava kalakasvatuse asukohas. Kalakasvanduse mõju ca 300 m kaugusel asuvale Väinamere linnualale ja ka kaugemal asuvatel linnualadel kaitse-eesmärgiks nimetatud linnuliikidele tuleneb veekvaliteedi muutusest/ halvenemisest, mis mõjutab eeldatavasti veelindude toidubaasi. Linde mõjutab ka tihenev laevaliiklus ja oht õlireostusele. TTJA on KMH algatamisotsuses (vt Lisa 1) märkinud, et mõju 51 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm hindamisel lindudele lähtuda olemasolevatest uuringutest ning kaaluda lindude rände kõrghooajal töödele ajaliste piirangute seadmist, kui mõju ulatub lindude peatumispaikadeni. Eesti mereala planeeringu KSH aruande kohaselt ei ole vesiviljeluse arendamine avamerel mereimetajate jaoks olulise mõjuga tegevus. Samas peab merre kalakasvanduste rajamisel arvestama võimaliku hallhüljeste tekitatava kahjuga. Üldiselt on teada, et hallhülge näol on tegemist väga kohanemisvõimelise liigiga, kes harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi kasutab seda ära tulles saaki püüdma näiteks sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste lähedusse. See asjaolu on kindlasti oluline kalakasvanduste planeerimisel – arvestada tuleb, et need võivad loomi ligi meelitada ja põhjustada nn hüljestest lähtuvat "survet" mis võib tegevust segada. Kalakasvatuse mõju hüljestele võib tulla tihenevast laevaliiklusest ning mürast. KMH-s tuleb analüüsida sumpade paigaldamise/eemaldamise ning kalade söötmisega seonduva laevaliikluse ja kalakasvatuse tööga seotud mõju hüljestele. KMH aruandes tuleb ühtlasi välja pakkuda leevendusmeetmed, et ära hoida röövlindude ja hüljeste hukkumine kaitsevõrku kinnijäämise tõttu. Mõju põhjataimestikule ja -loomastikule KMH raames teostatavate uuringute tulemusena selgitada võimaik mõju merepõhja taimestikule ja loomastikule (vt ptk 6.1). 7.3.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on kalakasvatuse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel, toodete töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Samalaadne mõju võib kaasneda ka juhul, kui kasutatakse eraldi kalalaeva kalade realiseerimiseks kasvuhooaja lõpus. Ebameeldiva lõhnana võib esineda loomulik kalalõhn, kuid selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Kavandatava kalakasvatuse sumpadest ei ole eeldada õhusaaste teket. Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Seega puudub vajadus õhusaastet ja selle mõju KMH aruandes täpsemalt käsitleda. Kalakasvatuses tekib omapärane „kalalõhn“. Samas ei teki tavapärase töö käigus ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Kuna avamere kalakasvatuse puhul ei ole tegemist tööstusega, ei ole pidevat müra esinemist ette näha. Müra esineb seoses praamide ja söödapumpade kasutamisega, aga ka juhul, kui kasutatakse kalalaeva. Eeldades, et kalakasvatuses kasutatavad veesõidukid sõidavad piirkiirusega, võib lisanduvat laevaliiklust ja selles tulenevat müra pidada väheoluliseks. Vähene vibratsioon võib esineda kalakasvatuse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise vibratsiooniga, mille mõju võib pidada väheoluliseks. Valguse ja kiirguse mõju ei ole ette näha. Kavandatavas kalakasvatuses on müra teket eeldada peamiselt meretranspordist (personali, kalade sööda ja kalade vedu). Vähesel määral esineb müra ka söötmistehnika kasutamisel, mida tekitavad pumbad ja sööda torud. Samas ei ole kalakasvatus tööstus, mis tekitaks tugevat müra. Veeliiklusega kaasnevad mõjud avalduvad veeliiklusalade kasutamise ajal lainetuse tekkena, häiringutena ja õnnetusjuhtumite korral võimaliku reostusena. Teisalt suurendab navigatsiooni- märkide paigaldamine veeliiklusaladele laevaliikluse turvalisust, mis omakorda vähendab nii laevaõnnetuste toimumise riske, kui ka juhuslikult liikumispiiranguga looduskaitselistele aladele 52 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm sattumise tõenäosust80. Väliskeskkonna müratase peab jääma alla keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud müra sihtväärtust II kategooria alal päeval (07.00-23.00) 50 dB ja öösel (23.00-07.00) 40 dB. Eeldades, et väikelaevad sõidavad lubatud piirkiirusega, siis keskmiselt 2 väikelaeva lisandumine ühes päevas (töötajate transport) ei muuda müraolukorda olulisel määral ja mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Müra teket on eeldada samuti sumpade paigaldamise ja eemaldamise perioodil. Nimetatud tegevused toimuvad avamerel ja seega ei jõua müra elamute ega ühiskasutatavate hooneteni. Samas võib müra mõjutada tundlike linnuliikide pesitsus- või toitumisalade kvaliteeti, kuid mõju on lühiajaline ega põhjusta püsivaid muutusi linnustiku struktuuris. Vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse reostust ette ei ole näha. Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib esineda ainult ehitustöödel, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. Eeltoodust lähtudes puudub vajadus käsitleda müra, vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse võimalikku mõju edaspidi KMH aruandes. 7.3.3. Kultuuripärand Arvestades arheoloogiamälestiste kaugust kavandatava kalakasvanduse aladest (vt ptk 5.2), ei ole põhjust eeldada olulist mõju kultuuripärandile kalakasvatuse rajamise ega opereerimise perioodil. Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduse nõudeid. KMH aruandes tuleb analüüsida vee keemilise koostise muutuse mõju ulatust praegu teada olevate või KMH raames läbiviidava allveearheoloogilise uuringu (vt ptk 6.1) käigus avastatud võimaliku kultuuriväärtusega vrakkide säilivuse seisukohast. 7.3.4. Inimese tervis, heaolu ja vara Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega planeeritav tegevus ei mõjutada elamuid. Kuna piirkonda kavandatakse ka teisi kalakasvandusi (vt ptk 5.4), tuleb KMH aruande koostamisel hinnata kalakasvanduste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega kaasnevaid riske, vajadusel määrata eri ettevõtete kasvanduste vahemaad bioturvalisuse riskide vältimiseks. KMH-s tuleb käsitleda võimalikku koosmõju kaadamisalade ja laevateedega. Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest ning kalakasvatuse käitamise ajal söödapraami ja kalalaeva kasutamisel. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Hoonestusloa taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. 80 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae.2012-2015 53 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike. Rahandusministeerium on oma 04.12.2020 kirjas nr 15-1/7970-2 TTJA-le märkinud, et kavandatava tegevuse sotsiaal-majanduslik mõju on positiivne, kuna toetab majanduse kasvu, piirkonna arengut ja loob juurde uusi täiendavaid töökohti. Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Kuna vastav info ei ole avalik, siis tuleb merepõhja puudutavate tegevuste korral konsulteerida Kaitseministeeriumiga ja vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas. Maaeluministeerium on oma 16.12.2020 kirjas nr 6.2-15/2654-1 TTJA-le märkinud, et Eestis on vesiviljelus pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevusala. Oluline on, et kalakasvanduste planeerimisel ja rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused. Seetõttu tuleb kindlasti vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatavate kalakasvanduste vahel ning arvestada tehniliste lahenduste väljatöötamisel loodusliku kalavaru mittekahjustamise vajadusega. Kalakasvatuses ei kasutata ohtlike aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Kokkuvõte Lähtudes kavandatavast tegevusest (vt ptk 2) ja sellega kaasnevatest võimalikest mõjuallikatest (vt ptk 0), eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast (vt ptk 5) ning käsitlusalal esinevatest mõjutatavatest keskkonnaelementidest ja neile avalduva mõju olulisusest (vt ptk 7.3) tuleb KMH aruande koostamise käigus hinnata mõju järgmistes valdkondades:  mõju Hiiu madala rannikuveekogumile;  mõju merekeskkonnale;  mõju Natura 2000 aladele;  mõju kaitstavatele loodusobjektidele;  mõju piirkonna vee-elustikule, sh põhjataimestikule ja -loomastikule;  mõju kalakoelmutele ja kalastikule (Ala 1)  mõju hüljestele, sh hüljestest tulenev risk kalakasvandusele;  mõju linnustikule;  sotsiaal-majanduslik mõju (kalapüük, kohalikud elanikud, kogukond ja tööhõive);  koosmõju teiste tegevustega (olemasolevad ja kavandatavad) piirkonnas, sh kaadamisalad ja laevateed;  bioturvalisusega kaasnevad riskid;  veealused kultuuripärandi objektid (juhul, kui neid uuringu käigus avastatakse).  hädaolukorrad, võimalikud õnnetused. Eelnimetatud teemasid käsitletakse KMH aruandes, sest KMH programmi koostamise ja eelhindamise ajal ei ole võimaliku mõju ulatus ja olulisus täpselt teada või tegemist võib olla võimaliku keskkonnamõjuga, mis vajab täpsemat analüüsi või uuringut. Pärast ptk-s 6.1 nimetatud uuringute valmimist koostatakse KMH aruanne, kus hinnatakse eelnimetatud mõjude suurust, ulatust, olulisust ning käsitletakse oluliste negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi. Mõju hinnatakse tegevuse erinevate etappide kaupa (kalakasvanduse rajamine, käitamine ja likvideerimine). 54 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm TTJA koostatud eelhinnangus ja KMH programmi koostamisel jõuti järeldusele, et:  Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile.  Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik.  Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib esineda ainult sumpade paigaldamisel või eemaldamisel, kuid see on lühiajaline ja väheoluline.  Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.  Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet.  Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju registrisse võetud looduvaradele, kuna kalakasvatuse asukohas ei asu loodusvarasid.  Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset piiriülest keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile. Seetõttu ei ole eeldatavasti täpsem mõju hindamine neile keskkonnaelementidele KMH aruande koostamise käigus vajalik. 55 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm 8. Ülevaade KMH programmi menetlusest KMH programmi etapi eeldatav ajakava KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ga sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg. KMH programmi etapi eeldatav ajakava vt Tabel 5. Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava Tegevus Periood, aeg Täitja KMH algatamine 21.02.2022 Tarbijakaitse ja (KMH menetluse ja ajagraafiku algus) Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) KMH eksperdirühm koos arendajaga koostavad veebr-mai 2022 Skepast&Puhkim OÜ, KMH programmi eelnõu Eesti Sinitaristu OÜ Arendaja esitab KMH programmi eelnõu otsustajale 1 nädala jooksul peale Eesti Sinitaristu OÜ KMH programmi kooskõlastamist arendaja ja konsultandi vahel Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust 21 päeva jooksul KMH TTJA nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele programmi saamisest* seisukoha esitamiseks Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma 30 päeva jooksul KMH Asjaomased pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi programmi saamisest* asutused kohta seisukoha Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab 1 kuu TTJA arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse Kuni 1 kuu Skepast&Puhkim OÜ, korral KMH programmis parandused ja täiendused Eesti Sinitaristu OÜ ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud 1 nädala jooksul peale Eesti Sinitaristu OÜ, programmi KMH programmi Skepast&Puhkim OÜ kooskõlastamist arendaja ja konsultandi vahel Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud 21 päeva jooksul KMH TTJA programmi programmi saamisest Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust 14 päeva jooksul TTJA väljapanekust ja avalikust arutelust kontrolli tulemuste selgumisest* Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku Eeldatavalt 2 nädala TTJA väljapaneku jooksul Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH Eeldatavalt 2 nädala Eesti Sinitaristu OÜ, programmi avaliku arutelu jooksul TTJA KMH programmi täiendamine lähtudes 30 päeva jooksul Skepast&Puhkim OÜ, avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja avaliku arutelu Eesti Sinitaristu OÜ vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele toimumisest, vastamine Arendaja esitab KMH programmi otsustajale 1 nädala jooksul peale Eesti Sinitaristu OÜ, nõuetele vastavuse kontrollimiseks KMH programmi Skepast&Puhkim OÜ kooskõlastamist 56 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm Tegevus Periood, aeg Täitja arendaja ja konsulandi vahel Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust 30 päeva jooksul KMH TTJA nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks programmi saamisest* tunnistamise otsuse. Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlus- Eeldatavalt 2 nädala TTJA osalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes jooksul Asjaomased asutused jm huvitatud ja/või mõjutatud isikud Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu on loetletud järgmises tabelis (vt Tabel 6). Tabel 6. Mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega e-post/kaasamise või Huvitatud asutus/isik Kaasamise põhjendus teavitamise viis Asjaomased asutused Keskkonnaamet [email protected] Kuulub asjaomaste asutuste hulka -- Lääne regioon lähtuvalt KeHJS § 23 lg 2 ja § 16 lg 3 p 3. Teostab järelevalvet loodus- keskkonna ja -varade kasutamise üle Keskkonnaministeerium [email protected] Merealade kaitse planeerimine. Merestrateegia kavandamise ja täitmise korraldamise Kaitseministeerium [email protected] Riigikaitse pädev asutus Maaeluministeerium [email protected] Kalanduse ning vesiviljeluse arengut suunav asutus Rahandusministeerium [email protected] Mereala planeeringuga tegelev asutus Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Kavandatava tegevuse alaga seotud kohalik omavalitsus Muinsuskaitseamet [email protected] Veealuse kultuuripärandi ning muististe kaitsega tegelev asutus Transpordiamet [email protected] Laeva- ja lennuliiklust reguleeriv asutus Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid jms Eesti Keskkonnaühenduste [email protected] Keskkonnaalaste või muude Koda (EKO)81 organisatsiooni suunitlusest tulenevate väärtuste arvestamise tagamine kavandatava tegevuse realiseerimisel Kärdla Sadam (SA Hiiumaa [email protected] Piirkonnas tegutsev sadam Sadamad) MTÜ Kõrgessaare Sadam [email protected] Piirkonnas tegutsev sadam Lehtma Sadam [email protected] Piirkonnas tegutsev sadam 81 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 57 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm e-post/kaasamise või Huvitatud asutus/isik Kaasamise põhjendus teavitamise viis Kalurite ühendused (Eesti Teavitatakse e-kirjaga Kalapüük kavandatavatel kalakasvatuse Kalurite Liit, MTÜ Hiiukala, aladel MTÜ Saarte Kalandus) Laiem avalikkus, asjast Teavitatakse ajalehes, Ametlikes On huvitatud kõrge kvaliteediga huvitatud/mõjutatud isikud, Teadaannetes ja TTJA kodulehel elukeskkonnast, keskkonnakaitsest, nt piirkonna elanikud ja majanduse arengust ettevõtted Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 6). Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (Tabel 7). Tabel 7. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohtadest Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga nr kuupäev ja arvestamise kohta number Peatükk koostatakse pärast seisukohtade laekumist. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest Peatükk koostatakse pärast avalikustamise toimumist. 58 / 60  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine 9. KMH lähtematerjalid  Asjakohased õigusaktid  Baltic Sea Action Plan 2021 update. Baltic Marine Environment Protection Commission. HELCOM Baltic Sea Action Plan 2021  Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2019  Eesti mereala planeeringu seletuskiri. Rahandusministeerium, OÜ Hendrikson & Ko, 2021 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala- planeering  Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021  Eesti mereala portaal http://mereala.hendrikson.ee/  Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2016  EMODnet – The European Marine Observation and Data Network. Meregeoloogilise andmevõrgustiku ja teemakaartide koostamine http://www.emodnet-geology.eu/  Hiiu maakonna merealade planeering. Köide 1 – tekstid ja joonised. Artes Terrae OÜ. Tartu, 2016 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala- maakonnaplaneering/  Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/KSH-aruanne-2.pdf  Hiiumaa valla arengukava 2035+ https://www.riigiteataja.ee/akt/407112018031  Hiiumaa valla kodulehel https://vald.hiiumaa.ee/vesiviljelus  Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ ProMare, 2019  Jääkaart https://jaakaart.envir.ee/  Jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016  Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016  Keskkonnaagentuur  Keskkonnaportaal https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=KLO9101787&mount=view  Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm- juhendmaterjalid  Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/ringmajandus/moju-hindamine-keskkonnale  Kuresoo, A., Leito, A. & Luigujõe, L., 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest  Lindude peatumisalade analüüs. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019  Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027. Keskkonnaministeerium. Eelnõu versioon 01.04.2021. https://envir.ee/media/2189/download  Maa-ameti geoportaal  Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine KMH programm  Maa-ameti kaardirakendused  Merestrateegia https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia  MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne  Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite- seisundiinfo  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Maaeluministeerium  Rahandusministeeriumi koduleht https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud  Riigi Ilmateenistus  Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm, 2019. Lisa 1 Eesti rannikumere ökoloogilise seisundi seire näitajad ja seiresagedused  UNESCO https://unesco.ee/teadus/programm-inimene-ja-biosfaar-mab/laane-eesti-saarte- biosfaari-programmiala  Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 60 / 60  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 03.06.2022 Juurdepääsupiirang kehtib: 04.06.2027 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nimekirja alusel 03.06.2022 nr 16-7/20-15093-047 Eesti Sinitaristu OÜ kavandatava kalakasvanduse rajamise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine seisukoha esitamiseks (Hiiu mereala vesiviljelusala PV1 ja PV2) Eesti Sinitaristu OÜ (registrikood 16059875) edastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 20.05.2022 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu vesiviljelusaladele PV1 ja PV2 kavandatava avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu. TTJA kontrollis edastatud eelnõu vastavust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 13 sätestatud nõuetele. TTJA algatas 21.12.2022 otsusega nr 1-7/22-105 hoonestusloa menetluse Eesti Sinitaristu OÜ 20.10.2020 esitatud ning 09.12.2021 täiendatud hoonestusloa taotluse alusel ning ühes sellega ka keskkonnamõju hindamise. KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris aadressil https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/, dokumendi viit: 1-7/22-105. Hoonestusloa menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad TTJA dokumendiregistris dokumendi viidaga 16-7/20-15093. Tuginedes KeHJS §151 lõigetele 1 ja 2 edastame Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Tulenevalt KeHJS §151 lõikest 4 palume esitada 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoht, sealhulgas hinnang programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollida ekspertrühma koosseisulist piisavust. Seisukohad, ettepanekud ja märkused nimetatud keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta palume edastada kirjalikult e-posti aadressile [email protected]. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: keskkonnamõju hindamise programm adressaatide nimekiri Nele Väits +372 667 2151 [email protected]