Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 21233000382

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 26.08.2021.a, Narva Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond Kriminaalasja number: 21233000382 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): D.S., ik xxxxxxxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 22.12.2020.a ja 18.04.2021.a Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevas kriminaalasjas nr 21233000382 on esitatud D.S. kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et ta 22.12.2020.a kella 22.00 paiku, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, Narvas Fama tn 10 juures peksis oma maaslamavat venda I.Š.´i jalaga keha piirkonda, tekitades sellise tegevusega kannatanule I.Š.´ile füüsilist valu ja kehavigastusena rindkerekontusiooni. Samuti kahtlustatakse D.S. selles, et ta Samuti süüdistatakse D.S.´it selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 18.04.2021.a kella 15.00 paiku Narvas asuva maja juures, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, haaras oma elukaaslasel P.B. vasakust käest kinni ning murdis tal sõrme, tekitades sellise teoga kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse. Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et tekitatud kehavigastused ei olnud rasked ning tegemist ei olnud ülemäära intensiivse kehalise väärkohtlemisega. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus- huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk 1 kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt D.S. osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistusregistri teatisest nähtuvalt puuduvad D.S. kehtivad kriminaalkaristused. Samuti puudub informatsioon, et D.S. oleks pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime süütegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele, mistõttu puudub alus jaatada avaliku menetlushuvi olemasolu. Kuigi karistusregistrist nähtub, et D.S. on kaks kehtivat väärteokaristust AS § 69 ja LS § 201 lg 1, § 203 järgi, siis isiku varasem karistatus väärtegude eest ei ole kriminaalmenetluse lõpetamisel asjasse puutuv. Ka ei ole võimalik kuidagi öelda, et D.S. poolt varasemalt toimepandud väärteod annavad aluse väita, et kahtlustatav võib tulevikus panna toime kuritegusid, eeskätt vägivallakuritegusid. D.S. tunnistas prokurörile, et mõistab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid riske, mh seost alkoholi tarvitamise ja õigusrikkumiste vahel ning peale viimast kuritegu on ta teinud oma elus olulisi muudatusi – asunud ametlikult tööle ning vähendanud märkimisväärselt alkoholi tarvitamist. Prokuratuuri hinnangul on D.S. vägivaldse käitumise põhjuseks oskamatus käituda objektiivselt konfliktisituatsioonis, mistõttu prokuratuur seisukohal, et D.S. hoiakute muutmiseks ja tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab, kui karistamise asemel kohaldatakse kahtlustatava suhtes KarS § 202 lg 2 p 5 märgitud mõjutusvahendit, mille kohaselt D.S. kohustub ja on nõus läbima SA Väärtustades Elu poolt läbiviidava PREP-üksikisiku suhtekoolituse hiljemalt 31.12.2021.a. Koolituskalendriga saab tutvuda ning koolitusele saab registreerida koolitaja kodulehel https://prep.ee/kalender/. 2 Täiendavalt kohustub D.S. osalema konfliktivahenduteenusel. Kohustus tuleb täita hiljemalt 31.12.2021.a. Kohtumisi eri osapoolte vahel viivad läbi kaks vahendajat. Vahendajad võtavad osapooltega ühendust, leppides kokku kohtumisaja. Seejärel kohtutakse kõigi osapooltega eraldi. Räägitakse juhtunust, mis mõtteid ja tundeid see tekitas ning kuidas see mõjutas osapooli. Vaadatakse ka tulevikku – mida on vaja, et tegu heastada ja tulevikus sarnast tegu vältida. Seejärel lepitakse kokku ühine kohtumine, kus arutatakse läbi samad küsimused. Kõnealuse kohustuse eesmärgiks on tagada usalduslik, hooliv ning vägivalla vaba suhe vendade vahel. Kuivõrd alaealine kannatanu viibib hetkel lastekodus, siis seda enam vajab ta oma vanema venna, kes on iseseisev ja ametlikult töötab, hoolivust ja tuge. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1.Lõpetada kriminaalasjas nr 21233000382 menetlus D.S. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 2.Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatav D.S. kohustub:  KrMS § 202 lg 2 p 5 läbima SA Väärtustades Elu poolt läbiviidava PREP- üksikisiku suhtekoolituse hiljemalt 31.12.2021.a,1  KrMS § 202 lg 2 p 7 osalema konfliktivahendusteenusel, kohustuse täitmise tähtaeg 31.12.2021.a;  KrMS § 202 lg 2 p 1 hüvitama Eesti Vabariigile määratud esindajale v.adv. Irina Žurinale makstud tasu summas 213,96 eurot hiljemalt 01.02.2022.a (vt lisa). Makset tehes märkida maksekorraldusele selgituseks: „Menetluskulud kriminaalasjas nr 21233000382“. 3.Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud. 4.Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: elektroonilised andmekandjad, s.o kaks DVD+R plaati, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5.Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole. 6.Kriminaalmenetluse kulud: vt p 2. 7.Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele: puudub. 8.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata alaealisele kannatanule I.Š. e-postiga, kannatanule P.B. e-postiga ja tema seaduslikule esindajale O.B. posti teel, Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitsespetsialistile Olga Peenemaale e-postiga, kahtlustatavale D.S. e-postiga ning tema kaitsjale v.adv. Irina Žurinale e-toimiku kaudu, samuti Eesti Haigekassale e-postiga. 9.Kannatanu seaduslikul esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva. Kui kannatanu seaduslik esindaja ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda 1 Koolituskalendriga saab tutvuda ning koolitusele saab registreerida koolitaja kodulehel https://prep.ee/kalender/. 3 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10.Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu seaduslik esindaja käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn. (allkirjastatud digitaalselt) Ragnar Plistkin Mina, D.S., kinnitan, et olen määrusega nõus ning teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 on kohustuste tähtaegselt täitmata jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse saatmine. Samuti olen teadlik sellest, et kohustuste täitmine ei välista teo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist minu vastu, mh on Eesti Haigekassal õigus minult välja nõuda haigekassa poolt hüvitatud kannatanu ravikindlustushüvitised. (allkirjastatud digitaalselt) D.S. 4