Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 21233000797

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 25.08.2021.a, Narva Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond Kriminaalasja number: 21233000797 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): A.S., ik xxxxxxxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 10.07.2021.a ja 28.07.2021.a Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevas kriminaalasjas nr 21233000797 on esitatud A.S. kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et ta 10.07.2021.a, kuid täpselt tuvastamata kellaajal, Vikingite külas, mis asub 30. kilomeetri kaugusel Tallinnast, lõi tekkinud konflikti käigus oma lapselast T.G. vitsaga vastu jalgu, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi. Samuti kahtlustatakse A.S. selles, et ta 28.07.2021.a kella 22.00 paiku Narvas asuvas korteris oma lapselast T.G. ajalehega vastu pead, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Kriminaalmenetluses on leidnud tuvastamist, et A.S. pani toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et tekitatud kehavigastused ei olnud rasked ning tegemist ei olnud intensiivse kehalise väärkohtlemisega, millega oleks tekitatud kannatanule ülemäära füüsilist valu. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus- huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk 1 kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt A.S. osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistusregistri teatisest nähtuvalt puuduvad A.S. kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused. Samuti puudub informatsioon, et A.S. oleks enne ja/või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele, mistõttu puudub alus jaatada avaliku menetlushuvi olemasolu. Prokuratuur on seisukohal, et A.S. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab KrMS § 202 lg 2 p 5 märgitud mõjutusvahendist, milleks on tema nõusolekul kohustus pöörduda Ohvriabikeskusesse (asukoht Vahtra 3, Narva, kontaktid: Anastassia Belova tel. nr 5866 9829 või Inna Bahlinova tel. nr 5309 7071) nõustamisteenuse saamiseks ning osaleda ohvriabitöötaja poolt hinnatud vajadusest lähtuvalt edaspidisel psühholoogilisel nõustamisel. Kohustuse täitmise tähtaeg on 31.12.2021.a. Ohvriabitöötaja tugi annab võimaluse arutleda vägivalla ennetamise teemadel turvalises keskkonnas. Samuti jagatakse kogemusi, mis on aidanud vägivaldset käitumist vähendada ja vältida. Seetõttu vaadeldaval juhul on mõistlik mõjutada kahtlustatavat edaspidi õiguskuulekalt käituma ka ilma teda karistamata, pannes talle tema nõusolekul eelnimetatud kohustuse. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. 2 Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1.Lõpetada kriminaalasjas nr 21233000797 menetlus A.S. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 2.Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 7 kohustub A.S. pöörduma Ohvriabikeskusesse (asukoht Vahtra 3, Narva, kontaktid: Anastassia Belova tel. nr 5866 9829 või Inna Bahlinova tel. nr 5309 7071) nõustamisteenuse saamiseks ning osalema ohvriabitöötaja poolt hinnatud vajadusest lähtuvalt edaspidisel psühholoogilisel nõustamisel. Kohustuse täitmise tähtaeg on 31.12.2021.a. 3.Tõkendi tühistamine: puudub. 4.Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: elektroonilised andmekandjad, s.o kaks DVD+R plaati, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5.Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole. 6.Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7.Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele: puudub. 8.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata alaealise kannatanu T.G. seaduslikule esindajale V.G. posti teel. Kahtlustatavale A.S. antakse kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia prokuratuuris allkirja vastu kätte. 9.Kannatanu seaduslikul esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva. Kui kannatanu seaduslik esindaja ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10.Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu seaduslik esindaja käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn. Ragnar Plistkin Mina, A.S., kinnitan, et olen määrusega nõus ning teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 on kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse saatmine. _______________________________________________________________ (A.S. allkiri ja kuupäev) 3