Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 21233000373

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 04.08.2021.a, Narva Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond Kriminaalasja number: 21233000373 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): D. Z, ik xxxxxxxxxxx Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna menetluses olevas kriminaalasjas nr 21233000373 on esitatud D. Z. kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et ta 20.02.2021.a kella 22.30 paiku Narvas K. tn. asuvas korteris kägistas oma elukaaslast A. B. ning lõi teda käega pea piirkonda, tekitades sellega A. B. füüsilist valu ja kehavigastusi. Samuti kahtlustatakse D. Z. selles, et ta 14.04.2021.a kella 17.30 paiku tekitas oma endisele elukaaslasele A. B. füüsilist valu ja kehavigastusi. Kuritegu pandi toime järgmiselt. D. Z. läks Narvas Õ tn juures oleva sõiduauto VW Golf, riikliku reg-märgiga xxxxxx, juurde ning lõi puruks juhipoolse küljeklaasi. Samal ajal oli kõnealuses sõiduautos kokku neli inimest, sh D. Z. endine elukaaslane A. B. Löögi tagajärjel klaas purunes ning klaasikillud lendasid autosalongis laiali. Üks klaasikildudest vigastas A. B. nägu. Senise menetluse käigus kogutud tõendid annavad alust kahtlustada D. Z. eelnevalt nimetatud kuritegude toimepanemises. Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et tekitatud kehavigastused ei olnud rasked ning mõlemal juhul ei olnud tegemist intensiivse kehalise väärkohtlemisega, millega oleks tekitatud kannatanule ülemäära füüsilist valu. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus- huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva 1 õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt D. Z. osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Puudub informatsioon, et eelnevalt kriminaalkorras karistamata D. Z. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele, mistõttu puudub alus jaatada avaliku menetlushuvi olemasolu. Prokuratuur on seisukohal, et D. Z. õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kuivõrd prokuratuuri hinnangul oli kehalise väärkohtlemise põhjuseks oskamatus käituda objektiivselt konfliktisituatsioonis, siis kahtlustatava õiguskuulekuse tagamiseks piisab KrMS § 202 lg 2 p 5 märgitud mõjutusvahenditest, milleks on kahtlustatava nõusolekul kohustus läbida SA Väärtustades Elu poolt läbiviidava PREP-üksikisiku suhtekoolitus hiljemalt 01.03.2022.a. Koolituskalendriga saab tutvuda ning koolitusele saab registreerida koolitaja kodulehel https://prep.ee/kalender/. Kui kahtlustatav, kelle suhtes on prokurör kriminaalmenetluse lõpetatud KrMS § 202 lg 7 alusel, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör 2 määras: 1.Lõpetada kriminaalasjas nr 21233000373 menetlus D. Z. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 2.Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel kahtlustatav kohustatud läbima SA Väärtustades Elu poolt läbiviidava PREP-üksikisiku suhtekoolituse. Kõnealuse kohustuse täitmise tähtaeg on 01.03.2022.a. Koolituskalendriga saab tutvuda ning koolitusele saab registreerida koolitaja kodulehel https://prep.ee/kalender/. 3.Tõkendi tühistamine: puudub. 4.Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: elektrooniline andmekandja, s.o CD-R plaat, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5.Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole. 6.Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7.Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele: puudub. 8.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus saata kannatanule A. B. ja kahtlustatavale D. Z. e-posti teel. 9.Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10.Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn. (allkirjastatud digitaalselt) Ragnar Plistkin Mina, D. Z, kinnitan, et olen määrusega nõus ning teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 on kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse saatmine. Samuti olen teadlik sellest, et käesoleva kohustuse täitmine ei välista teo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist minu vastu, mh on Eesti Haigekassal õigus minult välja nõuda haigekassa poolt hüvitatud kannatanu ravikindlustushüvitised. (allkirjastatud digitaalselt) D. Z. 3