Migratsiooninõustamine

EELNÕU Migratsiooninõustamine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.12.2027 Elluviija Politsei- ja Piirivalveamet Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium 1 Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja seoses Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 2.1 „Migratsiooninõustamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ning Eesti riigi eesmärkidega. 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11471 (edaspidi AMIF määrus) poliitikaeesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriik ide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 2 „tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ja aidata sellele kaasa“. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud, kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TATi tegevused on seotud EE 2035 sihiga (Riigivalitsemise siht A): „Suurenda me valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva toimimise“ pakkudes kolmanda riigi kodanikele ja nende kutsujatele usaldusväärset, lihtsat ja selget informatsiooni ning nõustamist Eestis viibimise ja elamise tingimuste kohta. TATi tegevused panustavad EE 2035 näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, soolise võrdõiguslikkuse indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projekti elluviija vastutab, et projekti tegevused aitavad lahendada EE 2035 toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalise arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele, mis seisneb sisserändepoliitika kliendikeskse elluviimise toetamises ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse tõstmise toetamises. 1.1.4. TATi tegevused aitavad kaasa Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 alaeesmärgi „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ saavutamisele, mis seisneb mh selles, et eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. 1.1.5. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjon soovitusi AMIFi vahendite kasutamiseks. 2. Toetatav projekt ja eesmärk TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekti, mis: - aitab kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 2 täitmisesse; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond. 2  - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ga, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise ja soolõime tegevustega ; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja diskrimineerimise ennetamise tegevustega ning „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/852 3 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on kolmandate riikide kodanikele ja kaasuva sihtrühmana nendega seotud osapooltele proaktiivse, individuaalse ja objektiivse nõustamisteenuse osutamine. Nõustamisteenuse sisuks on Eestis viibimise, elamise ja töötamise tingimuste ja võimaluste, sh riikliku kohanemisprogra mmi 4 tutvustamine arvestades kehtivat õigusruumi. Projektil on järgmised alategevused: a) Migratsioonialane nõustamine Individuaalne ja objektiivne nõustamine telefoni, e-maili, vahetu kohtumise või veebikohtumise teel tagab kliendikeskse sisserändepoliitika elluviimise, pakkudes kliendile läbi eelistatud kanali personaalselt selgitusi ja lahendusi. Nõustajad selgitavad nõustamise käigus välja pöördumises tähtsust omavad asjaolud, et anda kliendile mitmekülgset ja asjakohast nõu, selgitada talle erinevaid valikuvõimalusi ja kehtivaid nõudeid. Nõustamisteenust pakutakse muuhulgas anonüümselt, teenuse kasutaja ei pea oma isiku andmeid avaldama. Migratsioonialast personaalset nõustamist tagatakse vähemalt 15 000 korral aastas, st kogu projekti perioodi jooksul vähemalt 60 000 korral. b) Migratsiooninõustajate ametikohtade täitmine Nõustamisteenuse osutamiseks tuleb tagada vähemalt 7 ametikoha täitmine kvalifitseer itud nõustajatega, vajadusel viiakse läbi värbamistegevusi. c) Migratsioonialased koolitused ja infotunnid (sh infomaterjalid) sihtrühmale, kaasuvale sihtrühmale ning rändemenetlustega tegelevatele PPA ametnikele Koolituste ja infotundide korraldamisega on võimalik proaktiivselt korraga suuremale hulga le sihtrühmale anda edasi olulist infot, selgitada protsesse või tutvustada uusi migratsioonireegle id. Koolitused ja infotunnid planeeritakse vastavalt muudatuste tegemisele protsessides või 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus -, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 4 Kohanemisprogrammi määruse (https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017004?leiaKehtiv) rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium. 3  regulatsioonides ja samuti selle järgi, milliseid probleeme praktikas ilmneb. Koolituste ja infotund ide korraldamise osaks on migratsioonialaste infomaterjalide koostamine. PPA migratsiooninõustajad korraldavad aastas vähemalt 4 koolitust/infotundi, st kogu abikõlbulikkuse perioodi jooksul vähemalt 16 koolitust/infotundi. d) Migratsiooninõustajate täiendkoolitused Nõustajad vajavad täiendkoolitusi, et hoida ja tõsta nõustamisteenuse taset ning tagada selle kvaliteet. Nõustajad peavad oskama väga hästi esineda ja kasutada erinevaid IT lahendusi, lahendada keerulis i kaasusi, tundma väga hästi valdkonna regulatsioone, omama häid teadmisi põhiõiguste kaitsest ning olema kursis menetluspraktikaga. e) Nõustamisteenuse arendamine Nõustamisteenuse arendamiseks mõõdetakse regulaarselt klientide rahulolu teenusega ja hinnatakse teenuse kvaliteeti. Saadud info on sisendiks teenuse analüüsimisel ja kvaliteedi hoidmisel ning arendamiseks sihtrühma vajadustest lähtuvalt. 2.2. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on nii kolmandate riikide kodanikele kui ka nende Eestisse kutsujatele või muudele seotud osapooletele tagatud õiguspärane nõustamisteenus migratsiooni reeglite mõistmiseks ja vajalike migratsioonitoimingute tegemiseks. Toetatavate tegevuste tulemusena viib kogu perioodi vältel nõustamist läbi vähemalt 7 kvalifitseeritud nõustajat, peetakse arvestust osutatud nõustamiste kohta (nõustamise kanalid, keeled, teemad) ja läbiviidud koolituste ja infopäevade kohta. 2.3. Projekti sihtrühm Nõustamisteenuse otsene sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, kaasuvaks sihtrühmaks on nende Eestisse kutsujad ja muud isikud, kes vajavad teadmisi kolmandate riikide kodanike Eestis viibimise, elamise ja töötamise tingimuste ja võimaluste kohta. 2.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.12.2027. 2.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Tulemused ja näitajad5 4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja nimetus Näitaja Sihttas Sihttase Selgitav teave mõõtü e 2024 2029 hik Migratsiooninõu Nõustajate arv arv 7 7 Migratsiooninõustamist pakkuvad nõustajad stamine 5 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused. 4 4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2029 Migratsiooninõust - - - - amine 5. Projekti eelarve 5.1. TAT projekti eelarve on 1 200 000 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklik ust kaasfinantseeringust (25%). Projekt AMIF toetus Riiklik Kokku (EUR) Kaudsete kulude (EUR) kaasfinantseering määr (% otsestest (EUR) kuludest) Migratsiooninõustamine 900 000 300 000 1 200 000 6% 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projekti info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.4.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, nõustajate töötasu). Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.4.2. lähetustes, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist.; 7.4.3. infopäevade ja koolituste (sh infomaterjalide koostamise) korraldamise kulud (sh ruumi rent, toitlustus, materjalid, ligipääsetavuse tagamise kulu jms); 7.4.4. kommunikatsioonitegevuste ja teavitamiskulu; 7.4.5. transpordikulud (sh isikliku sõiduauto kompensatsioon, takso, ühistransport, asutuse sõidukite kasutamise kulu); 7.4.6. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks. 7.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 5 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjalik u kinnituse. 8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeer iumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama TATi projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest; 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumise st e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.9. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. 6 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevas t. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus igal ajal küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 11. TAT muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 4.1. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.5. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.6. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.7. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine 13.1. SiMi otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide 7  esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. 13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 8  Siseministri käskkirjaga Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tegevusmeetme 2.1 „Migratsiooninõustamine“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) poliitikaeesmärgi „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgi nr 2 „tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsete le vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ja aidata sellele kaasa“ täitmisesse. TATi tegevuse elluviijaks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). Tegevust toetatakse perioodil 01.01.2024-31.12.2027. TAT eelarve on 1 200 000 eurot, sh AMIF toetus 75% (900 000 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (300 000 eurot). TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi (edaspidi SiM) erinevatest struktuuriüksustest, PPA ning Kultuuriministeeriumi esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna nõunik Kristi Lillemägi (tel 612 5147, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu AMIFi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 10. oktoobri 2022. a otsusega nr C(2022)7201 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades AMIFi määruses toodud nõudeid. Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM AMIFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemus te saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tulemusi, toetatavate tegevuste sihtrühma, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT sisaldab 13 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 1 2. punkt „Toetatav projekt ja eesmärk“; 3. punkt „Riigiabi“ 4. punkt „Tulemused ja näitajad“; 5. punkt „Projekti eelarve“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TAT muutmine“; 12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 13. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud AMIFi erieesmärgiga nr 2. TAT vajalikkuse põhjendus Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalis use arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti Euroopa Liidu (edaspidi EL) poliitikavaldkondi ja eesmärke. STAKi kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvide, EL õiguse ja põhivabadustega. Projekt aitab kaasa STAKi eesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedipoliitika“ rakendamisele. TATi tegevused aitavad samuti kaasa Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 alaeesmärgi „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ saavutamisele läbi tegevussuuna „Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum“. Selle tegevussuuna eesmärk on saavutada olukorra, et Eestis elavad inimesed on ühises, arusaadavas ja usaldusväär ses kommunikatsiooni- ja inforuumis ning tänu mitmesugustele vajaduspõhistele infokanalitele on inimesed hästi kursis Eestis toimuvaga. Tagatud on regulaarne, selge ja faktitäpne kohanemis - ja lõimumisalane avalik kommunikatsioon ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine kohanemis- ja lõimumisvaldkonna st, inimõigustest ning võrdsest kohtlemisest ja ühiskonna polariseerumise vähenemine. Eesti elanike hoiakud toetavad kohanemist ja lõimumist. Nõustamisteenuse raames pakuvad PPA nõustajad personaalset ja proaktiivset õiguslikk u nõustamist, mille käigus antakse kliendile asja- ning ajakohast ning õiget ja usaldusväärs et informatsiooni, proovitakse leida tema probleemidele ja küsimustele sobivaimaid ning mugavamaid lahendusi. Sealjuures on oluline klienditeeninduse kõrge tase ning kliendirahulolu. Läbi kvaliteetse teenuse osutamise tagatakse nõustamisteenuse hea maine, mis tagab sihtrühmade pöördumise teenusesse. Nõustamisteenuse raames nõustatakse isikuid komplekselt rände, sh pererände (elamisload, elamis- ja viibimisõigused, viisad) ning sellega seoses ka kodakondsuse, isikut tõendavate dokumentide ja välismaalase töölevõtmisega seotud nõuete osas. Nõustamisteenusega tagatakse Eesti nutika rändepoliitika elluviimine, tagades 2 teadlikkuse tõstmist ja aidates ennetada migratsiooni reeglite rikkumist. Nõustamisteenus on kliendikeskne ja proaktiivne – koostöös PPA menetlusüksustega ja koostööpartnerite ga selgitatakse välja sihtrühmad, kes vajavad nõustamist ning nõustajad võtavad nendega ise ühendust ja pakuvad oma teenust ning abi. Nõustamisteenust pakutakse erinevate kanalite kaudu – infonumbrile helistades, e-posti teel kirjutades, veebikohtumiste vahendusel, vahetu kohtumise teel, koolituste ja infomaterjalide kaudu. Nõustajate töökohad on Tallinnas ja Tartus, kuid eelneva kokkuleppe alusel pakuvad nad nõustamist üle Eesti kõikides piirkondades, kus on nõudlust. Nõustajad on tihedas koostöös teiste seotud asutuste esindajatega (nt Tööinspektsioon, Töötukassa, Maksu- ja Tolliamet), et osata kliente paremini nõustada ja korraldada ühiseid koolitusi ning infopäevi. Nõustamisteenust pakutakse kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles. Punkt 2 „Toetatav projekt ja eesmärk“ TATi punktis 2 nimetatud projekt on kooskõlas järgmiste AMIFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: toetada meetmeid liitu seadusliku sisenemise ja seal seadusliku elamise hõlbustamiseks. Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10601 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, millega tuleb projekti elluviimisel arvestada. Projekti elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TATi koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmis te EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise ja soolõime tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja diskrimineerimise ennetamise tegevustega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, mille sse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega infole ja kommunikatsioonile. Projekti ettevalmistamisel, rakendamisel, seires, aruandluses ja hindamisel lähtutakse naiste ja meeste võrdõiguslikkusest ning arvestatakse soolise aspekti ja sooküsimuste lõimimise ga välditakse vähemusrühmade diskrimineerimist. Migratsiooninõustajate täiendkoolituste l käsitletakse teemakohaseid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise aspekte, klientide rahulolu mõõtmiseks ja teenuse kvaliteedi hindamiseks kogutakse ja analüüsitakse andmeid erinevate sotsiaalsete rühmade lõikes. Kuna nõustamist tehakse erinevate kanalite kaudu (telefon, e-mail, veebikohtumised, vahetu kohtumine), siis on igal pöördujal võimalik valida endale sobivaim suhtluskanal. Samuti on 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 võimalik esitada päring ja saada infot anonüümselt. Paindlikkus nõustamisteenuse osutamise kanalites ja viisides tagab kõikidele sihtgruppi kuuluvatele inimestele võimaluse saada asjakohast informatsiooni neile sobivamail viisil. Nõustamine vahetu kohtumise teel toimub ruumides, millele on tagatud juurdepääs erivajadustega inimestele. Infomaterjalide avaldamis e l järgitakse digiligipääsetavuse nõudeid. Olulised infomaterjalid avaldatakse ka lihtsas keeles. Euroopa Parlamendi (ELi) 2021. aasta määruses 2019/20882 on sätestatud jätkusuutlik u investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8523 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutlik u arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projekti rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnanõudeid ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Projekti elluviija korraldab tegevusi keskkonnahoidlikult. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mistõttu neil ei ole täiendavat olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll; - bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati AMIFi rakenduskava keskkonnamõju strateegili ne hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Erinevalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole AMIF loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks, vaid adresseerib Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja rändepoliitika tugevdamise ja arendamise poliitikaeesmärke. Sellest ning AMIFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt ei seostu eelnõu valdkond otseselt regionaalse arengu juurprobleemidega. TATi raames viiakse ellu projekti, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. 4 Punktis 2.1 kirjeldatakse projekti TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Näidatakse ära projekti sisu ja eesmärk, tulemus, abikõlblikkuse periood, sihtrühm ning elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektil puudub omafinantseerimise kohustus. Punkt 3 „Riigiabi“ Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi. TAT eesmärk on kolmandate riikide kodanikele ja kaasuva sihtrühmana nendega seotud osapooltele proaktiivse, individuaalse ja objektiivse nõustamisteenuse osutamine Eestis viibimise, elamise ja töötamise tingimuste ja võimaluste osas arvestades kehtivat õigusruumi. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühistur uga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalse lt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetatava projekti tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projekti elluviija on riigiasutus, kes saab olla ainuvõimalik projekti tegevuste elluviija. Vastavalt Politsei- ja Piirivalvea me ti põhimäärusele on PPA Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille ülesanne on mh rändevaldkonna asjade korraldamine, sh kvaliteetse migratsioonialase nõustamise teostamine. Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“ Punktis 4.1 toodud tabelis on esitatud projekti väljundnäitaja. Projektil puudub kohustus lik väljundnäitaja, kuid projekti elluviija sisendi alusel on toodud väljundnäitaja sihttase med aastateks 2024 ja 2029. Näitaja algtase on 0. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. Projektil puuduvad kohustuslikud tulemusnäitajad, kuid projekti tulemusi on kirjeldatud punktis 2.2. Punkt 5 „Projekti eelarve“ Punktis 5 on toodud TATi punktis 2.1 nimetatud projekti kogueelarve, AMIFi ja riiklik u kaasfinantseeringu määr ning kaudsete kulude määr. Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“ Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“ 5 Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 1 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti. TATis sätestatakse projekti abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Projekti elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmäär use §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajate ga seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projekti üldist valikukriteer iumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka muud ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Täpne kaudne kulu projekti kohta on sätestatud TAT punktis 5 tabelis 5.1. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu tegevuse ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud. E-toetuse keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt. TAT-is on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikk us tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Vastavalt AMIFi määruse artikli 16 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa Komisjoniga, kui projekte rakendatakse koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine eelneva lt kooskõlastada SiMiga, kes omakorda kooskõlastab selle Euroopa Komisjoniga. Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id 6 riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitama ei pea. Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ühendmääruse § 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid. SiM sisestab projekti struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnita mist projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Halduskoor muse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni. Punktis 9.3.2 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea. Elluviija peab projekti raames planeeritavatest üritustest teavitama SiM välisvahend ite osakonda e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada kohapealse kontrolli tegemist. Kuna AMIFi toetus on osa riigieelarvest, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Punkt 10 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Projekti lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada ka teave elluviid ud tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 2 kirjeldatud horisontaalsete põhimõtete edenemist. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projekti edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 11 „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-id peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades 7 sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimus e l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projekti elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Punktis viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 13 „Vaiete lahendamine“ Punktis nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmis te Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147. IV TAT mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. TAT raames elluviidava projekti kaudu pakutakse kolmandate riikide kodanikele ja nende kutsujatele usaldusväärset, lihtsat ja selget informatsiooni ja nõustamist Eestis viibimise ja elamise tingimuste kohta . Nõustamisteenusega tagatakse Eesti nutika rändepoliitika elluviimine, suurendades teadlikkust ja aidates ennetada migratsiooni reeglite rikkumist. TAT võimaldab suurendada tegevuste sidusust ja läbipaistvust. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötle mise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. V TAT kooskõla AMIFi üldiste valikukriteeriumitega 1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi seotud erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2. TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4. 2. TATi põhjendatus 8  TATi tegevused aitavad kaasa AMIFi 2. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirja punktides 4 ja 7. 4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviija on PPA, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saavad täita vaid selleks pädeva d asutused. 5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide ga on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1. TAT mõjutab: Regionaalareng ☐jah ☒ei TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga on tagatud tõhusa migratsioonialase nõustamisteenuse pakkumine üle Eesti. Samuti aitab kolmandate riikide kodanike ja nende Eestisse kutsujate kvaliteetse nõustamise tagamine ning seeläbi parem kohanemine suurendada kogu Eesti elanikkonna turvatunnet. Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati AMIFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisseaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Infoühiskond ☐jah ☒ei TAT projekti elluviimisel ei ole olulist mõju infoühiskonnale. Riigivalitsemine ☒jah ☐ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projekti elluviijaks saab tegevuste spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutus. Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? ☐jah ☒ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TAT projekt on suunatud riigi kohustuse täitmisele pakkuda migratsiooninõustamise teenust. Võrdsed võimalused 9 Projekti elluviimisel peetakse silmas soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsele kohtlemisele ja ligipääsetavusele. TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires arvestatakse soolõimega, koolitustel ja teenuse pakkumisel arvestatakse võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse teemadega. Nõustamisteenuse tagamisel lähtutakse inimõigustest, sh eri vanuses ja soost inimes te diskrimineerimise vältimisest ja ligipääsetavuse tagamisest. Projektis tagatakse ligipääseta vus nõustamisteenuse sihtgruppi kuuluvate puudega inimeste osalemiseks tegevustes. VI TAT rakendamine TATi rakendatakse alates 01.01.2024. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 10  Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium 19.06.2023 nr 14-13.3/12-1 Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks perioodi 2021-2027 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifo nd i meetme 2.1 toetuse andmise tingimuste käskkirja „Migratsiooninõustamine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu Lisa 2. Seletuskiri Lisa 3. Seletuskirja lisa Kristi Lillemägi 6125147 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-0820 - Migratsiooninõustamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d955e921-46e1-4455-80bc-1ab151a57ece Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d955e921-46e1-4455-80bc-1ab151a57ece?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main