Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused

Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium 19.06.2023 nr 14-13.3/11-1 Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks perioodi 2021–2027 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifo nd i meetme 3.1 toetuse andmise tingimuste käskkirja „Tagasisaatmiste korraldamine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu Lisa 2. Seletuskiri Lisa 3. Seletuskirja lisa Martin Eber 6125180 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.05.2023–31.12.2029 Elluviijad Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium 1 Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.1 „Tagasisaatmise teenused“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF), eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 3 „aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikk u esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides“. TATis sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla: - vastuvõtmise/kinnipidamise tingimused; - välja-/tagasisaatmise toimingud; - ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed; - tegevustoetus. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TATi tegevused on seotud EE 2035 julgeoleku ja turvalisuse arenguvajaduse ga. Tegevused on seotud Eesti pikaajalise EE 2035 sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimisega“. Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada EE 2035 toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele, mis tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuunana seab eesmärgiks muuta ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmine kiiremaks ja tõhusamaks. Tegevustega tagatakse efektiivne ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiste korraldamine, sh tagasisaadetavatele vajalike teenuste osutamine, kaasaegsete IT süsteemide ülalpidamine tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusaks läbiviimiseks, aruandluse ja analüüsi võimekuse tõstmiseks, koostöö arendamine kolmandate riikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide asutuste ning välisesindustega, samuti Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega. 1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi vahendite kasutamiseks. 2 1.1.5. TATi tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias1 ja Tõhustatud tagasisaatmiste operatiivstrateegia teekaardis 2 püstitatud eesmärkidega. 1.1.6. Kasutatud lühendid: AMIF – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond; EE 2035 – Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“; EK – Euroopa komisjon; PPA – Politsei- ja Piirivalveamet; SiM – Siseministeerium; SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus; TAT – toetuse andmise tingimused. 2. Toetatavad projektid ja eesmärgid TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis: - aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, - on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja EE 2035 sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikk use alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, mille sse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, mille sse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele virtuaalsele keskkonnale ning ja kommunikatsioonile; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/852 4 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.1. Tugiteenused tagasisaadetavatele 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tagada tagasisaadetavatele vajalike teenuste osutamine. Projekti põhieesmärk on põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine ning direktiivi 2008/115/EÜ5 (edaspidi naasmisdirektiiv) kehtestatud nõuete tagamine. Projekt on suunatud kinni peetud tagasisaadetava te 1 Euroopa Komisjoni 27. aprilli 2021. a teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule. ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia. – COM(2021) 120 final. 2 Euroopa Komisjoni 24. jaanuari 2023. a poliitikadokument Tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia suunas - – COM(2023) 45 final. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus -, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. – ELT L 247, 13.7.2021, lk 1—49. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. a direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikid es ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. – ELT L 348, 24.12.2008, lk 98—107. 3  tugiteenuste tagamiseks, va meditsiiniteenus tugiteenusena, mida osutatakse lisaks kinnipeetutele ka vabatahtliku lahkumisettekirjutuse saajatele. Meditsiiniteenust osutatakse vajaduspõhise lt kinnipidamiskeskuses teenust pakkuva teenuse pakkuja vahendusel ja korraldusel ka väljaspool kinnipidamiskeskust. Tugiteenuste osutamisel arvestatakse nii teenuse kui ruumide ligipääsetavuse ga. Projekti koosneb neljast alategevusest: 2.1.1.1. Arsti- ja õendusteenuse ning psühholoogi- ja psühhiaatriteenuse pakkumine, meditsiinivahend ite, ravimite, meditsiiniuuringute ja analüüside tellimine (edaspidi meditsiiniteenus). Naasmisdirektiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb tagasisaadetavale tagada esmaabi ja haigus te põhiravi. Projekti tegevus võimaldab tagasisaadetaval, sh kinnipeetaval, saada vajalikke tervishoiuteenuseid ja ravi sotsiaalministri 06. detsembri 2013. a määruses nr 40 „Varjupaigataotle ja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ sätestatud ulatuses ning suurendada meditsiiniabi kättesaadavust Eestis. Lisaks tagatakse vajadusel tagasisaadetavale meditsiinilise abi andmine tema eskortimisel sihtriiki, kaasates saatemeeskonnale lisaks meditsiinipersonali. 2.1.1.2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused ja olmeruumides vaba aja veetmiseks kasutatavate vahendite soetamine. Tegevusega tagatakse kinni peetud tagasisaadetavatele mitmekülgsed ajasisustusvõimalused (juhendatud kursused, keeleõpe vms) ja turvalised vaba aja veetmise vahendid (nt arvuti-, audio- , videotehnika, spordivahendid, huvitegevuseks vajalikud vahendid, raamatud, perioodika väljaanded), arvestades kinnipeetud tagasisaadetavate vanust, sugu, kultuurilisi erinevusi, erivajadusi jne. 2.1.1.3. Kinni peetud tagasisaadetavatele suhtlusvõimaluse parandamine Projekti tegevusega tagatakse, et sõltumata tagasisaadetava kinnipidamise kohast on tagasisaadetava le loodud tänapäevased võimalused ühendust võtta seaduses sätestatud isikutega, kasutades selleks turvalisi ja ajakohaseid sidevahendeid. 2.1.1.4. Ametnike koolitused Projekti raames koolitatakse erialaselt tagasisaatmistega seotud ametnikke. Koolituste fookus on naasmisdirektiivi rakendamisel. Vajadusel viiakse läbi „study visit“ formaadis külastusi teiste Euroopa Liidu riikide tagasisaatmisvaldkondade analoogiatega tutvumiseks. 2.1.2. Projekti tulemus Projekti tegevuste tulemusena on tagatud tagasisaadetavate põhiõiguste parem kaitse neile tervishoiuteenuste kättesaadavuse, ajasisustus- ja suhtlusvõimaluste parendamise kaudu. Kinnipidamiskeskuses, kus on olemas ravikabinet, on arsti- või meditsiiniõe teenus kättesaadav igapäevaselt. Väljapool kinnipidamiskeskust viibivatele tagasisaadetavatele on võimalik vastavat teenust saada PPA või tervishoiuteenuse osutaja määratud ruumides. Kinni peetud tagasisaadetava l on võimalik võtta kinnipidamise ajal osa erinevatest vaba aja veetmise tegevustest, mis on vaimse tervise hoidmise seisukohast äärmiselt oluline. Tõuseb kinnipidamiskeskuse ja seal viibivate isikute turvalis us ning heaolu. Suhtlusvõimaluste parendamisega on kaitstud eeskätt kinnipeetud tagasisaadetava õigust tõhusale kohtukaebeõigusele ning tema eraelu ja pereelu puutumatusele. 2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud ning PPA ametnikud. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2027. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor/treener ja keeleõpetaja); - koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine jne); 4  - teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud, kinnipidamiskeskuse kodukorra ja olmetasandi teemadel; - meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel psühhiaatr i teenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) tagasisaadetavatele 6 ; - meditsiinilise personali abi andmise kulud tagasisaatmisel (sh kulud meditsiiniteenusele ning transpordi ja majutuskulud); - kinnipidamiskeskuse pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialatege vus (sh huvialategevuse vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st stabiilsed inglise keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevusega seotud vahendid, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; - riigisisesed transpordikulud, sh erivajadusega isikute transport; - seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamiste läbiviimiseks kinnipeetavaga veebi teel); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.1.5. Projekti elluviija: PPA 2.2. Tõlketeenus tagasisaadetavatele 2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on säilitada ja suurendada tagasisaatmismenetluses, sh nõustamisel ja reintegratsiooniteenuste pakkumisel vajaliku tõlketeenuse kättesaadavust tagasisaadetavatele. Projekti eesmärgi saavutamiseks võimaldatakse tagasisaadetavatele kvaliteetne ja regulaar ne tõlketeenus nii ametnikega kui ka meditsiinipersonali ning psühholoogiga suhtlemisel. Tõlketeenus üldarstiabi või psühholoogilise nõustamise juures parandab sihtrühma liikmest patsiendi võimekus t oma probleemi arstile selgitamisel ning arstil õige diagnoosi ja ravi patsiendile arusaadavaks tegemisel. Lisaks on õigeaegne ja kvaliteetne tõlketeenus eelduseks kiire ja efektiivse tagasisaatmismenetluse läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on oluline, et menetlustoiminguid on võimalik teostada esimesel võimalusel, mis eeldab kiiret kvaliteetse tõlketeenuse kättesaadavust. Tõlketeenuse pakkumisel tuleb arvestada sihtrühma eripära ja vajadustega, sh tagada kõigi ligipä äs tõlketeenusele (nt vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge jm). 2.2.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on tagasisaadetavatele tagatud õigeaegne ja kvaliteetne tõlketeenus vajalik us mahus. Seeläbi on tagatud menetlusvõimekuse, nõustamise, taasinegratsiooniteenuste ja lahkumiskohustuse täitmise tagamise ning tagasisaadetavate tugiteenuste projektides ettenähtud tulemuse saavutamine – seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire, õiguspärane ja kestlik tagasisaatmine on läbi viidud tõhusalt ja isiku põhiõigusi järgides. 2.2.3. Projekti sihtrühm Tegevuse otseseks sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud. 2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.05.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu); - tõlkekulud (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 6 Meditsiiniteenuste kulud on abikõlblikud kuni PPA -l on seadusest tulenev kohustus selle teenuse tagamiseks. 5 2.2.5. Projekti elluviija: PPA 2.3. Menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamine 2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti abil tagatakse seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire, õiguspärane ja kestlik tagasisaatmine, tõhustades tagasisaatmismenetluste läbiviimist, arendades nõustamisteenust ja korraldades tagasisaatmise- ja reintegreerimisalase abi andmist. Projekt koosneb kolmest alategevusest: 2.3.1.1. Eestis seadusliku aluseta viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiste korraldamine ja neile vajaduse korral tagasisaatmiseelse, tagasisaatmisega seotud, saabumisjärgse ja/või tagasisaatmise le järgneva abi pakkumine. Projekti tegevustena toetatakse ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist, kui ka sunniviisilist tagasisaatmist, pakkudes neile tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning saabumisjärgset ja tagasisaatmisele järgnevat abi kolmandas riigis. Abi andmisel võetakse arvesse tagasisaadetava individuaalseid vajadusi ja haavatavust. Kuigi tagasisaatmis- ja reintegreerimisabi andmisel eelistatakse Frontexi pakutavat operatiivabi, kasutades teabevahetuseks ja tegevuste koordineerimiseks Frontexi turvalisi digitaalse id keskkondi (nt FAR, RIAT vms), on ka käesolevas TATis võimaldatud neid tegevusi ellu viia. 2.3.1.2. Tagasisaadetavate nõustamine Nõustamistegevustega tagatakse tagasisaadetavate proaktiivne, individuaalne, objektiivne ja viibimiskohast sõltumata lihtsasti kättesaadav ajakohane nõustamine kogu PPA menetlusprotsess i perioodil. Nõustamise raames tutvustatakse igale tagasisaadetavale tema soovil talle arusaadaval viisil , sh talle arusaadavas keeles ning arvestades tagasisaadetava usulisi, kultuurilisi, soolisi, vanuselisi jt eripärasid ning erivajadusi, tema õigusi ja kohustusi ning Eesti Vabariiki saabumise, viibimise, elamise ja lahkumisega seotud võimalusi lähtudes kehtivast Euroopa Liidu, rahvusvahelisest ja riigisiseses t õigusraamistikust. Vajadusel toetatakse tagasisaadetavat teiste ametiasutuste ja rahvusvahelis te organisatsioonidega kontakti saamisel ning riigi õigusabi taotlemisel. Inimesekeskne ja professionaalne nõustamine eeldab muuhulgas vajaduspõhiselt inimese mitmekordset teavitamis t, juhendamist ja nõustamist ning täpsustavatele jätkuküsimustele vastamist. Nõustamisteenuse tegevusteks on: - vähemalt kahe kvalifitseeritud nõustaja ametikoha täitmine, kes annavad tagasisaatmis- ja reintegreerimisalast nõu; - personaalne, sh inimese eripärasid ja erivajadusi arvestav objektiivne ja usaldusvää r ne nõustamine vahetu kohtumise, e-posti või videokohtumiste teel, mille käigus leitakse inimese le kõige sobivamad lahendused ning aidatakse ennetada võimalikke rikkumisi. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes kohaldatakse kinnipidamist, tagatakse talle individuaalne nõustamine võimalikult kiiresti pärast tema kinnipidamiskohta saabumist; - regulaarne koostöö PPA ja seotud asutuste nõustajatega, vajadusel infotundide korraldamine ja nendel osalemine; - vajadusel infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine ; - tagasisaatmisega tegelevate nõustajate pidev koolitamine ja tugi, nt supervisioon, vajadusel koolitus- ja abimaterjalide koostamine ning kaasajastamine; - tagasisaatmise nõustamisteenuse pidev analüüs ja arendamine, sh kliendirahulolu seire. 2.3.1.3. Tagasisaatmismenetluse võimekuse arendamine ja tõstmine 6  Projekti tegevustega toetatakse ühetaolise menetlus- ja kohtupraktika kujundamist lahkumisettekirjutuste tegemisel, nende vaidlustamisel ja tagatakse, et lahkumisettekirjutus tehakse kohe pärast kolmanda riigi kodaniku riigis viibimise õiguse lõppemisel või lõpetamisel. Tagasisaatmismenetluse võimekuse arendamise ja tõstmise tegevusteks on: - menetleja ametikoha täitmine, kelle ülesandeks on välismaalasele riigis viibimise või elamise lõpetamise otsuses või sellega koos lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeeldu kohaldamise otsuse tegemine (nn kolm ühes otsuste tegemine); - menetleja-juristi ametikoha täitmine, kelle ülesandeks on kaitsta kohtus PPA otsuseid, mille ga on välismaalase riigis viibimise või elamise õigus lõpetatud, ning samas otsuses või sellega koos tehtud lahkumisettekirjutus ning kohaldatud sissesõidukeeldu; - nö kolm ühes otsuste analüüs ja otsuste kvaliteedi parandamine, võttes arvesse kohtupraktikat; - PPA menetleja ja menetleja-jurist poolt vajaduspõhiselt PPA ametnike koolitamine; - regulaarsed kohtumised prokuratuuri või vanglate esindajatega, et tagada kuriteo toime pannud või vanglakaristust kandvate välismaalaste õigusliku staatuse kindlaks tegemine ja vajaduse korral tagasisaatmismenetluse algatamine. 2.3.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on tagasisaadetavatele tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks tema riigis viibimise õiguse lõpetamise otsuses, järgides kohtupraktika ja ühtlustatud menetluspraktika nõudeid. Tagasisaatmised on korraldatud inimväärsel ja jätkusuutlikul viisil, pakkudes tagasisaadetava le tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning saabumisjärgset ja tagasisaatmisele järgnevat abi. Abi andmisel võetakse arvesse isiku individuaalseid vajadusi ja haavatavust. Kasutusele on võetud Frontexi turvalised digitaalsed keskkonnad (nt FAR, RIAT), et tagasisaadetav saaks osa Frontexi pakutavatest tagasisaatmis- ja reintegreerimisteenustest. Loodud on terviklik nõustamissüsteem, mille käigus saab välismaalane õigeaegselt ning objektiivselt aja- ja asjakohast teavet oma staatuse kohta ja talle pakutakse vabatahtlikuks tagasipöördumiseks toetust ning reintegratsiooni võimalus i. Nõustamisteenuse tulemusena suureneb välismaalaste ja teiste asjasse puutuvate isikute teadlikkus lahkumiskohustuse regulatsioonist, tagasisaadetavad on informeeritud oma õigustest ja kohustustest, sh vabatahtliku lahkumiskohustuse ja kaasaaitamiskohustuse täitmise eelistest. 2.3.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud ja PPA ametnikud. 2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud. Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.07.2028. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu); - õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). - lähetuste kulud (sh päevaraha, kindlustus jms); - materiaalsed- ja reisitoetused tagasisaadetavatele; - tagasisaadetavate transpordi- ja majutuskulud; - tagasisaadetavate dokumenteerimiskulud; - tegevusega seotud ametnike riigisisesed transpordikulud; - valuutavahetuse teenus ja konverteerimistasud; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.3.5. Projekti elluviija: PPA 7 2.4. Koostöö arendamine isikute tagasisaatmise valdkonnas 2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti tegevuste abil arendatakse koostööd kolmandate ja Euroopa Liidu riikide ning Eesti asjaomaste asutuste ja välisesindustega ning Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega, et aidata kaasa kolmandate riikide kodanike dokumenteerimisele, isikute tuvastamisele ja sihtriigi poolt tagasivõtmisele. Projektiga toetatakse Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi arendamist. Projekt koosneb kuuest alategevusest: 2.4.1.1. osaletakse kohtumistel eesmärgiga tagada järjepidev ja toimiv koostöö Eesti asutuste ja välisesindustega ning Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega, et Eestis seadusliku aluseta viibivaid kolmandate riikide kodanikke oleks võimalik kiiremini tuvastada ja neile vajalikud dokumendid hankida ning optimaalse aja jooksul tagasi saata; 2.4.1.2. vajadusel korraldatakse tuvastusmissioonide Eestisse kutsumine; 2.4.1.3. algatatakse ja korraldatakse läbirääkimisi tagasivõtualaste lepingute või kokkulepete sõlmimiseks; 2.4.1.4. lahendatakse kolmanda riigi pädeva asutusega isikute tagasivõtmisega seotud probleeme; 2.4.1.5. aidatakse kaasa Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi arendamisele ja rakendamisele, sh edendatakse riigisiseste infosüsteemide koostalitusvõimet Euroopa Liidu digitaalsete keskkondadega (nt RCMS, FAR, IRMA) ning andmeedastuse ja -analüüsi võimekust; 2.4.1.6. tagatakse ametnike kestlik koolitamine tagasisaatmise valdkonna muudatustest ja Euroopa Liidu liikmesriikide parimatest praktikatest. 2.4.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on loodud toimiv koostöövõrgustik Eesti asutuste ja Euroopa Liidus resideeruva te välisesindustega, Eesti jaoks oluliste kolmandate riikidega, Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega. Seeläbi kiirendatakse ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmise ja tagasivõtmise protsessi ning tagatakse selle jätkusuutlikus - tagasisaadetava isik ja tema kodakondsus on kindlaks tehtud, tagasisaadetavale on hangitud tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning on aidatud kaasa tema reintegreerimisele koduriigis. Tagasisaatmis- ja tagasivõtualase koostöö tõhustamiseks on Eesti jaoks olulisemate kolmandate riikidega algatatud läbirääkimised tagasivõtulepingute või -kokkulepete sõlmimiseks, sh olemasolevate lepete paremaks rakendamiseks. Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi rakendamiseks on PPA kasutusele võtnud Euroopa Liidu digitaliseeritud keskkonnad (nt IRMA, FAR, RIAT, RCMS vms) ja koolitanud ametnikke neid kasutama. PPA panustab Euroopa Liidu tagasisaatmisalaste andmete kogumisse ja analüüsimisse, sh edendab riiklike infosüsteemide koostalitusvõimet Euroopa Liidu asjaomaste IT lahenduste ga. Projekti raames on läbi viidud tagasisaatmistega tegelevatele ametnikele koolitusi ja/või õppevisiite, et ühtlustada ja parandada valdkondlike õigusaktide rakendamist ja tõsta ametnike teadlikkust teiste liikmesriikide tagasisaatmissüsteemidest. 2.4.3. Projekti otseseks sihtrühmaks on nii Eesti kui kolmandate riikide tagasisaatmisvaldkonna asutuste ametnikud. Kaudseks sihtrühmaks on kolmandate riikide kodanikud. 2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.07.2028. Projekti abikõlblikud kulud on: - personalikulud (sh projektijuhtimine, projekti ekspert); - õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvate l koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb esitada SiMile 8  e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - PPA ametnike ja koostööpartnerite lähetuste kulud (töörühmades osalemine, kontaktvõrgustike kohtumised, visiidid välisesindustesse jms). Muu hulgas on abikõlblikud kindlustus ja Eesti ametnike päevaraha; - koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide rent, koolitaja tasu); - kolmandate riikide ametnike vastuvõtukulud, sh. koostöökohtumised ja isikutuvastusmissioo nid Eestis; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.4.5. Projekti elluviija: PPA 2.5. Tagasisaatmisvaldkonna IT arenduste ülalpidamiskulud 2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tagasisaatmisi, tagasivõtmisi ja sissesõidukeeldusid käsitlevate IT süsteemide ülalpidamise ja jätkusuutlikkuse tagamine. Projekti raames viiakse läbi eelmainitud IT süsteemide arendus- ja haldustööd. 2.5.2. Projekti tulemus Tagasisaatmise teenuste arendus- ja haldustööd on läbi viidud ning seeläbi on IT süsteemide ülalpidamine jätkusuutlikult tagatud. 2.5.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on tagasisaatmise ja sissesõidukeelu teenuste (sh seotud teenuste) menetluse ga seotud isikud (sh menetlejad). 2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, arendajad jne); - õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms); - koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent, ligipääseta v use tagamisega seotud kulu jms); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.5.5. Projekti elluviija: SMIT 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 9 4. Tulemused ja näitajad 4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood (kui Näitaja Sihttas Sihttase Selgitav teave kohaldub) ja mõõtü e 2024 2029 nimetus hik Menetlusvõimekuse AMIF O.3.3 arv 40 140 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist ja Taasintegreerimis otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses lahkumiskohustuse e abi saanud on osaleja kolmanda riigi kodanikust täitmise tagamine tagasipöördujate tagasisaadetav. arv Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Koostöö AMIF O.3.1. arv 20 70 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist arendamine Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses kolmandate osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt riikidega isikute tagasisaatmisvaldkonnas. tagasisaatmise Osaleja andmed tuleb eristada soo ja valdkonnas vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tõlketeenus Toetatud osalejate arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist tagasisaadetavatele arv otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja kolmanda riigi kodanikust tagasisaadetav, kes on saanud tõlketeenuseid tagasisaatmismenetluse protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tugiteenused AMIF O.3.3 arv 100 350 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist tagasisaadetavatele Taasintegreerimis otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses e abi saanud on osaleja kolmanda riigi kodanikust tagasipöördujate tagasisaadetav. arv Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). AMIF O.3.1. arv 30 90 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tagasisaatmisvaldk Hooldatud IT arv 2 2 Hooldatud IT süsteemid. onna IT arenduste süsteemide arv ülalpidamiskulud 4.2. Punktis 2.3. nimetatud projekti* seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2029 Menetlusvõimekus AMIF R.3.7. Välja Arv 1190 Tagasisaadetav – Euroopa Liidust e ja saadetud projekti abil sunniviisiliselt välja lahkumiskohustuse tagasipöördujate arv saadetud kolmanda riigi kodanik. täitmise tagamine *teistel projektidel polnud AMIFi tulemusnäitajaid. 5. Projektide eelarved 5.1. TATi eelarve on 5 294 998,49 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklik ust kaasfinantseeringust (25%). 10  Projekt AMIF toetus (EUR) Riiklik Kokku (EUR) Kaudsete kulude kaasfinantseering määr (% otsestest (EUR) kuludest) Tugiteenused tagasisaadetavatele 599 591,25 199 863,75 799 455,00 7% kinnipidamiskeskuses Tõlketeenus tagasisaadetavatele 216 000,00 72 000,00 288 000,00 3% Menetlusvõimekuse ja 2 316 516,10 772 172,03 3 088 688,13 3% lahkumiskohustuse täitmise tagamine Koostöö arendamine kolmandate 607 050,15 202 350,05 809 400,20 7% riikidega isikute tagasisaatmise valdkonnas Tagasisaatmisvaldkonna IT arenduste 232 091,37 77 363,79 309 455,16 Ei kohaldu ülalpidamiskulud TATi eelarve erinevus siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.1 „Tagasisaatmise teenused“ eelarvest tuleneb vajadusest rakendada projekte erinevatel aegadel. Projektide lisamisel muudetakse TATi. 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on kirjeldatud punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest, v.a punktis 2.1. ja 2.4. kirjeldatud projektide puhul. 7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt 3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete läbiviimise korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 11 8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjalik u kinnituse. 8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeer iumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama TATi projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest; 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumise st e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks 12  vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga kumulatiivselt tegevuste elluviimise algusest. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevas t. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 10.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning kas see annab ülevaate elluviija tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemisel annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. 10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 11. TATi muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.i 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine 13.1. SiMi otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. 13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste, vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 13 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.05.2023. 14  Siseministri käskkirjaga Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tegevusmeetme 3.1. „Tagasisaatmiste korraldamine“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused toetavad Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) poliitikaeesmärgi „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamise le, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielik ult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingute st, mille osalised nad on“ ning erieesmärgi nr 3 „aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides“ täitmist. TATi tegevuste elluviijateks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). Tegevusi toetatakse perioodil 01.05.2023–31.12.2029. TAT eelarve on 5 294 998,49 eurot, sh AMIF toetus 75% (4 048 612,66 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (1 246 385,83 eurot). TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning PPA ja SMITi esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna nõunik Martin Eber (tel 612 5180, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). TATi pealkiri erineb siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskavas kajastatust, see ühtlustatakse rahastamiskava muutmisel. TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu AMIFi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 10. oktoobri 2022. a otsusega nr C(2022)7201 Euroopa Komisjoni kinnitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifo nd i rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/11471 toodud nõudeid. Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM AMIFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemus te saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 1—47 1 sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tulemusi, toetatavate tegevuste sihtrühma, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT sisaldab 14 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad projektid ja eesmärgid“; 3. punkt „Riigiabi“ 4. punkt „Tulemused ja näitajad“; 5. punkt „Projektide eelarved“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TATi muutmine“; 12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud AMIFi erieesmärgiga nr 3. TATi vajalikkuse põhjendus Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on Siseturvalis use arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti Euroopa Liidu (edaspidi EL) poliitikavaldkondi ja eesmärke. STAKi kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvide, EL õiguse ja põhivabadustega. Eesti täidab AMIFi eesmärki, mille kohaselt on oluline aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides. Selleks TATi raames plaanitakse tagada, et tagasisaatmisotsuseid teeksid koolitatud spetsialistid, andmebaase ja vajalikke IT süsteeme arendataks püsivalt, toimiks koostöö kolmandate riikidega ning tagasisaadetavatel oleks lihtne juurdepääs tugiteenustele (sh tervishoid ja psühholoogiline abi, materiaalne abi, tõlketeenus, keeleõpe ning vaba aja tegevused). 2 Punkt 2 „Toetatavad projektid ja eesmärgid“ TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste AMIFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine seoses taristu, menetluste ja teenustega, toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust tagasisaatmise haldamisele liidu ja liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku tagasisaatmise suutlikkuse arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimule id, kolmandate riikidega tehtava koostöö ning nende suutlikkuse tugevdamine seoses tagasivõtmise ja kestliku tagasipöördumisega. Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 2 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TATi koostamisel on arvestatud EL põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimes te õiguste konventsioonis sätestatuga. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmis te „Eesti 2035“ näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääseta vuse tagamisega füüsilisele ja virtuaalsele keskkonnale ning kommunikatsioonile. Projektide ettevalmistamisel, rakendamisel, seires, aruandluses ja hindamisel lähtutakse ja edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning arvestatakse soolise aspekti ja sooküsimus te lõimimisega. Projektides toimuvate koolituste raames kogutakse vajalikku infot osalejate soo ja vanuse kohta. Kui see toetab PPA ametnikele koolitustel antavat põhiinfot, jagatakse muuhulgas teadmisi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse, teemadel. Projekti „Tugiteenused tagasisaadetavatele“ tegevuste eesmärk on põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine pädevate ametnike poolt ning tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2008/115/EÜ3 (edaspidi naasmisdirektiiv) sätestatud tingimused ja tagatised Eestis ebaseaduslikult viibivatele kolmandate riikide kodanikele. Projektis tagatakse kinnipidamiskeskuses (edaspidi KPK) viibivate tagasisaadetavate maksimaalne võrdne kohtlemine. Näiteks on tagasisaadetavatele juba praegu tagatud KPK-s usuliste veendumus te realiseerimiseks palvetuba. Lisaks paigutatakse mees- ja naissoost tagasisaadetavad KPKs eraldi, seejuures paigutatakse perekonnad kokku. KPKs viibivate tagasisaadetava te olmetingimused ja kord on reguleeritud KPK kodukorras. Võrdse kohtlemise seire toimub tugiteenustes (nt meditsiiniteenused, huviteenused, sh keeleõpe ja sporditegevused) osalemise 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. a direktiiv 2008/115/ EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. – ELT L 348, 24.12.200 8, lk 98—107. 3 kaudu, mille raames kogutakse detailset infot osalejate vanuse ja soo kohta. Tugiteenus te pakkumisel arvestatakse nii teenuse kui ka ruumide ligipääsetavusega ja kinnipidamisko ha eripäraga. Naasmisdirektiivi kohaselt tagatakse sihtrühmale vajalikud tervishoiuteenused, mis hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste ja raskete vaimsete häirete põhiravi. Samuti tagatakse erivajadustega tagasisaadetavatele vajalik arsti- või muu abi, sealhulgas vajaduse korral asjakohane vaimse tervise ravi. Tagasisaadetavad, kes on paigutatud KPKsse, saavad arsti- ja meditsiiniõeteenust KPK ravikabinetis või vajadusel meditsiiniasutuses. Lisaks toetatakse tagasisaadetavaid vaba aja sisustamise võimalustega organiseeritud huvitegevuse, keeleõppe ja sportimisvõimaluste kaudu. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (edaspidi CPT) on osutanud, et välismaalaste kinnipidamiskeskustes tuleb tagada võimalused tegevusteks värskes õhus, puhkeruumi ning raadio ja teleri kasutamiseks, ajalehtede ja ajakirjade olemasolu ning muud vaba aja veetmise võimalused nagu lauamängud, lauatennis jne. Komitee osutab ka, et mida pikema aja jooksul isikuid kinni peetakse, seda laiemal määral erinevaid võimalusi tuleb neile ka pakkuda 4 . Oma erinevatele riikidele suunatud raportites on tunnustatud järgmiste ajaveetmisvõimaluste tagamist nagu keelekursused, sportimisvõimalused, käsitöö. CPT on rõhutanud pikemaajalise kinnipidamise puhul (s.o alates kinnipidamisest 2 kuud) sportlike tegevuste võimaldamise olulisust. 5 Kui täiskasvanud tagasisaadetavate ajasisustusvõimaluste pakkumine tugineb CPT soovitustele, siis kinni peetud alaealistele vaba aja veetmise võimaluste pakkumise kohustus tuleneb naasmisdirektiivi artikli 17 lõikest 3. EL õiguse kohaselt peab kinnipeetud tagasisaadetav saama soovi korral õigeaegselt ühendust võtta oma seadusliku esindaja, perekonnaliikme ja pädeva konsulaaresinduse ga (naasmisdirektiivi artikkel 16 lõige 2). Selleks tagatakse, et kinnipidamiskohas on vajalik ud audio- ja videoseadmed ning videokonverentsitehnika. Lisaks varustatakse kinni peetud tagasisaadetavate olmeruumid vajaliku arvuti riistvaraga, et tagada turvaline juurdepääs infole, sh luuakse tagasisaadetavatele, sh kinnipeetavale, võimalus külastada veebi teel organisatsioonide kodulehti ja tutvuda õigusaktidega. Olmeruumide varustamisel jälgitakse ligipääsetavuse nõudeid. Koolitusi rahastatakse vajaduspõhiselt tugiteenuste ja tagasisaatmispoliitikaga seotud teemadel riigisiseselt või ELi piires projektis hõivatud ametnikele. Projekti „Tõlketeenus tagasisaadetavatele“ raames arvestatakse sihtrühma eripära ja vajadustega, sh tagatakse kõigi ligipääs tõlketeenusele. Projekti „Menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamine“ abil tagatakse seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire, õiguspärane ja kestlik tagasisaatmine, tõhustades tagasisaatmismenetluste läbiviimist, arendades nõustamisteenust, sh koolitades nõustajaid ja tagasisaatmisega tegelevaid ametnikke ning korraldades tagasisaatmise- ja reintegreerimisalase abi andmist. Naasmisdirektiivi artikli 8 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid võtma kasutusele kõik meetmed, et tagada kolmanda riigi kodanikule tehtud tagasisaatmisotsuse täitmine. ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias on Euroopa Komisjon seadnud 4 22.augustil 1997. a kinnitatud Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee standardid – CPT/Inf(97)10-part, lk 39, p 29. 5 CPT 20. aprilli 2010. a raport Itaalia valitsusele seoses CPT 14.09.-26.09.2008 visiidiga – CPT/Inf(2010)12, p 33. 4 eesmärgiks tagada ebaseaduslike rändajate humaanne, tulemuslik ja kestlik tagasipöördumine. Selleks peaksid liikmesriigid võimalikult suurel määral kasutama ära Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi Frontexi) pakutavat abi oma tagasisaatmissüstee mide arendamisel. Samas ei ole Frontexi teenuste kasutamine alati võimalik (nt reintegratsiooniteenuseid suudab Frontex pakkuda TATi koostamise ajal vaid 37 kolmandas riigis) või otstarbekas. Seetõttu peab projekt võimaldama PPA-l tagasisaadetavale anda tagasisaatmisalast abi ka iseseisvalt. Tagasisaatmisega seotud abina korraldatakse tagasisaadetavale nt tagasipöördumisega seotud dokumentide (reisidokument, viisa, pass vms) hankimine, transpordivahendi piletite soetamine sihtriiki jõudmiseks, vajadusel ajutist majutust Eestis ja transiidiriigis. Majutuse pakkumise l Eestis lähtutakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 13 2 sätestatust, mille kohaselt võib PPA korraldada seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase majutamise, kui tal endal puuduvad selleks vajalikud rahalised vahendid ja see on vajalik humaansete l kaalutlustel või haavatava isiku kaitseks ja kui välismaalane ei saa kasutada majutusvõima lust mujal. Tagasisaatmisega seotud kuludeks on ka saatemeeskonna, sh meditsiinipersona li, lähetuskulud (edasi-tagasi transpordivahendi piletite soetamine, majutus, kindlustus, viisad vms). Tagasisaatmise saabumisjärgse abi all mõeldakse eeskätt lühiajalist majutust ja sularahalist reisitoetust kodukohta jõudmiseks. Tagasisaatmisele järgneva abina võib tagasisaadetavale anda materiaalset toetust toimetulekuks sihtriigis. Nii ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia kui ka Euroopa Komisjoni operatiivstrateegia rõhutavad nõustamise olulisust, et tõsta EL tagasisaatmis te määra. Euroopa Komisjon leiab, et nõustamine peaks toimuma rändeprotsessi võimalik ult varases etapis, sealhulgas vajaduse korral varjupaigamenetluse ajal, näiteks kui rändaja on pärit riigist, mille puhul varjupaigataotluste suhtes tehtud positiivsete otsuste määr on madal. See protsess peaks aitama rändajal kavandada ohutut ja väärikat tagasipöördumist ning soodustama rändaja ja nõustaja vahelist usaldust ja koostööd. Dialoogi käigus tuleb arvesse võtta rändaja individuaalseid vajadusi ja haavatavust ning käsitleda nende probleeme. Alaealiste nõustamine peab toimuma lapsesõbralikus keeles ning arvesse tuleks võtta alaealise konkreetset olukorda ja tema parimaid huve. Nõustamine tähendab tihedat koostööd ja teabevahetust mitmesugus te riikliku, omavalitsus- ja kohaliku tasandi asutuste ning muude sidusrühmadega, sealhulgas varjupaigaasutustega. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 11 lõige 31 näeb ette, et välismaalase le, kellele keeldutakse elamisluba, elamisõigust või pikaajalist viisat andmast või pikendamast, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kelle elamisõigus lõpetatakse, kelle pikaajaline viisa tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks või kelle viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt, võib teha lahkumisettekirjutuse vastavalt elamisloa, elamisõiguse või pikaajalise viisa andmisest või pikendamisest keeldumise, elamisloa kehtetuks tunnistamise, elamisõiguse lõpetamise, pikaajalise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaja ennetähtae gse lõpetamise otsuses, kui välismaalasel ei ole kehtivat lahkumisettekirjutust. Praktika, kus ühte haldusakti on koondatud nii välismaalase riigis viibimise lõpetamise otsus, lahkumisettekirjutus kui ka sissesõidukeelu otsus, võimaldab olulisel määral kiirendada tagasisaatmismenetluse läbiviimist. Samuti aitab see kaasa kohtumenetluste tõhustamisele, sest kohus saab kõiki välismaalase riigis viibimise ja lahkumisega seotud olulisi asjaolusid hinnata terviklikult. Projekti „Koostöö arendamine isikute tagasisaatmise valdkonnas “ tegevuste abil arendatakse koostööd kolmandate ja EL riikide ja Eesti asjaomaste asutuste ja välisesindustega ning EL institutsioonide ja agentuuridega, et aidata kaasa kolmandate riikide kodanike dokumenteerimisele, isikute tuvastamisele ja tagasivõtmisele. 5 Eesti huvides on toetada EL rändepoliitika välismõõtme arendamist ja aidata aktiivselt kaasa tagasisaatmise haldamise integreeritud süsteemi loomisesse. See eeldab muu hulgas koostööd päritoluriikide ja teiste liikmesriikide diplomaatiliste esindustega, poliitilisi dialooge kolmandate riikidega tagasivõtualaste koostöölepete sõlmimiseks ja rakendamiseks, aktiivset osalemist erinevate kontaktametnike võrgustike töös kui ka ametnike lähetamist Frontexi tagasisaatmisoperatsioonidele või tagasisaatmisega seotud sekkumistele. Eesti tagasisaatmispoliitika saab olla edukas, kui suudame nutikalt kasutada ära EL tasandi koostöömeetmed ja samal ajal arendada kahepoolset või regionaalset koostööd nende kolmandate riikidega, mis jäävad Euroopa huviorbiidist välja, kuid millega Eestil on praktilised probleemid oma kodanike tagasivõtukohustuse täitmisel. Euroopa Komisjoni operatiivstrateegia eesmärkide saavutamiseks on oluline propageerida seadusliku aluseta viibivate välismaalaste vabatahtlikku lahkumist ja vajadusel pakkuda reintegratsioonituge, samuti arendada riigisisest tagasisaatmiste IT süsteemide ning andmeanalüüsi võimekust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 punktis 4 on sätestatud, et fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse mh kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõttega. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8526 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalase id õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviijad korraldavad sündmus i keskkonnahoidlikult. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mistõttu neil ei ole täiendavat olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll; - bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/35 „Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ alusel otsustati AMIFi rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Erinevalt EL ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. 6 ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole AMIF loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks, vaid adresseerib Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja rändepoliitika tugevdamise ja arendamise poliitikaeesmärke. Sellest ning AMIFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisa la st tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme, vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõte te saavutamisele. TATi raames viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Punktides 2.1.–2.5. kirjeldatakse projekte TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, tulemus, abikõlblikkuse periood, sihtrühm ning elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus. Punkt 3 „Riigiabi“ Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi. TATi eesmärk on tagasisaatmismenetluse tõhustamine, tõlketeenuste pakkumine tagasisaadetavatele, IT süsteemide ülalhoidmine, koostöö arendamine kolmandate riikide ga ning tugiteenuste pakkumine tagasisaadetavatele. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustege vuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigiasutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Vastavalt PPA põhimäärusele on PPA SiM valitsemisala valitsusasutus, mille ülesanne on mh tagasisaatmisvaldkonna asjade korraldamine, sh kvaliteetse tagasisaatmismenetluse teostamine. SMITi põhimääruse kohaselt on SMIT SiM valitsemisala valitsusasutus ning vastutab valdkonna IKT-lahenduste ja - süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT-teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest. Kuigi kaudseteks abi saajateks võivad olla ka ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad, on siinkohal oluline, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega konkurentsieelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“ Punktis 4.1 ja 4.2 toodud tabelites on tegevuste kaupa esitatud väljund- ja tulemusnäitajad ning tulemusnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks 2029 saavutatav sihttase. Samuti on esitatud näitajate sisu. TATi tegevustes on ainult üks 7 AMIFi määrusest tulenev tulemusnäitaja. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud tegevuste elluviijate poolt esitatud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad koolitused, tugiteenused ja arendustööd. Vaatamata sellele, et majanduslik keskkond on seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas oluliselt muutunud, ei ole Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluvi ija seda põhjendama hilisemas aruandluses. TAT aitab kaasa AMIFi määruses toodud ühistesse näitajate saavutamissesse: Väljundnäitajad:  koolitustegevuses osalejate arv;  taasintegreerimise abi saanud tagasipöördujate arv. Kui sama isik saab eri liiki toetust, tuleb teda projektis arvestada ainult üks kord. Kui isik lahkub ühest projektist ja alustab teises projektis, loetakse see uueks osalemiseks. Aruandluse puhul tuleb andmed jagada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tulemusnäitaja:  välja saadetud tagasipöördujate arv. Lisaks AMIFi määruses toodud ühistele näitajatele seatakse TATis järgmised väljundnäitajad:  toetatud osalejate arv;  hooldatud IT süsteemide arv. Punkt 5 „Tegevuste eelarved“ Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1.–2.5. nimetatud projektide kogueelarved ning AMIFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr. Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“ Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM. Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb järgida AMIFi määruse lisas VII sätestatut, seega rakendatakse tegevustoetuse erisuste loomise l ühendmääruse §1 lõiget 2. TATis sätestatakse projektide abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimise ga seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest, v.a. projektides 2.1 ja 2.4. Projektil 2.3 ja 2.4 on sama projektijuht ning kahe projekti kokkuvõttes jääb projekti juhtimise kulu 10% 8 piiresse, projekti 2.1. tegevuste (hangete läbiviimine, projekti meeskond) ja abikõlbulike kulude paljusus toob kaasa olulise halduskoormuse Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks töötatud aja ametisse määramise käskkirjas, korralduses või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka koolituseksperdi ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis. TATis on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikk us tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiitide korraldamine tuleb eelneva lt kooskõlastada SiMiga, kes AMIFi määruse artikli 16 punkti 11 kohaselt peab selliste st tegevustest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulud e kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Täpne kaudne kulu iga projekti kohta on sätestatud TATi punkti 5.1. tabelis. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu tegevuse ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt. Tegevustoetusena jagatav kulu võib AMIF määruse lisa VII kohaselt hõlmata personalik ulu, teeninduskulu, nt seadmete, sealhulgas IKT-süsteemide hooldust või asendamist ning taristu hoolduse ja remondiga seotud teeninduskulu. Tegevustoetuse puhul ei ole võimalik kaudseid kulusid kasutada ning kõik kulud kajastatakse otseste kuludena. Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmäär use § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitama ei pea. Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ühendmääruse § 11 toodud 9 ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid. SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks. Punktis 9.3.1 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea. Kuna AMIFi toetus on osa riigieelarvest, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Punkt 10 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Projekti lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada ka teave elluviid ud tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 2 kirjeldatud horisontaalsete põhimõtete edenemist. Punkt 11 „TATi muutmine“ Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimus e l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Punktis viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 13 „Vaiete lahendamine“ Punktis nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja. Punkt 14 „Rakendussätted“ TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.05.2023. 10 III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmis te Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147. IV TATi mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. TAT raames elluviida vad projektid on kõik suunatud tagasisaatmise süsteemi tõhustamisele ning oluliste tugiteenus te tagamisele. Tagasisaatmise süsteemi tõhustamine ning olulised tugiteenused aitavad kaasa nii tagasisaadetavate õiguste tagamisele kui ressursside optimaalsemale kasutamisele. TAT võimaldab suurendada tegevuste sidusust ja läbipaistvust. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötle mise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis toetavad näitaja „Koolitustegevuses osalejate arv“ saavutamist, kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid : eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on isikukood eesnimi, perekonnanimi ja inimese allkiri. V TATi kooskõla AMIFi üldiste valikukriteeriumitega 1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi seotud erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2. TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4. 2. TATi põhjendatus TATi tegevused aitavad kaasa AMIFi 3. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5 ja 7. 4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviijad on PPA ning SMIT, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saavad täita vaid selleks pädevad asutused. 5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide ga on selgitatud käskkirja eelnõu punktides 1.1.2. ja 2. VI TATi rakendamine TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2023. 11 VII TATi kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 12 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-0819 - Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/17cf0da2-5dbb-4f69-a1eb-a8f62ba27ccd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/17cf0da2-5dbb-4f69-a1eb-a8f62ba27ccd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main