dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 19. juuni 2023
Viit
1.2-2/58-10
Registreeritud
19. juuni 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2023
Vastutaja
Lii Pärg (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎1.2.-4231275-2 19.06.2023 Väljaminev kiri.asice353 KB

Sisu (failidest)

Lp Riina Sikkut Teie: 22.05.2023 nr 1.2-2/58-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie: 19.06.2023 nr 1.2.-4/23/1275-2 Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Esitatud eelnõu osas on meil järgmised tähelepanekud. 1. Eelnõu § 1 punktidega 7 ja 8 muudetakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõikeid 1 ja 2. Muudatuse järgi kirjutab töövõimetuslehe kindlustatud isikule välja teda raviv või talle teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ning töövõimetusleht võib sisaldada ettepanekuid terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal. Muudatusega täiendatakse tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ § 2 lõiget 1 punktiga 91 , millega lisatakse töövõimetuslehele andmeväli, kuhu raviarst saab lisada infot tööandjale töötingimuste kohandamiseks. Eelnõu seletuskirja järgi on tegemist väljaga, kuhu raviarst saab vabatekstina sisestada ettepanekuid töötingimuste kergendamiseks. Vabatekstiväli hakkab sisaldama ettepanekuid töötingimuste kergendamiseks ning see annab tööandjatele ja Eesti Töötukassale infot raseduse või haiguse ajal töötajale töötamise jätkamiseks vajalikest kohandustest, sh töötamist toetavate teenuste vajadusest. Seega kuvatakse raviarsti poolt vabatekstina sisestatud teavet tööandjale. Seletuskirja andmekaitsealases mõjuhinnangus nähakse riskina olukorda, kus vabatekstiväljale sisestatakse ekslikult inimese terviseandmeid paljastav info. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et vabatekstiväljale ei tohi sisestada diagnoosi ega muud infot, mis otsesõnu ütleb, millise haigusega inimesel on tegemist, sest info on isiku tööandjale nähtav. Vabatekstiväli peab sisaldama vaid ettepanekuid selle kohta, kuidas isiku töötamist kergendada. Riski maandamiseks on seletuskirjas välja toodud meetmed, mis peaksid aitama riski maandada. Andmekaitse Inspektsioon peab aga siiski vajalikuks rõhutada, et EL isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 35 järgi peaksid tervisealaste isikuandmete hulka kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. Seega tuleb tööandjale mõeldud vabateksti väljas välistada mitte ainult need andmed, mis otsesõnu annavad teada, millise haigusega inimesel on tegemist, vaid kõik töötaja tervislikku seisundit puudutavad andmed, mis annavad teavet tema tervise kohta. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 2. Seletuskirja järgi tuleb terviseseisundile vastavaid töötingimusi ja vajalikke kohandusi töövõimetuslehe vastaval andmeväljal kirjeldada, et patsiendi tööandja saaks kaaluda, kas tal on võimalik töötajale selliseid kohandusi teha ja/või kergemate ülesannetega tööd pakkuda. Vajaduse korral võib raviarst patsiendi töötingimuste kohanduste vajaduse küsimuses konsulteerida ka töötervishoiuarstiga. Seletuskirjas antud selgituste järgi kuuluvad just töötervishoiuarsti erialase pädevuse hulka nii töökeskkonna ohutegurite tundmine ja nende tervisemõjudega arvestamine kui ka tervist edendavate meetmete rakendamine töökohal. Andmekaitse Inspektsioon nõustub, et just töötervishoiuarst oskab teatud juhtudel paremini soovitada konkreetsele olukorrale vastavaid töötingimusi ja vajalikke kohandusi. Samas ei nähtu eelnõust, millisel õiguslikul alusel ja ulatuses hakkab raviarsti ja töötervishoiuarsti vahel nõustamine toimuma. Üheski muudetavas seaduses ei nähta ette õiguslikku alust, millele tuginedes saaks raviarst töötervishoiuarstiga konsulteerida. Kuna konsulteerimise käigus toimub aga patsiendi terviseandmete töötlemine, siis tuleb seaduses ka sätestada konkreetne alus nende andmete töötlemiseks, sh nende andmete jagamiseks töötervishoiuarstiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Kirss valdkonnajuht peadirektori ülesannetes Koostaja: Terje Enula [email protected], 627 4144 2 (2)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel