Sotsiaalministeerium · 19. juuni 2023
- Viit
- 1.2-2/68-5
- Registreeritud
- 19. juuni 2023
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Perearstide Selts
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
- Sari
- 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.2-2/2023
- Vastutaja
- Vootele Veldre (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Vaimse tervise osakond)
Sisu (failidest)
Eesti Perearstide Seltsi vastuskiri
terviseministri määruse „Füsioteraapia,
logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi
iseseisev osutamine“eelnõule
Perearstid tunnustavad tervishoiu tugispetsialistide iseseisva ravi
osutamise korra väljatöötamist ja nõuete kehtestamist, misläbi neil
tekib võimalus osutada iseseisvalt tervishoiuteenuseid ning teostatud
tegevusi dokumenteerida tervishoiu infosüsteemis. See parandab ja
lihtsustab oluliselt koostööd ravi eesmärgil teenust osutavate
füsioterapeutide, logopeedide ning kliiniliste psühholoogidega.
Kuna kavandatava korra alusel kehtestatakse füsioteraapia,
logopeedia ja kliinilise psühholoogia teenust tervishoiuteenusena
osutavatele asutustele tegevusloa nõuded, siis tõstab see meditsiinis
tegutsevate tugispetsialistide ravi kvaliteeti ning parandab teenuse
selgust.
Paraku jäävad eelnõus lahtiseks mõnedki küsimused, mida palume
täpsustada:
1. Kuidas hakkavad kulgema tööprotsessid ja suunamised
tugispetsialistidele? Oleme arvamusel, et kindlasti peab nende
teenustele pääsema vaid läbi suunamise perearstiabi või
eriarstiabi süsteemist.
2. Kuidas toimub spetsialistide registreerimine meditsiinitöötajate
registris? Sellest ilmselt sõltub ka, milliste tunnuste alusel
eristatakse Tervise Infosüsteemis spetsialisti koostatud
dokumendid?
3. Kuidas tugispetsialistid dokumenteerivad töö tervise
infosüsteemis. Milliseid TISi dokumente nad selleks kasutavad?
4. Kui spetsialistidel tekib iseseisva teenuse osutamise õigus ja nad
hakkavad ise arveldama oma töö osas Tervisekassaga, siis
oleks loogiline, et spetsialist koostab ise ka epikriisi kasutades
saatekirjal olevat diagnoosi, vajadusel seda täpsustades.
5. On oluline, et iseseisvat raviteenust osutavate spetsialistide
vastuvõtud oleksid leitavad ka digiregitratuuris. Milliste tunnuste
alusel nende teenused sinna viiakse?
6. Kas TISi saavad dokumente esitada vaid iseseisvat teenust
osutavad spetsialistid või ikka ka need, kes töötavad
tugispetsialistina tervishoiuasutuses? Kas iseseisva teenuse
osutaja ja TTOs meeskonna juures töötava spetsialisti
dokumenteerimise kohustus on sama või on siin erisused?
Seega palume määruses täpsustada koostöö tervishoiusüsteemiga nii
sisulises kui digitaalses võtmes – kuidas vormistatakse saatekirjad,
kuidas vormistab spetsialist sellele vastuse või epikriisi, kes püstitab
diagnoosi, kui tihti jõuab info tehtava tegevuse osas digilukku jmt.
Vastavalt tööprotsesside sisulistele täpsustusele tuleb luua vajalikud
lahendused ja täpsustada reeglid ka tervise infosüsteemis, et suhtlus
ning koostöö tervishoiu spetsialistidega oleks loogiline ja saaks
vastavalt kokkulepitud reeglitele ka dokumenteeritud.
Eesti Perearstide Seltsi juhatus
16.06.2023