dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 19. juuni 2023
Viit
1.2-2/58-7
Registreeritud
19. juuni 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Perearstide Selts
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2023
Vastutaja
Lii Pärg (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf73 KB
  • 📎Eesti Perearstide Seltsi vastus Ravikindlustusseaduse muutmise eelnõule.pdf33 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Reet Laidoja <[email protected]> Saadetud: 17.06.2023 00:49 Adressaat: <"SM Info">; <"info.sm"> Koopia: <[email protected]> Teema: Vs: [EPS juhatus] FW: Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse ennetamiseks Tere, Saadan Eesti Perearstide Seltsi vastuse Ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõule töövõimetuse ennetamiseks. Lugupidamisega Reet Laidoja Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ________________________________ From: [email protected] &lt;[email protected]&gt; Sent: Monday, May 22, 2023 9:29 PMTo: Eesti Töötukassa &lt;[email protected]&gt;; Eesti Tööandjate Keskliit &lt;[email protected]&gt;; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon &lt;[email protected]&gt;; Eesti Perearstide Selts &lt;[email protected]&gt;; Eesti Haiglate Liit &lt;[email protected]&gt;; Eesti Puuetega Inimeste Koda &lt;[email protected]&gt;; Eesti Patsientide Liit &lt;[email protected]&gt;; Eesti Töötervishoiuarstide Selts &lt;[email protected]&gt;; Notarite Koda &lt;[email protected]&gt;; Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda &lt;[email protected]&gt;Subject: Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse ennetamiseks Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Ootame tagasisidet 16.06.2023, link EIS-i Pealkiri: Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse ennetamiseks Registreerimise kuupäev: 22.05.2023 Registreerimise number: 1.2-2/58-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: _________________________Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud Eesti Perearstide Seltsi juhatusele kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Eesti Perearstide Seltsi vastus Ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõule töövõimetuse ennetamiseks Eesti Perearstide Selts (EPS) tunnustab sotsiaalministeeriumit selle eest, et püütakse luua süsteem, mis aitab ka pikka aega ajutisel töövõimetuslehel olevatel inimestel sujuvalt tööturule naasta. Perearste teeb aga murelikuks see, et läbi on mõtlemata protsess, kuidas inimene liigub perearsti ja töötervishoiuarsti vahel. Mainitud on e-konsultatsiooni. E-konsultatsioon on tervishoius kasutusel juba aastaid ning sellega on perearstid hästi kohanenud. E-konsultatsioonil on tervishoiusüsteemis praegu kolm väljundit: 1. Tagasilükkamine (kui e-konsultatsioon on vigane või on suunatud valele eriarstile) 2. Nõuanded perearstile, 3. Ravijuhu ülevõtmine. Praeguse eelnõuga nähakse ette vaid 1. ja 2, variant, kuid ei ole pakutud seda, et töötervishoiuarst võiks ravijuhu üle võtta. Sellest tekib mitmeid probleeme. 1. Võib ette tulla olukordi, kus töötervishoiuarst ei ole suuteline andma adekvaatset hinnangut ilma patsiendiga vestlemata ja teda läbi vaatamata. Töötervishoiuarstid õpivad oma eriala aastaid. Ei ole tõenäoline, et perearsti haridusega tervishoiutöötaja oleks suuteline patsienti nõustama samaväärselt kui töötervishoiuarst - patsient võib vajada väga spetsiifilisi tööalaseid ümberkorraldusi, töövõime hindamist jms. 2. Perearstid ei taha jääda vahendajaks töötervishoiuarsti ja tööandja ja patsiendi vahele. Töötervishoiuarstil peab endal olema võimalus otse suhelda nii patsiendi kui tööandjaga, et neid nõustada. 3. Kuidas korraldatakse lisaanalüüsid ja -uuringud, kui töötervishoiuarst neid vajalikuks peab? Perearstid ei nõustu mingil juhul, et nende uuringufondi käsutaks mõni teine arst. Mis juhtub, kui perearst ei nõustu töötervishoiuarsti poolt soovitatud analüüside ja uuringutega? Töötervishoiuarsti poolt määratud analüüside ja uuringute maksmise kohustuse peab üle võtma Tervisekassa ja kontroll ning vastutus uuringute ja analüüside määramise üle peab olema töötervishoiuarstil endal. 4. Kes valib, millise töötervishoiuarsti juurde patsient suunatakse? Perearst ju ei tea, kas patsiendi tööandjal on leping mõne töötervishoiuteenust osutava teenuseosutajaga ja perearstil ei ole vajadust ja soovi seda ka teada. 5. Kuidas hinnatakse seda, kas patsient võib tööle naasta või mitte. Patsient ise ei pruugi alati olla adekvaatne seda hindama, samuti ei oska seda alati teha perearst, sest tööle naasmine sõltub sageli ka konkreetsetest tööalastest tingimustest ja iseärasustest, mida ei oska hinnata perearst, kuid vastav erialaline oskus on tööötervishoiuarstil. Perearstid ei nõustu käesoleval kujul eelnõuga ega võta vastutust pikaajaliste haiguslehtede ajal töötamise korral töötajatele soovituste jagamist juhtudel, mil see väljub nende pädevuse piirest. Kui hakkab toimima e-konsultatsioon töötervishoiuarstile vaid konsulteerivas osas ilma ülevõtmise võimaluseta, siis on see poolik lahendus ning suurendab oluliselt perearstide töömahtu ning tekitab juurde segadust kõigis osapooltes. Leiame, et on mitmeid olukordi, mil töötingimuste reguleerimine töötaja jaoks tervislikel põhjustel on tööandja ja töötervishoiuarsti vaheline vastutus ning perearsti siin vaid vahendaja rollis kasutamine on kohatu. Perearstid teevad ettepaneku anda töötervishoiuarstidele õigus ja kohustus patsient vajadusel e-konsultatsiooni raames ka üle võtta ja ise patsienti tema paranemise ja töövõime taastumise ajal jälgida.Tuleb sätestada ka olukorrad, mil töötervishoiuarst kohustub patsiendi üle võtma. Selleks on näiteks töökeskonnaga seotud kehalised ja vaimsed probleemid, millega seonduvalt töötaja vajab töövõimetust pikemalt kui 60 päeva ning olukorrad, kui perearstil tekib kahtlus, et töövõimetus peale 60 päeva jääb kestma püsivalt. Kui siiski eeldatakse, et töötervishoiuarstid on suutelised tegelema vaid dokumendipõhise hindamisega, võiks kaaluda ka varianti, et pikaajalise töövõimetuslehega inimesed pöörduksid hoopis töötukassasse, kus juba praegu on olemas eksperthindamise süsteem, mida saaks kohandada ka ajutise töövõime hindamiseks ja mille juurde kuulub ka visiidipõhine hindamine vajadusel. Eesti Perearstide Seltsi juhatus 16.06.2023
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel