Iris Pettai
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut Teie 01.06.2023 /
[email protected] Meie 30.06.2023 nr 1.5-1.1/2306-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Iris Pettai
Täname Teid ja Teie partnereid pühendunud töö eest Istanbuli konventsiooni tutvustamisel ja
naistevastase vägivalla ning perevägivalla teemade jätkuva tõstatamise eest. Täpsustame ja
selgitame mõningaid manifestis esitatud probleemipüstitusi, mis puutuvad rohkem kokku
sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkondadega.
Esmalt täpsustame MARAC mudeli kasutamise olemust. Kõrge riskiga perevägivalla ohvrite
puhul on üle Eesti kasutusel võrgustikutöö mudel MARAC, kus teevad koostööd politsei,
prokurör, KOV sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja, ohvriabitöötaja jt vastavalt olukorrale ja
vajadusele. Osapooled töötavad selle nimel, et taastada ohvri turvatunne ning maandada
ohtusid tema elule ja tervisele. Kõik Eestis registreeritud lähisuhtevägivalla juhtumid ei ole
kõrge riskiga juhtumid ning seetõttu ei ole ka vajalik kasutada kõikide juhtumite puhul kõnealust
mudelit. Küll aga iga ohvriabisse jõudnud juhtumi puhul tehakse riskihindamine, selgitamaks
välja, kas tegemist on kõrge riskiga juhtumiga või mitte. Uus ohvriabi seadus (OAS) sätestab
riskihindamise kohustuslikkuse perevägivalla juhtumite puhul (OAS § 9) ja andmevahetuse
ning võrgustikutöö alused kõrge riskiga juhtumite puhul (OAS § 10).
Teiseks selgitame õigusaktide muutmise ettepaneku puhul, et valdkonna põhjaliku analüüsi
on teinud Istanbuli konventsiooni nn järelevalvekomitee (GREVIO), kes tegi 2022. aastal visiidi
Eestisse, millele eelnes ja järgnes väga põhjalik Eesti õigusruumi ja teenuste analüüs.
GREVIO hindamisraport tõi välja, et Eestis on piisavalt efektiivsed õigusaktid olemas.
Kolmandaks väljendame muret, millise sõnumi annab manifest perevägivalla ohvritele seoses
perelepituse teemaga. Perelepituse eesmärk ei ole peret koos hoida. Sotsiaalkindlustusameti
korraldatav perelepitusteenus on mõeldud vanematele, kes tulevad lahkumineku järgselt lapse
elukorralduslikke küsimusi lahendama, eesmärgiga vältida pikka kohtumenetlust. Kui vanem
soovib sõlmida teise vanemaga vanemluskokkulepet, kuid suhtes esines või esineb
lähisuhtevägivalda, aitavad teenuse koordinaatorid hinnata lapsevanemate hetkeolukorda,
teenuse sobivust vastavalt olukorrale ning vanema valmidust osaleda perelepitusteenusel.
Eesmärk ei ole sundkorras ohvrit ja vägivallatsejat lepitada, kasutades selleks taastavat õigust.
Sotsiaalkindlustusametil on õigus keelduda perelepitusteenuse osutamisest, kui see võib
halvendada vägivallaohvri olukorda. Tegeleme kindlasti edasi teenuse arendamise ja
teenuseosutajate koolitamisega, sh vägivallaspetsiifika käsitlemisega.
Täpsustame, et ka kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud vahendusmenetluse ja ohvriabi
seaduses sätestatud vahendusteenuse puhul ei ole eesmärk osapoolte leppimine, vaid
kokkulepe kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks (vastavalt KrMS § 2032 ja OAS § 27).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Nõustume, et haavatavamad riskirühmad vajavad suuremat hoolt ja tähelepanu ning antud
teemad on edaspidi ka käsitlemisel. Näiteks sotsiaalkindlustusametil on valmimas e-kursus
"Puuetega inimesed ja lähisuhtevägivald," mille eesmärk on tõsta spetsialistide pädevust ja
oskust oma töös märgata lähisuhtevägivalla tunnuseid eri vanuses kannatanutel (sh lastel,
eakatel, puuetega inimestel). 2022. on sotsiaalkindlustusametil valminud lähisuhtevägivalla-
alane e-kursus, peagi on valmimas traumateadlikkuse e-kursus. GREVIO raport tõi samuti
esile spetsialistide koolitamise olulisuse, millesse olemegi senisest rohkem panustamas.
Ohvriabis rakendatakse aina enam traumateadlikku lähenemist. See tähendab, et tuleb
arvestada ohvri kogetud sündmuse iseloomu, ohvri esmavajadusi, vanust, sugu, võimalikku
puuet ja küpsust, suhet vägivalla toimepanijaga või sõltuvust temast, austades ohvri füüsilist,
vaimset ja moraalset puutumatust; tagada ohvri ärakuulamine ja toetamine, arvestades
vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi mõju ohvri käitumisele ja võimekusele abi vastu võtta;
kaasata ohvrit abi andmise kõikides etappides, jne. Ohvriabi korraldus on värskelt saanud uue
õigusliku aluse uue OAS näol, mis hakkas kehtima 1.04.2023 ja millele eelnes aastatepikkune
ettevalmistus ja läbirääkimised kõikide asjakohaste asutustega, nii riigi, KOV kui
kodanikuühendustega, kes teenuseid osutavad. Tutvustame olulisemaid muudatusi:
- uues OAS-s on sätestatud mitmed teenused, mida varem ei olnud reguleeritud –
seksuaalvägivalla kriisiabi teenus, vägivallast loobumise toetamise teenus,
psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral ja ohvriabi põhiteenus;
- täiendatud on naiste tugikeskuse, taastava õiguse ja inimkaubanduse ohvritele
osutatavate teenuste kirjeldusi ning traumast taastumist toetava vaimse tervise abi
sisu ja nõudeid eesmärgiga tagada suurem selgus nende teenuste osas. Naiste
tugikeskuse kaudu on võimalik ka jätkuvalt tasuta juriidilist abi saada;
- OAS rakendusaktidega kehtestati selged nõuded ohvriabi osutava isiku erialasele
ettevalmistusele, et pakkuda haavatavatele sihtgruppidele kvaliteetset abi;
- kuriteoohvrite hüvitise taotlemise süsteem muutus selgemaks, ohvrile on taotlemine
lihtsam;
- pere- ja seksuaalvägivalla ohvritel on võimalik saada traumast taastumist toetavat
vaimse tervise abi (psühholoogi/psühhoterapeudi teenus) ka ilma
kriminaalmenetluseta, varem oli menetluse alustamise nõue;
- sätestati andmevahetus asutuste vahel, mis annab ohvritele parema ligipääsu
teenusteni. Esmakordselt on sätestatud nii kõrge riskiga perevägivalla juhtumite
andmevahetus kui sotsiaalkindlustusameti teavitamine erikohtlemise ja kaitse
vajadusega ohvritest, et ohvriabi saaks proaktiivselt abi pakkuda.
Lõpetuseks selgitame, et GREVIO ekspertgrupp kohtus Eestis olles kõikide asjakohaste
asutustega nende tegevuse analüüsimiseks, sh kodanikuühiskonna asutustega, kes teenuseid
osutavad. Toetume GREVIO raportile edasiste tegevuste planeerimisel. Näiteks on
asjakohaste ministeeriumite ametnike poolt moodustatud lähisuhtevägivalla ekspertrühm, kes
hetkel on koostamas uut lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2024-2027. Ka
selle tegevuskava planeerimisel võetakse arvesse GREVIO soovitusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Jõks
Lastekaitsepoliitika juht
Perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna
juhataja asendajana
Kristiina Luht
[email protected]