Aruande edastamine - Sotsiaalministeerium

Failid

2-5.12646-1 29.06.2023 Väljaminev kiri.asice1804 KB

Sisu (failidest)

Heli Leis Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] Meie 29.06.2023 nr 2-5.1/2646-1 Lõkke 4 10122, Tallinn TAT "Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine" vahearuande edastamine perioodi 01.03.2017-31.05.2023 osas Lugupeetud Heli Leis Edastame Teile Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ (2014-2020.3.02.17-0083) vahearuande perioodi 01.03.2017-31.05.2023 osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agnes Einman osakonnajuhataja tööala asekantsleri ülesannetes Lisad: 1. NGTS TAT vahearuanne 01.03.2017-31.05.2023 2. NGTS TAT eelarve täitmise aruanne 01.03.2017-31.05.2023 Tiina Vinkel 5919 3945 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 "Aruandevormide kinnitamine" lisa 2 (vorm) Eelarve täitmise aruanne* TAT nimi: Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine TAT elluviija: Sotsiaalministeerium Aruandeperiood: 01.03.2017-31.05.2023 175 23.12.2022 Ministri üldkäskkiri Kulu aruandeperioodi lõpuks Eelarve Kinnitatud eelarve (aasta(d) 2 ) (toetuse saajale tasutud täitmise % väljamakse taotluste põhjal) Rea sh ERF tüüpi sh ERF tüüpi Abikõlblik Kulukoht1 Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu nr kulu kulu kulu 3 4 5 6 7=(veerg 1 2 5/veerg 3)*100 1 Otsesed kulud 1 625 420,36 0 1 209 781,11 0 74,43 1.1 TAT juhtimiskulud 79 996,32 0,00 72 146,31 0,00 90,19 1.1.1 Otsene personalikulu 79 996,32 0,00 72 146,31 0,00 90,19 2.1 IT lahenduse juurutamine ja 1.2 86 453,40 0 86 453,40 0 100,00 arendamine (väljund) 1.2.1 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Otsene personalikulu 1.2.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 86 453,40 0,00 86 453,40 0,00 100,00 2.2 Juhtumikorralduse mudeli välja 1.3 töötamine, piloteerimine ja täiendamine 1 361 970,64 0,00 984 341,40 0,00 72,27 ning teavitustegevused (väljund) 1.3.1 Otsene personalikulu 1 150 000,00 0,00 792 364,57 0,00 68,90 1.3.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 211 970,64 0,00 191 976,83 0,00 90,57 1.4 Järelhindamise läbiviimine 97 000,00 66 840,00 0,00 68,91 1.4.1 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 97 000,00 66 840,00 0,00 68,91 3 2 Kaudsed kulud 184 499,64 0,00 129 676,77 0,00 70,29 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 1 809 920,00 0 1 339 457,88 0 74,01 4 Otsesed personalikulud kokku4 1 229 996,32 864 510,88 5 Jaotamata eelarve 0,00 6 Eelarve kokku 1 809 920,00 7 ERF tüüpi kulud kokku 0,00 ERF tüüpi kulude osakaal TAT 8 0,00% kogumaksumusest (%) * esitatakse koos seirearuandega 1 Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele 2 Märgitakse kinnitatud eelarve aastad 3 Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel 4 Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 „Aruandevormide kinnitamine“ lisa 1 (vorm) Seirearuanne Aruande liik vahearuanne lõpparuanne 1. TAT nimi Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine 2. TAT tunnusnumber 2014-2020.3.02.17-0083 3. Toetuse saaja nimi Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium 4. Partnerite nimi/nimed Perioodil 01.04.2018–31.10.2020 (esimene etapp): Tartu linn, Võru linn, Kohtla-Järve linn, Raasiku vald ja Saaremaa vald. Perioodil 01.03.2021–31.10.2023 (teine etapp): Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Narva linn ja Valga vald. Perioodil 01.01.2023–31.12.2023 (kolmas etapp): Mulgi vald, Põhja- Sakala vald, Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Viljandi vald. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sotsiaalkindlustusamet (alates 1.08.2021) 5. TAT abikõlblikkuse 01.03.2017 – 31.12.2023 periood 6. Aruandeperiood 01.03.2017 – 31.05.2023 (kumulatiivselt) 7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr ja 2.1 IT lahenduse juurutamine ja arendamine nimetus Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub 1 nimetus Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.03.2017 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. TAUST: 2016. a sügisel viidi Tartu ja Võru linnades läbi testprojekt, millega katsetati, kas riiklikes registrites oleva info põhjal on võimalik välja selgitada noored, kes õpi ega tööta ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal. Testprojekt näitas, et registrite päringu tulemusena saab info haridusest ja tööturult eemalolevatest noortest, kuid nende abivajadus ning mitteaktiivsuse põhjus vajavad siiski täiendavat hindamist. Testprojekti näitele tuginedes töötab Sotsiaalministeerium välja noortegarantii tugisüsteemi IT lahenduse, mis rahvastikuregistri andmete baasil koondab erinevatest riiklikest registritest info noortest, kes ei ole nendes registrites aktiivsed ja kuvab selle info KOV juhtumikorraldajale STAR-is. Seejärel päritakse 1 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. rahvastikuregistrist noorte/lapsevanemate või eestkostjate kontaktandmed, mida KOV-idel on võimalik kasutada kontakteerumiseks, ning koondatakse info olulisematest noorte taustatunnustest (nt haridustase). Erinevate taustatunnuste järgi (nt haridustaseme info järgi, keskendudes esmajärjekorras õpingute katkestajatele, erialase hariduseta noortele jne) on võimalik juhtumikorraldajal prioriseerida noortega kontaktivõttu ja selgitada noore abivajadus ning pakkuda talle sobivat tuge. Lisaks võimaldab IT lahendus juhtumikorraldajal üles märkida noore abivajaduse ja noorele vahendatud teenused. 2017: Esialgne ajakava nägi ette andmevahetuse liidesteja KOV-i töötajale STAR-is kuvatava töölaua valmimist 2017. aastal. 2017. aasta I pa telliti hankekorras arendusvajaduse detailanalüüs, mis anti tellijale (TEHIK) üle 7. juunil 2017. Detailanalüüs sisaldas ka KOV-i juhtumikorraldaja STAR-i töölauavaate prototüüpi. Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud: NGTS-is kasutatavate andmete töötlemine eeldab seaduslikku alust, mistõttu tegeleti paralleelselt ka õigusruumi muudatustega, milleks töötati välja sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esialgse kava kohaselt pidi eelnõu jõustuma septembrikuus 2017. Seaduseelnõu kooskõlastamine venis aga oodatust pikemaks ning kooskõlastamise käigus muutusid andmetöötluse põhimõtted. Seetõttu otsustati 2017. a maikuus, et otstarbekas on oodata arendushanke väljakuulutamisega seni, kuni andmetöötluse nõuded on selgemad ning seaduseelnõu on jõudnud Riigikokku. Seaduseelnõu sai Vabariigi Valitsuse heakskiidu 30. novembril ja esitati detsembri alguses Riigikogule ning eelnõu esimene lugemine toimub 17. jaanuaril 2018. Detsembrikuus viidi läbi arendushange ja sõlmiti arendajaga leping. Uueks tähtajaks NGTS-i IT-lahenduse valmimiseks sai 01.05.2018. Hinnang: Arendushanke edasilükkamine õigusliku selguse saamiseni oli otstarbekas, kuna maikuus 2017 oli eelnõu kooskõlastusringi käigus selgunud, et tõenäoliselt tuleb andmetöötluse põhimõtteid (ja sellest tulenevalt ka nõudeid andmeid töötlevale IT süsteemile) muuta. Võrreldes Riigikogus esimese lugemise läbinud seaduseelnõu 2017. a I pa versiooniga on oluliselt muutunud andmetöötluse põhimõtted ning juhul, kui arendus oleks ikkagi tellitud varasema visiooni kohaselt, tuleks, praeguse teadmise kohaselt, hakata tellitud lahendust ümber tegema. Süsteemi alustamise tähtaeg on küll varasemaga võrreldes edasi lükkunud, ent see ei mõjuta oluliselt IT- lahenduse juurutamise muud ajakava. IT lahenduse testimise ja juhtumikorralduse teenuse rakendamise käigus võivad selguda kitsaskohad, täiendavad funktsionaalsused jms, mida juhtumikorraldaja STAR-s vajab, mistõttu on täiendavad arendused jätkuvalt plaanis teostada 2018.–2019. a vastavalt juhtumikorraldusliku mudeli testi tulemustele. Samuti ei ole muutunud statistika- ja aruandlusmooduli valmimise tähtaeg, mis on planeeritud 2019. aastasse. 2018 I pa: Arendaja teavitas, et arenduse üleandmine lükkub 3. maile 2018 (TEHIK-u info). Arenduse üleandmisele järgnes lahenduse ja turvaserveri testimine. Partner-KOV-idele avati nimekiri ja tehniline lahendus tööks 29. mail 2018. Teistele KOV-idele avatakse eelduslikult tehniline lahendus kasutamiseks koos nimekirjadega juunikuu esimesel nädalal, kui partner-KOV-id on kinnitanud, et lahendus ilma suuremate puudusteta ka tootmiskeskkonnas töötab. Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud: Arendustööde realisatsioon on hilinenud. Arendustööde käiguga kursis olemiseks on SOM ja TEHIK korduvalt kohtunud. Arendustööde testimise ja realisatsiooni tähtaja pikenemise tingis web-i lahenduse turvaserveri testimine ja registrite teenuste tootmiskeskkonnas käivitamisega tekkinud tehnilised probleemid. Lahenduse testimisse kaasati 5 partner KOV-i. Testimisele eelnes KOV-idele TEHIK-u poolt 15. mail tehnilise lahenduse koolitus. Tehnilise lahenduse kasutamise juhend on edastatud kõigile taotluse esitanud KOV -idele ning on kättesaadav tööeluportaalis KOV-ide alamlehel. Hinnang: Ehkki arenduse üleandmine ja realisatsioon hilines, ei mõjuta see olulisel määral projekti üldist graafikut. KOV-e teavitati lahenduse kasutuselevõtu hilinemisest. 2 2018 II pa: I sõelumisperioodil oli KOV-idel võimalik nimekirjadega tööd teha nelja kuu jooksul. II sõelumisperioodi nimekirjad avati taotluse esitanud KOV-idele 19. oktoobril 2018. Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud: Piloteerivad KOV-id testisid andmevahetuse tulemust ja IT-lahendust ning nende tagasisidele tuginedes parandati selgunud vead enne kui süsteem avati kõikidele KOV-idele kasutamiseks. Näiteks EHIS-e päringu vea tõttu oli sattunud nimekirja ekslikult 1700 noort, kes tegelikult õppisid, kuid viga parandati TEHIK-u ja EHIS-e koostöös operatiivselt ja eksitavad andmed eemaldati nimekirjast. Lahenduse kasutamisel esines sellegipoolest üksikuid tehnilisi takistusi, mis parandati arendaja poolt esimesel võimalusel. Näiteks ei töötanud nimekirja filter, mis võimaldab juhtumikorraldajal saada ülevaadet noortest, kes ei ole 14 päeva peale KOV-ilt teavituse saamist küsimustikku täitnud. Ülevaade on vajalik, et saata meeldetuletus või otsida noorega mõnel muul viisil kontakti. Tulenevalt juhtumikorralduse mudelit piloteerivate KOV-ide antud tagasisidest täiendati ka STAR infosüsteemi kasutamise juhendit. Näiteks kirjeldati rohkem lahti ja lisati joonised selle kohta, kuidas saavad KOV-id esitada STAR-i süsteemiga ühinemise taotlust ja juhtumikorraldajad sisestada süsteemi noortega seotud juhtumiplaani või lihtmenetluse andmeid. 2019 I pa: TEHIK ei ole esimesel poolaastal arendusi teinud. Arendustega on planeeritud jätkata teisel poolaastal. 2019 II pa: Loodi STAR-i iseseisev funktsionaalsus, millega saab manuaalselt andmevahetuse päringusse lisada kui ka eemaldada KOV-e ja vajadusel käivitada päringut üleriigiliseks andmevahetuseks. Üleriigilise andmevahetuse päringu loomise arendused teostati omavahenditest. Arendustega jätkatakse 2020. aastal. 2020 I pa: Arenduste lähteülesanne on esitatud ja Sotsiaalkindlustusameti ning TEHIK-uga läbiarutatud. TEHIK ei ole esimesel poolaastal arendusi teinud ning arendustega oli planeeritud alustada teisel poolaastal. 2020 II pa: Kuna arendustegevustega alustamise eelduseks olev hange tunnistati kehtetuks augustis 2020, siis ei olnud võimalik tegevustega edasi minna aasta teisel poolel. 2020. aasta lõpu seisuga on küll uus hankemenetlus läbiviimisel, kuid sisuliste arendustegevustega alustamine lükkub 2021. aastasse. Seega ei ole tegevus läbi viidud esialgselt planeeritud ajaraamis, kuid see ei ole oluliselt mõjutanud tegevuse eesmärgipärasust. Lisaks on tinginud ajaraami nihke hankemenetluste protsesside ajamahukus, sh arvestades ka luhtunud hankemenetluse ajaressurssi kaoga. 2021 I pa: Arendustegevustega ei ole esimese poolaasta seisuga alustatud, kuna COVID-19 kriisi tõttu hinnati TEHIK arendustegevuste prioriteetsus ümber ajakriitilisemate tervisevaldkonna projektide lahendamiseks, mistõttu puudus TEHIK-l täiendav tööjõuressurss, mida suunata noortegarantii projekti. IT-arendusteks vajalikud töödokumendid ja nende aluseks olevad osapoolte vajadused on läbi räägitud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIK-ga, kuid nende realisatsiooniga on võimalik alustada ajal, kui see sobitub TEHIK ajaraami, tööplaanide ja tööjõuressurssidega. Seega on Sotsiaalministeeriumi sisuline valmisolek ja tugi TEHIK-le jätkuvalt olemas, sh TEHIK-l lepingupartner arendustegevuste elluviimiseks, kuid ootel on TEHIK-u enda võimekus tegevustega alustamiseks. Arendustegevuste elluviimisega alustatakse esimesel võimalusel kui vabanevad selleks vajalikud TEHIK-u ressursid. Sotsiaalministeerium omaltpoolt hoiab teemat aktuaalsena ning aasta teisel poolel on plaanis kolmepoolne kohtumine – ministeeriumi, TEHIK-u ja Sotsiaalkindlustusameti vahel, et senine arendustellimus uuesti üle vaadata ja detailid läbi rääkida, sh TEHIK-u poolsed lahendusettepanekud (mitme arenduse osas on soovid/vajadused esitatud, kuid ootel on TEHIK-u poolne lahendus realisatsioonile). Muuhulgas on Sotsiaalministeerium antud küsimuses korduvalt rõhutanud osapooltele ajaraami olulisust ehk asjaolu, et arendustegevused peavad olema teostatud 2023. aasta lõpuks. 3 2021 II pa: Teisel poolaastal ei olnud samuti võimalik planeeritud IT-arendustega alustada. Puudus TEHIK-u poolne vaba tööjõuressurss ja sobivus põhitegevuste tööplaanide ning ajaraamidega, kuna olemasolevad töötajad olid endiselt hõivatud COVID-19-st tingitud prioriteetsemate arendustegevustega. Sotsiaalministeerium on küll teemat hoidnud aktuaalsena rõhutades tegevuste ajaraami kriitilisust, kuid senini ei ole kindlaid kokkuleppeid arenduste algusaja osas. 2022. aasta esimeses pooles Sotsiaalministeerium tegeleb antud küsimustega edasi, hinnates TEHIK-ga arenduste võimalikkust kitsas ajaraamis. 2022 I pa: IT-arenduste osas jõuti esimesel poolaastal TEHIK-ga koostöös järelduseni ja kokkuleppele, et TEHIK-u prioriteetide muutusest ning TAT-i kitsast ajaraamist tingituna ei ole võimalik STAR-is esialgselt planeeritud arendusi ellu viia. Prioriteetide muutus oli suuresti tingitud Ukraina sõjaga seotud teemade lisandumisega TEHIK tööplaanidesse. TEHIK-ul oli 2022. aasta IT-arenduste prioriteetsus esmajärjekorras Ukraina teemadel, seejärel õigusloomest tulenevatel muudatustel ja arendustel ning siis juba käimasolevatel struktuurvahendite projektidel. Kuna antud prioriteetsus on jätkuv ka aasta teisel poolel, siis nimetatud põhjustest lähtuvalt oleks uute projektide lisamine TEHIK tööplaani olnud väga keerukas, lisaks arvestades ka jätkuvat TEHIK-u tööjõuressursi nappust. Seega hinnati esimesel poolaastal noortegarantii tugisüsteemi arendused ümber kokkuleppega, et käesoleva TAT-i tegevuskava raames neid ei teostata. Ära jäänud arendused oleksid küll taganud KOV-de töö efektiivsema elluviimise, sh oleks likvideeritud varasemad süsteemi kitsaskohad, kuid samas ei saa väita, et töö KOV-des oleks antud arendusteta oluliselt pärsitud või katkenud. Kuna töö noortegarantii tugisüsteemiga saab samadel tingimustel ja viisil jätkuda, oli ka Sotsiaalministeeriumi poolt aktsepteeritav TEHIK-ga vastava kokkuleppe saavutamine, sealhulgas arvestades, et viimastel aastatel on TEHIK-u töölaual olnud keerulised ja kriisidest tingitud teemad nagu COVID-19 ning Ukraina sõda, mis paratamatult on muutnud TEHIK-u fookust ja vähendanud võimekust teiste ning vähemprioriteetsemate IT-projektide elluviimist. Aasta teisel poolel teeb Sotsiaalministeerium edasised otsused IT-arendustest vabanevate vahendite tõstmiseks teiste TAT tegevuste tarbeks. 2022 II pa: IT-arendustest vabanevad vahendid otsustati 2022. aasta teisel poolel ümber hinnata ning rakendada teiste TAT tegevuste ja eesmärkide elluviimiseks. Selleks suunati kasutamata vahendid TAT muudatusega (kinnitatud tervise- ja tööministri 23.12.2022. aasta käskkirjaga nr 175) tegevuse 2.2. „Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine ning teavitustegevused“ ja alategevuste 2.2.1. „Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine ja täiendamine“ ning 2.2.2. „Juhtumikorralduse ning toetus- ja koostöömudeli testimine“ eesmärkide elluviimiseks. Antud muudatusega testitakse perioodil 01.01– 31.12.2023 maakonnaülest toetus- ja koostöömudelit partnerite Mulgi vald, Otepää vald, Põhja-Sakala vald, Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Viljandi vald poolt. 2023 I pa: Aasta esimesel poolel hinnati ümber TAT tegevuskava ja eelarve nii uute ehk kolmanda etapi partnerite rakendumisega seotud viivituste kui ka teiste tegevuste elluviimise vajalikkusest ja prioriteetsusest lähtuvalt. Kuna nii tegevuskava kui ka eelarve võimaldas korrektuure ilma, et TAT-s püstitatud eesmärgid oleksid sellest mõjutatud, siis hinnati oluliseks ja prioriteetseks tegevuseks sõjapõgenikest Ukraina noortega seotud infotehnoloogilised arendustegevused TAT partner TEHIK-u eestvedamisel. Vajadus antud arenduseks on olnud tingitud Ukraina noorte osalisest liikumisest Eesti haridussüsteemi - kõik koolikohustusega noored ei ole planeeritult liikunud Eesti haridussüsteemi, tööturule ega ka Eesti Töötukassa teenustele. Seega on vajalik Ukraina noorte kui haavatavama sihtgrupi suunal abipakkumise võimalus vältimaks nende pikaajalisemat ja süvenevat olukorda, kus nad ei õpi ega tööta. Antud sotsiaalsete probleemide ennetamiseks on oluline TEHIK-u poolt arendustegevus, et ka Ukraina abivajajatest noored oleksid edaspidi KOV-de vaateväljas. Arendus on planeeritud lõpptähtajaga 2023. aasta sügisel ning vastav muudatus viiakse aasta teisel poolel sisse ka TAT tegevuskavasse ning eelarvesse. Hinnang: Tehnilise lahenduse kasutamise käigus avastati päringute vigu ja esines muid üksikuid tehnilisi probleeme. Samas on see arusaadav, sest tegemist on uue süsteemiga, mille töökindlus kasvab ajaga. Piloteerivate KOV-idega uute sõelumisperioodi nimekirjade ja süsteemi korduv testimine võimaldas ennetada suuremaid probleeme. Kuna avastatud süsteemi vigade parandamine korraldati operatiivselt, siis ei esinenud KOV-ide 4 töötamisel nimekirjadega olulisi takistusi. 2019. aasta lõpu seisuga ei jõutud teostada kõiki esialgselt kavandatud arendusi. Tugisüsteemi piloteerivad KOV-id on toonud välja, et lahenduse sujuvaks toimimiseks on vaja teostada selliseid lisaarendusi nagu ankeedi küsimuste muutmine, kaaskirja saatmisega seonduva ajaloo kuvamine, juhtumite seisudest ülevaate andva nn valgusfoorilahenduse loomine jne. IT-arenduste osas ei olnud võimalik tegevusega alustada ka 2020. aastal, kuna vastav hankemenetlus luhtus ning uue hankementluse läbiviimisel ei jõuta sisuliste tegevusteni enne 2021. aastat. Tegevuse eesmärgipärasus ei ole olnud ajaraami nihkest oluliselt mõjutatud. 2021 esimesel poolaastal olid TEHIK prioriteedid COVID-19 kriisi tõttu pigem tervisevaldkonna projektidel, mistõttu jäid noortegarantii tugisüsteemi arendustegevused tahaplaanile. Kuna arendusteks vajalik eeltöö on osapoolte vahel läbiräägitud ja kokkulepitud, siis alustatakse arendustegevustega nii pea kui see on võimalik TEHIK-u vabanevastest ressurssidest lähtuvalt. 2021. aastal TEHIK-u poolt vabanevat ressurssi ei tekkinud, mistõttu arendustegevustega ei olnud ka võimalik alustada. Edasine tegevusplaan ja selle võimalikkus on osapoolte vahel ülevaatamisel 2022. aasta esimeses pooles. 2022. aasta TEHIK tööplaanide ülevaatuse tulemusena jõudsid osapooled aasta esimesel poolel kokkuleppele, et IT-arendusi ei ole käesoleva TAT-i tegevuskava ja ajakava raames võimalik ellu viia. Antud kokkuleppest lähtuvalt jääb TAT tegevuspunkti 2.1 „IT lahenduse juurutamine ja arendamine“ osas küll täitmata aastateks 2019-2023 planeeritud STAR-i parendustööd, kuid samas on tegevuse sisuline elluviimine läbi viidud aastatel 2017-2018 kui loodi süsteemi alused, mis võimaldasid KOV-del noortegarantii tugisüsteemiga tööd alustada ning seda ka jätkuvalt täna teha. Seega on süsteemi käivitamiseks vajalikud alused loodud, mõjutamata oluliselt tänast ja ka 2023. aasta KOV-de poolt läbiviidavat tööd, olgugi et teostamata jääb süsteemi efektiivsemaks kasutamiseks vajalikud arendus- ja parendustegevused. IT-arendustest vabanevad vahendid suunatakse teisel poolaastal teiste TAT tegevuste elluviimiseks. 2022. aasta teisel poolel tehti tegevustes ja eelarves vajalikud muudatused ning kinnitati uus TAT tegevuskava, kus esialgselt IT-arendusteks planeeritud vahendid suunati uute partnerite kaasamisse perioodiks 01.01-31.12.2023. 2023. aastal hinnati ümber TAT tegevuskava ja eelarve, mis võimaldas lisada tegevustesse TEHIK-u poolt läbiviidava arendustegevuse, et ka sõjapõgenikest Ukraina noored oleksid edaspidi KOV-de poolt abivajajate hulgas. Tegevuse nr ja 2.2 Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine ning nimetus teavitustegevused Alamtegevuse nr ja 2.2.1. Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine ja täiendamine nimetus2 Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.03.2017 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. TAUST: Juhtumikorralduse mudeli eesmärk on kirjeldada, kuidas toimub töö mitteaktiivse noorega, ja koondada info olemasolevatest teenustest. Juhtumikorralduse mudeli lihtsamaks järgmiseks koostatakse metoodiline tegevusjuhis, millest KOV-i töötaja saab lähtuda ning kus on toodud ka loetelu KOV-i enda pakutavatest teenustest ja riigi teenustest, mille abil tuge vajavaid noori tagasi haridusse ja tööturule tuua. Juhtumikorralduse mudelit täiendatakse testperioodi käigus. 2017: 2017. aastal koostati juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida on plaanis asuda testima alates 01.05.2018, mil peaks olema toimunud esimene sõelumisperiood. Juhtumikorralduse juhise koostamiseks kohtuti erinevate osapoolte ja partneritega (Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tugila programm, Eesti Noorsootöö Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, kohalikud omavalitsused) ning käidi õppevisiidil Rootsis, Stockholmis. 29.03 – 31.03.2017 toimunud õppevisiidi käigus külastati Rootsi riikliku NEET koordinaatori bürood, Riiklikku haridusagentuuri ja Stockholmi linnavalitsuse tööturu administratsiooni. Visiidi käigus tutvustasid võõrustajad Rootsi noortepoliitikat (sh Rootsi lähenemist NEET 2 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 5 noorte probleemile) ning Stockholmi linnavalitsuse spetsialistid jagasid enda igapäevatöö kogemusi mitteõppivate ja mittetöötavate noorte leidmisel ja nendega tegelemisel. Õppevisiidilt saadud kogemused ja teadmised aitasid otseselt kaasa juhtumikorralduse mudeli projektiversiooni valmimisele. Stockholmi linnavalitsuse kogemus näitas, et noorega ühendusevõtmisel toimib kõige paremini eelteavituse ja personaalse ühendusevõtmise kombinatsioon (nt saadetakse Stockholmis postkaart ette, et KOV töötaja tuleb külla, ja siis võetakse tegelikult ühendust). Sarnast lähenemist näeb ette ka noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudel, kus KOV-i töötajal on võimalik saata STAR-i kaudu noorele eelinfo ja võimalus anda enda olukorra kohta tagasisidet ning alles seejärel võetakse personaalselt ühendust. Rootsi kogemus näitab ka vajadust riikliku tasandi koordinatsiooni järele, näiteks töötatakse riiklikul tasandil välja standardiseeritud juhtnööre ning abimaterjale ja kogutakse statistikat. Samuti tegeletakse vajaminevate poliitikasoovituste ning seadusemuudatuste ettepanekute väljatöötamisega. Sarnane tööjaotus on planeeritud ka noortegarantii tugisüsteemi väljatöötamisse, kus Sotsiaalministeerium on tugisüsteemi testimise faasis hoidmas arendustegevuste katusvaadet. Rootsi kogemust arvesse võttes kavandatakse noortegarantii tugisüsteemi rakendama hakkavatele juhtumikorraldajatele luua standardiseeritud abimaterjalid noortega intervjuude läbiviimiseks ja nende abivajaduse hindamiseks. Stockholmi linnavalitsuse spetsialistid olid nõus jagama nende poolt kasutatavaid ankeete ja hindamisjuhiseid, mille Sotsiaalministeerium tõlgib rootsi keelest eesti keelde ning mida seejärel kasutatakse noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse juhise juurde abimaterjalide koostamiseks, mis võimaldaksid kohaliku omavalitsuse töötajatel viia läbi intervjuusid ja abivajaduse hindamisi ühtsetel alustel. Lisaks olid Stockholmi linnavalitsuse töötajad nõus jagama enda kogemusi noortegarantii tugisüsteemi TAT-i partneriks asuvate KOV-ide juhtumikorraldajatele, mistõttu on 2018. a kevadesse planeeritud uus õppevisiit Stockholmi, et TAT-i partner-KOV-ide juhtumikorraldajad saaksid Rootsi kogemustest õppida. Muuhulgas toimusid 24.04.2017 ja 03.05.2017 koostöökohtumised TAT-i partneriks hakkavate KOV-idega, kus tutvustati loodava süsteemi põhimõtteid ja arutati juhtumikorralduse mudelit. 06.06.2017 külastati Põltsamaa Tugilat, kus Tugila spetsialistid jagasid enda kogemusi mitteõppivate ja mittetöötavate noortega tegelemisest ning andsid tagasiside juhtumikorralduse juhise olulisematele punktidele (nt mida on oluline silmas pidada sihtgruppi kuuluva noorega esimesel kontakteerumisel). Hinnang: 2017. aastal täideti seatud eesmärk töötada välja juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida noortegarantii tugisüsteemi kasutama hakkavad kohalikud omavalitsused saaksid testima asuda. 2018 I pa: Juhtumikorralduse juhise projektiversiooni tutvustati põhjalikumalt viiele partner KOV-i juhtumikorraldajale ning projektversioon on kättesaadav ka kõikidele teistele KOV-idele (juhis saadeti andmevahetuse päringus osalemiseks taotluse esitanud KOV-idele e-kirja teel). 2018. I kv sõlmiti koostöölepped viie TAT-is toodud partner KOV-iga ning kõik viis KOV-i värbasid TAT-i huvides tegutsema hakkava juhtumikorraldaja. TAT-i rahastusega juhtumikorraldajatele korraldati 10.–11. aprill juhtumikorralduse mudeli ja noorsootöö spetsiifikaga koolitus. Koolitusel tutvustasid erinevad eksperdid KOV-idele noorte motiveerimise, nõustamise ja intervjueerimise tehnikaid. 25.–27. aprillil käidi õppevisiidil Rootsis, Stockholmis, kus tutvuti Rootsi lähenemisega NEET noorte probleemile ning jagati kogemusi Stockholmis tegutsevate, mitteaktiivsete noorte toetamisega tegelevate spetsialistidega. Stockholmi visiidil said Eestis juhtumikorraldust piloteeriva viie partner-KOVi juhtumikorraldajad võimaluse vahetult õppida juhtumikorralduse põhimõtteid ametnikelt ja noorsootöötajatelt, kes Rootsis edukalt sarnast süsteemi kasutavad. Kuna Eestis esmakordselt alustatakse süsteemi kasutamist, siis on oluline piloteerivate KOV-ide juhtumikorradajatele vastavate teadmiste andmine sh anda võimalus küsida, saada vastuseid ja arutada läbi nende tulevast tööd puudutavaid võimalikke kitsaskohti, edutegureid jm nüansse otse praktikutega. KOV-ide juhtumikorraldajatele tutvustati: - milliseid kanaleid kasutatakse ja milliste meetoditega jõutakse noorteni, - kuidas noori motiveeritakse haridusse või tööturule jõudmiseks pingutusi tegema, - kuidas on korraldatud lapsevanemate (hooldajate) kaasamine tulemuste saavutamiseks, - kuidas toimuvad kohtumised noortega ja kuidas kohtumiseks ettevalmistuda, - millised on olnud tulemused ja edu saavutamise tegurid jne. Rootsis kasutatava süsteemi kogemusel on enim saadud ühendust kirja teel (34%), neil on erinevalt Eestist e-posti aadresse noortel vähe (4% kontaktidest), telefoni teel saavutavad kontakte (28%), noored vs nende vanemad ise on otsinud kontakti (20%), postkaardid (4%), SMS-i teel (3%), kodukülastusi (1%) jm (6%). 6 Tuleb mõelda ja leida viisid, mis tagavad kontakti, nt kirja sisu peab olema huviäratav, köitev; postkaardile kirjutavad oma käega juurde noore nime ja kuupäeva ja kellaaja, millal külastaksid teda; e-posti saatmisel peab kirja subjekt olema sõnastatud selliselt, et noorel oleks huvi e-maili lugeda, mitte see kohe ära kustutada jne. Juhtumikorraldajatele tutvustati Stockholmi noorte tööturukeskuse ja AIM (Activity- inspiration-motivation) keskuse ruume, milline on seal tunnetuslik atmosfäär, mis võimalused on seal noortele (kohvi, joogid, tervislikud snäksid saadavad vabalt jm) ja millised on noorsootöötaja kasutatavad töövahendid intervjueerimisel (temaatilised mängukaardid, klotsid jm nt saab noor valida kaardi, mis paremini iseloomustab seda, mida ta tunneb või millist tööd ta teha tahab jne). Teenused, mida pakutakse on personaalselt sihitatud ja väga erinevad nt coaching, grupitegevused, õpenõustamine, CV koostamine, tööintervjuu ettevalmistus, tervisliku toitumise või käitumise nõustamine, sporditreeningud jm tegevused. Olenevalt noore taustast, tehakse esimene kord ka grupikohtumisi, et noor tunneks ennast vabalt, olles koos temaga sarnases situatsioonis olevate teiste noortega. Esmasel näost-näkku personaalsel kohtumisel tuleb alustada nendest teemadest, mis noort huvitavad, selgitada välja, mida ta vajab, et ennast hästi tunda, mida ta tahab teha ja minna edasi samm haaval eesmärgini. Noorele on tegevused ja tugi vabatahtlik, sundust pole. Kujundlikult peab kogu protsess välja nägema selline, et noor juhib protsessi – tema on nn autojuht, kes hoiab rooli, nemad on kõrval- ja tagaistmel, et vajadusel tuge pakkuda, et noor jõuaks sinna, kuhu soovib. Vanemaid kaasatakse alaealiste noorte puhul, mõnikord pöörduvad vanemad ise nende poole ja algul kohtutakse vanemaga ja sealt jõutakse nooreni. Seega on tulemuste saavutamiseks oluline juhtumi (sh esmase kontakti) hoolikas ettevalmistus, personaalne lähenemine, usalduse võitmine ja selle hoidmine, koostöö võrgustikuga jne. 15. mail 2018 kohtuti partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega, et arutada läbi noorte intervjueerimise ja abivajaduse hindamise vahendite kasutamine ning tutvustada STAR-i arendatud noortegarantii tugisüsteemi lahendust ja selle kasutamise juhendit. 2018 II pa: 14. augustil kohtuti partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega, et arutada statistika- ja aruandlusmooduli arendusvajadust KOV-ide vaatest ning analüüsida tugisüsteemi kasutamisel ilmnenud tehnilisi või juhtumikorraldusega seotud kitsaskohti ning leppida kokku lahendusi. Juhtumikorralduse juhis oli andmevahetuse päringus osalemiseks taotluse esitanud KOV-idele kättesaadav Tööelu portaali kaudu. 2019 I pa: 16.-17. mail 2019 toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Kuressaares, millest võtsid osa partner-KOV-ide juhtumikorraldajad ja võrgustikupartnerid Saaremaalt. Koosolekul arutati lahendusi KOV- ide esitatud ettepanekutele ja küsimustele noortegarantii tugisüsteemi rakendamise kohta (infosüsteemi täiendamise võimalusi, võrgustikutööd, juhtumikorralduse protsessi jms). Sotsiaalministeeriumi esindajad andsid ülevaate noortegarantii tugisüsteemi tegevuskava seisudest ja tutvustasid andmekorje nõudeid. Samuti lepiti kokku järgmise rakenduskoosoleku päevakorra ja korraldamisega seotud küsimustes. Lisaks andis Saaremaa vallavalitsuse juhtumikorraldaja koos võrgustikutöö esindajatega (Tugila, noortekeskus, Töötukassa) ülevaate piirkonnas tugisüsteemi toimimisest. Üldiselt toimib piloteerivates KOV-ides töö hästi, kitsaskohtadeks on nimekirjaga töö ressursimahukus (paljud nimekirjas olevad noored töötavad või õpivad välismaal ja seda infot ei ole riiklike registrite andmetest võimalik leida, et nimekirja kitsendada). 2019 II pa: 15.–16. augustil toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Võrus, millest võtsid osa partner KOV-ide juhtumikorraldajad ja võrgustikutöö partnerid Võrumaalt ning Töötukassa esindaja. Koosolekul arutati tugisüsteemi rakendamise jooksvaid küsimusi ja tegevuste seisu (vajalikud IT arendused, tingimuste muutmine nimekirjade moodustamisel, igakuised statistilised ülevaated, koostöö partneritega, töös ilmnenud kitsaskohad, tugisüsteemi rahustuse võimalik pikendamine). Samuti arutati esitatud juhtumikorralduse mudeli muudatuste ettepanekud ning lepiti kokku edasised sammud muudatuste sisseviimiseks enne septembri KOV-ide seminari toimimist. Lepiti kokku ka järgmise rakenduskoosoleku päevakorra ja korraldamisega seotud küsimustes. Oktoobrikuus valmis juhtumikorralduse mudeli kasutamiseks juhise uus versioon, mis oli kõikidele noortegarantii tugisüsteemi kasutavatele KOV-idele kättesaadav Tööelu portaalist. Juhisesse on lisatud võrgustikutööd puudutav osa ja täiendatud on juhtumikorralduse põhimõtteid (nt kontaktivõtu ja teatise saatmise järeltegevused, täpsustatud on lihtmenetluse ja juhtumiplaani koostamise põhimõtted jne). 28. novembri noortegarantii tugisüsteemi kasutamise koolituse raames toimus aasta viimane rakenduskoosolek. Koosolekul arutati IT-arenduste seisusid, lepingute pikendamist seoses kavandatava 7 TAT-i ajaraami pikendamisega ja võimalusi tugisüsteemi jätkamiseks ja tööde üleandmiseks KOV-is peale partnerlepingute lõppemist. 2020 I pa: 6.–7. veebruaril toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Tartus, millest võtsid osa partner- KOV-ide juhtumikorraldajad ja Tartu võrgustikutöö partnerid ning Töötukassa Kvartali büroo esindajad. Koosolekul arutati tugisüsteemi rakendamise jooksvaid küsimusi ja tegevuste seisu (nõustamistehnikate kasutamine töös noortega, HEV-noortele ja vaimsete terviseriskidega noortele lähenemine, vajalikud IT arendused, koostöö partneritega, töös ilmnenud kitsaskohad, tugisüsteemi rahastuse pikendamine ja selle rakendamise jätkamine peale ESF-i rahastuse lõppemist). Arutati läbi IT-arenduste vajadused ja täpsustati kirjeldused, lepiti kokku IT-arenduste lähteülesande täiendamine ning järgmise rakenduskoosoleku päevakorra ja korraldamisega seotud küsimused. Märtsi lõpus pikendati ka koostöölepingud partner-KOV- idega piloteerimise jätkamiseks oktoober 2020 lõpuni. 20.–21. mail toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Kohtla-Järvel, millest võtsid osa partner- KOV-ide juhtumikorraldajad ja Ida-Virumaa võrgustikutöö partnerid. Koosolekul tutvustati noortegarantii tugisüsteemi avatud taotlusvooru muudatusi, 2020. aasta juunis algava teavituskampaania tegevusi ning uute partner-KOV-idega piloteerimise jätkamise eesmärke ja plaane. Arutati ka võrgustikutöö toimimise jooksvaid küsimusi, viienda seire esialgseid tulemusi ja juhtumikorralduse juhendi täiendamise vajadusi, muuhulgas lepiti kokku juunis toimuva noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminari päevakava. 2020 II pa: 29.-30. septembril toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek, millest võtsid osa partner-KOV- ide esindajad. Rakenduskoosoleku esimesel päeval anti ülevaade noortegarantii tugisüsteemi seisudest ning partner-KOV-ide juhtumikorraldajad rääkisid 2018-2020 tulemustest. Ühiselt külastati ka karjäärikeskust. Teisel koosoleku päeval külastati Raasiku Vallavalitsust, kus sealne juhtumikorraldaja tegi aastatest 2018-2020 kokkuvõtte ning valla sotsiaalosakonna juhataja andis ülevaate Raasiku valla eripäradest ja võrgustikutööst. 2021 I pa: Aasta esimeses kvartalis sõlmiti koostöölepingud nelja uue partner-KOV-iga (Kohtla-Järve linn, Pärnu linn, Narva linn ja Valga vald), et jätkata testimise teise etapiga. Teise etapi eesmärk on täiendada juhtumikorralduse mudelit võrgustikupõhise lähenemisega, mida partner-KOV-dega testida ja rakendada perioodil 1.03.2021 - 31.10.2023. Vastavalt koostöölepetele pidid partner-KOV-id tagama märtsist 2021 kahe juhtumiskorraldaja värbamise, kes hakkaksid süsteemiga tööle. KOV-del õnnestus vajalikud töötajad leida, kuid värbamise aeg oli KOV-del varieeruv ning ühel juhul tekkis ka olukord, kus töötaja üsna varsti peale tööle asumist lahkus ning KOV-il tuli läbi viia uus värbamisprotsess. Seega on KOV-del kevadperioodil sisseelamisaeg olnud veidi erinev, sh ka võimalikkus sisulise tööga alustada, kuid lähtuvalt KOV-st jagunes see siiski peamiselt perioodi märts-mai 2021. Veebruaris 2021 viidi partner-KOV-de esindajatele läbi ka teise etapiga alustamise osas sissejuhatavad kohtumised/arutelud (virtuaalselt), kus anti ülevaade piloteerimise sisust, lepingulistest küsimustest ning edasisest koostööst ja korralduslikest küsimustest. Samuti toimus 31.03.2021 rakenduskoosolek (virtuaalselt), eesmärgiga omavahel paremini tuttavaks saada ning luua eeldused edukaks koostööks. Rakenduskoosolekul anti ülevaade tugisüsteemi piloteerimisest ja vaadati, kuidas noortegarantii süsteem on seni arenenud ning millised on edasised suunad ja kuidas eesmärke ühiselt ellu viia. Samuti vaadati üle koostööleppe eesmärgid ja sisu, mis on KOV-ide ülesanded ja mis puudutavad juhtumiskorraldajate igapäevast tööd, sh võimalik rollijaotus. Aruandluse osas arutleti koos andmekorje seiretabeli täitmist. Koosolekuks paluti KOV-del ka anda ülevaade enda profiilidest ehk teha kaardistus KOV põhiselt piirkondlikest eripäradest ning senisest tööst noortega töötamisel. Vajaduspõhiselt on partner-KOV-de esindajatega läbi viidud ka teisi virtuaalseid kohtumisi/arutelusid probleemkohtade või tekkinud küsimuste lahendamiseks (vastav koosolek oli näiteks 28.05.2021, kus arutleti teemadel nagu koostöö Eesti Töötukassaga, abivajaduse hindamiseks kasutatavad tööriistad, Pärnu linna hea praktika näide nii noorte tööle asumisel kui tööle asumise järgsel toetamisel jms). 2021 II pa: Teise poolaasta alguseks olid piloteerimise uue etapi partner-KOV-de juhtumikorraldajad jõudnud sisse elada ning käis aktiivne töö abivajajatest noortega. Sotsiaalministeerium toetas ja nõustas partner-KOV-de esindajaid jooksvate küsimuste/probleemkohtade lahendamisel ning toimusid ka mitmed virtuaalsed 8 rakenduskoosolekud. Koosolekutel oli KOV-de esindajatel võimalik üksteisega jagada nii töö käigus tekkinud murekohti kui kuulda häid praktikaid teiste partnerite näidetel. Rakenduskoosolekud leidsid aset 1.07.2021, 7.09.2021 ja 6.12.2021 kui toimus aastat kokkuvõttev kohtumine. Kohtla-Järve linn oli TAT partner ka esimeses piloteerimise etapis, olles süsteemi rakendamisega hästi kursis, kuid uutel partneritel palus Sotsiaalministeerium hinnata projekti käivitumist, tekkinud murekohti ning positiivseid aspekte. Narva linn hindas projekti algusaega väga heaks ning projekt käivitus nende hinnangul suures osas ladusalt. Noorte vaates tõi Narva esindaja välja küll murekoha, et noored ei vasta kirjadele ega telefonile ning raske on kontakti saamine. Tihti on noorte kontaktiks hoopis nende vanemad, kes ei tunne huvi laste tegemiste vastu. Noored, kellega kontakt leiti, on kogemus väga positiivne, koostöö toimib ja on näha ka noorte enda huvi. Noored on vajaliku infoga üsna hästi kursis, sealhulgas tegi Narva ka ettevalmistavat tutvustustööd piirkonnas, mis aitas kaasa võrgustikutöö efektiivsusele. Võrgustikutööd hindas Narva hästi toimivaks. Valga vald oli projekti käivitamise osas positiivselt meelestatud ning ühe aspektina toodi välja juhtumikorraldaja varasemat tööd nõustajana ja STAR andmekoguga, mis kiirendas sisseelamisaega. Valga juhtumikorraldajad rõhutasid, et antud töö puhul on oluliseks alustalaks toimiv võrgustikutöö, samuti koostööpartnerid ning nende positiivne suhtumine. Juhtumikorraldajate töö osas nähti keerukust vaates, et tööd tuleb teha COVID-19 tingimustes, kus otsekontaktid on minimaalsed ja suhtlemine seetõttu piiratud ning raskendatud. Samas on siiski säilinud ka paindlikkus, kus noor saab valida endale sobiliku aja ja suhtlusviisi. Paljudel juhtudel aga on raske noortega kontakti saada ning siinkohal on oluline juhtumikorraldajate enda tahe, järjepidevus ja oskuslik lähenemine, mis toovad head tulemused. Olulise nüansina toodi välja ka üha suurenevat informatsiooni vahetamist koostööpartnerite vahel ning partnerite vahelist meeldivat ja abivalmit õhkkonda – koostööpartnerid tajuvad antud töö ja omavahelise koostöö vajalikkust. Pärnu linn hindas projekti sisseelamisaega heaks, juhtumikorraldajatel oli varasem kogemus antud valdkonnas töötamisega, mistõttu sai alguses ajaliselt rohkem panustada erinevate juhendmaterjalide jt süsteemiga seotud info omandamisele. Väljakutsena tõi Pärnu esile STAR kasutamisega seonduvava, mis vajaks juhtumiskorraldajate hinnangul ehk täiendavaid juhendeid, mis oleksid vaid NGTS-i põhised. Pärnu pidas väga oluliseks ka sotsiaalmeedia rolli noorteni jõudmisel ning NGTS-i osas ühtse visuaalse identiteedi väljatöötamist antud kanalites kasutamiseks. Positiivseks pidas Pärnu juhtumikorraldajate omavahelist suurepärast koostööd ning sünergiat, mis omakorda meelestab ka noori positiivselt, sh on mitmeid noori, kes ka ise pöörduvad juhtumikorraldajate poole, olles nö seirevälised. Pärnu on hea praktika näitena toodud eeskujuks ka teistele KOV-dele noortega töötamisel. 1.08.2021 sai TAT uueks partneriks Sotsiaalkindlustusamet, kes partnerina annab panuse nii TAT tegevuste ja eesmärkide sisulisse arendamisse, tagades sellega noortegarantii tugisüsteemi rakendumise parema toetamise KOV-des ning koostöös teiste partneritega süsteemi sisuliseks arendamiseks kui ka teavitustegevuste elluviimisesse meediakampaaniate jt teavitustegevuste kaudu. Sotsiaalkindlustusameti esindaja oli alates partnerlusest samuti aktiivselt tuge pakkumas nii partner-KOV-dele kui ka KOV-de võrgustikuliikmetele, sh alustati viimast seiret (15.10.2021-14.03.2022) juba Sotsiaalkindlustusameti koordineerimisel. Ameti esindaja on ka osalenud mitmetes valdkonnatemaatilistes juhtgruppides ja uuringuprojektides, mis võimaldab teadlikumalt süsteemi riiklikust vaates arendada ja leida lahenduskohti, toetades seega süsteemi sisulist arendamist. Augustis 2021 alustati koostööpartneritega töötubade läbiviimist teemal „NEET-olukorras noortele toe pakkumiseks tuleviku koostöömudeli loomine teenusedisaini meetodil“, kus kolm töötuba oli Sotsiaalministeeriumi korraldada. Töötubade eesmärk oli erinevate noorte valdkonnaga seotud osapoolte ja partneritega disainida NEET staatuses noorte abistamiseks kohaliku omavalitsuse tasandi koostöömudel, viimaks teenuse sisu ning korraldus vastavusse sihtrühma vajadustega. Töötubadest võtsid osa Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Haridus- ja Noorteameti, Eesti Noorteühenduste Liidu ning mitmete kohalike omavalitsuste jt seotud osapoolte esindajad. Esimene töötuba toimus Tallinnas, 2.08.2021, kus tutvustati koosloome protsessi ja metoodikat, kaardistati sihtrühmad, osapooled ning probleemid. Samuti arutleti eduka koosloome ja koostöö eelduste ning koosloome ja teenusedisaini mõistete üle ning vaadeldi peamisi tööriistu. Koosloome protsessi peamiseks eesmärgiks oli välja töötada kohalikele omavalitsustele kohandatav ning toimiv noortest lähtuv teenuse- ja koostöömudel, kus võetakse teenuse osutamise keskmesse noore vaade ning see, millist abi noor eelkõige vajab ja kuidas noor jõuaks kõige sujuvamalt vajaliku toeni. Järgmine töötuba toimus samuti Tallinnas, 18.08.2021, kus analüüsiti teenusepakkumisega seotud probleeme, kaardistati koostöömudeli komponente ja kirjeldati KOV tasandil koostööprotsessi. 13.10.2021 toimus töötuba Tartus, kus arutleti koostöömudeli väljakutseid ja lahendusi ning kommunikatsiooni ja andmevahetust. Töötubade tulemusena valmib 2022. 9 aasta alguseks valdkonnaülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele. 2022 I pa: Aasta esimesel poolel viidi partner-KOV-dega läbi regulaarsed kohtumised veebis (14.01.2022, 3.02.2022, 4.04.2022 ja 5.05.2022) erinevate teemade nagu näiteks mobiilne noorsootöö, spetsialisti tööülesanded jt aktuaalsete ning kaasamist vajavate teemade aruteluks. Kohtumised toimusid Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel ning Sotsiaalministeeriumi jt seotud osapoolte nagu näiteks Haridus- ja Noorteameti koostöös. 30-31.03.2022 toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Narvas, kus käsitlust leidsid teemad nagu tugisüsteemi seis KOV-des, sh Narva vaade, riiklikud arengud Narva Linnavalituse näitel, mobiilse noorsootöö seis piloteeritavates KOV-des ning selle arendusvajadus Eestis, ennetustöö arusaam ja mõiste selgus tugisüsteemi ning raamistiku osas, juhtumikorraldaja ülesanded KOV-des ja töö ning teenuse hindamise/analüüsimise töövahendi seis. Lisaks toimusid Narvas kohapealsed külastused ning erinevate koostöövõimaluste arutelud noorega seotud organisatsioonides. 2021. aastal alustati koostöös erinevate noorte- ja haridusvaldkonna esindajatega töötubade läbiviimist teemal „NEET-olukorras noortele toe pakkumiseks tuleviku koostöömudeli loomine teenusedisaini meetodil“, kus eesmärk oli erinevate noorte valdkonnaga seotud osapoolte ja partneritega disainida NEET staatuses noorte abistamiseks kohaliku omavalitsuse tasandi koostöömudel (Sotsiaalministeerium korraldas 2021. aastal NGTS-i raames kolm töötuba). Töötubade ja omavahelise koostöö tulemusena valmis 2022. aasta alguses valdkonnaülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele, mis on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Ohvriabi/koostoomudeli_dokument_kovidele_11.01.2022.pdf 2022 II pa: Teisel poolaastal viidi Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel ning partner-KOV-de ja teiste valdkonnaga seotud partneritega koostöös läbi nii regulaarseid rakenduskoosolekuid kui teisi noortegarantii tugisüsteemiga seotud kohtumisi ja koostööpäevi. 8-9.06.2022 toimus rakenduskoosolek Pärnus, kus anti ülevaade partner-KOV-de piloteerimiste hetkeseisudest, riiklikest arengutest tugisüsteemiga seonduvalt ning vaadeldi detailsemalt Pärnu võimalusi süsteemi elluviimisel, sh andis kohalike noorte olukorrast ülevaate Pärnu abilinnapea. Kahepäevase kohtumise raames külastati ka vaimse tervise keskust ning Pärnu politseimaja. 20-21.09.2022 toimus rakenduskoosolek Valgas, kus lisaks Valga juhtumikorraldajatele olid kaasatud ka Valga vallavalitsuse abivallavanem ja sotsiaalosakonna juhataja, Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla esindaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti esindajad. Kahepäevase koosoleku raames anti ülevaade nii Valgaga seotud tegevustest, käsitleti riiklike plaane, NGTS ja NEET-staatuses noorte toetamisega seotud arenguid ning tutvuti Eesti Töötukassa Valgamaa esindusega, Valga Noortekeskuse ja Valga põhikooli tööde ning tegemistega. 9-10.11.2022 toimus koostööpäev Tartus teemal „NEET-olukorras noorte toetamine ühiselt“, kus osalejateks olid KOV- de ja valdkonnaga seotud ekspertide esindajad üle Eesti. Esimese päeva eesmärgiks oli suurendada omavahelist koostööd ja arutleda ühiselt noorte toetamise ning 2023. aastal kohalikele omavalitsustele avanevate rahastamisvõimaluste üle. Teise koostööpäeva eesmärgiks oli spetsialistide abiga jagada infot ning arutleda, millised vajadused ja toetamise võimalused on nende NEET-olukorras noorte osas, kes on õigusrikkumise taustaga. 8.12.2022 korraldati partner-KOV-dele 2022. aastat kokkuvõttev rakenduskoosolek Tallinnas, kus anti ülevaade KOV-de 2022. aasta tegevustest, 2023. aasta riiklikest plaanidest ja valdkonna tegevuskavadest ning külastati Eesti Töötukassa Tallinna Karjäärikeskust. Lisaks viidi läbi kaks rakenduskoosolekut veebis (18.08.2022 ja 20.10.2022), kus käsitleti piloteerimistega seotud küsimusi, jagati tugisüsteemi muudatuste ja arenduste osas infot ning arutleti partner-KOV-dega seotud spetsiifilisi küsimusi. Sotsiaalkindlustusamet ning Sotsiaalministeerium koordineerisid aasta teisel poolel ka suhtlust uute TAT partneritega, kes perioodil 01.01–31.12.2023 testivad maakonnaülest toetus- ja koostöömudelit: Mulgi vald, Otepää vald, Põhja-Sakala vald, Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ning Viljandi vald. TAT ühe tegevusena on planeeritud ka õppevisiidid ning seminaridest ja konverentsidest osavõtud, et tutvuda noortegarantii meetme rakendamise tulemuste ja kogemustega teiste riikide näitel. Teadmispõhiste poliitikaotsuste tegemiseks on oluline tutvuda nii uute metoodikatega kui omada ülevaadet Euroopa tasandi poliitilistest suundadest eesmärgiga juhtumikorralduse mudeli täiendamine ja arendamine. Antud tegevuse raames osalesid Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii tugisüsteemi koordinaator ja projektijuht 14.09.2022 Itaalias rahvusvahelisel konverentsil „Rural Youth and the New Youth Guarantee“, kus jagati parimaid praktikaid ja teadmisi viimastest noorsoouuringutest ning noorte tööhõivest, eriti maapiirkondades. 10 Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson aga osales 27-28.09.2022 Brüsselis noortegarantii koordinaatorite Euroopa tasandi kohtumisel. 2023 I pa: Sotsiaalkindlustusameti, partner-KOV-de ning Haridus- ja Noorteametiga koostöös viidi aasta esimesel poolel läbi rakenduskoosolek Kohtla-Järvel. 09-10.03.2023 toimunud koosolek korraldati eesmärgiga kohtuda piloteerivate KOV-dega ja hinnata piloteerimise seniseid edusamme ja kitsaskohti. Lisaks toimus uute ehk kolmanda etapi partner-KOV-de osas piloteerimise teemadel sissejuhatus. Rakenduskoosoleku raames külastati ka kohaliku kultuurikeskust ning Mäetaguse Noortekeskust, tutvustades osalejatele, kuidas on lahendatud noorte huviringid, nende kaasatus, võimalused, arenguruum, perspektiivid ja roll kogukonnas. Lisaks on Sotsiaalkindlustusameti poolt igakuiselt veebi teel läbi viidud kohtumised KOV-de noortega tegelevatele spetsialistidele, kus keskmiseks osalejate arvuks on olnud 30 spetsialisti (esimesel poolaastal toimusid kohtumised 12.02.2023, 09.03.2023, 20.04.2023 ja 11.05.2023). Samuti on seirega seonduvalt uutele liitunud või olemasolevatele KOV-dele läbi viidud veebipõhised infopäevad ning koolitused 15.02.2023 ja 27.03.2023. Tutvumaks noorte valdkonna uute metoodikate ja kogemustega teiste riikide näitel, osales Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii nõunik Heidi Paabort 20-22.02.2023 Brüsselis konverentsil "Stakeholders conference on key findings of Youth-IN" ning 23-26.05.2023 Portugalis konverentsil „The future of young people in the peripheries of Europe“. Konverentsidelt saadud teadmised on aluseks edasiste teadmispõhiste poliitikaotsuste tegemiseks. Hinnang: Täideti seatud eesmärk üle vaadata juhtumikorralduse mudel ja korrigeerida selle kasutamise juhis. Teadlikkuse suurendamiseks ja muudatuste töösse rakendamiseks tutvustati juhise muudatusi noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks taotluse esitanud KOV-idele 28. novembril 2019 toimunud koolitusel. 2020. aasta alguses pikendati koostöölepingud partner-KOV-idega, mis annab võimaluse jätkata tugisüsteemi testimisega viienda sõelumisperioodi lõpuni. On tehtud ettevalmistused avatud taotlusvooru avamiseks, mis võimaldab KOV-idel ja nende partneritel senisest soodsamatel tingimustel tugisüsteemi abil tuvastatud noortele juhtumikorraldust ja toetavaid tegevusi pakkuda. Ükski planeeritud tegevus ei ole koroonaviiruse eriolukorra tõttu ära jäänud. Aasta teisel poolel viidi läbi üks rakenduskoosolek partner-KOV- idele. 2021. aasta I kvartalis sõlmiti koostöölepped uute partner-KOV-dega (Kohtla-Järve linn, Pärnu linn, Narva linn ja Valga vald) ning viidi läbi rakendus- ja infoseminarid süsteemi tutvustamiseks ning rakendamise toetamiseks. Teiseks poolaastaks olid uued partner-KOV-id aktiivselt tööd alustanud abivajajate noortega. Koostöö sujus ladusalt, toimusid mitmed toetavad kohtumised ning tugi KOV-dele oli nii Sotsiaalministeeriumi kui ka TAT uue partneri Sotsiaalkindlustusameti poolt. Sotsiaalkindlustusameti panus TAT tegevustesse oli oluline nii noortegarantii tugisüsteemi sisulises arendamises kui ka erinevates teavitustegevustes. 2022. aasta esimesel poolel toimusid korrapärased kohtumised partner-KOV-de esindajate ning Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi vahel. Sotsiaalkindlustusametil oli juhtiv roll antud koosolekute planeerimisel ja läbiviimisel. Samuti oli Sotsiaalkindlustusametil oluline ülesanne nii partner- KOV-de kui ka teiste noortegarantii tugisüsteemiga liitunud või liitumist kaaluvate KOV-de nõustamisel ning NGTS-i kohta info jagamisel. 31.05.2022 seisuga oli Sotsiaalkindlustusametis noortegarantii teemadega tegelemas kaks ametnikku (noortegarantii tugisüsteemi nõunik ja koordinaator), kes andsid olulise panuse ja toe antud valdkonna, sh TAT tegevuste eesmärkide elluviimisesse. 2022. aasta teisel poolel jätkusid tegevused Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel nii partner-KOV-dega rakenduskoosolekute kui ka teiste koostöökohtumiste korraldamise ja elluviimisega nii tugisüsteemi rakenduslikes küsimustes, võrgustikutöös, arendustegevustes (sh lähetused) kui ka valdkonnaga seotud infovahetuses. Sotsiaalministeeriumi poolt tehti aasta teisel poolel ettevalmistused TAT muudatuseks, kus korrigeeritud tegevuskava ja eelarve kohaselt alustavad TAT uued partnerid 2023. aastal piloteerimise kolmanda etapiga testimaks maakonnaülest toetus- ning koostöömudelit. 2023. aastal esimesel poolel on Sotsiaalkindlustusameti juhtimisel toimunud noortegarantii tugisüsteemiga seotud osapoolte vahel nii rakenduskoosolek Kohtla-Järvel kui ka teised regulaarsed kohtumised/arutelud KOV spetsialistidele. Tegevus jätkub aasta teisel poolel. 11 Alamtegevuse nr ja 2.2.2. Juhtumikorralduse mudeli testimine 3 nimetus Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.06.2018 alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. TAUST: Juhtumikorralduse mudelit testitakse KOV-dega, kes valitakse TAT-i partneriteks vabatahtlikkuse alusel. Mudeli väljatöötamise käigus tehakse KOV-dele ettepanek TAT-ga liituda ning mudelit praktikas testida. TAT-i raames on neil võimalik võtta juhtumikorraldajana tööle täiendav spetsialist, kes hakkab lähtuvalt juhtumikorralduse mudelile tegelema IT lahenduse tulemusel tuvastatud noortega. Samuti viiakse läbi juhtumikorralduse mudeli kasutamisega seotud koolitusi. 2017: 2017. aastal juhtumikorralduse mudelit ei testitud, kuna esimene sõelumisperiood saab toimuma alles 2018. aastal. 2018 I pa: Taotluse esimeses andmevahetuse päringus osalemiseks on esitanud kolmkümmend kuus (36) KOV-i. Esimene nimekiri oli viiele partner-KOV-ile kättesaadav 29. maist 2018 ja teistele eelduslikult juunikuu esimese nädala jooksul. Juhtumikorralduse mudeli kasutamist/piloteerimist alustatakse juunikuus 2018. Esialgu KOV-id tutvuvad nimekirjaga, prioriseerivad kontaktivõtud ja seejärel tegutsevad edasi lähtudes juhtumikorralduse juhisest - saadavad välja e-kirjad, SMS-id või kirjad posti teel (olenevalt sellest, millise kontaktid on kättesaadavad), lepivad kokku kohtumised jne. Süsteemi vigadest ja kiiret lahendust nõudvatest probleemidest annavad KOV-id Sotsiaalministeeriumile (sh lahenduse kasutamise tehnilistest tõrgetest TEHIK-le) teada jooksvalt. Juhtumikorralduse mudeli kasutamise vahetulemusi, juhtumikorralduse käigus selgunud kitsaskohti ja nende lahendusi on Sotsiaalministeeriumil plaanis arutada partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega ja koostöövõrgustiku esindajatega kvartaalsetel koosolekutel ning tutvustada KOV- idele 1-2 korda aastas toimuvatel infopäevadel, samuti teha kättesaadavaks elektrooniliselt: http://tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/). Meetme (s.o noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudeli) rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüsi ja kokkuvõtte esitamise kohustus on Sotsiaalministeeriumile sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses tähtajaga hiljemalt 2020. aastal. 2018 II pa: Viie partner-KOV-i nimekirjades oli esimesel sõelumisperioodil kokku 3062 ja teisel sõelumisperioodil 3509 noort. Neist abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks vajas kokku 160 noort (vt allpool tabel 1). 2019 I pa: Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist teisel ja kolmandal sõelumisperioodil. Kolmandal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1744 noort. Neist vajas abi 7.06.2019 seisuga 35 noort. Kokku kolme sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks 195 noort. Partner-KOV-ide juhtumikorraldajad koostasid esmakordselt sõelumisnimekirjad abi vajanud noortest. Tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. mai 2019 oli abi vajanud abi noorte arv 136. Erinevus varasemalt tabelis esitatud andmetega on tingitud nimekirjade koostamisel kasutatud STAR-i infosüsteemi vigadest, mille tõttu ei tule päringuga välja nende noorte isikuandmed, kes on sõelumisperioodi jooksul saanud 27-aastaseks või kes on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is. 2019 II pa: Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist kolmandal ja neljandal sõelumisperioodil. Kolmandal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1744 noort. Neist vajas abi oktoobris 2019 3 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 12 täpsustatud andmete järgi 61 noort. Neljanda sõelumisperioodi nimekirjades oli 1638 noort, kellest seni on abi vajanud 61 noort. Kokku nelja sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks 282 noort. Partner-KOV-ide juhtumikorraldajad koostavad sõelumisperioodi nimekirjad abi vajanud noortest. Nimekirjade järgi on tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. detsembrini 2019 abi vajanud noorte arv 189. Erinevus allpool olevas tabelis esitatud andmetega on tingitud nimekirjade koostamisel kasutatud STAR-i infosüsteemi vigadest, mille tõttu ei tule päringuga välja nende noorte isikuandmed, kes on sõelumisperioodi jooksul saanud 27-aastaseks või kes on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is. 2020 I pa: Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist neljandal ja viiendal sõelumisperioodil. Neljandal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1638 noort. Neist vajas abi märtsis 2020 täpsustatud andmete järgi 77 noort. Viienda sõelumisperioodi nimekirjades oli 1500 noort, kellest seni on abi vajanud 66 noort. Kokku viie sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks 360 noort. Partner-KOV-ide juhtumikorraldajad esitavad sõelumisperioodi kohta nimekirjad abi vajanud noortest. Nimekirjade järgi on tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. märtsini 2020 abi vajanud noorte arv 211. Erinevus allpool olevas tabelis esitatud andmetega on tingitud peamiselt andmeseisu väljavõtete kuupäevade erinevusest. 2020 II pa: Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist viiendal sõelumisperioodil, mis lõppes 14.10.2020. Viiendal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1500 noort. Neist abi vajas 31.12.2020 seisuga 70 noort. Kokku viie sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks 364 noort. Partner-KOV-ide juhtumikorraldajad esitasid sõelumisperioodi kohta nimekirjad abi vajanud noortest, mille järgi on tugisüsteemi käivitamisest kuni viienda sõelumisperioodi lõpuni abi vajanud noorte arv 259. Erinevused tabelites esitatud andmetega on tingitud peamiselt andmeseisu väljavõtete kuupäevade erinevusest või on nimekirjade koostamise aluseks STAR-i andmed, kus infosüsteemi vigade tõttu võib olla tekkinud olukord, kus päringuga ei tule välja nende noorte isikuandmed, kes on sõelumisperioodi jooksul saanud 27-aastaseks või kes on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is. Samuti võivad erinevused olla tingitud asjaolust, kui sõelumisperioodi alguses on noor nimekirjas, kuid menetluse alustamise ajal temaga ühendust võttes ta enam abivajaja ei ole. Teisel poolaastal on tehtud tabelis korrektuurid ning viienda sõelumisperioodi (15.03-14.10.2020) andmed on STAR väljavõtte põhjal esitatud TAT vahearuandes 31.12.2020 seisuga. Tabel 1. Partner-KOV-ide tegevuste ülevaade (I-V sõelumisperiood) I sõelumisperioodi II sõelumisperioodi III sõelumisperioodi (5.06.18-14.10.18) (15.10.18-14.03.19) (15.03.19-14.10.19) statistika 14.10.18 statistika 14.03.2019 statistika 14.10.19 seisuga seisuga seisuga KOV Abi Abi Nimekirjas Abi Nimekirjas Nimekirjas vajanud vajanud noorte arv vajanud noorte arv noorte arv noorte arv noorte arv noorte arv Kohtla-Järve linn 429 23 506 16 373 5 Raasiku vald 38 10 53 9 38 3 Saaremaa vald 323 14 385 8 292 9 Tartu linn 2 067 25 2 662 31 913 38 Võru linn 181 10 162 10 128 6 Kokku 3 038 82 3 768 74 1 744 61 13 Tabel 1 (jätk). Partner-KOV-ide tegevuste ülevaade (I-V sõelumisperiood) IV sõelumisperioodi V sõelumisperioodi Kokku (15.10.19-14.03.20) (15.03.20-14.10.20) sõelumisperioodid, statistika statistika kokku statistika 14.03.2020 seisuga 31.12.2020 seisuga 31.12.2020 seisuga KOV Abi Nimekirjas Abi Abi vajanud noorte Nimekirjas vajanud noorte arv vajanud arv noorte arv noorte arv noorte arv Kohtla-Järve linn 379 24 359 17 85 Raasiku vald 38 7 30 5 34 Saaremaa vald 261 9 226 7 47 Tartu linn 855 29 808 33 156 Võru linn 105 8 77 8 42 Kokku 1 638 77 1 500 70 364 2021 I pa: Uued partner-KOV-id alustasid tööd juhtumikorralduse mudeliga, kuid kuna juhtumikorraldajate värbamine ja sisseelamisaeg uue süsteemiga kohanemisel KOV-i põhiselt erines, siis esimesed sõelumisperioodi aluseks olevad statistilised andmed korjatakse 2021 teise kvartali seisuga. 2021 II pa: Piloteerimise teise etapi alguses lepiti partner-KOV-dega kokku, et noorte statistilised andmed korjatakse alates 1.04.2021 ehk teisest kvartalist. Aasta lõpu ehk 31.12.2021 seisuga oli partner-KOV-des abivajajaid noori, kellega aktiivselt tegeletakse või tegeleti järgmiselt: Pärnu linn – 81 noort; Kohtla-Järve linn – 31 noort; Narva linn – 18 noort ja Valga vald – 36 noort. Partner-KOV-de kaudu sai 2021. aastal tuge kokku 166 noort. KOV-de võrgustikutöö osas on kokku läbi viidud seireid kaheksal korral ning viimane seire sai alguse uue TAT partneri Sotsiaalkindlustusameti koordineerimisel, kus seirega liitus 55 KOV-i (võrdluseks, et seitsmenda seirega liitus 50 KOV-i). Seega on märgata olnud huvi tõusu KOV-de seas. 31.12.2021 seisuga on viis KOV-i, kes ei ole seires kunagi osalenud. Kuna NGTS-ga liitumine on KOV-dele vabatahtlik, siis murekohaks on asjaolu, et tugi noortele on üle Eesti ebaühtlane. Lisaks on KOV-de võimekus ja ressursid seires osalemiseks ebaühtlased, mis tekitab olukorra, kus KOV võib soovida oma piirkonnas noortega seotud teemadega tegeleda, kuid takistuseks on vastavate spetsialistide, kompetentside ning võrgustiku puudumine. Seega puudub stabiilsus seires osalemiseks, mistõttu riiklikult on süsteemi ülesehitamine samuti olnud piirkonniti ebastabiilne. Lahendusena on 2022. aastaks planeeritud nii individuaalsed nõustamised kui ka elektrooniline tööriist KOV spetsialistidele, võimaldades teemaga ja kogu NGTS-i raamistikuga end kiiremini kurssi viia, et luua vajalik tugisüsteem. 2022 I pa: Perioodil 01.01-31.03.2022 lisandus partner-KOV-de vaatevälja uusi abivajajaid noori kokku 28 (Pärnu linn – 12 noort; Kohtla-Järve linn – 13 noort; Narva linn – 1 noor ja Valga vald – 2 noort). Andmed olid esitatud 31.03.2022 seisuga ning uuendatud seis esitatakse KOV-de poolt 30.06.2022 seisuga. Seega on uute partner-KOV-de kaudu abi saanud/saamas kokku 194 noort. KOV-de võrgustikutöö raames lõppes aasta esimesel poolel kaheksas seire perioodi oktoober 2021 – märts 2022 osas ning alustati üheksanda seirega perioodiks märts – oktoober 2022. Üheksanda seire tarvis oli noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks taotluse esitanud KOV-de arv kokku 60 (ülevaade KOV põhiselt on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Ohvriabi/ngtsi_kasutamiseks_taotluse_esitanud_kov-id.xlsx). 2022 II pa: Perioodil 01.04-31.12.2022 lisandus partner-KOV-de osas uusi abivajajaid noori 80, mis kogu 2022. aasta kokkuvõttes teeb lisandunud abivajajate noorte arvuks 108 (Pärnu linn – 46 noort; Kohtla-Järve linn – 38 noort; Narva linn – 11 noort ja Valga vald – 13 noort). KOV-de võrgustikutöö raames lõpetati 2022. aasta teisel poolel üheksas seire ja alustati kümnenda seirega perioodiks oktoober 2022 – märts 2023. Uuendatud andmed KOV-de põhiselt on kättesaadavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: 14 ngtsi_kasutamiseks_taotluse_esitanud_kov-id.xlsx (live.com). Kokku oli kümnendaks seireks taotluse esitanud KOV-de arv 73. Tabel 2. Partner-KOV-ide tegevuste ülevaade (VI-IX sõelumisperiood) VI sõelumisperioodi VII sõelumisperioodi VIII sõelumisperioodi IX sõelumisperioodi (15.10.2020-14.03.21) (15.03.21-14.10.21) (15.10.21-14.03.22) (15.03.22-14.10.22) statistika 14.03.21 statistika 14.10.2021 statistika 14.03.2022 statistika 01.06.2022 KOV seisuga seisuga seisuga seisuga Nimekirjas Abi vajanud Nimekirjas Abi vajanud Nimekirjas Abi vajanud Nimekirjas Abi vajanud noorte arv noorte arv noorte arv noorte arv noorte arv noorte arv noorte arv noorte arv Kohtla-Järve linn 315 6 328 23 388 28 346 23 Narva linn - - 716 16 783 15 744 14 Pärnu linn - - 426 28 454 28 426 14 Valga vald 161 5 163 27 184 24 142 12 Kokku 476 11 1 633 94 1 809 95 1 658 63 Aasta teisel poolel algatati Sotsiaalministeeriumi poolt TAT tegevuskava ja eelarve muudatus, mis kinnitati tervise- ja tööministri 23.12.2022. aasta käskkirjaga nr 175. Muudatusega täiendati TAT tegevust 2.2. „Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine ning teavitustegevused“ ja alategevusi 2.2.1. „Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine ja täiendamine“ ning 2.2.2. „Juhtumikorralduse ning toetus- ja koostöömudeli testimine“ maakonnaülese toetus- ja koostöömudeli testimisega perioodiks 01.01– 31.12.2023. Muudatusega lisandus TAT partnerite hulka Mulgi vald, Otepää vald, Põhja-Sakala vald, Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Viljandi vald. Muudatuse ning kolmanda etapi testimise vajaduse tingis NGTS-i osas planeeritud arendustegevused tagamaks KOV-des mitteaktiivsete noorte toetamise jätkusuutlikkus ning seeläbi ka TAT eesmärkide parem täitmine. Kuna aastate jooksul on eesmärgiks olnud juhtumikorralduse arendamine nii võrgustikupõhisuse kui ka maakonnaülese lähenemisviisiga, siis toetab 2023. aastaks planeeritud kolmas ja ühtlasi viimane NGTS-i testimise etapp ning uute partnerite kaasamine ja vastav koostöö parimal viisil antud eesmärki. TAT muudatusega seonduvalt lähtuvalt valmistati detsembris 2022 ette ka koostöökokkulepped uute partneritega, et planeeritud tegevustega oleks võimalik alustada 2023. aasta esimestel kuudel. 2023 I pa: 23.12.2022 tervise- ja tööministri käskkirjaga nr 175 kinnitatud TAT muudatuse kohaselt lisandus kolmanda etapi piloteerimiseks TAT partnerite hulka Mulgi vald, Otepää vald, Põhja-Sakala vald, Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Viljandi vald. Uute partnerite osas valmistati 2022. aasta lõpus ette koostöökokkulepped eesmärgiga noortegarantii tugisüsteemi jätkusuutlikkuse arendamine läbi KOV-de võimestamise maakondliku lähenemise kaudu ning rakendades koostööloomes välja töötatud valdkondadeülest NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudelit. Sõltuvalt partnerist jõustusid koostöölepped enamjaolt 2023. aasta I kvartalis, v.a Otepää vald, kes otsustas siiski leppest taganeda vallapoolse vähese huvi tõttu. Kuna koostöökokkuleppe kohaselt oli KOV-de ülesandeks tagada juhtumikorraldaja olemasolu, kes tegutseks TAT ülesannetes ja leppe eesmärke täites, oli töötajate leidmine KOV-dele pigem väljakutseks (värbamised ebaõnnestusid või oli raske leida sobilikku profiiliga töötajat ja/või esines teisi KOV-de spetsiifilisi murekohti), tekitades olukorra, kus tööülesannetega alustamine oli pärsitud ja ajaliselt nihkes. Antud asjaoludest lähtuvalt võttis kolmanda etapi partner-KOV-de rakendumine aega planeeritust kauem, lahenedes suures osas alles teise kvartali jooksul. Abiks ja toeks olid siinkohal partner-KOV-dele arutelude ja kohtumiste kaudu nii Sotsiaalkindlustusameti kui Sotsiaalministeeriumi esindajad. Perioodil 01.01-31.03.2023 lisandus teise etapi partner-KOV-des uusi abivajajaid noori 43 (Pärnu linn – 18 noort; Kohtla-Järve linn – 7 noort; Narva linn – 15 noort ja Valga vald – 3 noort). Kuna kolmanda etapi partnerite rakendumine võttis aega planeeritust kauem, siis esitas 31.03.2023 seisuga seiresse andmed vaid Põhja-Sakala vald ja Viljandi vald, kus abivajajaid noori oli kokku 9 (Põhja-Sakala vald – 5 noort ja Viljandi vald – 4 noort). Seega lisandus perioodil 01.01-31.03.2023 partner-KOV-de vaatevälja kokku 52 noort. 15 Sotsiaalkindlustusameti koordineerimisel toimus ka järjepidev suhtlus KOV-dega noortegarantii tugisüsteemiga liitumiseks, mille tulemusena on KOV-de liitumine katnud peaaegu kogu Eesti (79-st omavalitsusest on liitunud 76). Ülevaade noortegarantii tugisüsteemi kasutavatest KOV-dest on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2473/download. Seiretega seonduvalt viis Sotsiaalkindlustusameti läbi ka veebi teel infopäevad ning koolitused KOV esindajatele: 15.02.2023 ja 27.03.2023. Hinnang: Partner-KOV-id on olnud oma piirkonnas väga aktiivsed noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse põhimõtete rakendajad. Nende tegevuse tulemusel oli 31.12.2020 seisuga vajalikku abi saanud 364 noort, mis moodustab 37,2% kõigist noortegarantii tugisüsteemi kasutanud KOV-ide kaudu tuge saanud noortest (kokku 978). Noorte abivajadus on erinev, kuid enamjaolt on see olnud seotud kas huvipakkuva töö või praktika leidmisega, haridustee jätkamisega või ebasoodsast olukorrast väljumisega. Töö leidmiseks selgitatakse koos juhtumikorraldajaga, millised on noore oskused ja soovid ning seejärel hakatakse otsima sobivat tööd (sh abi osutamine CV ja motivatsioonikirja koostamisel). Koostöös töötukassaga toetatakse noort vajadusel ka koolituse või praktikakohaga või kui noorel puudub teadmine sobivast töökohast, kaasatakse töötukassa karjäärinõustaja. Haridustee jätkamisel selgitatakse samuti välja eelkõige noore huvi ning kui noor ei tea, mis oleks tema erialane soov või mis erialasid on üldse võimalik omandada, siis kaasatakse samuti töötukassa karjäärinõustaja. Seejärel juhtumikorraldaja ja noor vaatavad koos üle erinevad võimalused ja erialad ning juhtumiskorraldaja abistab noort kandideerimise ja sisseastumise protsessis. Ebasoodsast olukorrast väljuvate noorte puhul on oluline esmalt tegeleda sotsiaalsete probleemidega nagu igapäevane toimetulek või eluaseme puudumine. Sellisel juhul aitab juhtumikorraldaja noore kokku viia vastavate ametitega vajalike toetuste taotlemiseks, näiteks toimetulekutoetus või siis töövõime hindamine ning abistab eluruumi otsingul. Samuti võivad keerulistes olukordades noored vajada abi isikut tõendavate dokumentide taotlemisel jms. Kuna noorte hulgas on väga levinud ka vaimse tervise probleemid, siis on juhtumikorraldaja suunanud noori abi saamiseks ka psühholoogi või psühhiaatri poole. IT-alastes küsimustes selgus STAR infosüsteemiga töötamisel puudus (juhtumikorraldaja kasutuses olevast nimekirjast kaovad noorte andmed, kes on sõelumisperioodi jooksul saanud 27-aastaseks või on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is) on esitatud Sotsiaalkindlustusametile vastavate arenduste planeerimiseks. 2021. aastal sõlmiti koostöölepped ning uued partner-KOV-id alustasid tööd. Aruandlusperioodi ehk 31.12.2021 seisuga sai partner-KOV-delt tuge kokku 166 noort. NGTS-i osas oluliste IT-arendustega jätkatakse 2022. aastal esimesel võimalusel, kuid arvestades arendustegevuste partneri TEHIK tööplaanide ning aja- ja tööjõuressursside võimalikkusega. KOV-de võrgustikutöö raames on seires osalemine olnud tõusvas trendis, planeeritud on alustada KOV individuaalsete nõustamistega ja koostamisel on elektrooniline tööriist KOV-dele. 2022. aasta 31.03.2022 seisuga oli partner-KOV-delt abi saanud/saamas kokku 194 noort. Noorte arv suurenes võrreldes 31.12.2021 seisuga 28 noore võrra. KOV-de võrgustikukoostöö raames alustati üheksanda seirega ning liitunud KOV-e kogu üheksa seire peale oli kokku 60. 2022. aasta kokkuvõttes lisandus partner-KOV-de vaatevälja uusi abivajajaid noori kokku 108. KOV-de võrgustikutöö raames alustati oktoobris 2022 kümnenda seirega, kus liitunud KOV-de arv ulatus 73-ni. Partner-KOV-de kokkuvõtted ja tagasivaated 2022. aastale olid positiivsed, rõhutati nii tõhusat võrgustikuliikmetega koostööd, sh nende vajalikkust ja tuge noorte toetamisel kui ka kindlate koostööpartnerite olemasolu. Ka kogukondade lõikes oli tunda suuremat teadlikkust noortegarantii tugisüsteemist ja seda nii noorte endi kui ka nende pereliikmete ning lähedaste poolt. Pärnu tõi positiivse asjaoluna välja, et 2022. aasta jooksul olid juhtumikorraldajad kaasatud nii üldistesse noortegarantii tugisüsteemi arendustegevustesse kui ka algatajateks KOV spetsiifilistes arendus – ja teavitustegevustes (loodi Pärnu NGTS-i Facebooki ja Instagrami leheküljed, oma rubriik Pärnu linna kodulehel ning anti välja teenust tutvustavad infovoldikud). Pärnu NGTS-i juhtumikorraldajaid tunnustati ka KOV sotsiaalosakonna poolt NEET-oludes noorte toetamise ja piirkonnas mobiilse noorsootöö rakendamise eest. Valga juhtumikorraldaja näitel pöörati NGTS-i teemadele samuti tähelepanu intervjuude kaudu ning Valga kui piirkond leidis märkimist kanalites ETV+ ning Sky Radio. Piirkondlike eripärade ja murekohtadena toodi 2022. aasta osas Narvas välja töö- ja praktikakohtade vähesust ning noorte puuduliku eesti keele oskust, mis on tööotsingute osas olnud takistuseks. Valga tõi probleemina välja valla rahvusliku ja kultuurilise erinevuse ning Valga-Valka kaksiklinna staatuse, mis esitab väljakutseid nii töös noortega kui koostööpartneriga. Töö keerukuse osas juhtis Valga tähelepanu ka noorte vaimse tervisega seotud teemadele ja oskusele panna alus usalduslikele suhetele noortega. 16 2023. aasta esimese poolaasta põhirõhk oli nii Sotsiaalkindlustusametil kui ka Sotsiaalministeeriumil suunatud uute ehk kolmanda etapi partnerite rakendumisega seotud küsimuste lahendamisele. 31.05.2023 seisuga olid kolmanda etapi TAT partnerid: Mulgi vald, Põhja-Sakala vald, Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Viljandi vald. Liitumisest otsustas loobuda Otepää vald. Seoses asjaoluga, et uute partnerite liitumisjärgsed rakenduslikud küsimused nagu töötajate värbamine ja sellest tekkinud murekohad, võtsid planeeritust rohkem ajaressurssi, siis tekkisid selle arvelt ka TAT eelarves vabanevad vahendid. Vabanenud vahendid suunatakse aasta teisel poolel TAT muudatusega teiste oluliste tegevuste elluviimiseks (näiteks Ukraina noortega seotud IT-arendus TEHIK-u eestvedamisel). Uute lisandunud noorte abivajajate osas oli kolmanda etapi partneritest 31.03.2023 seisuga andmed võimalik esitada vaid Põhja-Sakala ja Viljandi vallal. Teise ja kolmanda etapi partnerite osas lisandus perioodil 01.01-31.03.2023 abivajajaid noori kokku seega 52. Positiivse asjaoluna näitab Sotsiaalkindlustusameti head tööd järjepidev suhtlus KOV-dega noortegarantii tugisüsteemiga liitumiseks, kus 79-st Eesti omavalitsusest on liitunud 76. Alamtegevuse nr ja 2.2.3. Teavitustegevused nimetus4 Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.03.2017 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. TAUST: TAT-i raames kavandatakse teavitustegevusi nii KOV-idele, sihtgrupi noortele kui ka laiemale avalikkusele. KOV-ide suunalise teavituse eesmärgiks on suurendada nende teadlikkust noortegarantii tugisüsteemi IT lahendusest ja juhtumikorralduse mudelist ning motiveerida KOV-e proaktiivselt mitteaktiivsete noortega tegelema. Mitteaktiivsete noorte suunalise teavituse eesmärgiks on teavitada neid võimalusest, et KOV juhtumikorraldaja võib ühendust võtta ja abi pakkuda ning seeläbi noori ette valmistada juhtumikorralduse teenusel osalema. Laiema avalikkuse teavitamise eesmärgiks on anda teada Sotsiaalministeeriumi tegevusest mitteaktiivsete noorte aktiveerimisel ning väljatöötatud noortegarantii tugisüsteemi lahendusest. 2017: 2017. aastal toimus põhiline avalikkuse teavitamine noortegarantii tugisüsteemi loomiseks vajaliku seaduseelnõuga seonduvalt. Seaduseelnõu erinevatest etappidest informeeriti avalikkust pressiteadete kaudu, vastati meediapäringutele, organiseeriti kõneisikute intervjuusid. Laiem teavituskampaania oli planeeritud esimese sõelumisperioodi toimumise ajale, mis seaduseelnõu menetluse venimise tõttu lükkus 2018. aastasse. Seetõttu saab ka laiem teavituskampaania ning muud 2017. aastasse planeeritud teavitustegevused toimuma 2018. aastal. Hinnang: Kuna seaduseelnõu kooskõlastamise käigus muutus eelnõu sisu (kuni VV istungilt heakskiidu saamiseni novembri lõpus 2017) ning Riigikogu menetluses võib ka veel väiksemaid täiendusi tulla, keskenduti teavituses, sh pressiteadetes NEET noorte probleemi olemasolu rõhutamisele ning selgitamisele, kuidas tugisüsteem üldiselt aitab kaasa probleemi lahendamisele. Samas on noortegarantii tugisüsteemi vastu juba tuntud elavat huvi, sh teiste EL liikmesriikide seas ning muudes koostööringkondades. Tagasiside noortegarantii tugisüsteemi põhimõtetele on olnud eriti positiivne nendest ringkondadest ja nendelt partneritelt, kes ise aktiivselt NEET noortega tegelevad. Noortegarantii tugisüsteemi on kajastatud ka Eesti meedias (sh pooldavad artiklid ja sõnavõtud Tugila esindajatelt ja samas negatiivsed kajastused mõne riigiasutuse esindajalt ning poliitikutelt), millest võib järeldada, et avalikkus on juba teemast informeeritud ning 2018. aastal planeeritud laiemad teavitustegevused (regionaalsed infopäevad KOV-idele; tutvustavad artiklid piirkondlikes ja üleriigilistes ajalehtedes; teavituskampaania jms) ei tule sihtrühmadele üllatusena. 4 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 17 2018 I pa: Teavituskampaania hanke võitjaga (Ecwador) on leping sõlmitud, toimunud on kaks koostöökohtumist, mille käigus täpsustati kampaania sisu, peamisi sõnumeid ja suunda. Teavitustegevuste kõige intensiivsem periood oli planeeritud esimese nimekirja loomisele vahetult eelnevasse aega ehk maikuu teise poolde. Ecwador viis läbi teavituskampaaniad erinevates meediakanalites, levitati videoklippe, mis tutvustasid noortele noortegarantii tugisüsteemi, juhtumikorraldajate tööd, lisaks levitati noortegarantii tugisüsteemi tutvustavaid flaiereid ja visuaale kinodes, kaubanduskeskustes, praamidel. Levitatud materjalid (videod või visuaalid) olid antud ajahetkel kättesaadavad Tööelu portaalis. Samuti viis läbi SOM teavitustegevusi maakonnalehtede ja noortegarantii tugisüsteemi kasutatavate KOV-ide lehtede vahendusel avalikkusele. Tööelu portaali koostati nii noortele mõeldud alamleht, lapsevanematele mõeldud alamleht ja KOV-idele mõeldud alamleht. Loodud lehtedel talletatakse ja tehakse kättesaadavaks sihtgruppidele noortegarantii tugisüsteemi tutvustavat infot ja materjale. Lehtede linke kasutatakse kommunikatsiooni tegevustes, et viidata leidmise kohale. Teavitustegevustele tehakse kokkuvõte ja järelanalüüs, mille tulemusi esitleb Ecwador juunikuus. 2018 II pa: Ecwador esitles teavitustegevuste järelanalüüsi tulemusi 28.06.2018. Analüüs näitas, et kokkuvõttes saavutati ja ületati videoklippide ning bännerite näitamiste arvusid. Kõige efektiivsema tulemuse andsid: - Google (bännerite näitamisi kokku 4 024 323, mis oli 107,3% planeeritust), - sotsiaalmeedia (videoklippe näidati 92%le 16-26 aastasele Facebooki külastajale ning Facebookis ja Instagramis kokku vaatas videoklippe 174 456 unikaalset inimest, mis oli 136,2% planeeritust), - TV 3 play (250 491 klipi näitamist ja 6061 klikki). II sõelumisperioodi eel jätkas SOM teavitustegevuste läbiviimist noortegarantii tugisüsteemi kasutatavate KOV-ide ning noortevaldkonnas tegevate organisatsioonide lehtede vahendusel. Avaldati artikkel Sotsiaaltöö ajakirjas. Tööelu portaalis täiendati KOV-dele mõeldud alamlehte ning lisati täiendavad infot esimese sõelumisperioodi tulemuste ja KOV-dele olulise info kohta. 12. septembril 2018 viidi läbi infopäev KOV-idele, kus räägiti noortegarantii tugisüsteemi käivitamise tulemustest ja edasistest tegevustest ning piloteerivad KOV-id jagasid enda kogemusi noortega töötamisest. 2019 I pa: Märtsis valmis uus noortegarantii tugisüsteemi tutvustav video, mida levitati Facebook-is ja Youtube-is teavituskampaania raames. Video on järele vaadatav lingilt: https://www.youtube.com/watch?v=1apKO- FtRa8&feature=youtu.be. Vastav Facebooki postitus on kättesaadav lingilt: https://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/videos/635574536888922/?epa=SEARCH_BOX 6. mail 2019 toimus seminar noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks taotluse esitanud kohalike omavalitsuste töötajatele, mille raames anti ülevaade tugisüsteemist ja eelmiste sõelumisperioodide tulemustest, jagati tugisüsteemiga töötamise kogemust ning arutati piirkondade eripärasid noortega töötamisel ja lahendusi võimalikele kitsaskohtadele. 2019 II pa: Teisel poolaastal toimus kaks noortegarantii tugisüsteemi seminari KOV-idele: 10. septembril toimus noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminar kõikidele KOV-idele ja võrgustikukoostöö esindajatele. Seminaril tutvustati tugisüsteemi kasutamise seniseid tulemusi, süsteemiga liitumise võimalusi, jagati süsteemi kasutajate kogemusi ning pakuti motiveeriva intervjueerimise lühikoolitust. 28.–29. novembril toimus kahepäevane noortegarantii tugisüsteemi kasutamise koolitus, mis oli mõeldud neljandal sõelumisperioodil tugisüsteemi kasutatamiseks taotluse esitanud KOV-idele. Koolituse raames anti ülevaade tugisüsteemi toimimisest, õpetati juhtumikorralduse mudeli praktikas rakendamist uuendatud juhtumikorralduse juhise alusel ja NGTS STAR lahenduse kasutamist. Samuti said osalejad praktilist väljaõpet noortega tulemuslikult suhtlemiseks vajalike tehnikate omandamiseks. Seminari raames toimus ka tugisüsteemi rakenduskoosolek süsteemi piloteerivate KOV-ide juhtumikorraldajatega. Neljandal sõelumisperioodil esitas taotluse noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks kokku 44 KOV-i. 2020 I pa: Viiendal sõelumisperioodil esitas taotluse noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks kokku 48 KOV-i. 18 2020. aasta esimese viie kuuga teavitustegevusi pole toimunud. Aprilli kuuks planeeritud noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminar lükati koroonaviiruse eriolukorra tõttu edasi juunikuusse. 2020 II pa: 17-18.06.2020 toimus Pärnus aprillikuust edasi lükkunud noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks taotluse esitanud KOV-ide koolitus, kus KOV-ide töötajad said praktilisi teadmisi ja oskusi juhtumiskorralduse mudeliga töötamiseks. Seminari teemad: - noortegarantii tugisüsteemi ülevaade; - juhtumikorraldusest step by step (kuidas luua toimiv võrgustikutöö ja koostöö noorte toetamiseks, kuidas valmistuda kontaktivõtuks ja noorega kohtumiseks ning jõuda eesmärkide saavutamiseni); - kuidas aidata raskustesse sattunud noori ja millised on koostöö võimalused; - mida võiks teada töövõime hindamisest ja mis muutus 1. märtsist 2020?; - NGTS juhtumikorralduse parimate praktikate jagamise vestlusring; - kuidas ära tunda raskustes noort, kuidas tunda ära vaimse tervise probleeme ja milliseid meetodeid kasutada siis noortega suhtlemisel?; - meetodid tööks keeruliste ja multiprobleemsete noortega. Seminar viidi läbi kahepäevasena, kus esimesel päeval osales 33 ning teisel päeval 28 KOV töötajat. 11. november 2020 toimus virtuaalselt noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminar. Seminaril käsitlesid Sotsiaalministeeriumi esindajad teemasid nagu noortegarantii tugisüsteemi nimekirja kasutamisest ja juhtumikorraldusest, kuidas olla kontakti saamises tulemuslik, juhtumikorralduse olulised sammud ning STAR noortegarantii tugisüsteemi lahenduse kasutamine ja juhtumite dokumenteerimisnõude täitmine. Eesti Töötukassa esindaja andis ülevaate koostööst NEET noorte toetamisel, teenustest ja tutvustas uue karjäärikeskuse võimalusi. KOV-ide esindajad jagasid oma kogemusi arutelu vormis. Virtuaalsele koosolekust võttis osa ca 40 osalejat. Teavitustegevuste elluviimiseks sõlmiti 8.06.2020 töövõtuleping OÜ Creative Media Service ja Optimist Creative OÜ-ga, kes ühispakkujatena viisid läbi noortegarantii meediakampaania 2020. aasta teisel poolel. Teavituskampaania viidi läbi sihtgrupist lähtuvalt kaheosalisena ning nn kevad- ja sügisperioodil eesmärgiga teavitada esmast ja teist sihtgruppi noortegarantii tugisüsteemi võimalustest. Kampaania esmane sihtgrupp olid 16-26 aastased mitteõppivad, mittetöötavad ja muudel põhjustel mitteaktiivsed noored, kus eesmärk oli tõsta noorte teadlikkust noortegarantii tugisüseemist ning julgustada noori süsteemi kasutama, panna mõtlema oma olukorra ja tuleviku võimaluste parandamisele. Kampaania teisene sihtgrupp olid 16-26-aastaste mitteõppivate, mittetöötavate ja muudel tingimustel mitteaktiivsete noortega otseselt kokku puutuvad inimesed (vanemad, vanavanemad, sugulased, naabrid, õpetajad jt noore jaoks lähedased isikud), kus eesmärk oli tõsta sihtgrupi teadlikkust noortegarantii tugisüsteemist ning julgustada vajadusel noort süsteemi kaudu abi vastu võtma. Kampaania oli suunatud nii eesti kui ka vene keelt kõnelevale elanikkonnale ja erinevatele generatsioonidele, mistõttu sõnumite väljatöötamisel arvestati nii kultuurilise tausta (eesti ja vene keelt kõneleva sihtgrupi eripäradega) kui ka põlvkondadevaheliste erinevustega. Kevadine kampaaniaperiood viidi läbi ajavahemikus 25.05-14.06.2020 ning üle 35-aastaste sihtrühmas, kelle leibkonnas oli 16-26 aastaseid noori. Meediakanalitena kasutati siis kaubanduskeskuste digitaalsed siseekraane, busside sisekleebiseid, kohalikke portaale (videod ja bännerid), SmartAd võrgustikku ja ERR raadiot. Kampaania sõnumiks oli „Koos leiame väljapääsu“. Sügise perioodil oli kampaania online periood 19.10-29.11.2020 ning kogu tegevuste periood kuni 13.12.2020. Siis kasutati 16-26 aastaste nooreteni jõudmiseks kampaania kanalitena Facebooki, Google’t ja Youtube’i. Lisaks kaubanduskeskuste digitaalseid väliekraane eesti- ja venekeelsete sõnumitega ning MyHits raadiojaama hommiku- ja tavaeetri aegu. Antud sihtgrupile oli kampaania sõnumiks „Väljapääs leitud“. Kampaania tulemuste hindamisel kasutati kampaania mäletamise metoodikat, kus küsitlusperiood oli ajavahemikus 24.11-07.12.2020, sihtgrupp 16-74 aastased Eesti elanikud (sh 16-26 aastaseid vastajaid 110) ning valimiks 500 vastajat. Kokkuvõttes mäletas noortegarantii tugisüsteemi meediakampaaniat 22% vastanutest, 55% kampaaniat mäletanud inimestest sai aru, mis oli kampaania peamine sõnum ning 10% kampaaniat mäletanud inimestest ka tegutses (8% otsis internetist infot noortegarantii tugisüsteemi kohta ning 4% külastas kampaanialehekülge www.tooelu.ee/ngts). Parandamaks nooregarantii tugisüsteemiga seotud info kättesaadavust, tõlgiti 2020. aasta teisel poolel vene keelde noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse juhend ning muu antud alateemaga seotud info Tööelu portaalis. 19 2021 I pa: 24.03.2021 viidi virtuaalselt läbi noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminar võimalusega osaleda kõikidel soovi avaldanud KOV-del, kus Sotsiaalministeeriumi esindajad tutvustasid noortegarantii tugisüsteemi ja seniseid tulemusi, andsid ülevaate STAR-i kasutamisest süsteemi rakendamiseks ja juhtumikorralduseks ning käsitleti teemat, kuidas toetada nooregarantii tugisüsteemi kontekstis nimekirjaväliseid ja kuni 30-aastaseid noori. Lisaks andis seminaril Raasiku valla esindaja ülevaate esimese testimisperioodi kogemustest ja süsteemi kasutamisest valla näitel, Eesti Töötukassa esindaja rääkis koostöö võimalustest ning TEHIK-u esindaja tutvustas juhtumimenetluse alustamise protsessi STAR-is. 2021 II pa: 1.08.2021 alates on TAT uueks partneriks Sotsiaalkindlustusamet, kelle üheks tegevuseks partnerina on noortegarantiiga seotud meediakampaaniate, infoürituste ja teabepäevade läbiviimine. Meediakampaaniatega jt avalikkusele suunatud teavitustegevustega 2021. aastal ei alustatud. 28.10.2021 viidi Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel läbi veebikoolitus võrgustikupartneritest KOV-dele noortegarantii tugisüsteemi rakendamisest kaheksanda seire raames perioodil 15.10.2021-14.03.2022. Teemade osas anti ülevaade NGTS senistest tulemustest ning mitteõppivate ja mittetöötavate noorte toetamisest tulevikus, toimus paneeldiskussioon KOV-de kogemustest, vaadeldi täiendatud juhtumikorralduse juhendit ja testiti andmekaitse IT-lahendust. 2022 I pa: Partner Sotsiaalkindlustusamet valmistas aasta esimesel poolel ette kommunikatsioonitegevusi ning hankemenetlust, mille osas toimub sügisel 2022 noortegarantii tugisüsteemi teavituskampaania suunaga tõsta teadlikkust nii noorte kui ka tugisüsteemi spetsialistide seas. Kampaania tarvis viidi läbi hankemenetlus, tehti otsus eduka pakkuja osas ning ootel on hankelepingu sõlmimine. Üldise ning informatiivse teavitustöö raames ilmus jaanuaris 2022 uudiste veebikeskkonnas Levila artikkel noortest, kellel on koolitee katkenud. Artiklis võttis sõna ka Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii tugisüsteemi nõunik Heidi Paabort, kes tutvustas riigipoolseid meetmeid noorte abistamisel („Kool jääb aina enam katki“: https://www.levila.ee/raadio/kool-jaab-aina-enam-katki). Veebruaris 2022 ilmus Sotsiaalkindlustusameti ajaveebis artikkel, kus Heidi Paabort andis ülevaate, mida noortegarantii tugisüsteem annab juurde kohalikele omavalitsustele ning millised on süsteemi võimalused: https://sotsiaalkindlustusamet.wordpress.com/2022/02/01/mida-noorekesksem-noortegarantii-seda- mojusam-tugi/?fbclid=IwAR26opLaCttU0zVf8mL8jsbzj8B5eODOdMfa0ziCxVXYK2lfyhhxf3zER6U. Antud artiklit jagati nii Sotsiaalkindlustusameti Facebooki lehel, KOV-dele suunatud elektroonilises infokirjas kui ka ajakirja Sotsiaaltöö veebiversioonis. Lisaks anti 2022. aasta esimesel poolel Sotsiaalkindlustusameti Facebooki lehel ülevaade noortegarantii tugisüsteemi seniste tulemuste kohta ning teavitati võimalusest KOV-del jätkata või liituda noortegarantii 2022. aasta kevadise seirega. Kevadel alanud (periood märts - oktoober 2022) seire raames korraldati 21.02.2022 kohalike omavalitsuste juhtidele ja spetsialistidele veebis infopäev, kus anti ülevaade, kuidas Sotsiaalkindlustusamet saab olla KOV-dele toeks noortele abi pakkumisel. Sotsiaalkindlustusameti koordineerida oli ka noortegarantii teemaline sisekommunikatsioon, kus KOV-de osas kasutati NGTS-i listi ja Slack-keskkonda, võimaldades seega listis olevatele ja seotud osapooltele kiiret info jagamist ning teisalt pakkudes ka võimalust tuua kokku antud valdkonnast huvitatud kogukond ning spetsialistid. Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel on ka NGTS-i alaleht, kus on kättesaadav info noortegarantii tugisüsteemist, sellega liitumisest ja elluviimisest koos erinevate viidetega vajalikele dokumentidele nagu noortegarantii tegevuskava, info süsteemi kasutatavate KOV-de kohta, juhtumikorralduse juhend ning ka vajalikud Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii tugisüsteemi nõuniku ja koordinaatori kontaktid: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ngts. Noortegarantii tugisüsteemiga seotud info jääb edaspidiselt kättesaadavaks Sotsiaalkindlustusameti kodulehe vastava alalehe kaudu ning NGTS-i teemad ja viited ei leia kajastust Tööelu portaalist. 2022 II pa: Perioodil september - oktoober 2022 viis Sotsiaalkindlustusamet läbi noortele suunatud teavituskampaania „Kuidas sul päriselt läheb? Tule ja räägime sellest.“. Kampaania eesmärgiks oli julgustada mitteõppivaid ja -töötavaid 16– 29 aastaseid noori riiklike tugisüsteemide abil oma eesmärkide poole pürgima. Kampaania teavitas noori, millised võimalused neil on oma unistuste poole püüdlemiseks ning julgustas unistuste realiseerimiseks küsida tuge riiklikest tugisüsteemidest nagu kohalikud omavalitsused, noortekeskused või Eesti Töötukassa. Kampaania tarbeks valmisid nii bännerid, videoklipid jt abimaterjalid, mida lisaks Sotsiaalkindlustusameti teavituskanalitele saaksid kasutada ka kohalikud omavalitsused, et tagada 20 kampaania võimalikult laiaulatuslik levik ning kampaania sõnumi edasikandmine rohkemate noorteni. Bännerid ja videoklipid valmisid nii eesti, vene, ukraina ja inglise keeltes. Videoklipid on järel vaadatavad ning kättesaadavad siit. Meediakanalites juhtis kampaaniaga seonduvalt ning laiemalt kogu teemavaldkonnale tähelepanu Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson 15.09.2022 ETV saates Terevisioon: https://etv.err.ee/1608716683/too-ja-koolita-noored ning vene keeles Tallinna Haridusameti mobiilse noorsootöö peaspetsialist Aleksei Jefimovi 15.09.2022 ETV+ saates Кофе+: https://etvpluss.err.ee/1608716617/v-jestonii-svyshe-11-molodyh-ljudej-v-vozraste-ot-16-do-26-let-nigde- ne-uchatsja-i-ne-rabotajut. Kampaania järgselt leidis teema käsitlust ka 13.12.2022 Kanal 2 saates Õhtu, kus Sotsiaalkindlustusameti NGTS koordinaator Liis Seeme tutvustas nooregarantii tugisüsteemi ning oma kogemuslugu jagas lauljanna Maian: https://ohtu.kanal2.ee/7669094/ohtu-eestis-on-22200-noort-kes-ei- toota-ega-opi-lauljanna-maian-raagib-oma-loo?fbclid=IwAR0uc9JBMc5XWnuOSnNrMhTYY3kVOjnJLS- agEXCnLhBXhXOq2AFElJ0hu8. Kampaania järgselt viidi läbi ka uuring, milles osalesid nii noored, valdkonna spetsialistid kui ka avalikkus. Lisaks teadlikkuse kasvule pidasid enam kui pooled uuringus osalenutest kõnealust temaatikat endale kasulikuks ning valdav enamus kampaania märkajatest olid valmis noortegarantii tugisüsteemi võimalusi soovitama mittetöötavatele või –õppivatele noortele. 2023 I pa: Teavitustegevuste osas oli põhirõhk 2022. aastal Sotsiaalkindlustusametil, kui viidi läbi teavituskampaania „Kuidas sul päriselt läheb? Tule ja räägime sellest.“ ning lisaks juhiti valdkonnale tähelepanu mitmete meediakanalite, artiklite jms kaudu. Teavitustegevuste koordineerimine ja eestvedamine on ka 2023. aastal Sotsiaalkindlustusameti poolt koordineerida, kuid uusi kampaaniad planeeritud ei ole ning pigem keskendutakse olemasolevate materjalide uuesti esitamisele sotsiaalmeedia jt noortele atraktiivsete kanalite kaudu. Seega on 2023. aasta vaates jätkuvalt eesmärgiks noorte, spetsialistide ja kogukondade teadlikkuse tõstmisel noortegarantii tugisüsteemist, kuid tehes seda läbi olemasolevate materjalide taasesitamise. Youtube kanali kaudu on lisaks olnud kättesaadav ka noortegarantii tugisüsteemi tutvustav video „Kuidas toimib noortegarantii tugisüsteem“?. Hinnang: Teavitustegevuste ja koolituste tulemusel on suurenenud noortegarantii tugisüsteemi kasutavate KOV-ide arv ja nende võimekus süsteemi kasutada (kasutatakse rohkem erinevaid võimalusi noortega ühenduse saamiseks, suureneb kompetents erinevate intervjueerimistehnikate kasutamisel jne). Esimese sõelumisperioodi 36-st KOV-st on jõutud viiendal sõelumisperioodil 48 KOV-ini ja süsteemilt tuge saanud noorte arv on kasvanud iga sõelumisperioodiga. Koroonaviiruse pandeemiast tingitud eriolukorra kehtestamine lükkas edasi KOV-dele suunatud tugisüsteemi rakendamise seminari aprillist juunikuusse (seminar toimus 17.-18.06.2020 Pärnus), kuid see ei mõjutanud olulisel määral teavitustegevuse läbiviimist tervikuna. Lisaks viidi üks rakendamise seminar läbi virtuaalselt 11.11.2020. Meediakampaaniaga seotud teavitustegevustega alustati 2020. aasta teisel poolel, kus kampaaniaga seatud eesmärgid said täidetud ning tegevus viidi ellu plaanipäraselt. 2021. aastal avalikkusele ja sihtgrupile suunatud teavituskampaaniaid planeeritud ei olnud, kuid KOV-dele viidi läbi noortegarantii tugisüsteemi tutvustav virtuaalne seminar 24.03.2021. Kogu noortegarantii tugisüsteemi käsitlev info- ja teavitusmaterjal on kättesaadav Tööelu portaalist vastava teemalehe all, mis 2021. aasta maikuus ka täielikult uuendati. 2021. aasta teisel poolel lisandus TAT partnerite hulka Sotsiaalkindlustusamet, kes alates 2022. aastast planeerib ja viib ellu noortegarantii tugisüsteemi raames erinevaid teavitustegevusi. Oktoobris 2021 viidi läbi ka üks noortegarantii tugisüsteemi tutvustav veebikoolitus KOV võrgustikuliikmetele. 2022. aastal oli teavitustegevuste osas kandev roll partneril Sotsiaalkindlustusametil, kus esimesel poolaastal keskenduti ja valmistati ette sügisel toimuvat teavituskampaaniat. Lisaks pöörati tähelepanu ka üldisele NGTS-i teavitusele, kus teavituse keskmes olid noorte valdkonnaga ja tugisüsteemiga seotud artiklid erinevates kanalites ning vastavad viited Sotsiaalkindlustusameti Facebooki lehel. Oluline roll teavitustegevustes ning info kättesaadavuse parandamises oli ka NGTS-i sisekommunikatsioonil, mille eestvedajaks samuti oli Sotsiaalkindlustusamet. Kogu NGTS-ga seotud info ja teavitus liikus Tööelu portaalist Sotsiaalkindlustusameti NGTS alalehele: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ngts. Aasta teisel poolel viidi Sotsiaalkindlustusameti poolt läbi teavituskampaania „Kuidas sul päriselt läheb? Tule ja räägime sellest.“, suunates mitteõppivaid ja -töötavaid 16– 29 aastaseid noori abi ja tuge küsima riiklikest tugisüsteemidest. Kampaania sõnumid leidsid kajastust erinevates meediakanalites rõhutades teema aktuaalsust mitte ainult sihtgrupi vaid ka valdkonna spetsialistide ja laiema avalikkuse seas. 21 2023. aastal jätkab Sotsiaalkindlustusamet teavitustegevustega viisil, et olemasolevaid materjale, videosid jt teavituskandjaid oleks võimalik taas esitada. Uusi kampaaniaid planeeritud ei ole ning tegevus viiakse ellu vajaduspõhiselt kogu aasta vältel. Tegevuse nr ja 2.3 Järelhindamine nimetus Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub nimetus5 Tegevuse või 01.09.2019–31.12.2023 Tegevuse või 01.09.2019 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. TAUST: Poliitikamuudatuste põhjendatud, tulemusliku ja sihitatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik järelhinnata tehtud poliitikavaliku toimimist. Sotsiaalhoolekande seaduse § 1601 sätestab Sotsiaalministeeriumile regulatsiooni järelhindamise kohustuse, mille raames analüüsitakse hiljemalt 2020. aastal noore abivajaduse hindamise rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Tegevuse raames tellib Sotsiaalministeerium analüüsi, mille tulemusena hinnatakse tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkust. 2020 I pa: Järelanalüüsiks viidi läbi riigihange „Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs Sotsiaalministeeriumile“, mille tulemusena sõlmiti 29.04.2020 leping ühispakkujatega Levellab OÜ ja Balti Uuringute Instituut MTÜ, töö teostamise tähtajaga detsember 2020. Analüüsiga alustati 2020. aasta kevadel, mil oli toimunud neli noortegarantii tugisüsteemi seiret ja käimas viies, eesmärgiga anda hinnang süsteemi rakendamise asjakohasusele, mõjule ja tulemuslikkusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele. Tulemuse saavutamiseks analüüsiti: esimeses neljas seires osalenud noorte tausta; STAR-is kajastatud juhtumikorraldaja märkmed noorte abivajaduse või abistamise kohta; noorega kontakteerumise ja toetamise protsesse ning neid toetavat IT-lahendust ja juhtumikorralduse mudelit; süsteemi rakendamise tulusid ja kulusid; juhtumikorraldajate pädevust; kommunikatsioonitegevusi ning mõju noorele, KOV-ile ja riigile. 2020 II pa: Detsembris 2020 võeti vastu noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüsi tulemused, kus muuhulgas leidis kinnitust varasem tõdemus, et haridustee jätkamise ja tööturule suundumise toetamisel on suur roll aktiivsetel tööturumeetmetel, võrgustikutööl, personaalsel nõustamisel ning ennetusel. Sellest tulenevalt – ja arvestades noorte madalat informeeritust – toetab noortegarantii tugisüsteem koosmõjus teiste teenustega väga otseselt NEET-noorte olukorra leevendamist Eestis. Detailsemalt on tulemused avalikustatud lõpparuandes, mis on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi https://www.sm.ee/sites/default/files/lopparuanne_ngts.pdf ning Balti Uuringute Instituudi kodulehelt (aruanne koos lisade ja infograafikutega) https://www.ibs.ee/publikatsioonid/noortegarantii-tugisusteemi- rakendamise-moju-ja-tulemuslikkuse-analuus/. Tulemuste tutvustamine, sh arutelu viiakse läbi elektrooniliste kanalite kaudu jaanuaris 2021. 2021 I pa: 8.01.2021 viidi uuringu teostajate poolt läbi noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüsi tutvustus/arutelu virtuaalselt nii Sotsiaalministeeriumile kui ka teistele seotud huvigruppide esindajatele ja asutustele. Samuti toimus 11.01.2021 tutvustus ka KOV-dele jt koostööpartneritele, kes omavad otsest kokkupuudet mitteõppivate ja mittetöötavate noortega (näiteks Eesti Töötukassa spetsialistid, noorsootöötajad jt). 2021 II pa, 2022 I, II pa: Tegevusi järelhindamise osas läbi ei viidud. Tegevus on planeeritud 2023. aastasse. 5 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 22 2023 I pa: Järelhindamist esialgselt TAT-is planeeritud kujul ellu ei viida. Antud tegevus on üks tegevustest, mille osas 2023. aasta alguses TAT tegevuskava ja eelarve ümber hinnati. TAT-i kohaselt pidi Sotsiaalministeerium hiljemalt 2023. aasta lõpuks analüüsima võrgustikupõhise juhtumikorralduse toimimist KOV-ides. Ministeerium oleks tegevuse elluviimiseks kaasanud lepingulise partneri nagu seda tehti ka aastal 2020. Samas oli antud tegevuse osas võimalik ja ka kõige otstarbekam selle ümberhindamine, kuna võrgustikupõhise juhtumikorralduse toimimist ja selle regionaalset vaadet omab Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusamet on kogutud sisendite alusel loomas visiooni noorte toetamiseks üle Eesti, kaasates selleks kõik KOVid ning omavalitusliidud ja/või arenduskeskused maakondades. Samuti on amet töö käigus kogunud andmeid ja neid analüüsinud, tänu millele omatakse ülevaadet NEET-olukorras noorte seisust Eestis. Seega viiakse järelhindamine läbi Sotsiaalkindlustusameti poolt olemasolevaid ressursse kasutades ning TAT-i antud tegevuseks planeeritud eelarvelised vahendid suunatakse teiste tegevuste elluviimiseks. Hinnang: Järelhindamise analüüs on teostatud vastavalt planeeritud ajaraamile ning tegevus on olnud eesmärgipärane, tulemusi tutvustati 2021. aasta jaanuaris. 2023. aastal viiakse järelhindamine viimase piloteerimise etapi järgselt läbi Sotsiaalkindlustusameti poolt, kes omab selleks parimat teadmist ja regionaalset vaadet. TAT tegevuse eesmärgipärasus ja tulemus ei ole sellest mõjutatud. 8. Näitajate6 täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel TAT punktile, saavutustase7 saavutustase missugusest tegevusest kujuneb) TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse Aktiivseid tööturuteenu- 700 (aastaks 690 Tegevuse 2.2.2 tulemusnäitaja 8 seid saanud osalejate 2023) arv TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse Osalejad, kes 6 kuud 40% 40% KOV-id alustasid 2018. aastal pärast tööturuteenuste noortega juhtumikorraldust, kuid saamist on hõives. varasemalt polnud võimalik viia andmeid isikupõhiselt kokku ja võrrelda hõivatud isikutega. Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs, mille lõppraport (https://www.sm.ee/sites/default/files/l opparuanne_ngts.pdf) valmis detsembris 2020, andis vajaliku sisendi antud näitaja osas. Näitaja 40% on partner-KOV-ide osas täidetud 31.12.2020 seisuga ehk osalejaid, kes on 6 kuud pärast tööturuteenuse saamist hõives. Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse. TAT spetsiifilised väljundnäitajad9 6 Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed. 7 TATs fikseeritud saavutustase. 8 TAT raames juhtumikorralduses osalenud loetakse aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate hulka, st eeldame, et juhtumikorralduse teenus on aktiivne teenus, mis aitab edasi teistele teenustele. 9 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 23 Tegevus 2.1. IT 1 1 Näitaja on täidetud. Lahendus on lahenduse juurutamine ja kasutusel. Panustab kaudselt arendamine rakenduskava väljundnäitajasse. Tegevus 2.2. Juhtumikorralduse mudeli välja töötamine, testimine ja täiendamine ning teavitustegevused Aktiivseid 700 (aastaks 690 Panustab otseselt rakenduskava tööturuteenuseid saanud 2023) väljundnäitajasse. osalejate arv TAT spetsiifilised tulemusnäitajad10 Osalejad, kes 6 kuud 40% 40% KOV-id alustasid 2018. aastal pärast tööturuteenuste noortega juhtumikorraldust, kuid saamist on hõives. varasemalt polnud võimalik viia andmeid isikupõhiselt kokku ja võrrelda hõivatud isikutega. Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs, mille lõppraport (https://www.sm.ee/sites/default/files/l opparuanne_ngts.pdf) valmis detsembris 2020, andis vajaliku sisendi antud näitaja osas. Näitaja 40% on partner-KOV-ide osas täidetud 31.12.2020 seisuga ehk osalejaid, kes on 6 kuud pärast tööturuteenuse saamist hõives. Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse. TAT panus üldistesse näitajatesse Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu Ei. sotsiaalpartnerid või vabaühendused? Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste Ei. jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või Jah. TAT-i tegevuste tulemusena luuakse kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele kohalikele omavalitsustele tööriist, mis või avalike teenuste osutamisele? võimaldab neil jõuda enda piirkonna 16-26-aastaste mitteaktiivsete noorteni ning neile vajalikku abi pakkuda, toomaks noori püsivalt tagasi tööturule ja haridusse. Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0 toetatud mikro-, väikese- ja keskmise suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv TAT lõppeesmärgist täidetud (%): 0% TAT lõppeesmärgi täitmise Lõppeesmärk täitmisel (nimekirjad on taotluse esitanud KOV-idele selgitus: kättesaadavad, võimalik on jõuda sihtgrupini, toevajadusega noortega kohtuda, koostada juhtumiplaanid neile vajalike teenuste osutamiseks ja alustada aktiivsete tööturuteenuste pakkumist). Lõppeesmärk täidetakse esimese, teise ja kolmanda etapi testimise järgselt. 10 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 24 9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele11 2017: Esialgne ajakava (esimene sõelumisperiood oli planeeritud toimuma 2017. aasta jooksul) läks seaduseelnõu kooskõlastamise venimisest tulenevalt nihkesse, mistõttu 2017. aasta andmevahetuse päringu teostamiseni ei jõutud. Samas valmis õigeaegselt juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida KOV-id saavad testima asuda. Samuti valmis 2017. aastal IT-lahenduse detailanalüüs ning tehti vajaminevad ettevalmistused arendustöödega alustamiseks 2018. aasta algul. 2018 I pa: Esimese nimekirja valmimise tähtaeg on küll mõnevõrra edasi nihkunud, ent see ei mõjuta projekti üldist ajagraafikut ning tegevustega liigutakse edasi planeeritud ajaraamis. Jõustunud on õiguslik alus tugisüsteemi loomiseks (Riigikogu kiitis seadusemuudatuse heaks 15.03.2018), partner-KOV-ide juhtumikorraldajad on saanud vajalikud koolitused ja KOV-id üldiselt on tugisüsteemi käivitamisest teadlikud (millest annab tunnistust ka fakt, et 79-st KOV-ist 36 soovis juba esimeses andmevahetuse päringus osaleda). IT-lahendus on testitud ja päringud käivitatud, süsteem on avatud partner-KOV-idele ning planeeritav avamiskuupäev ülejäänud KOV-idele on juunikuu esimene nädal. Sihtrühmale on loodud webi-lehed noortegarantii tugisüsteemi tegevuste kohta informatsiooni levitamiseks ja alustatud on kommunikatsioonitegevustega. 2018 II pa: Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Esimese sõelumisperioodi nimekirjadega töötamisel jõuti abivajadust täpsustada 19% nimekirjas olnud noorega. Teise sõelumisperioodi nimekirjadega jõuti ära täpsustada 14% noore abivajadus. Esimese sõelumisperioodi tulemust mõjutas tõenäoliselt ka asjaolu, et süsteemi käiku laskmine veidi hilines ja süsteem oli kasutajatele võõras. Samas ei ole KOV-id osanud ette hinnata, kui suur on tegevuse ressursikulu. Esmakordselt taotlust esitavatel KOV-idel ei ole võimalik ette teada, kui palju on piirkonnas potentsiaalselt tuge vajavaid noori, kellega tuleb ühendust võtta, et hinnata mitme töötaja ressurss on vajalik, et seda tegevust ära katta. 2019 I pa: Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Kolmanda sõelumisperioodi jooksul välja tulnud noorte abivajadust saab täpsustada kuni 15. oktoobrini, mil lõpeb kolmandas sõelumisperiood. 2019 II pa: Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Neljanda sõelumisperioodi jooksul on jõutud 31.12.2019 seisuga 303 abivajava nooreni. Neljanda sõelumisperioodi nimekirjaga välja tulnud noorte abivajadust saab täpsustada kuni 15. aprillini, mil lõpeb neljandas sõelumisperiood. 2020 I pa: Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Viie sõelumisperioodi jooksul on partner-KOV-ides jõutud 31.05.2020 seisuga 360 (vabatahtlikult süsteemi kasutavate KOV-idega kokku 978) abivajava nooreni. Viienda sõelumisperioodi nimekirjaga välja tulnud noorte abivajadust saab täpsustada kuni 15. oktoobrini, mil lõppeb viies sõelumisperiood. 2020 II pa: Süsteem toimis ja viie sõelumisperioodi jooksul jõuti partner-KOV-des 31.12.2020 seisuga 364 abivajaja nooreni. Lisaks viidi teisel poolaastal eesmärgipäraselt läbi nii meediakampaania, millega teavitati valitud sihtgruppe noortegarantii tugisüsteemi võimalustest kui ka järelhindamine, millega analüüsiti tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkust. 11 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12. 25 2021 I pa: Uute partner-KOV-dega on koostöölepped sõlmitud ja juhtumiskorralduse mudeliga on tööd alustatud. Partner-KOV-dele viidi läbi seminare/arutelusid, et toetada neid süsteemi rakendamisega seotud küsimustes. 2021 II pa: Partner-KOV-id viivad edukalt läbi piloteerimise teist etappi, mis täidab TAT-s püsitatud eesmärke. 31.12.2021 seisuga oli abisaanud noorte arv kogu TAT perioodi jooksul 530, mille osas on hinnang positiivne, et aastaks 2023 jõutakse 700 nooreni. IT-arendused on partner TEHIK-u poolt 2021. aasta lõpu seisuga teostamata, mille osas loodetakse leida lahendus 2022. aasta esimeses pooles. Oluliseks panuseks TAT tegevustesse ning nende eesmärgipärasesse täitmisesse on uue partneri Sotsiaalkindlustusameti lisandumine, kes panustab nii noortegarantii tugisüsteemi sisulisse arendamisesse kui ka teavitustegevuste elluviimisesse. 2022 I pa: Partner-KOV-id rakendavad edukalt noortegarantii tugisüsteemi abistades abivajavaid noori. Töö jätkus esimesel poolaastal nii olemasolevate noortega kui ka lisandunud 28 noorega (31.03.2022 seis). IT- arenduste osas ei saavutatud soovitud tulemust partner TEHIK-ga STAR-i parendusvajaduste osas ning arendustegevusteks planeeritud vahendid suunatakse teistesse TAT tegevustesse (vastavad muudatused tehakse aasta teisel poolel). Kuna aga süsteem on välja arendatud, kuid teostamata jäid parendustegevused, siis saab lugeda antud tegevuse TAT-is siiski tulemuslikuks ja TAT eesmärke toetavaks. TAT-is püstitatud eesmärk sai täidetud osas, kus NGTS käivitamiseks loodi IT-lahendus, mis rahvastikuregistri andmete baasil koondab riiklikest registritest info noortest, kes ei ole nendes registrites aktiivsed ning kuvab selle info KOV-i juhtumikorraldajale STAR-is. Seega on süsteem olenemata ära jäänud parendustegevustest siiski olnud kogu aeg töös ning KOV-de poolt aktiivses kasutuses. 2022 II pa: Partner-KOV-id rakendavad eesmärgipäraselt piloteerimise teise etapi eesmärke. 2022. aastal suurenes abivajajatest noorte arv kokku 108 inimese võrra, mis kogu perioodi osas teeb abivajajateks 638 noort. Kuna 2023. aasta lõpuks on planeeritud vastavaks tulemusnäitajaks 700 noort, siis senist tendentsi arvestades ei tohiks probleemiks olla näitaja täitmine. Lisaks täiendatakse TAT muudatusega 2023. aastal partnerite ringi, millega kaasneb ka abivajajate arvu suurenemine. TAT eesmärkide täitmine ning tulemuslikkus tagatakse piloteerimise kolmanda etapi lõpuks. Eesmärkide täitmises oli oluline roll ka partneril Sotsiaalkindlustusametil, kelle eestvedamisel toimusid 2022. aastal mitmed koostöökohtumised, rakenduskoosolekud, KOV-de nõustamised ning edukalt viid läbi ka noortegarantii tugisüsteemiga seotud teavituskampaania. 2023 I pa: Kolmanda etapi partner-KOV-id on tegevuste alustamisel olnud ebaühtlases olukorras ja sõlmitud koostöökokkulepete kohane rakendumine on olnud pärsitud. Eesmärk oli uute partner-KOV-de rakendumine hiljemalt 2023. aasta esimese kvartali lõpuks, kuid pigem sai antud eesmärk täidetud teise kvartali keskpaigaks. Otepää vald ka otsustas liitumisest loobuda. Seega on 31.05.2023 seisuga murekohad uute partner-KOV-dega suures osas lahendatud ning juhtumikorraldajatel oli võimalik töödega alustada. Kuna TAT-is on püstitatud eesmärgiks aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv ning vastav näitaja täitmine 2023. aasta lõpuks 700, siis kolmanda etapi partnerite viivitused antud eesmärgi täitmist ei ohusta. 10. TAT mõju läbivatele teemadele12 Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju (märkida ristiga) (märkida ristiga) Jah Ei Jah Ei Regionaalareng x x 12 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12. 26 Selgitus: TAT-i tegevused ei toeta otseselt piirkondade arengut. Juhtumikorraldust testitakse vabatahtlikult TAT-iga liitunud KOV-ides, mistõttu avaldub mõju tööturule väga piiratud mahus ja konkreetsetes piirkondades. Infoühiskond X X Selgitus: TAT-iga luuakse IT lahendus, mis kasutab riigi IT-infrastruktuuri (kesksed registrid; X-tee; STAR jne) ära selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid toetada enda piirkonna noori, kes ei tööta ega õpi ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal, ning pakkuda neile vajalikku tuge, toomaks noori püsivalt tagasi tööturule ja haridusse. Riigivalitsemine x x Selgitus: TAT-i tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT-i ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, kuid väljatöötatud tegevused ise ei mõjuta oluliselt riigivalitsemise tõhusust. Võrdsed võimalused sh sooline võrdus X X Selgitus: TAT-i raames pakutavad teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve sh võrdne kohtlemine X X Selgitus: a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TAT on suunatud just noorte sihtrühmale. Tegevustega toetatakse mitteaktiivsete noorte konkurentsivõime tõusu tööturul, kes on tööturu mõistes üks haavatavaid riskirühmasid. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – TAT-i raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust, mis võtab arvesse tervislikust seisundist ja/või puudest tulenevaid erivajadusi. TAT-i eesmärgiks on abistada inimesi avatud tööturule jõudmisel, mistõttu ei suunata käesoleva TAT-i raames teenuseid puuduva töövõimega ja ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel olevatele inimestele. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest13 – TAT-i sihtrühma analüüsis on toodud välja andmed sugude lõikes. TAT-i raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. 11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele14 2017: Koostöö Tervise ja Heaolu Infotehnoloogia keskusega toimis hästi, IT-arendused kulgesid muutunud ajakava kohaselt. Koostöö potentsiaalsete partner-KOV-idega sujus ladusalt, KOV-id panustasid juhtumikorralduse mudeli väljatöötamisse. 2018 I pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalesid aktiivselt tehnilise lahenduse testimisel. TEHIK-u poolt süsteemi üleandmine on toimunud hilinemisega ja mõningate arenduse kvaliteedi probleemidega, mis on põhjustanud viivitusi KOV-ides noortegarantii tugisüsteemi kasutamise alustamisega. Sotsiaalministeerium on juhtinud TEHIK-u tähelepanu puudustele ja arutanud koostöös lahendusi. Selle tulemusel on paranenud TEHIK-u poolt kommunikatsiooni ja kitsaskohtadele lahenduste leidmise juhtimine ning ülevaate andmine arendusega seotud seisudest. 2018 II pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalesid aktiivselt tehnilise lahenduse ning juhtumikorralduse mudeli testimisel. TEHIK-u poolt on esinenud raskuseid tugisüsteemi raames tehtud tegevuste statistilise ülevaate edastamisega. Tehniliste puuduste tuvastamise ja võimalike lahenduste leidmisel on TEHIK olnud aktiivne. 13 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus) 14 Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide saavutamisele. 27 2019 I pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. TEHIK-u poolt esineb jätkuvalt raskusi tugisüsteemi raames tehtud tegevuste statistilise andmete väljavõtmisega. 2019 II pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. TEHIK-ult võttis statistiliste andmete väljavõtmise ülesande üle Sotsiaalkindlustusamet, kes on STAR infosüsteemi (mille osaks on ka tugisüsteemi IT-lahendus) omanik. Tugisüsteemi tegevuste statistiliste andmete väljavõtmisega seotud päringud on väljatöötatud ning Sotsiaalministeeriumile on tagatud igakuine statistiline aruandlus. Kooskõlastamisel on TAT-i muudatused, millega suurendatakse TAT-i eelarvet ja pikendatakse tegevuste abikõlblikkust 2023. aasta lõpuni, mis võimaldab pikendada süsteemi piloteerimist partner- KOV-idega 2020. aasta lõpuni ja teostada tugisüsteemi testimise käigus välja selgunud lisaarendused. 2020 I pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. TAT-i eelarve on suurendatud ja tegevuste abikõlblikkust on pikendatud 2023. aasta lõpuni. See võimaldab pikendada süsteemi piloteerimist partner-KOV-idega 2020. aasta oktoobri lõpuni. Plaanis on ka teostada tugisüsteemi testimise käigus välja selgunud lisaarendused ning jätkata süsteemi piloteerimist uute partner-KOVidega 2021. aasta märtsist. 2020 II pa: Partner-KOV-ide juhtumikorraldajad osalesid juhtumikorralduse mudeli testimisel ja esitasid vajadusel ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. Süsteemi piloteerimine partner-KOV-idega kestis kuni 2020. aasta oktoobrini. Uute partner-KOV-idega on koostöökokkulepped planeerimisel ja partnerlepingute sõlmimisega alustatakse 2021. aasta alguses ning piloteerimisega 1.03.2021. Vajalike IT-arendustega jätkatakse 2021. aastal. 2021 I pa: Uuteks partner-KOV-deks perioodil 2021-2023 on Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Narva linn ja Valga vald, kellega vastavad koostöökokkulepped sõlmiti 2021 esimeses kvartalis. Sisuline töö juhtumiskorralduse mudeliga algas teises kvartalis. Partner-KOV-dele on läbi viidud mitmeid seminare ja arutelusid, et neid võimalikult hästi kurssi viia noortegarantii tugisüsteemi rakendamisega ning toetada võimalike küsimuste/probleemkohtade tekkimisel ja lahendamisel. Koostöö erinevate osapoolte vahel on sujunud edukalt. IT-arenduste partneriga TEHIK ei ole aasta esimeses pooles koostöö alanud, kuna TEHIK oli hõivatud prioriteetsemate projektide elluviimisega ja puudus vajalik lisaressurss, mida suunata noortegarantii tugisüsteemi arendustesse, kuid kuna koostöö aluseks olevad osapoolte vahelised kokkulepped on olemas, loodetakse koostöö jätkumist esimesel võimalusel partnerile sobilikus ajaraamis. 2021 II pa: Teise etapi piloteerimise osas on koostöö partner-KOV-dega olnud väga hea, saavutatud on toetav ja tõrgeteta sujunud koostöö. Töö käigus tekkinud väiksemaid murekohti, samas ka rõõme, on jagatud läbi erinevate kohtumiste ja rakenduskoosolekute. Hea koostöö on nii partner-KOV-de endi vahel kui ka ministeeriumi jt seotud osapoolte vahel. Partneriga TEHIK ei ole senini saavutatud kindlat kokkulepet NGTS-ga seotud arendustegevuste elluviimise osas, samas on TEHIK-u poolsed takistused olnud mõistetavad COVID-19 olukorras. Koostöö osas loodetakse leida lahendus 2022. aastal. TAT uue partneri Sotsiaalkindlusametiga on koostöö alles algusjärgus, kuid edukaks koostööks on head eeldused loodud nii ministeeriumi kui partneri enda poolt, sh on partneri esindaja väga aktiivselt olnud kaasatud kõikidesse teise poolaasta tegevustesse. Hinnang antud koostööle on suurepärane. 2022 I pa: Koostöö partneriga TEHIK esialgselt planeeritud STAR arendustegevuste osas ei realiseerunud teiste prioriteetsemate arenduste tõttu TEHIK tööplaanides, mis tekkisid seoses COVID-19 kriisi ning sõjaga Ukrainas. Arendustegevustest vabanevad vahendid hinnatakse ümber ning planeeritakse teiste TAT 28 tegevuste tarbeks. Partner-KOV-dega on koostöö sujunud tõrgeteta, töö käib abivajajatest noortega ning rakenduslikes küsimustes on läbi viidud mitmeid kohtumisi. Partneri Sotsiaalkindlustusametiga on koostöö sujunud väga edukalt ning nende esindajate panus ning kaasatus on olnud kõikide noortegarantii tugisüsteemiga seotud teemade osas. 2022 II pa: Koostöö nii partner-KOV-dega kui Sotsiaalkindlustusametiga on sujunud tõrgeteta. Sihipärase võrgustikutöö raames on pandud alus edukale ning tulemuslikule koostööle erinevate partnerite ja seotud osapoolte vahel. Sotsiaalministeeriumi vaates on partneril Sotsiaalkindlustusametil oluline ning kandev roll nii olemasolevate partneritega suhtluses kui valdkonnaga seotud arendus- ja teavitustegevustes. 2023 I pa: Koostöö teise etapi partner-KOV-dega on sujunud ootuspäraselt, küll aga oli 2023. aasta alguses murekohaks kolmanda etapi partnerite rakendumine ja sellest tingitud ajalised nihked. 31.05.2023 seisuga aga on kõikides viimases etapis liitunud KOV-des juhtumikorraldajad töödega alustanud. Liitumisest loobuda otsustas Otepää vald, kus puudus vallapoolne initsiatiiv. Sotsiaalministeeriumi vaates on jätkuvalt väga oluline roll heal koostööl Sotsiaalkindlustusametiga ning ametil omakorda koostööl noortegarantii tugisüsteemiga seotud osapoolte ja partneritega. Lisaks panustab infotehnoloogiliste arenduste kaudu TAT tegevustesse 2023. aastal uuesti ka TEHIK. NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2) Nimi e-post Kuupäev Aruande koostaja Tiina Vinkel [email protected] 29.06.2023 Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Nimi Allkiri Kuupäev Allkirjaõiguslik isik Agnes Einman [email protected] Kuupäev digiallkirjas Täidab meetme rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 29

Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →