Nõuded koduteenusele

MINISTRI MÄÄRUS 29.06.2023 nr 40 Nõuded koduteenusele Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 17 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse täpsustatud nõuded koduteenuse sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks. § 2. Nõuded teenuse sisule (1) Koduteenuse osutaja abistab või juhendab koduteenuse saajat kodustes tingimustes kõrvalabi vajaduse määrast tulenevalt koduabi ja isikuabiga seotud toimingutes, toetades teenuse saaja aktiivsust ja motivatsiooni iseseisvalt kodus elada. (2) Koduabi hõlmab koduteenuse saaja abistamist ja juhendamist: 1) sisseostude tegemisel ja koju toomisel; 2) teenuste kasutamisel ja asjaajamisel; 3) küttematerjali tellimisel, ladustamisel ja kütmisel; 4) eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel; 5) eluruumi korrastamisel, teenuse saaja hooviala hooldamisel ja heakorraeeskirjade täitmisel; 6) muudes koduabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus. (3) Isikuabi hõlmab abistamist ja juhendamist: 1) isiklikul hügieenil, tualeti ja inkontinentsivahendite kasutamisel; 2) toitumisel; 3) riietumisel ja enese korrastamisel; 4) voodipesu vahetamisel ja pesupesemisel; 5) ravimite manustamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele; 6) tegevusvõime jälgimisel teenuse osutamise ajal; 7) lähivõrgustikuga kontakti hoidmisel ja kogukonnaelus osalemise soodustamisel; 8) vaimse tervise ja hingelise toe saamisel; 9) abitehnoloogiate kasutamisel; 10) muudes isikuabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenuse saaja tegevusvõimet kodus. (4) Teenuseosutaja arvestab teenuse saaja tahet, võimekust ning selgitab eelnevalt toimingu sisu.  2 § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Nõuded koduteenusele’’ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 17 lõige 3 alusel täpsustatud nõuded koduteenuse sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks. Nõuded koduteenusele kehtestatakse esmakordselt. Paralleelselt koduteenuse täpsustatud nõuete väljatöötamisega sisustati nõuded ka väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Meeli Tuubel (tel 5916 5850, e-post: [email protected]) ja pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper (tel 5913 9135, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (tel 5911 1796, e-post: [email protected]). Määruse mõjude hinnangu on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Kaili Hendla (tel 626 9116, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs 2016. aastal jõustunud SHS-is sätestati iga kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) korraldatava sotsiaalteenuse regulatsiooni juurde volitusnorm, millega võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada täpsustatud nõuded teenuse eesmärgile, selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks. Praegu ei ole ühegi täisealistele mõeldud KOV korraldatava sotsiaalteenuse juures vastavaid volitusnorme sisustatud. Koduteenus toetab kõrvalabi vajava täisealise inimese iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus võimalikult kaua, lükates edasi ööpäevaringse hoolduse vajaduse süvenemise. Koduteenus aitab ka perekonnaliikmete hoolduskoormust vähendada, tööturul püsida või õpinguid jätkata, oma pereelule pühenduda. Täpsemate nõuete kehtestamise eesmärk on tagada teenust saavatele inimestele ühetaolisem teenuse kvaliteet üle Eesti. Nõuded annavad selgema tegutsemisraami nii koduteenuse osutajatele (edaspidi teenuseosutaja) teenuse osutamiseks, KOV-idele teenuse korraldamiseks kui ka Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) järelevalve tegemiseks. Teenust saaval inimesel (edaspidi teenusesaaja) ja tema lähedastel tekib parem arusaam, millistele nõuetele peab koduteenus minimaalsel tasemel vastama. Määruse §-s 1 on sätestatud määruse reguleerimisala. Määruse §-s 2 on kirjeldatud teenuse sisunõuded. Lõige 1 sõnastab koduteenuse nõuete sisu. Teenuseosutajana käsitletakse teenust osutavat asutust, juriidilist isikut. SHS § 19 räägib teenust vahetult osutavast isikust, kelleks on praktikas kas hooldustöötaja, koduhooldustöötaja vm ametinimetusega töötajad teenust osutavas asutuses. Koduteenust vahetult osutavale isikule ei ole kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid, piiranguna on töötamise keeld isikul, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Määrus reguleerib koduteenuse sisunõuded koduteenust osutajavale asutusele, milleks võib olla valla- või linnavalitsus või selle hallatav asutus, aga ka era- või kolmanda sektori asutus. SHS § 17 lõikest 1 tulenevast eesmärgist (täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti) tulenevalt kirjeldatakse koduteenust koduabi ja isikuabi toimingute kaudu. Toimingud on reguleeritud üldistatumal tasemel, määratledes eluvaldkonnad, milles koduteenusel peaks kõrvalabi pakkuma. KOV-idel on SHS § 14 lõike 1 kohaselt kohustus kehtestada sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, mis peab muuhulgas sisaldama sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust. Sõltuvalt KOV eripärast võib KOV kehtestatud kordades teenuste kirjeldus olla ka mõningase erinevusega, näiteks hajaasustuse piirkonnas tuleb rohkem mõelda koduteenuse osutamise vahemaadele ja transpordi osale teenuses, seevastu linnades peaks ühistransport tagama parema iseseisva juurdepääsu avalikele teenustele ja kogukonnas osalemisele. Kõige täpsemalt määratletakse teenusesaaja kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud KOV koostatavas haldusaktis või halduslepingus. Kõrvalabi osutamine seisneb nii teenusesaaja abistamises kui juhendamises, toetades koduteenuse keskset eesmärki – iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodustes tingimustes, säilitades ja parandades elukvaliteeti. Sotsiaalhoolekande seaduse abivajaduse hindamispõhimõttel märgitakse määruses üle, et abistatakse või juhendatakse kõrvalabi vajaduse määrast tulenevalt. Abivajadust hindab KOV sotsiaaltöötaja ja selle käigus määratletakse, kas inimese kõrvalabi vajadus eeldab abistamist kuni tegevuste osalise ülevõtmiseni või piisab inimese juhendamisest, kuidas tegevust teostada või sobiv teenusepakkuja leida. Toimingute loetelu ei tekita eraldiseisvat õigust neid saada, vaid määratleb teenusel toetavate eluvaldkonnad. Teenuseosutaja poolt osutatavad tegevused koduteenusel jagunevad koduabi ja isikuabiga seotud toiminguteks. Koduabi piiritletakse toimingutega koduses majapidamises, eluruumi ja eramu ümbruse korrashoiuga, ostetu toomisega, saatmisega väljaspool kodu jmt. Isikuabi tähendab inimese juhendamist ja abistamist enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel, näiteks toitumisel, hügieenitoimingutel. Isikuabi osa on ka teenusesaaja tegevusvõime jälgimine ja jõustamine, samuti lähivõrgustikuga kontakti hoidmine ja kogukonnaelus osalemise soodustamine. Teenuse osutamisel tuleb toetada teenusesaaja aktiivsust, motivatsiooni ja iseseisvust, mis lähtub SHS kvaliteedipõhimõtetest nagu isikukesksus, teenuse võimestav iseloom ja kaasamine. SKA välja töötatud koduteenuse kvaliteedijuhise kohaselt vastab teenus inimese individuaalsetele vajadustele, parendavad või säilitavad tema elukvaliteeti. Teenuse osutamisel suurendatakse või säilitatakse inimese iseseisvust oma elu korraldamisel, kaasates ja toetades inimest oma isiklike eesmärkide ja vajaduste määratlemisel. Inimest, tema lähedasi ja teisi huvigruppe kaasatakse teenuse planeerimisse, arendamisse ja tulemuslikkuse hindamisse aktiivsete osalejatena.1 Lõige 2 sõnastab koduabi tegevuse hulgas osutatavad toimingud. Määruse § 1 kohaselt seisneb kõrvalabi osutamine nii teenusesaaja abistamises kui juhendamises. Toimingute ulatus lähtub teenusesaaja võimekusest, sisaldades mõnel juhul üksnes juhendamist, aga suurema abivajaduse korral tegevuse osalist ülevõtmist. Punkt 1 sätestab toiminguna sisseostude tegemise ja koju toomise. Selle raames tuleks abistada toidukaupade, majapidamistarvete, ravimite ja muu eluks vajalikku ostmisel ning koju toomisel. Viimastel aastatel on arenenud ka e-kaubandus ning toidu, kaupade ja valmistoidu kullerteenused. Toimingu raames tuleks abistada või juhendada ka e-poe tellimuse vormistamisel või kullerteenuse vormistamisel. 1 SKA, Koduteenuse kvaliteedijuhised 2 Punkt 2 sätestab toiminguna abistamise ja juhendamise teenuste kasutamisel ja asjaajamisel. Silmas on peetud erinevaid teenuseid nii kodus kui väljaspool kodu, näiteks tervishoiu-, sotsiaal- ja kõigi avalike teenuste kasutamisel. Samuti inimese eneseteostust säilitavatel tegevustel nagu huvitegevustel, kultuuri- ja kogukonnaüritustel, kalmistul käimine. Abistamine võib seisneda teenusesaaja saatmises, eelduseks on inimese liikumisvõime abivahendi abil või abistava inimese toetamisel. Inimese saatmist on võimalik asendada ka tema eest asjaajamisega, näiteks annab teenusesaaja volituse ametiasustustes või teenuseosutajale taotluste esitamiseks, abivahendite, ravimite kohale toomiseks, riketest teatamiseks. Teenusesaajat saab abistada või juhendada ka telefoni või veebi teel kontakti loomisel vajaliku asutusega. Mõnel juhul on aga vajalik inimese enda kohalolek, näiteks tervishoiutöötaja juures terviseseisundi ja ravimite manustamise kohta juhiste saamisel, apteegis proviisori nõustamine retseptiravimite võtmisel, ametiasutustes enda esindamisel. Abistamine sisaldab transpordi korraldamist, liikumisel ruumides, sihtkohta jõudmisel kui ka juhendamist, kuidas jõuda sihtkohta ja millist transpordivahendit kasutada, kui teenusesaaja võimekus on iseseisvalt liikuda. Teenuste kasutamise osaks on ka nende eest maksete teostamine. See tähendab nii füüsilist abistamist näiteks pangaautomaadi kasutamisel kui ka juhendamist internetipanga kasutamisel. Teenusesaajale välja antud pangakaarti, isikutunnistust ja PIN-koode isikutuvastamiseks ja digiallkirjastamiseks tohib üksnes nende omanik kasutada. Teenuseosutaja peaks kehtestama selged reeglid, mil määral ja missuguse aruandekohustusega tohib teenust vahetult osutav isik kasutada teenusesaaja sularaha, nt ostukviitungite toomine, sisseostude ettemaksu üle arvestuse pidamine, ettemaksu võtmine ja säilitamine. Teenusesaaja soov anda volitusi enda esindamiseks töötajale peaks olema piiratud üksnes ametiasutustes esindamisega, mitte pangakaartide ja vara kasutamiseks. Töökorralduse reeglitega või tööandja valikul muus dokumendis, näiteks töölepingus, ametijuhendis peaks sisalduma teenust vahetult osutavale töötajale keeld teenusesaajalt väärtuslike kingituste vastuvõtmiseks või enda nimetamiseks testamendis. Vähese väärtusega viisakuskingitused, näiteks šokolaad, lilled on tänuavaldusena mõistlikult lubatav. Punkt 3 sätestab toiminguna küttematerjali tellimise, ladustamise ja kütmise. Teenusesaajat tuleks abistada või juhendada küttematerjali müüja leidmisel, varjualusesse ladustamisel või vastava teenuseosutja leidmisel, sobivas koguses elu- või kütteruumi viimisel, seejuures jälgides küttematerjali ei ladustataks küttekolde ees ega vahetus läheduses. Soovitusi koduseks tuleohutuseks leiab Päästeameti kodulehel https://kodutuleohutuks.ee/. Eluruumis nõutava temperatuuri säilitamine eluliselt vajalik, mistõttu tuleb, arvestades teenusesaaja toimetulekuvõimet, abistada teda kütmisel ka puhkepäevadel ja pühadel. Punkt 4 sätestab toiminguna abistamise ja juhendamise eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel. Kontrollida tuleks teenusesaaja eluruumis suitsu- ja vinguanduri olemasolu ja regulaarselt nende korrasolekut. Jälgima peaks kütte-, gaasi-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olukorda. Teenuse osutaja selgitab teenusesaajale parandamise vajadust, aitama leida tööde teostaja ja teavitama ohtlikest olukordadest ametiasutusi. Jälgida tuleks ka elukeskkonna ohutust ja soovitada eemaldada kukkumist põhjustavad vaibad, mööbliesemed, lävepakud. Samuti anda soovitusi eluruumi kohandamiseks ja teavitada sellest KOV-i, näiteks kui eluruumi või trepikodadesse on vaja paigutada käsipuu, abivahendiga liikumisel kaldtee. Jälgida tuleks ka eluruumide tuulutamist ja kõrgete õhutemperatuuride korral eluruumide jahutamist. Punkt 5 sätestab toiminguna eluruumi korrastamise, teenusesaaja hooviala hooldamise ja heakorraeeskirjade täitmise jälgimise. Teenusesaajat abistatakse ja juhendatakse eluruumide korrastamisel või pööratakse tähelepanu selle vajadusele, kui teenusesaaja on võimeline ise korrastama. Korrastamine hõlmab nii koristamist, prügi väljaviimist, remonttööde korraldamist, eramu korral hooviala muru niitmist, lumest puhastamist, käiguradade libedusetõrjet jms. Koristamisel tuleb arvestades kaasaegseid puhastuspõhimõtteid ja kodukeemia kasutamise nõudeid vastavalt tootja juhistele. Eramutele on valla- või linnavalitsusel kehtestatud heakorraeeskirjad ja koormised, mida tuleb igal eramuomanikul täita, näiteks kinnistul muru niitmine kindla kõrguseni, lehtede ja jäätmete koristuse, hoone katuselt varisemisohtliku lume ja jää eemaldamise jms, mis võib kujutada ohtu liiklejatele ja varale. Koormis on kohaliku 3 omavalitsuse korralduse seaduse § 36 lõike 2 kohaselt kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Tegemist ei ole saavutustasemega hoovi täielikuks korrashoiuks, vaid tegevusega, milles sellise vajaduse korral juhendatakse, abistatakse inimest tema tegevusvõimet arvestades või talle teenuse korraldamisel. Elukvaliteedi loomisel ei saa teenuseosutaja jätta näiteks tähelepanu pööramata korrastamata hoovialale. Inimese tahte arvestamine teenuse osutamisel on kõikide sotsiaalteenuste eeldus, teenusesaajat tuleks jõustada ümbritseva korrastatud keskkonna kaudu paremat heaolu tajuma. Teenuseosutaja kas teeb ise või juhendab teenusesaajat otsima sobiv teenusepakkuja suuremateks korrastustöödeks. Punkti 6 kohaselt hõlmab koduabi abistamist kõikides muudes, eelpool loetlemata ühekordsetes koduabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus. Silmas tuleks pidada tavapärast elukorraldust ja iseseisvat toimetulekut toetavaid toiminguid. Korraldatakse näiteks suurpuhastust, akende pesu, abistatakse lemmiklooma pidamisel ja toalillede eest hoolitsemisel. Lõige 3 sõnastab isikuabi tegevuse hulgas osutatavad toimingud. Määruse §-s 1 kohaselt seisneb kõrvalabi osutamine nii teenusesaaja abistamises kui juhendamises. Toimingute ulatus lähtub teenusesaaja võimekusest, sisaldades mõnel juhul üksnes juhendamist, aga suurema abivajaduse korral tegevuse osalist ülevõtmist. Punkt 1 sätestab toiminguna abistamise isiklikul hügieenil, tualeti ja inkontinentsivahendite kasutamisel. Hügieenitoimingutel abistatakse teenusesaajat pesuruumis või suurema hooldusvajaduse korral voodis või toolil. Teenusesaajal peab olema võimalus üle keha pesemiseks teenusesaaja kodus või pesemisvõimaluste puudumisel vastava teenuseosutaja juures. Hügieenitoimingud hõlmavad ka pesemise vajaduse meelde tuletamist või juhendamist näiteks hambaproteeside puhastamisel. Abistamine ja juhendamine tualeti kasutamisel sisaldab toiminguid nii tualettruumi liikumisel ja selle kasutamisel kui ka toas asuva potitooli tühjendamist ja pesemist. Abistada ja juhendada tuleks ka inkontinentsivahendite kasutamisel, samas tuleb arvestada, et koduteenus ei ole ööpäevaringne teenus, mis tähendab, et pideva inkontinentsuse korral ja inimese vähesema võimekuse korral end ise abistada toimingus, võib vajalik olla ka täiendav tugi pereliikmetelt või muult teenuseosutajalt. Punkt 2 sätestab toiminguna abistamise toitumisel. See hõlmab toiminguid tervisliku ja sooja toidu tagamisel, näiteks abistamist ja juhendamist toidu valmistamisel ja soojendamisel, valmistoidu koju toomisel, söömisel ja toidunõude pesemisel, samuti tervisliku toitumise soovitamist, toiduainete säilivusaja jälgimist. Punkt 3 sätestab toiminguna abistamist riietumisel ja enese korrastamisel. See hõlmab toiminguid riidesse panekul ja lahti riietumisel, Samuti abistamist teenusesaaja välimuse korrastamisel, näiteks juuste kammimist, habeme piiramist, küünte lõikust, lihtsamat juuste lõikust. Spetsiifiliste vajaduste korral, näiteks ravipediküür tuleks korraldada vastav teenus kas koju või viia teenusesaaja kohale, samamoodi professionaalsemate ilutoimingute puhul, näiteks juuste värvimine, lokkide tegemine, iluhooldus. Punkt 4 sätestab toiminguna abistamise voodiriidete vahetamisel ja pesupesemisel. Toiming hõlmab pesuvahetuse ja riiete pesemise vajaduse regulaarsuse jälgimist, soovitamist, suunamist kui ka toiminguid pesupesemisel kas teenuses saaja kodus, kui on pesumasin või selle korraldamist vastava teenuseosutaja juures (pesumaja, päevakeskus). Punkt 5 sätestab toiminguna abistamise ravimite manustamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele. Kuivõrd koduteenust vahetule osutajale kutsenõuet ei ole kehtestatud, siis tuleb teenuseosutajal silmas pidada, millisteks toiminguteks on töötajal pädevus. Retseptiravimid peavad olema personaalselt pakendatud apteegis või koduõe poolt ravimiskarpi jaotatud, teenust vahetult osutav töötaja üksnes jälgib, tuletab meelde ja juhendab abivajajat ravimite manustamisel. 4 Punkt 6 sätestab toiminguna tegevusvõime jälgimise teenuse osutamise ajal. Tegevusvõime on inimese võime hakkama saada igapäevaelus. Oluline on märgata muutusi inimese tegevusvõimes ja sellest teada anda teenuse vajadust hindavale sotsiaaltöötajale või tervishoiutöötajale, et hinnata ümber teenus, korraldada teisi teenuseid ning abivahendid. Tegevusvõime võib ka paraneda, seejärel saab vähendada teenuse mahtu või lõpetada teenuse osutamine. Punkt 7 sätestab toiminguna lähivõrgustikuga kontakti hoidmise ja kogukonnaelus osalemise soodustamise. Lähivõrgustiku all peetakse silmas teenusesaaja lähedasi, lähimaid tuttavaid ja usaldusisikuid. Kontakti hoidmine on info andmine seisundist, vajadustest, aga ka teenusesaaja motiveerimine ise suhtluse hoidmiseks. Kogukonnaelus osalemise soodustamine hõlmab toiminguid, mis aitavad inimesel kogukonnaelus kaasa lüüa vastavalt oma tegevusvõimele, näiteks osalemine üritustel, huvitegevuses, kogukonnast informatsiooni saamisel. Lisaks neis osalemise abistamisele tähendab kogukonnaelus osalemise soodustamine teenusesaaja julgustamist kodust väljapoole jäävast huvitumiseks ja osavõtuks motiveerimisel. Punkt 8 sätestab toiminguna abistamise vaimse tervise ja hingelise toe saamisel. Teenuse osutamisel on vajalik jälgida inimese vaimse tervise seisundit. Vanematel inimestel esineb sagedasti depressiooni, ärevus-, une-, kognitiivseid häireid jt psüühilisi probleeme. Oluline on märgata võimaliku või diagnoositud dementsuse erinevaid ilminguid ning neile adekvaatselt reageerida. Inimest tuleks toetada alates lihtsamatest emotsionaalset seisundit toetavates toimingutes nagu mõistev vestlus, ärakuulamine, muremõtete märkamine kuni vaimse tervise spetsialistiga ühenduse loomine või abistamine spetsialisti juurde jõudmisel. Vaimse tervise toena on kättesaadav emotsionaalset tuge ja hingehoidu pakkuv telefon 116 123, palunabi.ee, peaasi.ee veebinõustamine, kogukonnapsühholoogid omavalitsustes. Jälgida tuleb ka teenusesaaja kultuurilisi ja usulisi eelistusi ning vajaduse korral korraldada kontakt hingehoidja või vaimulikuga. Punkt 9 sätestab toiminguna abistamise abitehnoloogiate kasutamisel. Kasutusel on palju nutitehnoloogiat näiteks kukkumise korral teavitamine, liikumise jälgimisandurid, ravimite ja päevakava meeldetuletused. Arenduste planeerimisel saab lähtuda rohelisest raamatust „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“ (Sotsiaalministeerium, 2020). Informatsiooni saamise peamiseks kohaks on muutunud internet ja vahel võib arvuti või nutitelefon olla ainsaks võimaluseks teistega suhtlemiseks, meelelahutuseks. Teenust vahetult ostutav isik peaks olema piisavalt teadlik neist võimalustest ning soovitama ja juhendama nende kasutamisel. Nutikate abitehnoloogiate kasutamisel on töötajal vaja eelnevat juhendamist seadmete edasimüüja või paigaldaja poolt. Punkti 10 kohaselt hõlmab isikuabi ka muid ühekordseid toiminguid, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenusesaaja hakkama saamist oma kodus. Lõike 4 kohaselt arvestab teenuseosutaja teenusesaaja tahet ja võimekust kogu teenuse osutamise jooksul ning selgitab eelnevalt toimingu sisu, mis lähtub SHS kvaliteedipõhimõtetest nagu teenust võimestav iseloom, isiku õiguste kaitse ja kaasamine. Teenuse osutamisel suurendatakse või säilitatakse inimese iseseisvust oma elu korraldamisel, kaasates ja toetades inimest oma isiklike eesmärkide ja vajaduste määratlemisel. Inimest, tema lähedasi ja teisi huvigruppe kaasatakse teenuse planeerimisse, arendamisse ja tulemuslikkuse hindamisse aktiivsete osalejatena.2 Toimingu sisu eelnev selgitamine on vajalik nii teenusesaaja võimestamise, julgustamise kui ka privaatsuse austamise eesmärgil, näiteks puudutades inimese keha või tema isiklikke esemeid, pesu, küsides eelnevalt, kas teenusesaajale see sobib. Määruse § 3 sätestab määruse jõustumise 1. jaanuaril 2025. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. Koduteenuse nõuete kehtestamine on liikmesriigi pädevuses. 2 SKA, Koduteenuse kvaliteedijuhised 5 4. Määruse mõjud Määrusega kehtestatakse täpsustatud nõuded koduteenuse sisule. Mõjuanalüüsi raames hinnatakse määruse mõju koduteenuse saajatele, samuti teenuseosutajatele. Muudatustest on mõjutatud ka KOV-id ning SKA. Määruse rakendamisel võib eeldada lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ja mõjude hindamise metoodikast ning kontrollküsimustikust mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju ja mõju riigivalitsemisele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnatakse nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Sotsiaalsed mõjud koduteenuse saajatele Muudatustest mõjutatud peamine sihtrühm on koduteenuse saajad. Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika kohaselt sai 2022. aasta jooksul koduteenust 8551 isikut, neist 26% (2245) olid mehed ja 74% (6306) naised. Valdav enamik (90%) koduteenuse saajatest olid pensioniealised ehk vähemalt 65 aasta vanused, ülejäänud 10% olid vanuses 18-64. Vaid 2% koduteenuse saajatest (169) olid alla 50 aasta vanused. Koduteenust saavate inimeste arv on aastatega suurenenud kuue viimase aasta jooksul (2017–2022) ligikaudu 34% (2151 kasutaja võrra). Koduteenuse sisule täpsustavate nõuete kehtestamine aitab eelduslikult kaasa kvaliteetsema teenuse pakkumisele ja saamisele. Määruses on välja toodud loetelud koduabi ja isikuabiga seotud toimingud, mille osas võivad teenusesaajad vajada koduteenuse osutaja abi või juhendamist. Täpsustatud nõuete kohaselt on seejuures tegemist SHS § 17 lõikes 2 nimetatud koduteenuse toimingutest hoopis detailsema loeteluga. Arvestada tuleb, et kõrvalabi vajaduse määr on iga isiku puhul erinev, kuid täpsustatud nõuete kehtestamine koduteenuse sisule aitab tagada, et kõrvalabi vajaduse hindamisel kaalutakse abi vajalikkust kõikide määruses nimetatud koduabi ja isikuabi toimingute osas. Näiteks hõlmab isikuabi määruse kohaselt muuhulgas toiminguid vaimse tervise ja hingelise toe saamisel, koduabi aga toiminguid eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel. Lisaks on määruses selgelt välja toodud, et teenuseosutaja toetab teenusesaaja aktiivsust, motivatsiooni ja iseseisvust, ühtlasi arvestab teenusesaaja tahet ja võimekust ning selgitab eelnevalt toimingu sisu. Seega saab eeldada positiivset sotsiaalset mõju koduteenuse saajatele, sealhulgas nii mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele, aga ka heaolule ja sotsiaalsele kaitsele. Näiteks on isikuabi toimingute all välja toodud ka lähivõrgustikuga kontakti hoidmine ja kogukonnaelus osalemise soodustamine, mis ellu rakendatuna aitab kaasa teenusesaaja osalemisele ühiskondlikus elus ning vähendab sotsiaalset tõrjutust. Vaimse ja hingelise toe saamine on aga seotud vaimse tervisega. Üldist heaolu aitavad tagada pea kõik määruses nimetatud toimingud. Ühtlasi avaldab koduteenuse nõuete kehtestamine mõju võrdsetele võimalustele, aidates tagada, et kedagi ei seata ebasoodsamasse olukorda tema vanuse, tervise või puude tõttu. Samuti aitab sisunõuete kehtestamine kaasa sellele, et teenusesaaja on kaasatud teda puudutavatesse otsustesse. Seega määruse muudatused toetavad teenusesaajate õiguste tagamist. Kokkuvõtvalt võib hinnata, et muudatustest mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest täisealiste elanike koguhulgast moodustavad koduteenuse saajad väga väikese osa. Mõju ulatus on keskmine, sest täpsustavate nõuete kehtestamisega võivad kaasneda muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus võib olla nii suur kui ka keskmine, sõltuvalt sellest, kui suur on konkreetse teenusesaaja kõrvalabi vajadus. Kindlasti on tegemist regulaarse kokkupuutega, mis osadel teenusesaajatel on igapäevane, osadel harvemini esinev. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju. 6 Majanduslik mõju teenuseosutajatele Muudatusest mõjutatud sihtrühma moodustavad koduteenuse osutajad, kes edaspidi peavad jälgima, et nende pakutav teenus vastab määruse nõuetele. Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika 2022. aasta andmete põhjal osutas koduteenust 78 KOVi, vaid Vormsi vallas 2022. aastal keegi koduteenust ei saanud. Seejuures oli koduteenust osutavaid isikuid kokku Eestis 689, neist 109 isiku (16%) puhul märgiti, et tegemist on KOV sotsiaaltöötajaga. Teenust osutavate isikute arv on viimastel aastatel püsinud enam-vähem stabiilsena. Koduteenuse puhul on tegemist KOV korraldatava sotsiaalteenusega ehk iga KOV saab ise otsustada, kuidas ja kes tema territooriumil koduteenust osutab. Koduteenust osutavaks asutuseks võib olla nii valla- või linnavalitsus, KOV hallatav asutus, aga ka erasektori asutus või mittetulundusühing. Sotsiaalministeerium ei kogu andmeid koduteenust osutavate asutuste kohta. Koduteenust osutavad asutused peavad vajaduse korral oma töökorraldust muutma selliselt, et tagatud oleks kooskõla määrusega kehtestatud uute sisunõuetega. Seega koduteenust osutavatel isikutel tuleb muudatustega kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Tegemist on täpsustavate nõuetega ning võib eeldada, et paljudel juhtudel vastab koduteenuse osutamine juba praegu määrusega kehtestatavatele nõuetele. Kui mitte, siis võivad määrusega planeeritavad muudatused siiski mõjutada koduteenust osutavate asutuste halduskoormust ja töökorraldust. Eesmärgiks on seejuures üle Eesti kvaliteetsema ja ühtlase koduteenuse pakkumine. Mõju avaldumise sagedus koduteenuse osutajatele on suur ja mõju ulatus keskmine, sest kavandatud muudatustega on vaja kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale oluline mõju. Mõju riigivalitsemisele Mõju keskvalitsuse korraldusele Määrusega kehtestavad sisunõuded avaldavad mõju ka keskvalitsuse töökorraldusele, täpsemalt SKA tööle. SKA üheks tööülesandeks on riikliku järelevalve teostamine sotsiaalhoolekande seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Seega SKA peab hakkama teostama järelevalvet ka määruses välja toodud nõuete täitmise üle. Tegemist on ühekordsete muudatustega, millega tuleb küll kohaneda, kuid millega eelduslikult ei kaasne kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatustest mõjutatud sihtrühma suurus väike, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmised. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele Määrusega ette nähtud nõuete kehtestamine avaldab mõju ka KOV-dele. Seejuures on mõjutatud kõik 79 KOV-i, kelle ülesandeks on koduteenuse osutamist korraldada ja rahastada. Näiteks võib seoses sellega, et isikuabi all on nimetatud ka kogukonnaelus osalemise soodustamist, potentsiaalselt suureneda abipalvete arv KOV-ile korraldada koduteenuse saajatele sotsiaaltransporti. Samuti võib suureneda teenusesaajate huvi kasutada nutikaid abitehnoloogiaid või saada vaimse tervise ja hingelist tuge, kuivõrd ka need on määruses toiminguna välja toodud. Kokkuvõttes on muudatustest mõjutatud sihtrühm suur, mõju ulatus ja avaldumise sagedus keskmised. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Sotsiaalministeerium kavandab välisvahendite abil käivitada meetmeid, mis toetavad teenuseosutajaid vajaliku tööjõu leidmisel, töötajate oskuste täiendamisel ja avatud taotlusvoore KOV-dele teenuste korraldamise võimestamiseks. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest on planeeritud ligi 2 milj eurot 2077 hooldustöötaja koolitamiseks ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi 7 vahenditest on planeeritud 7 mln eurot kogu sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamiseks, sealhulgas õppekavade ja kutsestandardite kaasajastamiseks, täiendkoolituse ja tööalase tugisüsteemi võimestamiseks, hooldustöö mainekujunduseks jms. Meetmete sisustamise algus on planeeritud 2023 a II poolaastasse ja sellesse kaasatakse õppeasutused, teenuseosutajate esindajad, Töötukassa, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Kutsekoda jt võtmepartnerid. Koduteenus on KOV korraldatav teenus. Riigieelarvest eraldatakse 2023. a 39,2 miljonit eurot ja alates 2024. aastast 56,7 miljonit eurot (Vabariigi Valitsuse RES2023-2026 lisavahendite eraldamise otsus) üldhooldusteenuse korraldamiseks või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada pikaajalist hooldust vajavate inimeste kõrvalabi vajadust või nende perekonnaliikmete hoolduskoormust. Koduteenus on pikaajalise hoolduse teenuste oluline osa ja aitab vähendada ööpäevaringsele üldhoolduseteenuse valiku vajadust. Üldhooldusteenuse rahastamisest kasutamata jäävad vahendid võimaldavad pakkuda näiteks koduteenuse raames isikuabi komponente, kujundada teenused paindlikumaks ja inimeste vajadustele vastavamaks. Riigi antavad vahendid on täiendav abi juba tänasele omavalitsuste panusele. 2023. aastal jaotatakse rahalised vahendid KOV-idele toetusfondi kaudu. Vahendite jaotamisel võetakse arvesse, kui palju igas omavalitsuses elab eakaid inimesi. Eakate inimeste arv on omakorda jaotatud kaheks vanusegrupiks: 65-–84 aastased ja 85+ vanuses inimesed, sest nendes kahes vanusegrupis on hooldekodusse sattumise tõenäosus erinev. Vanusegrupi kaheks jaotamine aitab arvestada olukorraga, et mida rohkem on üle 85 aastaseid inimesi omavalitsuses, seda suurem on ka kuluvajadus. Statistiliselt saab 65-–84 aastatest inimestest ööpäevaringset üldhooldusteenust 2% ja üle 85 aastatest juba 9,5%. Alates 2024. aastast eraldatakse vajaminevad vahendid KOV-ide tulubaasi. Tulubaasi andmine tagab selle, et aastate jooksul riigi antud vahendid kasvavad koos majanduskasvuga. Tulubaasi vahendite eraldamiseks muudetakse omavalitsustele laekuva tulumaksu arvestust. Selle kohaselt hakkab KOV-idele laekuma tulumaksu riiklikult pensionitulult ehk tulumaksu hakkab täiendavalt laekuma iga pensioniäri eest – mida suurem hulk pensionäre, seda suurem laekumine. Meetmeks planeeritud vahenditest osa suunatakse tasandusfondi, et tasandada erineva finantsvõimekusega omavalitsuste sissetulekuid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal. Määruse hilisem jõustumine võimaldab teenuseosutajatel teha ettevalmistusi kehtima hakkavate nõuete täitmiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Eesti Õdede Liidule. Täiendavalt andsid arvamuse MTÜ Elu Dementsusega ja Sotsiaalkindlustusamet. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi ja arvamuse andjad esitasid omapoolsed ettepanekud. Kooskõlastamise käigus saadud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas. 8  Seletuskirja LISA Sotsiaalkaitseministri määruse „Nõuded koduteenusele“ eelnõu kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Rahandusministeerium 1) Kooskõlastatud vaikimisi. Eesti Linnade ja Valdade Koduteenus on üks vanimatest kohaliku omavalitsuse poolt Sotsiaalteenuste sisu on aja jooksul muutumises koos ootusega Liit korraldatavatest teenustest, millele esitatavaid nõudeid on aastate teenuste kvaliteedile. Koduteenuse sisunõuded annavad ennekõike jooksul täiendatud. Kui esialgu sätestas seadus lihtsalt, et raamistiku, mis ulatuses võiks kodus elamist toetada, arvestades koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, SHS põhimõtteid – eelistada kodus elamist toetavat abi, teenuste mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla ning kvaliteedipõhimõtted nagu isikukesksus, teenuse võimestav koduteenuste loetelu ja nende osutamise tingimused ja korra oli õigus iseloom, kaasamine. Isikuabi mõiste toomine aitab paremini kehtestada kohalikel omavalitsustel endil, siis 2015. aastal täpsustati, kategoriseerida toimingute loetelu, eristades ka teenuseosutaja et koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik jaoks toimingute liigid, mis võimaldaks planeerida sobivat terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel tööjõudu ja teisi teenuseid ning toob paremini fookusse inimese põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud vajadusi arvestava koduteenus toiminguid. Seaduses on toodud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, näidisloetelu toimingutest. Isikuabi toimingud ei laienda seaduses eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja sätestatud eesmärki – täisealise isiku iseseisva ja turvalise majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine. Käesoleva eelnõuga toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja soovitakse koduteenusena võimaldatavate tegevuste loetelu oluliselt parandades tema elukvaliteeti. laiendada, tuues uuena sisse isikuabi mõiste. Ka seletuskiri (lk 6) toob 2015. aastal menetletud sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98SE) välja, et täpsustatud nõuetele kohaselt on tegemist kehtivas seaduses seletuskirjas oli ka juba määratletud isikuabi ja koduabi. nimetatud koduteenuse toimingutest hoopis detailsema loeteluga, mis Koduteenuse raames osutatav kõrvalabi võib seisneda nii isikuabi kohati sätestab uusi ülesandeid ja väljub sisu ja eesmärgi kui koduabi osutamises. Isikuabi tähendab inimese abistamist täpsustamisest. Eelnõus toodud toimingud seavad kohalikele enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel, näiteks omavalitsustele täiendavad kohustused, mille täitmisega kaasnevat juhendamist ja abistamist toidu valmistamisel, riiete korrastamisel mõju tööjõule ning rahalistele vahenditele, ei ole eelnõus hinnatud ega (triikimine, pesemine või pesemine korraldamine, parandamine), näidatud kulude katteallikaid. juhendamist hügieenitoimingutes ja hooldusabivahendite kasutamisel; abistamist liikumisel, potitooli kasutamisel jne. Samuti võidakse koduteenuse raames inimest toetada ja juhendada 1 Lisaks sisaldab eelnõu mitmeid küsimusi ja ebaselgust põhjustavaid igapäevaoskuste hoidmisel, sotsiaalsete suhete loomisel ja sätteid, mis vajavad lahendamist enne eelnõu edasist menetlemist. säilitamisel jne. 1. Määruse § 2 lõige 2 „ Koduabi hõlmab koduteenuse saaja abistamist ja juhendamist“. Ettepanek: sõnastada lõike 2 peakiri järgmiselt „Koduabi hõlmab Mitte arvestatud. Määrus loob raamistiku toimingutest, mis on koduteenuse saaja abistamist ja juhendamist ning temale teenuste vajalikud teenuse eesmärgist tulenevalt. Abistamise ja korraldamist“. juhendamise mõiste hõlmab ka teenusesaaja abistamist ja Selgitus: Õigusselguse põhimõttest lähtudes peab määruse sisu olema juhendamist elukorralduseks vajaliku toimingu korraldamiseks. arusaadav määrust ennast lugedes. Käesoleval juhul on üksikasjalikud Seletuskirjas on mitmes kohas ka sellele viidatud. Ei pea regulatsioonid välja toodud seletuskirjas, mis ei ole piisav. Näiteks täpsustamist vajalikuks. võib praktikas olla keeruline selgitada teenusesaajale, et vaatamata sellele, et määruses on kirjas juhendamine, võib see endas sisaldada tegelikult ka korraldamist nagu on selgitatud seletuskirjas. Lõike Eeldatakse kütteseadmete, elektri, gaasiseadmete silmnähtavate pealkirja täiendav sisustamine on väga oluline, sest ei saa eeldada, et rikete, lagunemise, mittetoimimise või ohtliku olukorra märkamist koduteenuseosutajal oleks pädevus hinnata näiteks erinevate nagu enda majapidamises, ei eeldata erioskusi. Seletuskirjas (kütte)seadmete korrasolu. Samuti ei suuda teenusosutaja selgeks teha viidatakse tuleohutu kodu juhisele. kodudes olevate (kütte)seadmete eripärasid ja nende seadmete korrasolu tagada. 2. Määruse § 2 lõige 2 punkt 5 Mitte arvestatud. Abivajaval isikul tuleb samamoodi täita Lõige 2 punkt 5 sisaldab teenuseosutaja tegevust, mis heakorraeeskirju ja hooviala on vaja mõistlikus ulatuses seisneb teenusesaaja hooviala hooldamisel ja heakorraeeskirjade korrastada, näiteks niita, lehti koristada, käiguradasid lumest täitmisel. See on väga kulukas tegevus (ajamahukas, vajab eriteadmisi puhastada. Tegemist ei ole saavutustasemega, et hoov peab korras ja -vahendeid). Koduteenuse saajate krundid võivad olla väga erinevas olema, vaid tegevusega, et sellises vajaduses juhendatakse, suuruses ja seisukorras. Ka on teenuseosutajal võimatu korrastada abistatakse inimest tema tegevusvõimet arvestades või talle kliendi hooviala, kui klient seda ei soovi (näiteks asjade kogujad või teenuse korraldamisel. Elukvaliteedi loomisel ei saa rohelise mõttelaadiga). teenuseosutaja jätta tähelepanu pööramata korrastamata õue. Ettepanek: jätta eelnõust välja hooviala korrastamine ja Inimese tahte arvestamine teenuse osutamisel on kõikide heakorraeeskirjade täitmine koduteenuse osutamise toiminguna. sotsiaalteenuste eeldus. 3. Määruse § 2 lõige 3 „Isikuabi hõlmab koduteenuse saaja abistamist Mitte arvestatud. Abistamise ja juhendamise mõiste hõlmab ka ja juhendamist“. teenusesaaja abistamist ja juhendamist elukorralduseks vajaliku Ettepanek: sõnastada lõige 3 pealkiri järgmiselt: “Isikuabi hõlmab toimingu korraldamiseks. Seletuskirjas on mitmes kohas ka sellele koduteenuse saaja abistamist ja juhendamist ning teenuste viidatud. Ei pea täpsustamist vajalikuks. korraldamist“ 4. Määruse § 2 lõige 3 punkt 5) ravimite manustamisel ja Mitte arvestatud. Sõnastus järgib keeleliselt lõike 3 sissejuhatavat terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele. lauset, mis sisaldab sõna „juhendamine“. Abistamine võib tähendada näiteks ka ravimite kättesaadavasse ulatusse asetamine. 2 Ettepanek: sõnastada punkt 5 järgmiselt “Ravimite manustamise Sõna „jälgimine“ on terviseseisundi kohta. Ei eeldata, et juhendamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja hooldustöötaja on igakordse ravimivõtmise juures. juhistele“ Selgitus: sõnastus “ravimite manustamise jälgimine eeldab, et hooldustöötaja on iga ravimivõtmise korra juures, kuid see ei ole võimalik. Sõna ”juhendamine” ei eelda, et hooldustöötaja on igakordse ravimi manustamise juures. 5. Määruse § 2 lõige 3 punkt 7) lähivõrgustikuga kontakti hoidmisel ja Mitte arvestatud. Lõiku sissejuhatavas lauses on viidatud kogukonnaelus osalemise soodustamisel. abistamisele ja juhendamisele. Lähivõrgustikust võib teenuse saaja Ettepanek: sõnastada punkt 7 järgmiselt: “Teenusekasutaja soovil soovida ka isoleeruda, kuid teda tuleks motiveerida ja julgustada lähivõrgustikuga kontakti hoidmisel ja kogukonnaelus osalemise olla suhtluses, samamoodi võib lähivõrgustik tunda ka muret soodustamisel”. teenusesaaja olukorras. Töötaja saab arvestada teenuse saaja soove Selgitus: on oluline lisada täiendus “teenusekasutaja soovil”, ja keeldumist infot anda. kuivõrd vastasel juhul võib tekkida olukord, kus teenuseosutaja väljastab lähedastele teavet, mida teenusekasutaja on soovinud enda teada hoida. Eeltoodust lähtudes tuleks “teenusekasutaja soovil” lisada ka seletuskirja (Sk lk 2). 6. Eelnõu § 3 sätestab määruse jõustumise tähtajaks 1. jaanuari 2024. Määrus ei sea olulisi uusi nõudeid, võrreldes praegu praktikas Ettepanek: kehtestada määruse jõustumise tähtajaks 01. jaanuar 2025. tehtavaga. Koos määruse jõustumisega avaneb ESF rahastus KOV Selgitus: kohalikud omavalitsused on järgneva aasta jooksul hõivatud teenuste arendamiseks ning sisustatakse sotsiaalvaldkonna tööjõu hooldereformi rakendamisega ja puudub võimekus koduteenuse nii kasvu ja oskusi mõjutavad meetmed. Arvestades omavalitsuste ulatuslikuks arendamiseks. Samuti toovad kavandatavad muudatused ressursse üldhooldusteenuse rahastuse muudatuse rakendamisel ja kaasa nõudluse kasvu tööjõule, mida ei piisa ka praegu. vajadust välisvahendite toel sisukamalt ette valmistada koduteenuse kvaliteedimuutus, arvestame ELVL ettepanekut ja Kommentaarid seletuskirja kohta: määruse jõustumistähtajaks on 01.01.2025. Kohati seletuskiri laiendab ja muudab määruses sätestatut. Samas võiks osa selgitustest olla sätestatud määruses. Näiteks määruse § 1 Määrus lähtub SHS volitusnormist – kehtestada täpsustatud sätestab, et määrusega kehtestatakse nõuded koduteenuse sisule, kuid nõuded koduteenuse sisule. Määruse eesmärk ei muuda teenuse seletuskirjas märgitakse korduvalt, et eelnõu eesmärgiks on tagada eesmärki. teenust saavatele inimestele ühetaolisem teenuste kvaliteet (Seletuskiri. Sisukokkuvõte; Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs). Määrusest ega seletuskirjast ei selgu, millistele nõuetele peavad KOV korraldatavat ja iga inimese erilist olukorda arvestatavat koduteenusena osutatavad toimingud vastama ja see võib kaasa tuua teenust ei ole mõistlik reguleerida toimingu täpse määratlemiseni. erinevaid arusaamu teenuseosutajate ja teenuse saajate vahel ning Täpsustavad soovitused kavandatakse avada teenuse juhendis. Ebaselgeks jääb ka see, kuidas määruses sätestatu tagab kvaliteedi Määrus ei anna koduteenuse saajale nõudeõigust saada kõiki tõusu. toiminguid, vaid neid osutatakse abivajaduse korral ja nende ulatuse täpsustab KOV sotsiaaltöötaja. 3 Samuti on koduteenuse osutamise seisukohalt väga oluline seletuskirja Koduteenuse piiritlemine ööpäevaringsest üldhooldusteenusest § 2 lg 3 punktis 1 märgitu (inkontinentsivahendite kasutamise kohta), sõltub paljus teenuse saaja teiste sotsiaal- ja tervishoiuteenuste mille kohaselt koduteenus ei ole ööpäevaringne teenus. Nii oluline kättesaadavusest, pereliikmete abist, terviseseisundi iseärasustest. täpsustus peaks olema määruses eraldi välja toodud, sest see, et Teenuse sobivuse hindab kohalik omavalitsus. EPIK on märkinud, koduteenus ei ole ööpäevaringne teenus, puudutab kõiki et teenus võiks olla kättesaadav ka nädalavahetusel ja pühadel, vt koduteenusena osutatavaid tegevusi. kommentaari EPIK küsimusele. Määruse § 2 lg 1 sätestab, et koduteenuse osutaja abistab, juhendab või Koduteenuse sisu kujundatakse individuaalselt hindamise käigus. toetab koduteenuse saajat. Seletuskirjas täpsustatakse, et hindamise Näiteks küttepuude või toidukaupade toomine on tegevuse osaline käigus selgitatakse välja, kas inimese kõrvalabi vajadus eeldab või ka täielik ülevõtmisega, samas saab inimene olla iseseisev abistamist kuni tegevuste osalise ülevõtmiseni või piisab inimese muudes elukorralduslikes toimingutes, näiteks toitumisel ja juhendamisest, kuidas tegevust teha või sobiv teenusepakkuja leida. isiklikul hügieenil. Tegevuste osalise ülevõtmise vajadusele viidatakse seletuskirjas mitmes kohas ( nt § 2 lg 2; § 2 lg 3 selgitustes), samuti selgitatakse Sotsiaalteenuste omavaheline piiritlemine sõltub paljudest seletuskirjas, et teenuseid tuleb osutada ka puhkepäeviti. asjaoludest ja KOV saab hinnata, missugused domineerivad Ettepanek: täpsustada, millises mahus tegevuste ülevõtmist eeldatakse vajadused ja tegevused viitavad ühele või teisele teenusele. koduteenuse osutamisel ja selguse huvides tuua välja, millal on Näiteks ööpäevaringse üldhooldusteenuse viibimise vajadus ei tegemist koduteenuse osutamisega ja millal isikliku abistamise pruugi olla seotud üksnes hooldusvajaduse ulatusega, vaid teenusega. Täpsustus on vajalik ka seetõttu, et oleks selge, kas tuleneda ka puudustest elukeskkonnas, kaugusest tegevuse ülevõtmisel saab veel väita, et tagatud on isiku iseseisev ja tervishoiuteenustest, täiendava abi puudumisest teiste turvaline toimetulek kodustes tingimustes. Seletuskirjas rõhutatakse sotsiaalteenuste või pereliikmete poolt. Isikliku abistaja tegevused korduvalt, et teenuse osutamise eesmärk on tagada inimese iseseisev võivad kattuda koduteenusel osutatavate tegevustega, nagu toimetulek kodustes tingimustes (sk. lk 2, lk 4, lk 5, lk 6). Täpsustus, abistamine liikumisel, söömisel, riietumisel, majapidamistöödes millise abi osutamisel loetakse veel, et abivajaja saab hakkama jmt, kuid erineb peamiselt teenusekorralduse poolest: isiklik iseseisvalt, oleks vajalik, et vältida võimalikke vaidlusi teenuse mahu abistaja on abi vajava inimese poolt valitav ja tegemist on rohkem osas. usaldussuhte kui töölepingulise tööga, kus tööandjaks on näiteks valla- või linnavalitsuse hallatav asutus. Oleme teadlikud KOV Määruse § 2 lg 2 punkt 2 sätestab, et koduabi hõlmab koduteenuse sotsiaalteenuste piiritlemise raskustest ja kaalume paremat saaja abistamist ja juhendamist teenuste kasutamisel ja asjaajamisel. määratlust SHS. Seletuskirja lk 3 täpsustatakse, et abistamine võib seisneda teenusesaaja saatmises, eelduseks on inimese liikumisvõime väikese toetuse abil. Arvestatud, seletuskirja täpsustatud. Silmas on peetud liikumise Ettepanek: täpsustada, millist toetust saab hinnata „väikeseks võimekust abivahendi abil või abistava inimese toetamisel. toetuseks“. Seletuskirja § 2 lg 2 p 2 leheküljel 3 on selgitatud, millal võib kasutada Arvestatud, seletuskirja muudetud, õige oleks kasutada „peaks abistamisel volitust: „Teenusesaaja soov anda volitusi enda olema piiratud“ esindamiseks töötajale peaks olema piiratud üksnes ametiasutustes Töökorralduse reeglitega või tööandja valikul muus dokumendis, esindamisega, mitte pangakaartide ja vara kasutamist.“ näiteks töölepingus, ametijuhendis peaks sisalduma teenust 4 Ettepanek: vaadata üle, kas õige on sõnastus „peab olema piiratud“ või vahetult osutavale töötajale keeld teenusesaajalt väärtuslike „peaks olema piiratud“? Kindlasti vajab täpsustamist seletuskirjas kingituste vastuvõtmiseks või enda nimetamiseks testamendis. toodu: „Kingituste vastuvõtmise ja testamendis nimetamise peaks Vähese väärtusega viisakuskingitused, näiteks šokolaad, lilled on teenuseosutaja välistama asutuse töökorralduse reeglitega“. tänuavaldusena mõistlikult lubatav. Seletuskirja muudetud. Täpsemalt, milliste kingituste vastuvõtmine on keelatud ja kuidas teenuseosutaja töökorralduse reeglitega reguleerida teenusesaaja tahet testamendi koostamisel. Seletuskirjas välistatakse ka volitus vara kasutamiseks, kuid näiteks võib olla vajadus anda teenuseosutajale volitus auto kasutamiseks. Seletuskirja § 2 lg 2 punktis 4 sõnastatakse kohustus jälgida Eeldatakse rikete, lagunemise, mittetoimimise või ohtliku olukorra koduteenuse raames kütte-, gaasi-, elektri, vee- ja märkamist nagu enda majapidamises, ei eeldata erioskusi. kanalisatsioonisüsteemi olukorda. Seletuskirjas viidatakse tuleohutu kodu juhisele. Ettepanek: täpsustada, millisel tasemel peab süsteemide jälgimine toimuma ja milliseid kvalifikatsiooninõudeid see teenuseosutajale seab. Seletuskirja § 2 lg 3 punktis 8 selgitatakse võimalust toetada inimest Aktiivse kuulamise oskust on võimalik õppida ka lihtsamate toetavate toimingutega nagu mõistev vestlus, ärakuulamine täiendkoolitustel. Abivajajat toetav hoiak peaks olema teenust jne. vahetult osutava isiku isikuomaduste hulgas. Ettepanek: lähtuda seletuskirja selgituses sellest, et kuna koduteenuse osutajale ei ole kehtestatud nõudeid kvalifikatsioonile või haridusele, siis vältida nõudeid, mis tavainimesele jäävad segaseks nt mõistev vestlus. Seletuskirja § 2 lg 2 punkt 9 sätestab, et teenust vahetult osutav isik Seletuskirjas on selgitatud, et abitehnoloogia kasutamisel peaks olema piisavalt teadlik abitehnoloogiate kasutamisel, mis seab juhendamise teadmised saab seadmete edasimüüja või paigaldaja täiendavad nõuded koduteenuse osutajale. poolt. Ettepanek: jätta viidatud punkt määrusest välja, kuna kitsendab oluliselt vajaliku tööjõu leidmist. Seletuskirja lk 8 on uus mõiste: „ Üldhooldusteenuse rahastamisest Arvestatud, seletuskirja täpsustatud, mõeldud on isikuabi. kasutamata jäävad vahendid võimaldavad pakkuda näiteks koduteenuse raames isikuhoolduse komponente…“. Ettepanek: täpsustada millised isikuhoolduse komponendid kuuluvad koduteenusena osutatavate tegevuste hulka või kas siin on mõeldud isikuabi? 5 Seletuskirja punktis 5 on kajastatud määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud. Kordame kirja alguses toodud väidet, et määrusega kavandatavad Oleme seisukohal, et kohalikule omavalitsusele uusi ülesandeid ei täpsustused seavad kohalikele omavalitsustele täiendavad kohustused, seata, täpsustatakse üksnes koduteenuse sisu toimingute loetelu mille täitmisega kaasnevat mõju tööjõule ning rahalistele vahenditele, kaudu, mille eesmärk on suunata teenuseosutaja tähelepanu ei ole eelnõus hinnatud ega näidatud kulude katteallikaid. Eelnõu teenuse saaja kodukeskkonna turvalisuse jälgimisele. Reguleeritud kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2024., kuid seletuskirjas on on ka uuemad kättesaadavad lahendused koduteenuse märgitud, et käesoleval ajal Sotsiaalministeerium alles kavandab korraldamisel ja teenuse saaja heaolus nagu nutikad välisvahendite abil käivitada meetmeid, mis toetavad teenuseosutajaid abitehnoloogiad ja vaimse tervise tugi. Nagu varasemalt viidatud, vajaliku tööjõu leidmisel, töötajate oskuste täiendamisel, ja avatud saab vastavaid oskusi täiendada koolitustel ka veebi teel või saada taotlusvoore KOV-ide võimestamiseks teenuste korraldamisel. juhendamist teiselt teenuseosutajalt. Hooldereform tõi pikaajalise Seletuskirjas on positiivsena toodud välja üldhooldusteenuse hoolduse sotsiaalteenuste teekonna kohaliku omavalitsuse rahastamise muutmisega seoses riigieelarvest kohalikele kujundatavaks koos täiendava riigipoolse rahaga, milles on omavalitsustele eraldatav summa, mille ülejääki on võimalik kasutada võimalik valikuid teha, soodustamaks kodus elamist toetavaid ka koduteenuse arendamiseks. Kahjuks näitab omavalitsustelt saadud teenuseid ja vältida kulukamat ööpäevaringset üldhooldusteenust. tagasiside, et käesolevaks aastaks eraldatud vahenditest ei piisa Hooldereformi rahastuses on arvestatud ööpäevaringse enamikele ka mitte üldhooldusteenuse korraldamiseks. Seetõttu üldhooldusteenuse hinnamuutusega, hooldustöötajate palgatõusu nõustume seletuskirjas toodud hinnanguga, et koduteenus on ja hooldustöötajate arvu, teenuskohtade arvu aga ka teenuse pikaajalise hoolduse teenuste oluline osa ja aitab vähendada vajajate arvu suurenemisega. Kulumudelis on arvestatud 2023. ööpäevaringse üldhooldusteenuse valimise vajadust, kuid ei saa aastaks hooldereformiks eraldatud 40 miljonist 13 miljonit nõustuda seisukohaga, et üldhooldusteenuse rahastamisest kasutamata ettevalmistuskuludeks ja kodus elamist toetavate teenuste jäävad vahendid võimaldavad pakkuda näiteks koduteenuse raames arendamiseks, igal järgneval aastal umb 3 milj. isikuhoolduse komponente, kujundada teenused paindlikumaks ja inimeste vajadustele vastavamaks. Kohalike omavalitsuste korduvalt Arvestame ELVL ettepanekut määruse hilisemaks jõustumiseks ja esitatud küsimusele, et mis saab siis, kui riigi poolt toena eraldatud kooskõlastuse järel on määruse jõustumistähtajaks 01.01.2025. vahenditest (lisaks KOVi panusele) ei piisa täiendavate kulude Arvestame omavalitsuste ajalist ressurssi ööpäevaringse katmiseks, on vastatud, et raha juurde ei anta. Kokkuvõttes juhime üldhooldusteenuse rahastuse muudatuse rakendamisel ja vajadust tähelepanu, et käesoleva määruse eelnõus on oluliselt laiendatud välisvahendite toel sisukamalt ette valmistada koduteenuse koduteenuse raames tehtavaid toiminguid ja hooldustöötaja ülesandeid kvaliteedimuutus. sh isikuabi, milliste korraldamiseks vajavad kohalikud omavalitsused täiendavaid ressursse. Praktikale tuginedes lisame, et juba tänastel tingimustel on kvaliteetse teenuse osutamine keeruline. Teenusepakkujaid on väga piiratud mahus ja /või puudub neil valmisolek isikuabi osutamiseks, mis vastaks abivajaja ootustele. Oluline on siinkohal märkida, et isikuabitoimingud tõstavad märkimisväärselt teenuse hinda kohalike omavalitsuste jaoks. Lähtuvalt eeltoodust tuleks määruse muudatustega kaasnevat mõju kohalike omavalitsuste eelarvetele analüüsida sisulisemalt. 6 Eesti Puuetega Inimeste Eesti Puuetega Inimeste Kojal on hea meel tõdeda, et Täname eesmärgile tähelepanu pööramise eest Koda Sotsiaalministeerium pöörab tähelepanu kohalike omavalitsuste pakutavatele teenustele ning nende sisule, sätestades ühetaolised ootused kõikidele kohalikele omavalitsustele koduteenuse pakkumiseks. EPIKojale jääb arusaamatuks, miks ei kehtestada koduteenust vahetult Koduteenust vahetult osutavale isikule kvalifikatsiooninõudeid osutavale isikule kvalifikatsiooninõudeid. Piiranguna on ainult saab kehtestada üksnes seadusega. Hooldereformi SHS töötamise keeld isikul, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo muudatuste ettevalmistamisel kaaluti koduteenust osutavale eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara töötajale kvalifikatsiooninõuete kehtestamist, kuid arvestasime (Sotsiaalhoolekande seaduses). Soovime tähelepanu juhtida Lille raskustega 2020. a jõustunud üldhooldusteenuse hooldustöötajate Kodu vägivalla juhtumite valguses, et karistusandmed kantakse kvalifikatsiooninõuete täitmisel. Teenuseosutajad on raskustes karistusregistrist arhiivi kui tähtajalisest vangistusest tingimisi nõuetele vastavate töötajate leidmisel, OSKA 2021 vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm sotsiaalvaldkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu kohaselt on aastat. See tähendab, et peale seda on süüdimõistetutel võimalus taas järgmise 5–10 aasta puudu 1000-1200 hooldustöötajat. Uute sotsiaalhoolekande valdkondades töötada. Pöördusime selles kvalifikatsiooninõuete kehtestamine eeldab ettevalmistusnõude küsimuses ka õiguskantsleri poole, kes tegi Riigikogule ettepaneku läbimõtlemist ja teistsugust lähenemist. Sotsiaalvaldkonna kaaluda, kas oleks põhjust kehtestada Lastekaitseseaduses eluaegse õppekavade kaasajastamine on plaanis 2023-2027 Šveitsi-Eesti lastega töötamise keelu kohaldamise võimalus ka niisugustel kehalise koostööprogrammist, lisaks 2,6 milj ESF vahenditest väärkohtlemise juhtumitel, kui tegu on toime pandud alaealise suhtes hooldustöötajate väljaõppeks. Oleme programmide rakendumise korduvalt või süstemaatiliselt. Peab kaaluma, kuidas riik saab ära ajal toetamas kvalifikatsiooninõude kehtestamist. hoida vägivallajuhtumeid ka täisealiste hoolekandeteenustel ja - asutustes. Arvestades teenuse sihtgrupi ja koduteenuse sisu peaks Ettepaneku piirata sotsiaalhoolekandes haavatumate teenust vahetult osutama isik, kes on läbinud erialase väljaõppe. sihtgruppidega, nagu eakad, teatud süüteokoosseisude kaupa Arusaadavalt ei ole see vajalik kõikide teenuse toimingute juures, kuid töötamine pikemalt, kui karistusregistri aktiivsete andmete mis puudutavad isikuabi toimingute hulgas tehtavaid perioodi jooksul, võtame kaalumisele SHS muudatuste käigus. hooldustoiminguid, mis vajavad eriteadmisi, on erialased lisateadmised väga olulised. Lisaks ka keerulised suhtlusolukorrad ja emotsionaalne toe pakkumine, mis nõuavad töötajalt vastavat teadlikkust ja oskusi. Järjest enam liigub riik suunas, kus inimest toetatakse viisil, et ta saaks võimalikult kaua kodus elada, mis tähendab, et ka koduteenus muutub aina populaarsemaks viisiks iseenda või oma lähedase hooldust tagamisel, sealhulgas võivad koduteenust kasutada ka suure hooldusvajadusega inimesed, kelle abistamisel on hooldustoimingutel suur roll. Erialased teadmised väga erinevate vajadustega inimestega tööd tehes, aitavad tööd teha professionaalselt ja inimeste vajadustele vastavalt. 2022. aastal viis Sotsiaalkindlustusamet läbi teenuse disaini projekti, kus eksperdid tõid korduvalt välja koduteenuse pakkujate kvalifikatsiooninõuete 7  olulisuse. Eelnevast tulenevalt peab EPIKoda oluliseks, et koduteenust osutaksid erialase ettevalmistusega inimesed kõikides kohalikes omavalitsustes ja teeme ettepaneku tagada vastav kohustus üle riigiliselt. Teenuste nõuete all peab olema kirjeldatud ka kohustus pakkuda teenust kõikidel nädalapäevadel, nädalavahetusel ja riiklikel pühadel, sh ka õhtusel ajal. Hetkel loeb selle kohustuse välja ainult seletuskirjast §-s 2 kõige 2 punkt 3 all. EPIKoja poole on pöördunud inimesi erinevatest kohalikest omavalitsustest, kes on vajanud teenust ka nädalavahetusel või riiklikel pühadel, kuid pole seda saanud, sest Teenust tuleb pakkuda abivajaja vajaduste kohaselt ja tagada kohalik omavalitsus ei nõua seda oma teenuseosutajatelt. kõrvalabi sõltumata tööajast. Teenuseosutajal on võimalik osad toimingud etteulatuvalt korraldada, näiteks küttepuud tuua valmis, Lisaks rõhutame ka varasemates seisukohtades väljatoodut, et riik või korraldada näiteks toidukulleritega toidu toomine. peab läbi oma järelevalvealase tegevuse tagama, et kohalikud Koduteenuse osutamisel on suur kaalutlus, kas mis hetkel muutub omavalitsused ja teenuseosutajad vastavaid käitumisjuhiseid järgiks. see ööpäevaringseks teenuseks. Kaalume juhistes rõhutada Järelevalve peab olema regulaarne ning lisaks korras vajadust osutada abi ka töövälisel ajal ja sagedamini. paberimajandusele keskenduma inimõigusi austava teenuse osutamise kindlustamisele. Hooldereformiga eraldati Sotsiaalkindlustusametile iga-aastane täiendav rahaline ressurss 300 000 eur aastas, mis võimaldab tõhustada senist järelevalvet. MTÜ Elu Dementsusega Nõustume üldjoontes eelnõus ja seletuskirjas väljatooduga. Killustatud on osa, mis peaks terviklikult reguleerima vajadust Määruses ei korrata üle sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud koduteenuse osutajal varakult märgata ja koheselt reageerida tervise-, põhimõtteid. SHS § 13 sätestab igaühe, sealhulgas hooldus- ja/või toimetulekualastele ning kodukeskkonnas asetleidvate hoolekandetöötaja kohustuse teatama sotsiaalhoolekannet muutustele (nii dementsusega seonduvalt kui ka seisundi- ja vajavast isikust kohalikule omavalitsusele. Peame seda häireüleselt). Reageerimine sisaldab muuhulgas info edastamist ettepanekut silmas juhendi koostamisel. spetsialistini, kes saab vastavalt tekkinud probleemile inimest aidata ning paralleelselt ka lähedasi kaasata. Lisaks: lg 3 p 8 - Kirjas on: "Vanematel inimestel esineb sagedasti Täname ettepaneku eest, täiendame seletuskirja. depressiooni ja meeleoluhäireid." Depressioon ise ongi üks meeleoluhäiretest. Täiendaks näiteks nii: "... depressiooni, ärevushäireid, kognitiivseid häireid, unehäireid jt psüühilisi probleeme." Oluline on märgata võimaliku või diagnoositud dementsuse erinevaid ilminguid ning neile adekvaatselt reageerida. Seletuskirja täiendatud 8  lg 3 p 9 - Soovitame arenduste planeerimisel lähtuda rohelisest raamatust „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“ (Sotsiaalministeerium, 2020) Eesti Õdede Liit Eesti Õdede Liit kooskõlastab ministri määruse eelnõu: Nõuded koduteenusele. (19.06.2023) 9