Aruande edastamine

Helmi Miido Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] Meie 28.06.2023 nr 2-5.1/2621-1 Lõkke 4 10122, Tallinn TAT "Töövõime süsteemi toetavad tegevused" vahearuande edastamine perioodi 01.09.2014- 31.05.2023 osas Lugupeetud Helmi Miido Edastame Teile Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) vahearuande koos eelarve täitmise aruandega perioodi 01.09.2014-31.05.2023 osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agnes Einman osakonnajuhataja tööala asekantsleri ülesannetes Lisa: 1. TAT vahearuanne 01.09.2014-31.05.2023 2. TAT eelarve täitmise aruanne 01.09.2014-31.05.2023 Tiina Vinkel 5919 3945 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 "Aruandevormide kinnitamine" lisa 2 (vorm) Eelarve täitmise aruanne* TAT nimi: Töövõime süsteemi toetavad tegevused TAT elluviija: Sotsiaalministeerium Aruandeperiood: 01.09.2014-31.05.2023 kinnitatud 28.03.2022 kk nr 58 alusel Kulu aruandeperioodi lõpuks Kinnitatud eelarve (aasta(d) 2 ) (toetuse saajale tasutud Eelarve täitmise % väljamakse taotluste põhjal) Rea sh ERF tüüpi sh ERF tüüpi Kulukoht1 Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu nr kulu kulu 1 2 3 4 5 6 7=(veerg 5/veerg 3)*100 1 Otsesed kulud 4 799 051,02 0,00 4 397 645,39 0,00 91,64 1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 234 749,80 0,00 211 985,45 0,00 90,30 1.1.1 Otsene personalikulu 234 749,80 0,00 211 985,45 0,00 90,30 1.2 2.1 Töövõime hindamise metoodika piloteerimine, arendamine ja metoodika 4 088 486,50 0,00 3 717 282,23 0,00 90,92 kasutajate koolitamine (väljund) 1.2.1 Otsene personalikulu 910 862,51 0,00 840 038,68 0,00 92,22 1.2.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 3 177 623,99 0,00 2 877 243,55 0,00 90,55 1.3 2.2 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks 475 814,72 0,00 468 377,71 0,00 98,44 (väljund) 1.3.1 Otsene personalikulu 107 937,47 0,00 107 937,47 0,00 100,00 1.3.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 367 877,25 0,00 360 440,24 0,00 97,98 2 Kaudsed kulud3 188 032,72 0,00 173 994,77 0,00 92,53 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 4 987 083,74 0,00 4 571 640,16 0,00 91,67 4 Otsesed personalikulud kokku4 1 253 549,78 1 159 961,60 5 Jaotamata eelarve 6 Eelarve kokku 4 987 083,74 7 ERF tüüpi kulud kokku 0,00 8 ERF tüüpi kulude osakaal TAT 0,00% kogumaksumusest (%) * esitatakse koos seirearuandega 1 Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele 2 Märgitakse kinnitatud eelarve aastad 3 Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel 4 Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 „Aruandevormide kinnitamine“ lisa 1 (vorm) Seirearuanne Aruande liik vahearuanne lõpparuanne 1. TAT nimi Töövõime süsteemi toetavad tegevused 2. TAT tunnusnumber 2014-2020.3.01.002003.01.15-0002 3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium 4. Partnerite nimi/nimed Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) 5. TAT abikõlblikkuse 01.09.2014-31.12.2023 periood 6. Aruandeperiood 01.09.2014-31.05.2023 (kumulatiivselt) 7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr ja 2.1 Töövõime toetamise reformi elluviimine nimetus Alamtegevuse nr ja 2.1.1. Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine nimetus1 Tegevuse või 01.10.2014-31.12.2023 Tegevuse või 01.10.2014-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Töövõime hindamise põhimõtete arendamine (01.10.2014-...) Töövõime hindamise põhimõtete arendamine ning rakendamine toimub läbi erinevate TAT tegevuste ja alategevuste nagu töövõime hindamise piloteerimine, tulemuste ja parendusvajaduste analüüs, ekspertteave kaasamine, väljatöötatud lahenduste seire, analüüs ja arendus ning kasutajate koolitamine. 2014-2015: Perioodil 1.11.2014-30.06.2015 viidi läbi töövõime hindamise metoodika piloteerimine selleks loodud testkeskkonnas, et tagada hindamiste objektiivsus ning hindamistulemuste kooskõla pikaajaliste tervisekahjustustega inimeste reaalse töövõimega. Metoodika testimiseks valiti välja piloteeritavad, kellede osas teostati 275 dokumendi- ja 29 visiidipõhist arstliku ekspertiisi nelja tervishoiuteenuse osutaja poolt Tallinnas ja Harjumaal, Pärnus, Jõhvis ning Tartus. Samaaegselt piloteerimisega korraldati metoodika autorite, MTÜ Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi (ETTAS) poolt metoodika kasutajate koolitused (4.11.2014, 5.11.2014 ja 15-16.01.2015) ning osaleti Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud metoodikat tutvustavatel infopäevadel. Infopäevad 1 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. tervishoiuteenuse osutajatele viidi läbi 9.04.2015 Tallinnas, 23.04.2015 Jõhvis ning 30.04.2015 Tartus eesmärgiga tutvustada töövõime hindamise metoodikat, suurendada teenuseosutajate teadlikkust ja huvi töövõime hindamisel osalemiseks ning arendada koostöövõrgustikku. Samuti tutvustas ETTAS metoodikat tervisekahjustusega inimeste esindajatele 19.06.2015 korraldatud infopäeval Eesti Puuetega Inimeste Kojas ning 30.06.2015 kohtumisel Sotsiaalministeeriumis. Töövõime hindamise metoodika piloteerimise tulemuste analüüs ning parendusvajaduste kirjeldamine viidi läbi perioodil 1.05.2015- 03.11.2015, mille raames teostati metoodika autorite poolt piloteerimise käigus läbi viidud arstlikele ekspertiisidele kontrollhindamised ja tulemuste analüüs ning pakuti eksperttuge metoodika kasutamisel ja arendamisel. 2016: Kaasates ekspertteavet ning vahetades töövõime hindamise alaseid kogemusi ja teadmisi teiste riikide esindajatega, tutvustas töövõime hindamise metoodika üks autoritest dr. Evelyn Aaviksoo 10- 11.03.2016 toimunud seminaril „Seminar on Estonian disability system and work-ability reform” Läti esindajatele Eesti hindamissüsteemi põhimõtteid. 3-4.10.2016 viidi Sotsiaalministeeriumi korraldusel läbi seminar/töötuba Horvaatia, Bulgaaria ja Euroopa Komisjoni esindajatele andmaks samuti ülevaade Eesti hindamissüsteemist ning vahetamaks valdkonnapõhist kogemust külalisriikide esindajatega. Töövõime hindamise metoodika parema kättesaadavuse osas tõlgiti metoodika nii eesti kui vene keelde ning töövõime hindamise taotluse vorm inglise keelde. 2017: Töövõime hindamise uue korra rakendumise järgselt 1.01.2017 külastasid Sotsiaalministeeriumi esindajad 7-9.02.2017 Sotsiaalkindlustusametit ning Töötukassat nii Narvas kui Tallinnas, et vaadelda töövõime hindamise protsessis taotluste täitmist ja vastuvõtmist, tuvastada ja analüüsida kitsaskohti ning pakkuda võimalikke lahendusi. Vaatlustulemused kajastasid tähelepanekuid nii töökorralduse, taotlusankeedi, seadusandluse kui ka teavitusvajaduse osas. Parandamaks töövõime hindamisega seonduva info kättesaadavust venekeelse elanikkonna seas, tõlgiti vene keelde infoleht „Abiks töövõime hindamisel“, mis sisaldab infot nii taotlejale kui arstile: - eesti keeles: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/infoleht_tvh_taotlejale_09.08.2017.pdf; - vene keeles: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/infoleht_v_pomoshch_pri_ocenke_trudosposobnosti.pdf. 2018: Töövõime hindamise metoodika edasiarendused on planeeritud metoodika rakendamisel (töövõime hindamine ja eksperdiarvamuse koostamine ning töövõime hindamise taotluse täitmine ja esitamine) selgunud kitsaskohtade lahendamiseks. Selleks toimusid 2018. aastal 4 (kord kvartalis) töövõime hindamise töögrupi kohtumist ning kitsamalt teemade käsitlemiseks 14 eraldi kohtumist, millega kulusid ei kaasnenud. Töövõime hindamise töögruppi kuuluvad sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik, Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna esindajad ja töövõime hindamise ekspertarstid ja metoodikud. Kitsamalt arutelu vajavate teemade kohtumistele kaasati lisaks vastava valdkonna eksperte nt esindajaid Oftalmoloogide Seltsist, Audioloogide Seltsist, Eesti Pimekurtide Tugiliidust ja töövõime hindamise metoodika kasutamise õpet läbiviivaid arste- lektoreid. 2018. aastal hõlmas töövõime hindamise metoodika edasiarendamine järgmisi teemasid: 1) Visiidipõhise sh meeskondliku hindamise täpsustatud juhise koostamine ning juhist ja visiidipõhise hindamise põhimõtteid tutvustava infopäeva organiseerimine ekspertarstidele ja hindamisel kaasatavatele spetsialistidele. 2) Töövõime hindamise koolitusprogrammi edasiarendamine ja kaasajastamine (koolitusmaterjalide ja koolitusprogrammi korrigeerimine, uute praktilises õppes ja eksamil kasutatavate juhtude koostamine) ning 2019-2020 perioodiks programmi muutmise kavandamine. 3) Nägemis- ja kuulmislangusega (meelepuudega) inimeste töövõime hindamise juhise koostamine ekspertarstidele ning uut juhist ja töövõimekadu põhjustavate haiguste sh nende ravi (uuringud, ravi, abivahendid, prognoos) tutvustava infopäeva organiseerimine ekspertarstidele. 4) Töövõime hindamise taotlusvormi (metoodika Lisa 4) korrigeerimisvajaduste kaardistamine. Nimetatud juhised ei ole avalik materjal, vaid töövõimet hindavate arstidele mõeldud juhendmaterjalid. Need on Töötukassa edastanud arstidele meilile. Sügisel 2019 lisatakse juhendid Töötukassa juhatuse esimehe otsusega kinnitatavasse töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmise juhendisse. 2019: Töövõime hindamise metoodika edasiarendused: 2019. aastal on toimunud kaks töövõime hindamise metoodika töögrupi kohtumist arendusvajaduste arutamiseks (hindamistaotluse vormi ja töövõimet välistatavate seisundite loetelu korrigeerimine): 24.04.2019 - arutelu Töötukassas, milles võtsid osa Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ja sihtrühma esindajad. 2 23.05.2019 - arutelu Tartus, kus lisaks ülalmainitud osapooltele võtsid osa ka erialaseltside ja ekspertarstide esindajad. Teisel poolaastal on toimunud 18 kohtumist. Kohtumised olid seotud peamiselt vajadusega kirjeldada ja kooskõlastada töövõime hindamise regulatsioonide eelnõud ja leppida kokku Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti ning TIS arendustegevustes. Lisaks tegeleti töövõime hindamise metoodika käelise tegevuse ja enesehoolduse valdkondade hindamispõhimõtete edasiarendamisega. Ettevalmistatud töövõime hindamise uus regulatsioon peaks jõustuma 1. märtsil 2020. 2019. aasta kohtumiste tulemusteks olid: 1) Kokku lepiti muudatused ühistaotluse (töövõime hindamise taotlusvorm, puude raskusastme tuvastamise taotlusvorm, töövõime toetuse taotlus ja puude toetuse taotlus) andmekoosseisus, küsimuste sõnastustes, struktuuris – seda taotlust kasutavad nii Töötukassa kui Sotsiaalkindlustusamet. 2) Kokku lepiti muudatused töövõime hindamise metoodikas ja ekspertarstide tööjuhendis. 3) Kokku lepiti töövõimet välistavate seisundite loetelu korrigeerimisvajadused ja seisundite tuvastamise põhimõtted, mis on kajastatud metoodikas, ekspertarstide tööjuhendus ja TVH määruses ja määruse seletuskirjas. 4) Kokku lepiti muudatustega seonduv tegevuste ajakava ja IT arendusvajadused. 5) Kokku lepiti töövõime hindamise/puude raskusastme tuvastamise protsessi muudatused - taotluste vastuvõtmise nn üheks ukseks saab olema Töötukassa (varem võis esitada ka Sotsiaalkindlustusametile); 6) Kokku lepiti, et Töötukassa poolt tuvastatud töövõimet välistava seisundi korral hakkab Sotsiaalkindlustusamet puude tuvastamist läbi viima lihtsustatud viisil - terviseandmete alusel. 7) Kokku lepiti muudatuste kommunikeerimise infopäeva ja seminaride päevakavad, programmid, lektorid. 8) Kokku lepiti ja koostati eelnõud ja nende muudatuste seletuskirjad järgmistele seadusandlikele regulatsioonidele (jõustunud eelnõud on leitavad Riigi Teatajast): • Määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ – jõustus 1. märtsist 2020; • Määrus nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ – jõustus 1. märtsist 2020; • Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ja selle rakendusaktid – jõustuvad 1. maist 2020. 2020: Töövõime hindamise metoodika edasiarendustega seonduvalt on 2020. aasta viie kuuga toimunud 22 kohtumist. Kohtumised olid seotud peamiselt vajadusega sisustada uus visiidipõhise hindamise juhend, sisustada ekspertarstide seminarid, leppida kokku ekspertarstide koolituse hankeks vajalik koolitusprogramm ja hanke objekti tehniline kirjeldus, kooskõlastada seisukohad töövõime hindamise regulatsioonide eelnõude kooskõlastusringil esitatud ettepanekutele, arutada IT arenduste seisusid ja leppida kokku arenduste lahendustes ning tagada 1. märtsiks 2020 Töötukassa ja Sotsiaalikindlustusameti arenduste realisatsioon tähtaegselt. 2020. aasta esimesel viiel kuul viidi läbi kaks töövõime hindamise muudatuste rakendamise teemalist seminari ekspertarstidele – 13.02.2020 Tallinnas ja 5.03.2020 Tartus. Tallinna seminaril osales 58 inimest ja Tartus 42 inimest. 2020. aasta viie kuu jooksul käis koos Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa ja meeskondliku töövõime hindamise ekspertide (kliiniline psühholoog, logopeed, tegevusterapeut, füsioterapeut) visiidipõhise hindamise töögrupp. Töögrupis kirjeldati ja lepiti kokku visiidipõhise hindamise meeskonnaliikmete rollid, protsess, tegevusvaldkondade ja võtmeküsimuste kaupa testid, mida hindamisel kasutatakse ja testide tulemuste interpreteerimine kooskõlas RFK-ga ning juhendis kirjeldatu paremaks mõistmiseks näitlikustavad juhtumikirjeldused. Töögrupi töö tulemusel koostati ekspertarstidele uus visiidipõhise hindamise juhend. Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamisega seotud seadusandlike regulatsioonide muudatused läbisid kooskõlastusringi ja jõustusid planeeritud tähtaegadel – 1. märtsist ja 1. maist 2020. Töövõime hindamise metoodika ja selle lisad (RFK vastavustabel, töövõimet välistavad seisundid, taotlusvorm, ekspertiisivorm jne) korrigeeriti vastavusse 1. märtsist 2020 jõustunud muudatustega. Uus töövõime hindamise metoodika versioon on leitav Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://www.sm.ee/sites/default/files/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf 2021: Arendamaks edasi töövõime hindamise metoodikat ja alustamaks töövõimekao ennetussüsteemi loomist, juhib Sotsiaalministeerium 2021. aastast kahte töögruppi: „Psüühika- ja käitumishäirete mõju töövõime hindamise tegevusvaldkondades“ ja „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“. Psüühika- ja käitumishäirete 3 töögrupis arendatakse edasi/täpsustatakse töövõime hindamise metoodikat ja ekspertarsti tööjuhendit, kuna Eesti Töötukassa praktika näitab, et vaimse tervise häirete, sh sõltuvust tekitavate ainete kasutamisest tulenev mõju on hindamistulemustes kesiselt väljendunud ning osalise töövõimega taotleja, kellel on diagnoositud vaimse tervise probleemid, ei leia tööturul rakendust ja/või ei püsi tööhõives. Seega analüüsitakse, kas kehtivad hindamispõhimõtted tagavad adekvaatse hinnangu inimese suutlikkuse kohta, kas tuleks muuta hindamispõhimõtteid või täpsustada hindamisjuhiseid ning kas teenused on asjakohased ja kättesaadavad. Töövõimekao ennetamise töögrupis tegeletakse peamiselt analüüsi koostamisega (loodava ennetava süsteemi kirjeldamisega) ja loodava süsteemi katsetamise ettevalmistamisega. Eesmärk on lahendada murekoht, et praegu käivad ajutine ja püsiv töövõimetus erinevat rada ning terviklik töövõimekao ennetuse käsitlus puudub. Samas on teada, et pikaajalise ajutise töövõimetuse (haiguslehtede kasutamine) ja püsiva töövõimetuse (osaline või puuduv töövõime) vahel on otsene seos. Muu hulgas puudub töövõimetuse hüvitamise skeemis paindlikkus, mis lubaks osaliselt töötada ajutise töövõime korral ning puuduvad meetmed tööle naasmise toetamiseks ja töövõime vähenemise ennetamiseks/pidurdamiseks haiguslehe perioodil. Lisaks vajab uue süsteemi kujundamisel analüüsimist ka see, milliste juhtude/diagnooside puhul tasub ajutise töövõimetuse perioodil sekkuda ja millistel juhtudel mitte. Töögruppide töösse on kaasatud kolm valdkonna eksperti, kes omavad vajalikke teadmisi ja tööpraktikat, et parimal viisil panustada ning toetada töögruppide tööd, sh andes vajalikku sisendit vastavatesse materjalidesse erialaspetsiifilistes küsimustes. 2021. aasta esimesel poolel viidi läbi viis veebikohtumist, millest kolm töögrupis „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“ (4.03.2021, 8.04.2021 ja 13.05.2021) ning kaks töögrupis „Psüühika- ja käitumishäirete mõju töövõime hindamise tegevusvaldkondades“ (26.03.2021 ja 30.04.2021). Töögruppide töö jätkus teisel poolaastal veebikohtumistega, kus töögrupis „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“ toimus kohtumine 27.08.2021 ning töögrupis „Psüühika- ja käitumishäirete mõju töövõime hindamise tegevusvaldkondades“ kohtumine 30.09.2021. Lisaks töögruppide töös osalemisele viidi aasta jooksul läbi ka mitmed kohtumised ekspertarstidega nende erialaspetsiifikast lähtuvalt eesmärgiga saada antud teemavaldkonnaga seotud küsimustes sisend või seisukoht Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika kujundajatele. 2022: 2021. aastal loodud töögrupi „Psüühika- ja käitumishäirete mõju töövõime hindamise tegevusvaldkondades“ osas jätkus töö 2022. aasta esimesel poolel peamiselt veebiarutelude kaudu. 6.05.2022 toimus sama töögrupi raames Sotsiaalministeeriumi korraldatud kokkuvõttev kohtumine, kus tutvustati töövõime hindamise ja töövõime toetamise arendusvajaduste analüüside tulemusi ning viidi läbi antud valdkonna kitsaskohtade arutelu. Kohtumisel käsitletud teemad hõlmasid vaimse tervise langusega inimeste töövõime hindamise ja toetamise arendamist ning Tervise Infosüsteemi andmehõive parendamist. Kohtumisel osalesid Eesti Töötukassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, Eesti Haigekassa, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Sotsiaalkindlustusameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi jt seotud osapoolte esindajad. Antud töörühma osas jääb edasine tegevus Eesti Töötukassa koordineerida. 2023: Sotsiaalministeerium algatusel on loomisel toetussüsteem pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste püsiva töövõimetuse ennetamiseks ning tööhõives püsimise toetamiseks. Uuringud ja teiste riikide kogemused on välja toonud, et pikaajalise ajutise töövõimetuse ajal on töötamise jätkamise võimaldamisel valdavalt positiivne mõju ja seda olenemata inimese haigusest. Adekvaatse ravi foonil ja vajadusel koos töövõimet toetavate teenustega, aitab see edasi lükata või vältida püsiva töövõimetuse teket ja lühendada haiguslehel oleku aega. Hetkel on kehtiva süsteemi üheks kitsaskohaks, et ajutise töövõimetuse ajal ei pöörata piisavat tähelepanu vajadusele muuta töötingimusi ja töökeskkonda tervisega sobivateks ning protsessi ei kaasata töötervishoiuarste. Pikaajalisel haiguslehel olijale on kohandatud töötingimused ja töökeskkonna muudatused aga vajalikud, et pärsitud ei oleks tervenemine. Planeeritud on muudatus, kus kohandusi ning sobivaid töötamise tingimusi ja soovitusi töövõimet toetavate teenuste saamiseks hakkab haiguslehele märkima raviarst. Samuti on planeeritud toetussüsteemiga luua raviarstile võimalus konsulteerida töötervishoiuarstiga, kes on pädev hindama, kuidas töökeskkonna ohutegurid ja töö iseloom konkreetse inimese tervist mõjutavad ning millistes tingimustes tööd teha tohib. Seega on pikaajalise haigusega inimeste töövõimetuse ennetuse protsessis oluline raviarsti ja töötervishoiuarstide vahelise koostöö väljaarendamine ning andmevahetus, mis annaks arstidele ja tööandjatele haigestumise varajasemas staadiumis otsustamiseks ja tegevusteks vajalikku infot hoidmaks sellega töötajal ära hilisemat suuremat tervisekahju ning tööhõivest väljalangemist. Süsteemi kasutuselevõtt on planeeritud 1. aprillist 2024 ning selle oodatav tulemus on, 4 et pidurdunud on pikaajalise haiguse tõttu tööhõivest väljalangemine ja tööealiste inimeste seas püsiva töövõimekaoga inimeste arvu kasv. Süsteemi ja protsessi ettevalmistamiseks ning toetamiseks tehti 2023. aasta jaanuarist koostööd Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga (edaspidi ETTAS). Koostöö ETTAS-ga on planeeritud kahte etappi tööde lõpptähtajaga 2024. aasta veebruar. Esimeses etapis perioodil jaanuar – juuni 2023 viiakse läbi töötervishoiuarstide, raviarstide ja tööandjate koostööprotsessi kirjeldamine ja kokkulepped ning koostatakse vastavad juhendmaterjalid, mis võimaldavad süsteemi osapooltele (arstid, tööandjad, töötukassa) vajalike andmete kättesaadavuse ja sujuva koostöö. Teine etapp keskendub koolituseks vajalike materjalide koostamisele ja koolituste läbiviimisele põhiprintsiipide ning töötervishoiuarsti konsultatsiooni eesmärkide tutvustamiseks. TAT tegevuste raames rahastatakse koostööd ETTAS-ga osas, mis hõlmab esimese etapi tegevusi ning antud etapp on 31.05.2023 seisuga teostamisel. Teise etapi tegevused viiakse läbi perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika Euroopa Sotsiaalfondi+ vahenditest. Lihtsustatud keeles töövõime hindamise taotlusvormi täitmise juhendi tellimine intellekti- ning vaimupuudega inimestele (02.01.2016-04.05.2016) 2016: Lihtsustatud keeles töövõime hindamise taotlusvormi täitmise juhendi eesmärk on abistada intellekti- või vaimupuudega inimeste arusaamist taotlusvormi küsimuste ja täitmise selgituste sõnastusest ning pakkuda vajalikku tuge taotlusvormi täitmisel. Juhendi koostas Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit. Juhend on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/aa_tvh_taotluse_juhis_lihtsas_keeles_2016_1.pdf. Töövõime hindamise põhimõtete osas kasutajate koolitamine (sh partnerite Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti koolitused) (01.10.2014-...) Töövõime hindamise metoodika kasutajateks on Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti töötajad, Sotsiaalministeeriumi metoodika arendajad ning hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutajad, kes uuele hindamissüsteemile üleminekul menetlevad töövõime hindamise taotlusi. 2014-2015: 4.11.2014 ja 5.11.2014 viidi läbi esmased kasutajate koolitused metoodika autorite ETTAS- e poolt Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ning Sotsiaalministeeriumi ametnikele, mille käigus tutvustati töövõime hindamise üldiseid põhimõtteid, metoodika sisu ja töövõime hindamise taotlusvormide täitmist ning 15-16.01.2015 ekspertarstidele töövõime hindamise metoodika testimisel ekspertiisi läbiviimiseks ja ekspertiisivormi kasutamiseks. Et tervishoiuteenuse osutajad saaksid 2016. aastast alates töövõimet uutel alustel hinnata, tehti 2015. aastal ka ettevalmistused hankemenetluseks, leidmaks teenusepakkuja, kes perioodil 2016-2018 koostaks töövõime hindamise metoodika omandamiseks vajaliku koolitusprogrammi, koolitaks lektorid ning korraldaks minimaalselt 125 eksperdiarvamuse andjale (maksimaalselt 248) töövõime hindamismetoodika kasutamise koolitused. 2016: Viidi läbi hankemenetlus, mille tulemusena sõlmiti 8.03.2016 töövõtuleping Tartu Ülikooliga töövõime hindamismetoodika kasutamise koolituste läbiviimiseks (koolituse korraldajaks ja läbiviijaks on Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskus). Antud koolituste eesmärk on anda töövõime hindamise metoodika alased teadmised ning oskused nende praktikas kasutamiseks, et koolituse läbinu oskaks töövõime hindamise metoodikat kasutades seostada inimese tegutsemisvõimet tema terviseandmetega, andes ka vastava ekspertarvamuse Töötukassale. Koolituse sihtrühmaks on Töötukassa poolt hindamisse kaasatavad tervishoiuteenuse osutajad ning arstiõppe läbinud Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti töötajad ning arsti õppekava omandavad viimase õppeaasta tudengid ja residentuuri õppekava läbivad residendid. Paralleelselt töövõime hindamise metoodika kasutamise koolitushanke menetlusega kaasas Sotsiaalministeerium ka ekspertteabe Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstidelt, kes Tartu Ülikooli poolt planeeritavate koolituste praktikumide tarvis kirjeldasid näitlikud hindamisjuhud tervise infosüsteemis kasutamiseks. Hindamisjuhtumeid telliti kokku 20 ning üks hindamisjuhtum koosnes töövõime hindamise taotlusvormi andmetest ja eksperdiarvamuse andmisel kasutatud meditsiiniandmetest. Peale hindamisjuhtude koostamist pani Tartu Ülikool kokku lõpliku koolituskava ning viis 2-5.04.2016 läbi lektorite koolituse 16 osalejale. Töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate koolitused viidi läbi 11-12.05.2016, 18-19.05.2016, 26- 27.05.2016, 30-31.05.2016, 6-7.06.2016, 15-16.09.2016 ja 20-21.10.2016 osalejate arvuga kokku 118 arsti. Kuna koolituskava näeb ette, et peale iseseisva töö, loengute ja praktikumide läbimist peab 5 koolitatav sooritama ka eksami, siis 2016. aasta kokkuvõttes sooritas eksami kokku 107 arsti, kes omavad vastavat täiendkvalifikatsiooni Töötukassale ekspertarvamuse andmiseks. 2016. aastal alustasid antud alategevuse raames koolitustega ka TAT partnerid: Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusamet. Töötukassa viis läbi järgmised koolitused: 1) Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise infosüsteemi (TETRIS) koolitused süsteemi kasutajatele ja kasutajatoele perioodil 19.04-17.05.2016 (neli koolitust Tallinnas, kaks koolitust Tartus ja üks koolitus Jõhvis osalejate arvuga kokku 99 inimest) ning perioodil 5.10-7.11.2016 (neli koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 61 inimest). Koolituste eesmärk oli infosüsteemi ning selle kasutusvõimaluste tutvustamine. 2) Töövõime hindamise metoodika koolitused juhtumikorraldajatele, konsultantitele, menetlejatele ning teistele spetsialistidele perioodil 28.03-26.05.2016 (viis koolitust Tallinnas, kolm koolitust Tartus ja kaks koolitust Jõhvis osalejate arvuga kokku 156 inimest) ning perioodil 26.10-09.11.2016 (kaks koolitust Tallinnas ja üks koolitus Tartus osalejate arvuga kokku 38 inimest inimest). Koolituste eesmärk oli anda Töötukassa juhtumikorraldajatele baasoskused töövõime hindamisest, taotluste esitamistest ning taotlustega kaasnevate dokumentide analüüsist. 3) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitlevad koolitused juhtumikorraldajatele, maakondlikele juhtidele, konsultantidele jt töötajatele perioodil 13-24.05.2016 (kolm koolitust Tallinnas, üks koolitus Tartus ning üks Jõhvis osalejate arvuga kokku 372 inimest) ning perioodil 6.10-7.10.2016 (üks koolitus Tallinnas ja üks koolitus Tartus osalejate arvuga kokku 55 inimest). Koolituste eesmärk oli anda osalejatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest, töövõime hindamise korraldusest Töötukassas ja ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ning teenustest. Sotsiaalkindlustusamet viis läbi töövõimereformi teemalised koolitused kõigile ameti klienditeenindusüksuse töötajatele perioodil 13.04-27.05.2016 (koolitused toimusid seitsmes grupis osalejate arvuga kokku 102 inimest). Lisaks käsitleti töövõimereformiga seotud teemasid 20.05.2016 koolitusel ekspertarstidele (osalejaid kokku 21 inimest). Teisel poolaastal, 20.06.2016 ja 7.07.2016 viidi läbi töövõimereformi koolitused juhtumikorraldajatele osalejate arvuga kokku 27 inimest ning ekspertiisitaotluste vastuvõtjatele, sisestajatele ja menetlejatele perioodil 27-29.06.2016 osalejate arvuga kokku 41 inimest. Samuti koolitati 22.06.2016 Sotsiaalkindlustusameti infotelefoni 15 töötajat. 2017: Tartu Ülikooli poolt viidi töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate koolitused läbi Tallinnas 20-21.04.2017, 8-9.06.2017 ja 2-3.11.2017 (osalejate arvuga kokku 70 inimest). Osalejatest 40 esitas koolituste osas ka tagasiside vormi, kus rahulolu hinnati 5-palli skaalal. 2017. aasta kokkuvõttes oli kolme koolituse osas keskmised väärtused rahulolule järgmised: korraldus 4,5, koolituse sisu 4,3 ja rahulolu lektoritega 4,6. 2016. aastaga võrreldes on 2017. aastal rahulolu kõigis kriteeriumites suurenenud (vastavad arvud 2016: 4,3, 4,2 ja 4,3). Koolituste läbiviimist jätkatakse 2018. aastal, mil muuhulgas planeeritakse uut hankemenetlust koolitusperioodi pikendamiseks kuni aastani 2020 (olemasolev leping võimaldab koolitusi läbi viia 2018. aasta lõpuni). TAT partneritest viisid 2017. aastal koolitusi/infopäevi läbi nii Töötukassa kui Sotsiaalkindlustusamet. Töötukassa viis läbi kokku 20 koolitust: 1) Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise infosüsteemi (TETRIS) koolitused süsteemi kasutajatele (juhtumikorraldajad, konsultandid, töövõime hindamise otsuste menetlejad ja teised süsteemi kasutavad spetsialistid) perioodil 25.01-10.05.2017 (kolm koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 46 inimest) ning perioodil 6.06-13.12.2017 (viis koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 47 inimest). Koolituste eesmärk oli infosüsteemi ning selle kasutusvõimaluste tutvustamine. 2) Töövõime hindamise metoodika koolitused juhtumikorraldajatele, konsultanditele, töövõime hindamise otsuste menetlejatele ning teistele spetsialistidele perioodil 25.01-3.05.2017 (neli koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 57 inimest) ning perioodil 13.06-06.12.2017 (kolm koolitust Tallinnas ja üks Tartus osalejate arvuga kokku 60 inimest). Koolituste eesmärk oli anda osalejatele baasoskused töövõime hindamisest, taotluste esitamistest ning taotlustega kaasnevate dokumentide analüüsist. 3) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitlevad koolitused juhtumikorraldajatele, maakondlikele juhtidele, konsultantidele ja teistele töötajatele perioodil 19.01-24.05.2017 (kaks koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 110 inimest) ning perioodil 7.09-28.11.2017 (kaks koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 97 inimest). Koolituste eesmärk oli anda osalejatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest, töövõime hindamise korraldusest Töötukassas ja ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ning teenustest. Sotsiaalkindlustusamet viis 2017. aastal läbi neli koolitust, millest kolm klienditeeninduse ning ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste osakonnale ning üks ekspertarstidele. Klienditeeninduse osakonnale ning ekspertiisi 6 ja sotsiaaltoetuste osakonnale viidi koolitused läbi koostöös Töötukassaga ning teemadeks oli töövõime hindamise taotluste vastuvõtmise praktika ühtlustamine ja erivajadusest tulenevad töövõime piirangud Koolitused toimusid kolmes grupis: 13.10.2017 Tallinnas, 27.10.2017 Tartus ja 3.11.2017 Jõhvis osalejate arvuga kokku 96 töötajat. Vältimaks häireid ameti klienditeeninduste töös, jäädvustati üks koolitustest ning lisaks said 29 klienditeeninduse töötajat koolitusest osa salvestuse vaatamise kaudu. Infopäev 20-le ekspertarstile viidi läbi 3.11.2017 Tallinnas, kus teemadeks olid puude tuvastamine ja rehabilitatsioonivajaduse hindamine kõnehäirete korral, seos tööalase ja haridusliku rehabilitatsiooniga, hindamispraktika ühtlustamine Töötukassaga; teostatud kõnepuude ekspertiiside analüüs ja praktika ühtlustamine Töötukassaga ning meelepuuded – hindamistabelid ja praktika ühtlustamine Töötukassaga. 2018: Tartu Ülikooli poolt viidi töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate koolitused läbi Tallinnas 12-13.04.2018 ja 11-12.10.2018. Koolitustel osales kokku 28 inimest. Lisaks korraldas Sotsiaalministeerium töövõime hindamise teemal infopäevad ekspertarstidele ja spetsialistidele: 1) 8-9.05.2018, kus kahel päeval kokku osales 63 inimest. Infopäevadel tutvustasid nii Eesti kui väliseksperdid töövõime hindamisega seotud teemasid: rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) kasutamine töövõime hindamisel ning visiidipõhise hindamise tulemuste analüüsi tutvustus (taastusarst ja ekspertarst-metoodik Tiina Tammik ); visiidipõhise hindamise põhimõtted ja ülevaade töövõime hindamise arengutest Euroopas ning Eesti positsioon (EUMASS peasekretär Annette de Wind ja EUMASS president Gert Lindenger); visiidipõhise hindamise juhised (töövõime hindamise metoodik Hille Maas Eesti Töötukassast); füüsiliste piirangute hindamine (tegevusterapeut Hanna-Maria Põldma); vaimsete piirangute hindamine (kliiniline psühholoog Merle Rohtmets) ning töövõime ulatusele hinnangu andmine (ekspertarst Triinu-Mari Ots). 2) 20.-21.11.2018, kus kahepäevasel üritusel osales 35 inimest. Infopäeval tutvustasid Eesti eksperdid töövõime hindamise meeskondlikul hindamisel kaasatavatele spetsialistidele (füsioterapeut, tegevusterapeut, eripedagoog, logopeed jne) töövõime hindamise protsessi ja metoodikat, metoodika RFK-ga seostamise põhimõtteid, vaimsete ja füüsiliste piirangute hindamise eripärasid ning töövõime hindamise läbiviimisel meeskonnatöö põhimõtteid ja võimalusi. TAT partneritest viis Töötukassa 2018. aastal läbi järgmiseid koolitusi ja infopäevi: 1) Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise infosüsteemi (TETRIS) koolitus süsteemi kasutajatele (juhtumikorraldajad, konsultandid, töövõime hindamise otsuste menetlejad ja teised süsteemi kasutavad spetsialistid) 20.03.2018, 12.06.2018, 28.08.2018, 16.10.2018 ja 11.12. 2018 Tallinnas, osalejate koguarvuga 41 inimest. Koolituse eesmärk oli infosüsteemi ning selle kasutusvõimaluste tutvustamine. 2) Töövõime hindamise metoodika kahepäevane koolitus juhtumikorraldajatele, konsultanditele, töövõime hindamise otsuste menetlejatele ning teistele spetsialistidele 4.-5.04.2018, 22.-23.08.2018, 12.-13.11.2018 ja 4.-5.12.2018 Tallinnas ja 5.-6.06.2018 Tartus, osalejate koguarvuga 40 inimest. Koolituse eesmärk oli anda Eesti Töötukassa juhtumikorraldajatele baasoskused töövõime hindamisest, oskused taotluse esitamiseks ning seonduvate dokumentide analüüsiks. 3) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitlev koolitus Töötukassas 2018. aastal tööd alustavatele spetsialistidele 10.04.2018, 4.09.2018 ja 29.11.2018 Tallinnas, osalejate arvuga 89 inimest. Koolituse eesmärgiks oli anda uutele töötajatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest ja töövõime hindamise korraldusest Töötukassas ning ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ja teenustest. Sotsiaalkindlustusamet on alustanud koolitustega 2018. aasta teisel poolel. SKA töötajate koolitamise eesmärk on tõsta töötajate teadlikkust töövõime reformiga seotud teemadel ning tagada nende teadmiste rakendamine igapäevases töös. Perioodil 01.06.2018-31.12.2018 viidi läbi ühepäevased koolitused klienditeenindajatele. Koolitused toimusid grupiti, et tagada koolituse parem kvaliteet, kuna klienditeeninduses töötab ca 100 ametnikku. Kokku toimus koolitus seitsmel päeval (viiel päeval Tallinnas ja kahel päeval Tartus). Koolitused toimusid 01.-29.11.2018. Sihtrühm tegeleb igapäevaselt klientide nõustamisega, seega on väga oluline just nende ametnike koolitamine. 2019: Aasta alguses (15.01.2019) korraldas Sotsiaalministeerium infopäeva nägemis- ja kuulmispuudega inimeste töövõime hindamise põhimõtetest, milles osales 55 inimest. TAT partneritest viis Töötukassa 2019. aastal läbi järgmiseid koolitusi ja infopäevi: 1) Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise infosüsteemi (TETRIS) koolitus süsteemi kasutajatele (juhtumikorraldajad, konsultandid, töövõime hindamise otsuste menetlejad ja 7 teised süsteemi kasutavad spetsialistid) 28.02.2019, 23.05.2019 ja 17.09.2019 Tallinnas, osalejate koguarvuga 42 inimest. Koolituse eesmärk oli infosüsteemi ning selle kasutusvõimaluste tutvustamine. 2) Töövõime hindamise metoodika kahepäevane koolitus juhtumikorraldajatele, konsultanditele, töövõime hindamise otsuste menetlejatele ning teistele spetsialistidele 18.-09.03.2019, 02.-03.09.2019 ja 17.-18.12.2019 Tallinnas, osalejate koguarvuga 32 inimest. Koolituse eesmärk oli anda Eesti Töötukassa juhtumikorraldajatele baasoskused töövõime hindamisest, oskused taotluse esitamiseks ning seonduvate dokumentide analüüsiks. 3) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitlev koolitus Töötukassas 2019. aastal tööd alustavatele spetsialistidele 06.03.2019,25.04.2019,06.06.2019, 03.09.2019 ja 12.11.2019 Tallinnas, osalejate arvuga 151 inimest. Koolituse eesmärgiks oli anda uutele töötajatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest ja töövõime hindamise korraldusest Töötukassas ning ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ja teenustest. Sotsiaalkindlustusamet korraldas sügisel ekspertarstide infopäeva (04.10.2019), millest võttis osa 24 inimest. Infopäeva eesmärgiks oli tutvustada ekspertarstidele tööealiste isikute puude tuvastamise ja töövõime hindamisega seonduvat kohtupraktikat, tagamaks selle arvesse võtmist igapäevases töös ning vaiete lahendamisel ja tutvustada puude tuvastamise ja töövõime hindamise metoodika muudatusi. 2020: Esimesel poolaastal (02.03.2020) korraldas Sotsiaalministeerium töövõime hindamise muudatuste infopäeva sihtrühmale, milles osales 45 inimest ning kaks töövõime hindamise muudatuste rakendamise teemalist seminari ekspertarstidele (13.02.2020 Tallinnas ja 5.03.2020 Tartus), kus kokku osales 100 inimest. Algselt maikuusse planeeritud visiidipõhisele hindamisele kaasatavate spetsialistide seminar lükati koroonaviiruse pandeemiast tulenevalt välja kuulutatud eriolukorra tõttu edasi septembrisse. Samuti valmistati ette uute ekspertarstide töövõime hindamise metoodika kasutamise õppe koolitusteenuse väikeostu hanget, mille pakkumiskutse saadeti potentsiaalsetele teenuse osutajatele välja mai keskel. TAT partnerite (Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet) esimeseks poolaastaks kavandatud koolitustegevused lükkusid samuti edasi eriolukorra tõttu. Töötukassa otsustas koolitused läbi viia veebipõhiselt (Teams-i ja Moodle-i kaudu) ning tegeles aasta esimeses pooles uues formaadis koolituste tehnilise poole ettevalmistamisega. Aasta teisel poolel oli Sotsiaalministeeriumil võimalik läbi viia ka esialgselt eriolukorra tõttu edasi lükkunud seminar visiidipõhisel hindamisel kaasatavatele spetsialistidele. Seminar toimus 22.09.2020 Tallinnas osalejate arvuga 34 inimest. Seminaril käsitleti teemasid nagu RFK kasutamise põhimõtted töövõime hindamisel ning vaimsetele ja kehalistele tegutsemispiirangutele RFK põhiselt raskusastme määramine. Uutele ekspertarstidele töövõime hindamise metoodika teoreetiliste teadmiste ja praktikas rakendamise oskuste õppe korraldamiseks sõlmiti 29.06.2020 leping Tartu Ülikooliga. Koolitustega alustati 2020. aasta teisel poolel, mil ülikool viis Tallinnas läbi kaks kolmepäevast koolitust: 3-4.09.2020 ja 15.09.2020 ning 15-16.10.2020 ja 29.10.2020. Kokku koolitati 29 ekspertarsti. Jätkuvast koolitusvajadusest lähtuvalt sõlmiti detsembris 2020 Tartu Ülikooliga ka täiendav kokkulepe koolituste korraldamiseks aastal 2021. TAT partneritest viis Eesti Töötukassa teisel poolaastal läbi järgmised koolitused: 1) Kolm töövõime hindamise metoodika koolitust ajavahemikus 01.06-10.11.2020, kus osales kokku 49 töötajat (töövahenduskonsultant, juhtumiskorraldajad, juhtivkonsultandid, töövõime hindamise otsuste menetlejad ja töövõimet toetavate teenuste peaspetsialist). Koolituste eesmärk oli anda baasoskused töövõime hindamisest, oskused taotluste esitamiseks ning seonduvate dokumentide analüüsiks. 2) E-koolitustena viidi ajavahemikus 8.07-29.12.2020 läbi töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitlevad koolitused kõikidele 2020. aastal maakondlikesse osakondadesse tööle asuvatele töötajatele (kokku 50 inimest). Koolituste eesmärk oli anda osalejatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest ja hindamise korraldusest Töötukassas ning ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ja teenustest. Partner Sotsiaalkindlustusamet viis aasta teisel poolel läbi ühe seminari ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste peaspetsialistidele ning ekspertarstidele. Seminar toimus 3-4.09.2020 teemal puude raskusastme tuvastamise praktika ühtlustamine tööealiste vanusegrupis ning osalejate arvuga 46 inimest. Oluline osa 2020. aastaks planeeritud koolitusi lükati küll kevadise eriolukorra ning teise poolaasta viiruse jätkuva leviku tõttu edasi 2021. aastasse, kuid vajaduspõhiselt lahendati ametnikele vajalike teemade käsitlused nagu 2020. aastal jõustunud seadusemuudatused, nende rakendamine ja puude tuvastamise protsessi muutused virtuaalsete koosolekute kaudu. 2021: Uutele ekspertarstidele töövõime hindamise metoodika teoreetiliste teadmiste ja praktikas rakendamise oskuste õppe korraldamiseks sõlmiti 2020. aasta lõpus leping Tartu Ülikooliga, mille osas 8 2021. aasta esimesel poolel peeti ülikooliga arutelud koolituste võimaliku ajaraami (kokku lepitud sai, et koolitused toimuvad oktoober-november 2021) ning korralduslike küsimuste osas, sh viidi sõlmitud lepingusse sisse täiendus, mis vajadusel võimaldaks COVID-19 viiruse leviku korral koolitusi läbi viia ka vaid e-õppe vormis. Teisel poolaastal sõlmiti ülikooliga kokkulepe, millega suurendati planeeritava koolituse osas maksimaalset osalejate arvu 16-lt 26-le, kuna selgus täiendav koolitusvajadus nii Sotsiaalkindlustusameti kui Eesti Töötukassa ekspertarstide osas. 2021. aasta kokkulepetest lähtuvalt toimus koolitus kombineeritult e-õppe ja kontaktõppe vormis perioodil 5.10-22.11.2021 ning osalejate arvuga 23 arsti. Koolitusjärgse rahulolu küsimustiku põhjal oli koolitusega rahulolu keskmine hinne 4,4 (5-palli süsteemis), mis on hea/väga hea lähedane tulemus. TAT partneritest viis 2021. aasta esimesel poolaastal koolitusi läbi nii Eesti Töötukassa kui Sotsiaalkindlustusamet. Töötukassa korraldas 8-9.03.2021 töövõime hindamise metoodika osas kahepäevase veebikoolituse juhtumikorraldajatele, konsultanditele, töövõime hindamise otsuste menetlejatele ja teistele spetsialistidele osalejate arvuga 19 inimest. Koolituse eesmärk oli anda Eesti Töötukassa juhtumikorraldajatele baasoskused töövõime hindamisest, oskused taotluse esitamiseks ning seonduvate dokumentide analüüsiks. Lisaks läbisid perioodil 1.01-31.05.2021 kõik 2021. aastal Eesti Töötukassasse tööle asunud töötajad (kokku 12 inimest) töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitleva veebikoolituse. Koolituse eesmärgiks oli anda uutele töötajatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest ja töövõime hindamise korraldusest Eesti Töötukassas ning ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ja teenustest. Sotsiaalkindlustusamet korraldas 20.01.2021 teenuste osakonnale veebikoolituse RFK-st (s.o rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon) ning 28.05.2021 ühise seminari ekspertarstidele ja peaspetsialistidele, kus teemadest käsitleti tööealiste puude raskusastme tuvastamise praktikaid (sh vastav info ja ettekanne Eesti Töötukassalt) ning anti sissejuhatus RFK osas. Aasta teisel poolel viis Eesti Töötukassa läbi veebikoolitused töövõime hindamise metoodikast, kus ajavahemikus 4.10-25.11.2021 koolitati 17 töötajat eesmärgiga anda juhtumiskorraldajatele baasoskused töövõime hindamisest, taotluste esitamistest ning seonduvate dokumentide analüüsist. Lisaks läbisid perioodil 1.06-31.12.2021 kõik teisel poolaastal Eesti Töötukassasse tööle asunud töötajad (kokku 77 inimest) töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid tutvustava veebikoolituse. Koolituse eesmärgiks oli anda uutele töötajatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest ja töövõime hindamise korraldusest Eesti Töötukassas ning ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ja teenustest. Sotsiaalkindlustusamet korraldas 16-17.09.2021 ühtse seminari nii ekspertiisi kui sotsiaaltoetuste talituse ekspertarstidele ja peaspetsialistidele, kus teemaks oli tööealiste puude tuvastamise praktikad ning sissejuhatus RFK metoodikasse. 2022: Partner Eesti Töötukassa alates 2022. aastast koolitusi TAT vahenditest läbi ei vii, sh ei olnud vastavat tegevust planeeritud TAT tegevuskavasse ega eelarvesse. Partner Sotsiaalkindlustusamet viis 2022. aastal läbi kaks teabepäeva. Ekspertiisitalituse peaspetsialistidele ja ekspertarstidele (kokku 40 osalejat) toimus 6.05.2022 teabepäev Türi-Allikul, kus käsitleti järgmisi töövõime hindamisega seotud teemasid nagu tööealiste töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise RFK-põhisele hindamisele üleminek ning I etapi proovitöö, tööealiste vaiete menetlemine ja ekspertarstide tööpraktika (kokkulepete üle rääkimine töövõime hindamisel) ning teavitamiste kord. 22-23.09.2022 viidi Ida- Virumaal läbi ekspertiisitalituse arengupäevad (kokku 42 osalejat), kus ekspertiisitalituse peaspetsialistid ja ekspertarstid said ülevaate töövõime hindamise menetluspraktikate ühtlustamisest (Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti menetluste erinevused) ja tegevustest seoses Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemiga (SKAIS2) ning osa võeti ka meeskonnakoolitusest teemal „Jõustamine ja toetamine“. 2023: Partner Sotsiaalkindlustusamet korraldas 2023. aasta esimesel poolel ühe infopäeva 11.05.2023. Infopäev oli suunatud ekspertiisiga tegelevatele ametnikele ja ekspertarstidele osalejate arvuga kokku 33 inimest. Infopäeva põhiteemaks oli tööealiste vanusegrupi RFK-põhisele hindamisele ülemineku arendusprojekti tutvustamine. Samuti jagas infopäeval Eesti Töötukassa enda kogemust töövõime hindamisel RFK määrajate kasutuselevõtust. Eksperdi kaasamine analüüsimaks ja arendamaks tööealiste puudega/tervisekahjustusega inimeste toetamise skeemi ning töötamaks välja ettepanekud puude (sh puude raskusastme) tuvastamise kohta seostatuna töövõime hindamisega. Osalemine teavitustegevuste ettevalmistamises ja elluviimises (27.07.2015-31.12.2016) 2015-2016: Tegevuse elluviimiseks värvati 27.07.2015 Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonda peaspetsialist/ekspert, kes analüüsis ja esitas ettepanekud, kuidas arendada 9 tervisekahjustusega/vähenenud töövõimega inimestele töövõime säilitamiseks vajalike meetmeid, andes sealhulgas nimetatud sihtgrupi osas ka sisendi töövõime hindamise metoodika arendamisse. 2015. aastal oli analüüsi ettevalmistamise osas eksperdi roll erinevate intervjuude ning kohtumiste ettevalmistamine ja läbiviimine erivajadustega inimeste liitude ning ühingute esindajatega nagu Eesti Diabeediliit, Eesti Tsöliaakia Selts, Eesti Afaasialiit, Eesti Kogelejate Ühing, Eesti Reumaliit ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit. 2016. aasta esimesel poolel toimusid ka kohtumised Haapsalus, Jõhvis, Tartus ja Tallinnas, kus olid esindatud kuulmis-, nägemis- ning liikumispuudega inimeste, psüühikahäiretega inimeste, diabeetikute ja puudega laste ning omaste hooldajate esindajad. Kohtumistel oli arutlusel kehtiva süsteemi korraldus, toetused ja teenused, teenuste kättesaadavus ning abi vajadus ja osutamine, mille pinnalt analüüsi ettepanekud tehti. Antud tegevus lõppes tähtajaga 30.06.2016 ning aasta teisel poolel oli peaspetsialist/ekspert kaasatud teavitustegevuste ettevalmistamisesse ja elluviimisesse. 2017: 2017. aastal osales Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist teavitustegevustes ning sihtgrupiga suhtlemises, kuid eraldi alategevusena seda tegevuskavas ei kajastata (sh lõppes ajaraami arvestus 31.12.2016 seisuga). Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse täiendav tööjõuressurss (1.07.2016-31.12.2018) 2016: Tegevus planeeriti TAT vahenditesse 10.08.2016 jõustunud muudatusega ja tegevuse elluviimise algusajaga 01.07.2016. Tegevuse lisamine TAT tegevuste hulka lähtus 1.07.2016 rakendunud uuest töövõime hindamissüsteemist, mis esialgsete prognooside kohaselt pidi Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele kaasa tooma varasemaga võrreldes oluliselt suurema ajakulu ning töökoormuse töövõime ja puude raskusastme hindamise taotlusvormide täitmise nõustamisega. Muutmise aluseks olevates prognoosides lähtus Sotsiaalkindlustusamet varasematest statistilistest näitajatest, kus ühes kuus esitatavate korduvate ekspertiisitaotluste arv võib olla kuni 9000 ning uute taotluste arv kuni 1170 ning asjaolust, et taotlejatel säilib õigus pöörduda Sotsiaalkindlusameti poole, olgugi, et uue hindamissüsteemi kohaselt pidi uusi juhtumeid hindama Töötukassa. Kuna uuele süsteemile üleminekuga kaasnesid erinevate seotud asutuste poolt ka vastavasisulised teavitustegevused, siis nende efektiivsusest lähtuvalt oli Sotsiaalkindlustusameti poole pöörduvate taotlejate maht tunduvalt väiksem prognoositust. Seega ei tekkinud tegevuse elluviimise vajadust määral, mille tarvis oleks olnud vajalik rakendada TAT vahenditesse planeeritud personalikulusid ning vähene vajadus, mis tekkis, kaeti Sotsiaalkindlustusameti enda vahenditest. Trükise „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK/ICF)“ kordustrükk (1.01.2017-31.12.2018) 2017: Tegevust trükise „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK/ICF)“ kordustrüki väljaandmiseks ellu ei viidud põhjusel, et suhtluses trükise väljaandja Maailma Terviseorganisatsiooniga selgus, et neil endil on plaan lähiaastatel RFK/ICF täiustamiseks/täpsustamiseks. Täpsemalt on planeeritud trükist täiendada psüühika- ja käitumishäirete osas, mistõttu on olulises osas muutumises olemasoleva versiooni sisu. Seega ei olnud täpsustunud infot omades ning arvestades kordustrükiks kuluvat aega ja rahalist ressurssi, enam mõistlik paberkandjal kordustrükki täna kehtivas versioonis välja anda. Töövõime hindamisega seotud konsultatsiooniteenuse osutamine (partner EPIKoda tegevus) (01.08.2017 - …) 2017: Partnerina alustas augustis 2017 Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) töövõimehindajast (alates 1.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa) eraldiseisvat ning sõltumatut konsultatsiooniteenuse pakkumist, kus hindamist taotleval isikul ja/või tema esindajal on nõustamise vormis võimalik saada abi vastava menetlusega seotud küsimustes ning probleemkohtade selgitamisel. Teenusega abistatakse inimest nii töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise eel tekkinud küsimustes kui ka hindamisjärgselt, selgitades tehtud otsuseid, sh vajadusel abistades vaiete koostamisel ja esitamisel. Nõustamiseks värbas EPIKoda juristi ning nõustamist pakuti kontaktkohtumiste, e-posti ja telefoni teel. Perioodil august - detsember 2017 nõustati kokku 123 inimest. Nõustamisele pöördujatest suurim osa oli seotud mittenõustumisega töövõime hindamise ja puude raskusastme määramise otsustega ning sooviga esitada vaie. Samuti vajati nõustamist, et osata analüüsida ning mõista töövõime hindamise otsuste sisu. Selgitamist vajas ka töövõimereformiga seonduv üldiselt, tervise infosüsteemi kannete olulisus töövõime hindamise protsessis ning abistamine ja juhendamine töövõime ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse täitmisel. Lisaks 10 personaalsele nõustamisteenuse pakkumisele viidi huvilistele läbi ka kolm infopäeva maakondades: Viljandis, Lääne-Virumaal ja Tartus, kus keskenduti töövõime hindamise ning puude taotlemisega seonduva selgitamisele. Kuna konsultatsioonidega võib kaasneda ka vajadus nõustada isikuid, kellega suheldakse viipekeele tõlgi kaasabil, osales EPIKoja nõustaja 15.11.2017 koolitusel „Viipekeelsete klientidega suhtlemine nõustamisteenuse osutamisel“. Konsultatsiooniteenuse pakkumisega jätkatakse 2018. aastal. 2018: Perioodil jaanuar-mai 2018 nõustati kontaktkohtumiste, e-posti ja telefoni teel kokku 143 inimest. Nõustamisele pöördujate murekohad olid sarnaselt 2017. aastaga seotud töövõime hindamise ja puude määramise otsustega mittenõustumistega, otsuste sisu mõistmistega ning üldised küsimused töövõimereformi seonduvalt. Täiendavalt nõustati inimesi Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud „Invamess 2018“ raames, Eesti Töötukassa poolt korraldatud töö- ja karjäärimessil ning teistel infopäevadel nii Pärnus, Tartus ja Põlvas. 2018.a. juunist kuni detsembrini nõustati kontaktkohtumiste, e-posti ja telefoni teel 138 inimest. Keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 144,4 minutit, kokku 332,1 tundi. Suurim osa pöördumistest oli seotud mittenõustumisega töövõime hindamise ja puude määramise otsustega, mille kohta sooviti esitada vaie. Samuti vajasid kliendid nõustamist, et osata analüüsida ning mõista töövõime hindamise otsuste sisu. Selgitamist vajas ka töövõimereformiga toimuv üldiselt, tervise infosüsteemi kannete olulisus töövõime hindamise protsessis ning abistamine ja juhendamine töövõime ja puude tuvastamise ühis- ja kordustaotluse täitmisel. 2018.a. lõpus viidi läbi teenuse kasutajate hulgas rahuloluküsitlus, mille tulemused näitasid, et klientide rahulolu teenuse kvaliteediga on väga kõrge ning soovitusena leiti, et EPIKoda võiks senisest rohkem jagada infot teenuse olemasolu kohta sihtgrupi hulgas. 2018.a. II poolaastal valmis teenust tutvustav infovoldik, mida levitati koostööpartnerite kaudu nii paber- kui digitaalkandjal potentsiaalsele sihtgrupile. Lisaks nõustati Eesti Töötukassa poolt korraldatud töö- ja karjäärimessil Tallinnas ning viidi läbi infopäevi ja individuaalseid nõustamisi Paides ja Jõgeval. 2019: Eesti Puuetega Inimeste Koda jätkas täiendava nõustamisteenuse pakkumist töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Teenuse eesmärgiks on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks. Nõustamist pakuti kontaktkohtumise, e- posti ja telefoni teel. Kokku nõustati 2019. aastal kokku 288 klienti. Keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 187 minutit, kokku 897 tundi. Jätkuvalt suurem osa nõustamistest seondus vaiete esitamisega Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti otsustele. Suurenes vaiete esitamise arv Sotsiaalkindlustusameti otsustele. Hinnanguliselt olid 2019.aasta nõustamisjuhtumitest 80% SKA vaided, 20% Töötukassa vaided. 2018.aastal aga oli 60% Töötukassa vaideid, 40% SKA vaideid. Palju oli ka pöördujaid, kes soovisid lihtsalt arutada, kuivõrd asjakohane on vaide esitamine. Pöördumisi oli ka seoses korduvhindamise perioodil taotluse esitamisega, seda eelkõige nõustamisteenusel juba käinud klientide puhul. Jätkuvalt oli kliente, kes vajasid lihtsalt võimalust rääkida oma terviseprobleemidest, rahuolematusest seoses töövõimereformiga kaasnevate muudatustega jms ning kes vajasid vastavalt siis toetamist ja jõustamist. Märkimist väärib, et EPIKoja koostööpartnerite teadlikkus teenusest on suurenenud, suunatakse kliente kas lihtsalt toetamise eesmärgil või konkreetselt seoses asjaajamisega. Lisaks nõustati kliente Eesti Töötukassa poolt 2019.a. aprillis ja septembris korraldatud töö- ja karjäärimessil Tallinnas ning individuaalselt Viljandis ja Tartus toimunud nõustamispäeval. Esitatud on ettekanne nõustamisteenuse põhjal Eesti Kutsehaigete Liidu konverentsil Pärnus, osaletud Eesti Pimedate Liidu puude raskusastme tuvastamise teemalisel ümarlaual ning panustatud erinevates valdkondlikes töögruppides. Nõustamisteenuse kohta on ilmunud artiklid Eesti Psoriaasiliidu väljaandes "Ketu" ja Eesti Pimedate Liidu väljaandes "Valguse Kaja". 2020: Eesti Puuetega Inimeste Koda jätkas täiendava nõustamisteenuse pakkumist töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamist pakuti kontaktkohtumise, e- posti ja telefoni teel. Kokku nõustati perioodil jaanuar – mai 2020 168 klienti. Keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 186 minutit ning kokku 511 tundi. Enim pöördumisi oli jätkuvalt seoses otsuste vaidlustamisega, sh püsib Sotsiaalkindlustusameti otsuste vaidlustamise suur osakaal. Seda seoses asjaoluga, et puude tuvastamise raskusaste on võrreldes varasema ajaga muutunud (nt inimene hindab seisundi muutumatuks, kuid varasema raske puude asemel tuvastatakse keskmine puue või ei tuvastata üldse puuet). Üldiselt mõistetakse olukorda, mil esmakordselt uude süsteemi sisenedes puude raskusaste veidi muutub ehk raske puude asemel 11 tuvastatakse keskmine puue, kuid raske on mõista olukorda, mil puuet üldse ei tuvastata. Kliendid on pöördunud nii vanast süsteemist uude tulekul kui ka korduvalt uut hindamist läbides. Arusaamatuse põhjus seisneb ilmselt selles, et SKA otsustest ei nähtu, mis on muutunud otsuste aluseks, üksnes viide metoodikale ning PISTS-le ja vastavatele rakendusaktidele õigusselgust ei too. Pöördumisi on ka klientidelt, kes ei ole rahul otsustega, mis on tehtud korduvhindamise perioodil esmakordselt uut hindamissüsteemi läbides (puude raskusaste, töövõime vähenemise ulatus). Jätkuvalt on üldised küsimused (võimekus analüüsida dokumente ja andmeid; kas olemasolevate andmete pinnalt on asjakohane esitada ühistaotlus; töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise menetlusega seonduv; aktiivsustingimuste täitmine jms). Eriolukorra tõttu muutus perioodil märtsi lõpp kuni mai klientide pöördumiste ja nõustamiste viis ehk pöördumised olid peamiselt e-kirja ja telefoni teel, mis tähendas klientide jaoks kohustuslikku digivõimekuse kasvu dokumentide kogumisel ja saatmisel, nõustaja jaoks aga täiendavat aega klientide vastaval juhendamisel. Nõustaja töös on oluline roll jätkuvalt ka klientide toetamisel ja nõustamisel nii asjaajamisega seoses kui ka üldise meelestatuse kujundamisel (nt töövõimereformi suhtes). Jätkuvalt suunab enim teenusele Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti suunamiste kohta teave puudub. Teenusega seonduvast sai antud ülevaade Eesti Psoriaasiliidu märtsis toimunud üldkogu koosolekul ning Sotsiaalministeeriumi märtsis toimunud töövõime hindamise muudatuste infopäeval. Aasta teisel poolel nõustamistegevusega jätkati ning kokkuvõttes nõustati 2020. aastal jaanuarist detsembrini 378 klienti, kus keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 190 minutit ning nõustamistegevuse kogumaht 1184 tundi. Kui koroonaviiruse leviku tõttu oli kevadperioodil suur osa nõustamisest telefoni ja e-posti teel, siis aasta teisel poolel taastus nn tavapärane kontaktnõustamine, kuna kliendid eelistasid võimalusel siiski isiklikku kohtumist. Nõustamisel oli jätkuvalt oluline roll nende toetamisel asjaajamisega seonduvalt ning üldise meelestatuse kujundamisel, kuid samuti oli tunda, et eriolukorra ja viiruse leviku tõttu oli klientides süvenenud hirm ning ebakindlus (eriti psüühikahäiretega klientide hulgas), mistõttu vajati rohkem ka vaimset toetamist. Lisaks nõustamistegevusele, korraldati EPKoja poolt antud teenuse osutamise praktika põhjal augustis 2020 arutelu, kus osalesid Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad. Samuti anti teenusest ülevaade septembris Lääne-Virumaal ja novembris Harjumaal toimunud regionaalsetel infopäevadel puuetega inimestele ning nende lähedastele. Puude tuvastamise metoodikaga seotud küsimustega toimus septembris 2020 arutelu Sotsiaalkindlustusameti esindajatega. 2021: EPIKoja poolt jätkus nõustamisteenuse osutamine töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamist viidi läbi nii kontaktkohtumiste, e- posti kui ka telefoni teel. Perioodil jaanuar – mai 2021 nõustati kokku 299 klienti, kus keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 138 minutit ning kokku 677 tundi. Enim pöördumisi oli otsuste vaidlustamistega. Kui eelnevalt oli tõus Sotsiaalkindlustusameti otsuste vaidlustamisel, siis antud aruandeperioodil oli pigem näha tõusu töövõime hindamise otsuste vaidlustamisel Eesti Töötukassas tehtud korduvhindamiste osas (püsis kliendi ootus otsuse muutumatusele, ei saadud aru, miks on hindamise tulemus teine jne). Pöördumisi oli ka klientidelt, kes ei olnud rahul otsustega, mis tehti korduvhindamise perioodil esmakordselt uut hindamissüsteemi läbides (puude raskusaste, töövõime vähenemise ulatus jne). Jätkuvalt olid aktuaalsed ka üldised küsimused (võimekus analüüsida dokumente ja andmeid; küsimus, kas olemasolevate andmete pinnalt on asjakohane esitada ühistaotlus enne korduvhindamise perioodi; töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise menetlusega seonduv; aktiivsustingimuse täitmine; taotluse täitmise viis ning vorm jms). Ka vajasid kliendid nõustamist negatiivse vaidemenetluse tulemusel lahenduste otsimisel, kus kaaluti kohtusse pöördumist, paluti hinnata uue taotluse esitamise perspektiivi jms. Klientide nõustamisel oli jätkuvalt oluline roll lisaks konkreetsele juhtumipõhisele abistamisele ka klientide toetamisel nii asjaajamisega seonduvalt kui ka üldise meelestatuse kujundamisel töövõimereformist ning puude tuvastamise temaatikas. Nõustamistegevus jätkus teisel poolaastal nii otsekontaktide kui veebi teel, kus klientide arvuks oli 322. Kokkuvõttes nõustati 2021. aastal 621 klienti, kus keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 129 minutit. 2021. aasta nõustamistegevust tervikuna iseloomustas eelkõige tõus töövõime hindamise otsuse vaidlustamisel Eesti Töötukassas tehtud korduvhindamiste pinnalt. Samuti ka kliendid, kes ei ole rahul otsusega, mis on tehtud korduvhindamise perioodil uut hindamissüsteemi läbides ning kliendid, kes vajavad nõu ja tuge üldiste küsimustega nagu dokumentide analüüs, menetlustega seonduv, taotluste täitmine jne. Lisaks on endiselt vajadus ka kliente nõustada üldistes töövõimreformiga seotud küsimustes. Seega on enim nõustamisteenusele suunamisi jätkuvalt Eesti Töötukassa poolt, kuid samas oli positiivse tendentsina 12 näha teenusest teadlikkuse tõusu nii arstide, KOV sotsiaaltöötajate kui teiste sotsiaalteenuse osutajate seas. 2022: EPIKoda jätkas töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele nõustamisteenuse pakkumist. Nõustamist viidi läbi kontaktkohtumiste, e- posti ja telefoni teel. Perioodil jaanuar – mai 2022 nõustati kokku 286 klienti, kus keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 117 minutit ning kokku 557 tundi. Enim pöördumisi oli endiselt seoses otsuste vaidlustamisega. Nii nagu 2021. aastal, siis ka 2022. aasta esimeses pooles oli tervikuna näha tõusu töövõime hindamise otsuse vaidlustamisel ning seda eelkõige Eesti Töötukassas tehtud korduvhindamiste osas. Nõustamine jätkus aasta teisel poolel. Kogu aasta lõikes ehk perioodil 01.01-31.12.2022 nõustati kokku 624 klienti, kus keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 119 minutit ning kokku 1237 tundi. Nõustamisele pöördujate osas olid jätkuvalt aktuaalsed samad teemad ning murekohad mis varasematel aastatel - töövõime hindamise otsuse vaidlustamine Eesti Töötukassas tehtud korduvhindamiste osas, üldised küsimused, nõustamine negatiivsete vaideotsuste korral ning abi ja tugi asjaajamisel. Uue sihtgrupina lisandusid 2022. aasta teisel poolel Ukraina põgenikud, kes samuti läbisid vastavad hindamisprotsessid ja pöördusid nõustamisele vaidlustamise vajadusega. Ukrainast pärit pöördujatel olid tavapärastele küsimustele lisaks ka küsimused üldise tervishoiu- ja sotsiaalteenuse korraldamisega seoses nagu riiklikud ja kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, arstiabi korraldus, perearsti leidmine, arsti juurde pääsemine jms, millede osas neile pädevuse piires ka edasisuunavat infot jagati. 2023: Aasta esimesel poolel jätkas EPIKoda nõustamisteenuse pakkumist, kus nõustatavate arvuks perioodil jaanuar – mai oli kokku 328 inimest. Keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 117 minutit ning kokku 640 tundi. Nii nagu 2022. aastal oli ka 2023. aastal tervikuna näha tõusujoones töövõime hindamise otsuse vaidlustamist Eesti Töötukassas tehtud korduvhindamiste pinnalt ehk püsis kliendi ootus otsuse muutumatusele ning arusaamatusi tekitas, miks oli tulemus muutunud. Aktuaalsed olid ka üldised küsimused ja klientide toetamine asjaajamisel ning vajadus nõustamiseks negatiivse vaidemenetluse osas lahenduste otsimisel. Jätkus ka Ukraina põgenike nõustamine, kes samuti läbisid vastavad hindamisprotsessid ja pöördusid vaidlustamise vajadustega. Hinnang: 2015. aastal lükkusid osad planeeritud tegevused 2016. aastasse, olles tingitud uue hindamise korra rakendumise edasi lükkamise otsusest Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt. Edasi lükkunud tegevusteks olid töövõime hindamise koolitused, nii Sotsiaalministeeriumi poolt hangitavad ekspertarstide koolitused kui ka partnerite (Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet) pool läbiviidavad koolitused oma töötajatele/ametnikele. Antud tegevuste ajaraame korrigeeriti, kuid see ei mõjutanud nende eesmärgipärasust ning tegevused viidi plaanipäraselt ellu 2016. aastal. Lisaks kinnitati 10.08.2016 TAT muudatus, millega planeeriti Sotsiaalkindlustusametile täiendav tööjõuressurss, kuid kuna tegevuse vajaduse aluseks olevad prognoosid ja mahud ei realiseerunud, langes ära ka vajadus tegevuse elluviimiseks. Esialgselt oli tegevus planeeritud üldajaraami osas lõpptähtajaga 31.12.2017, kuid 2017. aasta tegevuskava planeerimisfaasis hinnati see vajadus ümber ning TAT tegevusena see enam ei kajastu. TAT üldiste eesmärkide täitmisele antud tegevuse mitte teostamine mõju ei avalda. 2017. aastaks planeeritud tegevustega alustati plaanipäraselt. Aasta jooksul küll selgus, et aja- ning rahalist ressurss arvestades ei ole mõistlik läbi viia alategevust, mis oli planeeritud trükise „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK/ICF)“ kordustrükiks, kuna trükise väljaandja on juba planeerinud täiustatud/täpsustatud trükise väljaandmist. Antud alategevuse ära jätmine TAT üldiste eesmärkide täitmist ei mõjuta. Trükis oli küll planeeritud ekspertarstidele ning muuhulgas toetavaks abivahendiks hõlbustamaks Tartu Ülikooli poolt korraldatavate töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate koolituste läbiviimist (paberkandjal trükist on lihtsam kasutada), kuid kuna info on kättesaadav ka elektrooniliselt, siis ei mõjuta tegevuse ära jätmine info üldist kättesaadavust antud sihtgrupi seas. 2017. aastal lisandus partnerite hulka Eesti Puuetega Inimeste Koda, kes 1.08.2017 seisuga alustas töövõime hindamisega seonduva konsultatsiooniteenuse pakkumist. Partnerlus on olnud eesmärgipärane ning teenust on osutatud planeeritud ajaraamis selleks planeeritud vahenditega. Tegevusega jätkati ka 2018. aastal. Samuti jätkus 2018. aastal Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täienduskoolituskeskuse poolt töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate koolitamine. Koolitused viidi läbi plaanipäraselt ja koolitusprogrammis ettenähtud mahus. Lisaks korraldati infopäevad ekspertarstidele visiidipõhise hindamise põhimõtete tutvustamiseks ja meeskondlikul hindamisel kaasatavatele spetsialistidele töövõime hindamise alase teadlikkuse tõstmiseks. Koostöö koolitajatega on olnud eesmärgipärane ning koolitused toimusid vastavalt kokkulepitud ajakavale. Koolitusel osalenud 13  arstide tagasiside oli aastate jooksul väga hea – keskmine rahulolu oli 4,4 (hinnatud 5-palli süsteemis). Kahe aastaga (2016-2018) kasvas õppes osalenud arstide rahulolu töövõime hindamise metoodikat koolitavate lektorite koolitusoskustega (alates kõige esimesest koolitusest on tõus 3,9-lt 4,6-le). Samuti on järjest suurenenud rahulolu koolituse sisuga (3,9-lt 4,5-le). Veidi langes (4,3-lt 4,0-le) rahulolu õppe läbiviimise korraldusliku poolega. Selle peamiseks põhjuseks oli koolituse praktilise õppe läbiviimisel TIS andmete saamiseks kasutatud test–tervise infosüsteemi halb töökindlus. Probleemi lahendamiseks on Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus lubanud välja arendada edaspidiseks eraldi koolitus ja arenduskeskkonnad. 2019. aastaks planeeritud Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti koolitused viidi läbi plaanipäraselt ja koolitusprogrammis ettenähtud mahus. Partnerlus Eesti Puuetega Inimeste Kojaga on olnud jätkuvalt eesmärgipärane – nõustamisteenust pakutakse planeeritud mahus ja ajaraamis. Enamus 2020. aasta alguseks planeeritud tegevutest on läbi viidud õigeaegselt. Koroonaviiruse pandeemia tõttu välja kulutatud eriolukord esimesel poolaastal ei ole tegevuste elluviimist kriitiliselt mõjutanud – Sotsiaalministeerium jõudis planeeritud infopäevad ja seminarid suures osas läbi viia enne eriolukorda ning visiidipõhisel hindamisel kaasatavate spetsialistide seminar, sh Tartu Ülikooli poolt korraldatud ekspertarstide õpe, viidi ellu aasta teises pooles. Jätkuvast koolitusvajadusest lähtuvalt sõlmiti Tartu Ülikooliga ka kokkulepe koolituste korraldamiseks 2021. aastal. Seega on 2020. aastaks planeeritud tegevused koroonaviirusest tingituna ellu viidud veidi korrigeeritud ajaraamis, kuid siiski oma eesmärki täites. Partnerite osas oli kevadine eriolukord, sh sügisene viiruse leviku jätk erineva mõjuulatusega. Töötukassal oli võimalik oma koolitused osaliselt läbi viia internetipõhiselt ning koolitustegevuste maht suures osas ei muutunud. Sotsiaalkindlustusamet aga korraldas ühe koolituse aasta teises pooles ning teiste 2020. aastaks esialgselt planeeritud koolituste puhul hinnati nende vajadus ümber eriolukorrast ning ajakriitilisusest lähtuvalt. Kiiret lahendust vajavate koolitusteemade osas lahendati info edastamine virtuaalsete koosolekute kaudu. Koolitustega jätkatakse 2021. aastal. Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevus oli eriolukorrast lähtuvalt pigem mõjutatud kevadperioodil, kuna siis oli nõustamise kanaliks peamisel e-post ning telefon, teisel poolaastal aga taastus juba olulisemas mahus ka kontaktnõustamine. Kevadine eriolukord ning teise poolaasta piirangud jätkuva viiruse leviku olukorras, mõjutas tegevuste elluviimist viisil, et tegevused hinnati vajaduspõhiselt ümber või lahendati korralduslikult teisiti. Kuna 2020. aasta lõpus pikendati TAT abikõlblikkuse perioodi aastani 2023, on võimalik tegevustega jätkata järgnevatel aastatel. 2021. aasta esimesel poolel loodi Sotsiaalministeeriumi juhtimisel kaks uut töögruppi arendamaks edasi nii töövõime hindamise metoodikat kui alustamaks töövõimekao ennetussüsteemi loomist, millede osas töö jätkus ka aasta teisel poolel. Lisaks viidi koostöös Tartu Ülikooliga teisel poolaastal edukalt läbi koolitus uutele ekspertarstidele töövõime hindamise metoodika teoreetiliste teadmiste ja praktikas rakendamise oskustest. Koostöö Tartu Ülikooliga kestis aastast 2016 kuni aastani 2021, mil koolituste käigus koolitati kokku 268 ekspertarsti. TAT partneritest viisid 2021. aastal plaanipäraseid tegevusi ellu nii Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet kui ka Eesti Puuetega Inimeste Koda. Nii Eesti Töötukassa kui ka Sotsiaalkindlustusameti tegevused olid aasta jooksul mõningal määral mõjutatud COVID-19 levikust, kus näiteks koolitused viidi ellu e-õppe vormis või siis ühildati koolitused mitme sihtgrupi ja teemavaldkonna osas, mistõttu esialgselt TAT tegevustesse planeeritud maht aasta jooksul korrigeerus, kuid vajalikud sihtgrupid said koolitatud ja eesmärgid täidetud. 2022. aastal jätkati tegevuste elluviimist vastavalt TAT tegevuskavale, kus teabepäevi korraldas partner Sotsiaalkindlustusamet ning partner Eesti Puuetega Inimeste Koda jätkas nõustamisteenuse osutamist töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele. Eesti Töötukassa töövõime hindamise teemalisi koolitusi 2022. aastast alates TAT vahenditest läbi ei vii, sh ei planeerita vastavaid koolitusi 2023. aastaks. 2023. aastal jätkusid Sotsiaalministeeriumi poolt ettevalmistavad tegevused toetussüsteemi loomiseks pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste püsiva töövõimetuse ennetamiseks ning tööhõives püsimise toetamiseks, mille tarvis tehti koostööd Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga. Planeeritud tegevusi viisid ellu ka partnerid Sotsiaalkindlustusamet ning Eesti Puuetega Inimeste Koda. Alamtegevuse nr ja 2.1.2 Töövõime reformi toetav institutsioonidevaheline koostöö ja nimetus2 andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine 2 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 14 Tegevuse või 01.09.2014-31.12.2023 Tegevuse või 01.11.2014-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Töövõimereformi toetavate infotehnoloogiliste lahenduste analüüs ja arendus (partneri TEHIK tegevused) (01.11.2014-...) 2014-2015: Partneri tegevustest alustas Eesti E-tervise Sihtasutus (ETSA) 2014. aastal tervise infosüsteemi teenuste arendusega, mille tulemusena oli 2015. aastal töövõime hindamist piloteerivatel arstidel võimalik kasutada taotluse esitanud inimeste terviseandmeid. 2015. aastal teostas ETSA ka vajalikud infotehnoloogilised arendused ja testimised, et töövõime hindamiseks vajalikud tervislikku seisundit kirjeldavad andmed (taotluse esitaja ambulatoorsed ja statsionaarsed epikriisid, ravimid, meditsiiniseadmed) oleksid kättesaadavad Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile töövõime hindamise uue metoodika rakendamisel 1. juulist 2016. 2016: ETSA poolt viidi läbi järgmised tervise infosüsteemi arendused/muudatused: ekspertiise teostavatel arstidel on võimalik näha patsiendi poolt tervishoiuteenuse osutajatele suletud andmeid; arstidel on võimalik teostada päringuid vanemate kui 5 aastaste andmete vaatamiseks; muudetud on varasemate terviseseisundi kirjelduste päringut tervisedokumentide vaatamise andmetega; loodud võimalus tervise infosüsteemi testkeskkonda andmete sisestamiseks koolituste tarvis; spetsialistide päringutes on vähendatud Sotsiaalkindlustusametile nähtavate andmete mahtu ning lisatud Töötukassale võimalus näha arsti eriala ja koodi. Patsiendiportaali on lisatud töövõime hindamise taotluste ja ekspertarsti arvamuste üldandmed. 2017: Alates 1.01.2017 kannab senine Eesti E-tervise Sihtasutus (ETSA) nime Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). 2017. aasta esimesel poolel teostas TEHIK tervise infosüsteemi kesksüsteemi muudatuse, millega parandati töövõime hindamisel ekspertiisispetsialisti päringus "viimase läbivaatuse kuupäeva" kuvamise reeglit, et juhuks kui inimese tervise algandmetes esineb vigu, oleks siiski tagatud andmete kättesaadavus. Lisaks võimaldati patsiendiportaalis funktsionaalsus, millega kasutaja näeb logiraamatus Töötukassa poolt tehtud ekspertiisi vaatamise logisid, sh lisati logiraamatusse inglise ja vene keelsed tõlked. Logiraamatu lahendus võimaldab kasutajal näha infot, kes ja millal eksperdiarvamuse andmeid kasutas, tagades sellega andmete liikumise läbipaistvuse. Aasta teisel poolel viis TEHIK läbi patsiendiportaali turvatestimise ning täiendati tervise infosüsteemis terviseseisundi kirjelduse (TSK) dokumenti korduvate retseptide andmetega. Lisaks realiseerus ka teisi väiksemaid muudatusi terviseseisundi kirjelduses. 2017. aasta tegevustest oli TEHIK koordineerida ka Tööpoliitika infosüsteemi arendused, eesmärgiga tõsta poliitikakujundamise teadmispõhisust läbi kvaliteetsete ja asjakohaste andmete analüüsi nii regulaarsete seirete kui ka ühekordsete analüüsi ülesannete lahendamiseks. Infosüsteemi arendusega oli planeeritud luua vajalikud juhtimisinfo aruanded ning seireinfo, mille abil analüüsida töövõime hindamise, töövõimetoetuste ja vähenenud töövõimega inimestele suunatud teenuste ning toetuste tulemusi. Antud arendusvõimaluste analüüsimiseks värvati TEHIK andmeanalüüsi osakonda projektijuht, kes töötas võimalike lahendusvariantide analüüsimisega perioodil mai-november 2017. Projektijuht töötas välja Tööpoliitika infosüsteemi arendustegevusteks Sotsiaalministeeriumi haldusala ametite ja organisatsioonide juhtimiseks vajaliku andmehõive, andmeanalüüsi ja andmekaeve süsteemi arhitektuuri, arhitektuuri komponendid ning toimimise loogika. Kuna arendusvõimaluste analüüsi tulemusena muuhulgas selgus, et arenduste rahaline maht on üsna suur, siis kaaluti alternatiivina ka jätkata tegevust koostöös Statistikaametiga. Statistikaameti eeliseks teiste võimalike arendustegevuste elluviijatega on juba suures osas vajaminevate andmete olemasolu, õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks, vajaliku infrastruktuuri ja töötajate olemasolu, tagades sellega kiirema andmevahetuse ning oluliselt soodsam hind turuhinnaga võrreldes. Seega otsustati 2017. aasta lõpus, et kõige mõistlikum ja optimaalsem lahendus kvaliteetsete ning asjakohaste andmete kättesaadavuseks on koostöö Statistikaametiga, mille osas läbirääkimised ametiga peetakse 2018. aastal. Kuna infosüsteemi arendustegevusi 2017. aastal läbi ei viidud, ei kasutanud TEHIK ka selleks planeeritud vahendeid. 2017. aastaks oli koostöös TEHIK-ga planeeritud ka lahendus, kus vähenenud või puuduva töövõime tõendamiseks hakatakse dokumendi/tunnistusena kasutama ID-kaarti. Kuna Töötukassa juba annab osalise või puuduva töövõime korral välja plastikkaardi, eesmärgiga vähenenud töövõime tõendamiseks 15 kohaliku omavalitsuse või eraettevõtete poolt pakutavate soodustuste kasutamiseks (riigiasutused vahetavad soodustuste andmiseks vajalikke andmeid läbi oma andmekogude), siis vajab ID-kaardi kasutamine sarnaseks tõendamiseks täiendavat analüüsi, mistõttu otsustati TAT finantseerimise toel antud tegevust mitte ellu viia. Vajadusel teostatakse tegevus riigieelarvelistest vahenditest. 2018: Tervise infosüsteemi osas teostati TEHIK-u poolt aasta esimesel poolel süsteemi parendustööd, et tagada olemasolevate teenuste parem funktsionaalsus ja kvaliteet ning parandada päringute teostamise kiirust. Lisaks on TEHIK-u poolt ettevalmistamisel parendustegevused Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis SKAIS2, mis puudutavad infovahetuse parandamist Töötukassaga. Teisel poolaastal arendati välja patsiendiportaali lahendus, millega töövõime hindamist taotlenud inimestele tehti kättesaadavaks töövõimehindamistel koostatud eksperdiarvamused. Lisaks loodi lahendus, millega Töötukassal on töövõime hindamisel võimalik kasutada TIS-i vahendusel Haigekassa andmekogust haiguslehtede andmeid. Samuti on toimunud TIS süsteemi optimeerimiseks vajalikud arendused. 2019: 2019. aastal ei jõutud enamust planeeritud arendustest realiseerida, kuna TEHIK-ul puudus kehtiv TIS kesksüsteemi arendamist võimaldav hankeleping. Selle sõlmimine on veninud, kuna TIS hange on keeruline ja suuremahuline ning sellele lisaks konsolideeritakse hange andmevaaturi 1. etapi hankega. Aastaks 2019 planeeritud tööde osas on tehtud järgmised muudatused:  Õendusepikriisi lisamine TSK (terviseseisundi kirjelduse) algdokumentide hulka jäeti ära, kuna analüüsi tulemusel selgus, et uut diagnoosi selle dokumendiga ei lisandu, ning töörühm loobus sellest arendussoovist.  Järgmisesse aastasse on edasi lükatud sessioonipõhise otselingi lisamine patsiendiportaali – Töötukassa ettepanekul oodatakse, kuniks valmib RIA poolt vastav autentimisteenuse (TARA) üleriigiline lahendus.  TSK koostamise optimeerimine lükkus järgmisesse aastasse. 2020: Aasta esimesel viiel kuul on valminud X-tee teenus TIS-ist Töötukassale arstide visiitide andmete edastamiseks eeltäidetud töövõime hindamise taotlusvormi. TEHIK-ul on seonduvalt eriolukorraga tulnud teha palju plaaniväliseid arendusi ning sellest tulenevalt on otsustatud järgmisesse aastasse edasi lükata TIS-i liidese arendus Töötukassa iseteenindusportaaliga. Teised 2020. aastaks planeeritud arendused olid endiselt tööplaanis. Aasta teisel poolel tehti TEHIK-u poolt arendus, et konsiiliumi otsuste andmed oleksid TIS-is kättesaadavad. Antud arenduse realisatsioon jääb aga 2021. aasta lõppu, kuna vajalik on anda raviasutustele arenduste teostamiseks aega, millest lähtuvalt on ka sätestatud vastavate seadusandlike aktide jõustumine tähtajaga 1.01.2022. Edasi lükkus ka terviseseisundi kirjelduse koostamise tehnilise lahenduse optimeerimisega seotud arendus ning patsiendiportaali ja Töötukassa iseteenindusportaali vahelise lingi väljaarendamine. Edasilükkunud arendused olid peamiselt tingitud põhjusest, et eriolukorrast tulenevalt tekkis vajadus uute ja prioriteetsemate tervisevaldkonda puudutavate lahenduste väljatöötamiseks. 2021: TEHIK teostas 2021. aasta teisel poolel tervise infosüsteemis (TIS) dokumentide standardite muutusega vajalikud hooldus- ja parandustegevused, millega uuendati meditsiiniseadmete mini- infosüsteem-portaalis (MISP) Sotsiaalkindlustusameti portaali tervikdokumentide vaated. TAT tegevustesse oli 2021. aastaks planeeritud ka arendustegevused terviseseisundi kirjelduse koostamise optimeerimise ning kirjeldusse päevaravi epikriisi lisamise osas. Samuti oli planeeritud analüüsida ja täiendada patsiendiportaali kasutajamugavuse suurendamiseks. Antud arendused aga olid prioriteetsuselt teisejärgulised võrreldes COVID-19 arendusvajadustega, mistõttu TEHIK tööjõuressurss nende elluviimiseks puudus. Ära jäänud tegevuste elluviimise võimalikkust hinnatakse uuesti 2022. aasta esimesel poolaastal. Alates juulist 2021 oli planeeritud värvata TEHIK koosseisu täiendavalt nii projektijuht kui IT-arhitekt, kes lisaks Sotsiaalministeeriumi esindajatele panustaksid töövõimereformi teise etapi projekti „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“. Antud projekti osas tegi TEHIK 2021. aasta lõpus ettevalmistused hankeks, millega tellitakse reformi teise etapi IT arenduste ja andmevahetuse realiseerimiseks vajaliku infosüsteemi detailne tehniline analüüs. TEHIK ametikohad olid esialgselt planeeritud täita juunis 2021, kuid värbamiste ebaõnnestumiste tõttu ei olnud võimalik antud ajaraamist kinni pidada. Lahendusena leiti vajalikele ametikohadele töötajad TEHIK enda koosseisust: IT-arhitekt alustas tööd septembris 2021 ning projektijuht detsembris 2021. Tegevusega jätkatakse 2022. aastal. 2022: 2022. aastal jätkas TEHIK Sotsiaalministeeriumi juhtimisel töövõimereformi teise etapi ettevalmistavate tegevuste elluviimist, panustades projekti „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“. Antud projekti 16  raames telliti reformi teise etapi IT-arenduste ja andmevahetuse realiseerimiseks vajaliku infosüsteemi detailne tehniline analüüs. Analüüsi hankemenetlus viidi läbi ning vastav leping sõlmiti suvel 2022 tööde valmimise tähtajaga 2022. aasta lõpp. Valminud töö tulemusena analüüsiti tänaseid ja tulevasi töövõimetuslehega seotud protsesse ning kasutuslugusid; analüüsiti, milline on andmevahetuse vajadus erinevate osapoolte vahel ning koostati kõigi osapoolte andmevahetuse kirjeldus ja andmevoodiagrammid; koostati kontseptuaalne prototüüp; prioriseeriti ning hinnati ära uue funktsionaalsuse arendamiseks realiseerimist vajavad tööd; koostati IT arendustööde kirjeldus; koostati juhendmaterjal tervishoiuteenuse tarkvara arendajatele; kirjeldati optimaalne aruandlussüsteem- juhtimislaud; tehti ettepanekuid ärianalüüsis andmevahetuse ja infosüsteemide arenduste vajaduste täiendamiseks ning analüüsiti projekti rakendamisega seonduvaid riske. Töö tegemisse ja valmimisse olid kaasatud kõik peamised osapooled sh Eesti Haigekassa, perearstide, töötervishoiuarstide, eriarstide, tööandjate, patsientide, Eesti Töötukassa, TEHIK-u ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Antud projekti koordineerimiseks ja edukaks elluviimiseks oli TEHIK-u poolt tagatud nii IT-arhitekti kui projektijuhi olemasolu. Projektiga seotud tegevuste elluviimine jätkub 2023. aastal. 2023: TEHIK jätkas esimesel poolaastal koostöös Sotsiaalministeeriumiga koordineerivat tööd, et ette valmistada andmevahetust toetussüsteemi loomiseks pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste püsiva töövõimetuse ennetamiseks ning tööhõives püsimise toetamiseks. TEHIK-u poolt panustasid tegevusse nii projektijuht kui IT-arhitekt ning läbi viidi regulaarseid kohtumisi ja arutelusid projekti erinevate osapooltega. Hinnang: 2015. aasta osas hinnati ümber ETSA poolt tehtavate arendustegevuste ajaraam ning arenduste sisu muutus/korrigeerus töövõimereformi rakendamise otsusest ja erinevate institutsioonide vajadustest lähtuvalt. 2016. aasta arendustegevused viidi ellu plaanipäraselt ning arendustega jätkati 2017. aastal Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) nime all. 2017. ja 2018. aastaks planeeritud TIS-i arendustööd viidi ellu eesmärgipäraselt ning need vastasid erinevate seotud osapoolte kokkulepetele/vajadustele. Täies mahus jäi teostamata ID-kaardiga seotud lahendus, kuid see ei mõjuta TAT üldiste eesmärkide täitmist. Lisaks jäid esialgselt planeeritud mahus teostamata Tööpoliitika infosüsteemi arendustööd, mille osas arendusvajadus küll hinnati, kuid edasised tegevussuunad ning võimalik koostööpartner tegevuse elluviimiseks hinnati ümber. Enamuse 2019. aastaks planeeritud arendusi ei jõutud tähtaegselt realiseerida TIS-i kesksüsteemi arendamist võimaldava hankelepingu puudumise tõttu. Sellest tulenevalt on tööde plaani tehtud muudatusi ning arendustega jätkatakse 2020. aastal. 2020. aastaks planeeritud arendustest esimene (X-tee teenus arstivisiitide andmete saamiseks), valmis veebruaris 2020. Seoses kevadise eriolukorraga otsustati arendustegevuste prioriteetsus osaliselt ümber, kuid tegevustega jätkati aasta teises pooles. Arendustegevuste realisatsioon aga nihkus suures osas 2021. aastasse. TAT eesmärgipärasust antud nihked oluliselt ei mõjuta, kuna tegevuste elluviimise perioodi pikendati aastani 2023, mis ajaks planeeritud arendustegevused saavad teostatud. 2021. aastal teisel poolel teostas TEHIK vajaliku hooldus- ja parandustegevuse tervise infosüsteemis ning meditsiiniseadmete mini-infosüsteem-portaalis, samas tagades aasta vältel ka kogu töövõime hindamiseks vajalike süsteemide korrashoiu. Esialgselt 2021. aastaks planeeritud arendustegevused jäid aga teostamata, kuna COVID-19 arendusvajadus hinnati prioriteetsemaks. Samas alustati teisel poolaastal töövõimereformi teise etapi ettevalmistamisega, mille osas töö jätkub 2022. aastal, kus TEHIK-l on oluline roll partnerina infotehnoloogilistes arendustes. 2022. aastal jätkas TEHIK koostöös Sotsiaalministeeriumiga töövõimereformi teise etapi ettevalmistavate tegevustega, mille raames valmis reformi teise etapi IT-arenduste ja andmevahetuse realiseerimiseks vajaliku infosüsteemi detailne tehniline analüüs, mille osas jätkutegevused on planeeritud 2023. aastasse. 2023. aasta esimesel poolel jätkus infotehnoloogilistes ning andmevahetust puudutavates küsimustes koostöö TEHIK-ga eesmärgiga, et 1. aprillist 2024 oleks võimalik kasutusele võtta toetussüsteem, mis pidurdaks pikaajalise haiguse tõttu tööhõivest väljalangemist ja tööealiste inimeste seas püsiva töövõimekaoga inimeste arvu kasvu. Alamtegevuse nr ja 2.1.3. Avalikkuse teavitamine nimetus3 Tegevuse või 01.09.2014-31.12.2023 Tegevuse või 06.10.2014-... alamtegevuse alamtegevuse 3 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 17 planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Teavitustegevuste ettevalmistamine ja elluviimine (sh partneri Sotsiaalkindlustusameti tegevused) 2014-2015: Töövõimereformi edukaks elluviimiseks ning rakendamiseks on oluline reformi kommunikatsioonitegevuste hea ettevalmistus tagamaks siht- ja sidusgruppide teadlikkus, tagasiside ning kaasatus reformi ettevalmistusse ja arengutesse. 2014-2015. aastal oli teavitustegevuste rõhk mitmetel ettevalmistavatel tegevustel ning avalikkuse ja sihtgrupi teavitamisel väljatöötatud materjalide ning korraldatud infopäevade kaudu. Ettevalmistava tegevusena oli 2015. aastal kommunikatsioonitegevustesse kaasatud ka rahvusvahelise kogemusega ekspert Kevin Traverse- Healy, kes nõustas ministeeriumi töögruppi töövõimereformi jõustumiseelsete teavitustegevuste planeerimisel ning esitas ettepanekud edasisteks tegevusteks, sh arvesse võttes teiste riikide parimat praktikat sarnaste reformide rakendamisel. Sihtgrupile suunatud teavitusmaterjalide raames anti 2014. aasta lõpus Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostöös välja ajakirja „Sotsiaaltöö“ erinumber töövõimest (nr. 5/2014), kus keskenduti teemadele nagu töövõimereformi ettevalmistus ja vajalikkus, uue süsteemi terviklikkus, teenuste kirjeldus ja kättesaadavus ning rehabilitatsiooni- ja abivahendite teenuste korraldus. Avalikkuse teavitamise osas anti 2015. aasta märtsis välja töövõimereformi teemaline vaheleht eesti ja vene keeles (ajalehtedes „Postimees“, „Den Za Dnjom“, „Pärnu Postimees“, „Sakala“, „Virumaa Teataja“, „Järva Teataja“ ning Valgamaalane). Vaheleht on elektroonilise materjalina kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt eesti keeles: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/toovoimeleht_ek.pdf ja vene keeles: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/toovoimeleht_vk.pdf. 2015. aasta lõpus telliti ka eesti ja vene keelsed infomaterjalid töövõime hindamisest ning sellega kaasnevate teenuste korralduse muudatustest nii paberkandjal voldikutena kui ka elektrooniliste materjalidena. Paberkandjal materjalide levitamiskanaliteks oli Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa ning Eesti Puuetega Inimeste Koda. Elektrooniliselt on voldikud kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: voldik „2017. aastast hindab Teie töövõimet Töötukassa“ eesti keeles https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/teekaart_toovoimehindamine_voldik_est.pdf ja vene keeles https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/teekaart_toovoimehindamine_voldik_rus.pdf ning voldik „Vajate abi töö leidmisel või igapäevaeluga toimetulekul?“: eesti keeles https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/teekaart_teenused_voldik_est.pdf ja vene keeles https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/teekaart_teenused_voldik_rus.pdf. Lisaks tutvustati 2015. aastal erinevate infopäevade kaudu töövõimereformi, reformi eesmärke, teenuseid, reformiga kaasnevaid muudatusi, sh muudatusi abivahendite süsteemis järgmistelt: 16.04.2015, 23.04.2015, 14.05.2015, 29.06.2015, 24.09.2015, 24.08.2015, 21.09.2015, 23.09.2015, 14.10.2015, 20.10.2015, 8.12.2015 ja 11.12.2015. Samuti korraldati 2.10.2015 töövõimereformi sisekommunikatsiooni seminar, eesmärgiga tagada ladus koostöö ning asjakohane infovahetus reformi rakendajate seas. Saamaks tagasisidet teavitustegevuste efektiivsusest, analüüsimaks hoiakuid ning sihtgruppide meediatarbimise harjumusi, viidi aastatel 2015-2017 läbi ka reformi kommunikatsiooniks vajalikke eel- ja järeluuringuid. Selle tarvis sõlmiti 4.06.2015 raamleping Turu-Uuringute AS-ga, kes viis 2015. aasta lõpuks läbi eeluuringu „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal töövõimetuspensionäride, elanikkonna ja tööandjate küsitluse“ esimese etapi. 2016: 31.03.2016 võeti eeluuringu osas vastu küsitluse teine etapp, mille tulemused koondraportina on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/2015_tvr_koondraport_lopl.pdf. Uuringu tulemustest saadav teave on oluliseks sisendiks kommunikatsioonitegevuste planeerimisel. Uuringute osas sõlmiti 2016. aasta lõpus ka hankeleping omnibuss-uuringu läbiviimiseks, mille käigus uuriti Eesti elanikkonna teadlikkust 18 töövõimereformiga seotud teemadest, üldist suhtumist ja nende muutumist kuni perioodini september 2017. Kuna töövõimereform käivitus järk-järgult, oli omnibuss-uuringu vajadus tingitud soovist mõõta reformi täieliku käivitumise eel, s.o 1.01.2017 ja ca esimese poolaasta jooksul Eesti elanike teadlikkust ning hoiakuid vähenenud töövõimega inimeste ja reformi teemal, et efektiivsemalt planeerida kommunikatsioonitegevusi sihtgrupi vajadustest lähtuvalt. Infopäevade osas jätkati 2016. aastal koos Sotsiaalkindlustusametiga rehabilitatsiooniteenuse osutajatele töövõimereformiga kaasnevate muudatuste tutvustamist (26.01.2015 Tartus, 28.01.2016 Tallinnas, 19.04.2016 Tartus ja 20.04.2016 Tallinnas). Laiemale avalikkusele suunatud teavitustegevuste raames osalesid Sotsiaalministeeriumi ning Sotsiaalkindlustusameti esindajad 11.06.2016 toimunud festivalil „Puude taga on inimene“, toimumiskohaga Põhja-Tallinnas, Stroomi ranna alal. Antud festival võimaldas külastajatel saada otsekontakt erinevate asutuste ja organisatsioonide esindajatega, suurendades nii sihtgrupi kui ka ühiskonna teadlikkust töövõimereformist ning kaasnevatest muudatustest. Festival kandis muuhulgas eesmärki vähendada ühiskonna eelarvamusi ja suurendada sallivust vähenenud töövõimega inimeste osas, luues parema informeeritusega eelduse antud sihtgrupil aktiivsemaks osalemiseks tööturul. Festivalil viidi Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni eestvedamisel läbi ka paneeldiskussioon „Milleks reform?“. Lisaks toetasid festivalil töövõimereformi sõnumit mitmed sihtgrupiga seotud esindusorganisatsioonid, ühendused, liidud ja ka teenusepakkujad ning samuti edastati reformi sõnumit läbi erinevate etteastete, sõnavõttude ja teavitusmaterjalide. 15.06.2016 viidi Sotsiaalministeeriumi korraldusel läbi töövõimereformi infopäevad meditsiinitöötajatele Tallinnas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning 29.06.2016 Tartus, Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus ministeeriumi, Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad andsid ülevaate töövõimereformist, töövõime hindamise metoodikast ja protsessist ning teenustest. 2016. aasta kevadel tehti ka ettevalmistused (reklaamplakati kujundus, trükk ja levitamine ülikoolides) teavitamaks tudengeid universaalse disaini konkursist: http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Kavandatavad_hankelepingud/uda_plakat_420x594mmbleed5mm.pdf. Lisaks toimus 16.09.2016 Kultuurikatlas konkurssi toetav universaalse disaini töötuba XI Tallinna Disainiöö Festivali raames, kus tutvustati universaalse disaini põhimõtteid ja tehti ajurünnakuid universaalse disaini projektide konkursile innovaatiliste ideede leidmiseks või olemasolevate edasi arendamiseks. Kuna universaalne disain on lähenemisviis kujundamisele ja projekteerimisele, mis võtab arvesse võimalikult laia kasutajarühma vajadusi ja huve, olenemata näiteks kasutaja east, erivajadustest või võimetest, tõstab see erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut ühiskonnas ning parandab nende võimalusi aktiivsemaks osalemiseks tööturul. Seega toetab universaalne disain töövõimereformi elluviimist, kuna üks oluline töövõimereformi õnnestumise eeltingimus on ligipääsetavus ümbritsevale keskkonnale (avalik ruum, ehitised, tooted, teenused). Perioodil 11.10-2.11.2016 viidi läbi üle-eestilised töövõimereformi infopäevad, kus teavitati ja nõustati vähenenud töövõimega inimesi töövõimereformiga seotud küsimustes ning teemadel. Infopäevad toimusid 11.10.2016 Tallinnas, 12.10.2016 Jõhvis, 13.10.2016 Narvas, 19.10.2016 Kuressaares, 20.10.2016 Kärdlas, 21.10.2016 Pärnus, 27.10.2016 Põlvas, 28.10.2016 Tartus ja 2.11.2016 Tallinnas osalejate arvuga kokku ca 480 inimest. Infopäevade formaat olid nii töötoad kui messiala, kus osalejatel oli muuhulgas võimalik personaalselt konsulteerida Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti ekspertidega. Teave infopäevade korraldamisest oli kajastatud nii Sotsiaalministeeriumi kodulehel, sotsiaalmeedias kui ka reklaamina maakondlikes ning üleriigilistes ajalehtedes ja kohalikes ning suuremates raadiokanalites. Infopäevade sarja järelkaja on leitav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://sm.ee/et/uudised/pooltuhat-inimest-said-toovoimereformi- infopaevadel-vastuseid-oma-kusimustele. Tööandjate teadlikkuse tõstmise suunal korraldati 2016. aastal kaks üritust: 4.05.2016 ümarlaud tööandjate esindajatele „Eesti oma tööjõud – vähenenud töövõime võimalused, takistused ja innovatsioon“. Ümarlaual käsitleti teemasid: „Kes on vähenenud töövõimega inimene ja mis on töövõimereform?“, „Mida arvab tööandja vähenenud töövõimega inimesest ning mida too töötamisest?“, „Milliseid teenuseid ja toetusi pakub Töötukassa tööandjatele?“ ning arutleti teemadel „Mis motiveerib ja mis takistab tööandjat palkama vähenenud töövõimega inimesi?“, „Millised on teie ja teie tuttavate senised kogemused (edulood)?“ ja „Mida saab riik ära teha, et kaht osapoolt paremini kokku aidata? Mida tööandja ja tööotsija ise?“. Ümarlauas osalesid Eesti Tööandjate Keskliidu, Transferwise’i, Nortali, Playtechi, Helpificu, RIA, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Ning 8.12.2016 koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga lühiseminar „Kuidas pakkuda teenuseid erivajadustega kliendile“, kus tutvustati töövõimereformiga kaasnevaid 19 muudatusi ning arutati ettevõtetele avanevaid uusi võimalusi. Seminaril anti ka ülevaade, kuidas tagada seniste klientide rahulolu ja pakkuda parimat kliendikogemust järjest aktiivsemale kliendigrupile. 2016. aasta lõpus valmistati ette ka hankedokumendid, et leida 2017. aastal partner kuni aastani 2020, kes suurendaks tööandjate teadlikkust, oskusi ja valmidust arvestada töötajate erinevate vajadustega ning vähendaks teadlikkuse tõstmise kaudu eelarvamusi ja hirme vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seoses. Teavitustegevuste planeerimine ja elluviimine tööandjate suunal jätkus 2017. ja 2018. aastatel hankemenetluses leitud partneriga koostöös. Teavitusmaterjalide osas telliti 2016. aasta kevadel nii eesti kui vene keeles uuendatud/korrigeeritud trükk juba varasemalt, 2015. aasta lõpus välja antud infomaterjalist „Vajate abi töö leidmisel või igapäevaeluga toimetulekul?“. Korrigeeritud materjalid (voldikud ning plakatid) tutvustavad töövõimereformiga kaasnevaid uusi ning uuenenuid teenuseid. Materjalide levitamiskanaliteks on Sotsiaalkindlustusamet kui otsene sihtgrupi teavitaja ning Sotsiaalministeerium teavitusürituste kaudu. Sügisel anti kohalikele omavalitsustele levitamiseks välja kahepoolne voldik eesti ja vene keeles „Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused ja –teenused“. Elektrooniliselt on voldik kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Toovoimereform/kov_teenused_voldik_web.pdf. Töövõimereformi siht- ja sidusrühmade teavitamiseks sõlmiti 2016. aastal hankeleping filmi- ning videotootjaga, et luua ühtse kontseptsiooniga audio-videomaterjalid. Materjalide sihtgrupp on praegused püsiva töövõimekaoga inimesed ja tulevased vähenenud töövõimega inimesed ning teised töövõimereformi kommunikatsiooni siht- ja sidusrühmad (sh avalikkus, meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna töötajad, hooldajad ja eestkostjad), kelledele audiovisuaalsed materjalid on üheks infoallikaks. Valik materjalidest, mis on antud hankelepingu raames loodud ning mida on erinevate teavitustegevuste osas kasutatud: https://www.youtube.com/playlist?list=PLN7QBWEGh1txyYy7XSA6dAOTxVdXMJ1Nt. Osa antud videotest leidis kasutust perioodil 04.07-05.08.2016, kui viidi läbi töövõimereformi toetav sotsiaalmeedia kampaania Facebook’i vahendusel. Kampaania eesmärk oli suurendada teadlikkust töövõimereformist ning kaasnevatest muudatustest, muuhulgas suunates inimesi veebilehele http://www.sm.ee/et/toovoimereform. Kampaania ajastati perioodi, kui algas töövõimereformi teine etapp ehk 1.07.2016 hakkas töövõimet hindama Töötukassa ja maksma töövõimetoetust neile inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi töövõimetust tuvastatud või tehti seda viimati enne 2010. aasta juulikuud. Kampaania kokkuvõtlikest tulemustest lähtub, et sotsiaalmeedia teavituskanalina täitis eesmärki ja videod leidsid laiaulatusliku vaatamiste arvu (454 864 vaatamist) ning veebilehte http://www.sm.ee/et/toovoimereform külastati 6179 korral. Lisaks tekitas videote suur kajastus positiivse nähtusena aktiivse diskussiooni (397 Facebook’i kommentaari erinevatel videotel). Teavitustegevuste raames oli 2016. aastasse planeeritud ka tegevus, kus sihtgrupi esindajatele võimaldatakse kogemuste ning uute teadmiste omandamist rahvusvahelisel tasandil teiste riikide parimate praktikatega. Tegevuse elluviimiseks organiseeriti perioodil 27.09-1.10.2016 õppereis Itaaliasse, Astisse, Albergo Etico hotelli. Õppereisi eesmärgiks oli koguda teadmisi ja praktilist kogemust, kuidas luua ning majandada hotelli, mille personalist arvestatava osa moodustavad erivajadusega töötajad. Õppereisist võtsid osa kokku 12 inimest, sh osa nendest erivajadusega: Jüri Lehtmets ning tema isiklik abistaja Valev Mägi (MTÜ Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit), Maila Bernhardt (MTÜ Viljandi Multiplex Sclerosis Ühing), Tiiu Hermat (MTÜ Eesti Lihasehaigete Selts), Kaarel Veskis (MTÜ Eesti Aspergerite Ühing), Alina Poklad ja tema isiklik abistaja, Jako Stein ja tema isiklik abistaja, Annika Amenberg (MTÜ Helpific, mentor), Kaidor Kahar (ajakirjanik ja mentor) ning Arne Kailas (Sotsiaalministeerium). Arne Kailas osales õppereisil ministeeriumi esindajana kindlustamaks õppereisi eesmärgipärane korraldus ning läbiviimine, olles ühtlasi ka eksperdiks Eesti süsteemi osas ja aidates seega sihtgrupi esindajatel omandada õppereisiga tulemuslikumat tervikpilti. Õppereisi lisandväärtuseks oli teadmine, kuidas rakendada saadud kogemust Eestis ning kuidas suure abivajadusega aktiivne erivajadusega inimene saaks hästi kohaneda ja osaleda tööelus. Partnerina osales teavitustegevuste elluviimises ka Sotsiaalkindlustusamet, kes teavitas kirja teel sihtgruppi (korduvekspertiisi taotlejaid) 1.01.2017 jõustuvatest muudatustest töövõime hindamisel ja selgitas taotlemise tingimusi ning Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti rolle taotluste vastuvõtmisel. Otsepostituste kaudu saadeti adressaatidele 2016. aasta teisel poolel ca 24 455 kirja nii eesti kui vene keeles. 2017: Aastatel 2015-2017 viidi töövõimereformi kommunikatsioonitegevuste efektiivsemaks planeerimiseks ning nende mõju hindamiseks läbi kommunikatsiooniks vajalikud eel- ja järeluuringud. Uuringute põhieesmärkideks oli selgitada, millised on elanike ja tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste suhtes, kuidas suhtuvad erinevad sihtrühmad vähenenud töövõimega inimeste 20 töötamisse, milline on teadlikkus/hoiakud töövõimereformi suhtes ning kuidas need on eel- ja järeluuringu võrdluses muutunud. Uuringud viidi läbi kahes etapis, esimene etapp 2015. aastal (enne töövõimereformi käivitumist) ning teine etapp 2017. aastal (peale töövõimereformi käivitumist). Mõlemas etapis küsitleti kolme sihtrühma: 16aastased ning vanemad Eesti elanikud, 16-65aastased töövõimetuspensionärid ja vähenenud töövõimega inimesed ning tööandjad. Järeluuringu lõplikud tulemused võeti vastu 2018. aasta esimeses kvartalis. Tulemustest lähtuvalt saab järeldada, et võrreldes töövõimereformi käivitamise-eelse ajaga (2015) on teadlikkus reformist nii reformi otseses sihtrühmas kui ka kogu elanikkonna seas olulisel määral kasvanud. Kõigis sihtrühmades on suurenenud nii reformist kuulnute osakaal kui ka teadlikkus reformi põhimõtetest. Uuringute tulemustest saadav teave on oluliseks sisendiks kommunikatsioonitegevuste planeerimisel. Lisaks viidi perioodil november 2016 - september 2017 läbi omnibuss-uuring, kus küsitlusuuringuga seirati pea igakuiselt (v.a juulikuu) Eesti elanikkonna teadlikkust töövõimereformiga seotud teemadest, üldist suhtumist, sh milliseks peetakse vähenenud töövõimega inimeste võimekust ja võimalusi töötada ning suhtumise muutumist uuringu perioodi vältel. Küsitluse sihtrühmaks olid vähemalt 16-aastased Eesti elanikud ning kokku küsitleti igakuiselt ca 1000 vastajat. Küsitluste tulemused on sisendiks kommunikatsioonitegevuste planeerimisel sihtgrupi vajadustest lähtuvalt. Teavituskampaaniate osas alustati 2017. aastal avalikkusele suunatud sotsiaalkampaania „Ära põe!“ läbiviimisega, mis toetab vähenenud töövõimega inimeste osalemisest ühiskonnaelus. Sotsiaalkampaaniad on planeeritud kuni aastani 2020, eesmärgiga suurendada Eesti elanike teadlikkust vähenenud töövõimega inimestest, vähendada hirme ja eelarvamusi, suurendada valmisolekut arvestada vähenenud töövõimega inimeste aktiivse osalemisega ühiskonnaelus, sh tööturul; ning suurendada vähenenud töövõimega inimeste endi julgust ja eneseusku ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks. 2017. aasta kampaania „Ära põe!“ käivitus suvel kestvusega kuni 2018. aasta alguseni. Kampaaniaga jagati inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega arvestades nende erivajadust. Kampaania kanaliteks olid/on televisioon, välireklaam, internet (bännerid, klipid sotsiaalmeedias ja veebileht www.tegijad.ee). Kampaania loovmeeskonda kuulusid muuhulgas spetsialistid, kes ise igapäevaselt tulevad toime erivajadusest tingitud takistuste ületamisega, rõhutades, et erivajadus pole midagi erilist ja erivajadustega inimesed saavad hakkama nii kodus, tööl kui tänaval. Ehk vähenenud töövõimega inimesed ise julgustavad antud kampaania näol ühiskonda olema erivajaduste suhtes rohkem avatud. 2017. aasta alguses sõlmiti ka koostööleping Eesti Rahvusringhäälinguga saatesarja „Iseolemine“ 10 saate tootmiseks ning edastamiseks ERR-s 2017. aasta sügishooajal (saated olid eetris perioodil 16.10- 18.12.2017). Saadete eesmärk oli tutvustada vähenenud töövõimega inimesi ja nende hakkamasaamist ühiskonnas ning tööelus. Sarja peategelasteks valiti inimesed, kes vaatamata puudele või ootamatule terviserikkele on leidnud lahenduse, kuidas ise hakkama saada ja väärikamalt elada ning tegutseda. Saadetes võeti tähelepanu alla ka töövõimereformi eri vaatenurgad, sellega seotud hirmud ja takistused ning tööandjate ootused ja hinnangud vähenenud töövõimega inimeste värbamisele. Koostöö ERR-ga ning saatesari „Iseolemine“ teavitas avalikkust vähenenud töövõimega inimestest, julgustades näidete varal Eesti ühiskonda (sh nii täieliku kui vähenenud töövõimega inimesi) suhtuma avatult ja hoolivalt erivajadusega inimeste aktiivsesse osalemisse ühiskonnaelus. ERR kodulehelt ning ETV saadete jaotusest on kättesaadav saatesarja veebleht: https://etv.err.ee/l/elusaated/iseolemine. Töövõimereformi teemaline teavitamine on olnud jätkuv ka Sotsiaalministeeriumi enda erinevate kanalite kaudu (Youtube: https://www.youtube.com/channel/UCTewxyvit2OsCky6W2FTzgg ja sotsiaalmeedia). 2017. aasta lõpul valmis viimane etapp audio- ning videomaterjale, mis olid suunatud töövõimereformi siht- ja sidusgruppide teavitamiseks ning mida levitatakse ministeeriumi kanalite kaudu (näiteks videod: „Kuidas aidata depressioonis inimest – tõestisündinud lugu Marguse elust“; „Kuidas aidata lapsel mõista, et inimesed on erinevad – tõestisündinud lugu väikesekasvulise Helini elust“; „Kuidas aidata sclerosis multiplex’iga inimest – tõestisündinud lugu Piret-Karini elust“; „Kuidas aidata suhkruhaiget-diabeetikut – tõestisündinud lugu suhkruhaige-diabeetiku elust“ ja „Kuidas suhelda ja töötada koos Downi sündroomiga inimesega – tõestisündinud lugu Downi sündroomiga Ericu elust“). Tööandjatele suunatud teavitustegevuse osas alustati 2017. aastal tegevusega, kus prioriteediks on tööandjate teadlikkuse tõstmine töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisest. Teavitustegevus viiakse ellu koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga, kes perioodini 2020 korraldab tööandjate võrgustikutööd vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal. Võrgustikutöö kaudu suureneb tööandjate teadlikkus, oskus ja valmidus arvestada töötajate erinevate vajadustega ning vähenevad hirmud ja eelarvamused vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seoses. Keskliidu rolliks on koordineerida teavitustegevusi tööandjate võrgustikus ning liikmete vahel kogemuste jagamine 21 ehk võrgustiku kaudu toimub otsekommunikatsioon tööandjalt tööandjale eeldusel, et tööandjad usaldavad enim teise tööandja kogemust. Info Tööandjate Ühisusest, sh liitunud organisatsioonidest ning ülevaade uudisvoost on leitav Eesti Personalijuhtimise Ühingu alalehelt: (http://www.pare.ee/tooandjate-uhisus-0). 2017. aasta lõpus andis keskliit välja ka erilehe Eesti Päevalehes „Märka võimalusi!“ (https://issuu.com/epl.ee/docs/tooandjate_keskliit_20171227), kus teemade osas kajastati üldiseid tööturuga seotud teemasid, anti ülevaade töövõimereformist, sh Töötukassa teenustest ning jagati vähenenud töövõimega inimeste edulugusid ja ettevõtete kogemusi. Info- ja teabepäevade osas viidi 11.01.2017 Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses läbi töövõimereformi teabepäev, kus sihtgrupi esindajatele ning teistele huvilistele jagasid reformiga seotud infot Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti eksperdid. Lisaks toimus töövõimereformi teabepäev 11.03.2017 Haapsalu Sotsiaalmajas, kus jagati infot reformi teemadel Eesti Kurtide Liidu liikmetele. 28.04.2017 osalesid Sotsiaalministeeriumi esindajad Tartus Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritusel „Aasta tegu 2016“, kus võeti osa paneeldiskussioonist „Töövõimereformi võlud ja valud“ ning 23.05.2017 Töötukassa poolt korraldatud töövõimereformi teemalisel pressihommikul Ida-Virumaa ajakirjanikele ja Narva töömessil, kus osaleti reformi teemalises paneeldiskussioonis. 1.06.2017 osaleti Tartu koostööseminaril „Kogemused ja uued lähenemised kaasavas kutseõppes“, kus käsitleti erivajadusega noorte kutseõppest tööellu liikumise toetamist, arutledes vajaduspõhist toetust erivajadusega kutseõppijatele soodustamaks nende paremaid õppimisvõimalusi, õppes püsimist ning üleminekut tööturule. 4.08.2017 tutvustasid Sotsiaalministeeriumi esindajad Käsmus uut töövõime hindamise süsteemi Sclerosis Multiplex Ühingu suveseminaril. Samuti jagati töövõimereformiga seotud infot 27.09.2017 Tartu Puuetega Inimeste Kojas, 19.10.2017 Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas ja 24.11.2017 Järvamaa Kutsehaigete Ühingus. Teabe- ja infopäevadel ning teistel sihtgrupiga kohtumistel levitamiseks telliti 2017. aasta sügisel helkur rinnamärgid kujundusega „Mina ei põe“ ja „Ära põe“, mis kannavad edasi ühtset sõnumit avalikkusele suunatud sotsiaalkampaaniaga „Ära põe!“. Partnerina teavitas Sotsiaalkindlustusamet 2017. aastal reformi sihtgruppi otsepostituse kaudu korduvekspertiisi tähtaja saabumisest. Vastavaid kirju saadeti nii eesti kui vene keeles kokku 28 080 korral. 2018: 2017. aastal alustatud ning 2018. aasta esimesel poolel lõpetatud töövõimereformi kommunikatsioonitegevuste järeluuringu lõplikud tulemused on ministeeriumi poolt vastu võetud. Uuringu tulemuste avalikustamine toimus juunis 2018, mil anti ülevaade, kuidas on perioodil 2015-2017 eel- ja järeluuringute võrdluses muutunud elanike ja tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste osas ning kuidas suhtuvad erinevad sihtrühmad vähenenud töövõimega inimeste töötamisse. 2017. aastal alustatud sotsiaalkampaania „Ära põe!“ osas toimus 2018. aastal jätkukampaania, mille ettevalmistamisega esimesel poolaastal alustati, kuid kampaania käivitumine jäi 2018. aasta teise poolde. Jätkukampaania „Pole hullu“ viidi läbi 2018. aasta lõpus (bännerid ja klipid sotsiaalmeedias ja kampaania kodulehel www.tegijad.ee), välireklaam (Tartu maantee läbimurde piilerite peal ajavahemikus detsembrist 2018 jaanuarini 2019), TV- ja raadioklipid. Kampaania raames ilmusid artiklid vaimse tervise teemal (Delfis , Maalehes ja Eesti Päevalehes ) . Kui 2017. aasta kampaania oli pigem üldisem, toetades sõnumiga „Ära Põe!“ vähenenud töövõimega inimeste aktiivsemat osalemist ühiskonnaelus, siis 2018. aasta kampaania keskendus kitsamalt vaimse tervisega seotud häiretele. Antud kampaania eesmärgiks oli toetada vaimse tervise häiretega inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, kujundades selleks Eesti elanikes positiivseid hoiakuid, sh suurendades elanike teadlikkust vaimse tervisega seotud häiretest ning valmisolekut arvestada vaimse tervise häiretega inimeste aktiivse osalemisega ka tööturul. Samuti toetas kampaania kaudselt vaimse tervise häiretega inimeste endi julgust ja eneseusku ühiskonnaelus aktiivsemaks osalemiseks. Tööandjatele suunatud teavitustegevuste osas jätkati ka 2018. aastal tööandjate teadlikkuse tõstmisega töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisest. Teavitustegevus viidi ellu aasta teisel poolel koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga. Sarnaselt sotsiaalkampaaniale oli ka tööandjate kampaania keskmeks tähelepanu pööramine vaimse tervise häiretele ehk kampaaniaga suurendati tööandjate teadlikkust, oskusi ja valmidust arvestada töötajate erinevate vajadustega ning vähendati teadlikkuse tõstmise kaudu eelarvamusi ja hirme vähenenud töövõimega – sh vaimse tervise häiretega – inimeste palkamisega seoses. Seega olid mõlemad 2018. aasta esimesel poolel ettevalmistatud ning aasta teisel poolel käivitutud kampaaniad seotud vaimse tervisega seotud häiretega. Antud vaatenurk on ajendatud erinevatest uuringutest, mis viitavad (näiteks Poliitikauuringute Keskus Praxis 2015. aasta andmed) viimasel kümnendil kasvanud tööjõu osakaalule, kelle puhul vaimse tervise probleemid häirivad tööelus osalemist. Seega on oluline varajane märkamine ja vastav ennetustegevus, et kahandada 22 vaimse tervise hädadega inimeste abivajadust nii igapäevaelus kui tööturul toimetulekul. Häirete varaseks märkamiseks ja õigeaegseks sekkumiseks tuleb aga suurendada elanikkonna teadlikkust vaimsest tervisest ning psüühika- ja käitumishäiretest. Tööandjate Keskliit viis septembrist 2018 kuni aprillini 2019 enda kanalites tööandjate teadlikkuse tõstmisele töövõimereformist ja vähenenud töövõimega inimeste värbamisele suunatud teavitustegevust. Selle raames on ilmunud leht Vabriku eriväljaanne töövõimereformi teemal, nii digiversioonis kui ka paberkujul (https://www.employers.ee/liikmetele/vabrik/vabrik-oktoober/ ). EPIK-us on toimunud töövõime ümarlaud ja ühisuse kohtumised (tööandjate ühisus on tööandjate koostööformaat, mille raames ettevõtted, kellel on vähenenud töövõimega inimestega varasem kogemus jagavad oma kogemusi ja teadmisi teiste tööandjatega, kellel selline kogemus puudub). Delfis on ilmunud tööandjate artiklid vähenenud töövõimega inimeste kohta, mille eesmärgiks on julgustada ka teisi tööandjaid palkama vähenenud töövõimega inimesi ja leidma lahendusi töökohtade kohandamiseks (näiteks http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/mida-mitmekesisem-meeskond-seda-loovamad- tulemused?id=81979145 ). Detsembris 2018 on ilmunud EPL-i vahel töövõime erileht (https://issuu.com/epl.ee/docs/marka_voimalust_2018). On toimunud ka töövõime foorum, kus uuringutekeskus Centar jagas tööandjatele rahvusvahelisi praktikaid ja kogemusi vähenenud töövõimega inimeste kaasamisest ettevõtetesse. Veebikeskonna PARE lehel on lisandunud materjale vähendanud inimeste kohta (https://www.pare.ee/uhisuse-uudised ). Partnerina osales teavitustegevuste elluviimises ka Sotsiaalkindlustusamet, kes teavitas tööealisi puudega inimesi puude tähtaja saabumisest ning korduvekspertiisi taotluse esitamise võimalustest. Selleks on Sotsiaalkindlustusamet lähtuvalt korduvekspertiisi tähtaja saabumisest ajavahemikus 01.01.2018-31.12.2018 väljastanud kokku 26 570 teavitust, millest tähtkirjaga teavitus on saadetud 24 064-le inimesele, lihtkirjaga teavitus on saadetud 1733-le inimesele ning e-postiga teavitus 773-le inimesele. Vastavaid kirju saadeti nii eesti kui vene keeles. 2019: 2018. aasta lõpus alustatud sotsiaalkampaania „Pole hullu“ jätkus 2019. aasta jaanuaris ja veebruaris. Delfis, Maalehes ja EPL-is avaldatud kampaania artiklid ja videod said 50 262 vaatamist/ lugemist. Tegijad.ee sai kampaania esimesel lainel 35 638 uut külastust, nendest 24 806 vaatasid ära mõne video. Digimeedias oli bännereid nähtud 10,9 miljonil korral (sisaldab korduvaid vaatamisi). Kampaania teine laine viidi läbi mais 2019. Teisel lainel toetas telekampaaniat uudisvoo reklaam Facebookis. Teleklippe näidati 1459 korda. Keskmine nägemissagedus sihtrühmas oli 7,4 korda (esmasesse sihtrühma kuuluvad 16. - 45. aastased). Kokku nägi Facebookis karusell-reklaami 222 843 erinevat inimest (sh nii eesti- kui ka venekeelsed postitusi), kokku toimus 500 249 kuvamist ja 8631 klikki. Tegijad.ee sai kampaania teisel lainel 9556 uut külastust. Nendest 4229 vaatasid ära mõne video. Digikampaania kaudu tuli 5915 külastust. Samuti toodeti ja näidati ETV-s kümnest saatest koosnevat saatesarja “Iseolemine” (järele vaadatav https://etv.err.ee/otsing?phrase=iseolemine), mille eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, kujundades selleks Eesti elanikes positiivseid hoiakuid vähenenud töövõimega inimeste suhtes. Saate esmaesitusi ja kordusi vaatas vähemalt 293 000 inimest (koos järele vaatamisega 304 000). Tööandjate Keskliit jätkas maini 2019 septembris 2018 alustatud kampaaniat, mis on suunatud tööandjate kanalites teadlikkuse tõstmisele töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisele suunatud teavitustegevustest. Koostööd jätkati ka teisel poolaastal. Selle raames on korraldatud kolm Tööandjate Ühisuse kohtumist, mis keskendusid parimate praktikate ja kogemuste vahendamisele vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel ning töövõime toetamise süsteemile tööandjate seas laiemalt. Samuti jätkati Tööandjate Keskliidu infokirja Vabriku eriväljaannete väljaandmisega nii elektrooniliselt kui ka paberil trükiväljaandena. Laiemale avalikkusele suunatud teavitustegevustest korraldas Sotsiaalministeerium Arvamusfestivali raames kaks arutelu: “Mis siis saab, kui ma hulluks lähen”, mille käigus arutleti selle üle, mida teha vaimse tervise häirete ilmnemise puhul, kas ja kuidas need häired mõjutavad inimese töötamist, kuidas aidata vaimse tervise probleemiga kolleegi või sõpra. “Erinevus rikastab, aga mis siis, kui ma ei taha olla rikas?”, kus arutleti selle üle, kuivõrd on Eesti ühiskonnana tegelikult veel valmis erinevustega/erisustega leppima, otsiti vastust küsimusele, kuidas erinevused näiteks töösuhteid mõjutavad ning mida teha, et erinevusest tingitud konflikte vähendada. Big Idea Group OÜ-ga viidi 2019 aasta IV kvartalis läbi kampaania „Ava meeli“ , mille eesmärk on toetada meelepuudega inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, kujundades selleks Eesti elanikes positiivseid hoiakuid meelepuudega inimeste suhtes. Kampaania on jätk 2017. aasta kampaaniale „Ära 23 põe“ ja 2018. aasta kampaaniale „Pole hullu“. Kampaania avaüritusel 29. septembril, rahvusvahelisel kurtide päeval, korraldati viipekeele õppimise aktsioon sotsiaalmeedias. Televisioonis jõudsid kampaaniasõnumid 69,8% sihtgrupist (esmane sihtrühm oli 16-45-aastased mehed ja naised). Online meedias kogus kampaania 8 015 658 näitamist, mis konverteerusid 22 627 korral klikkideks, millest enamus tuli Facebookist. Sisuturundusartikleid loeti Postimehes kokku 3 864 korral. Kampaania materjalid on kättesaadavad kodulehelt www.tegijad.ee. Partnerina osales teavitustegevuste elluviimises ka Sotsiaalkindlustusamet, kes teavitas tööealisi puudega inimesi puude tähtaja saabumisest ning korduvekspertiisi taotluse esitamise võimalustest. Selleks on Sotsiaalkindlustusamet lähtuvalt korduvekspertiisi tähtaja saabumisest ajavahemikus 01.01.2019-31.12.2019 väljastanud kokku 5 977 teavitust, millest postiga teavitus on saadetud 1 985-le inimesele ning e-postiga teavitus 3 992-le inimesele. Vastavaid kirju saadeti nii eesti kui vene keeles. 2020: 2020. aasta esimesel viiel kuul toodeti ja näidati ETV-s kümnest saatest koosnevat saatesarja “Iseolemine” 4. hooaeg (järele vaadatav https://etv.err.ee/otsing?phrase=iseolemine), mille eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, kujundades selleks Eesti elanikes positiivseid hoiakuid vähenenud töövõimega inimeste suhtes. Saate esmaesitusi ja kordusi vaatas vähemalt 315 000 inimest (koos järele vaatamisega 348 000). Saatesarja Iseolemine 4. hooaja vaatajaskond oli kokku ligi 15% suurem kui 3. hooajal (348 000 vaatajat aastal 2020, võrreldes 304 000 vaatajaga 2019 aastal). Samuti ületas 4. hooaja saate veebist otsevaatajate arv aasta varasema tulemuse ligi 2,8 kordselt (1400 vaatajat aastal 2020, võrreldes 500 vaatajat 2019. aastal). Seoses riigis välja kulutatud eriolukorraga otsustas Sotsiaalministeerium hetkel mitte sõlmida koostöölepingut Tööandjate Keskliiduga 2020. aasta tegevuseks, mis oleks olnud suunatud tööandjate kanalites teadlikkuse tõstmisele töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisele suunatud teavitustegevustest. Tööandjate Keskliiduga planeeritavate tegevuste oluliseks osaks oleks olnud ka kontaktkohtumised, mida ei oleks olnud võimalik eriolukorra tõttu korraldada. Lisaks on tööandjad kriisiolukorras hõivatud eelkõige olukorraga toimetulekuga ning neid on keeruline muude teemadega adresseerida. 2020. aasta teisel poolel tehti aga ettevalmistavad tegevused 2021. aastaks, et Tööandjate Keskliiduga oleks võimalik koostööd jätkata (vastav hankeleping sõlmiti detsembris 2020). Sotsiaalkampaania korraldamise osas tehti 2020. aasta esimeses pooles otsus tegevuste peatamiseks, kuna puudus teadmine, mis olukord sügisel on. Otsuse tegemisel lähtuti Terviseameti hinnangust, et tõenäoliselt sügisel pandeemia jätkub ning vajalikud võivad olla uued piirangud, mistõttu kampaania planeerimine ja läbiviimine 2020. aastal ei oleks olnud mõistlik. 2020. aasta lõpu seisuga ei planeerita kampaaniat ka järgnevaks aastaks. Partnerina osales teavitustegevuste elluviimises ka Sotsiaalkindlustusamet, kes teavitas tööealisi puudega inimesi puude tähtaja saabumisest ning korduvekspertiisi taotluse esitamise võimalustest. Selleks väljastas Sotsiaalkindlustusamet lähtuvalt korduvekspertiisi tähtaja saabumisest ajavahemikus 01.01.2020-31.03.2020 kokku 1 180 teavitust, millest postiga teavitus saadeti 905-le inimesele ning e- postiga 275-le inimesele. Perioodil aprill – juuli 2020 korduvekspertiisi teavituskirju ei saadetud. Põhjuseks riigis välja kulutatud eriolukord ning sellest tulenevalt kehtivate puudeotsuste pikendamine 6 kuu võrra. Perioodil august – detsember 2020 väljastati kokku 5285 teavitust, millest lihtkirjana 283-le ning e-postiga 5002-le inimesele. Kogu aasta vältel on seega saadetud 6465 teavitust (lihtkirjana 1188- le ning e-postiga 5277-le inimesele). Vastavaid kirju saadeti nii eesti kui vene keeles. Tööealise elanikkonna seas on teavituste arv aga iga aastaga jäänud vähemaks, sest kirju ei saadeta neile, kellel töövõime ja puue lõpeb samal ajal. Seda põhjusel, et neid teavitab juba Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusameti poolt lähevad kirjad vaid neile, kes suunduvad esimest korda nn vanast süsteemist uude, lastele, kes saavad 16 ning neile, kes on taotlenud ainult puuet või on puude ja töövõime kestused erinevad. Igakuiselt on korduvekspertiiside päringus 4000-6000 inimest (kõik vanusegrupid), kus tööealisi on suhteliselt väike hulk. Lisaks vähendas 2020. aasta kirjade arvu ka eriolukord, kui aprillist juulini teavituskirju ei saadetud. 2021: 2021. aasta teavitustegevuste elluviimiseks sõlmiti koostööleping Eesti Tööandjate Keskliiduga, kus teavituse fookuses on vaimse tervise teemad, nii juba olemasolevate probleemide lahendamise pinnalt kui ka tööandjate seas teadlikkuse tõstmiseks võimalike ennetustegevuste osas. Samuti on planeeritud nii tööandjate hoiakute väljaselgitamine (uuring), tööandjate võrgustikutöö edasiarendamine kui ka koostöö ja teavitustegevus erinevate partneritega vaimse tervise teemadel. Detailsemalt viidi perioodil jaanuar-mai 2021 läbi järgmised tegevused: - Uuringu „Tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste värbamise suhtes“ (kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel) läbiviimine ja tulemuste tutvustamine 20.05.2021 Sotsiaalministeeriumile. Laiemale avalikkusele tutvustatakse uuringut juunis 2021. Antud uuringu 24  andmekogumine toimus veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil, kus kokku küsitleti 861 tööandjat, kelle asutuses töötab vähemalt 2 töötajat. Analoogsed uuringud viidi läbi ka aastatel 2015 (kättesaadav SIIT) ja 2017 (kättesaadav SIIT), mistõttu annab 2021. aasta kordusuuring ülevaate perioodil 2015–2021 toimunud muutustest seoses vähenenud töövõimega inimeste värbamise ja töötamisega, samuti tööandjate probleemidest ning hoiakutest. Uuringust järeldus, et Eestis, kus on 2021. aasta aprilli seisuga ca 102 000 vähenenud töövõimega inimest ja töövõimetuspensionäri (Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa andmete põhjal), moodustades omakorda 12% tööealisest elanikkonnast, on riikliku statistika andmetel 16–64-aastaste töötavate vähenenud töövõimega inimeste arv perioodil 2015-2019 suurenenud ca 4200 inimese võrra ning tööhõive antud sihtrühmas kasvanud 48,7%-lt 52,1%-le. Antud uuringu andmetel suurenes perioodil 2015–2021 ka vähenenud töövõimega inimesi palganud tööandjate osakaal, kasvades 29%-lt 33%-le (antud näitaja on suurenenud eelkõige avalikus sektoris), mis näitab töövõimereformile seatud eesmärkide suunas liikumist. Uuringust järeldus ka, et vähenenud töövõimega inimeste tööhõive tõstmiseks on esmajärjekorras mõistlik panustada teenustesse, mis toetavad sihtgrupi konkurentsivõimet tööturul, näiteks karjäärinõustamine, täiendkoolitused ja ümberõpe. Samuti anti uuringuga soovitused edasiste kommunikatsiooni ja teavitustegevuste planeerimiseks, kus olulisteks märksõnadeks on teadlikkuse parandamine riiklikest toetusmeetmetest vähenenud töövõimega inimeste värbamisel, tööandjate teadlikkuse suurendamine antud sihtgrupi eripäradest, sh et tööandjad omaksid arusaama, et vähenenud töövõimega inimene võib vajada teistest töötajatest erinevaid töötingimusi, töölaadi ning koormust. Oluline on ka teavitustöö venekeelses sihtrühmas, võttes arvesse regionaalseid erinevusi. - Võrgustikutöö edendamine Tööandjate Ühisuses, et tõsta tööandjate teadlikkust vähenenud töövõimega inimeste värbamisest ning vahetada kogemusi ja häid praktikaid. Antud tegevuse raames uuendati Tööandjate Ühisuse veebileht: Töövõimereform - PARE; 15.01.2021 viidi läbi veebiseminar teemal „Kuidas luua kaasavat töökeskkonda“ (järelvaadatav SIIT), millest võttis osa enam kui 70 tööandjat, muuhulgas andis Maxima Eesti hea praktika näitena ülevaate vähenenud töövõimega inimeste kaasamisest; 06.04.2021 viidi läbi veebiseminar „Vähenenud töövõimega inimeste õigused töösuhetes“ (järelvaadatav SIIT) ning 18.05.2021 veebiseminar „Hoiakute ja mõtteviisi kujundamine organisatsioonis“, kus Microsoft rääkis oma kogemuslugu hoiakute muutmisest ja kultuuri transformatsioonis (järelvaadatav SIIT). Aruande perioodi lõpuks oli Tööandjate Ühisuses liikmeid 45 ning värskemad liitujad olid: Manpower OÜ, Maxima Eesti OÜ, PILK MTÜ, OÜ Pesuekspert, Coop Pank ja Enics Eesti. - 25.03.2021 toimus tööandjatele veebikonverents „Tuulelohe lend“ ning täpsemalt teemal „Kes on võitjad muutuvas maailmas?“. Antud konverentsil oli ka eraldi paneel teemal „Töötamise muutunud iseloom ja juhtimine“, mis keskendus muutustele tööturul ja töösuhetes ning arutlusel oli ka vähenenud töövõime ja paindlikud töösuhted. Ettekande tegi Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich, paneelis osalesid Kärt Kinnas (PARE), Ülle Matt (Swedbank), Maris Viires (CV Online) ja Tuuliki Poom (ABB). Lisaks saadeti 15.04.2021 ka enam kui 2000-le kontaktile ETKL-i elektrooniline uudiskiri, mis sisaldas muuhulgas toimunud seminaride infot ja materjale. - 30.03.2021 viidi läbi ETKL-i ja Eesti Töötukassaga koostöös veebiseminar teemal „Terviseprobleemidega töötajate toetamise võimalused“ (järelvaadatav SIIT). - 19.05.2021 toimus tööandjatele suunatud venekeelne teavitusüritus, kus teemadest käsitleti kroonilisi haigusi, mis on samuti üheks töövõime vähenemise põhjuseks. - 22.04.2021 viidi läbi koostöös MTÜ-ga Peaasjad veebiseminar „Kuidas hoida enda ja oma meeskonna vaimset tervist ning toetada vähenenud töövõimega inimesi?“ (järelvaadatav SIIT). Samuti viidi läbi küsitlus ettevõtete seas, selgitamaks, milline on ettevõtte ja kogu organisatsiooni emotsionaalne enesetunne, sh muutused kriisist tingituna. Küsitluses osales 200 organisatsiooni ja selle koondtulemused on: küsitlust täideti 7777 korral: depressiooni tunnuseid oli 35% vastanutest, üldistunud ärevuse tunnuseid 33% vastanutest, sotsiaalärevuse tunnuseid 20% vastanutest ning uneprobleemide tunnuseid 37% vastanutest. Ettevõtted said küsitluse läbiviijalt ka praktilisi soovitusi ja nõuandeid, kuidas organisatsioonis töötajaid toetada. - Koostöös MTÜ-ga Peaasi, toimus märtsikuus ka vaimse tervise vitamiinikuur (vt. SIIT) Vitamiinikuuri visuaale näidati kokku üle 3 600 000 korra (teles, sotsiaalmeedias, Youtube kanalis, plakatite kaudu jne). Omapoolsete tegevustega toetas kampaaniat 30 partnerorganisatsiooni ja osales üle 200 ettevõtte ning 400 õpetaja üle kogu Eesti koos oma õpilastega. Kokku jagati: 89 nippi, mida igaüks saab kodus proovida vaimse tervise hoidmiseks, 46 nippi, mida meeskondadega proovida ning 42 25  tegevusideed õpetajatele ja 70 vestluskaarti vaimse tervise vitamiinide üle arutlemiseks. Lisaks loodi 152 videominutit vaimse tervise vitamiinide teemal. - Aprillis ja mais ilmus kaks Tööandjate Keskliidu uudiskirja „Tööandjate Sõnumid“, kus kajastati aasta esimeste kuude tegevusi tööandjate suunal ning aprillis oli eetris ETKL-i podcast, milles räägiti paindlikest töösuhetest – teema, mis puudutab olulisel määral ka vähenenud töövõimega inimesi (podcasti saab järelkuulata SIIT). Teisel poolaastal jätkas Eesti Tööandjate Keskliit aktiivselt teavitustegevustega vaimse tervise teemadel: - 16.06.2021 tutvustati veebiüritusena uuringu „Tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste värbamise suhtes“ tulemusi avalikkusele (v.t Sotsiaalministeeriumi pressiteade). Uuringuga kaardistati tööandjate hoiakud ja teemavaldkonnad, millede tulemusi võeti arvesse ka Tööandjate Keskliidu poolt läbiviidud teavitustegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Uuringu tulemusete avalikustamisega tõsteti nii tööandjate kui ka laiema avalikkuse teadlikkust, millised on takistused vähenenud töövõimega inimeste rakendamiseks tööturul, kus on kitsaskohad ja millist infot või tuge tööandjad vajavad. - Tööandjate Ühisuse võrgustikutöö raames toimus 14.09.2021 veebiseminar “Tööandja roll vähihaige töötaja toetamisel”, kus keskenduti teemadele, milline on tööandja roll vähki haigestunud töötaja toetamisel ning kuidas saab tööandja kaasa aidata sujuvale tööellu naasmisele? Esinejateks olid Kati Tillemann (TalTech õppejõud) ning doktor Kaiu Suija (Lõuna-Eesti Vähiühingu looja ja Vähihaigete Toetusravi SA tegevjuht ning vähiarst) (v.t SIIT). 16.11.2021 viidi läbi veebiseminar tööandjatele teemal „Vaimse tervise parimad praktikad“, kus räägiti vaimsest tervisest ja tutvustati parimaid praktikaid. Oma kogemusi jagasid eksperdid Häirekeskusest, MTÜ-st Personalijuhtimise Ühing PARE ja Tervise Arengu Instituudist (vt. SIIT). 23.11.2021 korraldati koostöös MTÜ-ga Peaasjad veebiseminar vaimse tervise teemal, kus psühholoog Tuuli Jonolainen tegi ettekande „Vaimne tervis ja töö – kuidas mõjutab ja kuidas aidata?“ ning Tamo Vahemets ettekande „Eesti Energia kogemus ja praktikad töötajate vaimse tervise toetamisel“ (v.t SIIT). Lisa- ja detailinfo ürituste kohta on leitav nii PARE veebilehelt (v.t SIIT) kui ka Tööandjate Keskliidu töövõimereformi alalehelt (v.t SIIT). Tööandjate Ühisuse liikmed on nii liikmesorganisatsioonide kui üksikisikute tasandil olnud aktiivselt kaasatud mitmetesse töövõimereformiga seotud tegevustesse, sh on ühisuse liikmeid kaasatud kõneisikutena ja kogemuste jagajana teavitustegevustesse. Ühisuse liikmete arv on 45. - Oktoobris 2021 anti välja Tööandjate Keskliidu uudiskirja “Tööandjate Sõnumid" erinumber, mis keskendus töövõimereformi teemadele, sh muutunud töösuhetele ja vähenenud töövõimega inimeste kaasamisele (uudiskirja saab lugeda SIIT). - Detsembris 2021 valmis vaimse tervise elektrooniline esmaabikapp, mis on praktiline tööriist nii organisatsioonidele kui töötajatele, pakkudes lihtsasti kasutatavaid infomaterjale ning koondades parimad praktikad ja nõuanded vaimse tervise teemadel. Esmaabikapi leiab Tööelu portaalist. Esmaabikapi kui tööriista praktilisus seisneb selles, et antud materjale on võimalik lihtsalt kombineerida organisatsiooni enda materjalidega või kohandada neid enda vajadustele vastavaks ja seda nii töötaja kui meeskonna vaadetest. Vaimse tervise elektroonilise esmaabikapi panid kokku Tööandjate Keskliit ja MTÜ Peaasjad, kaasa aitasid nii Tervise Arengu Instituut, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Tööinspektsioon ja Töötukassa. Inspiratsiooni saadi ka Häirekeskuse enda töötajate jaoks loodud esmaabikapist. Esmaabikapiga seotud meediakampaania viidi läbi perioodil 14.12-21.12.2021, sh ilmusid koostöös EPL Ärilehe ja Postimehega lood vähenenud töövõimega inimestest ja neid värbavatest ettevõtetest nagu Swedbank, Maxima ja Töötukassa. Lisaks tehti koostöös suunamudija Helen Adamsoniga vaimse tervise teemadel toetavad videod, mis suunasid vaatajad Tööelu portaali leidmaks rohkem infot esmaabikapi kohta. Suunamudija kaasamise eesmärk oli kõnetada eelkõige nooremaid inimesi. Helen Adamsoni postitused on järelvaadatavad ja koondatud tema Instagrami lehele. Lisaks saadeti info esmaabikapist ka Tööandjate Keskliidu partneritele ning seda jagati elektroonilistes kanalites pressiteadete, uudiskirjade ja sotsiaalmeedia kaudu. Samuti levitati infot veebilehtedel nagu personaliuudised.ee ning sekretär.ee (v.t SIIT) ning ka näiteks 14.12.2021 Kuku raadios, kus kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa andis intervjuu pärastlõunaprogrammis vaimse tervise teemadest töökeskkonnas. - Novembris 2021 anti välja tööandjate ja töötajate kogemuslugude kogumik „Kõik inimesed on tööturule oodatud“, kus kajastati inspireerivaid lugusid ja praktilisi näpunäiteid kümne ettevõtte ja kümne töötaja näol. Kogumikus räägiti krooniliste haiguste, liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega 26  inimestest, kuid lisaks füüsilise puudele ka vaimse tervise teemadel fookusega ennetustegevusel. Kogumikus tutvustatud ettevõtted, kes oma kogemusi jagasid vähenenud töövõimega inimeste värbamisel, on erinevatest tegevusvaldkondadest nagu kaubandus, turvateenused, tekstiilitööstus, hoolekandeteenused, IT-sektor, jäätmete- ja ringmajandus, siseturvalisus ning tööturuteenused. Kogumiku erinevad näited aitavad näha vähenenud töövõimega inimeste rakendamist kui võimalust, mitte piirangut. Kogumik valmis eesti ja venekeelsena ning nii paberkandjal (300 eksemplari eesti ja 300 eksemplari vene keeles) kui elektrooniliselt levitamiseks (v.t eesti keeles SIIT ja vene keeles SIIT). Paberkandjal trükised jaotati nii trükise osas koostööd teinud organisatsioonidele, ettevõtetele ja asutustele kui ka Tööandjate Keskliidu liikmetele ja partneritele, Eesti Töötukassale, Tööinspektsioonile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja EAS-i Maakondlikele arenduskeskustele. Elektrooniliselt on kogumik kättesaadav nii Tööandjate Keskliidu ja PARE veebilehtedel, kuid lisaks levitati infot kogumiku kohta ka keskliidu sotsiaalmeedia kaudu ja e-kirjade teel. Teavitustegevuste osas teavitas partner Sotsiaalkindlustusamet perioodil 01.01-31.05.2021 tööealisi puudega inimesi puude tähtaja saabumisest ja korduvekspertiisi taotluse esitamise võimalustest e-posti teel 1676 korral ning lihtkirja saatmise teel 352 korral. Seega saadeti teavituskirju kokku 2028 adressaadile. Teisel poolaastal saadeti teavituskirju e-posti teel 2322 korral ning lihtkirjana 419 korral. Kokku saadeti aasta jooksul 4769 teavituskirja e-posti ja lihtkirjana nii eesti kui vene keeles. 2022: 2022. aastal oli planeeritud teavitustegevusi ellu viia vajaduspõhiselt ning eesmärgiga pöörata tähelepanu töövõime hindamisega seotud olemasolevatele infomaterjalidele ning vajadusel nende ajakohastamisele ja uuesti levitamisele. 2022. aasta esimesel poolel uuendati Sotsiaalministeeriumi veebilehekülg, kus töövõime hindamisega seotud info jääb edaspidi kättesaadavaks alalehelt „Töövõime toetamise süsteem“. Kuna kodulehe uuele platvormile liikumisega ei olnud tehniliselt võimalik vanast veebist infot üks-ühele ümber tõsta, selekteeriti olemasolev ja toodi üle vaid olulisim ja aktuaalseim info arvestades sealjuures tavakasutaja vaadet. Veebilehe uuendusega hinnati seega ümber info vajadus ja/või korrigeeriti olemasolev, samas oli ja on ka edaspidi tagatud oluliste juhendmaterjalide (näiteks töövõime hindamise metoodika ning töövõime hindamise põhimõtteid ja taotluse täitmise juhiseid lihtsas keeles) kättesaadavus. Varasemalt läbi viidud teavituskampaaniate materjale 2022. aastal ei levitatud, kuid tegevust ja selle vajalikkust hinnatakse uuesti 2023. aastal võimalusega materjale ajakohastada ning korduv kasutada. Partner Sotsiaalkindlustusamet osales teavitustegevustes teabekirjade saatmisega, mil perioodil 01.01- 31.05.2022 teavitati tööealisi puudega inimesi puude tähtaja saabumisest ja korduvekspertiisi taotluse esitamise võimalustest e-posti teel 718 korral ning lihtkirja teel 68 korral. Seega saadeti teavituskirju kokku 786 adressaadile. Perioodil 01.06-31.12.2022 saadeti teavituskirju e-posti teel 875 korral ning lihtkirja teel 80 korral. Kokku saadeti 2022. aastal teavituskirju 1741 adressaadile. 2023: Aasta esimesel poolel Sotsiaalministeeriumi poolt töövõime hindamise ning töövõime toetamise süsteemiga seotud teavitustegevusi ellu ei viidud. TAT tegevuskavas on viimastel aastatel teavitustegevused kavandatud vajaduspõhiselt, mistõttu ka 2023. aastal kui TAT viimasel rakendusaastal uusi kampaaniaid ega infoüritusi läbi ei viida. Partner Sotsiaalkindlustusameti osas aga oli tegevuskavasse jätkuvalt planeeritud teavituskirjade edastamine tööealistele puudega inimestele puude tähtaja saabumisest ja korduvekspertiisi taotluse esitamisest, kus perioodil 01.01-31.05.2023 edastati teateid e-postiga 461 ja lihtkirja teel 17 korral. Hinnang: tegevuste elluviimine on olnud eesmärgipärane, kuid lähtuvalt töövõimereformi järkjärgulisele käivitamisele, oli 2015. aasta teavitustegevuste maht planeeritust väiksem ning mitmete tegevuste ajaraamid nihkusid 2016. aastasse. 2016. aastal jätkati tegevuste elluviimisega ning teavitustegevuste peamine rõhk jäi aasta teise poolde ehk aega vahetult enne ja pärast uuele töövõime hindamissüsteemile üleminekut (01.07.2016). 2016. aasta lõpus keskenduti mitmete teavitus- kampaaniate raamhankemenetluste ettevalmistusse perioodini 2020, toetades nii kampaaniate paremat korraldust kui ka tagades terviklikuma lähenemise nende eesmärgipärasel elluviimisel. 2017. aasta esimesel poolel leiti teavituskampaaniateks koostööpartnerid ja aasta teisel poolel alustati kampaaniate elluviimisega, mida muuhulgas toetas ka telesaate „Iseolemine“ eetris olek ERR kanalites ning muud teabe- ja infovahetused sihtgrupi esindajatele. 2018. aastal on teavitustegevused jätkunud 2017. aastal sõlmitud raamlepingute piirides, mil aasta esimesel poolel viidi läbi ettevalmistavad tegevused ning aasta teises pooles vaimse tervise alast teadlikust rõhuvad teavituskampaaniad käivitusid plaanipäraselt. 2019. aasta esimese viie kuu teavitustegevused jätkusid valdavalt 2018. aastal sõlmitud lepingute 27  piirides. Lisaks sellele valmistati saatesarja „Iseolemine“, mille vastuvõtt televaatajate poolt oli saabunud tagasiside põhjal positiivne. Teise poolaasta teavitusüritused ja kampaaniad kulgesid plaanipäraselt. 2020. aastal seoses riigis välja kulutatud eriolukorraga otsustas Sotsiaalministeerium mitte sõlmida koostöölepingut Tööandjate Keskliiduga 2020. aasta tegevuseks. Peatati ka sügisene sotsiaalkampaania. Tegevused, mida õnnestus läbi viia enne eriolukorra väljakuulutamist, olid eesmärgipärased ning kulgesid plaanipäraselt. Aasta teisel poolel keskenduti kommunikatsioonitegevuste planeerimisel pigem ettevalmistavatele töödele 2021. aastaks. Eriolukord mõjutas mõningasel määral ka partneri Sotsiaalkindlustusameti poolt saadetavate teavituskirjade mahtu, kuna eriolukorra tõttu pikendati kehtivaid puudeotsuseid 6 kuu võrra, mis omakorda vähendas saadetavate kirjade arvu. Sotsiaalministeerium pikendas 2020. aasta lõpus ka TAT-i abikõlblikkuse perioodi, mis annab võimaluse jätkata töövõimereformi kommunikatsiooniga, sh partneri vastavate tegevustega ka järgnevatel aastatel. 2021. aasta esimeses pooles kulges koostöö Eesti Tööandjate Keskliiduga eesmärgipäraselt ning planeeritud teavitustegevused viidi edukalt ellu. Aasta teisel poolel jätkas Eesti Tööandjate Keskliit teavitustegevuste elluviimist, täites aasta lõpuks koostöölepinguga 2021. aastaks seatud eesmärgid kokkulepitud mahus. Hinnang koostööle ning teavitustegevuste erinevatele käsitlustele, viisidele ja sihtgrupiga hõlmatusele oli Sotsiaalministeeriumi vaates väga hea. Olenemata COVID-19 mõjutustest ja piirangutest, kus näiteks seminarid viidi läbi veebis, leidsid vaimse tervise teemad piisavalt kajastust erinevate teavitusviiside ja -kanalite kaudu. Keskliidu laiapõhjaline koostööpartnerite võrgustik aga võimaldas vaimse tervise teemadega jõuda oluliste sihtgruppideni. Koostöö tervikuna Eesti Tööandjate Keskliiduga töövõimereformi teemaliste teavitustegevuste elluviimisel hõlmas perioodi 2017-2021, kus erinevate tegevuste (kampaaniad, meediakajastused, uuringud, infovahetus sotsiaalmeedia kanalites, üritused/seminarid, kohtumised ning teavitusmaterjalid) kaudu jõuti väga paljude tööandjateni, sh toetati sõnumit vähenenud töövõimega inimeste olulisusest ja potentsiaalist tööturul. Tõusis nii tööandjate teadlikkus kui ka valmisolek värvata vähenenud töövõimega inimesi. 2022. aasta esimesel ja teisel poolel Sotsiaalministeeriumi poolt teavitustegevusi ellu ei viidud, kuna tegevus oli planeeritud vajaduspõhisena ning antud asjaolu hinnates vajadust täiendavateks teavitusteks ei tekkinud. Samas planeeritakse vajaduspõhine teavitustegevus ning olemasolevate materjalide ajakohastamise ja korduvkasutatavuse seisukohalt hindamine ka 2023. aasta tegevuskavasse. Partneri Sotsiaalkindlustusameti poolt saadeti 2022. aastal igakuiseid teabekirju peamiselt e-posti, vähemal määral ka lihtkirja teel. 2023. aasta esimesel poolel Sotsiaalministeeriumi poolt teavitustegevusi ellu ei viidud, küll aga jätkas partner Sotsiaalkindlustusamet teabekirjade edastamist. Alamtegevuse nr ja 2.1.4. Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse arendamine nimetus4 Tegevuse või 01.01.2015-31.12.2023 Tegevuse või 01.07.2015-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Töövõime alase poliitika teadmispõhisust arendavad õppereisid, seminarid, koolitused (20.10.2015-...) 2015: 20.10.2015 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg Viljandis konverentsil "Registrid ja suurandmed statistikas", et omandada vajalikku teavet töövõime hindamise andmete kasutamisega seonduvalt. 12.02.2016 korraldati koostöös Eesti Töötukassaga Sotsiaalministeeriumis koolitus „Psüühilise häirega inimeste toetamine töökohal“, kus koolitajaks oli Anneli Valdmann Arengukeskusest Avitus. Koolitusel leidsid käsitlust teemad: sagedamini esinevad psüühilised erivajadused – ärevushäired, meeleoluhäired, hüperkineetilised häired, isiksusehäired, sõltuvushäired jt; toetavad tegurid töökohal – paindlik, osaajaga- ja kaugtöö; töökeskkond; tööaeg; tugiisik; töövõime ja tööharjumuste parendamine; meeskonna hoiakud ning kriisiolukorrad. 4 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 28 2016: 19.02.2016 osales Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Alo Raun seminaril Tallinnas „Maailma parimad kampaaniad tervishoiukommunikatsioonis“, kus tutvustati kommunikatsioonipraktika parimaid näiteid tervishoiu valdkonnas. 26.05.2016 viis Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR läbi töövõimereformi finantsmudeli kasutajakoolituse Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusameti esindajatele praktilise töö vormis. 9-11.06.2016 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg Ljubljanas, Sloveenias toimunud EUMASS (European Union of Medicine in Assurance and Social Security) kongressil, kus kogunesid üle maailma olulisemad töövõime hindamisega tegelevad organisatsioonid ja eksperdid. Kongressil riikide esindajad tutvustasid töövõime hindamise valdkonnas esinevaid probleeme, tehtud reforme, kasutatavaid metoodikaid ja hindamisvahendeid. 2017: 26-29.04.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg Saksamaal Hamburgis õppevisiidil, et omandada teadmisi praktikatest, milliseid lähenemisi või metoodikaid kasutavad teised riigid selgitamaks välja töövõimekaoga noorte abivajadus ning kuidas aktiveeritakse püsiva tervisekahjustusega noori. Teema aktuaalsus tuleneb Eesti näitest, kus vähenenud töövõime ja püsiv tervisekahjustus on noorte seas üks olulise tähtsusega mitteaktiivsuse põhjustest. 3.-7.07.2017 viibisid Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna töövõime poliitika juht Arne Kailas ning peaspetsialist Sabina Trankmann Suurbritannias Londonis õppevisiidil, kus kohtuti tööturuteenuseid osutavate erateenusepakkujatega ja Institute of Employability Professionals esindajatega, osaleti 6.07.2017 konverentsil "IntoWork Convention 2017" ning külastati Department of Work and Pensions ja Jobcentre Guildford’i. Õppevisiidi eesmärgiks oli 2008. aastal Suurbritannias alanud töövõimereformi kogemustega tutvumine, vigadest ning ebaõnnestumistest õppimine, samuti kohtumised vähenenud töövõimega inimestele tööturuteenuseid pakkuvate eraettevõtete esindajatega, et kaaluda teenuste varasemast täielikumat erasektorile üleandmist nii töövõimereformi käigus kui ka selle järgselt. 2018: 28-29.03.2018 osales Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Oskar Lepik Eesti suurimal turunduskonverentsil „Password 2018“, mis keskendus turunduse uuele reaalsusele ja moodsale turundusele. Konverentsist osavõtt suurendas töövõimereformiga seotud kommunikatsioonispetsialisti pädevust, toetades seeläbi ka edasisi TAT-ga seotud teavitustegevuste paremat planeerimist ja elluviimist. 17. augustil 2018 käisid Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna töövõimepoliitika juht Arne Kailas ja nõunik Sabina Trankmann Soomes tutvumas toetatud töölerakendamise metoodika kasutamise võimalustega ja võimaliku koostööga sotsiaalse võlakirja teenuse pilootprojektis. Omandatud teadmisi kasutatakse tööturu teenuste kujundamisel. 3.-6. oktoobril 2018 käis Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna Lii Pärg EUMASS kongressil Maastrichtis. Kongressil osalesid Euroopa ja ka teiste riikide olulisemad organisatsioonid ja eksperdid, kes töövõime hindamisega tegelevad. Üritusel tutvustati töövõime hindamise valdkonna esinevaid probleeme, tehtud reforme, kasutatavaid metoodikaid ja hindamisvahendeid. Samuti tutvustati töövõime hindamise valdkonnas läbiviidud uuringute interpreteerimise põhimõtteid. Osalemise eesmärgiks oli omandada uusi teadmisi töövõime hindamisest ning tutvuda teiste riikide praktikate ja uuemate suundadega. 17.-19. detsembril 2018 käis Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin Soomes tutvumas erivajaduste inimeste tööjõuturule jõudmiseks toetatud töötamise teenuse korralduse ja ühiskondliku mõju osakute projektidega. Omandatud teadmisi on kavas kasutada sarnaste projektide arendamiseks Eestis. 2019: 23.01.2019 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive arengu osakonna töövõime poliitika juht Aarne Kailas Belgias vaimse tervise teemalisel konverentsil, kust sai ülevaade töökeskkonnas vaimse tervise käsitlusest EL tasandil, peamistest probleemidest, võimalikest lahendustest, headest praktikatest. 31.01-1.02.2019 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin ELi tulemuspõhise rahastuse nõuandva platvormi avakohtumisel Luksemburgis. Üritusel saadud teadmised kasutatakse töövõimereformi sihtgrupile mõeldud teenuste tulemustepõhise rahastamiskorralduse arendamiseks ja kujundamiseks. 28.03.2019 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Sabina Trankmann Euroopa Juhtkoerte Föderatsiooni konverentsil Tallinnas. Osalemine võimaldas arendada kontakte sihtrühmaga ning saada uusi teadmisi nägemuspuudega inimeste ligipääsetavusega seotud probleemidest, kaasaarvatud töökohale ja töökohal liikumine. Kogutud materjali kasutatakse kavandatava teavituskampaania jaoks, mille keskmes on meelepuuded. 29 10.-14.04.2019 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg töövõime hindajate rahvusvahelisel kongressil Sloveenias. Kongress keskendus neuroloogiliste ja onkoloogiliste seisunditega töövõimekaoga inimeste haiguspuhkuse, töövõime hindamise ja töövõime taastamise teemadele. Saadud teadmised on abiks töövõime hindamise metoodika edasiarendamiseks. 15.05-16.05.2019 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin ELi tulemuspõhise rahastuse nõuandva platvormi kohtumisel Brüsselis. Kohtumisel saadud infot kasutatakse tulemuspõhise rahastamise arendamiseks. 2020: Aasta alguseks planeeritud õppereisid tühistati koroonaviiruse pandeemia tõttu, samuti ei toimunud koolitusi, seminare, õppereise teisel poolaastal. 2021: Aasta esimeses pooles ei toimunud koolitusi, seminare ega ei osaletud õppereisidel. Teisel poolaastal osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg Euroopa Meditsiinikindlustuse Assotsiatsiooni (EUMASS) veebikongressil. Kongress toimus 16.-17.06.2021, kus tutvustati töövõime hindamise süsteeme, töövõimetust põhjustavate haiguste kulgu ning töövõime toetamise süsteeme, teadusuuringuid ja praktikaid ning valdkonna poliitika arenguid. 2022: Aasta esimeses pooles ei osaletud koolitustel, seminaridel ega õppereisidel. Teisel poolaastal osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson 20-23.09.2022 Tšehhis Prahas toimunud Euroopa Komisjoni tööhõivekomitee (EMCO) mitteametlikul kohtumisel ning puuetega inimeste ja tööturgu käsitletaval konverentsil. Konverentsi teemaks oli erivajadusega inimeste kaasamine tööturule, kus tutvustati ja diskuteeriti erinevate tegurite üle, mis puudutavad erivajadusega inimeste tööturule kaasamise tööhõive paketti. Mitteametlikul tööhõivekomiteel käsitleti muuhulgas teemasid nagu ukrainlaste olukord tööhõives ja komisjoni tööhõive suunised. 2023: Esimesel poolaastal ei osaletud koolitustel, seminaridel ega õppereisidel. Töövõime alase poliitika teadmispõhisust arendavad andmeallikad ja teavikud (ajaraam puudub) 2015-2023 I poolaasta: Tegevusega ei ole alustatud ning elluviimisel lähtutakse vajaduspõhisusest, kas teavikute soetamine toetab töövõime alase poliitika teadmispõhisust. Töövõime alase poliitika teadmispõhisust teotavad poliitikaanalüüsid, analüüsi metoodikad, uuringud, ekspertiisid (01.07.2015-...) 2015: Alustati töövõime alase analüüsi metoodika osas töövõimereformi finantsmudeli loomist, mis toetaks töövõimereformi rakendamise jätkusuutlikkust ning tagaks töövõime skeemi rakendamiseks kuluvate ressursside teadlik ja sihipärane kasutamine. Mudeli loomine oli vajalik, et tekiks senisest efektiivsem töövõime skeemi kulude ja tulude hindamise ning prognoosimise süsteem. Finantsmudeli loomiseks sõlmiti 21.09.2015 hankeleping Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR-ga. 2016: 31.03.2016 võeti vastu töövõimereformi finantsmudel, sh viis Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR 26.05.2016 läbi mudeli kasutajakoolituse Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusameti esindajatele. 2016. aasta teisel poolel valmistati ette hankemenetlus raamlepingu sõlmimiseks aastani 2020, millega tellitakse finantsmudeli edasised arendused, testimised, sisulised ja tehnilised tugiteenused ning koolitustegevused. 2017: Sõlmiti raamleping Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR-ga aastani 2020, et tagada töövõimereformi finantsmudelile ettenähtud funktsionaalsus ja arendamine erinevate tugi- ning arendustegevuste kaudu. 2017. aastal viidi finantsmudeli tööd läbi kahes osas: aasta esimesel poolel võeti vastu finantsmudeli funktsioon, millega saadi vajalik sisend Riigieelarve seadusesse ning aasta teisel poolel lõpetati mudeli uuendused ning täiendavad arendustööd. Töö finantsmudeliga jätkub 2018. aastal. 2017. aastal oli planeeritud läbi viia analüüs koosloome meetodil Töötukassa kaitstud töökoha teenuse arendamisest, võttes arvesse nii teenusepakkujate kui teenuse sihtrühma – vähenenud töövõimega inimeste vajadusi ja võimalusi. Koosloome meetodi eesmärk on suurendada sihtgrupi aktiivsust ja omapoolset vastutust, tagades sellega pikaajalisem tulemus, efektiivsem sihtgrupi vajadustest lähtuv teenuste pakkumine ja ka suurem tööhõive. Kuna algselt oli planeeritud analüüsi sisseost, siis tegevuse planeerimisel selgus, et potentsiaalsete pädevate pakkujate leidmine on keerukas, mistõttu hinnati analüüsi vajadus ja ajaraam ümber. Analüüsi vajaduse jätkudes teostatakse see edaspidiselt ministeeriumi siseselt ja ressurssidest. 2018: Aasta alguses uuendati töövõimereformi finantsmudelit 2017. aasta seireandmetega, mudeli eeldusi valideeriti ja uuendati 2018. aasta Rahandusministeeriumi makroprognoosiga. Mudeli arendamiseks vajalikud arendustööd on valminud sügisel 2018. 30 2018. aastal on olnud ette valmistamisel ka koostöö Eesti Statistikaametiga, eesmärgiga arendada tööpoliitika seireindikaatorite metoodikat ning luua vastav seirekeskkond. Keskkonna loomise ja arendamise osas jätkuvad läbirääkimised Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Statistikaameti vahel (muuhulgas hindab Eesti Statistikaamet, kas ja mis kompetentsidega personali on vaja värvata), mistõttu koostöölepingu sõlmimine jääb aastasse 2019. 2019: Aasta viiel esimesel kuul uuendati töövõimereformi finantsmudeli prognoosieeldused, täiendati mudelit uute seireandmetega ning valideeriti. Mudeli arenduseks vajalikud tööd on valminud sügisel 2019. Juulis 2019 sõlmiti koostöö leping Eesti Statistikaametiga tööpoliitika seireindikaatorite arendamiseks ja seirekeskkonna loomiseks. Lepingu alusel tellitud tööd - tööpoliitika seireindikaatorite metoodika arendamine, andmetöötluse disain ja rakenduse teostus, projekti ülesseadmine ja turvatestimine - on valminud sügisel 2019. 2020: Veebruaris 2020 valmis uuring „Kaitstud töö teenuse tulemused“, milles anti ülevaade kaitstud töö teenuse korraldusest ja tulemuslikkusest ning tehti ettepanekuid, kuidas teenuse tulemuslikkust ja tõhusust parendada, arvestades Eesti senist kogemust ja teistest riikidest kogutud näiteid. Tehtud ettepanekud on aluseks kaitstud töö teenuse väljatöötamiseks, millega tegeleb selleks loodud töörühm, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad. Uuringu lõppraport on kättesaadav Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) kodulehel: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/kaitstud_too_uuring_lopparuanne.pdf. Jaanuaris 2020 sõlmiti uus ning ühtlasi viimane hankeleping töövõimereformi finantsmudeli edasiarenduseks, uuendamiseks ja täiendamiseks ning mille tulemused võeti vastu oktoobris 2020. Mudeli tulemused ja prognoosid on võimaldanud Sotsiaalministeeriumil silma peal hoida töövõimereformi olulistel kuludel ning sihtrühma muutustel. Kuna iga-aastaselt võrreldi prognoose tegeliku olukorraga ja vajadusel tehti korrektuure, siis andis see kindluse, et reformiga liigutakse edasi eesmärgipäraselt ning õiges suunas. Lisaks on finantsmudeli tulemused ja teostatud analüüsid olnud oluliseks sisendiks, et anda hinnang kogu töövõimereformi läbiviimisele. Kevadel viidi läbi ka hankemenetlus leidmaks pakkujat, kes teostaks uuringu tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamisest ja teostaks rahvusvahelise võrdluse. Leping töö teostajaga sõlmiti 01.09.2020 ning töö tulemused võetakse vastu mais 2021. Tellitud töö peamisteks eesmärkideks on tööalase rehabilitatsiooni teenuse analüüs, mille tulemusena antakse eksperthinnang senisele meetmes osalemise tulemuslikkusele, efektiivsusele ja võimalusel mõju kestusele ning ülevaade meetme kitsaskohtadest nii teenusesaajate, -korraldajate kui -osutajate vaatenurgast. Samuti tehakse vähemalt viie riigi näitel erinevate teenuseosutamise viiside rahvusvaheline võrdlus, sh kokkupuude taastusravi ja sotsiaalse rehabilitatsiooniga. Lähtuvalt Eestis kehtiva süsteemi kitsaskohtadest ning rahvusvaheliste praktikate analüüsist, formuleeritakse uuringu tulemusena konkreetsed ettepanekud rehabilitatsiooni teenuse korralduse, sisu ja süsteemi muutmiseks ning antakse hinnang, milline on muudatuste rakendumise mõju, s.h. teenuse kulude suurus. 2020. aastasse oli planeeritud ka töövõimetoetuse süsteemi rahvusvaheliste praktikate analüüs, milleks sõlmiti septembris 2020 käsundusleping isikuga, kes kokkuleppe kohaselt kaardistab ja süstematiseerib töövõimetoetuse ja töövõimetoetuse laadsete toetuste maksmise aluste rahvusvahelist praktikat, sh tuues välja toetuste suuruste, kasvu ja vähendamise kujunemise põhimõtted ning seosed töötushüvitistega. Töö tulemusena oleks pidanud 2020. aasta lõpuks valmima rahvusvahelise praktika ülevaade koos soovitustega, milliste teiste riikide praktikate rakendumist võiks Eesti puhul kaaluda. Kuna analüüsi teostaja soovis detsembris 2020 sõlmida Sotsiaalministeeriumiga lepingu lõpetamise kokkuleppe isiklikest põhjustest lähtuvalt, sh jättes tööd osaliselt lõpetamata, siis on ministeeriumil kaalumisel, kas 2021. aastal jätkata antud analüüsiga ja leida uus tegija või on võimalik analüüs lõpetada olemasoleva töö pinnalt ministeeriumi enda ametnike poolt. Kuna vastu võetud tööde mahu osas saab analüüsi lugeda siiski osaliselt täidetuks (üle on antud rahvusvahelise praktika ülevaate tööversioon, mis sisaldab kokkulepitud analüüsi struktuuri, riikide valiku põhjendust ning osaliselt töövõimetoetuste süsteemi kirjeldust; andmebaaside analüüsidega seotud andmete analüüsi tööversioon ning märkmed erinevate riikide toetussüsteemide osas), siis edasine otsus, kuidas analüüsiga jätkatakse, tehakse 2021. aastal. 2021: Töövõimetoetuse süsteemi rahvusvaheliste praktikate analüüsi osas tehti otsus, et antud töö osas ei otsita uut läbiviijat ning olemasolev ja osaliselt vastuvõetud töö jääb asutusesiseseks kasutamiseks ning edaspidiseks sisendiks teemavaldkonnaga seotud ametnikele. 2021. aastal jätkus ka uuringu läbiviimine tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamisest ja selle rahvusvahelisest võrdlusest. Leping uuringu läbiviijaga sõlmiti 01.09.2020 ning töö tulemus oli planeeritud vastu võtta mais 2021. Kuna Sotsiaalministeerium esitas uuringu lõppraporti osas mitmeid muudatusettepanekuid, 31  siis ei olnud enam esialgses ajaraamis võimalik tulemuste vastuvõtmine. 2021. aasta lõpus võeti uuringu tulemused vastu puudustega, mille osas vähendati ka uuringu läbiviijale makstavat tasu. Puudused ning ajalised viivitused töö vastuvõtmisel olid uuringu läbiviija poolsed, hõlmates projektimeeskonna liikme vahetust, lõppraporti andmete kvaliteeti ning töö käigus tekkinud tõrgete mitte kooskõlastamist tellijaga. Antud teguritest lähtuvalt tekkis ca pooleaastane ajaline viivitus tulemuste vastuvõtmisel. Analüüsi lõppraport, mis Sotsiaalministeeriumi poolt detsembris 2021 vastu võeti, jääb asutusesiseseks kasutamiseks ning selles sisalduv ekspertteave leiab rakendust edasistes poliitikaotsustes. 2022: Töövõimepoliitikaga seotud analüüse, uuringuid ja ekspertiise 2022. aastal läbi ei viidud, sh ei olnud vastav tegevus planeeritud TAT 2022. aasta tegevuskavasse ega eelarvesse. 2023: Töövõimepoliitikaga seotud analüüse, uuringuid ja ekspertiise 2023. aasta esimesel poolel läbi ei viidud, sh ei planeeritud antud tegevust TAT 2023. aasta tegevuskavasse ega eelarvesse. Hinnang: osalemine õppereisidel, seminaridel, koolitustel ja teavikute soetamine sõltub vajaduspõhisusest ning hinnangust, kas konkreetne tegevus toetab parimal viisil eesmärki suurendada töövõime alase poliitika teadmispõhisust. Perioodil 2015-2019 (esimene poolaasta) Sotsiaalministeeriumi teenistujate poolt osaletud koolitused, seminarid ja õppevisiidid on täiendanud osalejate teadmisi ning kogemusi teemadel nagu töövõime hindamine, tööturuteenused vähenenud töövõimega inimestele, kommunikatsioonitegevused ja nende parem planeerimine ning seda nii Eesti kui välisriikide näitel, suurendades seeläbi töövõime alase poliitika teadmispõhisust. Lisaks on loodud ja edasi arendatud töövõimereformi finantsmudel, mis olulise töövahendina samuti toetab teadmispõhist töövõimepoliitika elluviimist. 2018. aastal valmistati ette ka koostööleping Eesti Statistikaametiga, et seirata tööpoliitikaga seotud indikaatoreid, mille osas oli esialgne ajaraam veidi nihkunud ja seega jõuti andmete seireni 2019. aasta sügiseks. Tegevuse eesmärgipärasus ei ole ajalisest nihkest olnud mõjutatud. Aastaks 2019 planeeritud tööd valmisid õigeaegselt. 2020. aastaks planeeritud õppereisid on tühistatud koroonaviiruse pandeemia tõttu ning aasta teises pooles õppereise samuti ei toimunud. Töövõime alase poliitika teadmispõhisust toetavate analüüside valmimise ajakava osas olulisi muudatusi ei olnud, kaitstud töö teenuse uuring valmis õigeaegselt ning teostamisel on uuring tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamisest ning analüüs rahvusvahelise võrdlusega, mille tähtaeg on kevad 2021. 2020. aasta seisuga lõppes aga töövõimereformi finantsmudeli edasiarendamine ja täiendamine. Finantsmudeliga seotud töid teostati perioodil 2017-2020 ning antud tegevus on parimal viisil täitnud selleks seatud eesmärgid, kuna mudel on Sotsiaalministeeriumi hinnangul olnud oluliseks töövahendiks reformiga seotud eesmärkide jälgimisel. Planeeritud ajaraami ning tegevuse lõpetamist ei olnud võimalik tagada töövõimetoetuse süsteemi rahvusvaheliste praktikate analüüsi osas, kuid antud viivitus ei olnud tingitud Sotsiaalministeeriumi, vaid analüüsi teostaja poolt. Analüüsiga ei jätkatud 2021. aastal. Lisaks pikendas Sotsiaalministeerium 2020. aasta lõpus TAT-i abikõlblikkuse perioodi, mis annab võimaluse poliitikaanalüüsidega, uuringute ja ekspertiisidega jätkata järgnevatel aastatel. Ajalise viivituse ning puudustega võeti 2021. aasta lõpus vastu uuringu lõppraport tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamisest ja rahvusvahelisest võrdlusest. Antud töö osas oli ajaraam oluliselt nihkes võrreldes esialgselt planeerituga ning ka töö tulemustes esines puudujääke, kuid vastuvõetud lõppraportis sisalduv ekspertteave pakub sisendina siiski olulist infot olles ka oluliseks töödokumendiks poliitikakujundamisel. Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse arendamise osas 2022. aastal poliitikaanalüüse, uuringuid ja ekspertiise läbi ei viidud. Töövõimepoliitika kujundamise ja parema rakendamise eesmärgil võeti Sotsiaalministeeriumi esindaja poolt osa puuetega inimeste ja tööturgu käsitletavast konverentsist. 2023. aasta esimesel poolel poliitikaanalüüse, uuringuid ja ekspertiise läbi ei viidud ning samuti ei osaletud töövõime alase poliitika teadmispõhisust arendavatel õppereisidel, seminaridel, koolitustel. Tegevuse nr ja 2.2 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste nimetus edendamiseks Alamtegevuse nr ja 2.2.1. Teavitustegevused nimetus5 Tegevuse või 01.01.2016-31.12.2023 Tegevuse või 02.01.2016-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev 5 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 32 (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Teavitustegevused töövahendi Tööbik levitamiseks (sh eksperdi kaasamine) (02.01.2016- 31.07.2018) 2016: Tööbik on Sotsiaalministeeriumi ning ESF perioodi 2007–2015 vahenditest loodud töövahend töötajate tervise edendamiseks ning töökeskkonna tõhusamaks korraldamiseks. Tööbikuga seotud teavitus-, arendus- ja hooldustegevuste koordineerimiseks kaasati perioodiks 1.01-30.06.2016 ekspert. Teavitustegevuste osas on eksperdi ülesandeks planeerida ja ellu viia teavitus- ning nõustamistegevusi (töövahendi tutvustamine ettevõtete/asutuste esindajatele koolituste ja nõustamiste vormis, töötervishoiu- ning tööohutusega seotud infopäevadel ja seminaridel ning meedias). Tööbiku levitamiseks avaldati kuulutused 18.02.2016 ja 22.02.2016 Äripäevas ning 22.03.2016 Postimehes võimalusega ettevõtetele pakkuda Tööbiku konsultatsiooni. Esimesel poolaastal tutvustas ekspert Tööbikut neljas ettevõttes/asutuses (29.02.2016 - Rudus AS ja Tallinna Linnavaraamet, 7.04.2016 - Praxis ja Tallinna Suur-Pae Lasteaed). Lisaks tutvustas ekspert Tööbikut 27.01.2016 seminaril „Töötervishoiu- ja tööohutuse TREFF“ esinedes ettekandega „Tööbik - kuidas enda kasuks tööle panna?“ ja 28.04.2016 Tallinna Linnakantselei poolt korraldatud koolitusel linna allasutustele. Samuti on ekspert Tööbiku kasutajate osas lahendanud erinevaid tehnilisi küsimusi ja nõustanud ettevõtete/asutuste esindajaid e-kirja ning telefoni teel. 11.04.2016 andis ekspert Tööbiku osas ülevaate ka Sotsiaalministeeriumi ning Tööinspektsiooni esindajatele töövahendi funktsioonidest, kasutusvõimalustest, andmete haldusest ja riskihindamisest. Teavitustegevuste raames oli ekspert kaasautoriks ka kahele artiklile: 18.05.2016 avaldati portaalis ituudised.ee artikkel „Kuidas kontoritööl ellu jääda?!“ (http://www.ituudised.ee/uudised/2016/05/18/kuidas-kontoritool-ellu-jaada) ja portaalis sekretär.ee artikkel „Terviseprobleemid kontorikeskkonnas ei teki üleöö“ (http://www.sekretar.ee/uudised/2016/05/18/tervisprobleemid-kontorikeskkonnas-ei-teki-uleoo). Lisaks koostas ekspert artikli portaali ehitusuudised.ee „Kolm salakavalat ohtu suvistel ehitusplatsidel“ (http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2016/07/20/kolm-ohtu-suvistel-ehitusplatsidel). Kuna eksperdi kaasamine oli planeeritud tähtajaga kuni 30.06.2016, siis aasta teises pooles jätkas muuhulgas antud ülesannete täitmist 27.06.2016 Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonda värvatud peaspetsialist. Antud peaspetsialist tutvustas Tööbikut 28.10.2016 Äripäeva Konverentsid poolt korraldatud praktilisel seminaril „Ohutus ehitusplatsil 2016“ ettekandega „Kuidas Tööbik ettevõtte heaks tööle panna?“ (seminari info: http://pood.aripaev.ee/Product/ProductDetails?productId=2080). Kuna aasta teisel poolel puudus ettevõtetel/asutustel huvi Tööbiku vahetu nõustamise osas ettevõtetes/asutustes kohapeal, siis toimus nõustamine ja tehniliste küsimuste lahendamine e-kirja või telefoni teel. 2017-2018: Tegevus jätkus 2017. ja 2018. aastal, kuid see kajastus tegevuspunkti „Töökeskkonna- ja tööohutusalane teavitustegevus (sh vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine ja/või ekspertteabe kaasamine)“ all ning alates 1.08.2018 jätkus see Tööinspektsiooni poolt elluviidava TAT-i „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ tegevuste raames. Teavitustegevused riskide vähendamiseks elektromagnetväljadest (teave portaalis tööelu.ee ning koolitused) (01.04.2016-09.11.2016) 2016: Vähendamaks töökeskkonna füüsikalistest ohuteguritest tingitud riske ning tõstmaks teadlikkust, kuidas järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnas, olid 2016. aastaks planeeritud sellekohased koolitused. Aasta esimesel poolel korraldati Tööinspektsiooni inspektoritele kaks koolitust (19.05.2016 Tallinnas ning 24.05.2016 Tartus) teemal „Elektromagnetväljad töökeskkonnas“, kus lektoriks oli Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja - ohutuse õppetooli külalislektor ning doktorant Tarmo Koppel. Koolitusel käsitleti teemasid nagu elektromagnetväljade olemus ja tüübid, töökohad ja seadmed, mille juures esinevad kõrgendatud elektromagnetväljad, uus elektromagnetväljade määrus ja muudatused võrreldes varasema määrusega, kokkupuute piirnormid ning rakendusväärtused, tööandja kohustused, riskianalüüs, mõõtmiste korraldus ja nõuded, meetmed riskide vähendamiseks ning ettevaatusabinõud. Koolitustel osales 39 tööinspektorit. Teisel poolaastal korraldati Tallinnas kaks koolitust elektromagnetväljadest: 21.10.2016 viidi läbi koolitus töötervishoiuarstidele „Elektromagnetväljade mõju töötaja tervisele“, kus lektoriteks oli nii Tarmo Koppel kui ka Jolanta Karpovicz (Poola Rahvuslik Töökaitse Instituut-Uurimiskeskus), osalejate arvuga 28 inimest ja 26.10.2016 koolitus töökeskkonnaspetsialistide „Elektromagnetväljad töökeskkonnas“, kus lektoriks Tarmo Koppel ning osalejate arv 34 inimest. Teise poolaasta koolitused olid teemade osas sarnased kevadperioodil läbiviidud koolitustele (erines sihtgrupp), kuid selle 33 erisusega, et 21.10.2016 koolitusel keskendus välislektor Jolanta Karpocicz ka teemadele, kuidas mõjutavad elektromagnetväljad töötaja tervist (elektromagnetväljade biofüüsikalise toime mehhanismid inimkehale ning elektromagnetväljade tekitatud mõjude tajumise viisid; elektromagnetväljade mõju töötaja tervisele lähtuvalt erinevatest töökeskkondadest ja elektromagnetvälja karakteristikast ning hea tava näited, kuidas vältida elektromagneetilise kiirguse üledoosi ja kuidas vähendada ohtu tervisele arvestades inimese tervisenäitajaid ja individuaalseid erisusi elektromagnetväljade tundlikkuses). Lisaks viidi 9.11.2016 ettevõttes ABB Eesti Tarmo Koppeli juhendamisel läbi elektromagnetväljade mõõtmise praktikum Tööinspektsiooni esindajatele. Antud teavitustegevusi toetab ka portaali tööelu.ee alarubriik elektromagnetväljadest: http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna- ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/elektromagnetvali. Töökeskkonna- ja töösuhtealane teavitustegevus (sh vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine ja/või ekspertteabe kaasamine (01.01.2017- …) Alates 2017. aastast on kogu töökeskkonna- ja tööohutusalane teavitustegevus TAT tegevuskavas koondatud ühe tegevuspunkti alla „Töökeskkonna- ja töösuhtealane teavitustegevus (sh vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine ja/või ekspertteabe kaasamine)“. Ajaraami arvestus algab samuti 2017. aastast. 2017: Töövahendi Tööbik osas nõustati 2017. aastal ettevõtete esindajaid ning teisi Tööbik kasutajaid peamiselt süsteemi tehniliste küsimuste osas ning tuge pakuti e-kirja ja telefoni teel. Kohapealne nõustamine viidi läbi 15.05.2017, kui Tööbikuga kaasnevaid funktsioone ning kasutusvõimalusi tutvustati Eesti Maaülikoolile ning 14.12.2017 Estover AS-le. 2017. aastaks oli planeeritud teadlikkuse tõstmine töökeskkonnas esinevatest keemilistest ohuteguritest, et vähendada töökohal kokkupuudet tervisele ohtlike mõjuritega ning minimaliseerida kaasnevaid terviseriske. Kuna teavitustegevus lükkub edasi 2018. aastasse, siis 2017. aasta panus antud tegevusse oli vastavates töögruppides osalemine, sh sisendi andmine teemat reguleerivatesse õigusaktidesse. Töögruppidest osavõtt teostati riigieelarvelistest vahenditest, vajadus eksperteabe kaasamiseks puudus. Teavitamaks töösuhte osapooli ning teisi huvigruppe muutunud töötegemise tingimustest, toodeti 2017. aastal kolm videoklippi nii eesti kui inglise keeles tutvustamaks muutunud töötegemist ja tänapäevaseid e-lahendusi. Videoid esitleti 13-14.09.2017 toimunud tulevikutöö konverentsi „Uus reaalsus, uued lahendused“ raames. Konverentsi näol oli tegemist Sotsiaalministeeriumi korraldusel Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames läbi viidud kõrgetasemelise üritusega, mis tõi kokku tippjuhid ning poliitikakujundajad töö-, sotsiaal-, haridus- ja e-riigi valdkondadest. Konverentsil arutleti millise suuna, ulatuse ja tempoga muudab tehnoloogia areng ning pidevalt muutuv majandusmaastik edaspidi meie töö osatähtsust ning kvaliteeti, kuidas tulevikus tööd teha, tuleviku oskuste vastavus tööandjate vajadustega ning kuidas tagada digilahenduste abil kõrge tööhõive, korralikud töökohad ja piisav sotsiaalne turvalisus. Seega leidsid videod „Muutuv töö“, „Sotsiaalkindlustus“ ja „Oskused“ konverentsil esmaesitlust, kuid konverentsi järgselt on need kättesaadavad nii Youtube vahendusel kui tööelu portaalist: http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/21. Lisaks telliti konverentsiks inglise keelne video, mis läbi noore neiu isikliku kogemuse andis ülevaate, kuidas tänapäeval on muutunud töö iseloom ning kuidas muutunud töötegemine on mõjutanud töötingimusi, sh sotsiaalset kaitset. Tagamaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse õigusselgus ning õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamise halduskoormuse vähendamine, kaasajastati 2017. aastal antud regulatsiooni muuhulgas teemades nagu ohuteguripõhine tervisekontroll, esmaabi korraldus, töötajate juhendamine ja väljaõpe. Regulatsiooni muutmine vajas analüüsi, milleks muuhulgas kaasati huvigruppide esindajaid arutelude/kohtumiste kaudu, mis toimusid 14.11.2017 ja 15.12.2017. Antud seadusandlus on jõustunud 1.01.2019. Töösuhete alase regulatsiooni osas keskenduti 2017. aastal noortele paremate võimaluste tagamisele tööturul osalemiseks, milleks kaasajastati töölepingu seaduses noorte tööajakorralduse paindlikkust, sh tagades parema kaitse tervisele ja heaolule. Regulatsiooni muudatustest lähtuvalt viidi 2017. aasta suvel läbi teavitustegevus, kus videomaterjali kaudu tutvustati alaealistele muudatusi töötamise regulatsioonis ning tõsteti teadlikkust nende õigustest ja kohustustest töösuhtes. Täiendavalt julgustas videomaterjal noori koolivaheajal tööle minema, et omandada töökogemus ning panna alus teadlikele karjäärivalikutele. Kampaania sihtgrupiks olid Eesti noored, lapsevanemad ja teised lastega kokkupuudet omavad isikud, kuid kuna otseselt oli tegevus suunatud noortele, siis kasutati teavituseks noori kõige enam kõnetavaid kanaleid nagu Youtube, Instagram ja Facebook. Antud kanalite tarbeks loodi ning levitati video „YouTüübid loobusid ja läksid tööle“ 34 (https://www.youtube.com/watch?v=YdT2OfE1O18), mis leidis kampaania perioodil kajastust järgmiselt: Youtube - 26 394 orgaanilist vaatamist, Instagram - 81 560 vaatamist ja Facebook - 5 525 kuvamist. Kanali valikud õigustasid end andes kõige efektiivsemal moel infot edasi soovitud sihtgrupile. 2018: Tööbiku osas on tegevus jätkunud e-kirja või telefoni teel nõustamiste kaudu, vajadus kohapealseteks külastusteks on ettevõtete/asutuste poolt puudunud. Kuna 2018. aastal on töökeskkonna- ja tööohutusalase teavituse keskseks teemaks keemilised ohutegurid ning vähiriski ennetamine, on esimesel poolaastal tegeletud teavitustegevuste planeerimisega ja võimalike parimate teavitusviiside- ning kanalite paikapanekuga sihtgruppidele nagu tööandjad, töötajad, töötervishoiuarstid, Tööinspektsiooni inspektorid ja laiem avalikkus. Teavitustegevuste elluviimine jäi aasta teise poolde. Lisaks on toiminud mitmed kohtumised/arutelud erinevate partnerite/kolleegidega arutlemaks töötervishoiu ja tööohutusega seotud teemasid, jagamaks vastavaid kogemusi nii Eesti kui Soome ja Iiri näidetel ning ka koordineerimaks paremini teavitustegevusi allasutustega: 8.02.2018 kohtuti Soome kolleegidega; 1.03.2018 kohtuti Tallinna Tehnikaülikooli esindajatega; 13-14.03.2018 kohtuti Soome kolleegidega; 2.04.2018 kohtuti allasutuste esindajatega ja 10.05 2018 kohtuti Iiri kolleegidega. 7.09.2018 korraldati mõttevahetus teemal „Paindlikud töötingimused ja tööõnnetuskindlustus“, milles võttis osa 86 inimest (huvigruppide esindajad, sh tööandjat, töötajate ja riigiasutuste esindajad). Mõttevahetuse raames tutvustati töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kavandatavaid muudatusi ning tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsust. 11.09.2018 korraldati koostööseminar töötervishoiuarstidele, mille raames käsitleti töökeskkonna vähiriskiga seonduvat (tervisekontrolli põhimõtted, kantserogeenide käsitlemine riskianalüüsides, ohtlike kemikaalidega kokkupuute vähendamise võimalused, ennetuse põhimõtted). 22.11.2018 ja 5.12.2018 toimusid töötervishoiu ja tööohutuse infopäevad, mille raames tutvustati Tööinspektsiooni spetsialistidele ja tööandjatele töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusi ning arutati muudatuste rakendamist praktikas. Detsembris 2018 valmis töökeskkonna vähiriski õppevideo, mis annab ülevaate töökeskkonnas esinevatest kantserogeensetest ainetest: nende olemusest, potentsiaalsetest kokkupuuteviisidest ja võimalikest maandamisviisidest, tuues välja põhilised tööandja ja töötaja kohustused ning õigused, eesmärgiga kaitsta töötajate tervist. Videot kasutatakse erinevates veebikeskkondades (nt Tööelu portaalis, sotsiaalmeedias) ning ettevõtetes (juhendamise läbiviimiseks, teavituskanalites). Õppevideo asub lingil: https://www.youtube.com/watch?v=7mi8xAv2IbA. 31.10.2018 toimus töötervishoiu EXEX otsustajafoorum, mille eesmärgiks oli parandada töötervishoiu teadlikkust suure töötajate arvuga organisatsioonides, tutvustada praktilisi võtteid töötajate tervise ja motivatsiooni parandamiseks, aidata kaasa tööõnnetuste vähendamisele. Sotsiaalministeerium osales foorumil partnerina, mis andis võimaluse kajastada töökeskkonna- ja tööohutusalast teavet, sh viimaseid muudatusi töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. 2019: 04.03.2019 toimus Tallinnas ohtlike kemikaalide teemaline koolitus Tööinspektsioonile, mille eesmärk oli tõhustada järelevalvet ja nõustamist töökeskkonna keemilistest ohuteguritest. Koolituse raames anti edasi teadmised kemikaaliohutuse tagamisest töökeskkonnas, sh õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamisega kaasnevad asjaolud ettevõtete, Terviseameti ja töötervishoiuarstide vaates. Koolitus andis hea ülevaate kemikaaliohutusest ka laiemalt, mis on oluline teadmine efektiivse järelevalve ja nõustamise teostamiseks. Märtsis 2019 valmis töökeskkonna vähiriski teemaline lühivideo (http://www.tooelu.ee/et/uudised/2231/luhifilm-vahitekitajad-tookoha), mille eesmärk on äratada töökeskkonna vähiriski teemade osas tähelepanu ja tekitada huvi täispika video suhtes. Lühivideo annab huvitavalt edasi info, et töökeskkonnas esinevad ohtlikud ained võivad põhjustada terviseriski, sh vähki ning et neid ohte on võimalik maandada. Juunis 2019 leidis aset õppekäik kemikaale käitlevasse ettevõttesse. Õppekäigu raames külastati ettevõtet NPM Silmet AS, kes tegeleb metallide tootmisega. Ettevõte omab pikaaegset kogemust kemikaalide käitlemise ja töökeskkonna ohutuse tagamisega. Õppekäigul tutvustati ettevõtte tegevust ja töökeskkonnas esinevaid ohtusid, sh keemilisi ohutegureid ja nendest tulenevaid riske ning meetmeid, kuidas neid maandada. Samal kuul korraldati töövaidluskomisjonide juhatajate infopäev, mille raames arutati 2018. aastal jõustunud töövaidluse lahendamise seaduse rakendamispraktikat ning koolitati osalejaid diskrimineerimisvaidlusi lahendama. Laiema avalikkuse teavituse raames korraldati Arvamusfestivali raames 10. augustil 2019 arutelu „Töötaja vaimne tervise – kelle mure see siis ikkagi on“. Selle käigus arutleti selle üle, mida saavad 35 tööandja ja töötaja teha, et ennetada vaimse tervise probleemidest põhjustatud langenud töövõimet ning mis tuge selleks riigilt saab. Detsembris 2019 korraldati Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO 100. ja töölepingu seaduse 10. aastapäevale pühendatud konverents. Konverentsil arutleti koos valdkonna asjatundjate ja sotsiaalpartneritega, kui hästi on töölepingu seadus oma eesmärke täitnud ning milline võiks olla tööõiguse tulevik. 2020: 27.01.2020 toimus 2019. aastal tellitud töötervishoiuteenuse uuringu, eesmärgiga saada ülevaade töötervishoiuteenuse probleemidest ja võimalikest lahendustest, vahetulemuste arutelu, millest võttis osa 49 inimest. Arutelu tulemusi arvestati uuringu käigus ettepanekute väljatöötamisel ja raporti koostamisel. 7.02.2020 toimus kolmepoolne kohtumine sotsiaalpartneritega, millest võttis osa 17 inimest. Kohtumise teemadeks oli: tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, haigushüvitiste maksmine ajutise töövõimetuse korral ning meetmed tööohutuse parandamiseks lisaks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusele. Arutelu seisukohad oli sisendiks Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemiseks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse ning tööohutust parandavate meetmete kohta. Vastavasisuline memorandum esitati Vabariigi Valitsusele arutamiseks mais 2020. Mais 2020 valmis ka eestikeelne tõlge kaugtöö teemalisele lühivideole (https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo/Mis-on-kaugtoo- Millal-voib-kaugtood-teha), mille eesmärk on tõsta töötajate ja tööandjate teadlikkust kaugtööl esinevatest riskidest ning võimalustest, kuidas neid riske maandada. Teisel poolaastal toimus Tallinnas kaks seminari Tööinspektsiooni inspektoritele: 29.09.2020 teemal „Keemilised ohutegurid töökeskkonnas“, kus oli 24 osalejat ja 4.11.2020 teemal „Psühhosotsiaalsete ohutegurite menetluskoolitus“, kus oli 41 osalejat. Keemiliste ohutegurite seminaril käsitleti teemasid nagu keemiliste ohutegurite riskide hindamine, keemiliste ohutegurite järelevalve ettevõttes ning vastavate kaasuste lahendamine grupitöödena ja haldusakti koostamine. Teisel seminaril, kus keskenduti vaimse tervise probleemidele, oli keskmes kaasuste lahendamine grupitöödena, nende teoreetiline käsitlus ja grupi arutelud kaasuste lahendamisel. Töösuhete osas tehti 2020. aastal ettevalmistavad tegevused (korrektuurid käsikirjas), et 2021. aastal oleks võimalik välja anda trükise „Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde“ parandatud ja täiendatud versioon. Esialgne versioon anti välja 2012. aastal, kuid kuna töölepingu seaduse regulatsioonis on tehtud muudatusi, sh täpsustusi rakendamise praktikas, on oluline olemasolevat versiooni parandada ja uuendada. 2020. aastaks oli esialgselt planeeritud ka teavitustegevus avalikkusele töövaidluse lahendamise seaduse muudatuste osas, kuid kuna see oleks olnud teabepäevade vormis, kus piiravaks teguriks viiruse laialdane levik, siis otsustati koolitused ära jätta. Seega antud koolituste korraldusega 2020. aastal ei tegeletud ja edaspidiselt hinnatakse nende läbiviimist vajaduspõhiselt. 2021: Kuna töölepingu seaduse alusel töötab valdav osa Eesti tööealisest elanikkonnast ning seadus kehtestab olulised tingimused töölepinguga reguleeritud töösuhetes, anti 2021. aasta märtsis välja trükis „Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde“ parandatud ning täiendatud versioon, sh vastav elektrooniline fail veebis kasutamiseks: https://www.sm.ee/sites/default/files/toolepinguseaduse_selgitused_sisu_web.pdf. Trükis anti esmakordselt välja 2012. aastal, kuid kuna töölepingu seaduses on tehtud muudatusi, sh täpsustusi rakendamise praktikas, oli oluline olemasolevat versiooni parandada ja uuendada. Paberikandjal trükist anti välja 450 eksemplari ning seda levitati peamistele sotsiaal- ja koostööpartneritele ning teistele tööõigusega kokkupuudet omavatele asutustele ja organisatsioonidele nagu Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööinspektsioon, Eesti Töötukassa, Personalijuhtimise Ühing PARE, Sotsiaalkindlustusamet, Maksu- ja tolliamet, Riigikontroll, kohtud, ministeeriumid, raamatukogud, sh ülikoolide raamatukogud, tööõigusega kokkupuudet omavad liidud, tööõiguse bürood jt. Laiemal avalikkusel on võimalik trükise veebifaili teavitusmaterjalina kasutada elektrooniliste kanalite kaudu, olles kättesaadav nii Sotsiaalministeeriumi kodulehe kui ka viitena Tööelu portaali kaudu. Huvi antud trükise paberkandjal ja elektroonilise versiooni vastu oli suur, mis kinnitab teemavaldkonna tähtust ja olulisust selle asjakohastamisel töösuhete osapooltele. 2021. aastal on teavitustegevuste osas planeeritud ka koolitused Tööinspektsiooni inspektoritele, konsultantidele jt ametnikele ning töövaidluskomisjonide juhatajatele. Koolitustega alustati mais 2021, kui vaimse tervise teema aktuaalsusest lähtuvalt viidi 14.05.2021 läbi töövaidluskomisjoni juhatajatele koolitus „Töökiusamise juhtumite tuvastamine/TvLS rakendamise arutelu“. Täpsemalt käsitleti koolitusel 36 teemasid nagu töökiusamine nii töötaja kui tööandja vaates – kuidas töökiusamise olukordi lahendada, sh praktiline arutelu Tööinspektsioonile laekunud näidete pinnalt; töökiusamise tõendamine töövaidluse korral; hüvitise suurus (sh mittevaraline hüvitis); töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel, sh hoiatamine ja vastavad näited kohtumenetlustest ning lahendite analüüs. Aasta teisel poolel jätkati koolituste läbiviimist Tööinspektsiooni inspektoritele, juristidele jt ametnikele. 6.10.2021 toimus Tallinnas töökeskkonnateemaline koolitus „Bioloogilised ohutegurid“, kus käsitleti järgmisi teemasid: bioloogiliste ohutegurite tutvustus ja peamised ohurühmade esindajad; riskianalüüsi läbiviimine ja hindamine; riskianalüüsi alusel meetmete kavandamine, sh vaktsineerimine ja tööandja võimalused; bioloogilised ohutegurid ja lähetused ning bioloogilised ohutegurid ja kutsehaigus. Lektoriks oli mittemeditsiinilise töötervishoiuteenuse osutaja Argo Soon ning koolitusel osalejate arvuks kokku 32. 18.11.2021 viidi läbi veebikoolitus töösuhetest teemal „Töösuhted ja sellest tulenevad vaidlused“. Koolituse eesmärk oli anda ülevaade kohtupraktikast tööõiguse rakendamisel COVID-19 tervisekriisi ajal ning aktuaalsetest teemadest tööõiguse valdkonnas: töökiusamine ja selle tõendamine kohtus; vaktsineerimine - ülevaade kohtuasjadest, kui töötaja on vaidlustanud TLS § 88 lg 1 p 2 alusel ülesütlemise, sest ta ei ole vaktsineeritud; töölepingutele kohalduva õiguse valik - välismaal ja välismaalaste töötamine, TTOS-i kohaldumine; tööandjapoolne tõendamine TLS § 100 lg 5 ja § 74 alusel hüvitise nõudmisel ning etteteatamistähtaja mitte järgmine (TLS § 97 lg 3). Veebikoolitusest võttis osa 38 osalejat. Koolitus oli järel vaadatav Youtube kanalis, mistõttu sai sellest hilisemalt osa ka Sotsiaalministeeriumi õigustalitus. 2022: Teavitustegevuste elluviimisega 2022. aasta esimesel poolel ei alustatud. TAT tegevuskava kohaselt oli 2022. aastaks planeeritud teavitustegevus seoses Eesti kohustusega 1. augustiks 2022 üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus. Antud direktiivi osas oli soov suurendada töötajate ja tööandjate teadlikust, kuidas korraldada töötingimustest teavitamine, et tagatud oleksid nii töötajate õiguste tõhusam kaitse kui ka teadlikkus olulistest töötingimustest töösuhte võimalikult varajases etapis. Direktiivi raames koostas Sotsiaalministeerium 2022. aastal kaasnevatest muudatustest infomaterjali/selgitused ja jagas seda nii Tööinspektsiooniga Tööelu portaalis kajastamiseks (https://www.tooelu.ee/et/617/toolepingu-seaduse-1-augusti-2022-muudatused) kui ka tutvustati muudatusi huvitatud osapooltele/partneritele infopäevade raames. Kuna teavitustegevus ei vajanud täiendavaid rahalisi vahendeid, siis koostati ja levitati juhendit Sotsiaalministeeriumi enda poolt TAT vahendeid selleks kasutamata. 2023: Juhtimaks tähelepanu ning tõstmaks teadlikkust uutest töösuhete- ja töökeskkonnaalastest seadusemuudatustest, korraldas Sotsiaalministeerium 11.01.2023 seminari „Uued seadusemuudatused – paindlik kaugtöö ja terviklik töötervishoiuteenus“. Üritusel tutvustati Sotsiaalministeeriumi poolt uusi kaugtöö ja töötervishoiuteenuse muudatusi nagu uuenenud kaugtöö regulatsioon, mis näeb ette tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel ning töötervishoiuteenuse muudatust, mis lisas seadusesse uue teenuse osa – terviklik töötervishoiuteenus. Samuti tutvustati hiljuti valminud projekti kaugtööd soodustavatest meetmetest teistes riikides ning loodud töötervishoiuarstide käsitlusjuhendeid. Seminaril toimus ka vestluspaneel teemal „Mida saab tööandja täna ja kohe teha, tervema töötaja nimel?“. Üritus korraldati Tallinnas, ministeeriumite ühishoones, olles samaaegselt jälgitav ka veebis ning võimalusega hiljem järele vaadata Youtube kanali kaudu. Üritusest võttis osa ligikaudu 100 inimest ning Youtube kanalis on videot vaadatud ligemale 1000 korral. Detailsem info ja videosalvestus on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt. Hinnang: 2016. aastast on töövahendi Tööbik osas olnud tagatud pidev kasutajatugi, kus kasutajate küsimused/probleemid on lahendatud e-kirja või telefoni teel konsulteerides. Jõudlus kohapealseteks nõustamisteks on olemas, kuid sellekohane soov on olnud pigem tagasihoidlik ettevõtete/asutuste poolt. Teised teavitustegevused on ellu viidud plaanipäraselt, v.a teavitus keemilistest ohuteguritest, mille osas 2017. ja 2018. aastatel keskenduti peamiselt õigusloomele ehk ettevalmistavatele tegevustele, konkreetsemate teavitustegevustega teemal vähirisk töökeskkonnas jätkati 2019. aastal. 2018. aasta teavitustegevused edendasid dialoogi sotsiaalpartneritega, aitasid Sotsiaalministeeriumi teenistujail vahetada häid praktikaid teiste riikidega ja tõsta ka Tööinspektsiooni ametnike pädevust. 2019. aasta teavitustegevused kulgesid plaanipäraselt. Peamiselt keskenduti Tööinspektsiooni ja töövaidluskomisjoni ametnike pädevuse tõstmisele ning edendati dialoogi sotsiaalpartneritega. 2020. aasta teavitustegevused olid samuti suunatud peamiselt Tööinspektsioonile (kaks seminari), lisaks arutelud ja kohtumised erinevate huvigruppidega. Teavitustegevuste maht oli piiratud kevadisest eriolukorrast ning viiruse jätkuvast levikust aasta teisel poolel. Kuna Sotsiaalministeerium pikendas 37  2020. aasta lõpus TAT-i abikõlblikkuse perioodi, siis on võimalik töökeskkonna- ja töösuhtealase teavitustegevusega jätkata 2021. aastal. 2021. aastal alustati teavitustegevustega, mis hõlmas töölepingu seaduse teemalise trükise väljaandmist ning koolituse korraldamist töökiusamise teemal. Koolitustegevusega jätkati teisel poolaastal, kui viidi läbi kaks koolitust Tööinspektsiooni erinevatele ametigruppidele. Aasta jooksul korraldati kokku kolm koolitust, millest üks viidi läbi COVID-19 piirangutest lähtuvalt küll veebis, kuid korralduslikud muudatused ei mõjutanud eesmärgipärasust ning kõik koolitused olid teemade lõikes aktuaalsed ning sihtgrupile vajalikud. 2022. aastal viidi läbi TAT tegevuskavasse planeeritud teavitustegevus seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1152 ülevõtmisega läbipaistvatest ja prognoositavatest töötingimustest Euroopa Liidus, kuid sellekohane teavitustegevus ei vajanud TAT eelarvelisi vahendeid. 2023. aasta 11. jaanuaril korraldas Sotsiaalministeerium seminari teemal „Uued seadusemuudatused – paindlik kaugtöö ja terviklik töötervishoiuteenus“, kus tutvustati uusi töösuhete- ja töökeskkonnaalaseid muudatusi. Seminari korraldus sujus nii tehniliselt kui ka esinejate, osalejate ja korraldajate vaatest väga hästi, andes positiivse tagasiside tehtule ning rõhutades teema käsitluse vajalikkust. Alamtegevuse nr ja 2.2.2. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine nimetus6 Tegevuse või 01.01.2016-31.07.2018 Tegevuse või 02.01.2016- alamtegevuse alamtegevuse 31.07.2018 planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Tööelu käsitlevate infotehnoloogiliste lahenduste kaardistamine, analüüs ja arendus (sh partneri TEHIK tegevused). Vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine ning ekspertteabe kaasamine (02.03.2016-31.07.2018) 2016: 2-3.03.2016 toimus arutelu Sotsiaalministeeriumi esindajate seas, et kaardistada ning analüüsida olemasolevaid tööelu puudutavaid interaktiivseid töövahendeid, elektroonilisi lahendusi, e-teenuseid, andmekogusid ja portaale, mille haldajateks on Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon ning Töötukassa. Aruteluga pandi paika edasised tegevused, kuidas jõuda tulemuseni, et parimal viisil ühtlustada valdkonna e-lahendused ning pakkuda välja jätkusuutlikud rakendamisevõimalused ja strateegia. Aasta teisel poolel jätkus infotehnoloogiliste lahenduste kaardistamine 27.06.2016 Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonda värvatud peaspetsialisti poolt. 2017. aastal jätkus analüüs tööelu puudutavate infotehnoloogiliste lahenduste äriprotsesside kirjeldusega. 2017: Alates 1.01.2017 on antud tegevusse partneri rollis kaasatud Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). 2017. aasta esimesel ja teisel poolel on toimunud regulaarsed töögrupi kohtumised/arutelud Sotsiaalministeeriumi, TEHIK ning teiste huvipoolte esindajate vahel, et ette valmistada tööelu infosüsteemi eelanalüüsi hankemenetlus pakkumuste esitamise tähtajaga 2018. aasta algus. Eelanalüüsi hankega hõlmatakse tööelu infosüsteemi protsessianalüüsi, arendustegevuste nõudeid ning hinnangut arenduste mahule (süsteemi ajaline ja finantsiline kulu). Analüüsi tulem on aluseks edasistele arendustegevustele. Lisaks regulaarsetele kohtumistele toimus 6.11.2017 arutelu Sotsiaalministeeriumis, kus Tööinspektsiooni ning TEHIK esindajatega hinnati, kas ja kuidas on tööelu infosüsteemi analüüsi mooduli arenduses võimalik kohandada Iirimaal kasutatavat riskihindamise töövahendit (antud näite aktuaalsus lähtus ministeeriumi tööelu infosüsteemi projektijuhi vastavast õppevisiidist Iirimaale 1.10- 3.10.2017). Samuti tutvustati 15.12.2017 tööelu infosüsteemiga seotud tegevuskava ja edasisi plaane Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajatele. 2018: Sotsiaalministeeriumi poolt telliti 2018. aasta esimesel poolel loodava tööelu infosüsteemi Tööinspektsiooni järelevalve mooduli ja tööandjate riskianalüüsi mooduli tarbeks kasutajate vajaduste analüüs, mis andis infot süsteemi kasutajagruppide (järelevalveametnikud, tööandjad) vajadustest. Analüüsiga testiti ka näitlikke stsenaariume ja kasutatavust. Analüüs on sisendiks süsteemi arendustegevustele. 6 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 38  Lisaks alustati riskianalüüsi mooduli jaoks sisumaterjali koostamisega, mille osas võeti aluseks/näiteks Iirimaal kasutatav vastav materjal/töövahend („BeSmart online risk assessment tool“), mis tõlgitakse ning kohandatakse Eesti süsteemile ja praktikale sobivaks. Töö mooduli sisuga jätkub aasta teisel poolel. Materjali üleandmise osas ja parimate praktikate vahetamiseks korraldati Tallinnas ka vastav koostöökohtumine 10-11.05.2018 ministeeriumi ning Iirimaa esindajate vahel. Lisaks on Tööelu infosüsteemi osas toimunud regulaarsed töögrupi kohtumised ministeeriumi, TEHIK-u ja Tööinspektsiooni esindajate vahel. TEHIK värvas 2018. aasta esimesel poolel Tööelu infosüsteemiga seotud tegevuste efektiivsemaks elluviimiseks nii projektijuhi kui ka IT-arhitekti. Lisaks võttis TEHIK vastu tulemused tööelu infosüsteemi eelanalüüsi osas, millega saadi hinnang süsteemi arendustegevuste nõuetele ja mahtudele (aja- ning finantskulu). Antud info oli oluliseks sisendiks edasiste tegevuste planeerimisel ning arendushankele perioodiks kuni 2020. Tegevus jätkus teisel poolaastal, kuid seoses kogu tööelu infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise ja arenduste üleandmisega Tööinspektsiooni poolt elluviidava TAT-i „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ tegevustesse on alates 1.08.2018 selle elluviijaks Tööinspektsioon. Muudatus sai tehtud põhjusel, et viimane on töökeskkonna ja töösuhtealase järelevalve ning vastava teavituse eest vastutav asutus, mistõttu on otstarbekas, et ka tööelu infosüsteemiga seotud tegevuste elluviimist jätkab alates 1.08.2018 Sotsiaalministeeriumi asemel Tööinspektsioon. Töövahendile Tööbik hooldus- ja tugiteenuse tagamine (partneri TEHIK tegevus) (02.01.2016- 31.07.2018) 2016: Tööbikuga seotud teavitus-, arendus- ja hooldustegevuste koordineerimiseks kaasati perioodiks 1.01-30.06.2016 ekspert. Töövahendi arendustegevuste osas oli eksperdi ülesandeks uute lahenduste väljatöötamises osalemine, sh olemasolevate funktsioonide analüüs ning parendusvajaduse kirjeldamine. Tööbiku tugitegevuste osas tagas ekspert töövahendi operatiivse ning tõrgeteta toimimise koordineerimise. Esimesel poolaastal oli ekspert kaasatud ka hankemenetluse läbiviimisesse leidmaks teenusepakkuja Tööbiku hooldus- ja tugiteenuse osutamiseks. Vastav hankeleping eduka pakkujaga sõlmiti 9.04.2016 tööde teostamise tähtajaga 10.04.2017, mille raames teenusepakkuja tagab töövahendi toimimiseks vajaliku kasutajatoe, tekkivate tõrgete lahendamise ning hooldusteenuse jõudluse ja kasutusmugavuse parandamise. Kuna töövahendi efektiivseks toimimiseks on vajalik hinnata selle edasine arendusvajadus, jätkus selles osas töö aasta teisel poolel, kui 27.06.2016 värvati Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonda vastavate tööülesannetega peaspetsialist. 2017: Alates 1.01.2017 on antud tegevusse partneri rollis kaasatud Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). Sotsiaalministeerium oli töövahendi Tööbik osas hooldus- ja tugiteenuse koordineerijaks perioodil aprill 2016 – aprill 2017. Edaspidi jätkas/jätkab teenuse tellimist ning hoolduse ja kasutajatoe pakkumist TEHIK. 2018: TEHIK pakkus 2018. aasta esimesel poolel töövahendile Tööbik hooldus- ja tugiteenust ning kasutajatuge vastavalt kokkulepitud mahule. Tegevus on lõpetatud 31.07.2018 seoses selle üleandmisega Tööinspektsioonile. Hinnang: Tööbiku osas on alates 2016. aastast olnud tagatud sellele hooldus- ja tugiteenus, kuid töövahendiga seotud arendustegevusi ette ei ole võetud, sest lähtuvalt järgnevate aastate perspektiivsetest arendustegevustest loodava tööelu infosüsteemiga, hinnati mõistlikuks, et töövahend on üks võimalik osa uuest süsteemist. Seega on eelkõige edasisi tegevusi ning ressursside mõistlikku kasutamist silmas pidades Tööbiku osas teostatud vaid hooldus- ja tugiteenusega seotud töid, sh pisiparandusi, kuid mitte töövahendi kui terviku arendust uute funktsioonide jms lisamiseks. 2017. aastast alates on Tööbiku töökindluse ja tõrgeteta toimimise tagamine jätkunud partneri TEHIK poolt (sh vajadusel kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine). Tööelu infosüsteemi osas on 2017. aastal läbi viidud mitmeid tegevusi nii Sotsiaalministeeriumi kui TEHIK-u poolt, et oleks võimalik 2018. aasta teisel poolel alustada süsteemi arendustegevuste hankemenetlusega perioodini 2020. Aastal 2018 on tegevus üle antud Tööinspektsioonile. Alamtegevuse nr ja 2.2.3. Poliitikaanalüüside ja –uuringute ning ekspertiiside läbiviimine nimetus7 7 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 39 Tegevuse või 01.01.2016-31.12.2023 Tegevuse või 07.04.2016-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Töötaja töövõime jätkusuutlikkuse toetamise analüüs (sh spetsialisti kaasamine ning kohtumiste/arutelude korraldamine) (07.04.2016-30.11.2016) 2016: Arvestamaks sidusgruppide esindajate huvidega ning eesmärgiga toetada töötaja töövõime säilimist ja selle rakendamist tööturul, korraldas Sotsiaalministeerium 7.04.2016 kohtumise/arutelu, millest võtsid osa Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon ja Sotsiaalkindlustusamet. Kohtumise teemaks oli töötajate töövõime jätkusuutlikkuse toetamine, mille raames Sotsiaalministeerium andis ülevaate tööpoliitika tegevustest 2016. aastal ning koordineeris arutelu teemadel: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus – tööhõive kõrge tase; kvaliteetsed töötingimused – pikaajaline tööelus osalemine ning töövõime säilimine ja rakendamine tööturul. Lisaks valmis teisel poolaastal Sotsiaalministeeriumi spetsialistide poolt töötaja töövõime jätkusuutlikkuse toetamise analüüs, mille koostamise osas puudus vajadus täiendava eksperdi kaasamiseks. Analüüsi tulemustest lähtuvalt valmistas Sotsiaalministeerium 2017. aastal ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusi, eesmärgiga muuta töötajate tervisekontrolli korraldus eesmärgipärasemaks, viia juhendamise ja väljaõppe kord ning esmaabi regulatsioon ettevõtte ja töötajate vajadustest lähtuvaks ning vähendada seaduse nõuete täitmisega kaasnevat halduskoormust. Samuti töötatakse välja ettepanekud tervisekahjustusega töötajate senisest paremaks kaitseks töösuhte ülesütlemisel ning põhimõtted kehtiva tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise süsteemi efektiivsemaks muutmiseks. Antud tegevuse osas on 2017. aastaks planeeritud arutelud/kohtumised, vajadusel ka vastav teavitustegevus (tegevuskavas kajastub tegevuse 2.2.1 all). 2017: Poliitikaanalüüse ja –uuringuid 2017. aastal planeeritud ei olnud. Eestis tundmatute töö tegemise vormide praktikas rakendamise analüüs (01.01.2018-31.12.2018) 2018: Planeerimisel oli analüüs, kas ja kuidas oleks mõistlik praktikas rakendada Eestis tundmatuid töö tegemise vorme. Aasta esimesel poolel toimusid koosolekud kaardistamaks antud tegevuse elluviimise viise ning võimalikku edasist tegevus- ja ajakava. Samal ajal menetles Sotsiaalministeerium töölepingu seaduse muutmise väljatöötamise kavatsust, mille menetluse käigus loodeti saada suuniseid ka analüüsi koostamiseks, mis oleks andnud edasist sisendit töösuhete paindlikkuse suurendamiseks. Väljatöötamise kavatsuse menetlus lõppes aga ilma, et oleks sotsiaalpartneritega saavutatud kokkulepet väljatöötamise kavatsuses käsitletud teemade osas edasistes uurimisküsimustes või õigusloome plaanides ning seetõttu jäi tegevus lõpule viimata. Analüüsi ettevalmistamise raames korraldati 8. juunil 2018 konverents „Kas digitaalne ühiskond vajab uut tööõigust?“, kus arutati digitaalse tehnoloogia arengu mõju töösuhetele ning vajadust töösuhete regulatsiooni muuta. Konverentsil osalesid õigusteadlased, advokaadibüroode esindajad, tööandjate ning ametiühingute esindajad. Konverents andis sisendi kavandatava analüüsi uurimisülesande piiritlemiseks. Arvestades töö muutumisega kaasnevat erinevate töö tegemise suhete piiride hägustumist, on 2019. aastal planeeritud analüüsida, kas töötingimusi (näiteks hoolduspuhkus), mida seni on peetud vaid töölepingulise suhtega seotud olevaks hüveks, on võimalik ja mõistlik laiendada ka teistel õiguslikel alustel tööd tegevatele isikutele.“ Analüüs: puhkuseõiguse laiendamise võimalused TLS § 1393 alusel ning TTOSi nõuete laiendamisest VÕSi lepingute alusel töötavatele isikutele (1.01.2019-31.12.2019) 2019: Arvestades töö muutumisega kaasnevat töö tegemise suhete piiride hägustumist, analüüsiti 2019. aastal, kas töötingimusi (näiteks hoolduspuhkus ja puudega lapse vanema lapsepuhkus), mida seni on peetud vaid töölepingulise suhtega seotud hüveks, on võimalik ja mõistlik laiendada ka teistel õiguslikel alustel tööd tegevatele isikutele. Vähenenud töövõimega ja puudega isikud ning nende hooldajad kuuluvad töövõimereformi sihtrühma. Analüüsiga sooviti leida lahendused tagamaks hoolduskoormusega töötavatele isikutele, kellel ei ole aga töölepingulist suhet ning sellest tulenevaid puhkuseõigusi, piisavalt vaba aega hooldatavaga tegelemiseks, mis on oluline aspekt nende isikute töövõime säilitamiseks ja tööturul osalemise tagamiseks. Hankeleping sai sõlmitud 6.05.2019. Analüüs valmis detsembris 2019 ning on kättesaadav aadressilt 40 https://www.sm.ee/sites/default/files/erikson_haljasmae_teeaar_puhkuseoiguse_laiendamise_analuus _12.12.19.pdf. Töötervishoiuteenuse uuring (1.01.2019-17.07.2020) 2019: Sotsiaalministeerium tellis 2019. aasta teisel poolaastal uuringu, eesmärgiga saada ülevaade töötervishoiuteenuse probleemidest ja võimalikest lahendustest. Uuringu käigus analüüsitakse erinevaid stsenaariume, kuidas tulevikus võiks töötervishoiuteenus olla korraldatud, et tagada teenuse kvaliteet ja jätkusuutlikkus. Uuringu riigihange kuulutati välja 16.04.2019, hanke võitjaga sõlmiti leping 2.07.2019 uuringu valmimistähtajaga 2020. aasta II kvartalis. Kuna uuringu lähteülesande koostamine ja hankedokumentide ettevalmistamine võttis planeeritust kauem aega, sest Sotsiaalministeerium kaasas sotsiaalpartnereid ja teisi uuringu huvigruppe lähteülesande ettevalmistamisse ning kaasamisprotsess võttis oodatust kauem aega, kulus ka hankemenetluse läbiviimisele planeeritust veidi enam aega. 2020: Töötervishoiuteenuse uuringu läbiviijad jätkasid uuringuga aasta esimesel poolel. Kuna uuringu lõppversiooni osas esitas Sotsiaalministeerium läbiviijatele muudatusettepanekud, siis lükkus edasi ka uuringu lõplik valmimine ning tulemused võeti vastu 17.07.2020. Uuringu lõpparuanne on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: https://www.sm.ee/sites/default/files/ttu_lopparuanne.pdf. Uuringu tegemisel kombineeriti kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid, mille osadeks olid dokumendianalüüs, ekspertintervjuud, töökohtades tehtud intervjuud ja vaatlused, grupi- ja individuaalintervjuud töötervishoiu- ja perearstidega ning tööandjate ja töötajate küsitlused. Võrdluseks kasutati Norra, Taani, Sloveenia, Suurbritannia, Soome ja Hollandi kogemusi. Kogutud materjalide analüüsi põhjal tehti järeldused ning loodi töötervishoiuteenuse korraldamiseks neli võimalikku mudelit, mis annavad suunised, kuidas praegust töötervishoiusüsteemi parandada nii, et see vastaks süsteemis toimijate vajadustele. Kokkuvõtvalt selgus uuringu tulemustest ka Eesti töötervishoiusüsteemi peamised probleemkohad: - Riskianalüüsid on formaalsed ja ei ole rakendatud tööandja hüvanguks, st tööandjad ei oska riskianalüüse enda heaks tööle rakendada ega näe riskianalüüsi ja tervisekontrolli seost; - Töötervishoiuteenuse osutajad käivad kohapeal vähestes organisatsioonides; - Tervisekontroll ei ole vajaduspõhine ega lähtu töötajate individuaalsetest tervisenäitajatest; - Töötervishoiuarsti antavad soovitused ei vasta töötajate individuaalsetele vajadustele ega lähtu töötajate töö laadist (võib olla seotud sellega, et tervisekontroll ei lähtu vajaduspõhisusest). Soovitused ei arvesta tööandjate vajadusi ehk ei nõustata tööandjate töökeskkondi silmas pidades; - Töötervishoiuarst teeb otsuseid tihti ettevõtte töökorraldusega põhjalikumalt tutvumata, otsustega ei kaasne lahendusi; - Töötervishoiusüsteemi ja esmatasandi tervishoiu (perearstiabi) vaheline koostöö on komplitseeritud; - Tööandjad ei panusta tervisedendusele sel määral nagu võiks, ei oska näha keskpikas perspektiivis selle mõju töötajate töövõimele; - Tööst tingitud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimine on raskendatud selle pika protsessi tõttu, samas ei ole diagnoosi saajatel edasise majandusliku hakkamasaamise osas kindlustunnet; - Nii töötervishoiuteenuse osutajate kui ka tööandjate vähene kompetents ei võimalda psühhosotsiaalsete ohuteguritega ulatuslikumat tegelemist; - Töötervishoiuspetsialistide arv on langustrendis, juurdekasv on vähene; - Praegune töötervishoiusüsteem ei arvesta ajaperspektiivis muutuvat tööturgu. 2021-2022: Antud perioodil poliitikaanalüüse ja -uuringuid ning ekspertiise läbi ei viidud. 2023: Aasta esimesel poolel poliitikaanalüüse ja -uuringuid ning ekspertiise läbi ei viidud, sh ei planeeritud antud tegevust TAT 2023. aasta tegevuskavasse ega eelarvesse. Hinnang: 2016. aastal töötaja töövõime jätkusuutlikkuse toetamise analüüsi teostamisel ei tekkinud vajadust kaasata eksperti ning analüüs teostati Sotsiaalministeeriumi siseselt ja planeeritud ajaraamis. 2017. aastal poliitikaanalüüse- ja uuringuid planeerituid ei olnud. 2018. aastal planeeritud analüüs jäi ära, kuid alamtegevuse 2.2.3. tulemust ega TAT-i üldist eesmärki see ei mõjuta, sest analüüsi ettevalmistamisel saadud sisend võimaldas püstitada uue uurimisülesande ning täpsemini piiritleda probleemide ring, mille analüüsimine on vajalik leidmaks lahendused traditsioonile töölepingulise suhtega mittehõlmatud töötavate isikute töövõime säilitamiseks ja tööturul osalemise tagamiseks. Puhkuseõiguse laiendamise analüüs valmis 2019. aastal. 2020. II kvartalis valmima pidanud töötervishoiu uuringu vastuvõtmine lükkus mõnevõrra edasi esialgselt planeeritud ajaraamist ning tulemused võeti vastu 17.07.2020, mis aga ei ole mõjutanud tegevuse eesmärgipärasust. 2021. aastaks 41  antud alategevuse osas tegevusi ei planeeritud. Samuti ei viidud poliitikaanalüüse ja -uuringuid läbi 2022. aastal ning tegevust ei planeeritud ka 2023. aasta tegevuskavasse ega eelarvesse. Alamtegevuse nr ja 2.2.4. Tööpoliitika kujundamise kompetentsi eelduste arendamine nimetus8 Tegevuse või 01.01.2016-31.12.2023 Tegevuse või 02.01.2016-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Tööpoliitika teadmispõhisust arendavad õppereisid, seminarid, koolitused (22.05.2017-…) 2016: Tegevusega 2016. aastal ei alustatud, kuna ajaressurssi vähesuse ning tööülesannetega hõivatuse tõttu ei olnud poliitikakujundajatel võimalik osaleda õppereisidel, seminaridel või koolitusel, mis toetaksid teadmispõhise tööpoliitikat kujundamist. 2017: 22-23.05.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu Norras Oslos konverentsil „Shaping the Future of Work in the Nordic countries – the Impacts of the Sharing Economy and New Forms of Work“. Konverentsi korraldajaks oli Norra Töö- ja Sotsiaalministeerium ning osalemisega saadi teadmisi uute töövormide levikust ja mõjust, tööturu osapoolte rollide muutustest ning kaasaegsete töötingimuste reguleerimisest seoses töötamise muutumisega. 25-27.09.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu Hispaanias Bilbaos Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri töökeskkonna e-töövahendite seminaril. Seminari eesmärk oli vahetada kogemusi töökeskkonna elektrooniliste töövahendite arendamise, kasutuselevõtu, kasutamise, teavitamise ja ülalpidamise kohta. Lisaks soov koguda eelpool nimetatud infot teiste töövahendite arendajatelt ja kasutada seda tööelu infosüsteemi arendustegevuste kavandamisel. Seminaril arutleti peamisi e-töövahenditega seotud väljakutseid, sh kuidas tagada projektide jätkusuutlikkus ja kasutatavus ning kuidas ennetada vastuseisu e-töövahendite osas ja tagada nende omaksvõtt kasutajate poolt. 1.10-3.10.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu Iirimaal õppereisil andmaks hinnang Iirimaa veebipõhisele töövahendile BeSMART. Õppereisi eesmärk oli anda arvamus Iirimaa töövahendi kohta koostöös Marina Järvisega Tallinna Tehnikaülikoolist ning saada teiste riikide arvamusi, kogemusi ja võrdlusi Iirimaa töövahendi osas. Lisaks osaleti töövahendite arendamise väljakutsete aruteludes - kuidas tagada töövahendite sisukus, tulevikukindlus, kasutatavus ning kasutajate teadlikkus ja vastuvõtlikkus online töövahenditele. 22.11.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu Tallinnas koolitusel „IT-hanked uue seaduse järgi“, mis keskendus 1. septemberil 2017 jõustunud uuele riigihangete seadusele - Millised on suuremad muudatused? Mida tähele panna IT-hangete puhul? Mida silmas pidada arendusprojektide tellimisel ja elluviimisel? Koolitusel osalesid nii hankijad kui pakkujad, et koos vaadelda ja analüüsida, kuidas parimaid teadmisi ja praktikaid nii hankimisel kui ka pakkumiste koostamisel ellu rakendada. Koolitusel räägiti seadusemuudatustest, parimate praktikate rakendamisest uue seaduse raames, tarkvara kui ka riistvara hankimisest, rahvusvahelisest praktikast jt teemadel. Koolitusel osalemine toetab tööelu infosüsteemiga seotud arendustegevuste hangete efektiivsemat planeerimist. 2018: 16.03.2018 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töösuhete poliitika juht Mariliis Proos Saksamaal Frankfurdis konverentsil, mis käsitles tööõigusega seoses kollektiivsete töösuhete perspektiive Euroopas. 04.04.2018 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Monika Koks koolitusel „Uut ja praktilist tsiviilkohtumenetluses I osa“, kus keskseks teemaks oli uus töövaidluste menetlemise süsteem, üleminek digitaalsetele toimikutele, vastavad nõuded jms. 18.04.2018 osalesid Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töökeskkonna üksusest Rauno Piirsalu, Maarika Haidak ning Seili Suder koolitusel „Uued OHSASe nõuded standardi ISO 45001 järgi“. Koolitus tutvustas uut töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemide standardit „EVS-ISO 45001:2018: Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega". Koolitusel toodi välja 8 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 42 uue standardi erinevused võrreldes varasema versiooniga (EVS 18001:2007) ning käsitleti riskide hindamist ja maandamist ning näiteid ja nõuandeid uue standardi rakendamiseks. 24.-25.09.2018 osalesid Maarika Haidak ja Seili Suder kutsevähiteemalisel konverentsil Viinis, kus said ülevaate peamistest töökeskkonna vähiga seotud probleemidest nüüd ja tulevikus. Konverentsi raames saadi teadmisi praktilistest meetmetest, mida saab töökeskkonna poliitika kujundamisel arvestada. 12.10.2018 osales Maarika Haidak Tervise Innovatsiooni konverentsil, kus käsitleti tervisega seotud teemasid, sh töökeskkonna vaimset tervist puudutavaid teemasid. Konverentsilt saadud info täitis suures osas osalemise eesmärki: saadi ülevaade peamistest vaimse tervise probleemidest, töökohal töötajate vaimset tervist toetavatest meetmetest; lisaks saadi uusi kontakte, keda kaasata teavitustegevusete planeerimisel ja töökeskkonna poliitika kujundamisel. 2019: 23.01.2019 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Maarika Haidak Belgias vaimse tervise teemalisel konverentsil, kust sai ülevaade töökeskkonnas vaimse tervise käsitlusest EL tasandil, peamistest probleemidest, võimalikest lahendustest, headest praktikatest. 10.-12.02.2019 toimus tööelu arengu osakonna töökeskkonna üksuse ning töösuhete üksuse õppereis Tšehhi Töö ja sotsiaalministeeriumisse, mille raames arutati Tšehhi kolleegidega töökeskkonna (sh töötervishoiuteenuste korraldus, tööõnnetuste hüvitamine ja kaugtöö töötervishoiu ja –ohutuse regulatsioon) ning töösuhetega seonduvaid teemasid (paindlikud töötingimused, kollektiivsed töösuhted jagamismajandus). Õppereisilt saadud info andis hea ülevaate Tšehhi tööõiguse ning töökeskkonna teemadest, sh saadi Tšehhi kolleegidelt kaugtöö juhis, mida kasutati Eestis samalaadse juhise koostamisel, samuti külastati Tšehhi Tööohutuse Instituuti, kus tutvuti lähemalt isikukaitsevahendite turule lubamisega. Töösuhetes saadi hea ülevaade Tšehhi paindlike töövormide korraldusest, mis aitab ka Eestis koostada vastavaid seadusemuudatusi töölepingu seadusesse. 21-22.02.2019 osalesid Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Ulla Saar ja töösuhete poliitika juht Mariliis Proos Saksamaal Frankfurdis konverentsil, mis käsitles tööõiguse paindlikumaks muutmise perspektiive Euroopas. 31.10.2019 osales Sotsiaalministeeriumi Töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eneken Hiire Helsingis Soome Töötervishoiu Instituudis toimunud seminaril, kus sai ülevaadet töötervishoiu süsteemist, kutsehaigustest ning nende diagnoosimisest Soomes ning jagas Soome kolleegidega kogemusi ja parimaid töötervishoiu praktikaid. 20.-22.11.2019 osales Sotsiaalministeeriumi Töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar Hague-is toimunud seminaril „Designing, delivering and scaling successful pilots“, mille raames jagati teadmisi, kuidas praktikas disainida õiguspiloodi projekte ja panna kokku esialgne kavand töölepingu seaduse pilootprojektist. Tulevikus kavandatava piloodi eesmärk on teha õiguslik eksperiment, et mh näha, kas töölepingu tingimuste muutmine aitab kaasa töölepingute arvu tõusule, töösuhete paindlikkusele ja toob inimesi (sh vähenenud töövõimega) rohkem tööturule ja aitab ära hoida varast pensionile jäämist. 10.-11.12.2019 osales Sotsiaalministeeriumi Töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eva Põldis Viinis konverentsil "Tööõnnetuskindlustus - rahvusvaheline võrdlus", mis käsitles erinevate tööõnnetuskindlustuse süsteemide rakendamist erinevates riikides. Konverentsil osalemine andis ülevaate tööõnnetuskindlustuse süsteemide korraldamisest, mis aitab välja töötada Eesti jaoks sobivaimat süsteemi tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamiseks, panustamaks ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamisse ja töötajate töövõime säilimisse. 2020: 2020. aasta esimesel viiel kuul õppereise ei toimunud ning arvestades koroonaviiruse jätkuvat levikut ei toimunud õppereise ka aasta teises pooles. 2021: Õppereise, koolitusi, seminare 2021. aastal ei toimunud. 2022: Õppereise, koolitusi, seminare 2022. aasta esimesel poolel ei toimunud. Aasta teisel poolel viidi läbi Sotsiaalministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonnale meeskonnakoolitus teemal „Vaimne tervis ja selle hoidmine tööl“. 5.12.2022 toimunud üritusel käsitles psühholoog Kristel Kiens MTÜ-st Peaasjad vaimse tervisega seotud teemasid - kuidas ära tunda psühhosotsiaalseid ohutegureid töökeskkonnas (nt kuidas aru saada, kas kolleeg vajab tuge, millistes olukordades tuleb sekkuda jms); millised on tööandja (sh meeskonna, iga meeskonna liikme) võimalused töökeskkonnas vaimse tervise probleemkohtadega tegeleda (mida peaks iga tööandja tegema, lihtsad lahendused töökeskkonnas jms) ning kuidas saab iga inimene ise oma vaimset tervist toetada (nippe igapäevaeluks, mis aitaksid ka tööl hoida tööstressi madalamal). Meeskonnakoolituse teema valikul sai otsustavaks vaimne tervis nii teema aktuaalsuse kui ka osakonna otsese puutumuse osas töösuhete- ja töökeskkonnalastes küsimustes. 2023: Esimesel poolaastal õppereise, koolitusi ja seminare ei toimunud. 43  Tööpoliitika teadmispõhisust arendavad andmeallikad ja teavikud (02.01.2016-...) 2016: Toetamaks poliitikakujundajate pädevuse suurendamist soetati ajakirjade „British Journal of Industrial Relations“ ja „European Labour Law Journal“ paberkandjal ning veebipõhised tellimused ning pikendati ajakirja „British Journal of Industrial Relations“ tellimust veebipõhiseks kasutamiseks 2017. aastal. 2017: Pikendati ajakirja „British Journal of Industrial Relations“ tellimus 2018. aastaks. 2018-2021: Tegevus viiakse ellu vajaduspõhiselt, perioodil 2019-2021 andmeallikaid ning teavikuid ei soetatud. 2022: Sotsiaalministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonnale telliti Äripäeva kirjastuse veebiväljaande „Lepingud. Näidised ja kommentaarid“ kasutamisõigus. Antud väljaanne tutvustab põhjalikult võlaõigusseaduse üldosa ning kommenteerib igapäevapraktikas kõige enam levinud lepinguid ja vastavaid näidiseid. Äripäeva väljaanne on seega praktiliseks töövahendiks poliitikakujundajatele, kes vajavad töös põhjalikumat teavet lepinguõigusest. 2023: Tegevus viiakse ellu vajaduspõhiselt, esimesel poolaastal uusi andmeallikaid ning teavikuid ei soetatud, kuid jätkuvalt on Sotsiaalministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonnale kättesaadav Äripäeva kirjastuse veebiväljaande „Lepingud. Näidised ja kommentaarid“ kasutamisõigus. Hinnang: osalemine tööpoliitika alastel õppereisidel, seminaridel, koolitustel ning teavikute soetamine sõltub vajaduspõhisusest, mille aluseks on poliitikakujundajate hinnangud, kas konkreetne teavik, õppereis, seminar või koolitus toetab parimal viisil poliitikakujundajate kompetentsi tõstmist tulevaste tööpoliitika otsuste tegemisel. 2017-2019. aastatel Sotsiaalministeeriumi teenistujate poolt osaletud konverentsid, seminarid, koolitused ja õppereisid toetasid teadmiste suurendamist tööpoliitika valdkondades ning TAT-ga seotud teemadel nagu teavitus muutunud töötegemise tingimustest ja uutest töövormidest, töökeskkonna e-töövahendid, sh teadmised infotehnoloogiliste arendustega seotud hankemenetluste muudatustest uue riigihangete seaduse kontekstis ning tööõigusega seotud regulatsioonid ja muudatused. Seega oli konverentside, seminaride, koolituste ja õppereisidega kaasnev uudne info oluliseks sisendiks edasiste TAT tegevuste efektiivsemal elluviimisel, toetades seeläbi ka tööpoliitika teadmispõhisuse kujundamist. Aastal 2020 - 2021 ei osaletud koroonaviiruse leviku tõttu tööpoliitika teadmispõhisust arendavatel õppereisidel, seminaridel ja koolitustel. 2022. aastal toimus Sotsiaalministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonnale meeskonnakoolitus vaimse tervise teemadel ning hangiti ka digitaalne andmeallikas lepinguõiguse valdkonnas. 2023. aasta esimesel poolel tegevusi eesmärgiga tõsta tööpoliitika teadmispõhisuse kujundamist ellu ei viidud. *8. Näitajate9 täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel TAT punktile, saavutustase10 saavutustase missugusest tegevusest kujuneb) TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse Töövõime toetamise Jah 0 Näitaja täitmisel reform on läbi viidud, sh avalikkus on teadlik reformiga seotud muudatustest, töövõimet hinnatakse uutel alustel ning osapoolte vaheline andmevahetus toimib Tööandjaid ja töötajaid 77 88 Näitaja täitmisega seotud tegevuste toetavaste tegevuste arv elluviimisega alustati 2016. aastal. Tööelu infosüsteemiga seotud tegevuste elluviimist jätkab alates 01.08.2018 Tööinspektsioon TAT-st 9 Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed. 10 TATs fikseeritud saavutustase. 44  „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“. Sotsiaalministeeriumi TAT-st „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ viidi tööelu infosüsteemi arendustega seotud alategevus 2.2.2 „Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine“, sh partneri TEHIK roll, täies ulatuses üle Tööinspektsiooni poolt elluviidava TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ tegevustesse. Tegevuse üleviimisega andis Sotsiaalministeerium Tööinspektsioonile üle kokku 70 tulemus- ja väljundnäitajat. Tegevuse üleandmisega on muutunud TAT tulemus- ja väljundnäitajaid, mille osas Sotsiaalministeerium vähendas 2018. aasta sihttaseme näitajat 98 näitajale 50 ja 2023. aasta sihttaseme näitajat 147 näitajale 77. TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse TAT ei panusta otseselt rakenduskava tulemusnäitajatesse. Tulemusnäitajad täidetakse Töötukassa poolt läbi viidava TAT-ga. TAT panustab rakenduskava väljundnäitajatesse ning loob eeldused rakenduskava tulemusnäitajate saavutamiseks. TAT spetsiifilised väljundnäitajad11 Metoodika on välja Jah Jah Näitaja täidetud töötatud ja piloteeritud Tööandjaid ja töötajaid 77 88 Näitaja täitmisega seotud tegevuste toetavate tegevuste arv elluviimisega alustati 2016. aastal. Tööelu infosüsteemiga seotud tegevuste elluviimist jätkab alates 01.08.2018 Tööinspektsioon TAT-st „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“. Sotsiaalministeeriumi TAT-st „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ viidi tööelu infosüsteemi arendustega seotud alategevus 2.2.2 „Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine“, sh partneri TEHIK roll, täies ulatuses üle Tööinspektsiooni poolt elluviidava TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ tegevustesse. Tegevuse üleviimisega andis Sotsiaalministeerium Tööinspektsioonile üle kokku 70 tulemus- ja väljundnäitajat. Tegevuse üleandmisega on muutunud TAT tulemus- ja väljundnäitajaid, mille osas Sotsiaalministeerium vähendas 2018. 11 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 45  aasta sihttaseme näitajat 98 näitajale 50 ja 2023. aasta sihttaseme näitajat 147 näitajale 77. TAT spetsiifilised tulemusnäitajad12 TAT panus üldistesse näitajatesse Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu Ei sotsiaalpartnerid või vabaühendused? Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste Ei jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või Ei kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele või avalike teenuste osutamisele? Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0 toetatud mikro-, väikese- ja keskmise suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv TAT lõppeesmärgist täidetud 22,84% (%): TAT lõppeesmärgi täitmise Lõppeesmärk täitmisel (lõppeesmärk täidetakse 31.12.2023 selgitus: seisuga ning vastav selgitus antakse lõpparuandes). 9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele13 2015. aasta osas mõjutas mitmete planeeritud tegevuste ning alategevuste elluviimist töövõimereformi edasi lükkumine Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsusest lähtuvalt, mistõttu ka osade alategevuste elluviimine lükkus kas täielikult või osaliselt edasi või otsustati ümber nende elluviimise vajadus või ajaraamid. Antud otsused küll mõnevõrra mõjutasid 2015. aastaks püstitatud eesmärke ning seeläbi ka TAT tulemuslikkust, kuid samas oli tegevuste osas võimalik jätkata nende elluviimist või elluviimise ettevalmistust, tehes seda korrigeeritud ajaraamis. Osade alategevuste puhul täideti elluviimise eesmärgid täielikult või kui esines nihkeid ajaraamis, siis olid need tingitud muudest teguritest kui reformi edasi lükkumine. Üldine tegevuste elluviimine ning nende eesmärgipärasus ei saanud 2015. aastal mõjutada tegevuste osalisest elluviimisest ja ajaraami muudatustest. 2016. aasta esimesel poolel oli tegevuste elluviimine plaanipärane ning ajaraamide piires. Teise poolaasta osas planeeriti TAT muudatusega lisategevus (Sotsiaalkindlustusameti täiendav tööjõuressurss), mida aasta lõpuks ellu ei viidud, kuna oluliselt olid vähenenud tegevuse planeerimise aluseks olevad prognoosid ja mahud, kaotades seega vajaduse tegevuse elluviimiseks TAT vahenditest. Muude tegevuste osas oli elluviimine planeeritud esialgsel kujul või kui esines korrektuure/muudatusi, olid need tingitud aasta jooksul täpsustunud vajadustest või ümberhinnatud otsustest (näiteks ei tekkinud osade tegevuste puhul vajadust täiendavalt kaasata spetsialisti või eksperti või hinnati ümber töövahendi Tööbik edasiarenduse ajaraam). Samas oli mõnede tegevuste osas nende elluviimine juba planeeritud vajaduspõhisusest lähtuvalt. Seega, 2016. aasta osas mõnevõrra küll hinnati ümber või korrigeeriti tegevuste elluviimisega seonduvad detailid, kuid mitte määral, mis mõjutaks nende eesmärgipärasust ja TAT tulemuslikkust. 2017. aasta esimesel poolel on tegevustega alustatud üldjoontes planeeritud ajaraamides, kuid mõnevõrra rohkem panustati ajalist ressurssi ümberstruktureeritud partneri TEHIK rolli täpsustamisele/suurendamisele erinevate infotehnoloogiliste lahendustega seotud tegevuste elluviimisel. Kuna TEHIK koondab kogu infotehnoloogilise parema teadmise, pakkudes ministeeriumile antud valdkonnas pädevat tuge, siis ka partneri rollis peaksid edaspidised infotehnoloogilised arendused TEHIK elluviimisel püsima paremini planeeritud ajaraamides, toetudes selles asjakohastele eelhinnangutele, analüüsidele ja ressursside efektiivsemale planeerimisele ning aidates seega kaasa ka TAT eesmärkide tulemuslikumale täitmisele. Muus osas oli tegevuste elluviimine enamjaolt planeeritud ajaraamides ning planeeritud vahenditega. Kui ilmnes tegevuse elluviimise faasis vajadus korrektuurideks ja/või ümberhindamiseks, siis oli see peamiselt mõjutatud tegevuse sisulistest täpsustunud detailidest, mida ei 12 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 13 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12. 46  olnud tegevuskava planeerimisprotsessis võimalik ette näha. Samas olid juba osad tegevused planeeritud vajaduspõhiselt, mistõttu võis vajadus aasta vältel muutuda. 2017. aasta tegevused olid küll osaliselt ümberhinnatud ja korrigeeritud, kuid see ei mõjuta TAT üldiste eesmärkide täitmist. 2018. ja 2019. aastal oli tegevuste elluviimine üldjoontes plaanipärane ning ajaraamide piires. Algselt aastaks 2018 planeeritud koostöö alustamine Eesti Statistikaametiga lükkus edasi aastasse 2019 ning Eestis tundmatute töö tegemise vormide praktikas rakendamise analüüsi asemel otsustati edasi minna puhkuseõiguste laiendamise võimaluste analüüsiga, kuid see ei mõjuta TAT üldiste eesmärkide täitmist. 2020. aasta esimeseks pooleks planeeritud tegevuste elluviimine oli üldjoontes plaanipärane ja ajaraamide piires, välja arvatud eriolukorra tõttu tühistatud kommunikatsiooni tegevused ja kogu aasta vältel nii Sotsiaalministeeriumi kui ka partnerite osas teavitustegevuste ning koolitusmahtude- ja viiside korrektuurid või ümberhindamised. Tegevused nagu infotehnoloogilised arendused, uuringud, analüüsid jms, mida oli võimalik teostada ka laialdasest viiruselevikust suuresti mõjutamata, teostati enamjaolt planeeritud ajaraamides. Seega oli 2020. aasta osas viiruse leviku tingimustes kõige suurema löögi all tegevused, mis oma loomult eeldasid inimeste vahelisi kontakte nagu näiteks teavitamine, koolitamine jms. Selleks, et esialgselt tühistatud/korrigeeritud või ümberhinnatud tegevused saaksid tehtud, pikendas Sotsiaalministeerium 2020. aasta lõpus TAT-i abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2023. Seega annab üldine ajaraami pikendus erinevatele tegevustele võimaluse nende elluviimiseks küll pikendatud ajaperioodi jooksul, kuid mitte ohtu seades nende eesmärgipärasust. 2021. aasta alguses alustati erinevate TAT tegevuste elluviimist nii Sotsiaalministeeriumi kui TAT partnerite poolt. Aasta jooksul tekkis erinevatel osapooltel küll ajalisi nihkeid või vajasid tegevused osaliselt korrektuure/ümber hindamisi tegevusviiside, mahu jm tegurite osas, sh oli murekohaks küsimused tööjõuressurssiga (TEHIK näide), kuid aasta lõpuks said suuremad kitsaskohad lahendatud ning täpsustusid edasised tegevusplaanid. 2021. aasta TAT tegevuste suurim rõhuasetus oli kindlasti vaimse tervise teemaline teavitustegevus ning koostöö Eesti Tööandjate Keskliiduga, mis oli edukas ning täitis püstitatud eesmärke. Samuti sai läbi mitmete aastate vältel kestnud edukas koostöö Tartu Ülikooliga esmalt nii koolituskava kui koolitajate koolitamisel kui edaspidi ekspertarstidele töövõime hindamise metoodika teoreetiliste teadmiste ja praktikas rakendamise oskuste koolituste korraldamisel. 2022. aastal viisid TAT tegevuskava kohaseid ja eesmärgipäraseid tegevusi ellu nii TAT partnerid kui ka Sotsiaalministeerium. Ministeeriumi tegevused olid aga juba 2022. aasta tegevuskava põhiselt suuresti planeeritud ning mõjutatud vajaduspõhisest lähenemisest, mistõttu tegevuste algatamisel või mittealgatamisel hinnati nende vajalikkust ja asjakohasust antud aasta lõikes. Näiteks avalikkuse ja/või sihtgruppide teavitamine töövõime hindamisest ja valdkonnaga seotud teemadest, kus otsest vajadust ministeeriumi poolseks täiendavaks teavitamiseks ei olnud (vastav info on kättesaadav Eesti Töötukassa kodulehel ja teiste seotud osapoolte infokanalites). Kokkuvõttes viidi tegevused, sh partnerite tegevused ellu planeeritud ajaraamides ning kokkulepitud tingimustel. Sotsiaalministeeriumi poolt oli 2023. aasta tegevuskavasse ja eelarvesse planeeritud ettevalmistavad tegevused suunal, millega luuakse toetussüsteem pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste püsiva töövõimetuse ennetamiseks ning tööhõives püsimise toetamiseks, sh partneri TEHIK roll andmevahetuse koordineerimisel. Teised tegevused TAT tegevuspunkti 2.1 „Töövõime toetamise reformi elluviimine“ osas olid esimesel poolaastal pigem varasemate aastate jätkutegevused nagu Sotsiaalkindlustusameti teavituskirjad ning partneri EPIKoda nõustamisteenuse osutamine. Tegevuse 2.2 „Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“ osas viidi läbi teavitusüritus töökeskkonna ning töösuhete valdkondade muudatustest. 10. TAT mõju läbivatele teemadele14 Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju (märkida ristiga) (märkida ristiga) Jah Ei Jah Ei Regionaalareng x x Selgitus: TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse, tegevused on neutraalsed ning ei aita kaasa regionaalset arengut soodustavate tegurite/teenuste/infrastruktuuri parandamisele. Infoühiskond x x 14 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12. 47  Selgitus: TAT tegevused panustavad infoühiskonna edendamisesse, kuna rohkem teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse asutuste vahel digitaalkujul ning rohkem inimesi saab digitaalsele teabele ligi. Samuti muutuvad infovahetuse protsessid kiiremaks, odavamaks ja/või kvaliteetsemaks. Riigivalitsemine x x Selgitus: TAT tõhustab terviklikku riigivalitsemist, kuna uue töövõime toetamise süsteemiga seonduv koondatakse senise mitme asutuse vahel Eesti Töötukassa pädevusse, tagades seega terviklik lähenemine, efektiivsem korraldus, halduskoormuse vähenemine, lihtsustatud järelevalvesüsteem ning pikas perspektiivis kulude vähenemine töövõime toetuste osas. Võrdsed võimalused x x sh sooline võrdus x x Selgitus: töövõime hindamise metoodika ja elluviidavad teavitustegevused on soostereotüüpidest vabad. sh võrdne kohtlemine x x Selgitus: TAT üks eesmärkidest - toetada töövõime reformi elluviimist, sh rakendada töövõime hindamise metoodikat, on kohaldatav võrdselt kõikidele tööealistele inimestele sõltumata nende soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, veendumustest või seksuaalsetest sättumusest. 11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele15 2015. aastal oli TAT tegevuste otsese elluviimisega partneritest seotud Eesti E-tervise Sihtasutus tervise infosüsteemi teenuste arendustega. Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet olid kaasatud kui partnerite esindajad töögruppide töös, töövõime hindamise metoodika piloteerimises, kasutajate koolituste planeerimises ning teavitustegevustes. 2016. aasta tegevustesse olid kaasatud kõik partnerid: Eesti E-tervise Sihtasutus jätkas tervise infosüsteemi arendustega ning Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet alustasid koolituste läbiviimisega. Lisaks kaasati Sotsiaalkindlustusamet teavitustegevuste elluviimisesse partneri rollis. 2017. aastal partnerid Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet jätkasid koolitustega ning Sotsiaalkindlustusamet lisaks ka teavituskirjade väljasaatmisega. Partner Eesti E-tervise Sihtasutus kannab ümberstruktureerimise tulemusena alates 1.01.2017 nime Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). TEHIKu roll tegevuste elluviimisel 2017. aastal suurenes, hõlmates nii seniseid infotehnoloogilisi arendusi tervise infosüsteemiga seonduvalt kui ka lisanduvaid tegevusi nagu Tööpoliitika infosüsteemi analüüs, Tööbik hooldus- ja tugiteenuse pakkumine ning tööelu infosüsteemiga seotud arendustegevused. Seega on alates 2017. aastast TEHIK partnerina kaasatud nii tegevuste 2.1 kui ka 2.2 elluviijate hulka. Uue partnerina alustas 1.08.2017 tegevust Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda), kes osutab töövõime hindamisega seotud konsultatsiooniteenust. Koostöö TAT partnerite vahel on sujunud probleemideta. Aastatel 2018-2020 on partnerid jätkanud kokkulepitud tegevuste elluviimist ning partnerlus on sujunud oluliste tõrgeteta, v.a 2020. aasta, kus partnerid viisid tegevusi ellu koroonaviiruse leviku tingimustes. Partneritel õnnestus osaliselt oma tegevusi ümberhinnata kas ajafaktorist või nende vajaduspõhisusest lähtuvalt, mille põhjal tehti otsused kas tegevuste ära jätmiseks või edasi lükkamiseks aastasse 2021. Samuti oli võimalik koolituste – ja nõustamistegevuste osas tegevusi ellu viia kasutades info vahetamiseks ning edastamiseks oluliselt rohkem elektroonilisi kanaleid. Tegevuste ajaraami paindlikkust võimaldab ka Sotsiaalministeeriumi poolt 2020. aasta lõpus pikendatud TAT-i abikõlblikkuse periood, andes erinevate tegevuste läbiviimise tähtajaks 31.12.2023. 2021. aastal partnerid Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ning Eesti Puuetega Inimeste Koda alustasid oma tegevuste elluviimist kokkulepitud ajaraamides. Samas näiteks Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti 2021. aasta tegevuste maht aasta jooksul korrigeerus võrreldes esialgselt planeerituga COVID-19 jätkuvatest mõjutustest lähtuvalt. Eelkõige puudutas see antud partnerite koolitustegevusi, mille vajadus kas hinnati ümber, koondati kokku ametigruppide põhiselt või viidi läbi suures osas elektroonilisi kanaleid kasutades. Seega koolitustegevused ära ei jäänud, kuid aasta jooksul korrigeerus nende läbiviimise viis, kanalid või oli neid efektiivsem läbi viia veebi teel suuremas grupis. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega partnerlus toimib ning 2021. aastal tekkinud viivitused projektimeeskonna värbamisel olid tingitud pigem üldisest olukorrast tööturul, kus raske olid leida vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid. Seega ei olnud esialgselt võimalik TEHIK-l ka antud situatsiooni lahendada planeeritud ajaraamis. Olukord aga lahenes tänu TEHIK-u asutusesisestele töökorralduste muudatustele, 15 Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide saavutamisele. 48 mis võimaldas kahe projektimeeskonna liikme olemasolu ja panuse TAT eesmärkide täitmisele 2021. aasta teisest poolest. 2022. aastal sujus koostöö Sotsiaalministeeriumi ja TAT partnerite vahel tõrgeteta. Sotsiaalkindlustusameti, EPIKoda ja TEHIK-u TAT tegevuskava järgsed tegevused viidi ellu plaanipäraselt. Eesti Töötukassa 2022. aastal töövõime hindamisega seotud koolitusi TAT tegevuskavasse ei planeerinud ning need viidi läbi partneri enda eelarvelistest vahenditest. Partneritest viisid 2023. aasta esimesel poolel tegevusi ellu nii Sotsiaalkindlustusamet, EPIKoda kui TEHIK ning koostöö kulges vastavalt planeeritule. NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2) Nimi e-post Kuupäev Aruande koostaja Tiina Vinkel [email protected] 28.06.2023 Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Nimi Allkiri Kuupäev Allkirjaõiguslik isik Agnes Einman [email protected] Kuupäev digiallkirjas Täidab meetme rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 49