Pöördumine

Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi PÖÖRDUMISKIRI Eesti tervishoiusüsteemi killustamise vältimiseks vajalike tegevuste kohta Lugupeetud terviseminister Riina Sikkut! Eesti Töötervishoiuarstide Selts (ETTAS) pöördub T eie poole seoses töötervishoiu meditsiinilise valdkonna planeeritava tõstmisega Sotsiaalministeeriumi haldusalast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalasse. Tervisevaldkonna terviklikuks ja tõhusaks juhtimiseks , sealhulgas selleks, et säiliks ja paraneks patsientide optimaalne terviseteekond süsteemis ning tekiks tõhus tervishoiuressursside kasutus (nii spetsialistide, rahaliste vahendite kui kõigi osapoolte ajakasutus) , tuleb ETTAS’e hinnangul kõik töötervishoiuga seotud ülesanded selgesõnaliselt määratleda Sotsiaalministeeriumi terviseala vastutusvaldkonna osana. Selleks tuleb määratleda struktuuriüksus ja ametnik S otsiaalministeeriumi tervisevaldkonnas, kelle ülesanne on töötervishoiu kui arstliku erialaga seotud poliitika ja tegevuste korraldamine. Teiseks teeme ettepaneku kujunenud olukorras moodustada ajutine töörühm ülesandega kirjeldada töötervishoiu ja tööohutuse seadusega seotud asjakohased ülesanded osana tervisesüsteemist ning vajadusel täiendada sellega seotud õigusakte. Kolmandaks tuleb struktuurivahendite toel tervishoiu korraldamist puudutavate tegevuste juhtimine tuua üheselt S otsiaalministeeriumi tervisevaldkonna vastutusalasse. Tervishoiuteenusete korraldamise seaduse alusel vastutab "valdkonna minister" - mis viitab valdkonna ühtsusele - tervishoiutöötajate registreerimise, terviseinfo dokumenteerimise ja paljude muude tervishoiuteenuse osutamise universaalsete nõuete eest. Töötervishoiu korraldamise tõstmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla lõhestab selle valdkonna süsteemset juhtimist ja kaotab võimaluse tõhusaks ressursikasutuseks tervishoiusüsteemis. ETTAS poole on pöördunud töötervishoiuteenuse osutajate partnerid, kellel tekitas küsimusi 31. mail Tööandjate Keskliidu seminaril Sotsiaalministeeriumi esindaja ettekanne vastutusala ümbertõstmisest MKM-i alla . Kahjuks kuulsid töötervishoiuteenuse osutajad sellest muudatusest esmakordselt tööandjate käest. Sotsiaalministeerium ei ole ETTAS-ega teemat arutanud ega arvamust küsinud. See tõttu esitame oma argumendid allolevalt. Ajal, mil esmatasandi, sh ennetustegevuse ressurss on muutnud kriitiliseks, ei pea me õigeks eraldada töötervishoiuvaldkond tervishoiu terviksüsteemist. Töötervishoiuarstid teevad igal aastal umbes 150 000 kontaktvisiiti – see on vähemalt 15% sellest visiitide mahust, mida perearstid teevad tööealistele inimestele. Töötervishoiuvisiidid keskenduvad seejuures peamiselt haiguste ennetamisele ja varajasele avastamisele. Ligikaudu 52% kõigist perearstivisiitidest (koguvisiitide hulk 1.9 miljonit) moodustavad tööealiste inimeste visiidid, millest suur osa on krooniliste haiguste ravi ja jälgimine. Oleme olukorras, kus erialaseltsid liiguvad selle poole, et võimestada esmatasandit tihedama koostöö abil, et hajutada perearstide koormust ; olukorras, kus Tervisekassa on loomas eeldusi integreerimaks töötervishoiu pakutavat võimekust töövõimetuslehel olevate inimeste tõhusamaks tööle naasmiseks sobivate tervisekorralduste abil – ehk eri osapooled teevad ühiseid pingutusi süsteemi tugevdamiseks. Töötervishoiu ehk Eestis ainukese süsteemselt ennetusega tegeleva meditsiinivaldkonna lahutamine tervisesüsteemist on seniolematu tegevus Eesti Valitsuse tasandil, mis killustab Eesti tervishoiukorraldust ning suurendab veelgi kriisi esmatasandil, kus teenuse kättesaadavus tööealisele elanikkonnale lähiaastatel on suures ohus. Tõhusalt korraldatud ja sünergiliselt toimiv esmatasandi tervishoiuteenuste korraldus võimaldab töötervishoiu teenusel toetada tööealiste inimeste tervise hoidmist, tagades sellega perearstidele rohkem aega ja tähelepanu lastele, eakatele ning kroonilistele haigetele. Tervishoiuteenuste pillutamine ühest haldusalast teise toob kaasa suure administratiivkulu ministeeriumites: kui tervishoiuvaldkonda terviklikult tundvad spetsialistid peavad samade teemade korraldamist kommunikeerima eri prioriteetide, rahakoti ja valdkonnateadmisega ministeeriumites, muutub otsuste tegemine tüsilikuks; suur hulk õigusakte muutub vormiliselt kehtetuks – neid on vaja hakata muutma – see kõik kulutab veelgi enam tervishoius kasutada olevat ressurssi ilma, et inimesele muutuks tervishoid ja haiguste ennetus lähemaks ja tõhusamaks. Sotsiaalministeeriumi põhimääruses on kirjeldatud: - tervisesüsteemi arendamise osakonna põhiülesanne: “ kavandada tervishoiupoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus tervishoiuteenustest ja rahulolu nendega, luua eeldused tervisesüsteemi teadmiste põhisele arendamisele ning koordineerida tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust ;” - rahvatervise osakonna põhiülesanne: “ tagada tervist säästev ja tervislik elukeskkond, edendada terviseteadlikkust ning ennetada haigusi ja nendega kaasnevat kahju. Osakonnal on juhtiv roll tervisepoliitika kujundajana keskkonnast tulenevate terviseriskide, sealhulgas joogivee ja kemikaaliohutuse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje, laste tervise ning elanikkonna tervisekäitumise valdkonnas ”. Seega viitab põhimäärus tervishoiusüsteemi kui terviku haldamisele, mis on ainuõige lahendus arvestades ressursse. ETTAS teada ei ole tehtud mõju-uuringut, mis toetaks tervishoiuteenuste lahutamis t k ahe eri rahastuspõhimõtteid, rahalisi ressursse , erinevaid kompetentse ja prioriteete sisaldava ministeeriumi alla. Leiame, et töötervishoid, mis on ter vishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel defineeritud eriarstlik eriala, peab sarnaselt kõigile arstlikele erialadele olema tervishoiukorralduse mõttes juhitud osana tervisesüsteemist ja ühest kohast, kus on olemas tervishoiuvaldkonna juhtimise pädevus. Eesti Töötervishoiuarstide Selts / seltsi juhatuse liikmete nimel allkirjastanud juhatuse esimees dr Karin Sarapuu / 1 3 .06.2023 Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi PÖÖRDUMISKIRI 26.06.2023 Lugupeetud terviseminister Riina Sikkut Palume Teilt tagasisidet meie 13.06.2023 pöördumisele. Teie otsust selle kohta, kes hakkab sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonnas vastutama töötervishoiu arstliku erialaga seotud poliitika ja tegevuste korraldamise eest. Ehk milline struktuuriüksus ja milline ametnik (nimeliselt või positsioonina) vastutab töötervishoiu käsitlemise eest osana tervishoiusüsteemist ja esmatasandi tervishoiust ning on Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile kontaktisikuks nendes küsimustes. Rõhutame veelkord, et Eesti tervishoiusüsteemi tõhusaks toimimiseks, sh oluliseks rahaliseks kokkuhoiuks on vaja, et 1. töötervishoiuteenus on kirjeldatud SoM tervisevaldkonna põhimääruses, 2. töötervishoiuteenus on defineeritud seaduses osana esmatasandi tervishoiust. Töötervishoiu eriala on esmatasandi tervishoiu osa ning seetõttu peab jääma sotsiaalministeeriumi haldusalasse ja liikuma tervishoiuvaldkonna alla, kus on kogemused ja teadmine tervishoiusüsteemi toimimisest ja vajadustest. Vastutuse hajumine eri haldusalade ja ministeeriumite vahel takistab tõhusat ressursikasutust. Mõned näited selle kinnituseks. Töötervishoiuteenuse muust tervishoiusüsteemist lahus hoidmine on toonud kaasa rahaliste kulutuste, sh asjatute topeltvisiitide suurenemise riiklikus ravikindlustussüsteemis, kus töötaja terviseprobleemi ilmnemisel on vaja teha visiite perearsti juurde probleemidega, mille töötervishoiuarst on tuvastanud, defineerinud, ja edasise käsitluse vajaduse välja selgitanud, aga tervishoiuteenuste saamiseks peab töötaja pöörduma eraldi perearsti poole. Covidi pandeemia ajal oli töötervishoid sotsiaalministeeriumi töövaldkonna haldusalas ja pandeemia esimeses pooles töötervishoiu ressurssi elanike immuniseerimisel eirati ja takistati kui “eraturuteenust”. Töötervishoiuteenistuste kliendid, ehk ettevõtted soovisid oma töötajate immuniseerimist; meil oli korraga ligipääs suurele hulgale inimestele ja aastatepikkune kogemus ettevõtetes vaktsineerimist läbi viia (mh gripivastase vaktsineerimise näol). Ometi rakendati selleks ainult perearstide ressurssi, kes olid tõsistes raskustes inimestele ühekaupa helistamisega, kurnatud sellest rollist ja muud esmatasandi teenused jäid paljudel juhtudel pikalt ootele. 2020. aastal tellis sotsiaalministeeriumi tööelu valdkond uuringu, mille eesmärk oli “Selgitada välja tänase töötervishoiuteenuse kitsaskohad ja pakkuda lahendusi, et viia teenus vastavusse ühiskonna ootustega ja see paremini tervishoiusüsteemiga siduda.” Uuringu läbiviimise käigus ja valminud raportis hüljati valdav osa töötervishoiuteenuse abil tervishoiusüsteemi  tugevdavatest ettepanekutest, kuna puudus arusaamine tervishoiusüsteemi toimimisest ja oskus näha ja hinnata tervishoiusüsteemi vajadusi tervikuna. Tööeluvaldkonna spetsialistid oskavad näha töötervishoiu meditsiinilist ressurssi peamiselt ühe õigusakti – Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse – piires, mis toob kaasa selle, et tervishoiusüsteemi ressursikäsitlemise kontekstis tegeletakse töötervishoiu korraldamisega passiivse reageerijana, mitte aktiivse kaasajana. S.o. olukordades, kus tervisevaldkond planeerib riiklikke tegevusi (näiteks vaktsineerimise tõhus korraldamine, ennetav ja tervise edendamise nõustamine, haiguste varane avastamine jne) ei toimu töötervishoiu ressursiga arvestamist, nende võimekus ja oskusteave jäävad kasutamata, kuna tervisevaldkonna “laual” töötervishoiu korraldust ei ole ja tööeluvaldkond ei oska tervishoiuteenuseid puudutavat sisendit anda. Aktiivne kaasamine on võimalik ainult nende poolt, kes vastutavad tervishoiusüsteemi toimimise eest tervikuna. Sotsiaal- ja justiitsministeerium on kokku leppinud viia üle vanglate meditsiini ehk kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamise rahastamine ning korraldamine justiitsministeeriumi haldusalast sotsiaalministeeriumi haldusalasse põhjendusega, et tervishoiuteenused peavad olema ühtsena käsitletud. Justiitsministeerium 03.08.2022: „Sellega väheneb ühtlasi tervishoiu rahastamise killustatus, teenuse osutamine muutub tõhusamaks ja meditsiiniteenused vanglas moodustavad osa ühtsest riigi tervishoiusüsteemist.“ Ka värskes Vabariigi Valitsuse tegevuskavas on terviseminister võtnud eesmärgiks tuua vanglameditsiin üle Sotsiaalministeeriumisse alates juulist 2024 (3.2.8 – “Vaatame üle kõik riigi teenused, kaotame dubleerimised”; “Eesti 2035” strateegia eesmärk “Suurendada valitsemise ühtsust ja tagada riigi sujuv toimimine”). Tervitame seda eesmärki ja otsust. Valitsuse tõsiseltvõetavus riigihalduse tõhusamal korraldamisel eeldab kõikide otsuste puhul samast loogikast lähtumist, mitte ühe probleemi lahendamisel uute tekitamist; töötervishoiu tõstmine sotsiaalministeeriumi haldusalast välja viitab uue probleemi tekitamisele. Ootame Teie vastust augusti alguseks ja oleme vajadusel valmis otsustajatega kohtuma ja omapoolset sisendit andma. Lugupidamisega Eesti Töötervishoiuarstide Selts / seltsi juhatuse liikmete nimel allkirjastanud juhatuse esimees dr Karin Sarapuu/ Saatja: <"SM Info"> Saadetud: 27.06.2023 15:59 Adressaat: <"SM Info"> Teema: FW: tervishoiusüsteemi killustamise vältimine Manused: ETTAS pöördumine terviseministri poole_13.06.2023.asice; ETTAS pöördumine terviseminstri poole vastuse saamiseks 26.06.2023.docx.asice From: ETTAS info <[email protected]> Sent: Tuesday, June 13, 2023 4:19 PM To: Riina Sikkut <[email protected]> Cc: Maarjo Mändmaa <[email protected]>; Heidi Alasepp <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Ulla Saar <[email protected]> Subject: tervishoiusüsteemi killustamise vältimine Tere, edastame Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi pöördumise seoses töötervishoiu meditsiinilise valdkonna planeeritava tõstmisega Sotsiaalministeeriumi haldusalast Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Lugupidamisega Karin Sarapuu Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatuse esinaine [email protected]