Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 27.06.2023 / 2-2/15-550;
Riigikantselei / 27.06.2023 / 7-1.1/23-01330
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme arupärimine sotsiaalkaitseministrile (AP 550)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun sotsiaalkaitseministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult, millal ta
arupärimisele Riigikogu istungil vastab.
Tähtaeg: 19.10.2023
Lisainfo: Varro Vooglaiu arupärimine abordijärgsete tüsistuste osas andmete kogumise kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 27.06.2023
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Lp hr Taimar Peterkop .06.2023 nr 2-2/15-550
Riigisekretär
Arupärimise edastamine
Edastan Riigikogu liikme esitatud arupärimise sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: arupärimine kolmel lehel
RIIGIKOGU
Pr Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister
ARUPARIMINE Ø06.2023
Abordijärgscte tüsistuste osas andmetc kogumise kohta
Abordil voivad olla ulatuslikud tagajarjed nil naiste ifiusilisele kui ka vaimsele tervisele.
Hoolimata korgest abortide suhtarvust, el ole teadaolevalt Eestis neid mOjusid uuritud.
Abordiga seotud andmete kogumise alusdokumendiks Eestis on raseduse katkemise/
katkestamise andmekaart, mule peavad täitma koik, kes rasedusi katkestavad vol katkenud
rasedusega naistele arstiabi annavad. Kaarclil dokumenteeritakse naise isikuandmed,
varasemate raseduste ja sUnnituste andmed fling aborti kirjeldavad meditsliniandmed.
Vastavalt kaardil antud loetelule, tuleb markida voimalikud tusistused, mis tekkisid 24 tunni
jooksul pärast aborti. Uhijem avalduvate komplikatsioonide kohta teadavaolevalt andmeid ei
koguta.
Ent suur hulk abordi fuiusilistest ja vaimsetest tagajargedest ei pruugi avalduda kohe. Abordi
taolise traumaathlise kogemuse jarel voib esineda unetust, korgenenud ärrituvust,
keskendumisraskuseid, masendust ja enesetapumOtteid, rasket suutunnet, enesehinnangu
langust ja teisi probleeme, mis koik hairivad enese ja perekonnaeluga toimetulekut fling mida
cm vOimatu kaardistada vahetult pärast protseduuri. Olemasolevad uuringud on valja toonud
järgmist:
• Aastajooksul pärast aborti on Uldine suremus mistahes pobjusel korgem naiste seas, kes
on teinud aborti vorreldes naistega, kes sunnitasid vOi ei olnud uldse rasedadi’2’3
• 1997. aasta Soome uurhngust nahtus, et aborti teinud naiste seas on enesetapp ligikaudu
kuus korda sagedasem vOrreldes sunnitanud flaistega (lisaks korgenenud ohule surra
muudel pOhjustel).4 Teine Soome andmebaasil pOhinev uuring aastatest 200 1-2012,
leidis, et naiste suremus enesetapu tagajarjel oh vahenenud koikides kategooriates, ent
jäänud korgemaks aborti teinud naistel vOrrehdes nendega, kes ohid sunnitanud,
nurisUnnituse labi elanud vOi uldse mifle rasedad olnud.5
• Taani Rahvastikuregistrhl pOhinev uuring, mis vaatles aastatest 1980-2004 parinevaid
andmehd, näitas et aborti vOis seostada korgema surmade arvuga naiste seas kuni kumne
aastajooksul pärast protseduuri, vorreldes naistega, kes sOnnitasid.6
& o,.Lct; çyo
P11011(000 Lossi plats Ia, t +372 631 6331 riigikogu.ee
15165, Tallinu F. +372 631 6334
2
RIIOIKOGU
• Mitmed uuringud on osutanud selgele seosele eelneva abordi fling enneaegse
sünnituse vahel järgnevate raseduste puhul.7’8’9”°”’2 Enneaegne sund omakorda on
kaalukalt koige tugevam kahjulik mojutegur imikute tervisele.
• Psuuhilised tagajarjed varieenivad fling sOltuvad paijudest asjaoludcst. Siiski on
tavaparased tUhjuse ja mOttetuse tunne, enesehinnangu langus, sUgav kurbus.’3
• 2006. aastal Uus-Meremaal labi viidud uuringust nahtub, et 42% aborti teinud naistest
kannatasid tOsise depressiooni all intervjuule eelnenud nelja aastajooksul (peaaegu
kaks korda rohkem kui naised, kes ei olnud kunagi rasedad olnud fling 35% enam kui
naised, kes olid sunnitanud).’4 Hilisemas uuringus kinnitas sama uurijate meeskond, et
aborti teinud naised kannatasid 30% enam vaimse tervise hairete all vOrreldes
naistega, kes ei olnud aborti teinud. Sama tulemusenijôuti ka Ameerikas labi viidud
uuringuga 2016. aastal.’5
• Hiljutine Saksa uuring (2019), mis uuris abordi ja psUhhiaatriliste hairete seost 57 770-
1 naisel, leidis, et abort suurendas terve rea vaimsete hairete riski 75_101%.6
• Depressiooni, ärevust, post-traumaatilist stressi seostatakse samuti jãrgnevate
rasedustega naiste puhul, kes on eelnevalt teinud aborti.’7
MOistagi peaksid naised, kes abordi tagajargede all kannatavad, saama vajalikku abi fling
naised, kes aborti kaaluvad, täpset fling asjakohast informatsiooni, nii protseduuri enda kui ka
selle voimalike tagajargede kohta kas vOi juba seetOttu, et valdavalt on tegemist tervete
—
naistega. Abordi otsuse juures esineb sageli ebakindlust,’8 mida seostatakse abordi-jargse
hingepiinaga.19’20’2’ Seega on Oigeaegne ning asjakohane informatsioon, mule osaks on abordi
vOimalikud tagajarjed, hadavajalik.
Sellega seoses on meil Teile järgmised küsimused:
1. Kas Eesti padevad ametkonnad (celkoige Tervise Arengu Instituut) p1aaniI parandada
abordiga seotud tüsistuste kohta informatsiooni kogumist, eesmargiga saada reaalne
ulevaade abordi tagajargedest, mille all naised kannatavad fling anda aborti kaaluvatele
naistele nende kohta täpset informatsiooni?
2. Kui andmete kogumist ci ole plaanis taiendada, siis millistel kaalutlustel peetakse
oigustatuks seda informatsiooni mine koguda, arvestades, et need andmed puudutavad
aastas hiimanguliselt kolme tuhande naise vaimset ja fuusilist tervist fling aitaksid tOsta
teadlikust abordi reaalsuse kohta aborti kaaluvatel naistel. et nad saaksid langetada teadliku
otsuse?
Lugupidamisega
Riigikogu Iiikmed:
Vn
RIIGIKOGU
Viitcd:
1. Reardon DC a at (2002) Deaths associated with pregnancy outcome: a record linkage study of low
income women. Southern Medical i 95(8):834-84 1.
2. Gissler M c/ cii. (2004) Pregnancy-associated mortality after birth, spontaneous abortion, or induced
abortion in Finland, 1987-2000. Am J Obsie: & Gynecol 1 90(2):422-7.
3. Gissler Met at (1996) Suicides after pregnancy in Finland. 1987-94: register linkage study. Rn! Med
J 313: 143 1-4.
4. Gissler Meta/. (1997) Pregnancy-associated Deaths in Finland 1987-1994 definition Problems and
—
Benefits of Record Linkage. Ac/a Ohs/er Gi’neco/ Scand 76(7):65 1-657.
5. Karalis E a at (2016) Decreasing mortality during pregnancy and for a year after while mortality after
tennination of pregnancy remains high: population-based register study of pregnancy-associated deaths in
Finland 2001-2012. B,JOG 001 10.11ll;1471-0528.14484.
6. Coleman PK a at (2012) Reproductive history patterns and long-term mortality rates: a Danish,
population-based record linkage study. Eur .J Pub! Health 23(4):579-574.
7. Van Oppenraaij RHF ci a?. (2009) Predicting adverse obstetric outcome after early pregnancy events and
complications: a review, Human Reproduction Update 15(4):409-421.
8. Ancel PY ci at (2004) History of induced abortion as a risk factor for preterm birth in European countries:
results of the EUROPOP study. Human Reproduction l9(J):734-40.
9. Brown JS Jr c/at (2008) Previous abortion and the risk of low birth weight and preterni births. J
Epidemio/ & Community Health 62(1): 16-22.
10. Van Oppenraaij RH c/al. (2009) Op. Cit.
II. Scholten Beta!. (2013) The influence of pregnancy termination on the outcome of subsequent
pregnancies: a retrospective cohort study. BMJ Open 3 :e002803.
12. Moreau Cc/at (2005) Previous induced abortions and the risk of very preterm delivery: results of the
EPIPAGE study. !JritiOhstet & Gynaeco/ I 12(4):430-7.
13. Curley M & Johnston C (2013) The characteristics and severity of psychological distress after abortion
among universit students. J Behavioral Health Services & Research 40(3):279-293.
14. Reardon DC & Cougle JR (2002) Depression and unintended pregnancy in the National Longitudinal
Survey of Youth: a cohort study. Brit Alec/i 324:151-2.
15, Ni Sullins UP (2016) Abortion, substance abuse and mental health in early adulthood: Thirteen-year
longitudinal evidence from the United States. SAGE Open Med 4:1-Il.
16. Jacob Let at (2019) Association between induced abortion, spontaneous abortion, and infertility
respectively and the risk of psychiatric disorders in 57,770 women followed in gynecological practices in
Germany. i Affective Disorders 251:107— 113.
17. Scholten BL ctat (2013) The influence of pregnancy termination on the outcome of subsequent
pregnancies: a retrospective cohort study. BMi Open 3:e002803.
18. Kero A c/at (2001) Legal abortion: a painful necessity. Social Science and Medicine 53:1481-1490.
19. Kero A ci at (2004) Wellbeing and mental growth long-term effects of legal abortion. Social Science and
—
Medicine 58:2559-2569.
20. Coleman PK c/at (2005) The psychology of abortion: a review and suggestions for future
research. Psvcholo’ and Health 20(2):237-271.
21. Coleman PK c/at (2017) Women who suffered emotionally from abortion: A qualitative synthesis of their
experiences. JAmerican Physicians & Surgeons 22(4): 113-118.