Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 26.06.2023 nr 39 Sotsiaalkaitseministri 13. veebruari 2023. a määruse nr 4 „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal“ ning sotsiaalkaitseministri 13. veebruari 2023. a määruse nr 5 „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ muutmise määrus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 13. veebruari 2023. a määruse nr 4 „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 13. veebruari 2023. a määruse nr 4 „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal“ § 5 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Täiendava eelarve lisandumise korral on toetuse andjal õigus avada taotlusvoor uuesti.“. § 2. Sotsiaalkaitseministri 13. veebruari 2023. a määruse nr 5 „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 13. veebruari 2023. a määruse nr 5 „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele“ § 5 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Täiendava eelarve lisandumise korral on toetuse andjal õigus avada taotlusvoor uuesti.“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Taustinfo 1.1. Sissejuhatus Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri kahte määrust, mis reguleerivad kohalikele omavalitsustele ja esmatasandi tervisekeskustele psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse ning vaimse tervise teenuse toetuse andmist. Mõlemas määruses antakse toetuse andjale õigus taotlusvooru ennetähtaegse sulgemise järel taotlusvoor eelarve lisandumise korral uuesti avada. 2023. riigieelarve seaduse muudatusega (Riigikogus vastu võetud 19.06.23) on eraldatud toetusmeetmetesse täiendavalt 733 467 eurot. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]; tel 6269 128). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu Paragrahvidega 1 ja 2 täiendatakse sotsiaalkaitseministri 13. veebruari 2023. a määrust nr 4 „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal“ ja sotsiaalkaitseministri 13. veebruari 2023. a määrust nr 5 „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“. Mõlema määruse asjakohaseid sätteid täiendatakse viisil, mis võimaldab ennetähtaegselt suletud taotlusvooru uuesti avada, kui selleks on eelarvelised vahendeid. Määruse koostamise ajal ei olnud vajadust taotlusvooru uuesti avamist reguleerida, sest varasema praktika kohaselt pole eelarve lõppemise tõttu olnud vajadust taotlusvooru ennetähtaegselt sulgeda. 2023. aastal ammendus mõlema toetusvooru eelarve juba kaks kuud pärast toetusmeetmete avamist, mistõttu toetusmeede suleti enne tähtaega (30.11.23). Muutuvad sätted võimaldavad mõlemad toetusvoorud avada pärast 2023. aasta riigieelarveseaduse (vastu võetud 19.06.23) jõustumist. Sotsiaalministeerium teavitab täiendavatest vahenditest ja voorude avamise võimalikkusest toetuse andjat. Toetuse andja avaldab taotlusvooru avamise teabe veebilehel. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Tegemist ei ole vähese tähtsusega abi ega riigiabi andmisega, sest tegemist ei ole ettevõtluse ega majandustegevuse toetamisega, vaid KOV haldusülesande, täpsemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt sotsiaalteenuste osutamise, toetamisega riigieelarvest. Määrusega parandatakse psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse abi kättesaadavust KOVdes. Meede võimaldab katta edukatest taotlejatest KOVde kulud toetusega ja suurendada KOVde valmidust pakkuda vaimse tervise teenuseid. Vaimse tervise teenuste pakkumine elanikele, kelle abivajadust ei ole hinnatud, on KOVde täiendav sotsiaalteenuse meede, mida on ilma toetusmeetmeta pakkunud vaid mõned KOVd. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega mõjutatavad sihtrühmad Määruse rakendamisel on potentsiaal mõjutada kohalikke omavalitsusi (79) ja Eesti elanikke, kaudsemalt mõjutatakse vaimse tervise teenuseid pakkuvaid organisatsioone (tõenäoliselt 60-80) ja nende personali (suurusjärk 100–140). 2022. aastal kasutas vaimse tervise teenuse toetust ligi pooled kõikidest KOV-dest. Meetmete võimaliku taasavamise otsene mõju sõltub otseselt lisanduva eelarve suurusest. 2023. aastal avati taotlusvoorud 20.02.2023 ja suleti 20.03.2023 eelarveliste vahendite (1,5 miljonit eurot) lõppemise tõttu. Vaimse tervise teenuse toetust on 2023. aastal eraldatud 26-le kohalikule omavalitsusele, psühholoogi palga- ja juhendamistoetust viiele kohalikule omavalitsusele ja kolmele perearstikeskusele. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Määruse rakendamise keskne eesmärk on leevendada järjestikuste kriiside negatiivset mõju Eesti elanike vaimsele tervisele. Selleks parandatakse psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse abi kättesaadavust KOVides. Arvestades toetuse kuluga 2246,5 eurot iga 7000 elaniku kohta kalendrikuus, võimaldab toetusmeede eelarvega 750 00 tagada teenusepakkumise võimekuse arvestuslikult populatsioonile suurusega 194 747 elanikku (s.o (750 000 eurot / (2246,5 eurot x 12 kalendrikuud)) x 7000). Määruse rakendumise mõju saab hinnata keskmiseks. Kuigi meetmest saavad otsest kasu vaid ca poolte KOVide elanikud, on meetme otsene mõju vahetutele abisaajatele väga suur. Toetusmeetme toel luuakse toetusperioodi ajaks kogukonna tasandil kas peamine või täiendav uks, et siseneda vaimset tervist toetavate teenuste süsteemi. Tõenäoliselt ei kaasne määruse rakendamisega ebasoovitava mõju riski. Mõju majandusele ja regionaalarengule Tõenäoliselt ei kaasne määruse rakendamisega ebasoovitava mõju riski. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Meetme otsene eesmärk on parandada kohalikul tasandil psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse abi kättesaadavust. Meede suurendab tõenäoliselt KOVde valmidust jätkata vaimset tervist toetavate teenuste pakkumisega. Vaimse tervise teenuste pakkumine elanikele, kelle abivajadust ei ole hinnatud, on KOVde vabatahtlik ülesanne, mida enne 2022. aastat pakkusid iseseisvalt vaid mõned KOVd. Kogukondlike vaimse tervise teenuste arendamine võimaldab pakkuda abi elanikele, kelle vaimse tervise olukord ei vaja veel kliinilist sekkumist, kuid kellel võib ilma õigeaegset abi saamata kujuneda välja vaimse tervise häire. Määruse rakendumise mõju saab hinnata keskmiseks. Kuigi meedet kasutavate KOVde osakaal jääb tõenäoliselt alla poole (30–35 KOV), on mõju tõenäoliselt suur neis KOVdes, kus meede rakendub. Meetme edukas rakendamine võimaldab toetusmeedet järgnevatel aastatel skaleerida ja täpsemalt sihtida ning toetada järgnevatel aastatel vaimse tervise teenuseid, mis loovad enim väärtust. Valdkonnad, mida meede ei mõjuta Määruse rakendamine ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega elu- ja looduskeskkonnale. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse fookuses olevaid toetusmeetmeid on seni rahastatud 2023. aasta riigieelarve seadusega Sotsiaalministeeriumile tervist toetavate valikute programmi vaimse tervise edendamise tegevuseks eraldatud vahenditest. 2023. riigieelarve seaduse muudatusega (Riigikogus vastu võetud 19.06.23) on eraldatud toetusmeetmetesse 733 467 eurot: psühholoogi palga- ja juhendamistoetuseks on kavas suunata 183 367 eurot ja 550 100 vaimse tervise teenustele. Pärast 2023. riigieelarve seaduse muudatuse jõustumist teavitab Sotsiaalministeerium toetuse andjat meetmete eelarvetest ja taotlemise avamise võimalikkusest. Toetuse andja avaldab taotlusvooru avamise teabe veebilehel. 6. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Toetusmeetme muudatuste kavandamisel konsulteeriti kohalike omavalitsuste esindajatega ja Riigi Tugiteenuste Keskusega.