Arvamuse edastamine

Teie: 16.06.2023 nr RIIGIKOGU/23- Riigikogu õiguskomisjon 0565/-3T Meie: 26.06.2023 nr 1-7/117-4 Vabariigi Valitsuse arvamuse teatavaks tegemine perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (106 SE) kohta Austatud õiguskomisjoni esimees Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 15.06.2023. a. istungil vastu võetud otsuse resolutsioonist teeme Riigikogu õiguskomisjonile teatavaks Vabariigi Valitsuse arvamuse. Vaadanud läbi Riigikogu liikme Varro Vooglaidi 10.05.2023. a algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (106 SE), on Vabariigi Valitsus võtnud seisukoha eelnõud mitte toetada. Eelnõuga täiendatakse perekonnaseisutoimingute seaduse paragrahvi 24 lõiget 2, mille kohaselt kodus tervishoiuteenuse osutaja kohalolekuta või enne tervishoiuteenuse osutaja juurde jõudmist sündinud lapse puhul väljastab lapse sünnitõendi perearst. Vabariigi Valitsuse hinnangul on perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (106 SE) paljude oluliste puudustega. Näitena (mitte ammendava loeteluna) toob Vabariigi Valitsus välja järgmised eelnõu puudused: 1) muudatusettepanek on tehtud vale õigusakti osas; 2) eelnõus kasutatud mõisted ei taga selgust; 3) muudatused ning nende vajalikkus on analüüsimata ja põhjendamata; 4) mõju hindamise osa seletuskirjas on puudulik; 5) välja on toomata vajalikud muudatused rakendusaktides; 6) puudub analüüs, kui palju muudatused riigile ja tervishoiuteenuse osutajatele maksma lähevad, sealhulgas infotehnoloogilised arendustööd registrites jm. Järgnevalt selgitab Vabariigi Valitsus pikemalt mõnda eelnõu olulist puudust. Vabariigi Valitsuse arvates on eelnõu peamine puudus see, et eelnõuga muudetakse perekonnaseisutoimingute seadust. Muudatused on tehtud vales seaduses. Perekonnaseisuametniku pädevuses on registreerida sünd kas tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud meditsiinilise sünnitõendi või kohtulahendi alusel. Perekonnaseisutoimingute seaduses muudetav säte reguleerib seda, milliseid andmeid perekonnaseisuametnik sündi tõendavalt dokumendilt rahvastikuregistrisse kannab sünni registreerimisel. Kui soovitakse piiritleda või laiendada tervishoiuteenuse osutajate pädevust erinevate toimingute tegemise l, Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 siis peaks see olema mõni Sotsiaalministeeriumi pädevuses olev tervishoiukorralduse ga seonduv õigusakt, mitte perekonnaseisutoimingute seadus, mille reguleerimisalaks on perekonnaseisuasutuste pädevus ja ülesanded, perekonnaseisutoimingute tegemise kord ning isikute õigused ja kohustused perekonnaseisutoimingute tegemisel. Kuigi meditsiinilise sünnitõendi väljastamine ei ole ise tervishoiuteenuse osutamine, on tegemist tervishoiutee nuse osutamisega kaasneva tegevusega ja selles osas ei saa tervishoiuteenuse osutaja pädevust piiritleda ega laiendada perekonnaseisutoimingute seaduses. Lisaks on eelnõu puudus see, et reguleerimata on sisuline tervishoiuteenuse osutamine ja selle pädevus, mille kohta üldse perearst saaks sünnitõendi väljastada. Praegu on eelnõus kirjas vaid, et perearst selle tõendi väljastab, kuid pole kirjeldatud, millised on nõuded selle tegemiseks. Samuti ei saa nõustuda eelnõus ja seletuskirjas kasutatud mõistega „kodus“. Näiteks võib laps sündida tervishoiuteenuse osutaja kohalolekuta ka kuskil mujal kui kodus. Muudatusettepaneku lause teine pool „või enne tervishoiuteenuse osutaja juurde jõudmist“ ei välista automaatselt, et tervishoiuteenuse osutaja ei saa meditsiinilist sünnitõendit väljastada. Sünnitusabi saab ametlikult osutada veel ka pärast lapse sündi teatud aja jooksul ning kui tervishoiuteenuse osutaja saab veel sünnitusabi osutada, siis ei teki probleemi meditsiinilise sünnitõendi väljastamise ja lapsele isikukoodi moodustamisega. Eelnõu muudatusettepanek ust jääb aga ekslikult mulje, et kui laps sünnib enne tervishoiuteenuse osutaja juurde jõudmist (nt teel haiglasse), kuid haigla saab veel osutada sünnitusabi, ei tohiks sünnitushaigla enam meditsiinilist sünnitõendit väljastada ning pere tuleb suunata hoopis perearsti juurde. Seega reeglina ootamatu sünnituse korral kutsutakse siiski kiirabi ning sellised olukorrad saab lahendada täiesti tavalises korras sündi registreerides. Praegune sünni registreerimise menetlus tagab Vabariigi Valitsuse hinnangul selle, et ema ja lapse põlvnemine ei ole sisuliselt vaidlustatav, nagu seda on isadus ning Vabariigi Valitsus ei pea õigeks seda süsteemi lõhkuda. Kui rahvastikuregistris luuakse suhe lapse ja tema vanemate vahel, siis tekivad sellest olulised juriidilised ning kaugeleulatuvad tagajärjed - laps saab endale sünnijärgse kodakondsuse, tekivad pärimissuhted, vanemad saavad teostada hooldusõigust, makstakse toetuseid, osutatakse arstiabi jne. Seepärast on Vabariigi Valitsuse hinna ngul oluline, et kõik andmed oleksid kohe algusest peale registrisse õigesti kantud. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et kui eelnõu võetaks sellisel kujul seadusena vastu, võib tulevikus tekkida probleem ka inimkaubandusega. Euroopa Komisjoni aruanne inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta (2018) selgitab, et inimkauba nd us on keerukas kuritegevus, mille areng sõltub sageli nõudlusest ja inimkaubitsejate leidlikkuse st. Selle keskmes olevat ärakasutamist võib esineda mitmes vormis (vt lk 3), aruannete kohaselt kasvab liikmesriigi territooriumil toimuv riigisisene inimkaubandus /…/, sageli on ilmnenud ka rasedate naistega kaubitsemine vastsündinute müümise eesmärgil (vt lk 5)1 . Inimkauband us vastsündinud lastega võib tekkida ka Eestis, kui õigusruum on selle jaoks soodne. Samas kui sünni registreerimiseks kehtib regulatsioon, mis nõuab põlvnemise tõsikindlat tuvastamist, siis vastsündinute inimkaubitsemist on seega ka vähem või see puudub sootuks. Asjaolu, et vastsündinute inimkaubandus Eestis puudub, ei ole vaidlusaluse regulatsiooni lihtsusta mise õigustavaks aluseks. Väljaspool haiglat tervishoiuteenuse osutaja juuresolekuta sündinud laste sünnid ei jää registreerimata, kui pered tegutsevad seaduses ette nähtud reegleid järgides, pöörduvad kohtusse põlvnemist tuvastama ning selle kohtulahendi alusel registreeritakse lapse sünd ka 1 Aruandega on võimalik tutvuda siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0777&from=EN 2 (3) rahvastikuregistris. Seega, kui naine valib teadlikult sünnitamise ilma tervishoiuteenuse osutaja juuresolekuta, ega kutsu ka koheselt kiirabi, siis ta valib lihtsalt teise viisi lapse sünni dokumenteerimiseks, milleks on kohus. Vastav kohtumenetlus on üldjuhtudel kiire ning lahendini jõutakse üldjuhtudel ühe kuu jooksu. Riigi eesmärk on selle tegevusega kaitsta lapse ja ema tervist ning lapse kui nõrgema osapoole huve, mitte seada lapsevanemaid kuidagi halba või ebavõrdsemasse seisu võrreldes teistega. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on Vabariigi Valitsus seisukohal, et eelnõud ei saa sellise l kujul toetada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium Karin Saan 5308 8393 [email protected] Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] 3 (3)