Arvamuse edastamine

Teie 01.06.2023 nr 1.2-1/2292-1/ Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 22.06.2023 nr 5.2-2/20985-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Arvamus sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Sotsiaalkindlustusametile (SKA) teadaolevalt on Sotsiaalministeerium esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK). Viidatud VTK-s käsitletakse teemasid, mis seonduvad: 1) valdkondade ülese standardiseeritud andmevahetusega, 2) valdkondade vahelise koordinatsiooniga, 3) abivahendite vajaduspõhise kättesaadavusega, 4) kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavusega ja 5) 80-aastaste ja vanemate inimeste rahaliste hüvitistega. Käesolevaga esitame VTK osas järgmised tähepanekud. 1. Kõigi VTK-s käsitletud teemadega kaasnevad SKA-le infosüsteemide arendusvajadused, mille maksumused/ajagraafikud sõltuvad sellest kui keeruliseks kujuneb reeglistik. Seetõttu saame täpsemaid arendustöödega seonduvaid prognoose teha eelnõude väljatöötamise käigus. Lisaks on näha, et teatud arendustega võivad kaasneda SKA partnerite arendustööde vajadused, mistõttu tuleb arendusteks planeerida piisavalt aega, et erinevate osapoolte tööplaanid oleks võimalik viia omavahel kooskõlla. 2. Valdkondade ülese standardiseeritud andmevahetuse ja rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) rakendamine tähendab SKA jaoks protsessi toomist uuemasse infosüsteemi ja sellega seoses vajavad lahendamist ka turvalise andmevahetusega seonduvad küsimused. Seda põhjusel, et RFK andmed liigituvad vähemalt osaliselt eriliigilisteks isikuandmeteks. Ehk RFK hindamise infoga ei anta edasi küll inimese diagnoosi ja raviskeeme, aga kirjeldatakse, et tervise tõttu on nt halvenenud liikumine või vaimne võimekus jne. 3. Valdkondade vahelise koordinatsiooni ja abivahendite vajaduspõhise kättesaadavuse juures tasuks kaaluda ka tervise- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni lisavõimalusi. Ehk tänane probleem on ka selles, et abivahendite teenus on killustatud Tervisekassa ja SKA vahel ning abivahendite kättesaadavus on kliendi vaates keeruline. 4. 80-aastaste ja vanemate inimeste rahaliste hüvitise seonduvat ei ole VTK-s nimetatud läbivalt ühtmoodi – on kasutatud „toetus“ ning „pensionilisa“. Need kaks on eraldi mõisted ja neil on erinev tähendus. Meile jääb ebaselgeks, kas neile, kes ei ole veel 80-aastased, jätkub üksi elava pensionäri toetus ja vanaduspensioniealise puudetoetuse määramine ja maksmine senistel tingimustel kuni 80-eluaastani või kaotatakse senised toetused ning asendatakse uue planeeritava hüvitisega, mida hakkab isik saama alates 80. eluaastast? Hetkel on üksi elava pensionäri toetus seotud vanaduspensionieaga. Uus planeeritav hüvitis oleks seevastu seotud konkreetse vanusega, mis on tunduvalt kõrgem hetkel kehtivast vanaduspensionieast. Selles osas vajaks VTK-s toodu edaspidi kindlasti täpsustamist. Juhul, kui tegemist on uue Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975  planeeritava hüvitisega ainult 80+ vanuses isikutele, ei ole käesoleval hetkel võimalik näha üksi elava pensionäri toetuse vaates töökoormuse vähenemist SKA-le. 5. Vanemate inimeste rahaliste hüvitiste osas on VTK-s muuhulgas märgitud, et toetuse saamine ei sõltu enam sellest, kas inimene elab rahvastikuregistri andmetel üksi või kas inimesel on tuvastatud puude raskusaste (VTK punkt I.3.5). Seoses VTK punktis I.3.5 tooduga ja sellega kaasnevate mõjudega (VTK punkt V.11.5) täpsustame, et meie hinnangul ei vähenda muudatus SKA senist töökoormust 80+ vanusete elanike puudetaotluste menetlemise osas. Seda põhjusel, et sõltumata viidatud hüvitisest ei kao vajadus puude raskusastme tuvastamiseks. Täna on veel paljud teenused seotud puude raskusastme tuvastamisega (tasuta transport, sotsiaaltranspordi teenus, puudega isiku parkimiskaart, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamine jpm). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor Andrus Jürgens 57833628, [email protected] Agne Kiviselg 53072942, [email protected] Leila Lahtvee 55512915, [email protected] Kristina Pähkel 53331563, [email protected] Tatjana Portnova 53506885, [email protected] 2