Rahandusministeerium Teie 26.04.2023 nr RAM/23-0417/-
[email protected] 1K, 1.1-10.1/2977-
1/
Meie 08.05.2023 nr 1.2-3/1820-2
Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõust
Täname, et olete esitanud Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks maksuseaduste
muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastame maksuseaduste muutmise seaduse eelnõu
järgmiste märkustega.
1. Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõud on saadetud ühtse kirjana ja see
planeeritakse teha ühtse komplektina, kuigi selles sisalduvad eelnõud on erinevad ja
eristatavad ning eelnõude seletuskirjades puudub ühtne vaade. See tähendab, et ei ole
vaadatud, millistel detsiilidel muudatustest kokkuvõtlikult kulud kasvavad kiiremini kui
tulud või kellel tulud on suuremad kui kulud. Lähtudes järgnevast tuleb seletuskirjades
toodu omavahel ühtlustada.
1.1. Lisaks detsiilidele võiks olla vaadatud ka leibkonnatüüpe, kes saavad
muudatustes enim mõjutatud, näiteks pensionäride leibkond, lastega (ühe, kahe
ning kolme ja enama lapsega) leibkond. Tulumaksuseaduse seletuskirja järgi on
1. kuni 6. detsiili aastane tulumaksu rahaline võit kuni 100 eurot aastas (kahel
esimesel detsiilil 0 eurot), aga nende kohta ei ole käibemaksu muudatuste juures
käsitletud rahalist kulu, mis võib olla suurem kui tulumaksumuudatuste rahaline
tulu. Seega käibemaksumäära suurendamine ja ühtse tulumaksuvaba summa
loomine võib luua olukorra, kus suhteliselt suuremat koormat kannavad
madalama sissetulekuga inimesed. See mõju oleks vastupidine
tulumaksuseaduse seletuskirjas tulumaksuvabastuste kaotamise selgitustele,
mille kohaselt „[s]oodustuste kaotamine seevastu aitab tasandada nende
ebaühtlasest jaotusest tulenevat ebaõiglust“.
1.2. Eraldi murekoht on pensionäridega (enamasti kuuluvad sissetulekute järgi 3. kuni
5. detsiili), kelle keskmine pension on tulumaksuvaba ja seega nende tulud
tulumaksumuudatustega ei suurene, aga kulud käibemaksumäära kahe
protsendipunktilise kasvuga suurenevad. Seega pensionäride rahaline heaolu
nendest muudatuste tulemusena ei parane. Lisaks halveneb pensionäride olukord
võrreldes teiste sissetulekugruppidega, sest nagu ka seletuskirjas on kirjas, siis
käibemaks on regressiivse mõjuga maks – madalama sissetulekuga grupid
kulutavad suurema protsendi oma sissetulekust käibemaksule.
2. Teine probleemkoht on seotud seaduste kehtima hakkamisega – käibemaksumäära
tõstetakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist, aga tulumaksusüsteemi muudatused
jõustuvad aasta hiljem ehk 1. jaanuar 2025. Sellist erisust ei ole seletuskirjade mõjudes
käsitletud ning seletuskirjad vajavad selles vaates täiendamist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisa:
Lily Mals 6269 199
[email protected]