Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 05/05/2023  EUROOPA LIIDU KOHUS 04/05/23 Kantselei Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn EESTI/ESTONIA 1256293.6 FR Eelotsuse asi C-195/23 Partena (Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal du travail francophone de Bruxelles - Belgia) Eelotsusetaotluse kättetoimetamine Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja. Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata. Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul. Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul. Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile: Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus E-mail : [email protected] Kantselei Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG  -2- Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis „Euroopa Kohus – Menetlus“. Kerstin Hötzel Ametnik Vastuvõtmise kuupäev : 05/05/2023  Kokkuvõte C-195/23 - 1 Kohtuasi C-195/23 Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 27. märts 2023 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal du travail francophone de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne töökohus, Belgia) Eelotsusetaotluse kuupäev: 13. märts 2023 Hageja: GI Kostja: Partena, assurances sociales pour travailleurs indépendants ASBL (füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustus) 1. Vaidluse ese ja andmed: 1 Euroopa Komisjoni ametnik GI tegeleb alates 2015. aastast täiendava tööna ka õpetamisega, kuni 20 õppetundi aastas. 2 Füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustuse asutus Institut national d’assurances sociales pour travailleurs indépendants (lühendatult „INASTI“) tuletas 4. juuli 2018. aasta kirjas GI-le meelde, et ta tegutseb õpetajana füüsilisest isikust ettevõtjana, ning kutsus teda üles liituma enda valitud sotsiaalkindlustuskassaga. 3 GI liitus Partena kassaga ja maksis sotsiaalkindlustusmakseid. 4 GI vaidlustas 15. märtsil 2022 enda kuulumise Belgia füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemi alla ja nõudis Partenalt sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmist kokku summas 3242,09 eurot. ET  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-195/23 5 GI pöördus 13. oktoobril 2022 nõudega Tribunal du travail poole, mis on eelotsusetaotluse esitanud kohus. 2. Asjaomased õigusnormid A. Euroopa Liidu leping 6 ELL artikli 4 lõikes 3 on sätestatud: „Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel. Liikmesriigid kasutavad kõiki asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada aluslepingutest või liidu institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine. Liikmesriigid aitavad kaasa liidu ülesannete täitmisele ja hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist“. Protokoll (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (ELT 2010, C 83, lk 266) 7 Artiklis 12 on sätestatud: „Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil kinnitanud, on liidu ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida liidud neile maksavad. Töö- ja muud tasud, mida liidud neile maksavad, on vabastatud riigimaksudest“. 8 Artiklis 14 on sätestatud: „Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määruste abil liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava“. 3. Poolte argumendid A. GI 9 GI väidab sisuliselt, et füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemis maksustamise kohustus on vastuolus Euroopa institutsioonide ametnikele kohaldatava sotsiaalkindlustusskeemi ühtsuse põhimõttega ELL artikli 4 lõikega 3 2  PARTENA ASSURANCES ja lojaalse koostöö põhimõttega, kuna see kujutab endast takistust, mis võib pärssida Euroopa Liidu institutsioonis töötamist. B. Partena 10 INASTI leiab, et GI vastab oma õpetamistegevuses füüsilisest isikust ettevõtja määratlusele ning peab seega olema kindlustatud füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustuskassas ja tasuma sotsiaalkindlustusmakseid. 4. Kohtu hinnang 11 Kuna GI on Euroopa ametnik, tuleb arvesse võtta Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikleid 12 ja 14. 12 Euroopa Kohus märkis 10. mai 2017. aasta kohtuotsuses Lobkowicz, C-690/15, EU:C:2017:355: „36. „Liidu ametnike suhtes kehtib […] liidu institutsioonide ühine sotsiaalkindlustusskeem, mille Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad protokolli artikli 14 kohaselt määruste abil seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist teiste institutsioonidega. […] 41. Analoogselt protokolli artikliga 12, mis kehtestab ühtse maksustamise liidu ametnike suhtes, kes maksavad liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida liit neile maksab, ja näeb seega ette, et need summad on vabastatud riigisisestest maksudest, tuleb selle protokolli artiklit 14, mis annab liidu institutsioonidele pädevuse kinnitada nende ametnike sotsiaalkindlustusskeem, käsitada nii, et see võtab liikmesriikide pädevusest kohustuse tagada liidu ametnikele kindlustatus mõnes riigisiseses sotsiaalkindlustusskeemis ning neilt ametnikelt kohustuse panustada sellise skeemi rahastamisse. […] 44 Eeltoodust tulenevalt on ainult liit, mitte liikmesriigid, pädev kindlaks määrama liidu ametnikele kohaldatavad eeskirjad, mis puudutavad ametnike kohustusi sotsiaalkindlustuse valdkonnas. 45 Nimelt, nagu kohtujurist märkis oma ettepaneku punktis 76, täidavad protokolli artikkel 14 ja liidu ametnike sotsiaalkindlustust käsitlevad personalieeskirjade sätted liidu ametnike jaoks määruse nr 1408/71 artikliga 13 ja määruse nr 883/2004 artikliga 11 analoogset ülesannet, ning see ülesanne on keelata liidu ametnikele sellise kohustuse panemine, mis näeks ette kõnealuse valdkonna erinevatesse skeemidesse panustamist. 3  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-195/23 46 Sellised riigisisesed õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis näevad ette, et liidu ametniku tulult tuleb maksta spetsiaalselt asjaomase liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemide rahastamiseks mõeldud sotsiaalmakseid ja -makse, ei arvesta seega liidu ainupädevusega, mis liidule on antud protokolli artikliga 14, ja personalieeskirjade asjakohaste sätetega, eelkõige sätetega, milles on kindlaks määratud liidu ametnike kohustuslikud sissemaksed sotsiaalkindlustusskeemi rahastamiseks“. […] Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab: EL lepingule, EL toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule liidetud protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artiklit 14 ning Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade sätteid, mis käsitlevad liidu institutsioonide ühist sotsiaalkindlustusskeemi, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis näevad ette, et kinnisvaratulult, mille Euroopa Liidu ametnik on saanud liikmesriigis, mille maksuresident ta on, tuleb maksta sama liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi rahastamiseks mõeldud sotsiaalmakseid ja ‑ makse.“ (rasvase kirja lisas töökohus) 13 Seega on Euroopa Liidu ametnike sotsiaalkindlustusskeem ühine süsteem, mille suhtes on liidul ainupädevus. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta on sätestatud ainult ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõte. 15 Võttes aga arvesse Euroopa Kohtu praktikat, ei kohaldata määrust (EÜ) nr 883/2004 ja eelkõige selle artikli 11 lõiget 1, mis käsitleb ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõtet, Euroopa Liidu ametnike suhtes (vt selle kohta 16. detsembri 2004. aasta kohtuotsus My, C-293/03, EU:C:2004:821, ja 10. mai 2017. aasta kohtuotsus Lobkowicz, C-690/15, EU:C:2017:355). 16 Tekib siiski küsimus, kas sellist põhimõtet saab analoogia alusel kohaldada Euroopa Liidu ametnike suhtes. Oma 10. mai 2017. aasta kohtuotsuses Lobkowicz, C-690/15, EU:C:2017:355, näib Euroopa Kohus vastavat jaatavalt, kuid eelotsuse küsimus puudutas kinnisvaratulu, mitte töötulu muu kui Euroopa ametniku staatusega seotud tööst, mis ei vasta GI olukorrale, kes tegeleb muu kutsetegevusega. 17 Lisaks jättis Euroopa Kohus ELL artikli 14 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte nimel liikmesriigi sotsiaalkindlustusalased õigusnormid kohaldamata, leides, et need sätted võivad takistada ja seega pärssida töötamist Euroopa Liidu institutsioonides. 4  PARTENA ASSURANCES 18 10. septembri 2015. aasta kohtuotsuses Wojciechowski, C-408/14, EU:C:2015:591, märkis Euroopa Kohus: „44. Niisugused õigusnormid võivad nimelt kallutada töötajat, kes on juba omandanud teatava tööstaaži selle liikmesriigi töötajate pensioniskeemis, loobuma vastu võtmast töökohta selles liikmesriigis asuva liidu institutsiooni teenistuses või mõjutada teda sealsest ametikohast enneaegselt loobuma, juhul kui nende õigusnormide tõttu on oht, et ta kaotab töökoha tõttu liidu institutsiooni teenistuses või seal pika tööstaaži omandamise tõttu pensioniõigused, mis ta omandas selles liikmesriigis töötamisega enne liidu teenistusse asumist. 45. Sellised tagajärjed ei tohiks olla lubatavad, arvestades liikmesriikidel liidu suhtes olevat lojaalse koostöö ja abistamise kohustust, mis on väljendatud ELL artikli 4 lõikes 3 ette nähtud kohustuses lihtsustada liidu eesmärkide täitmist.“ 19 4. veebruari 2015. aasta otsuses kohtuasjas Melchior, C-647/13, EU:C:2015:54, märkis Euroopa Kohus: „27. Seega võivad ka liikmesriigi õigusnormid, millega keeldutakse töötuskindlustushüvitise saamise õiguse üle otsustamisel võtmast arvesse ajavahemikke, mil isik töötas lepingulise töötajana selles liikmesriigis asuvas liidu institutsioonis, muuta lepinguliste töötajate värbamise liidu institutsioonide teenistusse raskemaks. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 51–53 märkis, võivad niisugused õigusnormid pärssida asjaomases liikmesriigis elavate töötajate töötamist liidu institutsioonis ametikohal, mille reguleeritud tähtajalisuse tõttu on nad pärast teenistussuhte lõppemist sunnitud sisenema või naasma siseriiklikule tööturule, kuna sellel ametikohal töötamise tõttu on oht, et nad ei ole töötanud kõnealustes õigusnormides ette nähtud arv päevi, et saada töötuks jäämise korral hüvitist. 28. Sellistel õigusnormidel võib olla samasugune pärssiv mõju seoses asjaoluga, et töötusepäevi, mille eest maksti muude teenistujate teenistustingimuste alusel töötuskindlustushüvitist, ei võrdsustata selles liikmesriigis töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalike töötatud päevadega, võttes arvesse, et sama liikmesriigi õigusnormide kohaselt hüvitatud töötusepäevad on töötatud päevadega võrdsustatud.“ 20 Lõpuks lisas Euroopa Kohus 10. mai 2017. aasta kohtuotsuses Lobkowicz, C-690/15, EU:C:2017/355V: „47 Peale selle võivad niisugused õigusnormid rikkuda liidu ametnike vahelist võrdset kohtlemist ning seega pärssida liidu institutsioonis töötamise huvi, kuna mõned ametnikud ei oleks kohustatud tegema sissemakseid mitte ainult liidu institutsioonide ühisesse sotsiaalkindlustusskeemi, vaid samuti liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi.“ 5  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-195/23 21 Viidatud kohtupraktika analüüsist ilmneb, et sellist juhtumit nagu GI puhul ei ole ilmselt veel käsitletud ega Euroopa Kohtule esitatud. Küsimusi, mis puudutavad GI kuulumist Belgia füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemi alla, saab aga käsitleda üksnes lähtuvalt Euroopa Kohtu vastusest eelotsuse küsimusele, mis esitatakse ELTL artikli 267 alusel. 22 Kohus täpsustab, et sarnane, kuid teistsugusesse konteksti paigutuv eelotsuse küsimus esitati 9. juunil 2022 eelotsusetaotluses, mis registreeriti Euroopa Kohtus numbri C-415-22 all. 5. Eelotsuse küsimus 23 Kohus esitab Euroopa Kohtule järgmise küsimuse: Kas protokolliga (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta, eelkõige selle artikliga 14, töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes töötavad või on pensionärid, kohaldatava sotsiaalkindlustusskeemi ühtsuse põhimõttega ja lojaalse koostöö põhimõttega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikest 3, on vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab riiklikus sotsiaalkindlustusskeemis maksustamise kohustuse ja nõuab sotsiaalkindlustusmaksete tasumist ametniku suhtes, kes lisaks oma tööle Euroopa institutsioonis tegeleb viimase loal kõrvaltööna õpetamisega, kui sellele ametnikule kehtib personalieeskirjade alusel juba Euroopa Liidu institutsioonide ühine sotsiaalkindlustusskeem? 6 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 05.05.2023 16:35 Adressaat: <"SM Info">; <[email protected]> Teema: C-195/23 Adressaadid: [email protected], [email protected] Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2023/183 Kohtuasja number: C-195/23 Vastuse kuupäev: 19.05.2023 Staadium: Uus menetlus Märksõnad: EL ametnik; põhi- ja kõrvaltegevusala; sotsiaalkindlustusmaksed; sotsiaalkindlustusskeemid; ühenduse ja liikmesriikide lojaalse koostöö põhimõte Õiguslikud vormid: EL ametnike personalieeskirjad; ELL artikkel 4; EL privileegide ja immuniteetide protokoll Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=7061 Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL õiguse büroo Välisministeerium