Eesti seisukohad ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse muutmise eelnõu kohta

Riigikantselei [email protected] Meie 05.05.2023 nr 1.1-10/1930-1 Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond Eesti seisukohad ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse muutmise eelnõu kohta Lugupeetud Esitame Vabariigi Valitsuse 11.05.2023 istungile Eesti seisukohad ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse muutmise eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõule Elen Ohov 626 9241 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse “Eesti seisukohad ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse muutmise eelnõu kohta” juurde 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon esitas 19.12.2022 määruse eelnõu ettepaneku1, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP-määrus2). CLP-määruse läbivaatamisest teatati kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias3, mis võeti vastu 14. oktoobril 2020. Selle sihipärase läbivaatamise kaudu soovitakse parandada kemikaalide ohutut kasutamist ELis ja lihtsustada kehtivaid CLP-määruse eeskirju. Algatuse eesmärgid on tihedalt seotud teiste Euroopa rohelise kokkuleppe ja kestlikkust toetava kemikaalistrateegia eesmärkidega, mis on eelkõige kliimaneutraalsus, ringmajandus, elurikkuse kaitse ning ELi tööstuse rohe- ja digipööre. Samuti aitavad need eesmärgid kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. CLP-määruse esmane eesmärk on kaitsta kodanikke ja töötajaid ning keskkonda ohtlike ainete ja segude eest. Teine eesmärk on hõlbustada selliste kemikaalide liidusisest liikumist, mis võivad Euroopa siseturul vabalt ringelda, kui need on nõuetekohaselt märgistatud ja pakendatud CLP-määruses sätestatud kriteeriume järgides. CLP-määrus keskendub ohtlike kemikaalide klassifitseerimisele, millel on kahjulik mõju inimeste tervisele või keskkonnale või kahjulik füüsikaline toime, ning kemikaalide kasutajate teavitamisele sellistest kemikaalidest. Määrusega sätestatakse kemikaalide ohuklassifikatsioonid, mis tuginevad ÜRO ühtsele ülemaailmsele kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemile (GHS). Määruse eesmärk on teha teadusandmetele tuginedes kindlaks kemikaalidega seotud ohud (nt vähktõve põhjustamine, veeorganismide kahjustamine või allergia tekitamine). Kui kemikaaliga seotud ohud on kindlaks tehtud, tuleb seda kemikaali sisaldavad tooted enne turule laskmist määruses toodud nõuete kohaselt märgistada ja/või pakendada. Peale ohualase teabe esitatakse märgistusel ka nõuandeid selle kohta, kuidas vähendada või vältida kokkupuudet ohtliku kemikaaliga ning kuidas tulla toime juhusliku kokkupuutega. Samuti on CLP-määruse kohaselt nõutav mürgistusteabekeskuste teavitamine kemikaalide koostisest ja nendega seotud ohtudest, et neil oleks mürgistusjuhtude korral võimalik anda asjakohast nõu. CLP-määrust kohaldatakse koostoimes mitmete muude valdkondlike EL õigusaktidega, mis reguleerivad teatud toodetele esitatavaid ohutus- ja kvaliteedinõudeid (nt kosmeetikatooted, mänguasjad, toiduga kokkupuutuvad materjalid, detergendid4). Ühtlustatud klassifikatsioonile 1 Ettepanek COM (2022) 748: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008 3 https://ec.europa.eu/environment/strategy/chemicals-strategy_en 4 Detergent tähendab mistahes ainet või segu, mis sisaldab seepe ja/või muid pesemiseks ja puhastamiseks ettenähtud pindaktiivseid aineid. Detergendid võivad olla mistahes kujul (vedel, pulber, pasta, kang, plaat, valatud 1 tuginevad ka turustamiseelseid lube käsitlevad õigusaktid, näiteks taimekaitsevahendeid ja biotsiide käsitlevad õigusaktid. CLP-määruse kehtivas regulatsioonis on puudujääke, mis ei võimalda EL ühtsel turul tõhusalt kaitsta inimesi ja keskkonda teatavatele kemikaalidele omaste ohtude eest. Näiteks ei ole teatud väga ohtlikud kemikaalid praegu eraldi klassifitseeritud ning seetõttu ei toimu ka süstemaatilist ohtude hindamist (näiteks puudutab see kemikaale, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused5). Eelnõuga täpsustatakse väga ohtlike kemikaalide klassifitseerimist, et parandada nende ühetaolist klassifitseerimist ja ühtlustada riskijuhtimismeetmete kohaldamist kogu ELis. Samuti muudetakse keemilistest ohtudest teavitamine ettevõtjatele lihtsamaks tagades seejuures, et kõik tarneahelas tegutsejad kohaldavad kemikaalide ohuklassifikatsiooni ja teavitamise eeskirju ühtemoodi. Oluline on ka, et teave kemikaalide kasutajatele muutuks kättesaadavamaks ja arusaadavamaks. Samuti näeb eelnõu ette nõuded korduvtäidetavatele kemikaalimahutitele, et tarbijad saaksid lahtiselt müüdavaid kemikaale (nt koduhooldustooteid) turvaliselt osta ja kasutada. Samuti on e-kaubandusega seoses muutunud keeruliseks CLP- määrusest tulenevate nõuete täitmise tagamine, mistõttu tugevdatakse internetimüügi eeskirjasid. Eesti seisukohtade kujundamisel on arvestatud rahvastiku tervise arengukavaga 2020-2030 (heaks kiidetud VV 29.04.2021 kabinetinõupidamisel) ja selle tervist toetava keskkonna programmi ning Eesti vähitõrje plaani (kinnitatud tervise- ja tööministri 30.04.2021 käskkirjaga nr 46) eesmärkidega. Samuti on arvestatud Eesti seisukohtadega Euroopa Komisjoni algatuse „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas (COM(2020) 667)“ kohta (heaks kiidetud 10.12.2020 VV istungil ja 14.12.2020 Riigikogu EL asjade komisjonis). Eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 (siseturg). Määruse vastuvõtmiseks seadusandlikus tavamenetluses on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. Eelnõu läbirääkimised toimuvad nõukogu tehnilise harmoneerimise töögrupis. Seletuskirja koostasid sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling ([email protected]; 7153 474), rahvatervise osakonna peaspetsialistid Annemari Linno ([email protected]; 6269 247) ja Gerlin Kallas ([email protected]; 6269 181) ning EL ja väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov ([email protected]; 6269 241). Seisukohad on kooskõlastanud valdkonna eest vastutav terviseala asekantsler Heidi Alasepp ([email protected]; 6269 120). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1) Klassifitseerimise reeglitega seotud muudatused Klassifitseerimisreeglite täpsustamine hõlmab peamiselt juhtusid, kui hindamise aluseks on mitut koostisainet sisaldavad ained ja segud. Samuti täpsustatakse ägeda mürgisuse tükk, kujund jne) ning turustatud kasutamiseks või kasutuses majapidamises või institutsioonilistel või tööstuslikel eesmärkidel (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 648/2004) 5 Endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid võivad häirida inimeste endokriinsüsteemis hormoonide tootmist ja aktiivsust põhjustades mitmeid tõsiseid terviseprobleeme, sealhulgas viljakuse vähenemist, endometrioosi, vähktõbe, närvi- ja immuunsüsteemi kahjustusi. 2 hinnangutega seonduvat, sh ägeda mürgisuse piirväärtuse arvutamist võimaldavate hinnangute koostamine ning vastava teabe lisamine klassifitseerimise ettepanekutesse ja riskihindamise komitee arvamustesse. Artiklis 2 lisatakse uute mõistetena „mitut koostisainet sisaldavate ainete“ ja „ägeda mürgisuse hinnangute“ määratlus. Artikli 5 uues lõikes 3 sätestatakse, et „mitut koostisainet sisaldavad ained“ klassifitseeritakse tavaliselt samade klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamiseeskirjade kohaselt kui segud ning see hõlmab nende mitut koostisainet sisaldavate ainete kohta kättesaadava teabe kindlaksmääramist ja kontrollimist. Artikli 6 lõiget 3 ja 4 muudetakse, et laiendada uutele ohuklassidele (endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid; püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained; väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained; püsivad, liikuvad ja toksilised ained ning väga püsivad ja väga liikuvad ained) juba kehtivaid klassifitseerimisnorme, mille kohaselt kasutatakse segus sisalduvat ainet käsitlevat teavet segu enda klassifitseerimiseks. Artikli 9 lõigete 3 ja 4 muudatustega selgitatakse seostamispõhimõtete kasutamist segu või „mitut koostisainet sisaldava aine“ klassifitseerimisel samaaegselt tõendusmaterjali kaalukuse hindamise kohaldamisega eksperdihinnangu alusel. Seonduvad muudatused viiakse sisse ka I lisa sektsioonis 1.1.1.3. Artikli 10 muudatusega kehtestatakse nõue, et tootjad, importijad ja allkasutajad koostaksid ägeda mürgisuse hinnangud, mis võimaldavad arvutada künnisväärtusi, millest alates aine või segu klassifitseeritakse ägedalt mürgiseks. Kui nende ohuklasside kohta, kus ainetel on ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus (kanded CLP-määruse VI lisa 3. osa tabelis 3), on olemas konkreetsed ägeda mürgisuse hinnangud, ei tohi tootjad, importijad ega allkasutajad ägeda mürgisuse hinnanguid määrata. Lisaks selgitatakse sisalduse piirväärtuste kohaldamise eeskirju juhtudel, kus ohtliku aine esinemine kas kindlakstehtud lisandi, lisaaine või üksikkoostisainena toob kaasa segu klassifitseerimise. Artikli 37 lõigete 1 (2) ja 5, artikli 38 lõike 1 c) ja artikli 40 lõike 1 e) muudatustega täpsustatakse ägeda mürgisuse hinnangutega seotud teabe kajastamine ühtlustatud klassifitseerimise ja märgistamise ettepanekutes, riskihindamise komitee arvamustes ja kemikaaliameti klassifitseerimise ja märgistuse andmestikus (loodud artikli 42 kohaselt). 2) Ühtlustatud klassifitseerimise protsessiga seotud muudatused Eelnõuga CLP-määrusesse sisse viidavate muudatuste eesmärk on tagada keemiliste ohtude igakülgne kindlakstegemine ja klassifitseerimine ning ühtlustatud klassifitseerimise protsessi tõhustamine. Selleks lisatakse määrusesse uued ohuklassid, millele kohaldatakse ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamist. Samuti täpsustatakse osapoolte kohustusi seoses klassifitseerimise ja märgistamise ühtlustamise menetlusega, et parandada protsesside läbipaistvust ja prognoositavust. Nõuetekohase klassifitseerimise ja kemikaaliameti andmestiku ajakohasuse tagamiseks täpsustatakse ettevõtjate kohustusi, mis on seotud teavituste esitamisega. Artikli 36 lõike 1 muudatusega lisatakse uued ohuklassid nende ohtude loetellu, mille suhtes tavaliselt kohaldatakse ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamist. Lõikes 1 toodud ohuklasse 3 käsitletakse prioriteetsena ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamist puudutavate ettepanekute esitamisel ja hindamisel. Praegu hõlmab loetelu kemikaale, millel on hingamisteede sensibiliseerimist, sugurakkude mutageensust, kantserogeensust ja reproduktiivtoksilisust põhjustavad omadused. Uute ohuklassidena lisatakse inimesel endokriinseid häireid põhjustavad omadused ja keskkonnatoimega endokriinseid häireid põhjustavad omadused; püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT); väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vPvB); püsiv, liikuv ja toksiline (PMT); väga püsiv ja väga liikuv (vPvM). Hingamisteede sensibiliseeriva toime ohuklassis lisatakse alamkategooriad 1A ja 1B. Artikli 36 lg 2 täpsustatakse, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmine) või määruse (EL) nr 528/2012 (biotsiidide turul kättesaadavaks tegemine ja kasutamine) kohaldamisalasse kuuluvate toimeainetena määratletud ainete suhtes kohaldatakse ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistust. Artikli 37 lg 1 muudatusega antakse komisjonile volitus algatada ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamise menetlus, eesmärgiga kiirendada ühtlustatud klassifikatsioonide väljatöötamist. Selleks saab komisjon edaspidi anda kemikaaliametile või Euroopa Toiduohutusametile ülesande toimiku väljatöötamiseks. Praegu on menetluse algatamise õigus liikmesriikide pädevatel asutustel ning tootjatel, importijatel ja allkasutajatel. Artikli 37 uue lõike 2a kohaselt peavad liikmesriigid, komisjon, tootjad, importijad või allkasutajad edaspidi eelnevalt teavitama klassifitseerimise ja märgistuse ühtlustamise ettepaneku esitamise kavatsusest. Kemikaaliametile pannakse kohustus avaldada teave selliste kavatsuste kohta ja ajakohastada teavet esitatud ettepaneku kohta ainete klassifitseerimise ja märgistamise ühtlustamise menetluse igas etapis. Samuti kehtestatakse pädevatele asutustele uus kohustus teatada kemikaaliametile oma otsusest heaks kiita või tagasi lükata ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse läbivaatamise ettepanek, mille on esitanud tootja, importija või allkasutaja. Viimasel juhul peaks kemikaaliamet edastama teabe teistele pädevatele asutustele. Artikli 37 lõigetes 3, 5, ja 6 täpsustatakse, et klassifitseerimise ja märgistamise ettepanek võib hõlmata ka mitut ainet (ainete gruppi). Artikli 37 lõigetes 7 ja 8 antakse komisjonile volitus lisada delegeeritud aktidega ohuklassifikatsioonide alla muude õigusaktide alusel hinnatud ained (REACH kandidaatained, biotsiidid, taimekaitsevahendid). Artikli 40 lõigete 1 ja 2 muudatusega peavad ettevõtjad edaspidi kemikaaliametile turule viidava aine kohta teavituse esitamisel lisama info ka sama aine muudest klassifikatsioonikannetest kõrvalekaldumise põhjuste kohta. Samuti täpsustatakse kohustust ajakohastada teateid kuue kuu jooksul pärast aine klassifikatsiooni ja märgistuse muutmise otsuse tegemist. Artikli 42 lõike 1 muudatusega sätestatakse, et teavitaja isik tuleb avalikustada, võttes arvesse nõuetekohaselt põhjendatud konfidentsiaalsustaotlusi. Kui esitatakse rühmateade, siis tuleb avalikustada ainult rühma liikmete nimel tegutseva teavitaja isik. 4  3) Märgistamisega seotud muudatused Muudatuste eesmärk on parandada märgistuse loetavust, täpsustatakse märgistusele kohaldatavaid miinimumnõudeid, laiendatakse volditava märgistuse kasutamise võimalusi, täpsustatakse väga väikese pakendi märgistusele korral kohaldatavaid erandeid ja nähakse ette erieeskirjad kemikaalide müümisel korduvtäidetavates mahutites. Artikli 23 (erandid märgistusnõuetest erijuhtudel) ja I lisa punkti 1.3 muudatustega lisatakse erandite loetelusse direktiivi (EL) 2021/555 (relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta) artikli 1 lõike 1 punktis 3 määratletud laskemoon ja sätestatakse erieeskirjad teatavate tulirelvadega tulistatava laskemoona märgistamise kohta. Artiklis 25 (märgistusel esitatav lisateave) viiakse sisse tehnilised muudatused, mille eesmärk on täpsustada kohustust esitada lisateavet segude kohta selliselt, et see hõlmaks ka teatavaid segusid, mis sisaldavad klassifitseerimata aineid, millel on samad CLP-määruse II lisa 2. osas esitatud omadused. Artikli 29 lõike 1 ja I lisa 1. osa (sektsioonid 1.5.1.1 ja 1.5.1.2) muudatustega täpsustatakse ja laiendatakse märgistuse ja pakendiga seotud erandeid. Kehtestatakse lisaerandid väga väikeses pakendis müüdavatele kemikaalidele (nt mitmesugused kirjutusvahendid). Sellistel juhtudel on kokkupuuteoht piiratud, samas kui standardsete märgistamiseeskirjade järgimine on mõnikord ebaproportsionaalselt kulukas või praktikas isegi võimatu. Kui mahuti on nii väike, et ei ole võimalik täita märgistuse üldnõudeid, siis on erieeskirjade kohaselt lubatud vahetul pakendil olevaid märgistuselemente vähendada või kanda need välispakendile, samuti on lubatud alla 10 ml pakenditel vähendada märgistuse kirjasuurust. Muudatused võimaldavad edaspidi laiemalt kasutada ka volditavaid märgistusi. Seni on see võimalus erandjuhtudel pakendi suurusest või pakendikujust tulenevatest piirangutest lähtuvalt. Sätestatakse ka erisätted tarbijatele pakendamata müüdavate kemikaalide (nt kütus) märgistamise kohta (artikkel 29 lg 3). Lisaks on teatavatel tingimustel märgistamisnõuetest vabastatud laskemoon, mida relvajõud kasutavad lahingupiirkondades (artikkel 29 lg 4b). Artikkel 30 asendatakse tervikuna ja täpsustatakse märgistuse ajakohastamise kohustusega seotud tähtaegasid, kehtestades kindla tähtaja ja määrates selgelt üleminekuperioodide alguse. Artikli 31 lõigete 1 ja 3 ning I lisa 1. osa (sektsioon 1.2.1) muudatustega täpsustatakse märgistuse (sh volditava märgistuse) kohustuslikud vorminõuded. Muudatustega täpsustatakse märgistusele kohaldatavaid miinimumnõudeid ja kehtestatakse kohustuslikud vorminduseeskirjad, nagu minimaalne tähemärgisuurus ja värv, et parandada märgistuste loetavust. Artikli 32 lõige 6 jäetakse välja, sest kohustus paigutada muudes ELi õigusaktides ette nähtud nõuetest tulenevad märgistuselemendid märgistuse lisateabe osasse viiakse artiklisse 25. Artiklisse 35 (pakendamine) lisatakse uus lõige 2a, milles nähakse ette erieeskirjad kemikaalide müümiseks korduvtäidetavates mahutites. Korduvtäidetavates mahutites võib müüa kemikaale, millega kaasnev oht on väiksem (ohuklassid, mida ei ole lubatud täitmispunktide kaudu tarnida on määratletud lisa II punkti 3.4 alapunktis k). Täidetud peavad olema III ja IV 5 jaotise nõuded, mis puudutavad ohtudest teavitamis märgistusel ja pakendamist, ning II lisa punkti 3.4 täitmispunktidele kehtestatud tingimused. Lisatakse uued artiklid 34a ja 34b, millega sätestatakse kemikaalide vabatahtlikku digitaalset märgistamist võimaldav raamistik. Digimärgistust kasutatakse kombineerituna füüsilise märgistusega. Ettepanekuga nähakse ette võimalus, et lisateabe võib esitada ainult digimärgistusel ja seda ei pea pakendil olevale märgistusele märkima (I lisa punktis 1.6 loetletud märgistuselemendid). Pakendil olevale märgistusele peab jääma tervise- ja keskkonnakaitse seisukohalt oluline teave, mis on toodud määruse artiklis 17 ning on kohustuslik ÜRO ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi kohaselt. Artiklis 34b sätestatakse digimärgistusele esitatavad nõuded. Näiteks peab see olema otsingu abil leitav, tasuta ja lihtsasti kättesaadav ning link digimärgistusele peab olema tootele paigutatud nii, et seda on võimalik automaatselt töödelda digiseadmetega (QR-koodi või muu tehnoloogia kaudu). 4) Kaugmüügiga ja mürgistusteabekeskuste teavitamisega seotud muudatused Muudatuste eesmärk on kõrvaldada kaugmüügi ja mürgistusteabekeskuste teadetega seotud õiguslüngad ja ebaselgus. Kehtestatakse sätted kaugmüügi, sealhulgas internetimüügi kohta, ning kõigi asjaomaste osalejate selged vastutusalad. Selleks peab tarnija kõigi internetis müüdavate toodete puhul tagama, et kaugmüügi teel ELi turule viidud aine või segu vastab CLP-määruse nõuetele, eelkõige klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuetele. Artikli 4 lõike 10 muudatusega täpsustatakse, et ainet võib turule viia üksnes juhul, kui selle tarnija on tööstus- või kutsetegevuse raames kindlustanud, et aine või segu vastab CLP- määruses sätestatud nõuetele. Seega pannakse vastutus CLP-määruse nõuetele vastavuse eest liidus asutatud tarnijale ning see hõlmab ka kaugmüüki. CLP-määruse tähenduses on „tarnija” ainet (nii ainena kui segu koostises esineva ainena) või segu turule viiv mis tahes tootja, importija, allkasutaja või levitaja. Artikli 48 muudatustega eristatakse üksteisest ohtlike kemikaalide turustamise ja müügiga seotud reklaami nõuded ning sätestatakse eraldi nõuded kaugmüügi pakkumistele. Artiklis 48 sätestatakse, et ohtlike ainete ja teatavate segude reklaamid peaksid lisaks ohuklassile sisaldama ka ohupiktogrammi, tunnussõna ja ohulauseid. Uue artikliga 48a sätestatakse tarnijatele nõue esitada kaugmüügi pakkumistes selgelt artiklis 17 nõutud märgistuselemendid. Artiklit 45 täiendatakse ja täpsustatakse mürgistusteabekeskuste teavitamist käsitlevaid sätteid. Kõik asjaomased osalejad, sealhulgas edasimüüjad, kes lasevad kemikaale piiriüleselt turule või muudavad segude nimetust või märgistavad neid ümber, peavad tagama, et nad edastavad asjakohase teabe vajaduse korral mürgistusteabekeskustele üle ELi. Artikli 1 lõikes 1 täpsustatakse, et artiklis 45 sätestatud kohustus teavitada mürgistusteabekeskusi hõlmab ka teatavaid edasimüüjaid, st ümbermärgistajaid, ümbernimetajaid ja edasimüüjaid, kes tarnivad segu muus liikmesriigis kui see, kus sellest teatati. Artiklis 45 täpsustatakse lõike 1 sõnastust, mille kohaselt on liikmesriikidel kohustus määrata asutus või asutused, mis vastutavad tervisega seotud hädaolukorras tegutsemisega ja ennetusmeetmetega seotud asjakohase ühtlustatud teabe vastuvõtmise eest kooskõlas VIII lisaga. Uue lõike 1a kohaselt võivad liikmesriigid mürgistusteabe eest vastutavaks asutuseks 6 määrata kemikaaliameti. Samuti laiendatakse importijatele ja allkasutajatele kehtivat mürgistusteabekeskuse teavitamiskohustust (uus lõige 1b) teatavatele edasimüüjatele, kes peavad samuti esitama mürgistusteabekeskusele lisa VIII (osa B) kohase ühtlustatud teabe (uus lõige 1c). Teabe esitamise kohustus on edasimüüjatel, kui nad müüvad neid segusid edasi teistes liikmesriikides või nimetavad need ümber või märgistavad uuesti. Seonduvalt viiakse sisse muudatused ka lisa VIII osa A sektsioonides 1 ja 2.1, mis täpsustavad mürgistusteabe esitamise nõudeid. Artikli 45 lõike 2 (b) lisatakse võimalus teavet statistilise analüüsi ja riskijuhtimismeetmete vajaduse hindamise eesmärgil jagada ka komisjoni ja kemikaaliametiga. Artiklis 50 täpsustatakse kemikaaliameti ülesandeid seoses liikmesriikide pädevatele asutustele tehniliste ja teaduslike suuniste ning vahendite pakkumisega CLP-määruse rakendamise toetamiseks. Samuti lisatakse, et artikli 45 lõikest 1a tulenevate ülesannete täitmise korral tagab kemikaaliamet asjakohased vahendid, mis võimaldavad liikmesriikide pädevatel asutustel artiklist 45 tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikule teabele juurde pääseda. 5) Komisjoni delegeeritud volitused ja rahvusvaheline koostöö Artiklis 53 (kohandamine tehnika ja teaduse arenguga) lisatakse lõiked 1a ja 1b, et anda komisjonile õigus muuta delegeeritud õigusaktidega uue artikliga 34a ette nähtud I lisa sektsioonis 1.6 toodud digimärgistuste nõudeid, võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut ning erinevate elanikkonnarühmade digivalmidustaset. Samuti võib komisjon delegeeritud aktiga muuta artiklis 34b sätestatud digimärgistuse nõudeid, võttes arvesse artikli 35 lõikes 1b sätestatud tingimusi. Artikli 53 lõike 2 muudatusega täpsustatakse liikmesriikide ja komisjoni kohustust edendada ÜRO tasandil endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide; püsivate, liikuvate ja toksiliste ainete või väga püsivate ja väga liikuvate ainete klassifitseerimise ja märgistamise kriteeriumide ühtlustamist. Sama kohustus nähakse ette ka seoses loomi mittekasutavate meetodite edendamisega ÜROs. Artikli 53 uue lõike 3 kohaselt peab komisjon korrapäraselt hindama määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 13 lõikes 1 osutatud alternatiivsete katsemeetodite väljatöötamist ainete ja segude klassifitseerimiseks. Artikli 53a lõigetes 2, 3 ja 6 viiakse delegeerimisnormid kooskõlla muude CLP-määruses sisseviidavate sisuliste muudatustega ning lisatakse viited artikli 37 uutele lõigetele 7 ja 8 ning artikli 53 uutele lõigetele 1a ja 1b. Artikli 53c muudatus on seotud komisjoni kohustusega võtta iga talle CLP-määruse alusel delegeeritud volitusega seoses vastu eraldi delegeeritud õigusakt. Selle eesmärk on võimaldada üheainsa delegeeritud õigusakti vastuvõtmist, kui sellega muudetakse CLP-määruse VI lisa 1. ja 2. osa koos 3. osaga, mille ajendiks on teatava aine või ainerühma ühtlustatud klassifitseerimise menetlus. 6) Lisade muutmine Lisa I – muudetakse CLP-määruse I lisa „Ohtlike ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise nõuded“. I lisa 1. osas sätestatakse, et artikli 25 lõike 3 kohase täiendava 7 märgistamisteabe võib esitada ka ainult digitaalsena. Kehtestatakse märgistuse vorminõuded, pakendamata kujul müügi puhul märgistamise erinõuded ning märgistamisnõuete suhtes tehtav erand teatavate väikepakendis segude ja teatava laskemoona puhul. Lisaks täpsustatakse tõendite kaalukuse kindlaksmääramist käsitlevat sätet. Lisa II - muudetakse CLP-maaäruse II lisa „Teatavate ainete ja segude märgistamise ja pakendamise erieeskirjad“. II lisa 3. osas lisatakse erinõuded pakendite korduvtäitmisel (Part 3: special rules on packaging 3.4. Refill stations). II lisa 5. osas lisatakse nõuded ohtlikele ainetele ja segudele, millele kohaldatakse artiklit 29 (3). Muudatusega täpsustatakse valmissegatud tsemendi ja vedela betooni märgistamiserandit ning kehtestatakse erand märgistamiskohustusest, kui kemikaale müüakse tarbijatele pakendamata. Samuti kehtestatakse pakendamise erinõuded täitepunktides lahtiselt müüdavatele toodetele. Lisa III - muudetakse CLP-määruse VIII lisa (mürgistusteabekeskustele esitatav teave). Muudatustega määratletakse mõiste „standardkoostisele vastav koostis“ seoses teatavate kipsi, betooni ja tsemendi suhtes kohaldatavate teabe esitamise nõuetega (osa A, 2.4 ja osa D). Muudatustega kehtestatakse kohustus esitada teabes kütuse standardkoostis ja tootekirjeldus (osa B, 1.1a) ning teatavatel juhtudel nähakse ette kohustus esitada teave koostisainete kohta isegi siis, kui neid alati ei ole (osa B, 3.1). Lisaks selgitatakse, millal tuleb esitatud teavet ajakohastada, ning kuidas teha tootetähise järgi kindlaks segu, teabe esitaja ja kontaktpunkt (osa C, 1.2 ja 1.4). 7) Jõustumine ja üleminekusätted Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Uute nõuete kohaldamiseks jäetakse üleminekuaeg 18 kuud määruse jõustumisest, välja arvatud pädevate asutuste tegevust reguleerivad sätted, mida kohaldatakse jõustumisest. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 üleminekusätetega, milles lubatakse uusi sätteid vabatahtlikult varem kohaldada, peaks tarnijatel olema võimalik vabatahtlikult kohaldada uusi klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamissätteid enne käesoleva määruse kohaldamise edasilükatud alguskuupäeva. Kemikaalid, mis on turule viidud enne kohaldamiskuupäeva, võivad turule jääda. Ained ja segud, mis on viidud turule enne kohaldamiskuupäeva, võivad turule jääda ilma käesoleva määruse kohaselt ümber klassifitseerimata ja ümber märgistamata. 3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 (siseturg). Eelnõu vastab subsidiaarsuse põhimõttele, kuna selle üldeesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda kemikaalidele omaste ohtude eest, tagades seejuures kaupade vaba liikumise ühtsel turul. Kui ohtlike ainete klassifitseerimise ja märgistamise reeglid oleksid liikmesriikides erinevad, siis paneks see ettevõtjatele täiendava halduskoormuse ja takistaks kaupade vaba liikumist. Lisaks on keemiline reostus olemuselt piiriülene ning ühiskondlikud kulud mõjutavad negatiivselt ELi heaolu ja majandust. Liidu kodanike tervis ja keskkond peaksid olema ühtmoodi kaitstud. Seega ei ole käesoleva määruse eesmärgid saavutatavad üksnes liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega, küll aga saab neid eesmärke nende ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Eelnõu vastab proportsionaalsuse põhimõttele, kuna muudatustega kaasnev keskkonna- ja ühiskondlik kasu on komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt oluliselt suurem kui tekkivad kulutused, 8 mis on seotud ohtlike kemikaalide asendamise ning ümberpakendamise ja -märgistamisega. Kaasnevate kulude optimeerimiseks on eelnõus ette nähtud piisav üleminekuperiood, mille jooksul ei ole kohustuslik ümber märgistada aineid ja tooteid, mis kohaldamise alguskuupäevaks on juba turule lastud. Asjakohane ja ühtne ohuklassifikatsioon ja teavitamine võimaldavad kemikaalide tarnijatel ja kasutajatel, aga ka avaliku sektori asutustel võtta asjakohaseid kemikaalidega seotud riski vähendamise meetmeid, säilitades samal ajal ELi ühtse turu terviklikkuse ja luues seal tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed võimalused. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Sotsiaalsed mõjud CLP-määruse muudatustega parandatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitset. Kemikaalide ohtlikkusest teavitamise parandamine parema märgistamise kaudu aitab suurendada tarbijate arusaamist kemikaalidega seotud füüsikalistest-, tervise- ja keskkonnaohtudest ning võimaldab neil teadlikumaid ostuvalikuid teha. Piisav ja ühtne ohuklassifikatsioon võimaldab kemikaalide tarnijatel, kasutajatel ja avaliku sektori asutustel võtta asjakohaseid meetmeid kemikaalidega seotud riskide vähendamiseks. Kehtiv ohtlike ainete klassifikatsioon ei ole piisav teatud ohtlike kemikaalide kindlaks määramiseks. See kehtib eelkõige kemikaalide kohta, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, mis on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised; väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad; püsivad, liikuvad ja toksilised või väga püsivad ja väga liikuvad, sest praegu ei ole kohustust selliseid omadusi süstemaatiliselt uurida ja klassifitseerida. Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste kemikaalide loodusesse sattumist tuleks iga hinna eest vältida, kuna need ei lagune keskkonnas kergesti, akumuleeruvad taimedes ja loomades ning jõuavad ka inimese organismi, olles nii keskkonna kui inimese jaoks mürgised. Püsivad, liikuvad ja toksilised kemikaalid, mis ei lagune keskkonnas kergesti, liiguvad pinnasest veekogudesse, saastades nii joogivee tootmiseks kasutatavaid loodusressursse (mis on piiratud) kui ka avaldades väga kahjulikku mõju veeloomadele ja -taimedele. Paljud terviseprobleemid on põhjustatud endokriinsüsteemi häiretest. Näiteks on ülemaailmselt üha laialdasemalt levinud probleemid elanikkonna rasvumisega6, sh laste rasvumisega, esineb rohkem viljatust7 ning sagenenud on ka I ja II tüübi diabeet8. Kuigi haiguste kujunemist mõjutab paljuski individuaalne tervisekäitumine, ei saa siiski välistada endokriinsüsteemi kahjustavate kemikaalide mõju, arvestades plahvatuslikult kasvanud kemikaalide tarbimist igapäevaelus. Uued teaduslikud tõendid on näidanud, et paljudel ühenditel on endokriinfunktsiooni kahjustav toime või on tegemist väga püsivate ja bioakumuleeruvate või väga püsivate ja liikuvate toksiliste kemikaalidega. Samas on maailmas järjest enam hakatud kasutama kemikaale nii igapäevaelus kui ka mitmesuguste toodete tootmises. Näiteks on toiduainetetööstuses, ravimitööstuses jne kasutusel ühe rohkem lisaaineid (näiteks värvained, niiskusesäilitajad, paksendajad, emulgaatorid jne). Samuti toodetakse üha enam esemeid plastmaterjalidest, mis võivad sisaldada ka laia valikut lisandeid, nagu plastifikaatorid, värvained, lahustid jms. Seega oleks väga oluline, et nii toodete tootjad kui ka kemikaalide kasutajad oleksid kursis, milliste 6 https://www.nature.com/articles/s41574-020-00411-y 7 https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6932903/ 8 https://www.nature.com/articles/s41598-020-71908-9 9 kemikaalide puhul võib tegemist olla endokriinsüsteemi normaalset talitlust häirivate kemikaalidega ning vajadusel oskaksid neid kemikaale/tooteid vältida või nende tarbimist vähendada. Nimetatud kemikaalidele uute ohuklasside ning selgelt eristatava märgistuse loomine aitab seega kaasa sellele, et kemikaalide käitlejad/tarbijad oleksid võimalikult põhjalikult ohtudest teadlikud ning kasutaksid selliseid kemikaale vaid äärmise vajaduse korral ning järgides kõiki ettevaatusabinõusid, et kemikaalid ei satuks organismi või keskkonda. Eestis oli 2022. a kemikaalidest tingitud 1280 mürgistusjuhtumit (ravitud mürgistusjuhtumid) ning mürgistusteabe infoliinile 16662 tehti 3774 kõnet. Kemikaalid on Eestis peamiseks mürgistusõnnetuste põhjustajaks (lisaks ravimitele).9 Mõju majandusele Määrusega kehtestatud nõuete täpsustamine ja ühetaoline rakendamine aitab säilitada ühtse turu terviklikkust ja loob ettevõtjatele EL siseturul võrdsed võimalused. Klassifitseerimisprotsessi täiustamine, märgistamisnõuete lihtsustamine ja selgitamine ning klassifikatsioonide suurem ühtlustamine tööstusharu lõikes ühtlustab kemikaaliohutuse hindamist kogu ELis. Selle tulemusel suureneb tõhusus. Teatavate õigusnormide täiustamine ja kindlakstehtud õiguslünkade kõrvaldamine viib parema rakendamise ja nõuete täitmiseni, mis loob ühtsel turul osalejatele võrdsemad võimalused. Algatusega kaasnevad kulud ettevõtjatele, kes viivad kemikaale ELi turule – nii uute eeskirjade järgimiseks vajalikud otsesed kulud kui ka vabatahtliku asendamisega seotud kaudsed kulud. Iga-aastased halduskulud uute eeskirjade järgimiseks on komisjoni mõjuhinnangu kohaselt 28,47 miljonit eurot järgmise kümne aasta jooksul. Sellele lisanduvad kohandamiskulud, mis tulenevad uute ohuklasside kohaselt ohtliku ainena kindlaks tehtud ainete vabatahtlikust asendamisest tarneahela alumistel astmetel (46,04 miljonit eurot järgmise kümne aasta jooksul). Samas võimaldavad muudatused ka ettevõtjate vaatest protsesse lihtsustada ja dubleerimist vältida, eelkõige tulenevalt lihtsustatud märgistamisnõuetest ja lihtsamast juurdepääsust kemikaalidega seotud ohte käsitlevale ajakohastatud teabele. Ettevõtjate poolne ainete järjekindel klassifitseerimine ja suurem läbipaistvus aitavad vähendada tootmisharu koormust ja kulusid kokku hoida. Selle tulemusel luuakse lihtsustatud andmik, millest saavad kasu ka VKEd, kellel on võimalik tugineda juba olemasolevatele andmetele ning kasutada eri ettevõtjate toodetud identsete ainete ühtse klassifitseerimise tagamiseks andmikku kantud klassifikatsioone ja mitte teha täiendavaid kulutusi klassifitseerimisele. Uued kohustused ettevõtjatele, kes tegelevad väljaspool ELi või ELis kaugmüügiga, sealhulgas internetimüügiga, tagavad ausa ja võrdse konkurentsi kõikide kemikaale müüvate ettevõtjate, eriti VKEde jaoks, kes müüvad peamiselt ELi piires ja kasutavad oma toodete müügiks internetiplatvorme. Selgem ja läbipaistvam regulatsioon ning parem juurdepääs ajakohastatud teabele võimaldab paremini planeerida ka vajalikke investeeringuid. Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt võimaldavad määruse tõhusust suurendavad meetmed säästa järgmise kümne aasta jooksul otseselt ja kaudselt hinnanguliselt 57,5 miljonit eurot aastas. Märgistuseeskirjade lihtsustamine annaks keemiatööstusele aastas rohkem kui 39,5 miljoni euro suuruse kokkuhoiu. Lisaks paraneb CLP-määruse ülevaatamise tulemusel ka erinevate EL õigusaktide vaheline sidusus, mis omakorda lihtsustab ettevõtjatel regulatiivsetest nõuetest kinnipidamist ja 9 https://www.16662.ee/et/statistika 10 vähendab sellega seotud halduskoormust. CLP-määrus on tihedalt seotud kemikaale käsitleva REACH-määrusega ja teiste EL tooteregulatsioonidega (nt mänguasju, kosmeetikatooteid, taimekaitsevahendeid või biotsiide käsitlevad õigusaktid). Uute ohuklasside kasutuselevõtt suurendab lühiajaliselt kulusid, kuid viib ELi tootmisharu tervise- ja keskkonnastandardite alal maailmas esirinda, mis suurendab ELi tööstuse juhtpositsiooni keskkonnasäästlike kemikaalide tootmisel ja kasutamisel ning võimaldab seega suurendada ELi konkurentsivõimet ja ülemaailmset turuosa. Eestis on umbes 700 kemikaalidega tegelevat ettevõtet (sh tootjad, importijad, levitajad) ja umbes 700 kosmeetikatoodetega tegelevat ettevõtet, millele laienevad CLP-määrusega kehtestatud nõuded. Samas ei mõjuta CLP-määruse muudatused oluliselt ettevõtjatele seni kehtinud ohtlike ainete turustamisega seotud märgistamise ja teavitamise kohustusi. Märgistuste sisulisse kooskõlla viimine ainete klassifikatsioonis tehtavate muudatustega on pidev protsess ning käesoleva eelnõuga sisse viidavad muudatused ei too kaasa pakendi ja märgistuse kaasajastamisega seoses tavapärasest suuremat koormust. Küll aga võib tekkida täiendav majanduslik ja administratiivne koormus seoses etiketi tähemärgi suurusele miinimumnõuete kehtestamisega. Mõju elu- ja looduskeskkonnale CLP-määruse läbivaatamine aitab kaasa ELi 2050. aasta nullsaaste visiooni elluviimisele tänu toodete (sealhulgas imporditud toodete) kemikaaliriskide ja eri kemikaalide koosmõju paremale haldamisele. Lisaks on käesolev ettepanek täielikult kooskõlas ELi kliimaeesmärgiga vältida ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet10. Ohtlike ainete parem tuvastamine ja kasutamise vähendamine aitab kaasa kliimamuutustele vastupidavama keskkonna loomisele. ELi kestlikkust toetava kemikaalistrateegia11 kohaselt on CLP-määrusel keskne roll kemikaalidega seotud ohtude klassifitseerimisel ja nendest teavitamisel. CLP-määruse I lisasse lisatakse uued ohuklassid ja vastavad klassifitseerimiskriteeriumid ainete ja segude jaoks, millel on inimeste tervise ja keskkonna seisukohast endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused, samuti ained ja segud, mis on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised; väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad; püsivad, liikuvad ja toksilised ning väga püsivad ja väga liikuvad. Nende ohuklasside prioriseerimine ühtlustatud klassifikatsioonis aitab saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe visiooni mürgivabast keskkonnast. Asjakohane ja ühtne ohuklassifikatsioon ja teavitamine võimaldavad kemikaalide tarnijatel ja kasutajatel, aga ka avaliku sektori asutustel võtta asjakohaseid kemikaalidega seotud riski vähendamise meetmeid ning vähendada ohtlike ainete sattumist keskkonda. Keskkonna vähenenud kokkupuude ohtlike ainetega võimaldab ka kokkuhoidu reostuse kõrvaldamise kulude arvelt. Võimalus teatud kemikaale müüa korduvtäidetavates mahutites aitab kaasa pakendijäätmete vähendamisele. Selleks loodav erieeskirjade raamistik tagab, et see müügimeetod ei suurenda tervise- ja keskkonna riski. Samuti toetab eelnõu ELi kemikaalistrateegiast tulenevat eesmärki vähendada (selgroogsete) loomade kasutamist kemikaalide katsetamisel. Eelnõu paneb komisjonile kohustuse regulaarselt hinnata alternatiivsete testmeetodite kättesaadavust, et võtta arvesse loomadeta 10 Mõjuhinnang, lk 46; mõjuhinnangu lisa, lk 147. 11 Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia, komisjoni teatis, Brüssel, 14.10.2020, lk 9 ja 16, (COM(2020) 667 final). 11 katsemeetodite väljatöötamisel ja usaldusväärsuses tehtavaid edusamme. Loomade kasutamine on endiselt vajalik, kui puudub usaldusväärne alternatiivne katsemeetod. Samuti näeb eelnõu ette rahvusvahelisel tasandil koostöö edendamise alternatiivsete testmeetodite kasutuselevõtu toetamiseks. Ettepaneku tõhususe jälgimiseks ja hindamiseks töötab komisjon välja näitajate raamistikku, mis peab saama valmis 2024. aastaks ja mille abil jälgitakse keemiareostuse põhjuseid ja mõjusid ning mõõdetakse kemikaale käsitlevate õigusaktide tõhusust. Väljatöötamisel kasutatakse kõigi asjaomaste asutuste, eelkõige Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Kemikaaliameti eksperditeadmisi. See raamistik viiakse täielikult vastavusse ELi nullsaaste tegevuskava seire- ja prognoosimisraamistikuga ning kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi (aastani 2030) seireraamistikuga ja see täiendab neid. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele Eelnõul on piiratud mõju Eesti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning see ei eelda töökorralduslikke muudatusi. Eestis täidab CLP-määrusega liikmesriigi pädevale asutusele pandud ülesandeid Terviseameti kemikaaliohutuse osakond. Pädeva asutuse peamisteks ülesanneteks on ainete klassifikatsiooni ja märgistuse harmoneerimiseks toimikute koostamine; kemikaalikäitlejate ja teiste huvitatud osapoolte nõustamine ning riikliku kasutajatoe ülesannete täitmine. Samuti kavandab ja koordineerib Terviseamet järelevalvet CLP-määruse nõuete täitmise üle. CLP-määruse muudatuse jõustumisel suureneb tõenäoliselt kemikaalikäitlejate ja teiste huvitatud osapoolte päringute arv CLP-kasutajatoele uute nõuete selgitamiseks. Lisaks tuleb uute nõuete üle järelevalve tegemiseks koolitada järelevalveinspektoreid (lisaks Terviseametile ka TTJA, Keskkonnaamet jt). Seega eeldatavasti töökoormus Terviseametile CLP-määruse muutmise tulemusel vähemalt esialgu suureneb. Samas lihtsustab CLP-määruse kehtivate eeskirjade kohandamine oluliselt Terviseameti kui pädeva asutuse tööd tekkivate küsimuste lahendamisel, näiteks täpsustatakse määruse muudatusega mitut koostisainet sisaldava aine klassifitseerimise ning seostamispõhimõtete kasutamist. Nõue esitada klassifikatsiooni ja märgistuse teavituses info sama aine varasematest klassifikatsioonikannetest kõrvalekaldumise põhjuste kohta ning kohustus ajakohastada teavitust hõlbustavad klassifitseerimis- ja märgistuandmiku kasutamist ning vähendavad edaspidi ühele ja samale ainele esitatud erinevate klassifikatsioonide ja märgistuste arvu. Eelnõu ei too kaasa vajadust muuta Eestis kehtivaid õigusakte, kuna määrus on otsekohalduv. Samuti ei ole eelnõul olulist mõju riigieelarve tuludele ja kuludele. 5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 5.1. Eesti toetab ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse ajakohastamist, sealhulgas klassifitseerimisreeglite täpsustamist ja uute prioriteetsete ohuklasside määratlemist, et tagada ohtlike kemikaalide parem tuvastamine ja klassifitseerimine. Samuti toetame eelnõus kavandatud muudatusi, millega sätestatakse selgemalt ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse menetluse osapoolte kohustused. 12 Selgitus: Kuigi teatavad kemikaalid ja tooted võivad ohustada inimeste tervist või keskkonda, ei ole nendega seotud ohte alati nõuetekohaselt kindlaks tehtud ega neist teavitatud. Selle probleemi peamine põhjus on ohtude hindamise ja klassifitseerimise menetluste ebatõhusus. Teave keemiliste ohtude kohta ei ole optimaalne, mistõttu on teadmised kemikaalide ohtlike omaduste kohta vähesed. See tekitab olukorra, kus tarbijad ja ettevõtjad ei saa teha oma valikuid kindlate teadmiste põhjal, mis võimaldavad minimeerida keskkonna- ja terviseriske, mis toob kaasa tarbijate, töötajate ja keskkonna võimaliku tarbetu ohtu seadmise. Artikli 36 (ainete klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamine) muudatusega lisatakse uued ohuklassid nende ohtude loetellu, mille suhtes tavaliselt kohaldatakse ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamist. Loetellu lisatakse uued ohuklassid endokriinfunktsiooni kahjustava; püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise; väga püsiva ja väga bioakumuleeruva; püsiva, liikuva ja toksilise; väga püsiva ja väga liikuva toimega ainete klassifitseerimiseks. Nii toodete tootjate kui ka tarbijate jaoks on oluline olla kursis, milliste kemikaalide puhul võib tegemist olla endokriinsüsteemi normaalset talitlust häirivate kemikaalidega ning vajadusel osataks neid kemikaale/tooteid vältida või nende tarbimist vähendada. Samuti on väga oluline, et nii tootjad kui tarbijad teaksid, milliste kemikaalide puhul on tegemist püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste kemikaalidega. Selliste kemikaalide loodusesse sattumist tuleks iga hinna eest vältida, kuna need ei lagune keskkonnas kergesti, akumuleeruvad taimedes ja loomades ning jõuavad ka inimese organismi, olles nii keskkonna kui inimese jaoks mürgised. Püsivate, liikuvate ja toksiliste kemikaalide puhul on jällegi probleemiks, et need kemikaalid ei lagune keskkonnas kergesti, liiguvad pinnasest veekogudesse, saastades nii joogivee tootmiseks kasutatavaid loodusressursse (mis on piiratud) kui ka avaldades väga kahjulikku mõju veeloomadele ja - taimedele. Lisaks on need kemikaalid inimestele, taimedele ja loomadele mürgised. Seega toetame eelnimetatud kemikaalidele uute ohuklasside loomist, et kemikaalide käitlejad/tarbijad oleksid võimalikult põhjalikult ohtudest teadlikud ning kasutaksid selliseid kemikaale vaid äärmise vajaduse korral ning järgides kõiki ettevaatusabinõusid, et kemikaalid ei satuks organismi või keskkonda. Ülalnimetatud ohuklasside ühtlustatud klassifikatsioonis prioriseerimine aitab saavutada ka Euroopa rohelise kokkuleppe visiooni mürgivabast keskkonnast. Klassifitseerimise ja märgistamisega seotud menetluste tõhustamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks täpsustatakse määruses osapoolte kohustusi. Näiteks peavad liikmesriigid, komisjon, tootjad, importijad või allkasutajad edaspidi eelnevalt teavitama klassifitseerimise ja märgistuse ühtlustamise ettepaneku esitamise kavatsusest ning Euroopa Kemikaaliametil on kohustus avaldada teavet käimasolevate menetluste kohta. Lisaks antakse ka komisjonile õigus algatada ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamise menetlusi ning nähakse ette võimalus algatada ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistamist käsitlevaid ettepanekuid mitme aine kohta korraga. Oluline on ka see, et Euroopa Kemikaaliameti klassifitseerimis- ja märgistusandmikus olevad andmed oleksid õiged ja ajakohased. Seetõttu sätestatakse ettevõtjatele kohustus esitada sama aine muudest klassifikatsioonikannetest kõrvalekaldumise korral põhjendused ning täpsustatakse, et aine klassifikatsiooni ja märgistuse muutmise korral tuleb vastav teavitus esitada kuue kuu jooksul. Praegu on andmikus palju ainete eksliku või vananenud klassifikatsiooni juhtumeid, samuti esineb sama aine erinevat klassifitseerimist. Eksliku, 13 vananenud ja/või erineva klassifikatsiooni tõttu on kemikaalide kasutajatel puudulik teave, mis võib suurendada ohtlike kemikaalidega kokkupuutest tingitud tervise- ja keskkonnariske. 5.2. Toetame ohtlike ainete märgistusnõuete täpsustamist, sealhulgas minimaalsete vorminõuete sätestamist loetavuse tagamiseks. Samas leiame, et peamiselt tööstuslikult kasutatavate suurte pakendite puhul peaks jääma võimalus kasutada märgistusel minimaalselt 12 pt tähesuurust, kui see tagab loetavuse. Peame põhjendatuks eelnõus ette nähtud erandeid väikestele pakenditele, sealhulgas võimalust vähendada pakendil olevaid märgistuselemente. Toetame volditava märgistuse kasutusvõimaluste laiendamist kõigile pakenditele. Selgitus: Ohuklassifikatsiooniga määratakse muu hulgas kindlaks tarneahelas olevate kemikaalide märgistamise ja pakendamise nõuded, eelkõige selleks, et kaitsta töötajaid, tarbijaid ja keskkonda, aga ka selleks, et võimaldada ühtsel turul nõuetekohaselt toimida. Hinnanguliselt 55 % ELi kodanikest arvab, et neid ei ole tarbekaupades sisalduvate kemikaalidega seotud võimalikest ohtudest piisavalt teavitatud12. Selle põhjuseks on ka piktogrammide, märgistuste ja hoiatuste vähene mõistmine, muu hulgas märgistuste kehva loetavuse, teabe üksikasjalikkuse, tehnilise keele ja sageli liiga väikese tähemärgisuuruse tõttu. Eelnõu eesmärk on muuta märgistamine eeskirjade täpsustamise ja selgete erandite kehtestamise abil tarbijasõbralikumaks, tarnijatele vähem koormavaks ja selle nõuded hõlpsamini täidetavaks. Näiteks kehtestatakse sätted, mis hõlbustavad volditava märgistuse kasutamist, samuti sätted vormistamise miinimumnormide kohta, et muuta märgistus tarbijatele paremini loetavaks. Väga teretulnud on kehtestada märgistusele minimaalse fondi nõue 8 pt, mis võimaldab tarbijatel toote pakendil olevat infot lugeda. Sellest väiksema kirja puhul on võimatu eeldada, et see oleks kõigile tarbijatele nähtav. Samas ei toeta me suuremate pakendite puhul 12 pt-st suurema fondi nõuet. 12-pt suuruses font on normaalnägemisega täiesti loetav, seega puudub igasugune mõistlik alus suurema fondi nõudmiseks. Suurema fondi nõude kehtestamine võib tekitada ettevõtjatele märkimisväärseid lisakulusid täiendavate printerite soetamise näol. Lisaks on tihtipeale suurematel pakenditel ette nähtud nn märgistuse kohad, mis sageli ei ole suuremad kui A4 formaat. Suurem font ei võimalda aga kogu nõutavat informatsiooni A4 suuruses etiketile ära mahutada. Artikli 29 ja I lisa punkti 1.5 muudatustega kehtestatakse erisätted väga väikestes mahutites olevate ainete ja segude märgistamise kohta; kui mahuti on nii väike, et neid kohustusi ei ole võimalik täita, on erieeskirjade kohaselt lubatud märgistuselemente vähendada. Sätestatakse ka erisätted tarbijatele pakendamata müüdavate kemikaalide märgistamise kohta (nt kütus tanklates) ja väheohtlike kemikaalide kohta, mida tarnitakse mahtlastina. Lisaks on teatavatel tingimustel märgistamisnõuetest vabastatud laskemoon, mida relvajõud kasutavad lahingupiirkondades. 5.3. Toetame digimärgistuse võimalust täiendavalt pakendil olevale märgistusele ning peame põhjendatuks digimärgistusele sätestatud nõudeid, et see oleks lihtsasti leitav ja juurdepääsetav. Leiame, et üksnes digimärgistusel lubatud märgistuselemendid ei 12 Eurobaromeetri 2017. aasta eriuuring 468. 14  tohiks minna kaugemale eelnõus ette nähtud lisateabest ja digimärgistus ei tohiks täielikult asendada pakendi kohustuslikke märgistuselemente, mis sisaldavad olulist ohutusalast teavet. Erandina võib lubada märgistuselementide üksnes digimärgistusel esitamist juhul, kui see on reguleeritud täiendavate valdkondlike õigusaktidega ja aineid müüakse ettevõtjatele, kes ei ole lõpptarbijad. Selgitus: Uutes artiklites 34a ja 34b sätestatakse digitaalse märgistamise eeskirjad. Digimärgistust võib kasutada täiendavalt pakendil olevale märgistusele ja see ei saa täielikult asendada märgistuselemente, mis on kohustuslikud CLP-määruse artikli 17 ning ÜRO ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi (GHS) kohaselt. Sellisteks kohustuslikeks märgistuse elementideks artiklis 17 kohaselt on tarnija(te) nimi, aadress ja telefoninumber, aine või segu nimikogus, tootetähised, ohupiktogrammid, tunnussõnad, ohu- ja hoiatuslaused kooskõlas CLP-määruse nõuetega. Näiteks on info koostisainete kohta oluline tarbijatele, kellel on allergiaid või ülitundlikkus teatud ainete suhtes, ning see peaks seetõttu olema jätkuvalt pakendil oleval märgisusel. Digimärgistusega võib asendada ainult need märgistuselemendid, mis ei ole tervise, ohutuse ja keskkonna kaitse seisukohast olulised (artiklis 25 toodud lisateave). Füüsilise märgistuse asendamine tulevikus digitaalsega on vastuvõetav teatud valdkondades, kus on minimeeritud oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning kus on tehnoloogiliselt tagatud kogu olulise teabe kättesaadavus. Näiteks on ELi väetisetoodete märgistamise regulatsiooniga kavas ette näha erandid olukordades, kui tooteid müüakse ettevõtjatele, kes ei ole lõpptarbijad. ELi väetisetoodete professionaalsed (tööstuslikud kasutajad) moodustavad suure osa väetisetööstusest. Ettevõtted ostavad tootjatelt väetiseid hulgi kogustes, et neid erineva otstarbega väetisetoodete jaoks kokku segada, vastavalt märgistada ning seejärel turule viia. Lisaks müüakse väetistooteid ka puistes ilma pakenditeta. Selliseid tooteid kasutavad samuti professionaalsed kasutajad (põllumajandustootjad). Kuna eelmainitud juhtudel turustatakse tooteid üksnes professionaalsetele kasutajatele, siis füüsilisel märgistusel ei ole sama roll kui lõpptarbijale turustatavate toodete puhul ja nõutava teabe digitaalselt esitamine on aktsepteeritav eeldusel, et nende erandite üksikasjad on asjakohases valdkondlikus õigusaktis reguleeritud. Digimärgistus peab vastama teatavatele nõuetele. Näiteks peab see olema otsingu abil leitav, tasuta ja lihtsasti kättesaadav ning link digimärgistusele peab olema tootele paigutatud nii, et seda on võimalik automaatselt töödelda digiseadmetega (QR-koodi või muu tehnoloogia kaudu). Lisaks on tarbijate teadlikkuse suurendamisel tulevikus kindlasti oluline roll EL ringmajanduse tegevuskavas välja toodud eesmärgil luua toodetele elektrooniline tootepass. Selle eesmärk on, et toodetel esitatav informatsioon toodete tervise- ja keskkonnamõju kohta oleks osapooltele võimalikult ühtne, täpne ja teaduspõhine ning tarbijale kergesti mõistetav. Näeme, et CLP määruse muutmise ettepanek pakub piisavalt paindlikkust, et arvestada elektrooniliselt loodava toodete märgistamise teabe juures ka EL kestlike toodete raames arendavata elektroonilise tootepassiga. Elektrooniline tootepass peaks tulevikus tagama, et tarbijatele toodete kohta elektrooniliselt teabe kättesaadavaks tegemisel kasutatavad lahendused oleksid tehniliselt teostatavad ning moodustaksid loogilise terviku. 15 5.4. Toetame eelnõuga kaugmüügile sätestatavaid nõudeid, sealhulgas kohustust tuua kaugmüügi pakkumistes selgelt välja pakendi märgistuse kohustuslik teave ning pakendamise ja märgistamise nõuete täitmise eest vastutuse panemist ELis asutatud tarnijale. Samuti toetame mürgistusteabekeskustele esitatava teabe vormi- ja sisunõuete ajakohastamist ning teavitamiskohustuse laiendamist edasimüüjatele. Selgitus: Kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias on eriti tõsise probleemina ja prioriteetse tegevusvaldkonnana esile tõstetud importkemikaalid ja internetimüük. Leiame, et internetimüügil peaks tarbijatel olema kindlasti õigus tutvuda kogu kemikaali kohta käiva ohutusalase teabega ning on oluline tagada, et ka internetis müüdavate kemikaalide puhul on täidetud CLP-määruse nõuded. Kui veebis kättesaadava teabe hulk on piiratud, siis võib juhtuda, et tarbija tellib omale kemikaali, mille ohutuks käitlemiseks tal vahendid puuduvad, kuna tarbija ei olnud tellimisel kursis, millised on kemikaali omadused ja ohutu käitlemise nõuded. Teisalt jällegi annaks kõigist ohtudest teadlik olemine tarbijale võimaluse kaaluda ohutumate alternatiivide leidmist. Praegu ei vasta paljud internetis müüdavad kemikaalid,13 eriti need, mida müüvad väljaspool ELi asutatud ja oma tooteid ELis turule viivad ettevõtjad, õiguslikele nõuetele14. Artikli 4 lõike 10 muudatusega pannakse vastutus CLP-määruse nõuete täitmise eest liidus asutatud tarnijale, kes peab tagama, et aine või segu vastab turule viimise ajal CLP-määruses sätestatud nõuetele ja see kohaldub ka kaugmüügi korral. Selleks et vältida olukordi, kus tarbijast saab de jure ja de facto importija, kui ta ostab ainet või segu kaugmüügi teel väljaspool ELi asutatud ettevõtjatelt, täpsustatakse artikli 4 lõike 10 muudatusega, et ELis asuv tarnija peab tegutsema tööstus- või kutsetegevuse raames. Eelnõuga sisseviidavad muudatused tagavad seega, et internetis müüdavatele kemikaalidele kohaldatakse samu CLP-määruses sätestatud nõudeid ja kohustusi kui muude kanalite kaudu müüdavate kemikaalide puhul. Samuti võimaldavad muudatused järelevalveasutustel CLP-määruse nõuete täitmist paremini jõustada, kui tegemist on kaugmüügiga. CLP-määrusega kehtestatavaid kaugmüügi nõudeid täiendavad ka muud EL õigusaktid, eelkõige tarbijaõiguste direktiiv15 ja digiteenuste määrus,16 mis sätestab, et internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad kujundavad ja korraldavad oma internetipõhised kasutajaliidesed viisil, mis võimaldab tarnijatel täita kohustusi, mis on sätestatud kehtivates liidu õigusaktides seoses tooteohutust käsitleva teabega. Parema õigusselguse eesmärgil täpsustatakse ka sätteid, mis reguleerivad ettevõtjate kohustust esitada mürgistusteabekeskustele teavet tervisega seotud hädaolukorras tegutsemiseks. Väga oluline on see, et mürgistusteabekeskustel oleks hädaabikõnedele vastamisel olemas kogu 13 29 EMP riigis ei vastanud 2 752 kontrollitud tootest CLP-määruse sätetele 75 % ja 15 ELi riigis 1 314 kontrollitud tootest 82,4 %; Non-compliant with Article 48(2) on advertisement of mixtures (Mittevastavus segude reklaamimist käsitlevale artikli 48 lõikele 2), Euroopa Kemikaaliamet, Final report on the Forum Pilot Project on CLP focusing on control of internet sales (CLP foorumi katseprojekti lõpparuanne, milles keskendutakse internetimüügi kontrollile), 2018. 14 KEMI, Increased e-commerce – increased chemicals risks? A mapping of the challenges of e-commerce and proposed measures. Report of a government assignment (Suurenenud e-kaubandus – suurenenud keemilised riskid? E-kaubanduse probleemide väljaselgitamine ja kavandatud meetmed. Aruanne valitsuse antud ülesande täitmise kohta), 2021. 15 ELT L 304, 22.11.2011, lk 64. 16 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, COM(2020) 825 final. 16 vajalik teave segude koostise kohta, et anda tarbijatele või tervishoiutöötajatele selget nõu. Kuigi CLP-määruses on sätestatud allkasutajate ja importijate kohustus esitada tervisealases hädaolukorras tegutsemiseks asjakohast teavet, ei ole sellist kohustust sõnaselgelt pandud edasimüüjatele, kes tarnivad neid segusid piiriüleselt või nimetavad või märgistavad need ümber. Sõnaselge kohustus seda teha parandaks oluliselt mürgistusteabealase info kvaliteeti. Mõned täpsustused tehakse lisas VIII ka mürgistusteabekeskustele esitatava teabe sisu osas, näiteks määratletakse mõiste „standardkoostisele vastav koostis“, mida kohaldatakse kipsi, betooni ja tsemendisegudele ning täiendatakse kütuse standardkoostise ja tootekirjelduse kohta teabe esitamise nõudeid. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Seisukohad on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga ja Maaeluministeeriumiga. Eelnõu on saadetud arvamuse avaldamiseks Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, MTÜ-le Balti Keskkonnafoorum, Eesti Toksikoloogia Seltsile, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudile. Arvamuse saatsid Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Keemiatööstuse Liit, Wolf Group OÜ. Kaasamistabel on lisatud seletuskirjale. 17  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja .03.2023 Päevakorrapunkt nr … Eesti seisukohad ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse muutmise eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised tervise- ja tööministri esitatud seisukohad ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 muutmise eelnõu kohta. 1.1. Eesti toetab ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse ajakohastamist, sealhulgas klassifitseerimisreeglite täpsustamist ja uute prioriteetsete ohuklasside määratlemist, et tagada ohtlike kemikaalide parem tuvastamine ja klassifitseerimine. Samuti toetame eelnõus kavandatud muudatusi, millega sätestatakse selgemalt ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse menetluse osapoolte kohustused. 1.2. Toetame ohtlike ainete märgistusnõuete täpsustamist, sealhulgas minimaalsete vorminõuete sätestamist loetavuse tagamiseks. Samas leiame, et peamiselt tööstuslikult kasutatavate suurte pakendite puhul peaks jääma võimalus kasutada märgistusel minimaalselt 12 pt tähesuurust, kui see tagab loetavuse. Peame põhjendatuks eelnõus ette nähtud erandeid väikestele pakenditele, sealhulgas võimalust vähendada pakendil olevaid märgistuselemente. Toetame volditava märgistuse kasutusvõimaluste laiendamist kõigile pakenditele. 1.3. Toetame digimärgistuse võimalust täiendavalt pakendil olevale märgistusele ning peame põhjendatuks digimärgistusele sätestatud nõudeid, et see oleks lihtsasti leitav ja juurdepääsetav. Leiame, et üksnes digimärgistusel lubatud märgistuselemendid ei tohiks minna kaugemale eelnõus ette nähtud lisateabest ja digimärgistus ei tohiks täielikult asendada pakendi kohustuslikke märgistuselemente, mis sisaldavad olulist ohutusalast teavet. Erandina võib lubada märgistuselementide üksnes digimärgistusel esitamist juhul, kui see on reguleeritud täiendavate valdkondlike õigusaktidega ja aineid müüakse ettevõtjatele, kes ei ole lõpptarbijad. 1.4. Toetame eelnõuga kaugmüügile sätestatavaid nõudeid, sealhulgas kohustust tuua kaugmüügi pakkumistes selgelt välja pakendi märgistuse kohustuslik teave ning pakendamise ja märgistamise nõuete täitmise eest vastutuse panemist ELis asutatud  tarnijale. Samuti toetame mürgistusteabekeskustele esitatava teabe vormi- ja sisunõuete ajakohastamist ning teavitamiskohustuse laiendamist edasimüüjatele. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse ettepanek ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär