Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrust nr 7 (edaspidi määrus nr 7), millega on kehtestatud sotsiaalhoolekandealased statistilised aruandevormid ja aruannete esitamise kord. Muudatused hõlmavad ühe aruande esitamise tähtaja edasilükkamist ning mõningaid sisulisi ja tehnilisi muudatusi vormides. Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk on kohandada statistilise aruandlusega kogutavaid andmeid, mis on vajalikud sotsiaalpoliitikast ülevaate saamiseks ja selle kujundamiseks. Vormides tehakse tehnilisi ja sisulisi muudatusi, mis puudutavad kokku viite aruandevormi. Kogutavad andmed viiakse kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduses tehtud muudatustega. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütikud Mari Sarv (tel 626 9363, e-post [email protected]), Svetlana Karpovitš (tel 626 9362, e-post [email protected]), Mari Ader (tel 626 9157; e-post [email protected]) ja Kaili Hendla (tel. 626 9116; e-post [email protected]). Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunikud Helen Jõks (tel 715 3472, e-post [email protected]) ja Marge Hindriks (tel 626 9216, e-post [email protected]), hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper (tel 626 9193, e-post [email protected]), hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna hoolekandeteenuste toetuste poliitika juht Tarmo Kurves (tel 626 9187, e-post [email protected]) ning hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunikud Meeli Tuubel (tel 626 9238, e-post [email protected]) ja Elen Preimann (tel 626 9246, e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271, e-post [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud 13.04.2022 Riigikogus vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 28.04.2022, 1), samuti 07.12.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega (RT I, 22.12.2022, 3). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 08.07.2022, 10. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse punktiga 1 muudetakse § 3 lõike 1 sõnastust ning ühe aruandevormi esitamise tähtaega. Muudatuse kohaselt lisatakse lõikesse ka aruandevorm „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk” (kehtiva määruse § 2 lõike 1 punkt 1 ja lisa 1), mille esitamise tähtaeg hakkab olema sama nagu teistel kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) esitatavatel aruannetel. Muudatuse tulemusena lükkub selle aruande esitamise tähtaeg kuu aega edasi, mis annab aruande esitajatele paindlikumalt aega andmeid koondada. Tähtaja edasilükkamine on võimalik seetõttu, et alates 2024. aastast ei ole aasta algul aruandega kogutavad andmed enam vajalikud, et eraldada KOVidele toetusfondi vahendeid asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks (vahendite eraldamine ei sõltu edaspidi eelneva aasta kasutusest ja jäägist). Määruse punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 3 lõiked 8 ja 9, mis enne kehtestasid aruandevormi „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk” varasema esitamise tähtaja (kehtiva määruse § 2 lõike 1 punkt 1 ja lisa 1). Määruse punktiga 3 muudetakse määruse nr 7 lisasid 8, 9, 10, 12 ja 16 ning need asendatakse muutmise määruse lisadega 1–5 järgmiselt: Lisa 1. Sotsiaaltransporditeenus (määruse nr 7 lisa 8) Lisa 2. Tugiisikuteenus (määruse nr 7 lisa 9) Lisa 3. Võlanõustamisteenus (määruse nr 7 lisa 10) Lisa 4. Erihoolekandeteenused (määruse nr 7 lisa 12) Lisa 5. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (määruse nr 7 lisa 16). Määruse lisaga 1 kehtestatakse aruandevorm „Sotsiaaltransporditeenus“, milles tehakse sisulisi muudatusi. Muudatused tulenevad eelkõige poliitikakujundajate vajadustest ja need puudutavad KOVides sotsiaaltransporditeenuse korraldamise viise ja variante. Tabelist 1 „Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi“ jäetakse välja read 09 ja 10, kus küsitakse eraldi andmeid nende teenusesaajate kohta, kellele osutati teenust KOVi sotsiaaltöötaja või KOVi allasutuse poolt või osteti teenust sisse. Read ei ole enam vajalikud, kuna teenuse osutamise viisi kohta küsitakse edaspidi andmeid eraldi tabelis. Aruandesse lisatakse kaks uut tabelit, kus küsitakse sotsiaaltransporditeenuse korraldamise kohta: tabelis 2 tuuakse eraldi välja teenuse osutamise viisid ja tabelis 3 teenuse korraldamise/osutamise variandid ning nendest on vaja valida kas üks või mitu viisi/varianti vastavalt sellele, mida KOVis kasutatakse. KOV märgib lahtrisse arvu „1“, kui ta kasutas, ja „0“, kui ta ei kasutanud teenuse osutamise viisi või varianti aruandeaastal. Tabelis 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldamise viisid kohaliku omavalitsuse üksuses“ küsitakse, mis viisil osutatakse sotsiaaltransporditeenust. Välja on toodud kolm varianti: liinivedu, juhuvedu ja taksoteenus. Tabelis 3 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuses“ on välja toodud seitse sotsiaaltransporditeenuse osutamise varianti, millest on vaja valida kas üks või mitu. Tabelis küsitakse, kas teenust osutab KOVi koduhooldustöötaja, KOVi sotsiaal- või lastekaitsetöötaja, KOVi muu töötaja (nt KOVi palgal olev autojuht/bussijuht), KOVi allasutus (nt allasutuse bussijuht või muu töötaja) või sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või 2 taksovedu teostav vedaja), kellega on sõlmitud teenuse osutamise leping, või korraldab teenust piirkondlik ühistranspordikeskus (ÜTK), kes on riigihankega leidnud sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või taksovedu teostava vedaja), või hüvitab KOV sotsiaaltransporditeenust saama õigustatud isikule teenust esitatud arvete alusel. Seoses kahe tabeli lisamisega nihkub endine tabel 2 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ tabeliks 4. Määruse lisaga 2 kehtestatakse aruandevorm „Tugiisikuteenus“, milles tehakse sisulisi muudatusi. Muudatused tulenevad eelkõige vajadusest saada poliitikakujundamiseks vajalikke andmeid seoses Ukraina sõja eest Eestisse saabunud põgenikega ja nende toetamisega. KOVid osutasid tugiisikuteenust rahvusvahelise kaitse saajatele ka varem, kuid seoses sõjaga Ukrainas on Eestisse saabunud põgenike arv plahvatuslikult kasvanud ning kasvanud on ka selle sihtrühma vajadus tugiisikuteenuse järele. Eestisse saabunud inimesed vajavad nõustamist, abi info leidmisel, suhtlemisel ametiasutustega, töö leidmisel jms. Teenuse osutamiseks on Euroopa Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) saadud 1,1 miljonit eurot ELi struktuurifondide raha, mida on plaanis perioodil 2023–2027 kasutada KOVi uussisserännanute tugiisikuteenuse toetamiseks. Selle teenuse puhul on teenust saama suunajaks KOV (hindab inimest ja fikseerib teenuse) ning rahastamist korraldab SKA või KOV. AMIFist rahastatuna on selline tugiisikuteenuse korraldamine praegu testimisel (KOV suunab teenust saama ja SKA partnerist teenuseosutaja pakub teenust). Eraldi on ESFi hoolekandeprogrammi vahenditest rahastatud KOV-e, et nad saaksid tööle võtta koordinaatori või tugiisiku kuni 2023. aasta lõpuni. Selleks, et saaks tulevikku planeerida, on vaja saada ülevaade KOVide poolt rahvusvahelise kaitse saajatele (sh ajutise kaitse saajatele) tugiisikuteenuse pakkumise kohta. Aruandes hakatakse küsima andmeid tugiisikuteenuse osutamise kohta rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele (sh ajutise kaitse saajatele). Tabelisse 1 „Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi“ lisatakse kolm rida. Real 02 hakatakse küsima, kui palju on pere tugiisikuteenuse saajatest rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid ehk neid peresid ja pereliikmeid, kes said teenust (vanuserühmade järgi: lapsed (0–17) ning täisealised, sh vanuses 18–64 ja 65+). Real 05 hakatakse küsima andmeid selle kohta, kui palju rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid sai tugiisikuteenust, mis oli ette nähtud lastele või täisealistele. Real 09 näidatakse kõiki tugiisikuteenust saanud rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid. Seda ei ole vaja täita käsitsi. Koondrida saadakse automaatselt, summeerides read 02 ja 05. Tabelist 1 jäetakse välja need read, kus küsiti andmeid laste tugiisikuteenust saanud suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega laste arvu kohta. Koondandmed nii laste kui pere tugiisikuteenust saanud suure hooldusvajadusega, sh raske ja sügava puudega laste kohta kajastuvad tabelis 2. Tabelisse 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ lisatakse rida 07, kus tuuakse välja eraldi sihtrühm ehk rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad ning küsitakse andmeid nendele osutatud teenuse mahu (teenusetundide arv) ja kulutuste rahastusallikate kohta. Määruse lisaga 3 kehtestatakse aruandevorm „Võlanõustamisteenus“, milles tehakse muudatus tabelis 3 „Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi“. Sotsiaalse seisundi nimetus viiakse kooskõlla perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 31.03.2022, 1), mille kohaselt asendus mõiste „rasedus- ja sünnituspuhkus“ mõistega „emapuhkus“ ning „lapsehoolduspuhkus“ mõistega „vanemapuhkus“. Vastavalt sellele asendatakse tabelis 3 veeru 3 nimetus „rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel olev“ nimetusega „ema- või vanemapuhkusel olev“. 3 Määruse lisaga 4 kehtestatakse aruandevorm „Erihoolekandeteenused“, milles tehakse 2023. aasta kohta peamiselt sisulisi ja täpsustavaid muudatusi. Tabelites 1–4 ja 6 esitatud teenuste nimetused viiakse kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 28.04.2022, 1), mille kohaselt asendatakse vormis sõna „intellektihäire“ sõnaga „intellektipuue”. Lisaks jäetakse tabelitest 1–4 ja 6 välja sõnad „raske või sügava“ puudega, kuna riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste saamise õigus antakse ka neile täisealistele autismispektriga isikutele, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) alusel. Tabelisse 6.1 lisatakse read 02 ja 03, kuhu kogutakse edaspidi andmeid (kogukulu ja maht tundides) ka erihoolekandeteenuste osutamisega seotud sisseostetud õendusabiteenuse kohta. Nimetatud kululiik (kogukulu) lisatakse aruandesse selleks, et poliitikakujundajad saaksid terviklikuma pildi teenusega kaasnevatest kuludest ehk et ka sisseostetud õendusabiteenuse kulud oleksid kajastatud juhul, kui erihoolekandeasutus ostab teenust sisse ning need kulud ei kajastu olemasolevas tabelis 5 lepingu (s.o tööleping, töövõtuleping, käsundusleping või muu võlaõiguslik leping) alusel erihoolekandeasutuse personali kuuluvate õendustöötajate all. Määruse lisaga 5 kehtestatakse aruandevorm „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“, kuhu lisatakse uus tabel 2a „Teenusesaajate liikumine kohaliku omavalitsuse rahastusele“ ja kust jäetakse välja tabel 4a „Õendusteenuse osutamine ja rahastamine üldhooldusteenust osutavates asutustes“. Tabeli 2a lisamine tuleneb 2023. aasta 1. juulil jõustuvast sotsiaalhoolekande seaduse muudatusest, mille kohaselt hakkab KOV, kui ta on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele, rahastama väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate hooldusteenust (s.o hooldusteenust osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituse ja supervisiooni kulud). Kui vajadus nimetatud teenuse järele on tuvastatud, jäävad teenusesaaja tasuda vaid majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud. Tabel 2a hakkab kajastama väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saajate liikumist KOVi rahastusele. Seni on aruandevormi täitmise raames saadud teavet selle kohta, millised on ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse rahastusallikad ning kulutused teenusele (sh isiku omaosalus, KOVi rahastus). Seda infot, kui paljud üldhooldusteenuse saajatest on saanud üldhooldusel viibimiseks rahalist toetust KOVilt, ei ole kogutud. Selleks, et paremini hinnata väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsiooni muudatusega kaasnevaid mõjusid, on otstarbekas koguda infot ka nende teenusesaajate kohta, keda rahastamisega seotud muudatused puudutavad. Tabeli veerud 1–3 näitavad teenust saavate isikute arvu eelmise aruandeaasta lõpus, seejuures täpsustatakse, kui palju oli neid inimesi, kelle teenuse eest tasus KOV vähemalt osaliselt, ja kui palju oli neid inimesi, kes tasusid oma üldhooldusteenuse eest ise. Veergu 4 märgitakse nende isikute arv, kelle hooldusteenuse rahastuse võttis KOV 2023. a II poolaastal üle. Tabeli veerud 5–7 kajastavad isikute arvu aruandeaasta lõpus, tuues välja nii nende isikute arvu, kelle hooldusteenuse eest tasus KOV vähemalt osaliselt, kui ka nende isikute arvu, kes tasusid oma hooldusteenuse eest ise. Tabel 4a „Õendusteenuse osutamine ja rahastamine üldhooldusteenust osutavates asutustes“ jäetakse aruandevormist välja, sest vastavad andmed õendusteenuse osutamise ja rahastamise kohta on võimalik kätte saada teisiti, ilma seda aruannete esitajatelt eraldi küsimata. Andmed nende üldhooldusteenust osutavate asutuste kohta, kus on sõlmitud leping haigekassaga õendusteenuse osutamiseks (senise tabeli read 1–3), on võimalik kätte saada haigekassalt. Andmed nende üldhooldusteenust osutavate asutuste kohta, kellel leping 4 haigekassaga puudub, kuid tööl on meditsiinilise haridusega õendustoiminguid teostav õde ja teenust rahastatakse laekunud kohamaksumuse tasust (senise tabeli rida 5), saab kätte aruandevormi tabelist 4, mis kajastab teenusesaajatega tegelevaid põhitöötajaid. Andmed nende teenuseosutajate kohta, kes kasutavad õendusabi saamiseks ainult perearsti ja -õe teenust (senise tabeli rida 4), saab kätte, kui lahutada kõigist üldhooldusteenust osutavatest asutustest need, kellel on leping õendusteenuse osutamiseks haigekassaga, ja need, kes rahastavad õendusteenust laekunud kohamaksumuse tasust. Tulenevalt tabeli 4a kaotamisest muudetakse tabeli 4 all olevat õdesid puudutavat allmärkust, kustutades sealt viite tabelile 4a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruses analüüsitakse määruse punktiga 3 kehtestatud aruandevormide muutmisega kaasnevaid mõjusid. Muudatused omavad mõju aruandeid esitavatele asutustele, KOVidele ja aruannete esitamisega seotud riigiasutustele: Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Määruse punktides 1 ja 2 kehtestatud muudatuste mõju eraldi ei hinnata, kuivõrd muudatus seondub ühe aruandevormi esitamise tähtaja edasilükkamisega teiste esitatavate aruannetega samale ajale ja sel muudatusel ei ole osapooltele märkimisväärset mõju, samuti ei kaasne negatiivsete mõjude riski. Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk on kindlustada vajalike andmete olemasolu ja järjepidevus poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, sh koguda andmeid kooskõlas kehtestatud seadustega, ning arvestada ühiskondlikke olulisi muutusi (nt sõjapõgenike sissevool, koroona- ja energiakriis), mis mõjutavad ka poliitikakujundamist. Aruandevormide muudatuste puhul on jälgitud ka nullbürokraatia eesmärki vähendada aruandlusest ja andmete edastamisest tingitud halduskoormust. Kokku tehakse muudatusi viies aruandevormis. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: mõju riigivalitsemisele, sh riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mõju majandusele, sh andmeesitajate halduskoormusele, ja mõju infotehnoloogilistele arendustele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõju riigivalitsemisele, sh riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju riigiasutuste korraldusele Viie aruandevormi muudatused hõlmavad väiksemaid sisulisi ja tehnilisi muudatusi, mis mõjutavad ka riigiasutusi, kes korraldavad aruannete kogumist ja koondamist: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Mõju Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele seisneb eelkõige aruandevormide muudatuste ettevalmistamises S- ja H-veebis aruannete täitjatele täitmiseks. See eeldab Sotsiaalministeeriumilt muudatuste tehnilist kirjeldamist ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt nende IT-arenduste hankepartnerile edastamist ning seejärel vormide S- ja H-veebis aruannete testimist nii Sotsiaalministeeriumi kui Sotsiaalkindlustusameti vastavate töötajate poolt. 5 Ühtlasi kaasneb aruannete muudatustega eelkõige Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile aruande esitajate nõustamine ja juhendamine aruannete esitamise perioodil, kui töökoormus võib veidi kasvada. Aruannete muudatused puudutavad riigiasutuste 6–7 töötajat hajutatult väikse koormusega umbes pool aastat ja muudatustega ei kaasne nende töötajate ülesannete laienemist ega korralduslikku muutust. Muudatused ei mõjuta aruandlusega seonduvate tegevuste sagedust, mõju ilmneb eelkõige aruandemuudatustega kaasnevate arenduste ja nõustamise ulatuses, mis on üldjuhul väiksemas või suuremas mahus kõigi nende asutuste iga-aastane ülesanne. Muudatustega ebasoovitavaid riske ei kaasne. Kokkuvõttes on muudatuste mõju Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töökorraldusele väheoluline. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Kohaliku omavalitsuse korraldusele kaasnevad mõjud eelkõige aruandevormide „Sotsiaaltransporditeenus“ (lisa 1) ja „Tugiisikuteenus“ (lisa 2) muudatustega. Kuigi ka „Võlanõustamisteenus“ (lisa 3) on KOVide esitatav aruanne, ei kaasne selle aruande muutmisega mõju KOVidele, sest tegemist on ainult sõnastuse muutmisega (ühtlustamine muudetud perehüvitiste seadusega) ja sisulist andmete kogumise muutust ei kaasne. Nende aruannete S-veebi kaudu esitamine on kõigi 79 KOVi iga-aastane kohustus. Aruandesse „Sotsiaaltransporditeenus“ lisatakse küll kaks tabelit, kus KOVidel tuleb märkida sotsiaaltransporditeenuse osutamise viisi (liinivedu, juhuvedu ja taksoteenus) ja korraldamise (kes ja kuidas osutas teenust) kohta, kuid andmete kogumise ja esitamise mahtu see ei kasvata. Lisatud tabelites küsitakse andmeid ainult teenuse osutamise viisi ja korralduse olemasolu kohta ning see ei eelda eraldi andmekorjet seoses teenusesaajatega (märkida tuleb vaid, kas teenuse osutamise viis või korraldus oli aruandeaastal KOVis kasutusel). Ühtlasi vähendatakse andmete mahtu aruandetabelis 1, kus varem päriti teenusesaajate arvu kahe erineva korraldusviisi puhul. Lisatud tabelist saadavad andmed sotsiaaltransporditeenuse osutamise viisi ja variantide kohta annavad poliitikakujundajatele piisavalt hea ja vajaliku ülevaate sotsiaaltransporditeenuse korraldamise ja osutamise praktikast KOVides, mis aitab kaasa sotsiaaltransporti puudutava poliitika (sotsiaaltranspordi korraldamine ja rahastamine) kujundamisele. Aruandesse „Tugiisikuteenus“ lisatakse teenuse osutamise ja kulude andmed eraldi sihtrühma – rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad – kohta. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võisid KOVid ka varem tugiisikuteenust osutada, kuid nüüd on olukord muutunud, kuna vajadus teenuse järele on põgenike Ukrainast Eestisse voolu tõttu kasvanud ning teenuseosutamist KOVide poolt on vaja eraldi toetada ja kavandada (sh vajaduse korral KOVe lisarahastada). Aruandevormi muudatustega kaasneb mõju KOVidele eraldi sihtrühma kohta neid andmeid koguda ja esitada. Samas vähendatakse aruandemahtu ja enam ei küsita eraldi andmeid tabelis 1 tugiisikuteenust saanud suure hooldusvajadusega laste puude raskusastme (raske ja sügava puudega laste arv) kohta. Muudatused aruannetes „Sotsiaaltransporditeenus“ ja „Tugiisikuteenus“ ei mõjuta andmete kogumise ja esitamise sagedust, mõjutatud on kõik teenuseid osutavad KOVid (eeldatavasti kõik 79). Muudatused mõjutavad vähesel määral kogutavaid andmeid, kuid see ei kasvata kokkuvõttes andmemahtu ja moodustab aruandlusest väga väikse osa. Tugiisikuteenuse aruandesse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate sihtrühma lisandumine on andmelõike lisandumine, kuid samas oluline ka KOVile endale teenuse korraldamise ja rahastamise seisukohast ning kuna ka ebasoovitavaid riske aruande muudatustega ei kaasne, on mõju KOVide korraldusele eeldatavalt väike. 6 Mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele Majanduslikud mõjud kaasnevad aruandevormide „Erihoolekandeteenused“ (lisa 4) ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ (lisa 5) muudatustega. Aruandevormis „Erihoolekandeteenused“ tehakse 2023. aasta kohta sisulisi ja täpsustavaid muudatusi. Tabelites 1–4 ja 6 esitatud teenuste nimetused viiakse kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mis ei too andmeesitajatele kaasa suurenenud halduskoormust, kuivõrd tegemist on sõnaliste täpsustustega, mis teenusesaajate sihtrühma piiritlevad ja andmeväljades muudatusi ei kaasne. Muudatusega suureneb veidi esitatavate andmete maht, s.o kahel väljal tabelis 6.1 seoses sisseostetud õendusabiteenust puudutava infoga nende asutuste puhul, kes ostsid õendusabiteenust sisse (märkida tuleb sisseostetud õendusabiteenuse kogukulu asutusele ja maht tundides). Aruande „Erihoolekandeteenused“ esitas 2021. aasta kohta 219 asutust või struktuuriüksust.1 Kõigist Eesti ettevõtetest ja asutustest moodustab see väikese osa ning eeldatavasti pole halduskoormuse kasv neile oluline, kuivõrd lisaks päritav andmehulk on väga väike. Aruandesse „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ lisatava tabeliga kogutakse andmeid teenusesaajate KOVi rahastusele liikumise kohta. See võimaldab poliitikakujundajatel paremini hinnata 2023. aasta suvel jõustuva väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsiooni muudatusega kaasnevaid mõjusid. Aruandesse lisanduva tabeli tõttu võib veidi kaasneda andmeesitajate halduskoormus, kuid kuna aruandest jäetakse üks tabel ka välja, siis saab vastavat mõju pidada väheoluliseks. Muudatused puudutavad kõiki aruande „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ esitajaid, kes esitavad aruande üks kord aastas. 2021. aastal esitas aruande „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ 177 asutust või struktuuriüksust.2 Kõigist Eesti ettevõtetest ja asutustest moodustab see väikese osa ning eeldatavasti pole halduskoormuse kasv neile oluline, kuivõrd lisanduvas tabelis küsitakse sisestatavaid andmeid väga väikses mahus (viis välja isikute arvu kohta, kes KOVi rahastusele liikusid või tasusid oma hooldusteenuse eest ise). Muudatused aruandevormides „Erihoolekandeteenused“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ ei mõjuta andmete kogumise ja esitamise sagedust, muudatustega ei kaasne eeldatavasti ka kohanemisvajadust (ulatus pole oluline), muudatused võivad hõlmata kõiki erihoolekandeteenuse ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajaid, kuid halduskoormuse kasv neile on eeldatavasti minimaalne ning ka ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne. Kokkuvõtvalt on muudatuste mõju majandusele, sh andmeesitajate halduskoormusele väheoluline. Mõju infotehnoloogilistele arendustele Aruandevorme täidavad andmeesitajad e-keskkondades (S-veeb ja H-veeb). Aruannete muudatuste korral tuleb e-vorme ümber seada ja see eeldab e-keskkondade IT-arendust, mille korraldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (arendushankega) koos Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga. Vastavad e-arendused on regulaarses korras ette nähtud ja seega on mõju infotehnoloogilistele arendustele väheoluline. 1 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2021. 2 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2021. 7 Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatuste mõju andmeesitajate halduskoormusele (hoolekandeasutused) ja riigiasutuste korraldusele, sh infotehnoloogilistele arendustele, on väheoluline. KOV-id on mõjutatud vähesel määral lisanduvast andmelõikest rahvusvahelise, sh ajutise kaitse saajate sihtrühma puhul, kuid sellega kaasnevad vähesed muudatused ei mõjuta märkimisväärselt halduskoormust. Muudatustega kaasnev koondmõju ei oma halduskoormusele olulist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused hõlmavad kulutusi aruannete elektrooniliseks (veebipõhiseks) kogumiseks, st aruande täitjatele aruandevormide kättesaadavaks tegemine veebikeskkonnas ning aruandevormides tabelitele kontrollitingimuste programmeerimine. Veebide arendamisega seotud kulud on eraldiseisvad ja neid ei ole siin arvestatud. Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla varasemate aastate kogemust arvestades kuni 2000 eurot. Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse eelarves S- ja H-veebi arendusteks kavandatud summast. Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga võib osade aruandeesitajate aruande täitmiseks kuluv aeg lüheneda. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Samuti edastati eelnõu arvamuse andmiseks Statistikaametile, Hoolekandeteenused AS-ile ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu ilma ametlike märkusteta, kuid tähelepanekuga. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkustega ja Hoolekandeteenused AS tegi ühe tehnilise ettepaneku. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste kohta koostatud kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisas. 8  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 8 (muudetud sõnastuses) SOTSIAALTRANSPORDITEENUS 1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) neist teenuse saamise eesmärgi järgi Rea muu (sh hu- Teenusesaaja vanuse- ja sihtrühm Kokku avalike tee- nr hariduses vitegevus, töötamine nuste kasu- osalemine vaba aja tamine veetmine) A B 1 2 3 4 5 Teenusesaajad kokku 01 nendest lapsed (0‒17) 02 sh suure hooldusvajadusega lapsed 03 nendest raske puudega lapsed 04 sügava puudega lapsed 05 18‒64 06 65+ 07 Kõikidest teenusesaajatest need, kes ka- 08 X X X X sutasid kohandatud transpordivahendit 2. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine viisid kohaliku omavalitsuse üksuses (aruandeaasta jooksul) Rea Tähistage sobiv Teenuse osutamise viisid nr numbriga "1" (valida võib mitu varianti) A B 1 Liiniveona 01 Juhuveona 02 Taksoteenusena 03 3. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuses (aruandeaasta jooksul) Rea Tähistage sobiv Teenuse osutamise variandid nr numbriga "1" (valida võib mitu varianti) A B 1 Teenust osutab KOVi koduhooldustöötaja 01 Teenust osutab KOVi sotsiaal- või lastekaitsetöötaja 02 Teenust osutab KOVi muu töötaja (nt KOVi palgal olev autojuht/bussijuht) 03 Teenust osutab KOVi allasutus (nt allasutuse bussijuht või muu töötaja) 04 Teenust osutab sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või taksovedu teostav vedaja), kellega on sõlmitud leping teenuse osutamiseks 05 Teenust korraldab piirkondlik ühistranspordikeskus (ÜTK), kes on riigihan- kega leidnud sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või taksovedu 06 teostava vedaja) KOV hüvitab sotsiaaltransporditeenust saama õigustatud isikule teenust esi- 07 tatud arvete alusel 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutused Kulutuste rahastusallikad, eurot Teenusesaaja Rea Sõidukor- teenusele sihtrühm nr dade arv kokku, eurot isiku kohalik välisvahendid muu omaosalus omavalitsus A B 1 2 3 4 5 6 Kokku 01 Täisealised 02 X Lapsed 03 X sh suure hooldus- 04 X vajadusega lapsed 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 9 (muudetud sõnastuses) TUGIISIKUTEENUS 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Pereliikmete/teenusesaajate arv Rea Perede Täiseali- sh vanuses Kokku Sihtrühm Lapsed nr arv sed isikuid (0–17) 18– 65+ (v4 + v5) 64 (v2 + v3) A B 1 2 3 4 5 6 1. Pere tugiisikuteenuse saajad 01 sh rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad 02 sh suure hoolduskoormusega pered ja nen- 03 des suure hooldusvajadusega lapsed 2. Laps või täisealine(v.a pere tugiisikuteenuse 04 X saajad) (r04 + r07) sh rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad 05 X …..sh suure hooldusvajadusega isikud 06 X … sh muu olukorra tõttu abi vajav isik 07 X Kokku (r01 + r04) 08 X sh rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saa- 09 X jad kokku (r02 + r05) 2. Teenust saanud lapsed teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) neist teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi Rea vabaaja veet- Sihtrühm Kokku transpor- nr lapse haridusa- misel, huvite- dis, liiklu- kodus sutuses gevuses, tervi- ses seasutuses A B 1 2 3 4 5 Suure hooldusvajadusega lapsed 01 nendest raske puudega lapsed 02 sügava puudega lapsed 03 Muu olukorra tõttu abi vajavad lapsed 05 Kokku (r01 + r05) 06 3. Tugiisikute arv vanuse järgi (aruandeaasta lõpus) Kokku neist vanuses sh teenust Rea aruandeaasta 18–49 50–64 65+ osutanud KOVi nr lõpus sotsiaaltöötajad A B 1 2 3 4 5 Pere tugiisikud 01 Lapse tugiisikud 02 Täikasvanu tugiisikud 03 Tugiisikute arv kokku (r01 + r02 04 + r03) sh läbinud tugiisiku koolituse 05 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutu- Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmi- sed tee- sed kulu- Teenuse nusele tused ühe Rea isiku kohalik välis- Sihtrühm maht tun- kokku, teenuse- nr omaosa- oma- vahen- muu dides eurot (v3 tunni lus valitsus did + v4 + v5 kohta + v6) (v2/v1) A B 1 2 3 4 5 6 7 Pere tugiisikuteenuse saaja 01 sh suure hoolduskoormusega 02 Laps 03 sh suure hooldusvajadusega 04 Täisealine 05 Kokku (r01 + r03 + r05) 06 nendest rahvusvahelise kaitse 07 taotlejad ja saajad 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 10 (muudetud sõnastuses) VÕLANÕUSTAMISTEENUS 1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud, osutatud teenuse tundide maht ja kulutused teenusele (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenuse tundide maht Pöördunud isikutest ja kulutused teenusele keskmised saanud teenust kohaliku saanud teenust kulutused kulutused Isikute arv saanud esmast omavalitsuse üksuses teenuse- kohaliku suunatud võla- ühe tee- kokku võlanõustamist vastava täiendkoolituse tundide omavalitsuse lepingulise nõustamis- nusetunni sotsiaaltööspetsialisti läbinud või maht üksuse palgal oleva võlanõustaja poole teenusele, kohta, poolt kutsetunnistusega kokku võlanõustaja poolt eurot eurot sotsiaaltööspetsialisti poolt (v7/v6) 1 2 3 4 5 6 7 8 2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise põhjuste järgi (aruandeaasta jooksul) Isikute neist teenust saama pöördumise kõikide põhjuste järgi arv üüri- ja kokku laen liising muud elu- kommu- elatise (v1 ≤ pangalt ja/või SMS- võlad või aseme- naal- trahv võlg- v2+…+v või era- järel- laen kohus- laen maksete nevus 9) isikult maks tused võlg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 3. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul) neist riiklikku pensioni saav isik Isikute töövõi- arv ema- või registree- metus- kokku õpilane mitte- vana- teised vanema- ritud pensio- muu (v1 = v2 töötav puhkusel kodune (üli- töötu registreeritud dus- när või pensio- pöördu- +...+ v11) õpilane) töötu pensio- jad olev töövõime när när toetust saav isik 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 4. Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus (aruandeaasta jooksul) nendest kohaliku Rea kohaliku Kokku omavalitsuse nr omavalitsuse lepingulised üksuses palgal sotsiaaltöö- võlanõustajad olevad spetsialistid võlanõustajad B 1 2 3 4 Võlanõustajateenuse osutajad kokku 01 (r02 + r03 + r04) sh kutsetunnistusega 02 sh täiendkoolituse läbinud 03 sh puudub erialane ettevalmistus 04 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 12 (muudetud sõnastuses) ERIHOOLEKANDETEENUSED 1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku Kokku aruan- eelmise Rea deaasta Sugu / teenuse nimetus aruan- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja nr lõpul deaasta – – – – – – – – – – – – – – vane- 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2 +… lõpul + v16) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toeta- 04 mise teenus igapäevaelu toeta- mise teenus autismi- 05 spektriga täisealisele ini- mesele igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus hooldust, järeleval- vet ja kõrvalabi vajavale 06 raske, sügava, muu täp- sustatud või täpsusta- mata intellektipuudega täisealisele inimesele igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus järelevalvet ja kõr- 07 valabi vajavale mõõ- duka intellektipuudega täisealisele inimesele toetatud elamise tee- 08 nus kogukonnas elamise 09 teenus töötamise toetamise 10 teenus ööpäevaringne eri- hooldusteenus (ei si- 11 salda ridu 12 kuni 14) ööpäevaringne eri- hooldusteenus ebasta- biilse remissiooniga 12 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele ööpäevaringne eri- hooldusteenus äärmus- 13 liku abi- ja toetusvajadu- sega inimesele ööpäevaringne eri- hooldusteenus autismi- 14 spektriga täisealisele ini- mesele Read 04–14 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 1 2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Kokku Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku eelmise aruande- Rea aruan- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja aasta Sugu nr deaasta – – – – – – – – – – – – – – vane- jooksul jooksul 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2 +…+ v16) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toeta- 04 mise teenus igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga 05 täisealisele inimesele igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus hooldust, järeleval- vet ja kõrvalabi vajavale 06 raske, sügava, muu täp- sustatud või täpsusta- mata intellektipuudega täisealisele inimesele igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus järelevalvet ja 07 kõrvalabi vajavale mõõ- duka intellektipuudega täisealisele inimesele toetatud elamise tee- 08 nus kogukonnas elamise 09 teenus töötamise toetamise 10 teenus ööpäevaringne eri- hooldusteenus (ei si- 11 salda ridu 12 kuni 14) ööpäevaringne eri- hooldusteenus ebasta- biilse remissiooniga 12 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele ööpäevaringne eri- hooldusteenus äärmus- 13 liku abi- ja toetusvajadu- sega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus autismi- 14 spektriga täisealisele ini- mesele Read 04–14 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 2 3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi neist neist teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt (v.a erihoolekandetee- sh sh teisele ööpäevaringsele sotsiaalteenusele (v.a erihoolekande- teisele toetavale sotsiaalteenusele (v.a erihoolekandeteenus) teiselt toetavalt sotsiaalteenuselt (v.a erihoolekandeteenus) Kokku Rea Kokku (v9 + Teenuse liik (v2 + v11 + nr v5 + v6 v12 + statsionaarsele tervishoiuteenusele statsionaarselt tervishoiuteenuselt + v7) v13 + ööpäevaringsele üldhooldusteenusele ööpäevaringselt üldhooldusteenuselt v14) iseseisvalt elama, koju asendushooldusteenuselt teenus) surnud kodust kokku nus) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Igapäevaelu toetamise 01 teenus Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga 02 täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu 03 täpsustatud või täpsus- tamata intellektipuu- dega täisealisele inime- sele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi 04 vajavale mõõduka intel- lektipuudega täiseali- sele inimesele Toetatud elamise tee- 05 nus 3 Kogukonnas elamise 06 teenus Töötamise toetamise 07 teenus Ööpäevaringne erihool- dusteenus (ei sisalda 08 ridu 09 kuni 12) Ööpäevaringne erihool- dusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, 09 sügava või püsiva ku- luga psüühikahäirega inimesele Ööpäevaringne erihool- dusteenus äärmusliku 10 abi- ja toetusvajadu- sega inimesele Ööpäevaringne erihool- dusteenus kohtumääru- sega hoolekande- 11 asutusse paigutatud ini- mesele Ööpäevaringne erihool- dusteenus autismi- 12 spektriga täisealisele inimesele Kokku (01 +...+ 12) 13 Kokku isikuid (üks kord) 14 4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Töötavad erihoolekandeteenuste saajad Tööpraktikal sh Tööharjutusel Teenuse Rea Kokku tööta- osalevad töötavad 65- osalevad tee- nimetus nr Avatud Kaitstud vad teenu- teenusesaa- aastased ja nusesaajad tööturul tööturul sesaajad (v3 jad vanemad ini- = v1 + v2) mesed A B 1 2 3 4 5 6 Igapäevaelu toetamine 01 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga 02 täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, 03 sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellek- tipuudega täisealisele ini- mesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus jä- relevalvet ja kõrvalabi va- 04 javale mõõduka intellekti- puudega täisealisele ini- mesele Toetatud elamine 05 Kogukonnas elamine 06 Töötamise toetamine 07 X Ööpäevaringne erihool- dusteenus (ei sisalda 08 ridu 09 kuni 12) 4  Ööpäevaringne erihool- dusteenus ebastabiilse re- missiooniga raske, sü- 09 gava või püsiva kuluga psüühikahäirega inime- sele Ööpäevaringne erihool- dusteenus äärmusliku abi- 10 ja toetusvajadusega ini- mesele Ööpäevaringne erihool- dusteenus kohtumääru- sega hoolekande- 11 asutusse paigutatud ini- mesele Ööpäevaringne erihool- dusteenus autismispekt- 12 riga täisealisele inimesele Kokku (01 +…+ 12) 13 Kokku teenusesaajaid 14 (üks kord) 5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alu- sel) ja nende keskmine töötasu Aasta kesk- Töötasu Täidetud Keskmine Töötajate mine tööta- kokku (kõik töötasu Töötaja ametikoh- jate arv, Rea arv arvestatud kuus, eurot tade arv taandatud nr aasta lõpus töötasu lii- (koormus (isikute arv) täistööajale gid), eurot (v4 / v3 / aasta lõpus) (vt juhend) 12) aastas A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötaja 01 Abihooldustöötaja 02 Logopeed, eripedagoog 03 Psühholoog, kutsenõustaja, psühhoterapeut 04 Füsioterapeut 05 Tegevusterapeut või assistent 06 Huvijuht 07 Tegevusjuhendajad kokku 08 Arst 09 Õde 10 Sotsiaaltöötaja 11 Muud 12 Kokku (01 +…+ 12) / keskmine 13 6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot Riigieelarvev kande maksi- älised maalne mak- kohalik oma- muu (v.a rii- välisvahen- omaosalus gieelarvest rahastatav erihoole- Rea kulutused valitsus sumus) Teenuse liik isiku did nr teenusele kokku (v1 = v2 + v3 + v4) A B 1 2 3 4 5 Igapäevaelu toetamise teenus 01 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga 02 täisealisele inimesele 5  Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hool- dust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, 03 muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järele- valvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega 04 täisealisele inimesele Toetatud elamise teenus 05 Kogukonnas elamise teenus 06 Töötamise toetamise teenus 07 Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 09 08 kuni 12) Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remis- siooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühika- 09 häirega inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja 10 toetusvajadusega inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 11 hoolekandeasutusse paigutatud inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga 12 täisealisele inimesele Kokku (01 +…+ 12) 13 6.1. Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud ning sisseostetud õendus- abiteenuse kulud (aruandeaasta jooksul) Kulutused kokku (olenemata Rea Kululiik rahastamisallikast), eurot või nr tundi A B 1 Meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522 01 Sisseostetud õendusabiteenuse kogukulu 02 Sisseostetud õendusabiteenuse maht tun- 03 dides 6  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 16 (muudetud sõnastuses) VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV ÜLDHOOLDUSTEENUS 1. Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus) Rea Vanuserühmad Kokku Sugu nr 18–49 50–64 65–69 70–74 75–79 80–84 85+ A B 1 2 3 4 5 6 7 8 Mehed 01 Naised 02 Kokku 03 neist dementsuse 04 diagnoosiga¹ ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Eelmise Aruande- aruande- neist neist aasta aasta iseseisvalt lõpus lõpus sh sh elama statsionaarselt tervishoiuteenuselt, v.a õendusabiteenus isikud, kelle elukoht paikneb teenuseosutajaga samas KOVis isikud, kellele osutati eelnevat ühte või enamat toetavat samale ööpäevaringsele sotsiaalteenusele ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele samalt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt mujale, andmed puuduvad mujalt, andmed puuduvad toetavat sotsiaalteenust saama õendusabiteenuselt Kokku Kokk (v13 u (v4 +…+ sotsiaalteenust surnud kodust + v7 koos perega kohtade arv kohtade arv v16 + isikute arv isikute arv +...+ v18 + üksi v11) v19) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 2a. Teenusesaajate liikumine kohaliku omavalitsuse rahastusele Isikute arv eelmise aruandeaasta lõpus Nende isikute Isikute arv aruandeaasta lõpus Kokku neist arv, kelle Kokku neist (v2 + v3) isikud, kelle isikud, kes hooldusteenuse (v6 + v7) isikud, kelle isikud, kes teenuse eest tasusid rahastuse võttis hooldusteenuse tasusid oma tasus kohalik oma kohalik eest tasus hooldusteenuse omavalitsus teenuse omavalitsus kohalik eest ise vähemalt eest ise 2023. a II omavalitsus osaliselt poolaastal üle vähemalt osaliselt 1 2 3 4 5 6 7 3. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Teenust Ühe isiku saanud Ühe isiku Isikute teenuse isikute Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (ööpäevades) teenuse teenuse saamise arv saamise saamise keskmine kokku arvestuslik aeg kokku aeg (öö- (üks aeg (kuud (ööpäeva- päevad kord) aastas) des) aastas) (v2 +…+ kuni 30 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 üle 330 v10 / 30,4 v9 / v1 v8) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 3a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) sh teenuse saamise kestuse järgi Teenusesaajate arv Teenuse saamise (üks kord) kordade arv 151 ja enam kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva ööpäeva 1 2 3 4 5 6 4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus) põhitöötajate kohta. Täidetud Aasta keskmine Töötasu Keskmine ametikohtade Töötajate arv töötajate arv, kokku (kõik Rea töötasu kuus, Töötaja arv aasta lõpus taandatud arvestatud nr eurot (v4 / v3 (koormused (isikute arv) täistööajale (vt töötasu / 12) aasta lõpus) juhend) liigid), eurot A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötajad kokku 01 Abihooldustöötaja 02 Logopeed 03 Füsioterapeut 04 Tegevusterapeut või assistent 05 Huvijuht 06 Tegevusjuhendaja 07 Arst 08 Õde¹ 09 Sotsiaaltöötaja 10 2 Muud 11 Kokku (rida 01 + ...+ 11) / 12 keskmine ¹ Andmed õe kohta esitavad ainult need teenuseosutajad, kellel puudub leping Tervisekassaga ehk kes rahastavad õendusteenust teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust. 5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. Isikute Kulutused Teenust teenuse ühe isiku Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused sh meditsiini- saanud saamise kohta teenusele ja isikute aeg keskmiselt kokku, kohalik hügieenikulud, arv kokku ööpäevas, isiku omaosalus välisvahendid muu eurot (v4 omavalitsus konto 5522 kokku (ööpäeva- eurot (v8 / +…+ v7) des) v2) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 PÄEVAHOIUTEENUS 6. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Teenust saanud Rea isikud kokku nr 18–49 50–64 65–79 80+ (üks kord) A B 1 2 3 4 5 Kokku (v1 +...+ v4) 01 neist dementsuse 02 diagnoosiga¹ ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 7. Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (päevades) Ühe isiku Teenust Isikute teenuse saanud teenuse 331– saamise isikud kokku kuni 91– 151– 211– 271– saamise 31–90 365 aeg (päevi (üks kord) 30 150 210 270 330 aeg kokku (366) aastas) (v9 (v2 +…+ v8) (päevades) / v1) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 8. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Isikute Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused ühe Kulutused teenuse isiku kohta teenusele saamise keskmiselt kokku, isiku kohalik aeg kokku välisvahendid muu päevas, eurot eurot (v3 omaosalus omavalitsus (päeva- (v2 / v1) +…+ v6) des) 1 2 3 4 5 6 7 3  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Kommentaar ettepaneku esitaja Eesti Linnade ja 1. Juhime tähelepanu sellele, et Ei arvesta. Valdade Liidu esitatud statistika kogumise aluste iga- märkused aastane muutmine tekitab Nõustume, et statistika kogumisel olukorra, on oluline järjepidevus ja ajaline kus aegade jooksul on kogutud võrreldavus, mida erinevaid andmeid, mis raskendab sotsiaalvaldkonna andmete tõeste analüüside tegemist. kogumisel peame väga oluliseks ja läbivaks põhimõtteks. Kuna praegu eelnõuga ette nähtud muudatused aruandluses on tehtud üksnes lähtuvalt toimunud muudatustest (ühiskondlikud muutused tulenevalt Ukraina sõjast ja siia saabunud põgenikest; sotsiaalhoolekande seaduses tehtud muudatustest ja sotsiaalpoliitika korralduslikest muudatustest, sh toetusfondivahendite jagamise ja kasutuse põhimõtete muutmine), ei saa neid arvata statistika kogumise aluste muutmiseks, vaid need on just statistika kogumise kooskõlla viimiseks vajalikud kehtiva olukorra ja praktikaga. 2. Rõhutame, et oluline on saada Arvestame. statistika kogumine automatiseerituks (nt STARi Aruannete koostamisel kaalutakse andmekorje), alati, kas registritest on üle riigi et mitte jätkuvalt käsitsi andmeid võimalik pärida samaseid andmeid koguda. ning kui andmeid on võimalik registritest saada, siis neid andmeid aruandluse kaudu enam ei pärita (muudetakse vorme, vähendatakse andmevälju). STARi arendussoove ja registri andmete kvaliteedi ja kõiksuse tagamiseks edastame ettepanekuid igal aastal Sotsiaalkindlustusametile. Rahandusministeerium Kooskõlastas ametliku märkuseta, Arvestame. kuid juhtis tähelepanu, et hea praktika oleks, kui Püüame taolisi muudatusi edaspidi aruandevormide muudatused varem ellu kutsuda. Sel korral oli saavad kinnitatud enne statistika muudatuste määrus aruandeaasta algust. Pigem tuleks seotud 07.12.2022 vastu võetud vältida olukorda, kus aruande sotsiaalhoolekande seaduse ja vorm kinnitatakse I kvartali lõpus, tulumaksuseaduse muutmise et omavalitsused oleksid teadlikud seadusega (RT I, 22.12.2022, 3), statistika kogumise muudatustest mistõttu poleks varem olnud nende juba aruandeaasta algusest (seda muudatustega arvestamine nii lisanduvate kui ära jääva võimalik. andmete osas). AS Sisulisi ettepanekuid polnud, Arvestame. Hoolekandeteenused tehnilise poole pealt soovib Tehniline ettepanek ei seostu otse ettevõte andmed üksuste kohta statistika vormidega, kuid on esitada ühe kasutajana, hetkel praktiliselt teostatav H-veebis ja kirjutab iga üksus koondtabelist saame asutust juhendada selle käsitsi numbreid H-veebi ümber. teostamisel uuel aruandeperioodil.  MINISTRI MÄÄRUS 04.05.2023 nr 22 Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruses nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal määruse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6 ja 8–11 sätestatud vormide kohased statistilised aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile.“; 2) paragrahvi 3 lõiked 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 3) lisad 8, 9, 10, 12 ja 16 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–5. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1. Sotsiaaltransporditeenus Lisa 2. Tugiisikuteenus Lisa 3. Võlanõustamisteenus Lisa 4. Erihoolekandeteenused Lisa 5. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus