Vastus

Maarjo Mändmaa Teie 20.03.2023 nr 1.1-8/1218-1 Sotsiaalministeerium Meie 04.05.2023 nr 1.1-7/2510-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn, Harjumaa [email protected] Riigi asutajaõiguste teostamisest Lugupeetud Maarjo Mändmaa Esitame SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teabe ja seisukoha rahandusministri 10.06.2022.a määruse nr 24 § 5 lõigete 1 ja 2 nõutu osas (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agris Peedu juhatuse esimees Lisa: 1. Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 2022.aasta tegevuse korraldamisest juhtimisest ja järelvalve teostamisest. Kairi Kivimäe 617 1133 [email protected]  SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2022. aasta tegevuse korraldamisest, juhtimisest ja järelevalve teostamisest Sihtasutuse tegevus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) põhikirjaliseks eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga. Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega arstiabi kõikidele ravikindlustatud isikutele peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Vältimatut arstiabi osutatakse kõikidele abivajajatele. Regionaalhaigla koosseisus on kokku seitse kliinikut koos 33 erialakeskusega. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla moodustab koos tütarhaiglatega SA Läänemaa Haigla, SA Raplamaa Haigla ja SA Hiiumaa Haigla konsolideerimisgrupi (edaspidi Regionaalhaigla grupp või grupp). Aasta 2022 kujunes keeruliseks kogu maailmas. Algas sõda Ukrainas, mis mõjutas kogu maailma majandust suurel määral. Hüppeliselt tõusid enargiakandjate hinnad, mis kandusid üle teistesse hindadesse. Regionaalhaigla gruppi mõjutasid antud muutused suurelt. Toime tuli tulla lähiajaloo kõrgeima inflatsiooniga, mis ulatus augustis 25%’ni (YoY) ning inflatsiooni ohjeldamiseks tõsteti 6 kuu euribor aasta lõpuks 2,7% juurde, mis suurendas intressimakseid. Antud muutused tõstsid Regionaalhaigla grupi kulubaasi märkimisväärselt. Aasta teises pooles kinnitati lisaeelarve, mille raames tõusid Tervisekassa poolt tellitavad ravimahud summas 9 mil eurot, mille täitmine langes aasta viimastele kuudele. Aasta lõpp kujunes positiivsemaks, kui aasta teisel poolel tehtud prognoosid lubasid eeldada. Rahavoole andsid oma positiivse panuse Tervisekassa poolt antud lisamahtude realiseerimine, kiire ümberorienteerumine kulude kokkuhoiuks ning investeeringute eelarve väiksem täitumine. Aasta 2022 märksõnadeks meie tavapärases ravitegevuses olid patsiendiohutuse valdkonna arendamine ning ravikvaliteediga seotud arendustegevused. Jätkasime 2020. aastal alustatud vähiravi- ja patoloogiakeskuse ehitustöödega, mille võtsime kasutusele 2023. aasta märtsis. Uue keskuse kasutuselevõtt loob tipptasemel ravivõimalused ning parandab oluliselt töötingimusi. 2022. aastal alustasime Hiiumaa haigla ehitustöödega, mille plaanime lõpule viia 2023. aasta lõpuks ning verekeskuse rekonstrueerimistööde I etapiga. Valmis e-haigusloo eel- ja ärianalüüs, mille pinnalt saab edasi minna ülehaiglalise infosüsteemi hankesse ning koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga sõlmisime raamleppe üleriigilise vereteenistuse infosüsteemi juurutamiseks. Eesmärkide täitmine Regionaalhaigla grupp ei taotle oma tegevusega kasumit ega jaota tegevustulemit. Põhitegevuse rahavoog rakendatakse tegevuskulude katmiseks ning investeeringuteks. Majanduslikke põhinäitajaid ja finantssuhtarve jälgitakse, et veenduda grupi majanduslikus jätkusuutlikkuses, lühiajalises maksevõimes ning pikaajalises võimekuses viia ellu planeeritud investeeringud. Regionaalhaigla grupi majandustulemust 2022. aastal mõjutas Regionaalhaigla ja grupi haiglate poolt osutatud ravi maht ning kasvavad kulud seoses kõrge inflatsiooniga. Samuti avaldasid mõju ehitusprojektidega seotud sihtfinantseeringud. Suuremad kasvud tervishoiuteenuste tuludes tulenevad ravi mahu ning teenuse hinna tõusust. Kulud kasvasid kõrge inflatsiooni mõjul, mille vedajaks olid energiakandjad. Elektri hind tõusis Regionaalhaigla grupis võrreldes 2021. aastaga 93%. Kõrgemat majandusaasta tulemit mõjutab suurelt riigi sihtasutusele kohalduv arvestuspõhimõte, millest juhindudes sihtfinantseeringud kajastuvad perioodi tulus, kuid soetatud varad avaldavad mõju kuludele pikema aja jooksul, lähtuvalt kasutusele võtust ja amortisatsioonist. sh sh tuhat EUR 2022 2021 Regionaalhaigla Regionaalhaigla Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara/lühiajaliste 1,3 1,2 1,3 1,2 kohustustega) Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised kohustised) 0,4 0,3 0,3 0,2 Netovara suhtarv (netovara/vara) 57,4% 55,9% 62,0% 60,5% Netovõlakoormus ((võlakohustused-likviidsed 14,9% 17,1% 15,4% 17,9% varad)/tegevustulud)) ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100) 3,6% 3,1% 2,6% 2,6% Põhja-Eesti Regionaalhaigla grupp investeeris 2022. aastal põhivarasse 33 mln eurot. Rekonstrueerimisprojektide finantseerimiseks võtsime 2022. aastal laenu Nordic Investment Bank’ilt summas 24,5 mln eurot. Laenu kaasabil rekonstrueerisime vähiravi- ja patoloogiakeskuse. Laenukohustuse suurenedes vähenes netovara suhe varadesse 4,5 protsendipunkti võrra, kuna varad suurenesid laenukohustuse arvelt. Tegevuseesmärgid 2021. aastal kinnitati Regionaalhaigla 10 aasta arengukava, mis valmis töötajate, patsientide ning tervishoiusüsteemi partnerite koostöös. See on meie teekaart jõudsaks edenemiseks käesoleval kümnendil. Sellel kümnendil näeme oluliste trendidena rahvastiku arvu jätkuvat vähenemist ning vananemist, tehnoloogi kiiret arengut ja kasvavat digitaliseerimist ning keskkonnateadlikkuse jätkuvat kasvu kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise valguses. Muutuvas keskkonnas peame leidma oma konstandid. Olulisim neist on meie missioon: investeerime inimeste tervisesse ja sellest juhindume igas olukorras. Investeerime oma aega, teadmisi, pühendumust ja hoolt, sest teame, et iga hetk, mis veedame oma patsiente kuulates ja kaasates, lahendusi otsides ja leides, tasub end ära. Märkame võrdväärselt iseennast ja oma kolleege. Panustame tervishoiusüsteemi üldisemalt, et see jätkuvalt toetaks patsiente ja meie töötajaid. Tegevuseesmärgid:  Regionaalhaigla on Eesti parima patsiendikogemusega haigla  Tipptasemel ravi on kättesaadav igale patsiendile tema raviteekonnal  Kvaliteetse teadustöö sh rakendusuuringute maht kasvab Haigla edukaks toimimiseks on oluline teada patsientide vajadusi ja ootusi ning tagada, et neid võetaks teenuste arendamisel arvesse. Juba 20 aastat on Regionaalhaiglas kasutusel patsientide tagasiside süsteem, kus kõikidel külastajatel on võimalus avaldada nii rahulolu kui ka rahulolematust ning teha ettepanekuid. 2022. aastal pöördusid patsiendid Regionaalhaiglasse arsti või õe ambulatoorsele vastuvõtule abi saamiseks 427 164 korral. Keskmiselt raviti 35 707 patsienti ning erakorralisse vastuvõttu pöörduti 94 698 korral. Haiglale esitati 593 tänuavaldust. Patsiendid tänasid Regionaalhaigla töötajaid tipptasemel ravi, hoolivuse, professionaalsuse, sõbralikkuse, kannatliku meele ja lootuse pakkumise eest keerulises terviseolukorras. Regionaalhaigla annab oma panuse innovatsiooni ja teaduse arengusse, olles avatud õppe- ja teadustööks, uuringuteks ja innovaatiliste lahenduste rakendamiseks meditsiinivaldkonna eri osades. määrati esmakordselt AS Maag teadusstipendium. Jätkuvalt toetasime teadustegevust sihtotstarbelisest fondist ning premeerisime teadusartiklite autoreid. Osaluste omandamine ja varade üleandmine Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2022. aastal ei toimunud. 2022. aastal ei toimunud varade üleandmist sihtasutusele riigi või teiste asutajate poolt. 2022. aastal sai grupp toetusi ja sihtfinantseeringuid kokku 21,5 (2021: 13,7) miljoni euro ulatuses. Sihtfinantseeringutest suurima osa moodustas struktuurifondide ehitusinvesteeringute sihtfinantseerimine 15,6 miljonit eurot (2021: 6). Residentide töötasude sihtfinantseerimine moodustas 2022. aastal 4,7 (2021: 4,6) miljonit eurot. Regionaalhaigla sõlmis lepingu eesmärgiga jätkata Diakooniahaigla tegevust Regionaalhaigla kooseisus ning võtta üle Diakoonihaigla hosptiits, õendusabi- ning koduõendus teenust osutav ettevõtte osa. Regionaalhaigla osutab teenust alates 01.03.2022. Sihtasutuse tegevuse jätkamine Regionaalhaigla põhikirjaline eesmärk ning vajadus eriarstiabi järele on püsiv, sellest tulenevalt on vajalik Regionaalhaigla tegevuse jätkamine järgnevatel perioodidel. Raviteenuste hinnastamine on aasta aastalt kasvavalt mitte vastanud tegelikule kulutasemele. 2022. aasta kõrge kulutaseme tõus tõstis probleemi teravalt esile. Katteta kulude osakaal on tõusnud tasemele, kus kärped investeeringutes on vajalikud, et säilitada likviidsus, mis omakorda pikemas vaates toob kaasa raviteenuste osutamise võimalikkuse vähenemise. Regionaalhaigla prioriteetide hulgas on olnud aastaid uue psühhiaatria ravikorpuse ehitus, et võimaldada patsientidele elementaarseid tänapäevaseid ravitingimusi ja töötajatele motiveerivat töökeskkonda, kuid katteta kulude osakaalu järsk tõus ning ehitushindade kallinemine on antud projekti lükanud määramata tulevikku. Selle vältimatu investeeringu tegemine lähiaastatel eeldab riikliku otsustuse tegemist ja rahastusallika leidmist Auditid ja erikontrollid Erikontrolle 2022. aastal Regionaalhaiglas läbi ei viidud. Auditikomitee ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes. 2022. aastal olid Regionaalhaigla auditikomitee liikmed Urmas Kaarlep (esimees), Georg Männik (kuni 17.05.2022), Sven Kirsipuu (kuni 25.08.2022), Regina Vällik (alates 30.08.2022), Vladimir Šokman (02.09.2022 kuni 30.11.2022) ja Hanno Matto (alates 30.11.2022). Auditikomitee käis 2022. aastal koos viiel korral, mille raames:  tehti nõukogule ettepanekuid siseauditi tööplaani kohta;  hinnati siseaudiitori ja siseauditi üksuse tööd;  hinnati meetmeid, mida juhatus on rakendanud siseauditite käigus tehtud ettepanekutest lähtuvalt;  hinnati auditeeritud valdkondades oluliste riskide maandamise tõhusust;  analüüsiti audiitorettevõtja töö tulemusi;  vaadati läbi Regionaalhaigla majandusaasta aruande ja esitas nõukogule selle kohta oma arvamus. Siseauditeid viiakse läbi nõukogu poolt kinnitatud riskipõhise aastaplaani alusel, mille koostamisel lähtutakse nii nõukogu, juhatuse, auditikomitee kui ka riskijuhi sisendist, võttes arvesse Regionaalhaigla eesmärke, riske ja riskijuhtimise protsesse. Aastaplaani ja auditite ulatuse määramisel lähtutakse põhimõttest, et vähemalt ühes aasta jooksul läbiviidavas auditis kuulub auditi fookusesse ka tütarhaiglate tegevus auditeeritavas valdkonnas. 2022. aastal toimusid kõik seitse plaanitud siseauditit:  Töölt lahkumine ja töövägivallast teavitamine kui juhtimisinstrument – auditi eesmärk oli anda hinnang, kas Regionaalhaigla töölt lahkumise ja töövägivallast teavitamise protsess toetab juhtimisotsuseid ja asutuse eesmärkide saavutamist.   Käsundus- ja töövõtulepingud – auditi eesmärk oli anda hinnang, kas Regionaalhaigla ja tütarhaiglate käsundus- ja töövõtulepingute haldamise protsess tagab õigusaktidega kooskõla.  Uuringute kättesaadavus ambulatoorsel ja statsionaarsel ravil – auditi eesmärk oli anda hinnang, kas Regionaalhaigla uuringute järjekordade protsess on korraldatud läbipaistvalt ja tagab uuringute kättesaadavuse kokkulepitud aja jooksul lähtudes meditsiinilisest vajadusest.  Jälgimisseadmestik – auditi eesmärk oli anda hinnang, kas Regionaalhaigla jälgimisseadmestiku haldamise ja kasutamise protsess tagab andmekaitse nõuetega kooskõla ning on korraldatud tõhusalt ja mõjusalt.  Juhtimisotsuste haldamine COVID-perioodi näitel – auditi eesmärk oli anda hinnang, kas Regionaalhaigla COVID-perioodil tehtud juhtimisotsused olid asja- ja ajakohased  Ostu- ja müügiarvete haldamine – auditi eesmärk oli anda hinnang, kas Regionaalhaigla ostu- ja müügiarvete haldamise protsess tagab Regionaalhaigla vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest jms sarnasest tingitud kahju eest.  Laokaupade tellimine – auditi eesmärk oli anda hinnang, kas Regionaalhaigla laokaupade tellimise ja tellimuste täitmise protsess on korraldatud tõhusalt ning toetab haigla toimimist ja asutuse eesmärkide saavutamist. Siseauditite raames tuvastatud mittevastavused, tehtud järeldused ja soovitused ning nendest lähtuvate tegevuskavade täitmine on haigla juhtkonna ja siseaudiitori pideva seire fookuses. Seire tulemuste kokkuvõte esitatakse kord aastas auditikomiteele. Nõukogu peamised tegevused 2022. aastal Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) nõukogu ülesandeks on kavandada Regionaalhaigla tegevust ja korraldada juhtimist ning teostada järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed on oma tegevuses lähtunud Regionaalhaigla põhikirjast ning kehtivatest õigusaktidest.  Taavi Rõivas (nõukogu esimees alates 30.08.2022)  Georg Männik (kuni 17.05.2022)  Imre Rammul (kuni 17.05.2022)  Mihhail Kõlvart (kuni 12.03.2023)  Heidi Alasepp  Sven Kirsipuu (kuni 25.08.2022)  Regina Vällik (alates 25.08.2022)  Hanno Matto (alates 30.11.2022) Regionaalhaigla juhatuse koosseisus 2022. aastal muudatusi ei toimunud. Regionaalhaigla juhatus oli 2022. aastal kolmeliikmeline:  juhatuse esimees Agris Peedu  haigla ülemarst ja juhatuse liige – dr prof Peep Talving ja  juhatuse liige Terje Peetso. 2022. aastal pidas nõukogu kokku 13 koosolekut. Kinnitati 2022. aasta eelarve ning pikaajaline finantsplaan. Vaadati üle 2021. aasta majandusaasta tulemused ning arengukava. Kinnitati siseauditi tööplaan. Nõukogu tavapärase tegevuse taustal on oluline esile tõsta 31.12.2022 lõppenud majandusaastal:  2022. aasta eelarve ning lisaeelarve kinnitamine, tööplaanide-, tegevusplaanide kinnitamine.  Regionaalhaigla arengukava kinnitamine.  Regionaalhaigla tegevusplaani kinnitamine.  Juhatusele nõusoleku andmine arvelduskrediidi lepingu sõlmimiseks Rahandusministeeriumiga. Lisa 1 Nõukogu liikmete ja auditikomitee liikmete tasud 2022. aastal (eurodes, ilma tööandja maksudeta): Auditikomitee Nõukogu Jrk.nr Ametikoht Töötaja nimi Kokku summa tasu liikme tasu 1 auditi komitee liige Kaarlep Urmas 4 680 4 680 2 nõukogu esimees Männik Georg 360 2 400 2 760 3 nõukoguliige, esimees Rõivas Taavi 4 320 4 320 4 nõukogu liige Šokman Vladimir 270 3 960 4 230 5 nõukogu liige Alasepp Heidi 3 960 3 960 6 nõukogu liige Kirsipuu Sven 630 2 520 3 150 7 nõukogu liige Kõlvart Mihhail 4 320 4 320 8 nõukogu liige Matto Hanno 90 360 450 9 nõukogu liige Rammul Imre 1 800 1 800 11 nõukogu liige Vällik Regina 360 1 800 2 160 6 390 25 440 31 830 Juhatuse liikmete tasud 2022. aastal (eurodes, ilma tööandja maksudeta): Kokku Juhatuse Jrk.nr Töötaja nimi Puhkusetasu Koolitus Lähetus/koolitus Tulemustasu summa liikme tasu 1 Peedu Agris 135 000 8 475 3 544 27 000 95 981 2 Peetso Terje 116 250 12 415 2 110 9 704 23 250 68 772 3 Talving Peep 129 147 13 382 2 693 14 200 25 500 73 372 380 397 34 272 4 802 27 448 75 750 238 125