COM(2022) 453 Ettepanek

EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal The international community has committed to eradicating forced labour by 2030 (United Nations Sustainable Development Goal 8.7). However, its use remains widespread. The International Labour Organisation (ILO) has estimated the global number of people in forced labour at 27.6 million . In line with the EU T reaties, the EU promotes the respect for human rights worldwide, including related labour rights for example as part of its commitment to promot ing decent work. In this context, combating forced labour and promoting corporate sustainab ility due diligence standards are priorities of the EU’s agenda on human rights. The objective of this proposal is to effectively prohibit the placing and making available on the EU market and the export from the EU of products made with forced labour, including forced child labour. The prohibition covers domestic ally produced and imported products. Building on international standards and complementing existing horizontal and sectoral EU initiatives, in particular th e corporate sustainab i l ity due diligence and reporting obligations, the proposal lays down a prohibition supported by a robust, risk-based enforcement framework. The initiative was first announced by President von der Leyen in her State of the Union speech on 15 September 2021 . The general elements of this proposal were laid down on 23 February 2022 in the Commission Communication on decent work worldwide and in the Commission proposal for a d irective on c orporate s ustainability d ue d iligence . • Consistency with existing policy provisions in the policy area Both the Communication on decent work worldwide and the Commission proposal for a d irective on c orporate s ustainability d ue d iligence announced that the Commission was preparing a new legislative initiative, which would effectively prohibit the placing and making available on the EU market of products made with forced labour. Forced labour impacts are covered by the proposed d irective on c orporate s ustainability d ue d iligence . In particular, the Annex to the proposed directive lists forced labour among the violations of rights and prohibitions, as included in relevant international agreements , such as t he ILO Convention No.29 on f orced l abour , Protocol of 2014 to the Forced Labour Convention 2014 Protocol, and the ILO Convention No.105 on the abolition of forced labour. The Commission ’s proposal for a d irective on c orporate s ustainability d ue d iligence addresses corporate behaviour and due diligence processes for the companies falling in its scope and does not provide for measures specifically intended to prevent the placing and making available on the EU market of products made with forced labour. The proposal focuses on establishing a system within company law and corporate governance to address human rights and environmental abuses in companies’ own operations, their subsidiaries’ operations and their value chains. Companies are required to engage with business partners in their value chains to remedy the violations. Disengagement remains the last resort where adverse impacts cannot be mitigated . While it includes sanctions in case of non-compliance with the due diligence obligations , it does not require Member States or companies to prohibit the placing and making available of any product on the market. The EU Charter of Fundamental Rights in its Article 5(2) explicitly prohibits forced labour. This prohibition is well enshrine d in current EU legislation and forthcoming legislative initiatives, as well as addressed by international and European initiatives. In July 2021, the Commission and the European External Action Service published guidance to assist EU businesses in taking appropriate measures to address the risk of forced labour in their operations and supply chains, based on international standards. That document served as a bridge towards legislation targeting forced labour . T his proposal is in line with the approach of that guidance , which will be taken into account when addressing the actions of economic operators. Forced labour is a form of labour exploitation, which is punishable under Directive 2011/36/EU on preventing and combating trafficking in human beings and protecting its victims . Moreover, the Directive establishes the liability of legal persons , accompanied by administrative and criminal sanctions, for the exploitations referred to in that Directive, where they were committed for their benefit by any person who has a leading position within the legal person or where the offence was possible due to lack of supervision or control. This proposal will complement that Directive and will not impede the competent authorities , including law enforcement , from tak ing actions within their competence , with regard to the alleged or confirmed human trafficking offence related to forced labour and labour exploitation. The Employers’ Sanctions Directive prohibits the employment of irregularly staying non-EU nationals, including victims of trafficking in human beings. This proposal will also complement that Directive. The continued existence of forced labour illustrates the need for additional measures, also aimed at products, to prevent the placing and making available of products made with use of forced labour. • Consistency with other EU policies The EU ’s 2020-2024 a ction p lan on h uman r ights and d emocracy includes as a priority on the part of the EU and Member States to promote the eradication of forced labour and the implementation of international standards on responsible business conduct , such as the UN Guiding Principles on Business and Human Rights and the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) Guidelines on Multinational Enterprises and Due Diligence . This proposal is in line with the priorities of that a ction p lan. It also complements the EU s trategy on the r ights of the c hild , which in line with Article 32 of the EU Charter of Fundamental Rights, commits the EU to a zero-tolerance approach against child labour and to ensur ing that supply chains of EU companies are free of it . This proposal has no bearing on the application of other human rig ht s requirements. It will also complement th e EU’s regulatory environment , wh ich currently does not include a prohibition of placing and making available products made with forced labour on the EU market. International cooperation with authorities of non-EU countries will take place in a structured way as part of the existing dialogue structures, for example Human Rights Dialogues with third countries, or, if necessary, specific ones that will be created on an ad hoc basis. The High Representative in his/her functions as Vice-President of the Commission will ensure consistency with the different areas of the external a ction within the Commission. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis This proposal is based on Articles 114 and 207 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU). Article 114 TFEU establishes that the Parliament and the Council are to adopt the measures for the approximation of the provisions laid down by law, regulation or administrative action in Member States which have as their object the establishment and functioning of the internal market. The aim of the Regulation is to avoid the obstacles to the free movement of goods and to remove the distortions of competition in the internal market that would result from divergences in national laws, regulations or administrative provisions regarding the placing and making available on the Union market of products made with forced labour . There is an increasing attention for the persistence of the problem of forced labour and for the need to avoid that products made with forced labour are made available. Several parliaments and governments of Member States have announced the need to adopt legislation to ensure that products made with forced labour do not end up in their markets. Against that background, there is a concrete risk that Member States will adopt national laws that are prohibiting the placing and making available of goods made with forced labour on their territory. Those laws are likely to diverge. Such divergence is likely to lead to circumvention efforts that would affect the movement of goods within the internal market. It follows that a divergence in the laws of the Member States regarding the placing and making available of products made with forced labour on their national market risks creating distortions in the internal market and creating unjustified barriers for the freedom of movement for goods. Under Article 207 TFEU the common commercial policy must be based on uniform principles, e.g., with regard to export policy. Since this proposal will have direct and immediate effects on trade, in the form of an export prohibition on products made with forced labour, and a prohibition on products proven to have been made with forced labour from entering the EU market , Article 207 should be a legal basis. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) The implementation of this proposal , particularly the investigations and decisions to prohibit the products made with forced labour, will fall within the competence of Member States’ national authorities. C ustoms authorities will act, primarily based on the decisions issued by Member States’ competent authorities, at the EU external borders to identify and stop products made with forced labour entering or leaving the EU market. However, Member State legislation alone in that area is not likely to be sufficient and efficient, and the objectives of the proposal cannot be adequately achieved by legislation at Member State level only. EU legislation and enforcement co-ordination are necessary for the following reasons: The functioning of EU market require s common provisions in this area. Divergence in the laws of the Member States risks creating distortions in the internal market and unjustified barriers for the freedom of movement for goods. The enforcement effort must be uniform across the EU . If enforcement is less stringent in some parts of the EU, weak areas are created , which may threaten the public interest and create unfair trading conditions. Risks related to forced labour in companies’ value chains often have cross-border effects, reaching into several EU Member States and/or non-EU countries. This highlights the need for an EU-wide approach, with legal certainty and a level playing field for companies operating across the internal market and beyond . The proposal is therefore necessary to ensure strong and uniform enforcement in this area, to prevent distortions in the functioning of the internal market , preserve the public interests defended in this context, and to ensure a level playing field for businesses established within and outside the EU. • Proportionality Since this proposal targets products made with forced labour of any type and provenance , all economic operator s placing and making available those products on the EU market would be within scope. Nevertheless, efficient enforcement will require competent authorities to focus their efforts where the risks of forced labour are most prevalent , and where the impact is likely to be largest. This means that emphasis will likely be placed on larger economic operators at early stages of the EU value chain (e.g., importer s , manufacturer s , producer s or product suppliers ). The proposal lays down a common set of powers for all competent authorities in Member States, which should help strengthen enforcement. Enforcement powers will lie with t he Member States. Some Member States may need to adapt their national procedural laws to ensure that their enforcement authorities can effectively use their powers in a cross-border context, to cooperate and to address non-compliant products within the EU. The level of harmonisation chosen is necessary to ensure smooth cooperation and exchange of evidence among competent authorities. The proposal will improve enforcement cooperation and coherence by establishing a network of relevant authorities, without imposing a disproportionate or excessive burden on Member State authorities. Therefore, the proposal does not exceed what is necessary to attain its objectives. • Choice of the instrument A r egulation is necessary to achieve the objectives of effective enforcement and compliance. A d irective would not achieve the objectives since jurisdictional discrepancies may persist after its transposition, putting harmonised enforcement at risk. The Commission will issue guidelines to provide support to Member State enforcement authorities and to companies, providing general and background information with advice on how to apply and comply with the proposal . 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Stakeholder consultations The consultation included the publication of the call for evidence, the targeted consultation and other outreach activities and ad hoc feedback. The aim of the consultation strategy was to receive input from relevant stakeholders from both EU and non-EU countries. The main stakeholders consulted included : companies (including micro, small and medium-sized enterprises 41 (SMEs) and their representative organisations and other operators in supply chains that may be affected by forced labour ; trade union organisations ; EU Member States and non-EU countries ; international organisations (notably the ILO and the OECD) ; civil society organisations/ non-governmental organisations ( NGOs ) . The targeted consultation took place from 19 May 2022 until 23 June 2022. The consultation drew on input from relevant Member State authorities and stakeholders through meetings of existing platforms and networks. The envisaged initiative was presented at 14 such meetings, including the European Product Compliance Network, DG T RADE ’s Civil Society Dialogue, the Commission Expert Group on Trade and Sustainable Development, and the exchange of views with the European social partner organisations. Representatives of Member States and more than 450 other stakeholders participate d in the targeted consultation. In general, all stakeholders agreed that forced labour is a complex issue and that it needs to be tackled and brought to an end . H owever , some of them indicated that in the EU this should be done through Member States’ national criminal laws. Both representatives of Member States and other stakeholders underlined that the envisaged EU instrument has to be WTO - compatible and based on international standards, such as the ILO’s definition of forced labour. All stakeholders questioned the absence of a dedicated impact assessment. A m ajority of stakeholders also stressed that the new instrument should be compatible and interlinked with the p roposal for a d irective on c orporate s ustainability d ue d iligence , but should not duplicate it, especially with regards to implementation and enfor cement of both instruments. Many stakeholders argued that greater emphasis be placed on proportionality, indicating that putting an additional burden on companies, particularly SMEs, has to be avoided . Stakeholders also asked for guidance, particularly to help them in the risk identification. Some stakeholders raised the issue of how to avoid differences in implementation of the new instrument in different Member States. The c all for evidence for the proposal was published on the Better Regulation p ortal (also known as 'Have Your Say') to give stakeholders an opportunity to comment on the need for action and the envisaged initiative , as well as to provide input on any further issue to consider when developing this policy field. The target audience consisted of experts and representatives of interested parties, such as business associations, importers and manufacturers, consumers, NGOs, trade unions, retail businesses and national representatives, including national authorities in charge of enforcing relevant rules. The call for evidence was open for public comments and feedback from 23 May 2022 until 20 June 2022. In total 107 responses were received, 76 of which had additional information or a position paper attached to them. The respondents were mainly business associations (33%), representatives of NGOs (31%) and companies/business organisations (15%), followed by trade unions, citizens, public authorities, and academic/research institutions. S takeholders from 22 countries on five continents provided their feedback. Most of responses came from stakeholders based in Belgium (33 – this also includes those who provided their feedback through their representation in Belgium), Germany (19) and the USA (12). Regarding the scope of the instrument, the main point of contention was whether it should be limited to each specific consignment being looked at individually, or whether it should also allow for increased scrutiny for specific products, industries, production sites, regions and countries. Stakeholders largely agreed on using the ILO ’s definition of forced labour as established in Forced Labour Convention, 1930 (No. 29) and the ILO ’s 11 indicators of forced labour . Stakeholders also often referred to the OECD G uidelines for Multinational Enterprises, and the OECD Due Diligence Guidance on Responsible Business C onduct, as well as to the UN Guiding P rinciples on Business and Human Rights. They often noted that they already adhered to those guidelines and asked for the proposal to be in line with them . There were disagreements between what evidence is needed by authorities to withhold a consignment at the po int of entry. Stakeholders from civil society expressed the desire for rebuttable presumption for specific products, industries, production sites, regions and countries that have a significant incidence of forced labour. National authorities should also be allowed to initiate investigations if they have reasonable suspicion that the products contain elements of forced labour in the value chain. In addition, a complaint mechanism should be installed to allow civil society and trade unions to submit complaints for investigat ion . The private sector would prefer a country- and product-agnostic view, where investigations are initiated based on reasonable suspicion. Submissions also diverged in terms of the burden of proof, namely whether it should be up to the importer to prove that their goods do not contain traces of forced labour, or whether it is the responsibility of the customs authority to prove that forced labour was used in the production process of the investigated shipment. In any case, most stakeholders agree that concrete processes and investigative standards should be in place, to ensure predictability and uniformity. On enforcement, most stakeholders agreed that the same standards should be in place for all Member States, and that the risk of fragmentation should be avoided. It is therefore necessary to provide national enforcement authorities with clear guidelines and the resources needed to effectively monitor and enforce the proposed regulation (including for training and to ensure national authorities have enough staff on hand), and for the EU to play a coordination role. Consistency with existing EU and national regulations was often mentioned by respondents from the private sector, with a view to avoid ing the duplication of efforts by companies and increased red tape. Other submissions rather see this initiative as complement ing gaps in other regulations, as for example the exemption of SMEs from the proposed directive on corporate sustainability due diligence . On the issue of SMEs, views are also divergent. Representatives of civil society underlined that SMEs should not benefit from exclusions or special provisions, as they did for the proposed directive on corporate sustainability due diligence . As SMEs make up the majority of companies in the EU, their full inclusion is crucial for the new instrument to have a meaningful impact. On the other hand, a significant number of representatives of business associations or companies/business organisations advocated for SMEs to receive special treatment , by either providing them with detailed guidelines, specific provisions or even exclusions from the instrument. The main argument in this respect was that smaller companies have less resources to conduct in depth due diligence and that they have less market power to put pressure on suppliers to make additional efforts or provide access to their production sites and employees. The new proposal would need to make sure that products found to be produced with forced labour should not only be banned from the EU s ingle market, but also that they cannot be rerouted to countries that do not have a ban in place, or do not have the capacity to investigate and/or enforce. Hence, increasing cooperation with authorities in non-EU countries to ensure that products prohibited from enter ing their market, do not end up in the EU s ingle m ark et and vice versa is paramount. The added value of a database was also stressed in the feedback received . Stakeholders suggested that public authorities could provide a registry of penalised and banned entities and products. This would help companies, especially SMEs, as they could avoid problematic suppliers. A number of stakeholders also requested that customs authorities disclose their data for transparency reasons. Representatives of civil society organisations demanded that importers should be required to map and provide details on all of their suppliers. Many stakeholders presented the company- or sector-specific initiatives they have put in place to address forced labour in their value chains, and the results they have achieved. • Impact assessment The issue to be addressed – forced labour – is in direct opposition to the respect for human dignity and the universality and indivisibility of human rights as laid down in Article 21 of the Treaty on European Union, as well as in Article 5(2) of the EU Charter of Fundamental Rights and in Article 4 of the European Convention on Human Rights. Against this background, forced labour requires urgent action, which does not allow for a n impact assessment. However, t he evidence collected in the impact assessments of other initiatives such as the proposal for a directive on corporate sustainability due diligenc e and the Sustainable Product Initiative have fed into the drafting of this proposal. For that reason and given the importance and urgency of the initiative , a derogation was granted under the Commission’s Better Regulation Guidelines. The analysis and supporting evidence will still be presented in a staff working document within three months of the publication of this proposal. In terms of costs, t he proposal will mainly entail enforcement costs for public authorities and compliance costs for economic operators. The Commission will also incur limited costs. The compliance costs are costs that companies will face to ensure they do not place and make available on the EU market products made with forced labour. Their costs will depend on whether or not they are already covered by due diligence provisions ( for example, the proposed directive on corporate sustainability due diligence ) or whether they have already carried out due diligence on a voluntary basis. Concerning the costs for Member States that will implement the proposal , this will depend on the existing administrative structure at national level ( i.e., are authorities already in place performing similar tasks or not ) , national legislation already in place for connected issues and the potential update of the customs systems. • Regulatory fitness and simplification All economic operators making products available o n the EU market or exporting from it should be covered. This is necessary to effectively prohibit products made with forced labour from being made available on the EU market. SMEs could have limited resources and expertise to implement effective due diligence systems. Withdrawing goods from the market could also mean higher burdens for SMEs compared to a large company. For SMEs , several adjustments will therefore be needed. One way of accommodating the particular needs and constraints of SMEs could theoretically be to exempt such companies from the scope of this proposal . This is not a viable option, however, since the proposal will have to focus on products suspected of having been made with forced labour, irrespective of the size of the economic operators involved. It cannot be excluded beforehand that the entities which authorities may approach when they launch forced labour investigations are in some cases SMEs. Exempting SMEs would therefore affect the effectiveness of the proposal and create uncertainty. Furthermore, it is important to consider that since SMEs are usually part of value chains, policies addressing large enterprises within these supply chains also impact SMEs, who need to have due diligence procedures to gain access to financing, and to meet demands from larger buyers/suppliers that exercise due diligence. As pointed out in the Commission’s recommendations in the Annual Report on European SMEs 2021/2022 42 , it may well be more appropriate for legislation to consider simplified voluntary tools and mitigating measures that allow SMEs to demonstrate their sustainability commitments. The Commission evaluated the merits of introducing a threshold for the volume and/or value of products, below which authorities would not launch forced labour investigations under this proposal . As it may be more likely that SMEs make smaller quantities available on the market, such a de minimis clause could in principle serve as a way of taking their situation in to consideration and largely exempt ing them from investigations. However, establishing de minimis thresholds would d i stort the level playin g field in the internal market , creating loopholes . It would also not be a guarantee that SMEs always fall outside the scope of this proposal , since smaller economic operators could certainly make considerable volumes of products available on the m arket, depending on the sector. Therefore, rather than a clear-cut exemption for SMEs, or a de minimis threshold, their situation should be addressed through the design of the measure , including the risk-based enforcement and th e support tools. This will include , for example: Design of the measure : When deciding on the time limits for submission of information the competent authori ties will consider the size and resources of the economic operators concerned, knowing that smaller companies would not have as many resources for value chain overview a nd mapping as larger companies. Risk-based enforcement : Competent a uthorities should focus their enforcement efforts where they are likely to have the best effect , namely , on the economic operators involved in the steps of the value chain as close as possible to where the risk of forced labour is likely to occur . They should also take into account the size and economic resources of the economic operators, the quantity of products concerned, as well as the scale of suspected forced labour . Support tools : As e xperience has shown that SMEs benefit from support tools such as guidelines or templates that require lower costs , the Commission will issue guidance, which shall take into account the size and economic r esources of economic operators . 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The legislative financial statement attached to this proposal sets out the implications for budgetary, human and administrative resources. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements The Commission will actively monitor the implementation of the propos ed regulation and will ensure that the propos ed regulation achieves its objectives . Monitoring will focus in particular on effectively prevent ing products made with forced labour from be ing made available on the EU market or export ed from the EU , and on ensuring effective cooperation between competent authorities . It will also tak e into account the impact on business and in particular on SME s. • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal Chapter I contains the general provisions: the subject matter (Article 1), the definitions (Articles 2) and the prohibition of products made with forced labour, namely making them available on the EU market and export ing them (Article 3). Chapter II details investigations and decisions by competent authorities. Member States will be required to designate one or more competent authorities responsible for carrying out the obligations arising from this proposal (Article 12). At the preliminary phase of investigations, the competent authorities will be required to follow a risk-based approach, and , in particular, assess the risk of a violation of the above-mentioned prohibition (Article 4). If the competent authority determines that there is a substantiated concern of such a violation, it will be required to investigate the products and economic operators concerned (Article 5). The c hapter also specifies the decisions of competent authorities (Article 6), their content (Article 7), review (Article 8) and recognition (Article 14). The competent authorities will have obligations to inform the Commission and the competent authorities of other Member States (Article 9) and obligation s regarding administrative cooperation and reciprocal communication (Article 13). The c hapter also contains provisions on the submission of information on alleged violations (Article 10) and the database of forced labour risks areas or products (Article 11). Chapter III concerns provisions for products entering or leaving the EU market. Specific provisions for customs controls are necessary, as Regulation (EU) 2019/1020 is not fit for purpose in this case, and customs authorities cannot act as a first line of defence as they usually do under Regulation (EU) 2019/1020. Therefore, they will rely on the decisions of the competent authorities. Furthermore, customs authorities must have available specific information on the natural and legal persons involved in the manufacturing process, as well as on the product itself, in order for them to be able to stop in an effective manner products made with forced labour entering or leaving the EU market , as per the decisions of the competent authorities. Therefore, Chapter III includes provisions for customs controls (Article 15), information to be made available to customs authorities by the economic operator (Article 16), suspension of the release for free circulation or the export of products that may be in violation of the prohibition (Article 17), their release for free circulation or export in case of no violation (Article 18), refusal of their release for free circulation or export (Article 19) and d i s posal of the products refused for release for free circulation or export (Article 20), as well as provisions on the exchange of information and cooperation between competent authorities and customs authorities (Article 21). Chapter IV contains provisions on information systems (Article 22), on the guidelines that the Commission will have to issue in order to help competent authorities implement this proposed regulation and economic operators comply with it , as well as provisions ensur ing clarity of tasks and consistency of action among competent authorities (Article 23) and on the establishment, composition and tasks of the EU Forced Labour Product Network that will serve as a platform for structured coordination and cooperation between competent authorities and the Commission (Article 24). Chapter V sets out the final provisions: on confidentiality (Article 25), international cooperation (Article 26), delegated acts (Article 27), urgency procedure (Article 28), committee procedure (Article 2 9 ) , penalties (Article 30) and the entry into force and date of application of this proposed regulation (Article 31 ). 2022/0269 (COD) Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on prohibiting products made with forced labour on the Union market (Text with EEA relevance) THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 114 and Article 207 thereof , Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee , Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: (1) As recognised in the Preamble to the 2014 Protocol to Convention No. 29 on forced labour (‘ILO Convention No. 29’) of the International Labour Organization (‘ILO’), f orced labour constitutes a serious violation of human di gnit y and fundamental human rights. The ILO declared the elimination of all forms of forced or compulsory labour as a principle concerning the fundamental right s . The ILO classifies ILO Convention No. 29 , the 2014 Protocol to Convention No. 29 and the ILO Convention No.105 on the abolition of forced labour ( ‘ ILO Convention No.105 ’ ) as fundamental ILO Conventions . Forced labour covers a wide variety of coercive labour practices where work or service is exacted from persons that have not offered it themselves voluntarily. (2) The use of forced labour is widespread in the world. It is estimate d that about 27.6 million people were in forced labour in 20 21 . Vulnerable and marginalised groups in a society are particularly susceptible to be pressured into performing forced labour. Even w hen it is not state imposed, forced labour is often a consequence of a lack of good governance of certain economic operators . (3) The eradication of forced labour is a priority for the U nion . Respect for human dignity and the universality and indivisibility of human rights are firmly enshrined in Article 21 of the Treaty on European Union. Article 5(2) of the Charter of Fundamental Rights of the European Union and Article 4 of the European Convention on Human Rights provide that no one is to be required to perform forced or compulsory labour. The European Court of Human Rights has repeatedly interpreted Article 4 of the European Convention on Human Rights as requiring Member States to penalise and effectively prosecute any act maintaining a person in the situations described set out in Article 4 of the European Convention on Human Rights . (4) All Member States have ratified the fundamental ILO Conventions on forced labour and child labour . T hey are therefore legally obliged to prevent and eliminate the use of forced labour and to report regularly to the ILO. (5) Through its policies and legislative initiatives the Union seek s to erad icate the use of forced labour. The Union promotes due diligence in accordance with international guidelines and principles established by international organisations, including the ILO, the Organisation for Economic Co-operation and Development (hereinafter “OECD”) and the United Nations (hereinafter “UN”), to ensure that forced labour does not find a place in the value chains of undertakings established in the Union. (6) Union trade policy supports the fight against forced labour in both unilateral and bilateral trade relationships. The t rade and s ustainable d evelopment chapters of Union trade agreements contain a commitment to ratify and effectively implement the fundamental ILO Conventions, which include ILO Convention No. 29 and ILO Convention No. 105 . Moreover, unilateral trade preferences under the Union ’s General Scheme of Preferences could be withdrawn for serious and systematic violation s of ILO C onvention No. 29 and ILO Convention No. 105. (7) T he Anti-trafficking Directive (Directive 2011/36/EU) of the European Parliament and of the Council (the Anti-trafficking Directive) harmonises the definition of trafficking in human beings, including forced labour or services, and establishes minimum penalties . Any rules laid down concerning the prohibition of placing and making available on the Union market domestic or imported products made with forced labour, or exporting such products, and the obligation to ensure that such products are withdrawn from the Union market (‘the prohibition’), should be without prejudice to that Directive, and in particular to the competence of law enforcement and judicial authorities to investigate and prosecute offences on trafficking in human beings, including labour exploitation. (8) [ In particular, D irective 20XX/XX/EU on C orporate S ustainability D ue D iligence sets out horizontal due diligence obligations to identify, prevent, mitigate and account for actual and potential adverse impacts on human rights, including forced labour, and the environment in the company’s own operations, its subsidiaries and in its value chains, in accordance with international human and labour rights standards and environmental conventions. Those obligations apply to large companies over a certain threshold in terms of number of employees and net turnover, and to smaller companies in high-impact sectors over a certain threshold in terms of number of employees and net turnover . ] (9) In addition, Regulation (EU) 2017/821 of the European Parliament and of the Council requires Union importers of minerals falling under the scope of th at Regulation to carry out due diligence obligations consistent with Annex II to the OECD Due Diligence Guidance for Responsible Supply Chains of Minerals from Conflict-Affected and High-Risk Areas, and the due diligence recommendations set out therein . [Regulation (EU) No XX/20XX concerning batteries and waste batteries contains obligations for economic operators to carry out due diligence in their supply chains, including with respect to labour rights. ] [ R egulation (EU) XX/ 20 XX on making available on the Union market as well as export from the Union of certain commodities and products associated with deforestation and forest degradation requires due diligence regarding the legal and deforestation free character of products and commodities within its scope , including with respect to human rights. ] (10) Articles [XX] of Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Counci l require Member States to ensure that certain economic operators annually publish non-financial statements in which they report on the impact of their activity on environmental, social and employee matters, respect for human rights , including regarding forced labour, anti-corruption and bribery matters. [Furthermore, Directive 20 XX/XX /EU on Corporate Sustainability Reporting put s forward detailed reporting requirements for covered companies regarding the respect of human rights, including in global supply chains. The information that undertakings disclose about human rights should include, where relevant, information about forced labour in their value chains. ] (11) In July 2021, t he Commission and the European External Action Service published guidance to assist Union businesses in taking appropriate measures to address the risk of forced labour in their operations and supply chains. (12) As recognised in the Commission’s Communication on d ecent w ork worldwide , notwithstanding the current polic ies and legislative framework, further action is needed to achieve the objectives of eliminating forced-labour products from the Union market and, hence, further contributing to the fight against forced labour worldwide. (13) The European Parliament i n its r esolutions strongly condemned forced labour and called for a ban on products made with forced labour. I t is therefore a matter of public moral concern that products made with forced labour could be available on the Union market or exported to third countries without an effective mechanism to ban or withdraw such products. (14) To complete the Union legislative and policy framework on forced labour, the placing and making available on the Union market products made with forced labour or exporting domestic ally produced or imported products made with forced labour should be prohibited and it should be ensur ed that those products are withdraw n from the Union market. (15) Currently there is no Union legislation that empowers Member States’ authorities to directly detain, seize, or order the withdrawal of a product on the basis of a finding that it was made, whether in whole or in part, with forced labour. (16) In order to ensure the effectiveness of the prohibition, such prohibition should apply to products for which forced labour has been used at any stage of their production, manufacture, harvest and extraction , including working or processing related to the product s . The prohibition should apply to all products, of any type, including their components , and should apply to products regardles s of the sector, the origin, whether they are domestic or imported, or placed or made available on the Union market or exported. (17) The prohibition should contribute to the international efforts to abolish forced labour. The definition of ‘ forced labour ’ should therefore be aligned with the definition laid down in ILO Convention No. 29. The definition of ‘ forced labour applied by state authorities ’ should be aligned with ILO Convention No. 105 , which prohibits specifically the use of forced labour as punishment for the expression of political views, for the purposes of economic development, as a means of labour discipline, as a punishment for participation in strikes, or as a means of racial, religious or other discrimination. (18) Micro, s mall and m edium-sized enterprises ( ’ SMEs ’ ) can have limited resources and ability to ensure that the products they place or make available on the Union market are free from forced labour. The Commission should therefore issue guidelines on due diligence in relation to forced labour, which should take into account also the size and economic resources of economic operators. In addition , the Commission sh ould issue guidelines on forced-labour risk indicators and on publicly available information in order to help SMEs, as well as other economic operators, to comply with the requirements of the prohibition . (19) T he competent authorities of the Member States should monitor the market to identify violations of the prohibition . In appointing th ose competent authorities, Member States should ensure that th ose authorities have sufficient resources and that the ir staff has the necessary competences and knowledge, especially with regard to human rights, value chain management and due diligence processes . Competent authorities should closely coordinate with national labour inspections and judicial and law enforcement authorities, including those responsible for the fight against trafficking in human beings in such a way as to avoid jeopardising investigations by such authorities. (20) In order to increase the effectiveness of the prohibition , competent authorities should grant reasonable time to economic operator s to identify, mitigate, prevent and bring to an end the risk of forced labour . (21) When identifying potential violations of the prohibition , the competent authorities should follow a risk-based approach and assess all information available to them . Competent authorities should initiate an investigation where, based on their assessment of all available information, they establish that there is a substantiated concern of a violation of the prohibition. (22) Before initiating an investigation, competent authorities should request from the economic operators under assessment information on actions taken to mitigate , prevent or bring to an end risks of forced labour in their operations and value chains with respect to the products under assessment. Carrying out such due diligence in relation to forced labour should h e lp the economic operator to be at a lower risk of having forced labour in its operations and value chains. Appropriate due diligence means that forced labour issues in the value chain have been identified and addressed in accordance with relevant Union legislation and international standards. Th at implies that where the competent authority consider s that there is no substantiated concern of a violation of the prohibition, for instance due to, but not limited to the applicable legislation, guidelines , recommendations or any other due diligence in relation to forced labour being applied in a way that mitigates, prevents and brings to an end the risk of forced labour, no investigation sh ould be initiated. (23) In order to ensure cooperation among competent authorities designated under this and other relevant legislation and in order to ensure consistency in their actions and decisions, competent authorities designated under this Regulation should request information from other relevant authorities, where necessary, on whether economic operators under assessment are subject to and carry out due diligence in relation to forced labour in accordance with applicable Union legislation or Member States legislation setting out due diligence and transparency requirements with respect to forced labour. (24) During the preliminary phase of investigation, c ompetent authorities should focus on the economic operators involved in the steps of the value chain where there is a higher risk of forced labour with respect to the products under investigation, also taking into account their size and economic resources, t he quantity of products concerned and the scale of the suspected forced labour. (25) Competent authorities , when requesting information during the investigation , should prioritise to the extent possible and consistent with the effective conduct of the investigation the economic operators under investigation that are involved in the steps of the value chain as close as possible to where the likely risk of forced labour occurs and take into account the size and economic resources of the economic operators, the quantity of products concerned, as well as the scale of suspected forced labour . (26) Competent authorities should bear the burden of establishing that forced labour has been used at any stage of production, manufacture, harvest or extraction of a product, including working or processing related to the product on the basis of all information and evidence gathered during the investigation, including its preliminary phase . To ensure their right to due process, e conomic operators should have the opportunity to provide information in their defence to the competent authorities throughout the investigation . (27) C ompetent authorities that establish that economic operators violated the prohibition , should without delay prohibit the placing and making available of such products on the Union market and their export from the Union, and require the economic operator s that have been investigated to withdraw the relevant products already made available from the Union market and have them destroyed, rendered inoperable , or otherwise disposed of in accordance with national law consistent with Union law, including Union legislation on waste management . (28) In that decision, competent authorities should state the findings of the investigation, and the information underpinning the findings, and set a reasonable time within which the economic operators should comply with the decision , as well as information allowing for the identification of the product to which the decision applies . The Commission should be empowered to adopt the implementing acts necessary to specify the details about the information to be contained in such decisions. (29) In setting a reasonable time to comply with the order , competent authorities should take into account the size and economic resources of the economic operators concerned . (30) If the economic operators fail to comply with the decision of the competent authorities by the end of the established time frame , the competent authorities should ensure that the relevant products are prohibited from being placed or made available on the Union market , exported or withdrawn from the Union market and that any such products remaining with the relevant economic operators are destroyed, rendered inoperable, or otherwise disposed of i n accordance with national law consistent with Union law, including Union legislation on waste management at the expense of the economic operators. (31) Economic operators should have the possibility to request a review of the decisions by the competent authorities, after having provid ed new information showing that it cannot be concluded that the relevant products have been made with forced labour. C ompetent authorities should withdraw their decision where they establish on the basis of that new information, that it can not be establish ed that the products have been made with forced labour. (32) Any person, whether it is a natural or legal person, or any association not having legal personality, should be allowed to submit information to the competent authorities when it consider s that products made with forced labour are placed and made available on the Union market and to be informed of the outcome of the assessment of their submission. (33) The Commission should issue guidelines i n order to facilitate the implementation of the prohibition by economic operators and competent authorities. Such guidelines should include guidance on due diligence in relation to forced labour and complementary information for the competent authorities to implement the prohibition . The guidance on due diligence in relation to forced labour should build on the Guidance on due diligence for Union businesses to address the risk of forced labour in their operations and supply chains published by the Commission and the European External Action Service in July 2021 . The guidelines should be consistent with other Commission guidelines in this regard and relevant international organisations ’ guidelines . The reports from international organisations, in particular the I LO , as well as other independent and verifiable sources of information should be considered for the identification of risk indicators. (34) Decisions of the competent authorities establishing a violation of the prohibition should be communicated to customs authorities, who should aim at identify ing the product concerned amongst products declared for release for free circulation or export. The competent authorities should be responsible for the overall enforcement of the prohibition with regard to the internal market as well as products entering or leaving the Union market. Since forced labour is part of the manufacturing process and does not leave any trace on the product, and Regulation (EU) 2019/1020 covers only manufactured products and its scope is limited to release for free circulation, the customs authorities would be unable to act autonomously under Regulation (EU) 2019/1020 for the application and enforcement of the prohibition . The specific organisation of controls of each Member State should be without prejudice to Regulation (EU) No 952/2013 of the European Parliament and of the Council and its general provisions on the control and supervisory powers of customs authorities . (35) The information currently made available to customs authorities by economic operators includes only general information on the products but lacks information on the manufacturer or producer and product suppliers as well as specific information on products. In order for customs authorities to be able to identify products entering or leaving the Union market that may violate the Regulation and should accordingly be stopped at the EU external borders, economic operators should submit to customs authorities information allowing matching a decision of the competent authorities with the product concerned. This should include information on the manufacturer or producer and the product suppliers as well as any other information on the product itself. To this end , the Commission should be empowered to adopt delegated acts identifying the products for which such information should be provided using , amongst others, the database established under this Regulation as well as the information and decisions of the competent authorities encoded in the information and communication system set out in Article 34 of Regulation (EU) 2019/1020 (‘ICSMS’) . Moreover, the Commission should be empowered to adopt, the implementing acts necessary to specify the details of the information to be made available to customs by the economic operators. This information should include the description, name or brand of the product, specific requirements under Union legislation for the identification of the product (such as a type, reference, model, batch or serial number affixed on the product, or provided on the packaging or in a document accompanying the product, or unique identifier of the digital product passport) as well as details on the manufacturer or producer and the product suppliers, including for each of them their name, trade name or registered trademark, their contact details, their unique identification number in the country they are established and, where available, their Economic Operators Registration and Identification ( EORI ) number. The review of the Union Customs Code will consider introducing in the customs legislation the information required to be made available to customs by the economic operators for the enforcement of this Regulation and more broadly to strengthen the transparency of the supply chain . (36) Customs authorities that identify a product that may be covered by a decision communicated by competent authorities establishing a violation of the prohibition should suspend the release of that product and notify the competent authorities immediately. Competent authorities should reach a conclusion within a reasonable timeframe on the case notified to them by the customs authorities, either by confirming or by denying that the product concerned is covered by a decision. Where necessary the competent authorities should be authorised to require maintaining the suspension of its release. In the absence of a conclusion by competent authorities within the specified time limit, customs authorities should release the products if all other applicable requirements and formalities are fulfilled . Generally, the release for free circulation or export should also not be deemed to be proof of compliance with Union law, since such a release does not necessarily include a complete control of such compliance. (37) Where the competent authorities conclude that a product corresponds to a decision establishing a violation of the prohibition , they should immediately inform customs authorities which should refuse its release for free circulation or export. The product should be destroyed, rendered inoperable, or otherwise disposed of in accordance with national law consistent with Union law, including legislation on waste management , which excludes re-export in case of non-Union goods. (38) The conditions applicable to products during the suspension of their release for free circulation or export, including their storage or destruction and disposal of in case of a refusal of release for circulation , should be determined by customs authorities, where applicable pursuant to Regulation (EU) No 952/2013. Should products entering the Union market require further processing, they are to be placed under the appropriate customs procedure allowing such processing in accordance with Articles 220, 254, 256, 257 and 258 of Regulation (EU) No 952/2013. (39) A uniform enforcement of t he prohibition as regards products entering or leaving the Union market can only be achieved through systematic exchange of information and cooperation amongst competent authorities, customs authorities and the Commission. (40) For the collection, processing and storage of information, in a structured form, on issues relating to the enforcement of t he prohibition , the competent authorities should use ICSMS . The Commission, competent authorities and customs authorities sh ould have access to that system to carry out their respective duties under th is Regulation . (41) In order to optimise and unburden the control process of products entering or leaving the Union market, it is necessary to allow for an automated data transfer between the ICSMS and customs systems. Three different data transfers should be distinguished in view of their respective purposes. Firstly, decisions establishing a violation of the prohibition should be communicated from the ICSMS to the Electronic Customs Risk Management System (CRMS) referred to in Article 36 of Commission Implementing Regulation (EU) 2015/ 2447 , without prejudice to any future evolution of the customs risk management environment, for use by customs authorities to identify products that may correspond to such a decision . The available interfaces of the customs environment should be used for th ose first data transfers. Secondly, where customs authorities identify such a product, case management will be necessary to, among others, transfer the notification of the suspension, the conclusion of competent authorities and the outcome of the actions taken by customs. The EU Single Window Environment for customs should support th o se second data transfers between ICSMS and national customs systems . Thirdly, customs systems contain information on products entering and leaving the Union market that would be relevant for competent authorities to carry out their duties but that is not accessible to them. The relevant information should therefore be extracted and transmi tted to the ICSMS. The three interconnections should be highly automated and easy-to-use, so as to limit any additional burden for customs authorities. The Commission should be empowered to adopt, in cooperation with customs authorities and competent authorities, the implementing acts necessary to determine the procedural rules, practical arrangements and data elements to be transferred between the ICSMS and customs systems and any other ancillary requirement. (42) To ensure effective enforcement d ecisions taken by a competent authority in one Member State should be recognised and enforced by competent authorities in the other Member States regarding products with the same identification from the same supply chain for which forced labour has been found. (43) Where, for the prohibition , it is necessary to process personal data, such processing should be carried out in accordance with Union law on the protection of personal data. Any processing of personal data under the prohibition should be subject to Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council and Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council . (44) To ensure effective enforcement of the prohibition, i t is necessary to establish a n etwork aimed at structured coordination and cooperation between the competent authorities of the Member States and, where appropriate, experts from customs authorities, and the Commission. That network should also aim at streamlining the practices of the competent authorities within the Union that facilitate the implementation of joint enforcement activities by Member States, including joint investigations. Th at administrative support structure should allow the pooling of resources and maintain a communication and information system between Member States and the Commission, thereby helping to strengthen the enforcement of the prohibition . (45) Since forced labour is a global problem and given the interlinkages of the global value chains, it is necessary to promote international cooperation against forced labour, which would also improve the efficiency of applying and enforcing the prohibitio n. The Commission should as appropriately cooperate with and exchange information with authorities of third countries and international organisations to enhance the effective implementation of the prohibition . International cooperation with authorities of non-EU countries should take place in a structured way as part of the existing dialogue structures, for example Human Rights Dialogues with third countries, or, if necessary, specific ones that will be created on an ad hoc basis. (46) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation, implementing powers should be conferred on the Commission. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Par liament and of the Council . (47) In order to supplement or amend certain non-essential elements of this Regulation, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) should be delegated to the Commission. It is of particular importance that the Commission carr ies out appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level. The Commission, when preparing and drawing up delegated acts, should ensure a simultaneous, timely and appropriate transmission of relevant documents to the European Parliament and to the Council. (48) In order to ensure that the customs authorities are provided with all the necessary information about the product to act effectively, including the information identifying the relevant product, information about the manufacturer or the producer and information about the product suppliers as regards products entering or leaving the Union market, the power to adopt acts in accordance with Article 290 TFEU should be delegated to the Commission. Customs authorities need to be enabled to obtain information rapidly on specific products, identified in the decisions of the competent authorities in order to take actions and measures effectively and swiftly. In such cases, delegated acts should be adopted in an urgent procedure. (49) Since the objective of this Regulation, namely, the prohibition , cannot be sufficiently achieved by the Member States but can rather, by reason of its scale and effects, be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective . (50) In order to allow for the prompt application of the measures provided for in this Regulation, this Regulation should enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal of the E uropean Union , HAVE ADOPTED THIS REGULATION: Chapter I General provisions Article 1 Subject matter and scope 1. T his Regulation lays down rules prohibiting economic operators from placing and making available on the Union market or exporting from the Union market products made with forced labour . 2. This Regulation shall not cover the withdrawal of products which have reached the end-users in the Union market. Article 2 Definitions For the purposes of this Regulation, the following definitions apply: (a) ‘forced labour’ means forced or compulsory labour as defined in Article 2 of the Convention on Forced Labour, 1930 (No. 29) of the International Labour Organization, including forced child labour; (b) ‘forced labour imposed by state authorities’ means the use of forced labour as described in Article 1 of the Convention on the Abolition of Forced Labour, 1957 (No. 105) of the Int ernational Labour Organization; (c) ‘due diligence in relation to forced labour’ means the efforts by economic operator to implement mandatory requirements , voluntary guidelines, recommendations or practices to identify, prevent, mitigate or bring to an end the use of forced labour with respect to products that are to be made available on the Union market or to be exported; (d) ‘making available on the market’ means any supply of a product for distribution, consumption or use on the Union market in the course of a commercial activity, whether in return for payment or free of charge and in the case where the product is offered for sale online or through other means of distance sales, the making available on the market is deemed to take place when the offer for sale is targeted at users in the Union ; (e) ‘placing on the market’ means the first making available of a product on the Union market; (f) ‘product’ means any product that can be valued in money and is capable, as such, of forming the subject of commercial transactions, whether it is extracted, harvested , produced or manufactured, including working or processing related to a product at any stage of its supply chain; (g) ‘product made with forced labour’ means a product for which forced labour has been used in whole or in part at any stage of its extraction , harvest, production or manufacture, including working or processing related to a product at any stage of its supply chain ; (h) ‘ economic operator’ means any natural or legal person or association of persons who is placing or making available products on the Union market or exporting products; (i) ‘manufacturer’ means the manufacturer of the product pursuant to the Union legislation applicable to that product; (j) ‘producer’ means the producer of agricultural products as referred to in Article 38(1) TFEU or of raw materials; (k) ‘product supplier’ means any natural or legal person or association of persons in the supply chain who extracts, harvests, produces or manufactures a product in whole or in part, or intervenes in the working or processing related to a product at any stage of its su pply chain, whether as manufacturer or in any other circumstances; (l) ‘importer’ means any natural or legal person or association of persons established within the Union who places a product from a third country on the Union market; (m) ‘exporter’ means the exporter as defined in Article 1 , point (19) of Commission Delegated Regulation (EU) 2015/2446 ; (n) ‘substanti ated concern’ means a well-founded reason , based on objective and verifiable information, for the competent authorities to suspect that products were likely made with forced labou r ; (o) ‘customs authorities’ means customs authorities as defined in Article 5, point ( 1 ) , of Regulation (EU) No 952/2013; (p) ‘products entering the Union market’ means products from third countries intended to be placed on the Union market or intended for private use or consumption within the customs territory of the Union and placed under the customs procedure ‘release for free circulation’; (q) ‘products leaving the Union market’ means products placed under the customs procedure ‘export’; (r) ‘release for free circulation’ means the procedure laid down in Article 201 of Regulation (EU) No 952/2013; (s) ‘export’ means the procedure laid down in Article 269 of Regulation (EU) No 952/2013 ; (t) ‘EU Customs Single Window Certificates Exchange System’ or (EU CSW-CERTEX) means the system established by Article 4 of the [ Regulation (EU) XX/ 20 XX establishing the European Union Single Window Environment for Customs and amending Regulation (EU) No 952/2013 COM/2020/673 final] ; (u) “National single window environments for customs” means the national single window environments for customs as defined in point 9 of Article 2 of [ Regulation (EU) XX/ 20 XX of the European Parliament and of the Council ] . Article 3 Prohibition of products made with forced labour Economic operators shall not place or make available on the Union market p roducts that are made with forced labour, nor shall they export such products. Chapter II Investigations and decisions of competent authorities Article 4 Preliminary phase of investigations 1. Competent authorities shall follow a risk-based approach in assessing the likelihood that economic operators violated Article 3. That assessment shall be based on all relevant information available to them, including the following information : (a) submissions made by natural or legal persons or any association not having legal personality pursuant to Article 10; (b) the risk indicators and other information pursuant to Article 23, points (b) and (c); (c) the database referred to in Article 11; (d) information and decisions encoded in the information and communication system referred to in Article 22 (1) , including any past cases of compliance or non-compliance of an economic operator with Article 3; (e) information requested by the competent authority from other relevant authorities, where necessary, on whether the economic operators under assessment are subject to and carry out due diligence in relation to forced labour in accordance with applicable Union legislation or Member States legislation setting out due diligence and transparency requirements with respect to forced labour . 2. In their assessment of the likelihood that economic operators violated Article 3 , competent authorities shall focus on the economic operators involved in the steps of the value chain as close as possible to where the risk of forced labour is likely to occur and take into account the size and economic resources of the economic operators, the quantity of products concerned, as well as the scale of suspected forced labour. 3. Before initiating an investigation in accordance with Article 5(1) , the competent authority shall request from the economic operators under assessment information on actions taken to identify, prevent, mitigate or bring to an end risks of forced labour in their operations and value chains with respect to the products under assessment, including on the basis of any of the following : (a) applicable Union legislation or Member States legislation setting out due diligence and transparency requirements with respect to forced labour; (b) the guidelines issued by the Commission pursuant to Article 23, point (a); (c) due diligence guidelines or recommendations of the UN, ILO, OECD or other relevant international organisation s ; (d) any other due diligence in relation to forced labour. 4. Economic operators shall respond to the request of the competent authority referred to in paragraph 3 within 15 working days from the day they received such request. Economic opera tors may provide to competent authorities any other information they may deem useful for the purposes of this Article. 5. Within 30 working days from the date of receipt of the information submitted by economic operators pursuant to paragraph 4, t he competent authorit ies shall conclude the preliminary phase of their investigation as to whether there is a substantiated concern of violation of Article 3 on the basis of the assessment referred to in paragraph 1 and the information submitted by economic operators pursuant to paragraph 4 . 6. The competent authority shall duly take into account where the economic operator demonstrates that it carries out due diligence on the basis of identified forced labour impact in its supply chain, adopts and carries out measures suitable and effective for bring ing to an end forced labour in a short period of time. 7. Competent authorities shall not initiate an investigation pursuant to Article 5 , and shall inform the economic operators under assessment accordingly, where , on the basis of the assessment referred to in paragraph 1 and the information submitted by economic operators pursuant to paragraph 4, the competent authorities consider that there is no substantiated concern of a violation of Article 3, for instance due to , but not limited to , the applicable legislation, guidelines, recommendations or any other due diligence in relation to forced labour referred to in paragraph 3 being applied in a way that mitigates, prevents and brings to an end the risk of forced labour. Article 5 Investigations 1. C ompetent authorit ies that, pursuant to Article 4(5) , determine that there is a substantiated concern of a violation of Article 3, shall deci de to initiate an investigation on the products and economic operators concerned. 2. C ompetent authorit ies that initiate an investigation pursuant to paragraph 1 shall inform the economic operators subject to the investigation, within 3 working days from the date of the decision to initiate such investigation about the following : (a) the initiation of the investigation and the possible consequences thereo f; (b) the products subject to the investigation; (c) the reasons for the initiation of the investigation , unless it would jeopardise the outcome of the investigation ; (d) the possibility for the economic operator s to submit any other document or information to the competent authority, and the date by which such information has to be submitted. 3. Where requested to do so by competent authorit ies , economic operators under investigation shall submit to th ose competent authorit ies any information that is relevant and necessary for the investigation , including information identifying the products under investigation , the manufacturer or producer of those products and the product suppliers. In requesting such information, competent authorities shall to the extent possible : (a) prioritise the economic operators under investigation involved in the steps of the value chain as close as possible to where the likely risk of forced labour occurs and (b) take into account the size and economic resources of the economic operators, the quantity of products concerned, as well as the scale of suspected forced labour. 4. Economic operators shall submit the information within 15 working days from the request referred to in paragraph 3 or make a justified request for an extension of that time limit. 5. When decidin g on the time limit s referred to in this Article , competent authorit ies shall consider the size and economic resources of the economic operators concerned . 6. C ompetent authorities may carry out all necessary checks and inspections including investigations in third countries, provided that the economic operators concerned give their consent and that the government of the Member State or third country in which the inspections are to take place has been officially no tified and raises no objection. Article 6 Decisions of competent authorities 1. C ompetent authorit ies shall assess all information and evidence gathered pursuant to Articles 4 and 5 and, on that basis, establish whether Article 3 has been violated, within a reasonable period of time from the date they initiated the investigation pursuant to Article 5(1). 2. Notwithstanding paragraph 1, competent authorities may establish that Article 3 has been violated on the basis of any other facts available where it was not possible to gather information and evidence pursuant to Article 5(3) or (6). 3. Where competent authorities cannot establish that Article 3 has been violated, they shall take a decision to close the investigation and inform the economic operator thereof. 4. Where competent authorit ies establish that Article 3 has been violated, they shall without delay adopt a decision containing : (a) a prohibiti on to place or mak e the products concerned available on the Union market and to export them ; (b) a n order for the economic operator s that have been subject to the investigation to withdraw from the Union market the relevant products that have already been placed or made available on the market; (c) a n order for the economic operators that have been subject to the investigation to dispose of the respective products i n accordance with national law consistent with Union law . 5. Where an economic operator has failed to comply with the decisio n referred to in paragraph 4, the competent authorit ies shall ensure all of the following : (a) that it is prohibited to place or mak e available the products concerned on the market ; (b) that the products already placed or made available on the market are withdrawn from the Union market ; (c) that any product remaining with the economic operator concerned is disposed of i n accordance with national law consistent with Union law at the expense of the economic operator . 6. Where economic operator s provide evidence to the competent authorit ies that they ha ve complied with the decision referred to in paragraph 4, and that they ha ve eliminated forced labour from their operations or supply chai n with respect to the products concern ed, the competent authorities shall withdraw their decision for the future and inf orm the economic operator s . Article 7 Content of the decision 1. The decision referred to in Article 6(4) shall contain all of the following : (a) the findings of the investigation and the information underpinning the findings; (b) a reasonable time limit for the economic operators to comply with the order, which shall not be less than 30 working days and no longer tha n necessary to withdraw the respective products . When setting such a time limit, the competent authority shall take into account the economic operator’s size and economic resources; (c) all relevant information and in particular the details allowing the identification of the product, to which the decision applies , including details about the manufacturer or producer and the product suppliers; (d) where available and applicable , information required under customs legislation as defined in Article 5(2) of Regulation (EU) No 952/2013 . 2. The Commission shall adopt implementing acts further specifying the details of the information to be included in the decisions . Those details shall as a minimum include details of information to be made available to customs authorities in accordance with Article 16 (3) . Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure pursuant to Article 2 9 . Article 8 Review of decisions 1. Competent authorities shall provide economic operators affected by a decision adopted pursuant to Article 6(4 ) the possibility of requesting a review of that decision within 1 5 working days from the date of receipt of that decision. In case of perishable goods, animals and plants , that time limit shall be 5 working days. The request for review shall contain information which demonstrate s that the products are placed or made available on the market or to be exported in compliance with Article 3. 2. A request for a review of a decision adopted pursuant Article 6(4) shall contain new information that was not brought to the attention of the competent authority during the investigation. The request for a review shall delay the enforcement of the decision adopted pursuant to Article 6(4 ) until the competent authority decides on the request for the review. 3. A competent authority shall take a decision on the request for review within 15 working days from the date of receipt of the request. In case of perishable goods, animals and plants that time limit shall be 5 working days. 4. Where a competent authority considers that after taking into account the new information provided by the economic operator in accordance with paragraph 1 it cann ot establish that the products have been placed or made available on the market or are being exported in violation of Article 3, it shall withdraw its decision adopted pursuant to Article 6(4). 5. Economic operators that have been affected by a decision of a competent authority pursuant to this Regulation shall have access to a court to review the procedural and substantive legality of the decision. 6. Paragraph 5 shall be without prejudice to any provision of national law which requires that administrative review procedures be exhausted prior to recourse to judicial proceedings. 7. Decisions adopted by competent authorities pursuant to Article 6 and to this Article are without prejudice to any decisions of a judicial nature taken by national courts or tribunals of the Member States with respect to the same economic operators or products. Article 9 Information obligations of the competent authorities 1. The competent authority shall without delay inform the Commission and the competent authorities of other Member States using the information and communication system referred to in Article 22 (1) about the following: (a) any decision not to initiate an investigation following a preliminary phase of investigation, referred to in Article 4( 7 ); (b) any decision to initiate an investigation referred to in Article 5(1); (c) any decision to prohibit placing and making available of the products on the market and their export, as well as to order the withdrawal of the products already placed or made available on the market and their disposal referred to in Article 6(4); (d) any decision to close the investigation referred to in Article 6(3); (e) any withdrawal of the decision referred to in Article 6(6); (f) any request of an economic operator for a review referred to in Article 8(1); (g) any result of the review referred to in Article 8(4). 2. The Commission shall make available the decisions , and the withdrawal s referred to in the paragraph 1 , points (c), (d) , (e) and ( g ) on a dedicated website. Article 10 Submission of information regarding violations of Article 3 1. Submissions of information by any natural or legal person or any association not having legal personality, to competent authorities on alleged violations of Article 3 shall contain information on the economic operators or products concerned and provide the reasons substantiating the allegation. 2. The competent authority shall, as soon as possible, inform the person or association referred to in paragraph 1 of the outcome of the assessment of their submission. 3. Directive (EU) 2019/1937 of the European Parliament and of the Council shall apply to the reporting of all breaches of this Regulation and the protection of persons reporting such breaches. Article 11 Database of forced labour risk areas or products 1. The Commission shall call upon external expertise to provide an indicative, non-exhaustive, verifiable and regularly updated database of forced labour risks in specific geographic areas or with respect to specific products including with regard to forced labour imposed by state authorities . The database shall be based on the guidelines referred to in Article 23 , points (a), (b) and (c), and relevant external sources of information from, amongst others , international organisations and third country authorities. 2. The Commission shall ensure that the database is made publicly available by the external expertise at the latest 24 months after the entry into force of this Regulation . 3. Economic operators placing or making available on the Union market or exporting products which are not mentioned in the database referred to in paragraph 1 of this Article, or which come from areas that are not mentioned in that database, shall also be required to comply with Article 3. Article 12 Competent authorities 1. Member States shall designate one or more competent authorities responsible for carrying out the obligations set out in this Regulation. Designated Member State competent authorities shall be responsible for ensuring the effective and uniform implementation of this Regulation throughout the Union. 2. Where Member States have designated more than one competent authority, they shall clearly demarcate the respective duties and establish communication and coordination mechanisms that enable those authorities to collaborate closely and exercise their duties effectively. 3. No later than three months after the date of entry into force of this Regulation, Member States shall, through the information and communication system referred to in Article 22 (1), provide the Commission and the other Member States with the following information : (a) the names, addresses and contact details of the designated competent authority or authorities ; (b) the areas of competence of the designated competent authority or authorities. Member States shall regularly update th e information set out in points (a) and (b) of the first sub-paragraph of th is paragraph . 4. The Commission shall make the list of the designated competent authorities publicly available on its website and shall regularly update that list, based on the updates received from Member States. 5. Member States shall ensure that the designated competent authorities exercise their powers impartially, transparently and with due respect for obligations of professional secrecy. Member States shall ensure that their competent authorities have the necessary powers and resources to carry out the investigations, including sufficient budgetary and other resources and coordinate closely with the national labour inspections and judicial and law enforcement authorities, including those responsible for the fight against trafficking in human beings . 6. Member States shall confer on their competent authorities the power to impose penalties in accordance with Article 30. Article 13 Administrative cooperation and communication among competent authorities 1. The Commission shall ensure efficient cooperation among the competent authorities of the Member States through facilitating and coordinating the exchange and collection of information and best practices with regard to the application of this Regulation. 2. Competent authorities shall actively participate in the Network referred to in Article 24. Article 14 Recognition of decisions 1. Decisions taken by a competent authority in one Member State shall be recognised and enforced by competent authorities in the other Member States in so far as they relate to products with the same identification and from the same supply chain for which forced labour has been found. 2. A competent authority that has received, through the information and communication system referred to in Article 22 (1), a request from a competent authority of another Member State for information to verify any evidence provided by an economic operator shall provide that information within 15 working days from the date of receipt of the request. 3. Where two or more competent authorities initiate investigations concerning the same products or economic operators, the lead authority shall be the one which first informed the Commission and the competent authorities of other Member States of the decision to initiate an investigation in accordance with Article 9(1), point (b). 4. Before initiating an investigation in accordance with Article 5, a competent authority shall verify in the information and communicat ion system referred to in Article 22 (1) whether there is a lead authority referred to in paragraph 3 investigating the same product and economic operator. 5. Where there is a lead authority as referred to in paragraph 3, c ompetent authorities shall share all the evidence and information they may have with th at lead authority to facilitate the investigation and shall not start a separate investigation. 6. The lead authority shall carry out the investigation and adopt a decision in accordance with Article 6 on the basis of the assessment of all evidence before it. Chapter III Products entering or leaving the Union market Article 15 Controls 1. Products entering or leaving the Union market shall be subject to the controls and measures laid down in this Chapter. 2. The application of this Chapter is without prejudice to other Union legislation governing the release for free circulation or export of products, in particular Articles 46, 47, 134 and 267 of Regulation (EU) No 952/2013 . 3. The competent authority shall without delay , where no request for a review has been introduced within the time limits referred in Article 8(1) or the decision is definitive in case of a request for a review as referred to in Article 8(3), communicate to the customs authorities of Member States: (a) any decision to prohibit the placing or making available of the products on the Union market and their export, as well as to order the withdrawal of the products already placed or made available on the Union market and their disposal referred to in Article 6(4); (b) any decision following the review referred to in Article 8(3). 4. Customs authorities shall rely on the decisions communicated pursuant to paragraph 3 to identify products that may not comply with the prohibition laid down in Article 3. For that purpose, they shall carry out controls on products entering or leaving the Union market in accordance with Articles 46 and 47 of Regulation (EU) No 952/2013 . 5. The competent authority shall without delay communicate to the customs authorities of Member States a withdrawal of the decision referred to in Article 6(6) . Article 16 Information to be made available to customs authorities 1. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 27 to supplement this Regulation by identifying the products or product groups for which the information referred to in paragraph 2 shall be provided to customs authorities , amongst others, on the basis of the database referred to in Article 11 or f information and decisions encoded in the information and communication system referred to in Article 22 (1) . 2. Customs authorities shall be provided with information identifying the product, information about the manufacturer or the producer and information about the product suppliers as regards products entering or leaving the Union market that have been identified by the Commission pursuant to paragraph 1 , unless the provision of such information is already required pursuant to customs legislation referred to in Article 5(2) of Regulation (EU) No 952/2013 . 3. The Commission may adopt implementing acts further specifying the details of the information to be made available to customs authorities pursuant to paragraph 1. 4. The implementing acts referred to in paragraph 3 shall be adopted in accordance with the examination procedure pursuant to Article 2 9 . 5. Where a specific product has been identified in a decision referred to in Article 6(4), in order for the customs authorities to be able to act immediately, the procedure provided for in Article 28 shall apply to delegated acts adopted pursuant to this Article. Article 17 Suspension Where customs authorities identify a product entering or leaving the Union market that may , in accordance with a decision received pursuant to Article 15( 3 ), be in violation of Article 3, they shall suspend the release for free circulation or the export of that product. Customs authorities shall immediately notify the relevant competent authorities of the suspension and transmit all relevant information to enable them to establish whether the product is covered by a decision communicated pursuant to Article 15( 3 ) . Article 18 Release for free circulation or export 1. Where the release for free circulation or the export of a product has been suspended in accordance with Article 17, the product shall be released for free circulation or exported where all the other requirements and formalities relating to such a release or export have been fulfilled and where either of the following conditions is satisfied: (a) within 4 working days of the suspension, if the competent authorities have not requested the customs authorities to maintain the suspension . In case of perishable products, animals and plants that time limit shall be 2 working days ; (b) the competent authorities informed the customs authorities of their approval for release for free circulation or export pursuant to this Regulation. 2. The release for free circulation or export shall not be deemed proof of compliance with Union law and, in pa rticular, with this Regulation. Article 19 Refusal to release for free circulation or export 1. Where the competent authorities conclude that a product that has been notified to them in accordance with Article 17 is a product made with forced labour pursuant to a decision referred to in Article 6 (4) , they shall require customs authorities not to release it for free circulation n or to allow its export. 2. Competent authorities shall immediately enter that information in the information and communication system referred to in Article 22(1) and notify the customs authorities accordingly. Upon such notification, customs authorities shall not allow the release for free circulation or export of that product and shall also include the following notice in the customs data-processing system and, where possible, on the commercial invoice accompanying the product and on any other relevant accompanying document: ‘Product made with forced labour - release for free circulation/export not authorised - Regulation (EU) XX/ 20XX’ [ OP to indicate reference of this Regulation ]. Article 20 Measures on products refused for release for free circulation or export Where the release for free circulation or export of a product has been refused in accordance with Article 19, customs authorities shall take the necessary measures to ensure that the product concerned is disposed of i n accordance with national law consistent with Union law . Articles 197 and 198 of Regulation (EU) No 952/2013 shall apply accordingly. Article 21 Exchange of information and cooperation 1. To enable a risk-based approach for products entering or leaving the Union market and to ensure that controls are effective and performed in accordance with the requirements of this Regulation, competent authorities and customs authorities shall cooperate closely and exchange risk - related information. 2. Cooperation among authorities and exchange of risk information necessary for the fulfilment of their respective functions under this Regulation, including through electronic means, shall take place between the following authorities : (a) customs authorities in accordance with Article 46(5) of Regulation (EU) No 952/2013; (b) competent authorities and customs authorities in accordance with Article 47(2) of Regulation (EU) No 952/2013. Chapter IV Information systems, guidelines and coordinated enforcement Article 22 Information and communication systems 1. For the purposes of Chapters II and III, competent authorities shall use the information and communication system referred to in Article 34 of Regulation (EU) 2019/1020. The Commission, competent authorities and customs authorities shall have access to that system for the purposes of this Regulation . 2. The decisions communicated pursuant to Article 15(3) shall be entered in the relevant customs risk management environment. 3. The Commission shall develop an interconnection to enable the automated communication of decisions referred to in Article 15(3) from the information and communication system referred to in paragraph 1 to the environment referred to in paragraph 4 . That interconnection shall start operating no later than two years from the date of the adoption of the implementing act referred to in paragraph 7 , point (b) , in respect of that interconnection. 4. Requests and notifications exchanged between competent authorities and customs aut horities pursuant to Articles 17 to 20 of this Regulation as well as the ensuing messages shall take place by means of the information and communication system referred to in paragraph 1. 5. The Commission shall interconnect the national single window environments for customs with the information and communication system referred to in paragraph 1 to enable the exchange of requests and notifications between customs and competent authori ties pursuant to Articles 17 to 20 of this Regulation. That interconnection shall be provided through [ EU CSW-CERTEX pursuant to Regulation XX/20XX ] within four years from the date of adoption of the implementing act referred to in paragraph 7 (c) . T he exchanges referred to in paragraph 4 shall take place through that interconnection as soon as it is operational . 6. The Commission may extract from the surveillance system referred to in Article 56(1) of Commission Implementing Regulation (EU) 2015/2447 information on products entering or leaving the Union market related to the implementation of this Regulation and transmit it to the information and communication system referred to in paragraph 1. 7. The Commission is empowered to adopt implementing acts in accordance with the examination procedure pursuant to Article 2 9 to specify the procedural rules and the details of the implementation arrangements for this Article, including: (a) the functionalities, data elements and data processing, as well as the rules on the processing of personal data, confidentiality and controllership, of the information and communication system referred to in paragraph s 1 and 4; (b) the functionalities, data elements and data processing, as well as the rules on the processing of personal data, confidentiality and controllership for the interconnection referred to in paragraph 3; (c) the data to be transmitted between the information and communication system referred to in paragraph 1 and the national single window environments for customs for the purposes of paragraph 5; (d) the data to be transmitted, as well as the rules on its confidentiality and controllership, in accordance with paragraph 6. Article 23 Guidelines T he Commission shall issue guidelines no later than 18 months after the entry into force of this Regulation, which shall include the following: (a) guidance on due diligence in relation to forced labour, which shall take into account applicable Union legislation setting out due diligence requirements with respect to forced labour, guidelines and recommendations from international organisations, as well as the size and economic resources of economic operators; (b) information on risk indicators of forced labour, which shall be based on independent and verifiable information, including reports from international organisations, in particular the International Labour Organi z ation, civil society, business organisations, and experience from implementing Union legislation setting out due diligence requirements with respect to forced labour; (c) a list of publicly available information sources of relevance for the implementation of this Regulation; (d) further information to facilitate the competent authorities ’ implementation of this Regulation; (e) guidance for the practical implementation of Article 16 and, where appropriate, any other provision laid down in Chapter III of this Regulation. Article 24 Union Network Against Forced Labour Product s 1. A Union Network Against Forced Labour Product s (‘the Network’) is established. The Network shall serve as a platform for structured coordination and cooperation between the competent authorities of the Member States and the Commission, and to streamline the practices of enforcement of this Regulation within the Union, thereby making enforcement more effective and coherent. 2. The Network shall be composed of representatives from each Member State s’ competent authority, representatives from the Commission and, where appropriate, experts from the customs authorities. 3. The Network shall have the following tasks: (a) facilitate the identification of common priorities for enforcement activities, to exchange information , expertise and best practices; (b) conduct joint investigations; (c) facilitate capacity building activities and contribute to uniform risk-based approaches and administrative practices for the implementation of this Regulation in the Member States; (d) contribute to the development of guidance to ensure the effective and uniform application of this Regulation ; (e) promote and facilitate collaboration to explore possibilities for using new technologies for the enforcement of this Regulation and the traceability of products; (f) to promote the cooperation and exchange of expertise and best practices between competent authorities and customs authorities; 4. The Commission shall support and encourage cooperation between enforcement authorities through the Network and participate in the meetings of the Network. 5. The Network shall establish its rules of procedure. CHAPTER V Final provisions Article 25 Confidentiality 1. The competent authorities shall only use information received pursuant to this Regulation for the purpose of applying this Regulation. 2. Where requested, the Commission, Member States and competent authorities shall treat the identity of those who provide information, or the information provided , as confidential. A request for confidentiality shall be accompanied by a non-confidential summary of the information supplied or by a statement of the reasons why the information cannot be summarised in a non-confidential manner. 3. Paragraph 2 shall not preclude the Commission from disclosing general information in a summary form, provided such general information does not contain any information which allows the identification of the provider of the information. Such disclosure of general information in a summary form shall take into account the legitimate interest of the parties concerned in preventing the disclosure of confidential information. Article 26 International Cooperation 1. In order to facilitate effective implementation and enforcement of this Regulation, the Commission may as appropriate cooperate, engage and exchange information with, amongst others , authorities of third countries, international organisations, civil society rep resentatives and business organisations. I nternational cooperation with authorities of third countries shall take place in a structured way as part of the existing dialogue structures with third countries or, if necessary, specific ones that will be created on an ad hoc basis. 2. For the purposes of paragraph 1 , cooperation with, amongst others , international organisations, civil society r epresentatives , business organisations and competent authorities of third countries may result in the Union developing accompanying measures to support the efforts of companies and partner countries efforts and locally available capaci ties in tackling forced labour. Article 27 Delegated Act s and Exercise of the D elegation 1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article. 2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 16(1) shall be conferred on the Commission for an indeterminate period of time from date of entry force of this Regulation. 3. The delegation of power referred to in Article 16(1) may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force. 4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement on Better Law-Making of 13 April 2016 . 5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the European Parliament and to the Council. 6. A delegated act adopted pursuant to Article 16(1) shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or the Council within a period of two months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the Europea n Parliament or of the Council. Article 28 Urgency procedure 1. Delegated acts adopted under this Article shall enter into force without delay and shall apply as long as no objection is expressed in accordance with paragraph 2. The notification of a delegated act to the European Parliament and to the Council shall state the reasons for the use of the urgency procedure. 2. Either the European Parliament or the Council may object to a delegated act in accordance with the procedure referred to in Article 27 (6). In such a case, the Commission shall repeal the act immediately following the notification of the decision to object by the European Parliament or by the Council. Article 2 9 Committee procedure 1. The Commission shall be assisted by a committee. That committee shall be a committee within the meaning of Article 3(2) of Regulation (EU) No 182/2011 . 2. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply. Article 30 Penalties 1. The Member States shall lay down the rules on penalties applicable to non-compliance with a decision referred to in Article 6(4) and shall take all measures necessary to ensure that they are implemented in accordance with national law. 2. The penalties provided for shall be effective, proportionate and dissuasive. 3. The Member States shall, by [OP enter DATE = 24 months from entry into force of this Regulation ], notify those provisions to the Commission, where they have not previously been notified, and shall notify it, without delay, of any subsequent amendment affecting them. Article 31 Entry into force and date of application This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal of the European Union . This Regulation shall apply from [ OP enter DATE = 24 months from its entry into force ] . This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative 1.2. Policy area(s) concerned 1.3. The proposal/initiative relates to: 1.4. Objective(s) 1.4.1. General objective(s) 1.4.2. Specific objective(s) 1.4.3. Expected result(s) and impact 1.4.4. Indicators of performance 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long-term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative 1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g., coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past 1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment 1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative 1.7. Management mode(s) planned 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules 2.2. Management and control system(s) 2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected 3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations 3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations 3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations 3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework 3.2.5. Third-party contributions 3.3. Estimated impact on revenue LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council prohibiting products made with forced labour on the Union market 1.2. Policy area(s) concerned Internal Market for goods and services [Common commercial policy] 1.3. The proposal/initiative relates to:  a new action  a new action following a pilot project/preparatory action  the extension of an existing action  a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action 1.4. Objective(s) 1.4.1. General objective(s) The international community has committed to eradicating forced labour by 2030 (United Nations Sustainable Development Goal 8.7). However, its use remains widespread. The International Labour Organisation (ILO) has estimated the global number of people in forced labour at 27.6 million. The objective of this Regulation is to effectively prohibit the placing and making available on the Union market and the export from the Union of products made by forced labour, including forced child labour. The prohibition covers both domestic, imported and exported products. Building on international standards and complementing existing horizontal and sectoral EU initiatives, in particular the due diligence and transparency obligations, the Regulation combines a prohibition with a robust, risk-based enforcement framework. 1.4.2. Specific objective(s) Specific objective No: 1. Eradicating forced labour in the EU and contribute to reducing the recourse to forced labour in the world. 2. Putting in place and supporting competent authorities within the Member States to address the forced labour issues. 1.4.3. Expected result(s) and impact Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted. The Proposal is expected to create a frameswork for identifying products made with forced labour made available in the EU and prohibiting them thereafter. This will consititute a major disincentive to use forced labour to produce, extract, harvest or manufacture products and make them availble in the EU. It will also level the playing field and remove unfair competition based on lower prices due to the use of forced labour. As the economic operators will have to address the issues of forced labour in their supply chain in order to confidently market these products in the EU, the number of forced labour victims will decrease. Furthermore, the proposed act will also include measures to address state –promoted forced labour. With the tools to be put in place for this proposal, the economic operators will have further guidance and information on how to avoid forced labour in their supply chain, and consumers will be informed of the products for which forced labour was used. 1.4.4. Indicators of performance Specify the indicators for monitoring progress and achievements. Number of preliminary phase investigations and invetsigations carried out; Number of products identified containing forced labour. Volume of products withdrawn form the market or not allowed for free circulation at the border. 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative The proposed regulation shall enter into force on the day following the publication in the Official Journal of the European Union and will be applicable [24] months after that date. In preparation for the application of this Regulation, the Commission will have to prepare guidelines for the competent authorities and the economic operators, within [18] months from the entering into force (Article 23). The Commission will aslo provide a database of forced labour risks areas and products, calling on external expertise (Article 11). The Commission will be empowered to adopt implementing acts to define the procedural rules and the details of the implementation arrangements for the information and communictaion systems (Article 22) and to further specify the details of the information to be included in the decisions of the competent authorities (Article 7). 1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g., coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. Reasons for action at European level (ex-ante) The extent of forced labour in the world and the importance of the Union market for the producers using forced labour are compelling reasons to act at EU level to stop stop the placing and making available on the union market of such products with aim to contribute to the eradication of this phenomenon. Action at the Member States’ legislation alone in the area is not likely to be sufficient and efficient to attain the objectives of the proposal. European legislation and enforcement co-ordination is necessary for the following reasons: -The functioning of Union market will require common provisions in this area. - The enforcement effort must be uniform across the Union. If enforcement is less stringent in some parts of the EU, weak areas are created which may threaten the public interest and create unfair trading conditions. - Risks related to forced labour in companies’ value chains often have cross-border effects, reaching into several Union Member States and/or third countries. This highlights the need for an EU-wide approach, with legal certainty and a level-playing field for companies operating across the internal market and beyond. Expected generated Union added value (ex-post) By prohibiting products made iwith forced labour from being made available on the Union market, the Union will contribute significantly to the eradication of forced labour all over the world. This will also benefit the victims of forced labour as the economic operators will address forced labour by taking the appropriate measures of paying compensations, correcting the employment contracts, etc. in line with the international due diligenc e standards. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past The present regulation is a new action and there is no experience in the past in the EU. However, in developing it, we have learned from the experience of similar measures adopted by international organisations and partner countries, the United States of America, in particular. 1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments The proposal is a political priority of the European Commission and delivers on the commitment to promote the respect of human rights worldwide. It is complementary to other legislative proposals of the Commission such as the proposal for a Directive on Corporate Sustainability Due Diligence and the proposal for a Regulation on Corporate Sustainability Reporting. It builds on the logic of other product related legislation such as the Market Surveillance Regulation. Furthermore, the information and communication instrument necessary for the enforcement of this regulation is built on the system created for the Market Surveillance Regulation. Regarding the work of the customs authorities and the customs procedures, the systems already in place for them will be adapted to allow for the implementation of this regulation 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment As all the products being made available on the Union market fall in the scope of the Regulation and due to the newness of the activities, it will necessitate additional human resources, and administrative resources, as well as operational appropriations. The following provisions will imply annual costs for the Commission: • Guidelines and database of forced labour risk areas or products (Articles 11 and 23) • Union Forced Labour Product Network (Article 24) and Committee (Article 27) • Information and Communication System (Article 22) The proposal will be of unlimited duration. The Commission will serve as the secretariat for the Union Forced Labour Product Network, requiring constant human resources. As concerns the Information and Communication System, a new module will need to be established of the existing information and communication system referred to in Article 34 of Regulation (EU) 2019/1020, as well as adaptations of the information systems for the customs. The guidelines and the database (where external input will be provided) will also require administration from the Commission. All tasks are estimated to require more human resources in the first two years of implementation. These provisions are preliminarily estimated to require human resources as shown below in Full Time Equivalents (FTEs). The FTEs would be divided between DG GROW, DG TRADE and DG TAXUD, and involve AD as well as AST staff. First year after adoption Second year after adoption Subsequent years Guidelines and database 3 3 3 Union Forced Labour Product Network, Committee 6 3 3 Information and Communication System 4 3 2 In addition, the proposal will incur other administrative expenditures. These concern mainly costs related to the Information and Communication System, but also administrative costs related to hosting of the database, publication of guidelines, and organisation of meetings of the Network and the Committee. Such costs are estimated at 4.3 million EUR. 1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative  limited duration  in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY  Financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and from YYYY to YYYY for payment appropriations.  unlimited duration Implementation with a start-up period from 2024 to [2025], followed by full-scale operation. 1.7. Management mode(s) planned  Direct management by the Commission  by its departments, including by its staff in the Union delegations;  by the executive agencies  Shared management with the Member States  Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:  third countries or the bodies they have designated;  international organisations and their agencies (to be specified);  the EIB and the European Investment Fund;  bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation;  public law bodies;  bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they are provided with adequate financial guarantees;  bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the implementation of a public-private partnership and that are provided with adequate financial guarantees;  persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act. If more than one management mode is indicated, please provide details in the ‘Comments’ section. Comments 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules Specify frequency and conditions. The standard rules for monitoring the Commission expenditures for the implementation of this Reagulation apply. 2.2. Management and control system(s) 2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed The management mode for this initiative is direct management by the Commission and its responsibilities in implanting it will pertain to its departments. The reasons are: - the high policy content such as with the development of the guidelines ; - the information and communication systems required for the implementation of this legislation are already under the control of the Commission services. The Commission will be assisted by a committee composed of representatives of the Member States. That committee shall be a committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council. 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them Operational risks regard the information and communication systems and that it fails to effectively support the cooperation between the competent authorities and their cooperation with customs authorities. Operational risks regarding the database on how operational and informative it would be for the competent authorities. Guidance: This includes explaining how the root causes of high error rates in the previous programme(s) are being addressed now, e.g. by simplifying previously complex modalities which were prone to error and/or by intensifying the (ex-ante and/or ex-post) controls for inherently high-risk activities. 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) The costs of controls are negligible compared to the appropriations for the enforcement of the legislation. 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy. The measures implemented by the Commission will be subject to the ex-ante and ex-post controls in accordance with the Financial Regulation. Contracts and agreements financing the implementation of this Regulation will expressly entitle the Commission, including OLAF and the Court of Auditors to conduct audits, on the spot checks and inspections. 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected Existing budget lines In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation 1 03.010101 - Support expenditure for the Single Market Programme Non-diff. YES YES YES NOTEREF _Ref111708849 \h \* MERGEFORMAT 6 NO 1 03.020101 - Operation and development of the internal market of goods and services Diff. YES TBD NOTEREF _Ref111708849 \h 6 TBD NOTEREF _Ref111708849 \h 6 NO 1 03.020107 – Market Surveillance Diff. YES TBD NOTEREF _Ref111708849 \h 6 TBD NOTEREF _Ref111708849 \h \* MERGEFORMAT 6 NO 6 14.200402 - External trade relations and Aid for Trade Diff. NO NO NO NO 3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations 3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations  The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations  The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below: Heading of multiannual financial framework 1 Single Market, Innovation and Digital EUR million (to three decimal places) DG: GROW Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 Following years TOTAL □ Operational appropriations Budget line 03.020101 - Operation and development of the internal market of goods and services Commitments (1a) 0. 602 0. 612 0.425 0.375 0.000 2.014 Payments (2a) 0.301 0.607 0.519 0.400 0.187 2.014 Budget line 03.020107 – Market Surveillance Commitments (1b) 0.182 0.182 0.075 0.075 0.000 0.514 Payments (2b) 0.050 0.134 0.155 0.100 0.075 0.514 Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes Budget line 03.010101 - Support expenditure for the Single Market Programme (3) 0 0 0.062 0.062 0.000 0.124 TOTAL appropriations for DG GROW Commitments =1a+1b +3 0.784 0.794 0.562 0.512 0.000 2.652 Payments =2a+2b +3 0.351 0.741 0.736 0.562 0.150 2.652 TOTAL operational appropriations Commitments (4) 0.784 0.794 0.500 0.450 0.000 2.528 Payments (5) 0.351 0.741 0.674 0.500 0.262 2.528 TOTAL appropriations of an administrative nature financed from the envelope for specific programmes (6) 0.000 0.000 0.062 0.062 0.000 0.124 TOTAL appropriations under HEADING 1 of the multiannual financial framework Commitments =4+ 6 0.784 0.794 0.562 0.512 0.000 2.652 Payments =5+ 6 0.351 0.741 0.736 0.562 0.262 2.652 Heading of multiannual financial framework 6 Neighborhood and the World DG: TRADE Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 Following years TOTAL □ Operational appropriations Budget line - 14.200402 - External trade relations and Aid for Trade Commitments (1a) 0,750 0,300 0,300 0,300 0.000 1.650 Payments (2a) 0.200 0.600 0.300 0.300 0.250 1.650 Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes Budget line (3) TOTAL appropriations for DG TRADE Commitments =1a+1b +3 0,750 0,300 0,300 0,300 0.000 1.650 Payments =2a+2b +3 0.200 0.600 0.300 0.300 0.250 1.650 □ TOTAL operational appropriations Commitments (4) 0,750 0,300 0,300 0,300 0.000 1.650 Payments (5) 0.200 0.600 0.300 0.300 0.250 1.650 □ TOTAL appropriations of an administrative nature financed from the envelope for specific programmes (6) TOTAL appropriations under HEADING 6 of the multiannual financial framework Commitments =4+ 6 0,750 0,300 0,300 0,300 0.000 1.650 Payments =5+ 6 0.200 0.600 0.300 0.300 0.250 1.650 If more than one operational heading is affected by the proposal / initiative, repeat the section above: TOTAL operational appropriations (all operational headings) Commitments (4) 1.534 1.094 0.800 0.750 0.000 4.178 Payments (5) 0.551 1.341 0.974 0.800 0.512 4.178 TOTAL appropriations of an administrative nature financed from the envelope for specific programmes (all operational headings) (6) 0.000 0.000 0.062 0.062 0.000 0.124 TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 6 of the multiannual financial framework (Reference amount) Commitments =4+ 6 1.534 1.094 0.862 0.812 0.000 4.302 Payments =5+ 6 0.551 1.341 1.036 0.862 0.512 4.302 Heading of multiannual financial framework 7 ‘Administrative expenditure’ This section should be filled in using the 'budget data of an administrative nature' to be firstly introduced in the Annex to the Legislative Financial Statement (Annex V to the internal rules), which is uploaded to DECIDE for interservice consultation purposes. EUR million (to three decimal places) Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL DG: GROW □ Human resources 0.883 0.484 0.327 0.327 2.021 □ Other administrative expenditure TOTAL DG GROW Appropriations 0.883 0.484 0.327 0.327 2.021 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL DG: TAXUD Human resources 0.242 0.242 0.242 0.242 0.968 Other administrative expenditure TOTAL DG TAXUD Appropriations 0.242 0.242 0.242 0.242 0.968 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL DG: TRADE □ Human resources 0.484 0.399 0.399 0.399 1.681 □ Other administrative expenditure TOTAL DG TRADE Appropriations 0.484 0.399 0.399 0.399 1.681 TOTAL appropriations under HEADING 7 of the multiannual financial framework (Total commitments = Total payments) 1. 609 1.125 0.968 0.968 4.670 EUR million (to three decimal places) Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 Following years TOTAL TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 7 of the multiannual financial framework Commitments 3.143 2.219 1.830 1.780 0.000 8.972 Payments 2.160 2.466 2.004 1.830 0.512 8.972 3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places) Indicate objectives and outputs  Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) TOTAL OUTPUTS Type Average cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost Total No Total cost SPECIFIC OBJECTIVE No 1 … - Output - Output - Output Subtotal for specific objective No 1 SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ... - Output Subtotal for specific objective No 2 TOTALS 3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations  The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature  The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below: EUR million (to three decimal places) Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL HEADING 7 of the multiannual financial framework Human resources 1.609 1.125 0.968 0.968 4.670 Other administrative expenditure Subtotal HEADING 7 of the multiannual financial framework 1.609 1.125 0.968 0.968 4.670 Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework Human resources Other expenditure of an administrative nature 0.000 0.000 0.062 0.062 0.124 Subtotal outside HEADING 7 of the multiannual financial framework 0.000 0.000 0.062 0.062 0.124 TOTAL 1.609 1.125 1.030 1.030 4.794 The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. 3.2.3.1. Estimated requirements of human resources  The proposal/initiative does not require the use of human resources.  The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below: Estimate to be expressed in full time equivalent units Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) 7 5 4 4 20 01 02 03 (Delegations) 01 01 01 01 (Indirect research) 01 01 01 11 (Direct research) Other budget lines (specify) 20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’) 6 4 4 4 20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the delegations) XX 01 xx yy zz - at Headquarters - in Delegations 01 01 01 02 (AC, END, INT - Indirect research) 01 01 01 12 (AC, END, INT - Direct research) Other budget lines (specify) TOTAL 13 9 8 8 XX is the policy area or budget title concerned. The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Description of tasks to be carried out: Officials and temporary staff Officials and temporary staff will draft guidelines for the economic operators and competent authorities, set up meetings and coordinate with among the Commission services for the enforcement of the proposed regulation. They will also prepare the network meetings and ensure facilitation and cooperation between competent authorities, manage the ICSMS and website and make sure that queries of all stakeholders are answered when appropriate. External staff The External staff will provide additional assistance to Officials and temporary staff in the completion of their duties. In addition they will complete tasks that are not covered by the competencies of Officials and temporary staff, and other exceptional tasks that might arise, including specialised work. 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework The proposal/initiative:  can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the Multiannual Financial Framework (MFF). Redeployment will be considered first within the Single Market Programme.  requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation. Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned, the corresponding amounts, and the instruments proposed to be used.  requires a revision of the MFF. Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts. 3.2.5. Third-party contributions The proposal/initiative:  does not provide for co-financing by third parties  provides for the co-financing by third parties estimated below: Appropriations in EUR million (to three decimal places) Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Total Specify the co-financing body TOTAL appropriations co-financed Estimated impact on revenue  The proposal/initiative has no financial impact on revenue.  The proposal/initiative has the following financial impact:  on own resources  on other revenue please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines  EUR million (to three decimal places) Budget revenue line: Appropriations available for the current financial year Impact of the proposal/initiative Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Article …………. For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected. Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other information). Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 12.4/22-0543 - COM(2022) 453 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 03.05.2023 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 04.09.2023 00:00 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4710f8b3-17e3-480a-b81f-96d283d32a3a Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4710f8b3-17e3-480a-b81f-96d283d32a3a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.9.2022 COM(2022) 453 final 2022/0269 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul (EMPs kohaldatav tekst) ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Rahvusvaheline kogukond on seadnud sihiks kaotada sunniviisiline töö aastaks 2030 (ÜRO kestliku arengu eesmärk 8.7)1. Paraku on selle kasutamine endiselt laialt levinud. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hinnangul teeb maailmas sunniviisilist tööd 27,6 miljonit inimest2. Kooskõlas ELi aluslepingutega edendab EL kõikjal maailmas inimõiguste, sh töötaja õiguste kaitset, näiteks osana võetud kohustusest edendada inimväärset tööd. Seetõttu on ELi inimõiguste tegevuskava prioriteetide hulgas sunniviisilise töö tõkestamine ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse standardite soodustamine. Käesoleva ettepaneku eesmärk on tulemuslikult keelata sunniviisilise töö, sh laste sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete laskmine ELi turule, ELi turul kättesaadavaks tegemine ja eksport EList. Keeld hõlmab kohapeal toodetud ja imporditud tooteid. Ettepanek tugineb rahvusvahelistele standarditele ning täiendab kehtivaid horisontaalseid ja valdkondlikke ELi algatusi, eelkõige äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja kestlikkusaruandluse kohustust, ning sellega kehtestatakse keeld, mida toetab kindel ja riskipõhine jõustamisraamistik. Algatuse kuulutas esimesena välja president von der Leyen oma 15. septembri 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus3. Käesoleva ettepaneku üldised elemendid on sätestatud komisjoni 23. veebruari 2022. aasta teatises, milles käsitletakse inimväärset tööd kogu maailmas,4 ja komisjoni ettepanekus direktiivi kohta, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust5. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Nii teatises, milles käsitletakse inimväärset tööd kogu maailmas, kui ka komisjoni ettepanekus direktiivi kohta, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust, anti teada, et komisjon valmistab ette uut seadusandlikku algatust, millega keelataks põhimõtteliselt sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete laskmine ELi turule ja ELi turul kättesaadavaks tegemine. Sunniviisilise töö mõju käsitletakse kavandatud direktiivis, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust. Täpsemalt on sunniviisiline töö loetletud kavandatud direktiivi lisas ühena asjakohastes rahvusvahelistes lepingutes (näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis nr 29 sunniviisilise töö kohta, sunniviisilise töö 1 https://www.unodc.org/roseap/en/sustainable-development-goals.html. 2 2021. aasta kaasaegse orjanduse üleilmsed hinnangud, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/--- ed_norm/---ipec/documents/publication/wcms_854733.pdf. 3 Euroopa Liidu olukord 2021 | Euroopa Komisjon (europa.eu). 4 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, milles käsitletakse inimväärset tööd kogu maailmas üleilmseks õiglaseks üleminekuks ja kestlikuks taastumiseks, COM(2022) 66 final, 23.2.2022. 5 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM(2022) 71 final, 23.2.2022). ET 1 ET  konventsiooni 2014. aasta protokollis ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta) sisalduvate õiguste ja keeldude rikkumistest. Komisjoni ettepanek äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kohta käsitleb äriühingute käitumist ja hoolsuskohustuste protsesse selle kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute puhul ning selles ei ole sätestatud meetmeid, mis on konkreetselt suunatud sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete ELi turule laskmise ja ELi turul kättesaadavaks tegemise tõkestamiseks. Ettepanek keskendub äriühinguõiguses ja äriühingute üldjuhtimises sellise süsteemi loomisele, mis võimaldab tõkestada inimõiguste ja keskkonnaalaseid rikkumisi äriühingute endi ja nende tütarettevõtjate tegevuses ning nende väärtusahelates. Äriühingud peavad koos oma äripartneritega kõrvaldama rikkumised oma väärtusahelates. Suhete katkestamine on viimane võimalus, kui kahjulikku mõju ei ole võimalik leevendada. Kuigi ettepanek sisaldab karistusi hoolsuskohustuse nõuete täitmata jätmise eest, ei nõuta sellega, et liikmesriigid või äriühingud keelaksid mis tahes toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise. Euroopa Liidu põhiõiguste harta6 artikli 5 lõikega 2 keelatakse sõnaselgelt sunniviisiline töö. See keeld on kindel osa kehtivatest ELi õigusaktidest ja edasistest seadusandlikest algatustest ning seda on võetud arvesse ka rahvusvahelistes ja Euroopa algatustes. 2021. aasta juulis avaldasid komisjon ja Euroopa välisteenistus suunised,7 et aidata ELi ettevõtjatel võtta sobilikke meetmeid sunniviisilise töö ohu ärahoidmiseks oma äritegevuse käigus ja tarneahelates, lähtudes rahvusvahelistest standarditest. Sellest dokumendist sai alus sunniviisilise töö valdkonda käsitlevatele õigusaktidele. Käesolev ettepanek on kooskõlas kõnealuses suunises märgitud lähenemisviisiga, mida võetakse arvesse ettevõtjate tegevuse käsitlemisel. Sunniviisiline töö on tööalase ärakasutamise vorm, mis on karistatav direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset)8 alusel. Direktiiviga kehtestatakse samuti juriidiliste isikute vastutus ning haldus- ja kriminaalkaristused kõnealuses direktiivis osutatud ärakasutamise eest, kui see pandi toime mis tahes sellise isiku kasuks, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, või kui rikkumine oli võimalik järelevalve või kontrolli puudumise tõttu. Käesolev ettepanek täiendab kõnealust direktiivi ja ei takista pädevatel asutustel, sh õiguskaitseasutustel võtta oma pädevusvaldkonnas meetmeid, mis on seotud väidetava või kindlaks tehtud inimkaubandusalase rikkumisega sunniviisilise töö ja tööalase ärakasutamise valdkonnas. Tööandjate karistuste direktiiviga9 keelatakse seadusliku aluseta riigis viibivate ELi-väliste riikide kodanike, sealhulgas inimkaubanduse ohvrite töölevõtmine. Käesolev ettepanek täiendab ka kõnealust direktiivi. 6 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391). 7 Hoolsuskohustuse suunised ELi ettevõtjatele sunniviisilise töö ohu ärahoidmiseks kogu äritegevuse käigus ja kõigis tarneahelates. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1). 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24). ET 2 ET  Sunniviisilise töö jätkuv kasutamine näitab, et on vaja võtta täiendavaid meetmeid, sh toodete puhul, et vältida sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete turule laskmist ja turul kättesaadavaks tegemist. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega ELi aastate 2020–2024 inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas10 on märgitud ELi ja liikmesriikide prioriteedina edendada sunniviisilise töö kaotamist ja vastutustundlikku äritegevust käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamist, näiteks ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suunised hargmaiste ettevõtete ja hoolsuskohustuse kohta11. Käesolev ettepanek on kooskõlas selles tegevuskavas märgitud prioriteetidega. See täiendab samuti Euroopa Liidu lapse õiguste strateegiat,12 millega EL võtab kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 32 kohustuse tagada nulltolerants lapstööjõu kasutamise vastu ning et seda ei kasutata ELi äriühingute tarneahelates. Käesolev ettepanek ei mõjuta muude inimõigusalaste nõuete kohaldamist. See täiendab samuti ELi regulatiivset keskkonda, mis ei hõlma praegu sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete ELi turule laskmise ja ELi turul kättesaadavaks tegemise keeldu. Olemasolevate dialoogistruktuuride, näiteks kolmandate riikidega peetavate inimõigustealaste dialoogide või vajaduse korral sihtotstarbeliselt loodud konkreetsete struktuuride kaudu tehakse struktureeritud rahvusvahelist koostööd ELi-väliste riikide ametiasutustega. Kõrge esindaja tagab komisjoni asepresidendi ülesandeid täites komisjonis kooskõla välistegevuse eri valdkondadega. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitel 114 ja 207. ELi toimimise lepingu artikli 114 kohaselt peavad Euroopa Parlament ja nõukogu võtma liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Määruse eesmärk on vältida takistusi kaupade vabale liikumisele ja kõrvaldada konkurentsimoonutused siseturul, mille võivad põhjustada erinevused riiklikes õigus- ja haldusnormides, mis käsitlevad sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete liidu turule laskmist ja liidu turul kättesaadavaks tegemist. Pööratakse üha enam tähelepanu püsivale probleemile, mis seisneb sunniviisilise töö kasutamises, ja vajadusele vältida sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete kättesaadavaks tegemist. Mitu liikmesriikide parlamenti ja valitsust on teatanud vajadusest võtta vastu õigusaktid, et vältida sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete jõudmist nende turule. Seda arvesse võttes on selge oht, et liikmesriigid võivad võtta vastu riiklikke 10 https://www.eeas.europa.eu/sites/default/files/eu_action_plan_on_human_rights_and_democracy_2020- 2024.pdf 11 Sektoripõhiste suuniste loetelu leiate aadressil http://mneguidelines.oecd.org/sectors/. 12 Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi lapse õiguste strateegia“ (COM(2021) 142 final). ET 3 ET  õigusakte, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete laskmine nende territooriumile ja seal kättesaadavaks tegemine. Need õigusaktid on tõenäoliselt erinevad. Kõnealused erinevused viivad tõenäoliselt meetmetest kõrvalehoidmiseni, mis mõjutaks kaupade liikumist siseturul. Sellest tuleneb, et liikmesriikide nende õigusaktide erinevused, mis käsitlevad sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete laskmist nende turule ja seal kättesaadavaks tegemist, võivad tekitada moonutusi siseturul ja põhjendamatuid tõkkeid kaupade liikumisvabadusele. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt peab ühine kaubanduspoliitika rajanema ühtsetel põhimõtetel, näiteks ekspordipoliitika puhul. Kuna käesolev ettepanek mõjutab otseselt ja vahetult kaubandust sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete ekspordikeelu tõttu ning tõendatult sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete ELi turule laskmise keelu tõttu, peaks selle õiguslik alus olema ELi toimimise lepingu artikkel 207. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Käesoleva ettepaneku rakendamine, eelkõige uurimised ja otsused keelata sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted, kuuluvad liikmesriikide ametiasutuste pädevusalasse. Tollid tegutsevad peamiselt liikmesriikide pädevate asutuste tehtud otsuste põhjal ELi välispiiril, et teha kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted ning peatada nende jõudmine ELi turule ja ELi turult väljaviimine. Kuid selles valdkonnas kehtestatud liikmesriikide õigusaktid ei ole üksinda tõenäoliselt piisavad ega tõhusad ja ettepaneku eesmärke ei saa piisavalt saavutada ainult liikmesriikide tasandi õigusaktidega. ELi tasandi õigusaktid ja nõuete täitmise tagamise kooskõlastamine on vajalikud järgmistel põhjustel. – ELi turu toimimise tagamiseks tuleb selles valdkonnas kehtestada ühissätted. Liikmesriikide õigusaktide erinevused võivad põhjustada moonutusi siseturul ja põhjendamatuid tõkkeid kaupade vabale liikumisele. – Nõuete täitmise tagamiseks võetavad meetmed peavad olema kogu ELis ühtsed. Kui nõuete täitmise tagamine on teatavates ELi osades leebem, siis tekivad nõrgad piirkonnad, mis võib ohustada avalikku huvi ja tekitada ebaõiglasi kaubandustingimusi. – Sunniviisilise tööga seotud riskidel äriühingute väärtusahelates on sageli piiriülene mõju, mis ulatub mitme ELi liikmesriigi ja ELi-välise riigini. See toob esile vajaduse kogu ELi hõlmava lähenemisviisi järele, mille abil tagatakse õiguskindlus ja võrdsed võimalused siseturul ning sellest väljaspool tegutsevatele äriühingutele. Ettepanek on seega vajalik, et tagada kindel ja ühtne nõuete täitmine selles valdkonnas, vältida siseturu toimimise moonutusi, tagada selles kontekstis jätkuv avalike huvide kaitse ning võrdsed võimalused ELis ja sellest väljaspool asutatud äriühingutele. • Proportsionaalsus Kuna käesolev ettepanek käsitleb mis tahes liiki ja päritoluga tooteid, mis on valminud sunniviisilise töö tulemusena, kuuluvad selle kohaldamisalasse kõik neid tooteid ELi turule laskvad ja ELi turul kättesaadavaks tegevad ettevõtjad. Selleks et tagada tõhusalt nõuete täitmine, peavad pädevad asutused siiski keskenduma oma jõupingutustes valdkondadele, kus sunniviisilise töö kasutamise oht on kõige levinum ja kus mõju on tõenäoliselt kõige suurem. See tähendab, et tõenäoliselt keskendutakse ELi väärtusahela algetappides paiknevatele suurettevõtjatele (nt importijad, valmistajad, tootjad või toote tarnijad). ET 4 ET  Ettepanekus on sätestatud ühised volitused kõikidele liikmesriikide pädevatele asutustele, mis peaks aitama tugevdada nõuete täitmise tagamist. Nõuete täitmise tagamise volitused on liikmesriikidel. Teatavatel liikmesriikidel võib tekkida vajadus kohandada oma riiklikke menetlusalaseid õigusakte, et nende täitevasutused saaksid tulemuslikult kasutada oma volitusi piiriüleses kontekstis, teha koostööd ja tegeleda ELis nõuetele mittevastavate toodetega. Valitud ühtlustamise määr on vajalik, et pädevad asutused saaksid teha ladusalt koostööd ja tõendeid vahetada. Ettepanekuga parandatakse nõuete täitmise tagamise alast koostööd ja sidusust, luues asjaomaste asutuste võrgustiku, põhjustamata liikmesriikide asutustele ebaproportsionaalset või liigset koormust. Seega ei lähe ettepanek eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. • Vahendi valik Nõuete tulemuslikuks täitmiseks ja järgimiseks peab vahend olema määrus. Direktiivi abil ei oleks võimalik eesmärke saavutada, kuna pärast direktiivi ülevõtmist võivad säilida jurisdiktsioonidevahelised erinevused, mis ohustab ühtlustatud nõuete täitmise tagamist. Komisjon avaldab liikmesriikide täitevasutuste ja äriühingute toetamiseks suunised, milles on esitatud üldine ja taustteave ning nõuanded ettepaneku kohaldamise ja järgimise kohta. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Konsulteerimine sidusrühmadega Konsultatsioon hõlmas tagasisidekorje avaldamist, sihtkonsultatsiooni, muud teavitustegevust ja sihtotstarbelist tagasisidet. Konsultatsioonistrateegia eesmärk oli saada tagasisidet asjaomastelt sidusrühmadelt nii EList kui ka ELi-välistest riikidest. Peamised sidusrühmad, kellega konsulteeriti, olid järgmised:  äriühingud (sh mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad,41 edaspidi „VKEd“), neid esindavad organisatsioonid ja muud ettevõtjad tarneahelates, kus võidakse kasutada sunniviisilist tööd;  ametiühinguorganisatsioonid;  ELi liikmesriigid ja ELi-välised riigid;  rahvusvahelised organisatsioonid (eelkõige ILO ja OECD);  kodanikuühiskonna/valitsusvälised organisatsioonid. Sihtkonsultatsioon toimus 19. maist 2022 kuni 23. juunini 2022. Konsultatsiooni käigus kasutati teavet, mille esitasid asjaomased liikmesriikide ametiasutused ja sidusrühmad olemasolevate platvormide ja võrgustike kohtumistel. Kavandatud algatust tutvustati 14 kõnealusel kohtumisel, sh Euroopa Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustikus, kaubanduse peadirektoraadi kodanikuühiskonna dialoogil, komisjoni kaubanduse ja kestliku arengu eksperdirühmas ning aruteludel Euroopa sotsiaalpartnerite organisatsioonidega. Sihtkonsultatsioonil osalesid liikmesriikide esindajad ja rohkem kui 450 muud sidusrühma. Üldiselt olid kõik sidusrühmad nõus, et sunniviisiline töö on keerukas probleem ning sellega on vaja tegeleda ja see kaotada. Mõned neist olid siiski seisukohal, et ELis tuleks selleks kasutada liikmesriikide kriminaalõigusakte. Nii liikmesriikide esindajad kui ka muud ET 5 ET  sidusrühmad rõhutasid, et kavandatav ELi õigusakt peab olema kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni nõuetega ning põhinema rahvusvahelistel standarditel, näiteks ILO sunniviisilise töö määratlusel. Kõik sidusrühmad pidasid problemaatiliseks asjaomase mõjuhinnangu puudumist. Enamik sidusrühmadest rõhutas samuti, et uus õigusakt peaks olema kooskõlas ja seotud ettepanekuga direktiivi kohta, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust, aga ei tohiks selle sätteid korrata, eelkõige mõlema õigusakti rakendamise ja nõuete täitmise tagamise puhul. Mitme sidusrühma sõnul tuleks suuremat tähtsust omistada proportsionaalsusele ja nad märkisid, et tuleb vältida täiendava koormuse tekitamist äriühingutele, eelkõige VKEdele. Sidusrühmad soovisid ka suuniseid, eelkõige selleks, et neil oleks lihtsam riske kindlaks teha. Mõned sidusrühmad tõstatasid küsimuse, kuidas vältida erinevusi uue õigusakti rakendamisel eri liikmesriikides. Ettepaneku tagasisidekorje avaldati13 parema õigusloome portaalis (tuntud nime all „Avaldage arvamust!“), et sidusrühmad saaksid esitada märkusi meetmete võtmise vajaduse ja kavandatud algatuse kohta ning teavet täiendavate küsimuste kohta, mida tuleks selle poliitikavaldkonna väljatöötamisel arvesse võtta. Sihtrühm koosnes ekspertidest ja huvitatud isikute esindajatest, näiteks ettevõtjate ühendused, importijad, valmistajad, tarbijad, valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud, jaemüüjad ja riiklikud esindajad, sealhulgas asjaomaste normide täitmise tagamise eest vastutavad riiklikud ametiasutused. Üldsus sai esitada tagasisidekorje jaoks märkusi ja teavet 23. maist 2022 kuni 20. juunini 2022. Kokku laekus 107 vastust, millest 76 sisaldas lisateavet või seisukohavõttu. Tagasisidekorjele vastasid peamiselt ettevõtjate ühendused (33 %), valitsusväliste organisatsioonide esindajad (31 %) ning äriühingud/äriorganisatsioonid (15 %), millele järgnesid ametiühingud, kodanikud, avaliku sektori asutused ning haridus- ja teadusasutused. Tagasisidet esitasid sidusrühmad 22 riigist viiest maailmajaost. Suurim osa vastustest laekus Belgias (33 – see hõlmab ka neid, kes andsid tagasisidet Belgia esinduse kaudu), Saksamaal (19) ja Ameerika Ühendriikides (12) asuvatelt sidusrühmadelt. Õigusakti kohaldamisala puhul tekitas kõige rohkem küsimusi see, kas kohaldamisala peaks piirduma iga konkreetse saadetise eraldi käsitlemisega või võimaldama põhjalikumalt kontrollida konkreetseid tooteid, tööstussektoreid, tootmisobjekte, piirkondi ja riike. Sidusrühmad olid üldiselt nõus ILO sunniviisilise töö määratluse kasutamisega, nagu see on kehtestatud 1930. aasta sunniviisilise töö konventsioonis (nr 29) ning ILO 11 sunniviisilise töö näitaja14 kasutamisega. Sidusrühmad osutasid samuti sageli OECD suunistele hargmaistele ettevõtetele, OECD hoolsuskohustuse suunistele vastutustundliku ettevõtluse kohta ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele. Nad märkisid sageli, et nad juba järgivad kõnealuseid suuniseid, ning palusid, et ettepanek oleks nendega kooskõlas. 13 Selliste toodete või saaduste tulemuslik keelustamine, mille tootmisel, kaevandamisel või korjamisel on kasutatud sunniviisilist tööd (europa.eu) 14 https://www.ilo.org/global/topics/forced-labour/publications/WCMS_203832/lang--en/index.htm ET 6 ET  Oldi eriarvamusel selle asjus, milliseid tõendeid oleks vaja, et ametiasutused saaksid saadetise sissetoomise kohas kinni pidada. Kodanikuühiskonna sidusrühmad väljendasid soovi ümberlükatava eelduse jaoks sunniviisilise töö märkimisväärse esinemissagedusega konkreetsete toodete, tööstussektorite, tootmisobjektide, piirkondade ja riikide puhul. Riiklikel ametiasutustel tuleks samuti lubada algatada uurimisi juhul, kui neil on põhjust mõistlikult kahelda, et tooted sisaldavad väärtusahelas sunniviisilise töö tulemusena valminud elemente. Lisaks sellele tuleks võtta kasutusele kaebuste esitamise mehhanism, et kodanikuühiskond ja ametiühingud saaksid esitada uurimise jaoks kaebusi. Erasektor eelistaks riigist ja tootest sõltumatut lähenemisviisi, mille puhul uurimised algatataks mõistliku kahtluse alusel. Samuti esitati erinevat tagasisidet tõendamiskoormise kohta, nimelt kas importija peaks tõendama, et tema imporditud toodete valmistamisel ei ole kasutatud sunniviisilist tööd, või kas toll peaks tõendama, et uuritud saadetise tootmisprotsessis on kasutatud sunniviisilist tööd. Enamik sidusrühmadest oli igal juhul nõus, et prognoositavuse ja ühtsuse tagamiseks tuleks kehtestada konkreetsed protsessid ja uurimisnõuded. Nõuete täitmise tagamise puhul oli enamik sidusrühmadest nõus, et kõigile liikmesriikidele tuleks kehtestada samad nõuded ning et tuleks vältida killustatuse ohtu. Seetõttu on vaja esitada riiklikele täitevasutustele selged suunised ja tagada neile ressursid, mida neil on vaja kavandatud määruse tulemuslikuks järelevalveks ja täitmise tagamiseks (sh väljaõppeks ja riiklikele ametiasutustele piisavate töötajate tagamiseks), ning ELil peab olema koordineeriv roll. Erasektorist vastajad märkisid sageli kooskõla kehtivate ELi ja riiklike õigusaktidega, et äriühingud ei peaks sama tööd mitu korda tegema ja et vältida bürokraatiat. Muud vastanud käsitlevad seda algatust pigem muude õigusnormide lünkade kõrvaldamisena, näiteks et katta VKEde väljaarvamine kavandatud äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kohaldamisalast. VKEde asjus oldi samuti eri seisukohtadel. Kodanikuühiskonna esindajad rõhutasid, et VKEsid ei tohiks kohaldamisalast välja arvata ja nõudeid ei tohiks nende jaoks kohandada, nagu seda tehti kavandatud äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi puhul. Kuna enamik ELi äriühingutest on VKEd, on väga oluline nad täielikult kaasata, et õigusaktil oleks sisuline mõju. Teisest küljest pooldas märkimisväärne osa ettevõtjate ühenduste või äriühingute/äriorganisatsioonide esindajatest VKEde erikohtlemist, kas esitades neile üksikasjalikud suunised, kohandades nende jaoks sätteid või arvates nad isegi õigusakti kohaldamisalast välja. Selle toetuseks esitatud peamine argument oli, et väiksematel äriühingutel on vähem ressursse põhjalikuks hoolsuskohustuse täitmiseks ja vähem turujõudu, et mõjutada tarnijaid võtma täiendavaid meetmeid või andma juurdepääsu oma tootmisobjektidele või võimaldama oma töötajatega kontakteeruda. Uues ettepanekus tuleks sätestada, et tooteid, mille puhul on tehtud kindlaks, et need on valminud sunniviisilise töö tulemusena, ei keelata ainult ELi turul, vaid neid ei ole samuti võimalik suunata ümber riikidesse, kus ei ole keeldu kehtestatud või millel puudub uurimise või nõuete täitmise tagamise võimekus. Seega on määrava tähtsusega suurendada koostööd ametiasutustega ELi-välistes riikides, et keelata nende toodete laskmine ELi ühtsele turule, mille laskmine kõnealuste riikide turule on keelatud, ja vastupidi. Saadud tagasisides rõhutati ka andmebaasist saadavat lisaväärtust. Sidusrühmad soovitasid, et avaliku sektori ametiasutused võiksid koostada registri karistuse saanud ja keelatud üksustest ning toodetest. See aitaks äriühinguid, eelkõige VKEsid, kuna nad saaksid vältida problemaatilisi tarnijaid. Mitu sidusrühma palus samuti, et toll avaldaks läbipaistvuse ET 7 ET  kaalutlusel oma andmed. Kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad nõudsid, et importijaid tuleks kohustada kaardistama kõik oma tarnijad ja esitama nende kohta andmeid. Mitu sidusrühma tutvustasid äriühingu- või sektoripõhiseid algatusi, mille nad on võtnud kasutusele, et tõkestada sunniviisilise töö kasutamist oma väärtusahelates, ning enda saavutatud tulemusi. • Mõjuhinnang Lahendatav probleem – sunniviisiline töö – on otseses vastuolus inimväärikuse austamise ning inimõiguste universaalsuse ja jagamatuse põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 5 lõikes 2 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 4. Sellest lähtuvalt on vaja võtta sunniviisilise töö kõrvaldamiseks meetmeid viivitamata ja seega ei ole võimalik koostada mõjuhinnangut. Käesoleva ettepaneku koostamisel on siiski kasutatud tõendeid, mis on kogutud muude algatuste (nt ettepanek direktiivi kohta, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust, ja kestlike toodete algatus) mõjuhinnangute käigus. Seetõttu ja võttes arvesse algatuse kiireloomulisust, tehti erand komisjoni parema õigusloome suuniste alusel. Analüüs ja tõendid esitatakse talituste töödokumendis, kui käesoleva ettepaneku avaldamisest on möödunud kolm kuud. Kulude seisukohast kaasnevad ettepanekuga peamiselt nõuete täitmise tagamise kulud avaliku sektori ametiasutustele ning nõuete täitmise kulud ettevõtjatele. Piiratud kulud tekivad ka komisjonile. Nõuete täitmise kulud on kulud, mis tekivad äriühingutele, et tagada, et nad ei lase ELi turule ja ei tee ELi turul kättesaadavaks sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteid. Nende kulud olenevad sellest, kas nende suhtes juba kohaldatakse hoolsuskohustuse sätteid (näiteks kavandatud äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv) või kas nad on juba täitnud hoolsuskohustust vabatahtlikult. Ettepanekut rakendama hakkavate liikmesriikide kulud olenevad riiklikul tasandil olemasolevast haldusstruktuurist (s.o kas on juba olemas sarnaseid ülesandeid täitvad asutused või mitte), juba asjakohaste küsimuste kohta kehtestatud riiklikest õigusaktidest ning tollisüsteemide ajakohastamise vajadusest. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Hõlmatud peaksid olema kõik ettevõtjad, kes teevad ELi turul tooteid kättesaadavaks või ekspordivad tooteid ELi turult. See on vajalik, et tulemuslikult keelata sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete ELi turul kättesaadavaks tegemine. VKEdel võivad olla piiratud ressursid ja eksperditeadmised toimivate hoolsuskohustuse süsteemide rakendamiseks. Toodete turult kõrvaldamine võib samuti põhjustada VKEdele suuremat koormust võrreldes suurte äriühingutega. Seega on vaja teha VKEde jaoks mitu kohandust. Üks teoreetiline viis VKEde erivajaduste ja piirangutega kohandamiseks võiks seega olla arvata sellised äriühingud käesoleva ettepaneku kohaldamisalast välja. See ei ole siiski toimiv variant, kuna ettepanek peab keskenduma toodetele, mille puhul kahtlustatakse, et need on valminud sunniviisilise töö tulemusena, olenemata asjaomase ettevõtja suurusest. Ei ole võimalik eelnevalt välistada, et mõned ET 8 ET  üksused, kelle poole ametiasutused sunniviisilise tööga seotud uurimist alustades pöörduvad, on VKEd. VKEde ettepaneku kohaldamisalast väljaarvamine mõjutaks seega ettepaneku tulemuslikkust ja tekitaks ebakindlust. Samuti on oluline võtta arvesse, et kuna VKEd on tavaliselt väärtusahelate osa, siis mõjutavad nendes tarneahelates suuri äriühinguid mõjutavad poliitikameetmed ka VKEsid, kellel peavad olema kasutusel hoolsuskohustuse menetlused, et saada rahastamist, ning kes peavad täitma hoolsuskohustust täitvate suuremate ostjate/tarnijate nõudmisi. Nagu komisjon märkis Euroopa VKEsid käsitleva 2021.– 2022. aasta aruande42 soovitustes, võib olla kohasem, kui õigusaktides kaalutaks lihtsustatud vabatahtlikke vahendeid ja leevendavaid meetmeid, mis võimaldaksid VKEdel näidata kestlikkuskohustuste täitmist. Komisjon hindas, milliseid eeliseid annaks toodete kogusele ja/või väärtusele künnise kehtestamine, alla mille ei algataks ametiasutused käesoleva ettepaneku alusel sunniviisilise tööga seotud uurimist. Kuna VKEd teevad suurema tõenäosusega turul kättesaadavaks väiksemas koguses tooteid, võib sellise vähese tähtsusega koguse klausli kehtestamine põhimõtteliselt olla viis, kuidas võtta arvesse nende olukorda ja vabastada nad suures osas uurimistest. Vähese tähtsusega koguse künnise kehtestamine moonutaks siiski võrdseid võimalusi siseturul ja tekitaks kõrvalehoidmise võimaluse. See ei tagaks samuti, et VKEd jäävad alati käesoleva ettepaneku kohaldamisalast välja, kuna olenevalt sektorist võivad väiksemad ettevõtjad kindlasti teha turul kättesaadavaks märkimisväärses koguses tooteid. Seega tuleks VKEdele selge erandi tegemise või vähese tähtsusega koguse künnise kehtestamise asemel võtta nende olukorda arvesse meetme kujundamisel, sh kehtestades riskipõhise nõuete täitmise tagamise ja toetusvahendid. See hõlmab näiteks järgmist. Meetme kujundamine: pädevad asutused võtavad teabe esitamise tähtaegade kohta otsuste tegemisel arvesse asjaomase ettevõtja suurust ja ressursse, olles kursis, et väiksematel äriühingutel ei ole väärtusahelast ülevaate saamiseks ja selle kaardistamiseks nii palju ressursse kui suurtel äriühingutel. Riskipõhine nõuete täitmise tagamine: pädevad asutused peaksid keskenduma nõuete täitmise tagamisel sellele, mis avaldab tõenäoliselt kõige suuremat mõju, nimelt ettevõtjatele, kes osalevad väärtusahela nendes etappides, mis on sunniviisilise töö tõenäolise kasutamise etapile võimalikult lähedal. Nad peaksid samuti võtma arvesse ettevõtjate suurust ja majandusressursse, asjasse puutuvate toodete kogust ning kahtlustatava sunniviisilise töö kasutamise ulatust. Toetusvahendid: kuna kogemused on näidanud, et VKEd saavad kasu sellistest toetusvahenditest nagu suunised ja vormid, mis tekitavad väiksemaid kulusid, väljastab komisjon suunised, milles võetakse arvesse ettevõtjate suurust ja majandusressursse. 4. MÕJU EELARVELE Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning personali- ja haldusressurssidele. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Komisjon jälgib aktiivselt kavandatud määruse rakendamist ja tagab, et kavandatud määrus saavutab oma eesmärgid. Järelevalve keskendub eelkõige sellele, kuidas tulemuslikult vältida sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete ELi turul kättesaadavaks tegemist ja EList ET 9 ET  eksportimist ning kuidas tagada pädevate asutuste tulemuslik koostöö. Selle käigus võetakse samuti arvesse mõju ettevõtlusele ja eelkõige VKEdele. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus I peatükk sisaldab üldsätteid: reguleerimisese (artikkel 1), mõisted (artikkel 2) ja sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeld, nimelt keeld teha neid ELi turul kättesaadavaks ja neid eksportida (artikkel 3). II peatükk käsitleb pädevate asutuste uurimisi ja otsuseid. Liikmesriigid peavad määrama ühe pädeva asutuse või mitu pädevat asutust, kes vastutab või vastutavad käesolevast ettepanekust tulenevate kohustuste täitmise eest (artikkel 12). Uurimise esialgses etapis peavad pädevad asutused järgima riskipõhist lähenemisviisi ja eelkõige hindama eespool märgitud keelu rikkumise ohtu (artikkel 4). Kui pädev asutus teeb kindlaks, et on selle keelu rikkumise põhjendatud kahtlus, siis peab ta uurima asjasse puutuvaid tooteid ja ettevõtjaid (artikkel 5). Peatükis käsitletakse samuti pädevate asutuste otsuseid (artikkel 6), nende sisu (artikkel 7), läbivaatamist (artikkel 8) ja tunnustamist (artikkel 14). Pädevad asutused peavad teavitama komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi (artikkel 9) ning neil on halduskoostöö tegemise ja vastastikuse suhtluse kohustus (artikkel 13). Peatükk sisaldab samuti sätteid, mis käsitlevad väidetavate rikkumiste kohta teabe esitamist (artikkel 10) ning sunniviisilise töö ohuga piirkondade ja toodete andmebaasi (artikkel 11). III peatükk sisaldab sätteid ELi turule tulevate või sellelt väljaviidavate toodete kohta. Tuleb kehtestada tollikontrolli käsitlevad erisätted, kuna määrus (EL) 2019/1020 ei ole sel juhul otstarbekohane ja toll ei saa tegutseda esimese kaitseliinina, nagu see tegutseb tavaliselt määruse (EL) 2019/1020 alusel. Seetõttu tuginevad tollid pädevate asutuste otsustele. Lisaks sellele peab tollidele olema kättesaadav konkreetne teave tootmisprotsessis osalevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning toote enda kohta, et nad saaksid tulemuslikult peatada sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete jõudmise ELi turule ja väljaviimise ELi turult kooskõlas pädevate asutuste otsustega. Seetõttu sisaldab III peatükk sätteid tollikontrolli (artikkel 15), ettevõtjate poolt tollile kättesaadavaks tehtava teabe (artikkel 16), keeldu rikkuda võivate toodete vabasse ringlusse lubamise või ekspordi peatamise (artikkel 17), rikkumise puudumise korral toodete vabasse ringlusse lubamise või ekspordi lubamise (artikkel 18), vabasse ringlusse lubamise või ekspordi keelamise (artikkel 19) ning nende toodete kõrvaldamise kohta, mille vabasse ringlusse lubamine või eksport on keelatud (artikkel 20), samuti sätteid pädevate asutuste ja tollide teabevahetuse ja koostöö kohta (artikkel 21). IV peatükk sisaldab sätteid infosüsteemide kohta (artikkel 22), suuniste kohta, mille komisjon peab väljastama, et aidata pädevatel asutustel rakendada kavandatud määrust ja ettevõtjatel seda järgida, sätteid, millega tagatakse pädevate asutuste ülesannete selgus ja tegevuse kooskõla (artikkel 23) ning sätteid pädevate asutuste ja komisjoni vahelise struktureeritud koordineerimise ja koostöö platvormina kasutatava ELi sunniviisilise töö tootevõrgustiku loomise, koosseisu ja ülesannete kohta (artikkel 24). V peatükis on esitatud lõppsätted: konfidentsiaalsuse (artikkel 25), rahvusvahelise koostöö (artikkel 26), delegeeritud õigusaktide (artikkel 27), kiirmenetluse (artikkel 28), komiteemenetluse (artikkel 29), karistuste (artikkel 30) ning kavandatud määruse jõustumise ja kohaldamise kuupäeva kohta (artikkel 31). ET 10 ET  2022/0269 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 207, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust15, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Nagu on kinnitatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) sunniviisilise töö konventsiooni nr 29 (edaspidi „ILO konventsioon nr 29“) 2014. aasta protokolli preambulis, on sunniviisiline töö inimväärikuse põhimõtte ja põhiõiguste raske rikkumine. ILO kuulutas põhiõiguste valdkonna põhimõtteks kõrvaldada kõik sunniviisilise või kohustusliku töö vormid. ILO käsitab ILO konventsiooni nr 29, konventsiooni nr 29 2014. aasta protokolli ja ILO konventsiooni nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta (edaspidi „ILO konventsioon nr 105“) ILO põhikonventsioonidena16. Sunniviisiline töö hõlmab mitmesuguseid sunniviisilise töö tavasid, mille puhul teevad tööd või osutavad teenust isikud, kes ei ole vabatahtlikult selleks soovi avaldanud17. (2) Sunniviisilise töö kasutamine on maailmas levinud. 2021. aastal tegi sunniviisilist tööd hinnanguliselt 27,6 miljonit inimest18. Haavatavatel ja tõrjutud ühiskonnarühmadel on eriti suur oht olla survestatud sunniviisilist tööd tegema. Isegi kui sunniviisilise töö tegemist ei nõua riik, on see sageli teatavate ettevõtjate heade juhtimistavade puudumise tagajärg. (3) Sunniviisilise töö kaotamine on liidu prioriteet. Inimväärikuse austamine ning inimõiguste universaalsus ja jagamatus on kindlalt ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artikliga 21. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 5 lõikes 2 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 4 on sätestatud, et kelleltki ei tohi nõuda sunniviisilist või 15 ELT C [---], [---], lk [---]. 16 https://www.ilo.org/global/standards/introduction-to-international-labour-standards/conventions-and- recommendations/lang--en/index.htm. 17 ILO sunniviisilise töö määratlus kooskõlas ILO 1920. aasta sunniviisilise töö konventsiooniga (nr 29): mis on sunniviisiline töö, kaasaegne orjandus ja inimkaubandus? (sunniviisiline töö, kaasaegne orjandus ja inimkaubandus) (ilo.org). 18 2021. aasta kaasaegse orjanduse üleilmsed hinnangud, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/--- ed_norm/---ipec/documents/publication/wcms_854733.pdf. ET 11 ET  kohustuslikku töötamist. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt tõlgendanud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 4 selliselt, et sellega nõutakse liikmesriikidelt, et nad karistaksid mis tahes isiku hoidmist Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 4 kirjeldatud olukorras ning esitaksid selle eest tulemuslikult süüdistuse19. (4) Kõik liikmesriigid on ratifitseerinud ILO põhikonventsioonid, mis käsitlevad sunniviisilist tööd ja lapstööjõudu20. Neil on seega õiguslik kohustus tõkestada sunniviisilise töö kasutamist, see kõrvaldada ja anda sellest ILO-le korrapäraselt aru. (5) Liit soovib oma poliitikameetmete ja seadusandlike algatuste abil kaotada sunniviisilise töö kasutamise. Liit edendab hoolsuskohustust kooskõlas rahvusvaheliste organisatsioonide (sh ILO, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (edaspidi „OECD“) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (edaspidi „ÜRO“)) kehtestatud rahvusvaheliste suuniste ja põhimõtetega, et tagada, et sunniviisilisel tööl ei ole kohta liidus asutatud ettevõtjate väärtusahelates. (6) Liidu kaubanduspoliitika toetab sunniviisilise töö tõkestamist nii ühe- kui ka kahepoolsetes kaubandussuhetes. Liidu kaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükid sisaldavad kohustust ratifitseerida ILO põhikonventsioonid (mille hulka kuuluvad ILO konventsioon nr 29 ja ILO konventsioon nr 105) ning neid tulemuslikult rakendada. Lisaks sellele võidakse ILO konventsiooni nr 29 ja ILO konventsiooni nr 105 raskete ja süstemaatiliste rikkumiste korral võtta tagasi liidu üldiste tariifsete soodustuste kavast tulenevad ühepoolsed kaubandussoodustused. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu inimkaubandusevastase direktiiviga (direktiiv 2011/36/EL)21 (edaspidi „inimkaubandusevastane direktiiv“) ühtlustatakse inimkaubanduse, sh sunniviisilise töö või sunniviisiliste teenuste määratlus ning kehtestatakse miinimumkaristused. Mis tahes norme, mis on kehtestatud sunniviisilise töö tulemusena liidus valminud või imporditud toodete liidu turule laskmise ja liidu turul kättesaadavaks tegemise või kõnealuste toodete ekspordi keelamiseks või nende toodete liidu turult kõrvaldamise kohustuse kehtestamiseks (edaspidi „keeld“), tuleks kohaldada piiramata kõnealuse direktiivi kohaldamist ja eelkõige õiguskaitse- ja kohtuasutuste pädevust uurida ja karistada inimkaubandusega seotud rikkumisi, sh tööalast ärakasutamist. (8) [Eelkõige on direktiivis 20XX/XX/EL, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust, sätestatud horisontaalne hoolsuskohustus tuvastada, ennetada, leevendada ja arvesse võtta kahjulikust inimõigustega seotud (sh sunniviisiline töö) ja keskkonnamõjust tulenevat tegelikku ja võimalikku kahjulikku mõju ettevõtja enda tegevuses, tema tütarettevõtjate tegevuses ja väärtusahelas kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste ja töötaja õiguste standardite ning keskkonnakonventsioonidega. Neid kohustusi kohaldatakse töötajate arvu ja netokäibe poolest teatavat künnist ületavate 19 Nt punktid 89 ja 102 kohtuasjas Siliadin vs. Prantsusmaa või punkt 105 kohtuasjas Chowdury jt vs. Kreeka. 20 https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---europe/---ro-geneva/---ilo- brussels/documents/publication/wcms_195135.pdf. 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1). ET 12 ET  suurte äriühingute suhtes ning töötajate arvu ja netokäibe poolest teatavat künnist ületavate väiksemate äriühingute suhtes suure mõjuga sektorites22.] (9) Lisaks sellele nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/821,23 et kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvad mineraalide liidu importijad peavad täitma hoolsuskohustust kooskõlas konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevate OECD hoolsuskohustuse suuniste II lisaga ja suunistes sätestatud hoolsuskohustuse soovitustega. [Määrus (EL) nr XX/20XX, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, sisaldab nõuet ettevõtjatele täita oma tarneahelates hoolsuskohustust, sh seoses töötaja õigustega24.] [Määrusega (EL) XX/20XX, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud kaupade ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist,25 nõutakse hoolsuskohustuse täitmist seoses selle kohaldamisalasse kuuluvate kaupade ja toodete seaduslikkuse ja raadamisvaba olemusega, sh inimõiguste seisukohast.] (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklitega [XX] nõutakse, et liikmesriigid tagaksid, et teatavad ettevõtjad avaldavad igal aastal muud kui finantsteavet kajastavad aruanded, milles nad teatavad oma tegevuse mõju keskkonnaküsimustele, sotsiaalsetele ja töötajatega seotud küsimustele, inimõiguste järgimisele, sh sunniviisilisele tööle, ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega seotud küsimustele26. [Lisaks sellele on direktiivis 20XX/XX/EL äriühingute kestlikkusaruandluse kohta esitatud sellega hõlmatud äriühingutele üksikasjalikud aruandlusnõuded, mis käsitlevad inimõiguste austamist, sh üleilmsetes tarneahelates. Teave, mida ettevõtjad inimõiguste kohta avaldavad, peaks vajaduse korral sisaldama teavet sunniviisilise töö kohta nende väärtusahelates27.] (11) 2021. aasta juulis avaldasid komisjon ja Euroopa välisteenistus suunised, et aidata liidu ettevõtjatel võtta sobilikke meetmeid oma äritegevuse käigus ja tarneahelates sunniviisilise töö ohu ärahoidmiseks28. (12) Nagu on kinnitatud komisjoni teatises, milles käsitletakse inimväärset tööd kogu maailmas,29 on (piiramata kehtivate poliitikameetmete ja kehtiva õigusraamistiku kohaldamist) vaja võtta täiendavaid meetmeid, et kõrvaldada liidu turult sunniviisilise 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 20XX/XX/EL, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT XX, XX.XX.20XX, lk XX). 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus (ELT L 130, 19.5.2017, lk 1).. 24 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) nr 20XX/XX (ELT L XX, XX.XX.20XX, lk XX). 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud kaupade ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr XXX/20XX (ELT L XX, XX.XX.20XX, lk XX). 26 Direktiiv 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (ELT) 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 20XX/XX/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja määrust (EL) nr 537/2014 seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L XX, XX.XX.20XX, lk XX) 28 Hoolsuskohustuse suunised ELi ettevõtjatele sunniviisilise töö ohu ärahoidmiseks kogu äritegevuse käigus ja kõigis tarneahelates. 29 Komisjoni 23. märtsi 2022. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, milles käsitletakse inimväärset tööd kogu maailmas üleilmseks õiglaseks üleminekuks ja kestlikuks taastumiseks (COM(2022) 66 final). ET 13 ET  töö tulemusena valminud tooted ning panustada seeläbi veelgi enam sunniviisilise töö tõkestamisse kogu maailmas. (13) Euroopa Parlament on mõistnud oma resolutsioonides kindlalt hukka sunniviisilise töö ja kutsunud üles keelustama sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted30. Seega peaks üldsuse jaoks olema moraalselt murettekitav, et sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteid saab teha liidu turul kättesaadavaks või eksportida kolmandatesse riikidesse, ilma et oleks tulemuslikku mehhanismi nende toodete keelustamiseks või turult kõrvaldamiseks. (14) Selleks et viia lõpule liidu õigus- ja poliitikaraamistik sunniviisilise töö valdkonnas, tuleks keelata sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete liidu turule laskmine ja liidu turul kättesaadavaks tegemine ning sunniviisilise töö tulemusena liidus valminud toodete või imporditud toodete eksport ja tagada, et need tooted kõrvaldatakse liidu turult. (15) Praegu puuduvad liidu õigusaktid, mis annaksid liikmesriikide ametiasutustele volituse pidada otseselt kinni või konfiskeerida tooteid lähtuvalt teadmisest, et need valmistati täielikult või osaliselt sunniviisilise töö tulemusena, või nõuda nende toodete kõrvaldamist. (16) Keelu tulemuslikkuse tagamiseks tuleks seda kohaldada toodete suhtes, mille ükskõik millises tootmise, valmistamise, korjamise või kaevandamise etapis, sh toodetega seotud töö või töötlemise käigus, on kasutatud sunniviisilist tööd. Keeldu tuleks kohaldada mis tahes liiki kõigi toodete, sh nende komponentide suhtes olenemata sektorist, päritolust, sellest, kas need on toodetud liidus või imporditud, lastud liidu turule või tehtud liidu turul kättesaadavaks või eksporditud. (17) Keeld peaks aitama kaasa sunniviisilise töö kaotamiseks tehtavatele üleilmsetele jõupingutustele. Sunniviisilise töö määratlus peaks seega olema kooskõlas ILO konventsioonis nr 29 esitatud määratlusega. Riigiasutuste rakendatav sunniviisilise töö määratlus peaks olema kooskõlas ILO konventsiooniga nr 105, millega keelatakse konkreetselt sunniviisilise töö kasutamine karistusena poliitiliste seisukohtade väljendamise eest, majandusarengu eesmärgil, töödistsipliini vahendina, karistusena streikidel osalemise eest või rassilise, usulise või muu diskrimineerimise meetodina31. (18) Mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (edaspidi „VKEd“) võivad olla piiratud ressursid ja võime tagada, et toodete puhul, mida nad liidu turule lasevad või liidu turul kättesaadavaks teevad, ei ole kasutatud sunniviisilist tööd. Komisjon peaks seega avaldama sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse suunised, milles tuleks võtta arvesse ettevõtjate suurust ja majandusressursse. Lisaks sellele peaks komisjon avaldama suunised sunniviisilise töö riskinäitajate ja üldsusele kättesaadava teabe kohta, et aidata VKEdel ja muudel ettevõtjatel täita keelu nõudeid. (19) Liikmesriikide pädevad asutused peaksid tegema turu järelevalvet, et teha kindlaks keelu rikkumised. Liikmesriigid peaksid pädevate asutuste määramisel tagama, et neil asutustel on piisavalt ressursse ja nende töötajatel on vajalik pädevus ja vajalikud 30 Vt järgmisi resolutsioone: RESOLUTSIOONI ETTEPANEK uue kaubandusalase õigusakti kohta, mis käsitleb sunniviisilise töö abil valminud toodete keelustamist (europa.eu), vastuvõetud tekstid „Sunniviisiline töö ja uiguuride olukord Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas“, neljapäev, 17. detsember 2020 (europa.eu), vastuvõetud tekstid „Sunniviisiline töö Linglongi tehases ja keskkonnateemalised meeleavaldused Serbias“, neljapäev, 16. detsember 2021 (europa.eu). 31 Mis on sunniviisiline töö, kaasaegne orjandus ja inimkaubandus? (sunniviisiline töö, kaasaegne orjandus ja inimkaubandus) (ilo.org) ning selles osutatud ILO konventsioonid nr 29 ja nr 105. ET 14 ET  teadmised, eelkõige inimõiguste, väärtusahela haldamise ja hoolsuskohustuse protsesside valdkonnas. Pädevad asutused peaksid kooskõlastama oma tegevust riiklike tööinspektsioonide, kohtu- ja õiguskaitseasutustega, sh asutustega, mis vastutavad inimkaubanduse tõkestamise eest, et mitte ohustada nende asutuste uurimisi. (20) Keelu tulemuslikkuse suurendamiseks peaksid pädevad asutused andma ettevõtjatele mõistlikus koguses aega sunniviisilise töö ohu kindlaks tegemiseks, leevendamiseks, tõkestamiseks ja kõrvaldamiseks. (21) Keelu võimalike rikkumiste kindlakstegemisel peaksid pädevad asutused kasutama riskipõhist lähenemisviisi ja kogu neile kättesaadavat teavet. Pädevad asutused peaksid algatama uurimise juhul, kui nad teevad kogu kättesaadavat teavet hinnates kindlaks, et on põhjust kahtlustada keelu rikkumist. (22) Enne uurimise alustamist peaksid pädevad asutused küsima hinnatavatelt ettevõtjatelt teavet meetmete kohta, mille nad on hinnatava toote puhul oma tegevuse käigus ja väärtusahelates võtnud sunniviisilise töö ohu leevendamiseks, vältimiseks või kõrvaldamiseks. Selle sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse täitmine peaks aitama ettevõtjatel vähendada ohtu, et nende tegevuse ja väärtusahelate raames kasutatakse sunniviisilist tööd. Hoolsuskohustuse nõuetekohane täitmine tähendab, et sunniviisilise tööga seotud probleemid väärtusahelas on kindlaks tehtud ja kõrvaldatud kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste standarditega. Sellest tuleneb, et kui pädeva asutuse hinnangul ei ole keelu rikkumise põhjendatud kahtlust, näiteks (aga mitte ainult) tulenevalt sunniviisilise tööga seotud kohaldatavatest õigusaktidest, suunistest, soovitustest või mis tahes muust sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustusest, mida kohaldatakse viisil, mis leevendab või tõkestab sunniviisilise töö ohtu või kõrvaldab selle, siis uurimist ei algatata. (23) Selleks et tagada käesoleva õigusakti ja muude asjakohaste õigusaktide alusel määratud pädevate asutuste koostöö ning nende tegevuse ja otsuste järjepidevus, peaksid käesoleva määruse alusel määratud pädevad asutused küsima vajaduse korral muudelt asjaomastelt asutustelt teavet selle kohta, kas hinnatava ettevõtja suhtes kohaldatakse sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustust ja kas ta täidab seda kooskõlas kohaldatavate liidu või liikmesriikide õigusaktidega, milles on sätestatud sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse ja läbipaistvuse nõuded. (24) Uurimise esialgse hindamise etapis peaksid pädevad asutused keskenduma ettevõtjatele, kes osalevad väärtusahela etappides, mille puhul esineb uuritavate toodete puhul suurem sunniviisilise töö oht, võttes samuti arvesse nende suurust ja majandusressursse, asjasse puutuvate toodete kogust ning kahtlustatava sunniviisilise töö kasutamise ulatust. (25) Uurimise ajal teavet küsides peaksid pädevad asutused võimaluste piires ja uurimise tulemuslikuks läbiviimiseks omistama suuremat tähtsust uuritavatele ettevõtjatele, kes osalevad väärtusahela etapis, mis on võimalikult lähedal sunniviisilise töö tõenäolise ohuga etapile, ning võtma arvesse ettevõtjate suurust ja majandusressursse, asjasse puutuvate toodete kogust ning kahtlustatava sunniviisilise töö kasutamise ulatust. (26) Pädevate asutuste ülesanne on teha kindlaks, et mõnes toote tootmise, valmistamise, korjamise või kaevandamise etapis, sh toodetega seotud töö või töötlemise käigus, on kasutatud sunniviisilist tööd, lähtudes uurimise käigus, sh selle esialgses etapis kogutud kogu teabest ja kõigist tõenditest. Ettevõtjatele nõuetekohase menetluse ET 15 ET  õiguse tagamiseks peaks neil olema võimalus esitada kogu uurimise vältel pädevale asutusele enda kaitseks teavet. (27) Pädevad asutused, kes teevad kindlaks, et ettevõtjad on keeldu rikkunud, peaksid viivitamata keelama kõnealuste toodete laskmise liidu turule, liidu turul kättesaadavaks tegemise ja ekspordi liidust ning nõudma, et uuritud ettevõtjad kõrvaldaksid asjasse puutuvad tooted liidu turult, kui need on juba seal kättesaadavaks tehtud, ja laseksid need hävitada, muuta kasutuskõlbmatuks või kõrvaldaksid need muul viisil kooskõlas liidu õigusele (sh jäätmekäitlust käsitlevad liidu õigusaktid) vastavate riiklike õigusaktidega. (28) Selles otsuses peaksid pädevad asutused märkima uurimise tulemused ja teabe, millel tulemused põhinevad, määrama mõistliku aja, mille jooksul ettevõtjad peaksid otsust täitma, ning esitama teabe, mis võimaldab teha kindlaks toote, mille suhtes otsust kohaldatakse. Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu rakendusakte, mis on vajalikud, et määrata kindlaks kõnealustes otsustes sisalduva teabe üksikasjad. (29) Kui pädevad asutused määravad kindlaks mõistliku aja otsuse täitmiseks, siis peaksid nad võtma arvesse asjaomaste ettevõtjate suurust ja majandusressursse. (30) Kui ettevõtjad ei täida pädevate asutuste otsust kindlaks määratud aja jooksul, siis peaksid pädevad asutused tagama, et keelatakse asjasse puutuvate toodete liidu turule laskmine, liidu turul kättesaadavaks tegemine ja liidust eksportimine, et need kõrvaldatakse liidu turult ning et asjaomaste ettevõtjate valdusesse jäänud kõnealused tooted hävitatakse, muudetakse kasutuskõlbmatuks või kõrvaldatakse muu viisil kooskõlas liidu õigusele (sh jäätmekäitlust käsitlevad liidu õigusaktid) vastavate riiklike õigusaktidega ettevõtjate kulul. (31) Ettevõtjatel peaks olema võimalik taotleda pädevate asutuste otsuste läbivaatamist, kui nad on esitanud uut teavet, mille kohaselt ei ole võimalik järeldada, et asjasse puutuvad tooted on valminud sunniviisilise töö tulemusena. Pädevad asutused peaksid oma otsuse tagasi võtma, kui nad teevad kõnealuse uue teabe alusel kindlaks, et ei ole võimalik tõendada, et tooted on valminud sunniviisilise töö tulemusena. (32) Mis tahes füüsilisel või juriidilisel isikul või juriidilise isiku staatuseta ühendusel tuleks lubada esitada pädevatele asutustele teavet, kui tema hinnangul lastakse liidu turule ja tehakse liidu turul kättesaadavaks sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteid, ning saada teavet oma esitatud teabe hindamise tulemuse kohta. (33) Komisjon peaks avaldama suunised, et ettevõtjatel ja pädevatel asutustel oleks keeldu lihtsam rakendada. Need suunised peaksid hõlmama sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse suuniseid ja lisateavet pädevatele asutustele keelu rakendamiseks. Sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse suunised peaksid põhinema hoolsuskohustuse suunistel ELi ettevõtjatele sunniviisilise töö ohu ärahoidmiseks kogu äritegevuse käigus ja kõigis tarneahelates, mille komisjon ja Euroopa välisteenistus avaldasid 2021. aasta juulis. Suunised peaksid olema kooskõlas selles valdkonnas avaldatud muude komisjoni suunistega ja asjasse puutuvate rahvusvaheliste organisatsioonide suunistega. Riskinäitajate kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse aruandeid rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, eelkõige ILO-lt, ning muid sõltumatuid ja kontrollitavaid teabeallikaid. (34) Pädevate asutuste otsustest, millega tehakse kindlaks keelu rikkumine, tuleks teatada tollile, kes peaks proovima teha kindlaks asjasse puutuva toote nende toodete hulgast, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks või ekspordiks. Pädevad asutused peaksid vastutama keelu üldise täitmise tagamise eest siseturul ning liidu turule ET 16 ET  tulevate ja liidu turult väljaviidavate toodete puhul. Kuna sunniviisiline töö on osa tootmisprotsessist ja ei jäta tootele jälge ning määrus (EL) 2019/1020 hõlmab ainult valmistatud tooteid ja selle kohaldamisala piirdub vabasse ringlusse lubamisega, ei saaks toll keelu kohaldamiseks ja täitmise tagamiseks määruse (EL) 2019/1020 alusel iseseisvalt tegutseda. Iga liikmesriigi konkreetne kontrollimiskord ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/201332 ja selle tolli kontrolli- ja järelevalvevolitusi käsitlevate üldsätete kohaldamist. (35) Teave, mida ettevõtjad praegu tollile esitavad, sisaldab ainult üldist teavet toodete kohta, aga sellest on puudu teave valmistaja või tootja ja toote tarnijate kohta ning konkreetne teave toodete kohta. Selleks et toll saaks teha kindlaks liidu turule tulevad või sealt väljaviidavad tooted, mis võivad määrust rikkuda ja mis tuleks seega ELi välispiiril kinni pidada, peaksid ettevõtjad esitama tollile teabe, mis võimaldab teha kindlaks toote vastavuse pädevate asutuste otsusele. See peaks hõlmama teavet valmistaja või tootja ja toote tarnija kohta ning muud teavet toote enda kohta. Selleks tuleks anda komisjonile volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks tooted, mille kohta see teave tuleks esitada, kasutades muu hulgas käesoleva määruse alusel loodud andmebaasi ning pädevate asutuste esitatud teavet ja tehtud otsused, mis on kantud määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 sätestatud info- ja teavitussüsteemi (edaspidi „turujärelevalve info- ja teavitussüsteem“). Komisjonile tuleks anda ka volitus võtta vastu rakendusakte, mis on vajalikud, et määrata kindlaks selle teabe üksikasjad, mille ettevõtjad peavad tollile esitama. Teave peaks hõlmama toote kirjeldust, nime või kaubamärki, toote tuvastamise erinõudeid liidu õigusaktide alusel (nt liik, viide, mudel, partii või seerianumber, mis on märgitud tootele või toote pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti, ainulaadne tunnus või digitaalne tootepass) ning andmeid valmistaja või tootja ja toote tarnijate kohta, sh nende igaühe nimi, kaubanimi või registreeritud kaubamärk, kontaktandmed, kordumatu tunnuskood nende asutamise riigis ning võimaluse korral ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemi (edaspidi „EORI“) number. Liidu tolliseadustiku läbivaatamisel kaalutakse, kas lisada tollialastesse õigusaktidesse teave, mille ettevõtjad peavad tollile käesoleva määruse nõuete täitmise tagamiseks ning laiemalt tarneahela läbipaistvuse suurendamiseks esitama. (36) Kui toll teeb kindlaks, et toode võib olla hõlmatud pädeva asutuse avaldatud otsusega, millega on tehtud kindlaks keelu rikkumine, siis peaks ta peatama selle toote turule laskmise ja teatama sellest viivitamata pädevatele asutustele. Pädevad asutused peaksid tegema mõistliku aja jooksul otsuse juhtumis, millest toll on neile teatanud, kas kinnitades, et asjasse puutuv toode on otsusega hõlmatud, või lükates selle ümber. Vajaduse korral peaks pädevatel asutustel olema õigus nõuda, et toote turule laskmise peatamine jääks kehtima. Kui pädevad asutused ei ole kindlaks määratud aja jooksul otsust teinud, siis peaks toll tooted turule laskma, kui kõik muud kohaldatavad nõuded ja formaalsused on täidetud. Vabasse ringlusse lubamist või eksporti ei tohiks üldjuhul pidada tõendiks selle kohta, et toode vastab liidu õigusele, sest ringlusse lubamine ei hõlma tingimata täielikku kõnealustele nõuetele vastavuse kontrolli. (37) Kui pädevad asutused järeldavad, et toode vastab otsusele, millega tehakse kindlaks keelu rikkumine, siis peaksid nad tolli sellest viivitamata teavitama ja toll peaks toote vabasse ringlusse lubamise või ekspordi keelama. Toode tuleks hävitada, muuta kasutuskõlbmatuks või muul viisil kõrvaldada kooskõlas liidu õigusele (sh 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1). ET 17 ET  jäätmekäitlust käsitlevad liidu õigusaktid) vastavate riiklike õigusaktidega, millega välistatakse reeksport liiduväliste kaupade puhul. (38) Tingimused, mida kohaldatakse toodete suhtes nende vabasse ringlusse lubamise või ekspordi peatamise, sh vabasse ringlusse lubamisest keeldumise puhul nende ladustamise, hävitamise ja kõrvaldamise ajal, peaks kindlaks määrama toll, vajaduse korral kooskõlas määrusega (EL) nr 952/2013. Kui liidu turule tulevaid tooteid on vaja täiendavalt töödelda, siis kohaldatakse nende suhtes sobilikku tolliprotseduuri, mis võimaldab kõnealust töötlemist kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artiklitega 220, 254, 256, 257 ja 258. (39) Keelu ühetaolise täitmise saab liidu turule tulevate või sealt väljaviidavate asjaomaste toodete korral tagada üksnes süstemaatilise teabevahetuse ja koostööga pädevate asutuste, tollide ja komisjoni vahel. (40) Pädevad asutused peaksid kasutama turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi, et koguda, töödelda ja säilitada keelu täitmisega seotud küsimuste kohta struktureeritud viisil teavet. Komisjonil, pädevatel asutustel ja tollidel peaks olema sellele süsteemile juurdepääs, et täita oma vastavaid ülesandeid käesoleva määruse alusel. (41) Selleks et optimeerida liidu turule tulevate ja sealt väljaviidavate toodete kontrolliprotsessi ja vähendada sellest tulenevat koormust, on vaja lubada automaatset andmeülekannet turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi ja tolli süsteemide vahel. Lähtuvalt otstarbest tuleks eristada kolme liiki andmeülekannet. Esiteks tuleks otsused, millega määratakse kindlaks keelu rikkumine, edastada turujärelevalve info- ja teavitussüsteemist komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/244733 artiklis 36 osutatud elektroonilisse tolli riskijuhtimise süsteemi, piiramata tolli riskijuhtimise keskkonna mis tahes edasisi muutusi, et toll saaks teha kindlaks tooted, mis võivad sellele otsusele vastata. Nendeks esimesteks andmeülekanneteks tuleks kasutada tollikeskkonna kättesaadavaid liideseid. Teiseks, kui toll teeb kõnealuse toote kindlaks, siis on vaja juhtumit hallata, et muu hulgas edastada peatamise teade, pädevate asutuste järeldus ja tolli võetud meetmete tulemus. Turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi ning riiklike tollisüsteemide nende teise etapi andmeülekannete jaoks tuleks kasutada Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtset teeninduskeskkonda. Kolmandaks sisaldavad tollisüsteemid teavet liidu turule tulevate ja sealt väljaviidavate toodete kohta, mis oleks pädevatele asutustele nende ülesannete täitmiseks kasulik, aga millele neil puudub juurdepääs. Asjakohane teave tuleks seega ekstraheerida ning edastada turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi. Need kolm omavahelist ühendust peaksid olema suurel määral automatiseeritud ja kergesti kasutatavad, et piirata tollidele tekkivat lisakoormust. Komisjonile tuleks anda volitus võtta koostöös tollide ja pädevate asutustega vastu rakendusakte, mis on vajalikud, et määrata kindlaks menetlusnormid, praktilised korraldused ja andmeelemendid, mis edastatakse turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi ning tollisüsteemide vahel, ning mis tahes muud täiendavad nõuded. (42) Tulemuslikuks nõuete täitmise tagamiseks peavad ühe liikmesriigi pädeva asutuse tehtud otsuseid tunnustama ja nende täitmise tagama teiste liikmesriikide pädevad asutused, kui need käsitlevad sama tunnusega ja sama tarneahela tooteid, mille puhul on tehtud kindlaks sunniviisilise töö kasutamine. 33 Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). ET 18 ET  (43) Kui keelu otstarbel on vaja töödelda isikuandmeid, tuleks seda töötlemist teha kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega. Isikuandmete töötlemisel käesoleva keelu otstarbel tuleks kohaldada kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/67934 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/172535. (44) Selleks et tagada keelu tulemuslik täitmine on vaja luua võrgustik liikmesriikide pädevate asutuste, vajaduse korral tollide ekspertide ja komisjoni tegevuse struktureeritud koordineerimiseks ja koostööks. Võrgustiku abil tuleks samuti tõhustada pädevate asutuste tegevust liidus, mis lihtsustab liikmesriikide ühiste nõuete täitmise tagamise meetmete rakendamist, sh ühisuurimiste läbiviimist. Kõnealune halduslik tugistruktuur peaks võimaldama koondada ressursse ning säilitada liikmesriikide ja komisjoni vahelist teabevahetus- ja infosüsteemi, aidates seeläbi paremini tagada keelu täitmist. (45) Kuna sunniviisiline töö on üleilmne probleem ja võttes arvesse üleilmsete väärtusahelate omavahelist seotust, on vaja edendada sunniviisilise töö vastast rahvusvahelist koostööd, mis parandaks samuti keelu kohaldamise ja täitmise tagamise tõhusust. Komisjon peaks vajaduse korral tegema koostööd ja vahetama teavet kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et keeldu tulemuslikumalt rakendada. Olemasolevate dialoogistruktuuride, näiteks kolmandate riikidega peetavate inimõigustealaste dialoogide või vajaduse korral sihtotstarbeliselt loodud konkreetsete struktuuride kaudu tuleks teha struktureeritud rahvusvahelist koostööd ELi-väliste riikide ametiasutustega. (46) Selleks, et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201136. (47) Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid vähemolulisi osi. Eriti oluline on see, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus vajalikke konsultatsioone, muu hulgas ekspertidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (48) Selleks et tollid saaksid toote kohta kogu teabe, mis on tulemuslikuks tegutsemiseks vajalik, sh teabe, millega tehakse asjasse puutuv toode kindlaks, teabe valmistaja või tootja kohta ning teabe toote tarnijate kohta liidu turule tulevate või liidu turult väljaviidavate toodete puhul, tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290. Tollidele tuleb anda 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). ET 19 ET  võimalus hankida kiiresti teavet pädevate asutuste otsustes kindlaks määratud konkreetsete toodete kohta, et nad saaksid tulemuslikult ja kiiresti meetmeid võtta. Neil juhtudel tuleks võtta delegeeritud õigusaktid vastu kiirmenetlust kasutades. (49) Kuna käesoleva määruse eesmärki, s.o keeldu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. (50) Et võimaldada käesoleva määrusega ette nähtud meetmete viivitamatut kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I peatükk Üldsätted Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala 1. Käesoleva määrusega kehtestatakse normid, millega keelatakse ettevõtjatel lasta liidu turule ja teha liidu turul kättesaadavaks või eksportida liidu turult sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteid. 2. Käesolev määrus ei hõlma liidu turul lõppkasutajateni jõudnud toodete kõrvaldamist. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (a) „sunniviisiline töö“ – sunniviisiline või kohustuslik töö, nagu on määratletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta konventsiooni (sunniviisilise töö kohta, nr 29) artiklis 2, sh sunniviisiline lapstööjõu kasutamine; (b) „riigiasutuste rakendatav sunniviisiline töö“ – sunniviisilise töö kasutamine, nagu on kirjeldatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1957. aasta konventsiooni (sunniviisilise töö kaotamise kohta, nr 105) artiklis 1; (c) „sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustus“ – ettevõtjate tegevus, mille eesmärk on rakendada kohustuslikke nõudeid, vabatahtlikke suuniseid, soovitusi või tavasid liidu turul kättesaadavaks tehtavate või eksporditavate toodete puhul sunniviisilise töö kasutamise kindlaks tegemiseks, tõkestamiseks, leevendamiseks ja kaotamiseks; (d) „turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks ning kui toodet pakutakse müügiks internetis või muul moel kaugmüügi teel, siis käsitatakse turul kättesaadavaks tegemisena seda, kui toodet pakutakse müügiks kasutajatele liidus; ET 20 ET  (e) „turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine; (f) „toode“ – mis tahes toode, millel on rahaline väärtus ja millega saab seega teha kaubanduslikke tehinguid, olenemata sellest, kas see on kaevandatud, korjatud, toodetud või valmistatud, sh tootega töötamine või selle töötlemine tarneahela mis tahes etapis; (g) „sunniviisilise töö tulemusena valminud toode“ – toode, mille kaevandamise, korjamise, tootmise või valmistamise, sh tarneahela mis tahes etapis tootega töötamise või selle töötlemise käigus on mis tahes etapis kasutatud täielikult või osaliselt sunniviisilist tööd; (h) „ettevõtja“ – mis tahes füüsiline või juriidiline isik või isikute ühendus, kes laseb liidu turule või teeb liidu turul kättesaadavaks või ekspordib tooteid; (i) „valmistaja“ – toote valmistaja kooskõlas selle toote suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega; (j) „tootja“ – põllumajandustoodete tootja, nagu on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 38 lõikes 1, või toorainete tootja; (k) „toote tarnija“ – mis tahes füüsiline või juriidiline isik või isikute ühendus tarneahelas, kes kaevandab, korjab, toodab või valmistab toodet kas täielikult või osaliselt või osaleb tootega töötamises või toote töötlemises selle tarneahela mis tahes etapis kas valmistajana või muul viisil; (l) „importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik või isikute ühendus, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote; (m) „eksportija“ – määruse (EL) 2015/244637 artikli 1 punktis 19 määratletud eksportija; (n) „põhjendatud kahtlus“ – objektiivsest ja kontrollitavast teabest lähtuv kaalutletud põhjus, miks pädevad asutused kahtlustavad, et tooted on tõenäoliselt valminud sunniviisilise töö tulemusena; (o) „toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud toll; (p) „liidu turule tulevad tooted“ – kolmandatest riikidest pärit tooted, mis on ette nähtud liidu turule laskmiseks või liidu tolliterritooriumil isiklikuks kasutamiseks või tarbimiseks ning mille suhtes on kavas kohaldada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri; (q) „liidu turult väljaviidavad tooted“ – ekspordi tolliprotseduuri läbivad tooted; (r) „vabasse ringlusse lubamine“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 201 ettenähtud protseduur; (s) „eksport“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 269 ettenähtud protseduur; (t) „ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteem“ või „EU CSW-CERTEX“ – süsteem, mis on loodud [määruse (EL) XX/20XX (millega luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne 37 Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1). ET 21 ET  teeninduskeskkond ja muudetakse määrust (EL) nr 952/2013 (COM/2020/673 final))] artikliga 4; (u) „riiklik tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond“ – riiklik tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond, nagu on määratletud [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XX/20XX38]] artikli 2 punktis 9. Artikkel 3 Sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelamine Ettevõtjad ei tohi lasta liidu turule või teha liidu turul kättesaadavaks sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteid ega neid tooteid eksportida. II peatükk Pädevate asutuste uurimised ja otsused Artikkel 4 Uurimiste esialgne etapp 1. Pädevad asutused järgivad riskipõhist lähenemisviisi, kui nad hindavad, kas ettevõtjate võivad olla toime pannud artikli 3 rikkumise. See hinnang põhineb kogu teabel, mis on neile kättesaadav, sh järgmisel teabel: (a) teave, mille on esitanud füüsilised või juriidilised isikud või ilma juriidilise isiku staatuseta ühendused kooskõlas artikliga 10; (b) riskinäitajad ja muu teave kooskõlas artikli 23 punktidega b ja c; (c) artiklis 11 osutatud andmebaas; (d) teave ja otsused, mis on kantud artikli 22 lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemi, sh ettevõtja mis tahes varasemad juhtumid, mis on seotud artikli 3 nõuete täitmise või mittetäitmisega; (e) teave, mida pädev asutus on vajaduse korral küsinud muudelt asjaomastelt asutustelt selle kohta, kas hinnatavate ettevõtjate suhtes kohaldatakse sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustust ja kas nad täidavad seda kooskõlas kohaldatavate liidu või liikmesriikide õigusaktidega, milles on sätestatud sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse ja läbipaistvuse nõuded. 2. Kui pädevad asutused hindavad tõenäosust, et ettevõtjad on rikkunud artikli 3 nõudeid, siis keskenduvad nad ettevõtjatele, kes osalevad väärtusahela etapis, mis on võimalikult lähedal sunniviisilise töö tõenäolise ohuga etapile, ning võtavad arvesse ettevõtjate suurust ja majandusressursse, asjasse puutuvate toodete kogust ning kahtlustatava sunniviisilise töö kasutamise ulatust. 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu [---] määrus (EL) XX/20XX (ELT L [---], [---], lk [---]). ET 22 ET  3. Enne artikli 5 lõike 1 kohase uurimise alustamist küsivad pädevad asutused hinnatavatelt ettevõtjatelt teavet meetmete kohta, mille nad on hinnatava toote puhul oma tegevuse käigus ja väärtusahelates võtnud sunniviisilise töö ohu kindlaks tegemiseks, tõkestamiseks, leevendamiseks ja kõrvaldamiseks, sh ükskõik millise järgmise dokumendi põhjal: (a) kohaldatavad liidu või liikmesriikide õigusaktid, millega kehtestatakse sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse ja läbipaistvuse nõuded; (b) suunised, mille komisjon on avaldanud kooskõlas artikli 23 punktiga a; (c) ÜRO, ILO, OECD või muu asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni hoolsuskohustuse suunised või soovitused; (d) sunniviisilise tööga seotud mis tahes muu hoolsuskohustus. 4. Ettevõtjad peavad vastama pädeva asutuse taotlusele, millele on osutatud lõikes 3, 15 tööpäeva jooksul alates taotluse laekumise kuupäevast. Ettevõtjad võivad esitada pädevatele asutustele mis tahes muud teavet, mida nad peavad käesoleva artikli otstarbel vajalikuks. 5. 30 tööpäeva jooksul alates selle teabe laekumise kuupäevast, mille ettevõtjad on lõike 4 kohaselt esitanud, viivad pädevad asutused lõpule esialgse etapi uurimises, kas lõikes 1 osutatud hindamise ja lõike 4 kohaselt ettevõtjate esitatud teabe alusel esineb artikli 3 rikkumise põhjendatud kahtlus. 6. Kui ettevõtja tõendab, et ta täidab hoolsuskohustust, määrates kindlaks sunniviisilise töö mõju oma tarneahelas ning võtab ja rakendab meetmeid, mis on sobilikud ja tulemuslikud sunniviisilise töö kaotamiseks lühikese aja jooksul, siis võtab pädev asutus seda nõuetekohaselt arvesse. 7. Pädevad asutused ei algata artikli 5 kohast uurimist ja ei teavita sellest hinnatavaid ettevõtjaid, kui lõikes 1 osutatud hindamise ja lõike 4 kohaselt ettevõtjate esitatud teabe alusel on pädevad asutused seisukohal, et puudub artikli 3 rikkumise põhjendatud kahtlus, näiteks kuna kohaldatakse lõikes 3 osutatud õigusakte, suuniseid, soovitusi või mis tahes muud sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustust viisil, mis leevendab või hoiab ära sunniviisilise töö ohtu või kõrvaldab selle. Artikkel 5 Uurimised 1. Pädevad asutused, kes teevad artikli 4 lõike 5 kohaselt kindlaks, et esineb artikli 3 rikkumise põhjendatud kahtlus, teevad otsuse asjaomaste toodete ja ettevõtjate asjus uurimise algatamise kohta. 2. Pädevad asutused, kes algatavad lõike 1 kohaselt uurimise, teavitavad uurimise objektiks olevaid ettevõtjad kolme tööpäeva jooksul alates kõnealuse uurimise algatamise kohta otsuse tegemisest järgmisest: (a) uurimise algatamine ja selle võimalikud tagajärjed; (b) uuritavad tooted; (c) uurimise algatamise põhjus, v.a juhul, kui see ohustaks uurimise tulemust; (d) ettevõtjate võimalus esitada pädevale asutusele mis tahes dokumendi või teabe ja kõnealuse teabe esitamise tähtpäev. ET 23 ET  3. Kui pädevad asutused esitavad vastava taotluse, siis peavad uuritavad ettevõtjad esitama neile pädevatele asutustele mis tahes teabe, mis on uurimise jaoks asjakohane ja vajalik, sh teabe, mis võimaldab teha kindlaks uuritava toote, nende toodete valmistaja või tootja ja toote tarnija. Seda teavet küsides teevad pädevad asutused võimaluste piires järgmist: (a) omistavad suuremat tähtsust uuritavatele ettevõtjatele, kes osalevad väärtusahela etapis, mis on võimalikult lähedal sunniviisilise töö kasutamise tõenäolise ohuga etapile, ning (b) võtavad arvesse ettevõtjate suurust ja majandusressursse, asjasse puutuvate toodete kogust ning kahtlustatava sunniviisilise töö kasutamise ulatust. 4. Ettevõtjad esitavad teabe 15 tööpäeva jooksul alates lõikes 3 osutatud taotluse laekumisest või esitavad põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks. 5. Pädevad asutused võtavad käesolevas artiklis otsustatud tähtaegade kohta otsuste tegemisel arvesse asjaomaste ettevõtjate suurust ja majandusressursse. 6. Pädevad asutused võivad teha kõik vajalikud kontrollid ja inspekteerimised, sh uurimised kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad annavad selleks oma nõusoleku ning liikmesriiki või kolmandat riiki, kus uurimine toimub, on sellest ametlikult teavitatud ja ta ei ole vastuväiteid esitanud. Artikkel 6 Pädevate asutuste otsused 1. Pädevad asutused hindavad mõistliku aja jooksul alates artikli 5 lõike 1 kohaselt uurimise algatamise kuupäevast artiklite 4 ja 5 alusel kogutud kogu teavet ja kõiki tõendeid ning teevad sellest lähtuvalt kindlaks, kas artiklit 3 on rikutud. 2. Piiramata lõike 1 kohaldamist võivad pädevad asutused teha kindlaks, et artiklit 3 on rikutud, neile kättesaadava muu teabe alusel, kui artikli 5 lõike 3 või 6 alusel ei olnud võimalik teavet ja tõendeid koguda. 3. Kui pädevad asutused ei suuda teha kindlaks, et artiklit 3 on rikutud, siis teevad nad otsuse uurimise lõpetamise kohta ja teavitavad sellest ettevõtjat. 4. Kui pädevad asutused teevad kindlaks, et artiklit 3 on rikutud, siis teevad nad viivitamata otsuse, mis sisaldab järgmist: (a) keeld lasta asjaomast toodet liidu turule, teha seda liidu turul kättesaadavaks ja seda eksportida; (b) korraldus uuritud ettevõtjatele kõrvaldada juba liidu turule lastud või liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomased tooted liidu turult; (c) korraldus uuritud ettevõtjatele kõrvaldada asjaomased tooted kooskõlas liidu õigusele vastavate riiklike õigusaktidega. 5. Kui ettevõtja ei ole lõikes 4 osutatud otsust täitnud, siis tagavad pädevad asutused järgmise: (a) keelatakse asjaomaseid tooteid turule lasta või turul kättesaadavaks teha; (b) juba turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud tooted kõrvaldatakse liidu turult; ET 24 ET  (c) kõik asjaomase ettevõtja valdusesse jäänud tooted kõrvaldatakse kookõlas liidu õigusele vastavate riiklike õigusaktidega ettevõtja kulul. 6. Kui ettevõtjad esitavad pädevatele asutustele tõendeid selle kohta, et nad on täitnud lõikes 4 osutatud otsuse ning et nad on kõrvaldanud sunniviisilise töö kasutamise oma äritegevusest või tarneahealast asjaomase toote puhul, siis lõpetavad pädevad asutused oma otsuse edasise kohaldamise ja teavitavad sellest ettevõtjat. Artikkel 7 Otsuse sisu 1. Artikli 6 lõikes 4 osutatud otsus peab sisaldama järgmist: (a) uurimise tulemused ja teave, millel tulemused põhinevad; (b) mõistlik tähtaeg, mis määratakse ettevõtjale otsuse täitmiseks ning mis ei ole lühem kui 30 tööpäeva ega pikem kui on vajalik asjasse puutuvate toodete kõrvaldamiseks. Selle tähtaja määramisel peab pädev asutus võtma arvesse ettevõtja suurust ja majandusressursse; (c) kogu asjakohane teave ja eelkõige üksikandmed, mis võimaldavad teha kindlaks toote, mille suhtes otsust kohaldatakse, sh üksikandmed valmistaja või tootja ja toote tarnijate kohta; (d) kui see on kättesaadav ja kohaldatav, siis teave, mida nõutakse määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 2 määratletud tollialaste õigusaktide kohaselt. 2. Komisjon võtab vastu rakendusakte, milles täpsustatakse veelgi otsuses esitatava teabe üksikasju. Need üksikasjad peavad vähemalt hõlmama tollidele artikli 16 lõike 3 kohaselt kättesaadavaks tehtava teabe üksikasju. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 29 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 8 Otsuste läbivaatamine 1. Pädevad asutused annavad ettevõtjatele, kelle suhtes on tehtud otsus artikli 6 lõike 4 alusel, võimaluse esitada taotlus kõnealuse otsuse läbivaatamiseks 15 tööpäeva jooksul alates otsuse laekumisest. Kergriknevate kaupade, loomade ja taimede puhul on see tähtaeg viis tööpäeva. Läbivaatamistaotlus peab sisaldama teavet, mis tõendab, et tooteid lastakse turule, tehakse turul kättesaadavaks või eksporditakse kooskõlas artikliga 3. 2. Artikli 6 lõike 4 kohaselt tehtud otsuse läbivaatamise taotlus peab sisaldama uut teavet, mida ei tehtud pädevale asutusele uurimise ajal teatavaks. Kui esitatakse läbivaatamise taotlus, siis lükatakse artikli 6 lõike 4 kohaselt tehtud otsuse täitmise tagamine edasi seni, kuni pädev asutus teeb läbivaatamise taotluse kohta otsuse. 3. Pädev asutus teeb läbivaatamise taotluse kohta otsuse 15 tööpäeva jooksul alates taotluse laekumise kuupäevast. Kergriknevate kaupade, loomade ja taimede puhul on see tähtaeg viis tööpäeva. 4. Kui pädev asutus on seisukohal, et pärast uue teabe arvesse võtmist, mille ettevõtja on esitanud kooskõlas lõikega 1, ei ole võimalik kindlaks teha, et tooted on turule lastud, turul kättesaadavaks tehtud või eksporditud artikli 3 nõudeid rikkudes, siis tühistab ta artikli 6 lõike 4 kohaselt vastuvõetud otsuse. ET 25 ET  5. Ettevõtjatel, kelle kohta on pädev asutus teinud käesoleva määruse alusel otsuse, on võimalik pöörduda kohtu poole, et vaadata läbi, kas otsus vastab menetlus- ja materiaalõiguslikele normidele. 6. Lõige 5 ei piira selliste riiklike õigusnormide kohaldamist, mis nõuavad enne kohtumenetluse algatamist, et halduskorras läbivaatamise menetlus on läbitud. 7. Otsuseid, mille pädevad asutused on artikli 6 ja käesoleva artikli kohaselt teinud, kohaldatakse piiramata samade ettevõtjate või toodete kohta tehtud liikmesriikide kohtute või vahekohtute mis tahes otsuste kohaldamist. Artikkel 9 Pädevate asutuste teavitamiskohustused 1. Pädevad asutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi, kasutades artikli 22 lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemi, järgmisest: (a) mis tahes otsus mitte algatada uurimist pärast uurimise esialgset etappi, millele on osutatud artikli 4 lõikes 7; (b) mis tahes otsus algatada uurimine, millele on osutatud artikli 5 lõikes 1; (c) mis tahes otsus, millega keelatakse toodete turule laskmine, turul kättesaadavaks tegemine ja eksport ning nõutakse juba turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toodete turult kõrvaldamist ja kõrvaldamist, millele on osutatud artikli 6 lõikes 4; (d) mis tahes otsus lõpetada uurimine, millele on osutatud artikli 6 lõikes 3; (e) mis tahes otsuse tühistamine, millele on osutatud artikli 6 lõikes 6; (f) mis tahes ettevõtja taotlus otsuse läbivaatamiseks, millele on osutatud artikli 8 lõikes 1; (g) mis tahes läbivaatamise tulemus, millele on osutatud artikli 8 lõikes 4. 2. Komisjon avaldab otsused ja teabe tühistamiste kohta, millele on osutatud lõike 1 punktides c, d, e ja g, sihtotstarbelisel veebisaidil. Artikkel 10 Teabe esitamine artikli 3 rikkumiste kohta 1. Kui mis tahes füüsilised või juriidilised isikud või juriidilise isiku staatuseta ühendused esitavad pädevatele asutustele teavet artikli 3 väidetavate rikkumiste kohta, siis peab see sisaldama teavet asjaomaste ettevõtjate või toodete kohta ning süüdistuse põhjendust. 2. Pädevad asutused teavitavad lõikes 1 osutatud isikut või ühendust võimalikult kiiresti nende esitatud teabe hindamise tulemusest. ET 26 ET  3. Kõigi käesoleva määruse rikkumistest teatamise juhtude ja sellistest rikkumistest teatavate isikute kaitse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/193739. Artikkel 11 Sunniviisilise töö ohuga piirkondade või toodete andmebaas 1. Komisjon kasutab asutuseväliste ekspertide abi, et luua hinnanguline, mitteammendav, kontrollitav ja korrapäraselt ajakohastatud andmebaas, milles on esitatud teave sunniviisilise töö ohu kohta konkreetsetes geograafilistes piirkondades või konkreetsete toodete puhul, sh riigiasutuste rakendatava sunniviisilise töö kohta. Andmebaas põhineb artikli 23 punktides a, b ja c osutatud suunistel ning asjasse puutuvatel asutusevälistel teabeallikatel, muu hulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja kolmandate riikide ametiasutustelt. 2. Komisjon tagab, et asutusevälised eksperdid teevad andmebaasi üldsusele kättesaadavaks hiljemalt 24 kuu möödumisel määruse jõustumisest. 3. Ettevõtjad, kes lasevad liidu turule, teevad liidu turul kättesaadavaks või ekspordivad tooteid, mida ei ole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmebaasis nimetatud, või mis ei pärinevad piirkondadest, mida ei ole kõnealuses andmebaasis nimetatud, peavad sellest hoolimata täitma artikli 3 nõudeid. Artikkel 12 Pädevad asutused 1. Liikmesriigid määravad pädeva(d) asutuse(d), kes vastutavad käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise eest. Liikmesriikide määratud pädevad asutused vastutavad käesoleva määruse tulemusliku ja ühetaolise rakendamise tagamise eest kogu liidus. 2. Kui liikmesriigid on määratud mitu pädevat asutust, siis piiritlevad nad selgelt nende vastavad kohustused ja loovad teabevahetus- ja koordineerimismehhanismid, mis võimaldavad asutustel teha tihedat koostööd ja täita tulemuslikult oma kohustusi. 3. Hiljemalt kolme kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast esitavad liikmesriigid artikli 22 lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu komisjonile ja liikmesriikidele järgmise teabe: (a) määratud pädeva(te) austus(t)e nimed, aadressid ja kontaktandmed; (b) määratud pädeva(te) austus(t)e pädevusvaldkonnad. Liikmesriigid ajakohastavad korrapäraselt käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b märgitud teavet. 4. Komisjon teeb määratud pädevate asutuste loetelu oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda loetelu korrapäraselt liikmesriikidelt saadud ajakohase teabe alusel. 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17). ET 27 ET  5. Liikmesriigid tagavad, et määratud pädevad asutused täidavad oma volitusi erapooletult, läbipaistvalt ja austades nõuetekohaselt ametisaladuse hoidmise kohustusi. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevatel asutustel on uurimisteks vajalikud volitused ja ressursid, sh piisavad eelarvevahendid ja muud ressursid, ning et nad kooskõlastavad oma tegevust riiklike tööinspektsioonide, kohtu- ja õiguskaitseasutustega, sh asutustega, mis vastutavad inimkaubanduse tõkestamise eest. 6. Liikmesriigid annavad oma pädevatele asutustele volituse määrata karistusi kooskõlas artikliga 30. Artikkel 13 Pädevate asutuste halduskoostöö ja teabevahetus 1. Komisjon tagab liikmesriikide pädevate asutuste tõhusa koostöö, lihtsustades ja koordineerides käesoleva määruse kohaldamisega soetud teabe ja parimate tavade jagamist ning kogumist. 2. Pädevad asutused osalevad aktiivselt artiklis 24 osutatud võrgustikus. Artikkel 14 Otsuste tunnustamine 1. Ühe liikmesriigi pädeva asutuse tehtud otsuseid peavad tunnustama ja nende täitmise peavad tagama teiste liikmesriikide pädevad asutused, kui need käsitlevad sama tunnusega ja sama tarneahela tooteid, mille puhul on tehtud kindlaks sunniviisilise töö kasutamine. 2. Pädev asutus, kes on saanud artikli 22 lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse teabe esitamiseks, et kontrollida ettevõtja esitatud tõendeid, peab esitama selle teabe 15 tööpäeva jooksul alates taotluse laekumise kuupäevast. 3. Kui kaks või enam pädevat asutust alustab uurimise sama toote või ettevõtja asjus, siis on juhtiv asutus see, kes teavitas esimesena komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi otsusest algatada uurimine kooskõlas artikli 9 lõike 1 punktiga b. 4. Enne artikli 5 kohaselt uurimise alustamist kontrollib pädev asutus artikli 22 lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemist, kas sama toodet või ettevõtjat uurib lõikes 3 osutatud juhtiv asutus. 5. Kui lõikes 3 osutatud juhtiv asutus on olemas, siis jagavad pädevad asutused uurimise lihtsustamiseks selle asutusega kõiki tõendeid ja kogu teavet, mis nende käsutuses on, ja ei alusta eraldi uurimist. 6. Juhtiv asutus viib uurimise ellu ja teeb kooskõlas artikliga 6 otsuse, kasutades kõiki talle kättesaadavaid tõendeid. ET 28 ET  III peatükk Liidu turule tulevad ja liidu turult väljaviidavad tooted Artikkel 15 Kontrollimine 1. Liidu turule tulevate ja liidu turult väljaviidavate toodete suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud kontrollimist ja meetmeid. 2. Käesoleva peatüki kohaldamine ei piira muude liidu õigusaktide kohaldamist, mis reguleerivad toodete vabasse ringlusse lubamist või eksporti, eelkõige määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 46, 47, 134 ja 267 kohaldamist. 3. Kui artikli 8 lõikes 1 osutatud tähtaegade jooksul ei ole esitatud läbivaatamise taotlust või kui artikli 8 lõike 3 kohaselt on tehtud läbivaatamise taotluse kohta lõplik otsus, siis annab pädev asutus liikmesriikide tollidele viivitamata teada: (a) mis tahes otsusest, millega keelatakse toodete liidu turule laskmine, turul kättesaadavaks tegemine ja eksport ning nõutakse juba turule liidu lastud või liidu turul kättesaadavaks tehtud toodete liidu turult kõrvaldamist ja kõrvaldamist, millele on osutatud artikli 6 lõikes 4; (b) mis tahes läbivaatamise tulemusena tehtud otsusest, millele on osutatud artikli 8 lõikes 3. 4. Toll teeb lõike 3 kohaselt teada antud otsuste põhjal kindlaks tooted, mis ei pruugi vastata artiklis 3 sätestatud keelule. Sel otstarbel kontrollivad tollid liidu turule tulevaid ja sealt väljaviidavaid tooteid kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artiklitega 46 ja 47. 5. Pädevad asutused annavad liikmesriikide tollidele viivitamata teada otsuste kohaldamise lõpetamisest, nagu on osutatud artikli 6 lõikes 6. Artikkel 16 Tollidele esitatav teave 1. Komisjonil on volitus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks tooted või tooterühmad, mille kohta tuleb tollile esitada lõikes 2 osutatud teave, muu hulgas lähtuvalt artiklis 11 osutatud andmebaasist või teabest ja otsustest, mis on kantud artikli 22 lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemi. 2. Tollidele tuleb esitada teave, mis võimaldab toote kindlaks teha, teave tootja või valmistaja ning toote tarnijate kohta ning liidu turule tulevate või sealt väljaviidavate toodete kohta, mille komisjon on lõike 1 kohaselt kindlaks määranud, v.a juhul, kui kõnealuse teabe esitamist nõutakse juba määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 lõikes 2 osutatud tollialaste õigusaktide kohaselt. 3. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles täpsustatakse lõike 1 kohaselt tollidele kättesaadavaks tehtava teabe üksikasjad. 4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 29 osutatud kontrollimenetlusega. ET 29 ET  5. Kui konkreetne toode on artikli 6 lõikes 4 osutatud otsusega kindlaks määratud, siis kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 28 sätestatud menetlust, et tollid saaksid viivitamata tegutseda. Artikkel 17 Peatamine Kui tollid teevad kindlaks liidu turule tuleva või sealt väljaviidava toote, mis võib artikli 15 lõike 3 alusel tehtud otsuse kohaselt rikkuda artikli 3 nõudeid, siis peatavad nad kõnealuse toote vabasse ringlusse lubamise ja ekspordi. Tollid teavitavad peatamisest viivitamata asjaomaseid pädevaid asutusi ja edastavad kogu asjakohase teabe, et neil oleks võimalik kindlaks teha, kas toote kohta on tehtud otsus, millest on antud teada kooskõlas artikli 15 lõikega 3. Artikkel 18 Vabasse ringlusse lubamine või eksport 1. Kui toote vabasse ringlusse lubamine või eksport on artikli 17 kohaselt peatatud, siis lubatakse see toode vabasse ringlusse või seda lubatakse eksportida juhul, kui kõnealuse lubamisega seotud kõik nõuded ja formaalsused on täidetud ja kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: (a) pädevad asutused ei ole nelja tööpäeva jooksul alates peatamisest esitanud tollidele taotlust peatamise säilitamiseks. Kergriknevate kaupade, loomade ja taimede puhul on see tähtaeg kaks tööpäeva; (b) pädevad asutused on teavitanud tolle vabasse ringlusse lubamisest või ekspordi lubamisest kooskõlas käesoleva määrusega. 2. Vabasse ringlusse lubamist või eksporti ei tohi pidada tõendiks liidu õiguse ja eelkõige käesoleva määruse järgimise kohta. Artikkel 19 Vabasse ringlusse lubamisest või ekspordi lubamisest keeldumine 1. Kui pädevad asutused leiavad, et toode, millest neile on artikli 17 kohaselt teatatud, on artikli 6 lõikes 4 osutatud otsuse kohaselt sunniviisilise töö tulemusena valminud toode, siis nad nõuavad, et toll ei lubaks seda vabasse ringlusse ega lubaks selle eksporti. 2. Pädevad asutused sisestavad selle teabe viivitamata artikli 22 lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemi ning teavitavad sellest tolle. Kui tollid on kõnealuse teate saanud, siis ei luba nad seda toodet vabasse ringlusse ja ei luba selle eksporti ning lisavad tolli andmetöötlussüsteemi ja võimaluse korral tootega kaasasolevale faktuurarvele ja kõikidele muudele asjakohastele saatedokumentidele järgmise märke: „Sunniviisilise töö tulemusena valminud toode – ei lubata vabasse ringlusse / ei lubata eksporti – määrus (EL) XX/20XX“ [Väljaannete talitus, lisada käesoleva määruse viide]. ET 30 ET  Artikkel 20 Meetmed, mis võetakse toodete puhul, mida ei lubata vabasse ringlusse või mille eksporti ei lubata Kui artikli 19 kohaselt ei lubata toodet vabasse ringlusse või selle eksporti, siis võtavad tollid vajalikud meetmed, et tagada asjaomase toote kõrvaldamine kooskõlas liidu õigusele vastavate riiklike õigusaktidega. Kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikleid 197 ja 198. Artikkel 21 Teabevahetus ja koostöö 1. Selleks et liidu turule tulevate ja sealt väljaviidavate toodete puhul saaks kasutada riskipõhist lähenemisviisi ning tagada, et kontrollimine on tulemuslik ja kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, teevad pädevad asutused ja tollid tihedat koostööd ning jagavad teavet ohtude kohta. 2. Koostöö ning teabe jagamine ohtude kohta, mis on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sh elektrooniliselt, toimub järgmiste asutuste vahel: (a) tollid vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 46 lõikele 5; (b) pädevad asutused ja tollid vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikele 2. IV peatükk Infosüsteemid, suunised ja nõuete täitmise koordineeritud tagamine Artikkel 22 Info- ja teavitussüsteemid 1. Pädevad asutused kasutavad II ja III peatüki otstarbel info- ja teavitussüsteemi, millele on osutatud määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34. Komisjonil, pädevatel asutustel ja tollidel peab olema käesoleva määruse otstarbel sellele süsteemile juurdepääs. 2. Otsused, millest antakse teada artikli 15 lõike 3 kohaselt, kantakse asjasse puutuvasse tolli riskijuhtimise süsteemi. 3. Komisjon loob vajalikud omavahelised ühendused, et lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteem ning lõikes 4 osutatud süsteem saaksid vahetada automaatselt teavet artikli 15 lõikes 3 osutatud otsuste kohta. See omavaheline ühendus tuleb võtta kasutusele hiljemalt kahe aasta möödumisel kuupäevast, mil kõnealuse omavahelise ühenduse kohta võetakse vastu lõike 7 punktis b osutatud rakendusakt. 4. Pädevad asutused ja tollid peavad esitama üksteisele käesoleva määruse artiklite 17– 20 kohaselt taotlusi ja teateid ning neist tulenevaid sõnumeid lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemi abil. 5. Komisjon ühendab riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemiga, et tollid ja pädevad asutused saaksid vahetada ET 31 ET  taotlusi ja teateid kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 17–20. See ühendus luuakse [EU CSW-CERTEXi kaudu kooskõlas määrusega XX/20XX]40 nelja aasta jooksul alates kuupäevast, mil võetakse vastu lõike 7 punktis c osutatud rakendusakt. Lõikes 4 osutatud teabevahetus peab toimuma kõnealuse ühenduse kaudu niipea, kui ühendus kasutusele võetakse. 6. Komisjon võib hankida komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 56 lõikes 1 osutatud järelevalvesüsteemist teavet liitu turule tulevate või sealt väljaviidavate toodete kohta, mis on seotud käesoleva määruse rakendamisega, ning edastada selle lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemi. 7. Komisjonil on volitus võtta kooskõlas artikli 29 kohase kontrollimenetlusega vastu rakendusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli menetlusnormid ja rakendamiskorra üksikasjad, sh: (a) funktsioonid, andmeelemendid ja andmetöötlus ning isikuandmete töötlemise normid, konfidentsiaalsus ja töötlemine lõigetes 1 ja 4 osutatud info- ja teavitussüsteemi puhul; (b) funktsioonid, andmeelemendid ja andmetöötlus ning isikuandmete töötlemise normid, konfidentsiaalsus ja töötlemine lõikes 3 osutatud ühenduse puhul; (c) lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemi ning riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade vahel lõike 5 otstarbel edastatavad andmed; (d) lõike 6 kohaselt edastatavad andmed ning nende konfidentsiaalsuse ja töötlemise normid. Artikkel 23 Suunised Komisjon avaldab käesoleva määruse jõustumisest hiljemalt 18 kuu möödumisel suunised, mis sisaldavad järgmist: (a) suunised sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse kohta, milles võetakse arvesse kohaldatavaid liidu õigusakte, milles on sätestatud sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse nõuded, rahvusvaheliste organisatsioonide suuniseid ja soovitusi, ning ettevõtjate suurust ja majandusressursse; (b) teave sunniviisilise töö riskinäitajate kohta, mis põhineb sõltumatul ja kontrollitaval teabel, sh rahvusvaheliste organisatsioonide (eelkõige Rahvusvaheline Tööorganisatsioon), kodanikuühiskonna ja äriorganisatsioonide aruannetel, ning nende liidu õigusaktide rakendamisel omandatud kogemustel, milles on sätestatud sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse nõuded; (c) loetelu üldsusele kättesaadavatest teabeallikatest, millest saab asjakohast teavet käesoleva määruse rakendamise kohta; (d) täiendav teave, mis aitab pädevatel asutustel käesolevat määrust rakendada; (e) suunised artikli 16 ning vajaduse korral käesoleva määruse III peatüki mis tahes muude sätete tegelikkuses rakendamiseks. 40 Loodud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtset teeninduskeskkonda käsitleva määrusega. ET 32 ET  Artikkel 24 Sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete vastane liidu võrgustik 1. Tuleb luua sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete vastane liidu võrgustik (edaspidi „võrgustik“). Võrgustikust saab liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni struktureeritud kooskõlastamise ja koostöö platvorm ning see tõhustab liidus käesoleva määruse nõuete täitmise tagamise tavasid, muutes seeläbi nõuete täitmise tagamise tulemuslikumaks ja sidusamaks. 2. Võrgustikku hakkavad kuuluma iga liikmesriigi pädevate asutuste esindajad, komisjoni esindajad ja vajaduse korral tollide eksperdid. 3. Võrgustikul on järgmised ülesanded: (a) soodustada nõuete täitmise tagamisel ühiste prioriteetide kindlaksmääramist, teabevahetust, eksperditeadmiste ja parimate tavade jagamist; (b) korraldada ühisuurimisi; (c) soodustada suutlikkuse suurendamise tegevusi ning toetada ühtseid riskipõhiseid lähenemisviise ja haldustavasid käesoleva määruse rakendamisel liikmesriikides; (d) aidata kaasa suuniste väljatöötamisele, et tagada käesoleva määruse tulemuslik ja ühtne kohaldamine; (e) edendada ja soodustada koostööd, et uurida võimalusi, kuidas kasutada uut tehnoloogiat käesoleva määruse nõuete täitmise ja toodete jälgitavuse tagamiseks; (f) edendada pädevate asutuste ja tollide koostööd ning eksperditeadmiste ja parimate tavade jagamist. 4. Komisjon toetab ja ergutab täitevasutuste koostööd võrgustiku kaudu ning osaleb võrgustiku koosolekutel. 5. Võrgustik kehtestab oma kodukorra. V PEATÜKK Lõppsätted Artikkel 25 Konfidentsiaalsus 1. Pädevad asutused kasutavad käesoleva määruse kohaldamiseks ainult käesoleva määruse kohaselt saadud teavet. 2. Kui esitatakse vastav taotlus, siis käsitavad komisjon, liikmesriigid ja pädevad asutused teabe esitajate isikut või esitatud teavet konfidentsiaalsena. Konfidentsiaalsuse taotlusele tuleb lisada mittekonfidentsiaalne kokkuvõte esitatavast teabest või põhjendus, miks teavet ei saa mittekonfidentsiaalselt kokkuvõtlikult esitada. 3. Lõige 2 ei keela komisjonil avaldada üldist kokkuvõtet, kui see ei sisalda teavet, millest on võimalik teabe esitajat ära tunda. Sellisel üldise kokkuvõtte avaldamisel ET 33 ET  võetakse arvesse asjaomaste isikute põhjendatud huvi mitte lubada konfidentsiaalset teavet avaldada. Artikkel 26 Rahvusvaheline koostöö 1. Selleks et soodustada käesoleva määruse tulemuslikku rakendamist ja nõuete täitmise tagamist, võib komisjon vajaduse korral teha koostööd, suhelda ja vahetada teavet muu hulgas kolmandate riikide ametiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna esindajate ja äriorganisatsioonidega. Rahvusvahelist koostööd kolmandate riikide ametiasutustega tuleb teha struktureeritult, näiteks kolmandate riikidega olemasolevate dialoogistruktuuride või vajaduse korral sihtotstarbeliselt loodud konkreetsete struktuuride kaudu. 2. Lõike 1 otstarbel võib liit muu hulgas rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna esindajate, äriorganisatsioonide ja kolmandate riikide pädevate asutustega tehtava koostöö tulemusena töötada välja kaasnevaid meetmeid, et toetada äriühingute ja partnerriikide jõupingutusi ning kohapeal kättesaadavat võimekust sunniviisilise töö tõkestamiseks. Artikkel 27 Delegeeritud õigusaktid ja delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 16 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tühistamise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes41 sätestatud põhimõtete kohaselt iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 16 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada. 41 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1). ET 34 ET  Artikkel 28 Kiirmenetlus 1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist. 2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 27 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid. Artikkel 29 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõike 2 tähenduses. 2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Artikkel 30 Karistused 1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse artikli 6 lõikes 4 osutatud otsuse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine vastavalt liikmesriikide õigusele. 2. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt [väljaannete talitus, lisada KUUPÄEV – 24 kuud alates käesoleva määrus jõustumisest] nimetatud normidest, kui nad ei ole neist eelnevalt teavitanud, ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest. Artikkel 31 Jõustumine ja kohaldamise kuupäev Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrust kohaldatakse alates [väljaannete talitus, sisestada KUUPÄEV – 24 kuud pärast jõustumist]. ET 35 ET  Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 36 ET  FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid 1.4.2. Erieesmärgid 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju 1.4.4. Tulemusnäitajad 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ET 37 ET  3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 3.2.2. Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele ET 38 ET  FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Kaupade ja teenuste siseturg [Ühine kaubanduspoliitika] 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb  uut meedet  uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 42  olemasoleva meetme pikendamist  ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid Rahvusvaheline kogukond on seadnud sihiks kaotada sunniviisiline töö aastaks 2030 (ÜRO kestliku arengu eesmärk 8.7). Paraku on selle kasutamine endiselt laialt levinud. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hinnangul teeb maailmas sunniviisilist tööd 27,6 miljonit inimest. Kõnealuse määruse eesmärk on tulemuslikult keelata sunniviisilise töö, sh laste sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete laskmine liidu turule, liidu turul kättesaadavaks tegemine ja eksport liidust. Keeld hõlmab kohapeal toodetud, imporditud ja eksporditud tooteid. Määrus tugineb rahvusvahelistele standarditele ning täiendab kehtivaid horisontaalseid ja valdkondlikke ELi algatusi, eelkõige hoolsuskohustust ja läbipaistvuskohustusi ning sellega kehtestatakse keeld, mida toetab kindel ja riskipõhine nõuete täitmise tagamise raamistik. 1.4.2. Erieesmärgid Erieesmärk nr 1. Sunniviisilise töö kaotamine ELis ja sunniviisilise töö kasutamise vähendamine kogu maailmas. 2. Liikmesriikides pädevate asutuste loomine ja toetamine, et lahendada sunniviisilise tööga seotud probleeme. 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. 42 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. ET 39 ET  Ettepaneku tulemusena luuakse eeldatavasti raamistik ELis kättesaadavaks tehtavate sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete kindlaks tegemiseks ning keelatakse need seejärel. Sellest saab märkimisväärne heidutus sunniviisilise töö kasutamisele toodete tootmisel, kaevandamisel, korjamisel või valmistamisel ning ELis kättesaadavaks tegemisel. See tagab samuti võrdsed võimalused ja kõrvaldab ebaausa konkurentsi, mis põhineb sunniviisilise töö kasutamisest tulenevatel madalamatel hindadel. Kuna ettevõtjad peavad lahendama sunniviisilise töö kasutamisega seotud probleemid oma tarneahelas, et nad saaksid neid tooteid ELis kindlasti turustada, väheneb sunniviisilise töö ohvrite arv. Lisaks sellele hõlmab kavandatud õigusakt meetmeid riikide rakendatava sunniviisilise töö kaotamiseks. Käesoleva ettepanekuga kasutusele võetavate vahendite abil on ettevõtjatel täiendavad suunised ja teave selle kohta, kuidas vältida sunniviisilist tööd oma tarneahelates, ning tarbijaid teavitatakse toodetest, mille puhul on kasutatud sunniviisilist tööd. 1.4.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Esialgse etapi uurimiste ja ellu viidud uurimiste arv. Kindlaks tehtud sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete arv. Turult kõrvaldatud toodete arv või nende toodete arv, mida piiril vabasse ringlusse ei lubata. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Kavandatud määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval ning seda kohaldatakse [24] kuu möödumisel kõnealusest päevast. Kõnealuse määruse kohaldamiseks valmistumise ajal peab komisjon koostama suunised pädevatele asutustele ja ettevõtjatele [18] kuu jooksul alates selle jõustumisest (artikkel 23). Komisjon tagab samuti sunniviisilise töö ohuga piirkondade ja toodete andmebaasi, kasutades selleks asutuseväliseid eksperte (artikkel 11). Komisjonile antakse volitus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks info- ja teavitussüsteemide menetlusnormid ja rakendamiskorra üksikasjad (artikkel 22) ning täpsustada pädevate asutuste otsustes sisalduva teabe üksikasju (artikkel 7). 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. ELi tasandi meetme põhjused (ex ante) Maailmas sunniviisilise töö kasutamise ulatus ning liidu turu olulisus sunniviisilist tööd kasutavate tootjate jaoks on mõjuvad põhjused, et tegutseda ELi tasandil eesmärgiga peatada nende toodete liidu turule laskmine ja liidu turul kättesaadavaks tegemine ning aidata see nähtus kõrvaldada. ET 40 ET  Selles valdkonnas ainult liikmesriikide õigusaktide tasandil võetavad meetmed ei ole tõenäoliselt piisavad ja tõhusad ettepaneku eesmärkide saavutamiseks. Euroopa tasandi õigusaktid ja nõuete täitmise tagamise alase tegevuse kooskõlastamine on vajalikud järgmistel põhjustel. - Liidu turu toimimise tagamiseks tuleb selles valdkonnas kehtestada ühissätted. - Nõuete täitmise tagamiseks võetavad meetmed peavad olema kogu liidus ühtsed. Kui nõuete täitmise tagamine on teatavates ELi osades leebem, siis tekivad nõrgad piirkonnad, mis võib ohustada avalikku huvi ja tekitada ebaõiglasi kaubandustingimusi. - Sunniviisilise tööga seotud riskidel äriühingute väärtusahelates on sageli piiriülene mõju, mis ulatub mitme liidu liikmesriigi ja/või kolmanda riigini. See toob esile vajaduse kogu ELi hõlmava lähenemisviisi järele, mille abil tagatakse õiguskindlus ja võrdsed võimalused siseturul ning sellest väljaspool tegutsevatele äriühingutele. Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post) Keelates sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete liidu turul kättesaadavaks tegemine, aitab liit märkimisväärselt kaasa sunniviisilise töö kaotamisele kõikjal maailmas. See aitab samuti sunniviisilise töö ohvreid, kuna ettevõtjad hakkavad võtma meetmeid sunniviisilise töö valdkonnas, makstes hüvitisi, korrigeerides töölepinguid jms kooskõlas rahvusvaheliste hoolsuskohustuse standarditega. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Kõnealune määrus on uus meede ja ELil ei ole selles valdkonnas varasemaid kogemusi. Selle koostamisel oleme siiski õppinud kogemustest, mille on samalaadsete meetmete võtmisel omandanud rahvusvahelised organisatsioonid ja partnerriigid, eelkõige Ameerika Ühendriigid. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega Ettepanek on Euroopa Komisjoni poliitiline prioriteet ja sellega täidetakse poliitiline kohustus edendada kõikjal maailmas inimõiguste austamist. See täiendab muid komisjoni seadusandlikke ettepanekuid, näiteks ettepanekut direktiivi kohta, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust, ning ettepanekut äriühingute kestlikkusaruandluse määruse kohta. See tugineb muude toodete valdkonna õigusaktide, näiteks turujärelevalve määruse põhimõtetele. Lisaks sellele tugineb kõnealuse määruse nõuete täitmise tagamiseks vajalik info- ja teavitussüsteem turujärelevalve määruse jaoks loodud süsteemile. Tollide töö ja tolliprotseduuride puhul kohandatakse nende jaoks juba kasutusel olevat süsteemi kõnealuse määruse rakendamiseks. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Kuna määruse kohaldamisalasse kuuluvad kõik liidu turul kättesaadavaks tehtavad tooted ja selles valdkonnas ei ole varem meetmeid võetud, on vaja täiendavaid töötajaid ja haldusressursse ning tegevusassigneeringuid. Komisjonile tekivad iga-aastased kulud järgmistest sätetest: ET 41 ET  • sunniviisilise töö ohuga piirkondade ja toodete suunised ning andmebaas (artiklid 11 ja 23) • sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete vastane liidu võrgustik (artikkel 24) ja komitee (artikkel 27) • info- ja teavitussüsteem (artikkel 22). Ettepanek on piiramatu kestusega. Komisjon tegutseb sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete vastase liidu võrgustiku sekretariaadina, mis nõuab pidevaid inimressursse. Info- ja teavitussüsteemi puhul on vaja luua määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 osutatud olemasoleva info- ja teavitussüsteemi jaoks uus moodul ning kohandada tollide infosüsteeme. Komisjon peab haldama ka suuniseid ja andmebaasi (kui sinna sisestatakse andmeid väljastpoolt). Kõigi ülesannete täitmine nõuab eeldatavasti täiendavaid inimressursse rakendamise kahe esimese aasta jooksul. Need sätted nõuavad eeldatavasti allpool täistööaja ekvivalendina märgitud inimressursse. Täistööaja ekvivalendid jaotatakse siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi, kaubanduse peadirektoraadi ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi vahel ning need hõlmavad AD ja AST palgaastme töötajaid. Esimene aasta Teine aasta pärast Järgnevad aastad pärast vastuvõtmist vastuvõtmist Suunised ja 3 3 3 andmebaas Sunniviisilise töö 6 3 3 tulemusena valminud toodete vastane liidu võrgustik, komitee Info- ja 4 3 2 teavitussüsteem Lisaks sellele tulenevad ettepanekust muud halduskulud. Need seisnevad peamiselt info- ja teavitussüsteemist tekkivates kuludes, aga samuti andmebaasi majutamise, suuniste avaldamise ning võrgustiku ja komitee kohtumiste korraldamisega seotud halduskuludes. Nende kulude suurus on hinnanguliselt 4,3 miljonit eurot. ET 42 ET  1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju  Piiratud kestusega –  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA– AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.  Piiramatu kestusega – Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku [2024–2025], – millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid43  Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt –  oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; –  rakendusametite kaudu  Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega  Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; –  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); –  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; –  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; –  avalik-õiguslikele asutustele; –  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised; –  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised; –  isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. – Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“. Märkused 43 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx ET 43 ET  2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Märkige sagedus ja tingimused. Käesoleva määruse rakendamise suhtes kohaldatakse komisjoni kulutuste järelevalve standardeeskirju. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Käesoleva algatuse eelarve täitmise viis on komisjoni poolne otsene eelarve täitmine ja tema vastutusvaldkondi selle rakendamisel viivad ellu selle talitused. Põhjused on järgmised: - poliitilise sisu suur osakaal, näiteks suuniste koostamisel; - käesoleva õigusakti rakendamiseks vajalikud info-ja teavitussüsteemid on juba komisjoni talituste kontrolli all. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad. Nimetatud komitee on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 kohane komitee. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Operatsiooniriskid on seotud info- ja teavitussüsteemidega ning sellega, et need ei toeta tulemuslikult pädevate asutuste omavahelist koostööd ja koostööd tollidega. Andmebaasiga seotud operatsiooniriskid seisnevad selle operatiivsuses ja selles sisalduva teabe kasulikkuses pädevate asutuste jaoks. Suunised: see hõlmab selgitamist, kuidas lahendatakse seekord varasema(te) programmi(de) suurte veamäärade algpõhjused, näiteks muutes lihtsamaks varasemaid keerukaid meetodeid, mille kasutamisel tekkisid suure tõenäosusega vead, ja/või suurendades (eel- ja/või järel)kontrolle olemuslikult suure ohuga tegevuste puhul. 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). Kontrollide kulud ei ole õigusakti nõuete täitmise tagamiseks vajalike eraldistega võrreldes märkimisväärsed. 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed. Komisjoni rakendatavate meetmete suhtes kohaldatakse eel- ja järelkontrolle vastavalt finantsmäärusele. Käesoleva määruse rakendamise rahastamise otsustes ja kokkulepetes antakse komisjonile, sealhulgas OLAFile ja kontrollikojale, sõnaselgelt pädevus teha auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi. ET 44 ET  3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub  Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Kulu Eelarverida Rahaline osalus Mitme- liik aastase Liigen- finantsmääruse finants- EFTA kandidaat- raamistiku Nr datud/ kolman- artikli 21 lõike 2 liigen- riigid45 riigid46 rubriik dad riigid punkti b damata44. tähenduses 03 01 01 01 – Ühtse turu programmi Liigen- 1 JAH JAH47 JAH6 EI toetuskulud damata 03 02 01 01 – Kaupade ja teenuste Liigen- Kinni- Kinni- 1 JAH EI siseturu toimimine ja selle arendamine datud tamisel6 tamisel6 Liigen- Kinni- Kinni- 1 03 02 01 07 – Turujärelevalve JAH EI datud tamisel6 tamisel6 14 20 04 02 – Väliskaubandussuhted Liigen- 6 EI EI EI EI ja kaubandusabi datud 44 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 45 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 46 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. 47 Käimas on läbirääkimised kandidaatriikide ja kolmandate riikide ühinemiseks ühtse turu programmiga. ET 45 ET  3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade –  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: Mitmeaastase finantsraamistiku 1 Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond rubriik miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde Aasta Aasta Aasta Aasta Järgmised KOKKU peadirektoraat 2024 2025 2026 2027 aastad  Tegevusassigneeringud Eelarverida 03 02 01 01 – Kaupade ja teenuste Kulukohustused (1a) 0,602 0,612 0,425 0,375 0,000 2,014 siseturu toimimine ja arendamine Maksed (2a) 0,301 0,607 0,519 0,400 0,187 2,014 Kulukohustused (1b) 0,182 0,182 0,075 0,075 0,000 0,514 Eelarverida 03 02 01 07 – Turujärelevalve Maksed (2b) 0,050 0,134 0,155 0,100 0,075 0,514 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud48 Eelarverida 03 01 01 01 – Ühtse turu (3) 0 0 0,062 0,062 0,000 0,124 programmi toetuskulud = 1a + Kulukohustused 1b + 3 0,784 0,794 0,562 0,512 0,000 2,652 Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi Maksed 0,351 0,741 0,736 0,562 0,150 2,652 = 2a + 48 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 46 ET  assigneeringud KOKKU49 2b +3 Kulukohustused (4) 0,784 0,794 0,500 0,450 0,000 2,528 Maksed (5) 0,351 0,741 0,674 0,500 0,262 2,528 Tegevusassigneeringud KOKKU Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6) 0,000 0,000 0,062 0,062 0,000 0,124 haldusassigneeringud KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused =4+6 0,784 0,794 0,562 0,512 0,000 2,652 RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 0,351 0,741 0,736 0,562 0,262 2,652 Mitmeaastase finantsraamistiku 6 Naabrus ja maailm rubriik 49 Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi tegevusassigneeringud hõlmavad ka maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kulusid 1,5 miljoni euro väärtuses ajavahemikuks 2024–2027 ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi (EU CSW-CERTEX) ja ühtse riskijuhtimise süsteemi (CRMS 2) integreerimiseks. ET 47 ET  Aasta Aasta Aasta Aasta Järgmised Kaubanduse peadirektoraat aastad KOKKU 2024 2025 2026 2027  Tegevusassigneeringud Eelarverida 14 20 04 02 – Kulukohustused (1a) 0,750 0,300 0,300 0,300 0,000 1,650 Väliskaubandussuhted ja kaubandusabi50 Maksed (2a) 0,200 0,600 0,300 0,300 0,250 1,650 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud51 Eelarverida (3) = 1a + Kulukohustused 1b + 3 0,750 0,300 0,300 0,300 0,000 1,650 Kaubanduse peadirektoraadi = 2a + assigneeringud KOKKU 2b Maksed 0,200 0,600 0,300 0,300 0,250 1,650 +3 Kulukohustused (4) 0,750 0,300 0,300 0,300 0,000 1,650  Tegevusassigneeringud KOKKU Maksed (5) 0,200 0,600 0,300 0,300 0,250 1,650  Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6) haldusassigneeringud KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused =4+6 0,750 0,300 0,300 0,300 0,000 1,650 50 Sellelt eelarverealt kaetakse riskinäitajate ja andmebaasi väljatöötamise kulud. 51 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 48 ET  RUBRIIGI 6 assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 0,200 0,600 0,300 0,300 0,250 1,650 Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata Kulukohustused (4) 1,534 1,094 0,800 0,750 0,000 4,178 Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) Maksed (5) 0,551 1,341 0,974 0,800 0,512 4,178 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad 0,000 0,000 0,062 0,062 0,000 0,124 haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused =4+6 1,534 1,094 0,862 0,812 0,000 4,302 RUBRIIKIDE 1–6 assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 0,551 1,341 1,036 0,862 0,512 4,302 (võrdlussumma) ET 49 ET  Mitmeaastase finantsraamistiku 7 „Halduskulud“ rubriik Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil. miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2024 2025 2026 2027 Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat  Personalikulud 0,883 0,484 0,327 0,327 2,021  Muud halduskulud Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja Assigneeringud 0,883 0,484 0,327 0,327 2,021 VKEde peadirektoraat KOKKU Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2024 2025 2026 2027 Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat Personalikulud 0,242 0,242 0,242 0,242 0,968 Muud halduskulud Maksunduse ja tolliliidu Assigneeringud 0,242 0,242 0,242 0,242 0,968 peadirektoraat KOKKU ET 50 ET  Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2024 2025 2026 2027 Kaubanduse peadirektoraat  Personalikulud 0,484 0,399 0,399 0,399 1,681  Muud halduskulud Kaubanduse peadirektoraat KOKKU Assigneeringud 0,484 0,399 0,399 0,399 1,681 Mitmeaastase finantsraamistiku (Kulukohustuste RUBRIIGI 7 kogusumma = maksete 1,609 1,125 0,968 0,968 4,670 assigneeringud KOKKU kogusumma) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Järgmised aastad KOKKU 2024 2025 2026 2027 Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 3,143 2,219 1,830 1,780 0,000 8,972 RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Maksed 2,160 2,466 2,004 1,830 0,512 8,972 3.2.2. Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Märkige Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu VÄLJUNDID ET 51 ET  eesmärgid ja N N+1 N+2 N+3 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) väljundid KOKKU Väl- Väl-  Kesk jundi jundite Kulud Arv Arv Arv Arv Arv Arv Arv mine Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu liik52 arv kokku kulu kokku ERIEESMÄRK nr 153… - Väljund - Väljund - Väljund Erieesmärk nr 1 kokku ERIEESMÄRK nr 2 ... - Väljund Erieesmärk nr 2 kokku KULUD KOKKU 52 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 53 Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid ...“ ET 52 ET  3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade –  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist –  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU 2024 2025 2026 2027 Mitme-aastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 Personalikulud 1,609 1,125 0,968 0,968 4,670 Muud halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku 1,609 1,125 0,968 0,968 4,670 RUBRIIGI 7 kulud kokku Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 754 välja jäävad kulud Personalikulud Muud 0,000 0,000 0,062 0,062 0,124 halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku 0,000 0,000 0,062 0,062 0,124 RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku KOKKU 1,609 1,125 1,030 1,030 4,794 Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 54 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 53 ET  3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus –  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist –  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina Aasta Aasta Aasta Aasta 2024 2025 2026 2027 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 7 5 4 4 20 01 02 03 (delegatsioonides) 01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 01 01 01 11 (otsene teadustegevus) Muud eelarveread (märkige) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised 6 4 4 4 töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) - peakorteris XX 01 xx yy zz 55 - delegatsioonides 01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) 01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) KOKKU 13 9 8 8 XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist. Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad Ametnikud ja ajutised töötajad koostavad suuniseid ettevõtjatele ja pädevatele asutustele, lepivad kokku koosolekuid ja kooskõlastavad tegevust komisjoni talitustega kavandatud määruse nõuete täitmise tagamiseks. Nad valmistavad samuti ette võrgustiku kohtumisi ning edendavad pädevate asutuste omavahelist suhtlust ja koostööd, haldavad ICSMSi ja veebisaiti ning tagavad, et kõigi sidusrühmade päringud saavad vajaduse korral vastuse. Koosseisuvälised töötajad Koosseisuvälised töötajad abistavad ametnikke ja ajutisi töötajaid täiendavalt nende ülesannete täitmisel. Lisaks sellele täidavad nad ülesandeid, mis ei kuulu ametnike ja ajutiste töötajate pädevusalasse, ning muid erakorralisi ülesandeid, mis võivad tekkida, sh teevad erialast tööd. 55 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read). ET 54 ET  3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus: –  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu. Ümberpaigutamist kaalutakse kõigepealt ühtse turu programmi raames.  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu. Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid. –  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist. Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus: –  ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist –  hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Lisage vajalik arv aastaid, et Aasta Aasta Aasta Aasta kajastada kogu finantsmõju Kokku N56 N+1 N+2 N+3 kestust (vt punkt 1.6) Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 56 N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul. ET 55 ET  Hinnanguline mõju tuludele –  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. –  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –  omavahenditele –  muudele tuludele – palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu  miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Jooksva aasta Ettepaneku/algatuse mõju57 eelarves Tulude eelarverida kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada assigneeringud N N+1 N+2 N+3 kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …………. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). 57 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist. ET 56 ET Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-00701 Resolutsiooni teema: Sunnitööga toodetud kaupade ELi turule jõudmise takistamise määrus Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul, COM(2022) 453. EISi toimiku nr: 22-0543 Tähtaeg: 04.09.2023 Adressaat: Justiitsministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 19.07.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 14.09.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (06.09.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 04.09.2023. Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 03.05.2023 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201 ANDMED Nimetus EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega keelatakse sunniviisilise ALGATUSE töö tulemusena valminud tooted liidu turul KOHTA Eelnõu nr COM(2022) 453 Esitamise kuupäev: 14.09.2022 Menetluskord EL-is: tavamenetlus 1 RKKTS § 152 lg 1 1. p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist SEISUKOHA 2. RKKTS § 1521 lg 1 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju VALITSUSSE p2 TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) VALITSUSELE Kuupäev KOK 06.09, 14.09 EL menetluse ESITAMINE VV ajakava MKM, SOM (kuni tööhõive, tööturu, töösuhete ja töökeskkonna küsimuste JUM, RAM, MEM, SISERIIKLIK Vastutav korraldamise Kaasatud VM (sisendi Sotsiaalpartnerid, Kaasata kõik asjasse puutuvad MENETLUS min üleviimiseni ministeeriumid andmise tähtaeg huvigrupid partnerid ja huvigrupid loodava 19.07) Majandus- ja IT- ministeeriumi valitsemisalasse ) EELNÕU ÜLEVAADE KOKKUV Määruse eelnõu eesmärk on sunnitööga toodetud kaupade turulejõudmise takistamine ELis. ÕTE Ettepanek hõlmab kõiki tooteid: nii neid, mis on valmistatud ELis sisetarbimiseks/ekspordiks kui EELÕU ka ELi imporditud kaupu. Sunnitöö mõiste sisustamisel tuginetakse rahvusvaheliselt kokkulepitud SISUST määratlustele ja standarditele nagu nt ILO (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni) konventsioonid. JA Hõlmatud on kõik tooted (sh nt põllumajandustooted) ning ettevõtted (sh väikese ja keskmise EESMÄR suurusega ettevõtted). Määruse rakendumine tugineb liikmesriikide pädevatele asutustele, kes KIDEST peavad kontrollima, et keelatud kaubad ei satuks turule ning seda, ega keelatud kaupu ei ole turule juba sattunud ning vajadusel need turult eemaldama. Riiklikud järelevalveasutused peavad ise aktiivselt kontrollima selliste toodete olemasolu turul, sh võtma kuulda informatsiooni kolmandalt sektorilt, teistelt liikmesriikidelt ning rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Vajadusel tuleks läbi viia uurimine, selgitada välja, kas ja mida ettevõtja on riskide maandamiseks teinud. Võimalik on ka kontroll toote valmistamise riigis, tehes koostööd sealsete asutustega. Komisjon abistab liikmesriike, muutes kättesaadavaks infosüsteemi, kuhu kogutakse andmeid sunnitööga valmistatud kaupade kohta (sunniviisilise töö riskide andmebaas; keskendub konkreetsetele toodetele ja geograafilistele piirkondadele). Oluline roll on tolliasutustel, kes peavad tuvastama ja peatama sunnitööga valmistatud tooted juba piiridel. ONVÕIMALIKUD SOTS-MAJ. MÕJUD VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD MUUDATUSED MÕJU EELARVELE KOMMENTAARID SEISUKOHAD EESTI SEISUKOHT TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD KOMMENTAARID 1/1 Alustatud: 04/28/2023 Muudetud: 03.05.2023