Leping

Väikeost „Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade“ Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. 1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Triin Naudi, telefon 626 9220, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: kuni 29 999 eurot 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Hanke objekt on analüüs „Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade“. 2.2.1 Hankel on järgmised eesmärgid: 2.2.1.1 kaardistada süsteemselt Eestis kasutusel olevad väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised, nende teenusmudelid ja tõenduspõhisuse alus; 2.2.1.2 kirjeldada nende sekkumiste laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid, tuues sh välja, millised muudatused riiklikul tasandil aitaks sekkumiste laiendamist toetada. 2.2.2 Tegevused eeldavad teadus- ja halli kirjanduse analüüsi ning vajaduspõhiseid kohtumisi ja intervjuusid valdkonna ekspertidega vastavalt tehnilisele kirjeldusele (lisa 1). 2.3. Tähtaeg ja/või ajakava: Lepinguperiood on seitse kuud lepingu sõlmimisest. Aprill: Pakkumuste esitamine. Mai: Lepingu sõlmimine ja avakohtumine projekti suunamiseks. Mai kuni november: Regulaarsed vahekohtumised hankija ja töövõtja vahel, sh vajaduspõhised suunised uuringu täpsema sisu ja suuna osas. November: Analüüsi lõppraporti esitamine, mis sisaldab kirjalikku ülevaadet Eestis kasutusel olevatest väheintensiivsetest psühholoogilistest sekkumistest ning toob välja nende sekkumiste laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid. Detsember: Avalik tulemuste tutvustamine läbi (veebi)seminari. 2.4. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Lepingu eritingimused on toodud väikeostu lisas 4. 3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab töö teostamiseks koostama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget, kes vastavad järgmistele nõuetele: 3.1.1. Projektijuht koordineerib uurimismeeskonna tööd, suhtleb hankija ja projekti juhtrühmaga ning vastutab projekti sujuva ja tähtaegse läbiviimise eest. Projektijuht vahendab hankija ja analüütiku vahel informatsiooni. Projektijuhilt nõutakse vähemalt ühe tellitava uuringuga samaväärse uuringu (nt alusuuringud, rakendusuuringud, turu-uuringud, mõjuanalüüsid, poliitikaanalüüsid) juhtimiskogemust viimase viie aasta jooksul. 3.1.2. Analüütik vastutab uuringu sisulise planeerimise ja läbiviimise ning raportite kirjutamise eest. Analüütikul peab olema vähemalt magistrikraad ning varasemalt vähemalt kahe tervise või sellega lähedalt seotud valdkonna uuringu ja/või analüüsi läbiviimise kogemus viimase viie aasta jooksul. 3.1.3.Kui pakkuja, lähtudes oma projektivisioonist, kaasab uurimismeeskonda asjakohaseid lisapädevusi, mis on antud projekti läbiviimise seisukohalt olulised, arvestatakse seda pakkumuste hindamisel. Lisapädevuste olulisust tuleb pakkumuses põhjendada. 3.1.4.Kui projekti kaasatakse alltöövõtjaid, tuleb nende kohta esitada sama informatsioon nagu teiste uurimismeeskonna liikmete kohta. 1 Eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed. 1 3.2 Pakkuja peab esitama CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu ning vabalt sõnastatud selgitused selle kohta, millised punktid neis dokumentides tõendavad ülalnimetatud pädevuste ja kogemuste olemasolu. 4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1.Täidetud pakkumuse vormi (lisa 2) 4.2.2.Vabas sõnastuses selgituse pakkuja vastavusest lepingupartnerile esitatud nõuetele (vt punkti 3. „Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded“). Kui analüüs viiakse läbi eri osapoolte koostöös, tuleb pakkumuses selgitada nendevahelist pädevus- ja tööjaotust. Juurde tuleb lisada CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu. 4.2.3.Esialgne nägemus analüüsi eesmärgist ja sisust, lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest. 4.2.4.Analüüsi metodoloogia kirjeldus koos ülevaatega allikatest, mida analüüsis minimaalselt hõlmatakse. 4.2.5.Analüüsi läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava nädalase täpsusega. Kui tegevused kestavad mitu nädalat, siis peab see aja- ja tegevuskavast nähtuma. 4.2.6.Analüüsi riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus 4.2.7.Meeskonnaliikmete rollide jaotus ja CVd. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 20.04.2023 kell 23.59. 4.6. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.7. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused nende esitamise tähtpäeva järgsel tööpäeval ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. 5.4. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. Maksimumpunktide arv on 100. Hindamiskriteeriumid on esitatud pakkumiskutse lisas 3. 5.5. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 5.6. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 5.7. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 5.8. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 5.9. Edukaks tunnistatakse hindamisel kõige rohkem punkte saanud pakkuja. 6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 2 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Väikeostu dokumendi lisad: Lisa 1. Hanke eseme tehniline kirjeldus Lisa 2. Pakkumuse vorm Lisa 3. Hindamiskriteeriumid Lisa 4. Töövõtulepingu eritingimused 3  Lisa 1 väikeostule Tehniline kirjeldus 1. Probleemi või olukorra kirjeldus 2022. aastal valminud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring viitab vaimse tervise probleemide ulatuslikult levikule rahvastikus. Paraku on üheks peamiseks takistuseks abi otsimisel pikad ootejärjekorrad vaimse tervise spetsialistide juurde. 2 Psühholoogilise abi osutamine riigis on korralduslikult killustatud ning abi rahastamine tugevalt kaldu eriarstiabi poole. Üks võimalus psühholoogilise abi kättesaadavust Eestis parandada on pakkuda abivajajatele minimaalse intensiivsusega teenust, mis nende seisundi puhul mõjus on. See on ressursisäästlik nii abivajajale kui ka tervishoiusüsteemile. Sarnast lahendust pakub ka 2020. aastal koostatud ekspertarvamus, mis soovitab Eestis kohaldada astmelist psühholoogilise abi süsteemi, keskendudes eelkõige väheintensiivsetele teraapiatele, mis hetkel süsteemis puuduvad või on juhuslikud. 3 Astmelise abisüsteemi põhimõtete järgi osutataks tulevikus suurem osa psühholoogilisest abist esma- ja kogukonna tasandil tõenduspõhiste väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumistena, mis ei eelda läbiviijalt tingimata kliinilise psühholoogi ega psühhiaatria alast haridust. Selliste sekkumiste hulka kuuluvad näiteks juhendatud eneseabi, lühendatud psühhoteraapia vormid (sh individuaal- ja grupiteraapia), digisekkumised jms. Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste laiem kasutuselevõtt Eestis aitaks parandada abi kättesaadavust, ennetada varakult probleemide süvenemist ning seeläbi vähendada nõudlust intensiivsemate sekkumiste järele. 2023. aasta jaanuaris valmis Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs kolme välisriigi (Belgia, Inglismaa, Soome) astmelise abisüsteemi (sh väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste) rakendusmudelitest.4 Lähtudes antud analüüsi tulemustest, on Sotsiaalministeeriumi soov käesoleval aastal viia läbi täiendav uuring Eestis juba kasutusel olevate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste kaardistamiseks, et hinnata olemasolevaid ressursse nende sekkumiste pakkumisel ja potentsiaali nende laiemaks kasutuselevõtuks. 2. Analüüsi eesmärgid Analüüsi eesmärk on luua ülevaade Eestis kasutusel olevatest väheintensiivsetest psühholoogilistest sekkumistest, nende teenusmudelitest ja tõenduspõhisusest ning kirjeldada nende sekkumiste laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid. Analüüsitavate sekkumiste alla võivad kuuluda nii laialdaselt kliinilises praktikas kasutusel olevad sekkumised kui ka piloteerimisjärgus lahendused ja muud piiratud kättesaadavusega sekkumised. Analüüsi tulemused aitavad Sotsiaalministeeriumil hinnata riigis juba olemasolevaid ressursse ja teadmisi väheintensiivsete sekkumiste läbiviimisest ning seejärel otsustada, kas ja milliseid sekkumisi tuleks rahvusvahelise praktika baasilt veel Eesti astmelise psühholoogilise abi süsteemi juurde tuua. 3. Analüüsi sisu ja metodoloogia Analüüsi tulemusena peab tekkima põhjalik, üle-eestiline ülevaade kasutusel olevatest sekkumistest, mis on klassifitseeritavad kui väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised. Analüüs peab vastama küsimusele, milliseid väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi Eestis täna pakutakse, tuues sealhulgas välja järgmised aspektid: - Sekkumise lühikirjeldus ja teenuse osutamise protsess. Kui sekkumise läbiviimiseks on olemas mõni standard/juhend, siis linkida see juurde. Lisaks sekkumise sisule kirjeldada teenuse osutamise tervikprotsess (kuidas teenusele jõutakse, mitu kohtumist, mis ajaperioodi jooksul, milliste vahedega, alustamise-lõpetamise kriteeriumid). 2 https://www.tai.ee/sites/default/files/2022-06/Eesti%20rahvastiku%20vaimse%20tervise%20uuring.pdf 3 https://www.sm.ee/media/2128/download 4 https://www.sm.ee/media/2846/download 4  - Mis on sekkumise tõenduspõhisuse alus? Kui on viidud läbi teadusuuringuid Eestis või mujal sama või samaväärse sekkumise mõju hindamiseks, siis lisada juurde nende viited ja lühikokkuvõte. Samuti tuua välja sekkumise tõenduspõhisuse tase, mille osas võib lähtuda omalt poolt valitud, kuid rahvusvaheliselt tunnustatud raamistikust (nt Nesta tõenduse standardid). - Kes on sekkumise sihtrühm? Mille alusel otsustatakse, et sekkumine on inimesele sobilik? Kas sekkumist pakutakse piirkondlikult või asukohast sõltumata? - Kus keskkonnas sekkumine toimub? Täpsustada, kas online, kodu, kool, töökoht, tervisekeskus, kohalik omavalitsus, haigla või muu asukoht. - Milline on sekkumise läbiviija kvalifikatsioon ja väljaõpe? Kas sekkumise läbiviimiseks on mõni täiendkoolitus? Kui jah, siis lisada koolituskava(d) või nende lühikirjeldus juurde. Kui palju on teadaolevalt vajaliku väljaõppe läbinud inimesi? - Kes on sekkumisega seotud teised osapooled? Näiteks teenusele suunaja, sekkumisse kaasatud lähedased vms. Mis on nende roll tervikprotsessis? - Kui palju inimesi on Eestis hinnanguliselt sekkumist saanud? Mis ajaperioodi jooksul? - Milline on abivajajate ja läbiviijate rahuolu sekkumise ja selle teenusmudeliga? Kui on läbi viidud vastavaid uuringuid või küsitlusi, siis palun lisada lühikokkuvõte koos valimi suurusega. Kui abivajajate ja läbiviijate rahulolu pole varem hinnatud, siis võimalusel koguda tagasisidet uuringu käigus. - Mis on olemasolevate sekkumiste rahastusmudel? Kes neid sekkumisi rahastab? Täpsustada, kas tegu on lühi- või pikaajalise rahastusega. Lühiajalise rahastuse puhul lisada rahastuse teadaolev algus- ja lõpukuupäev. - Milline on nende sekkumiste riiklik laiendamise potentsiaal? Mis on riiklikku laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid? Millised muudatused riiklikul tasandil aitaks sekkumiste laiendamist toetada? - Asjakohasusel ka muud aspektid pakkuja ettepanekul, mida siinkohal mainitud ei ole, kuid võiks analüüsis lisandväärtust luua. Analüüsi sisend on muuhulgas (1) teadus- ja halli kirjanduse lauaanalüüs (desk research), (2) kohtumised erinevate teenusepakkujate, sekkumiste läbiviijate ja võimalusel teenusesaajatega, (3) intervjuud valdkonna ekspertidega sekkumiste riikliku laiendamise potentsiaali hindamiseks. Uurimine eeldab iga kahe kuni nelja nädala tagant MS Teamsi kohtumist hankija ja töövõtja vahel, et projekti hankija saaks anda analüüsi suundade kohta tagasisidet ja juhiseid. Ühisel kokkuleppel on võimalik teha kohandusi uuringu täpsema sisu ja ajakava osas. 4. Analüüsi valmimise orienteeruv ajakava Aprill: Pakkumuste esitamine. Mai: Lepingu sõlmimine ja avakohtumine projekti suunamiseks. Mai kuni november: Regulaarsed vahekohtumised hankija ja töövõtja vahel, sh vajaduspõhised suunised uuringu täpsema sisu ja suuna osas. November: Analüüsi lõppraporti esitamine, mis sisaldab kirjalikku ülevaadet Eestis kasutusel olevatest väheintensiivsetest psühholoogilistest sekkumistest ning toob välja nende sekkumiste laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid. Detsember: Avalik tulemuste tutvustamine läbi (veebi)seminari. 5  Lisa 2 väikeostule Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik / volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. 6  Lisa 3 väikeostule Hindamiskriteeriumid Väikeost „Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade“ hindamiskriteeriumite kirjeldus. Pakkumuste hindamine 1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Maksimaalselt võib pakkumus saada 100 väärtuspunkti, sh maksumuse eest 30 ja tehnilise lahenduse eest 70 punkti. Pakkumuse hindamiskriteeriumid on: 1.1. Maksumus (km-ta) (30 punkti): 1.2. Tehniline lahendus (70 punkti): i. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist, sisust – 10 punkti ii. Analüüsi metodoloogia kirjeldus – 15 punkti iii. Uurimismeeskonna liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus – 25 punkti iv. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava – 10 punkti v. Projektiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan – 10 punkti 2. Pakkumuse lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme pakkujatest sõltumatu hindaja poolt. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad iga tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumile antud hinde kohta lühikese kirjaliku põhjenduse. 3. Vajadusel võivad hindajad pakkumusi omavahel võrrelda. 4. Hindamiskriteeriumile erinevate hindajate poolt antud väärtuspunktid summeeritakse ja leitakse hindajate antud väärtuspunktide aritmeetiline keskmine (pakkumuse väärtuspunktid). 5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi 2.3 („Uurimismeeskonna liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus“) eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka selle eest saadud väärtuspunktid on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi 2.2 („analüüsi metodoloogia kirjeldus“) eest. Kui ka hindamiskriteeriumi 2.2. punktisummad on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi 2.1 („pakkumus tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust“) eest. Kui ka siis on pakkumuste punktisummad võrdsed korraldab hankija eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 6. Kui parim pakkumus saab pakkumuse tehnilise lahenduse eest vähem kui 30 punkti või vähemalt ühes hindamiskriteeriumis minimaalse arvu punkte, kuulutatakse väikeost luhtunuks. 1. Pakkumuse maksumus – 30 punkti Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt: 1. madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (30); 2. järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisumma arvutatakse valemiga: madalaima pakkumuse maksumus: (jagatud) hinnatava pakkumuse maksumus x (korda) kriteeriumi osakaal (30). Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 7 2. Tehniline lahendus – 70 punkti Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse viie alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 2.1 – 2.5 kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel ja jagamisel hindajate arvuga. Maksimaalne punktide arv on 70. 2.1. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust – max. 10 punkti Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Lisaks 10 punkti pakub pakkuja välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad uuringule lisandväärtust ja mida hankija ei osanud algsesse ülesande püstitusse lisada. Esitatu ületab hankija ootusi. Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud ning 7 punkti vastab hankija ootustele. Pakkuja ei paku välja olulisi omapoolseid täiendusi või pakub välja täiendusi, mis ei anna hankija hinnangul olulist lisaväärtust. Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja vastavad üldjoontes hankija 5 punkti ootustele. Hankijal tekivad pakkuja nägemuse kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised. Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke tehnilises kirjelduses esitatud 1 punkt uurimisprobleemide lahendamisel. Esitatu põhjal ei saa hankija olla kindel, et pakkuja tuleks toime projekti eduka läbiviimisega. 2.2. Analüüsi metodoloogia kirjeldus – max. 15 punkti Analüüsi teostamise kavad on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. 15 punkti Sealhulgas on a) antud esialgne ülevaade andmetest ja andmeallikatest, mida plaanitakse kasutada; b) kirjeldatud andmekogumise meetodid; c) kirjeldatud andmeanalüüsi ja järelduste tegemise põhimõtted. Kõik punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist, tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet uuringu teostamiseks. Pakutu sisaldab lähenemisi, mida hankija ei nõudnud. Pakutu ületab hankija ootuseid. Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Punktides a)- 10 punkti c) tehtud valikud toetavad üksteist ning tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet analüüsi teostamiseks. Pakutu vastab hankija ootustele neid ületamata. Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning piisavalt kirjeldatud. Punktides a)-c) 5 punkti tehtud valikud toetavad üldjoontes üksteist ning annavad töö läbiviijale üldjoontes piisavat teavet analüüsi teostamiseks, kuid pakutu osas esineb üksikuid mittepõhimõttelist laadi puudujääke või küsitavusi. Pakutu vastab põhiosas hankija ootustele. Analüüsi teostamise kavades esineb pealiskaudsust ja/või põhimõttelisi puudujääke või 1 punkt küsitavusi selles osas, kuidas punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist ning annavad töö läbiviijale piisavat teavet analüüsi teostamiseks. Hankija hinnangul on oht, et projekti eesmärke ei saavutata. 8 2.3. Uurimismeeskonna liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus 5 – max. 25 punkti Pakkumusest nähtub selgelt, millised on uurimismeeskonna liikmete pädevused ning 25 punkti milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Lisaks miinimumpädevustele on uurimismeeskonnal lisapädevusi, mille vajalikkuse põhjendus on hankija jaoks veenev. Uurimismeeskonnas on ka asjakohaste teaduspublikatsioonidega inimesi6 ning vaimse tervise valdkonna ekspertiis. Pakkumusest nähtub selgelt, millised on uurimismeeskonna liikmete pädevused ning 15 punkti milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Lisaks miinimumpädevustele on uurimismeeskonnas kas lisapädevusi, mille vajalikkuse põhjendus on hankija jaoks veenev või on uurimismeeskond avaldanud asjakohaseid teaduspublikatsioone. Pakkumusest nähtub uurimisülesannete kaupa selgelt, millised on uurimismeeskonna 5 punkti liikmete pädevused ning milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Pakkumusest ei nähtu selgelt, milliste töölõikude eest keegi vastutab. Hankija ei saa 1 punkt esitatud lünkliku info põhjal olla kindel, et projekti eesmärgid saavad kvaliteetselt täidetud. 2.4. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava7 – max. 10 punkti Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 10 punkti nädalase täpsusega ajastatud. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d). Ajakava on teostatav. Kavas on märgitud ära olulisemad vahekohtumised hankija ja uuringu juhtrühmaga ning nende kohtumiste eesmärgid. Pakutud kava veenab hankija, et pakkuja suudab täita lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt. Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 5 punkti nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d) või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood). Need puudused pole aga põhimõttelised. Kava on esitatud üldisel ja läbipaistmatul kujul. Hankijal pole seetõttu võimalik veenduda 1 punkt kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada lepingu kvaliteetne ja õigeaegne täitmine. 2.5. Projektiga seotud riskide (k.a. elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan8 – max. 10 punkti Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis 10 punkti võivad projekti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani (lisatud on vastutavad isikud). Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti 5 punkti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani. Hankijal tekivad üksikud küsimused 5 Pakkuja peab lähtuma väikeostu punktis 3 toodust. Kui uurimismeeskond ei vasta seal toodud miinimumnõuetele, lükatakse pakkumus tagasi. 6 Arvesse lähevad publikatsioonid, mis on seotud pädevuste ja rolliga, mida konkreetne töörühma liige selles projektis täidab. Publikatsioonide taseme hindamisel lähtutakse ETISe klassifikatsioonist. 7 Pakkuja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma tehnilise kirjelduse punktis „Projekti orienteeriv ajakava“ toodust. 8 Pakkuja peab plaani koostamisel märkima ära ka uurimismeeskonna liikmete nimed, kes vastutavad iga riski maandamise eest. 9 võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide maandamise meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised. Riske ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest tulenevalt 1 punkt pole hankijal võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid saavad maandatud. 10  Lisa 4 väikeostule Töövõtulepingu projekt TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-7.1/1201-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi “Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade” läbiviimine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija (kuupäev) pakkumuskutses ja töövõtja (kuupäev) pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt seitsme kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel eraldi kokku. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.3. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted Töövõtja kohustub tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Triin Naudi, tel 6269 220, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Tellija (kuupäev) pakkumuskutse 6.2. Lisa 2 – Töövõtja (kuupäev) pakkumus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused 11  (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] 12  EESTIS KASUTATAVATE VÄHEINTENSIIVSETE PSÜHHOLOOGILISTE SEKKUMISTE ÜLEVAADE PAKKUMUS PAKKUMUS Tartu Ülikool Tartu Ülikool  Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade PAKKUMUS Hankija: Sotsiaalministeerium Pakkuja: Tartu Ülikool (registrikood 74001073) Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik: Kerli Ilves, e-post [email protected] Aprill 2023 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................................. 3 1. UURIMISRÜHMA TUTVUSTUS JA TÖÖJAOTUS ............................................................................................... 4 2. UURINGU TAUST JA EESMÄRGID ................................................................................................................... 7 3. METOODIKA..................................................................................................................................................... 14 3.1. UURINGU LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED........................................................................................................15 3.2. MEETODID ..................................................................................................................................................15 3.2.1. Dokumendianalüüs...........................................................................................................................15 3.2.2. Teaduskirjanduse analüüs ................................................................................................................16 3.2.3. Intervjuud ja aruteluseminarid ........................................................................................................16 3.3. UURINGU VÄLJUNDID ................................................................................................................................18 4. UURINGU AJA- JA TEGEVUSKAVA ................................................................................................................ 19 5. RISKIANALÜÜS ............................................................................................................................................. 24 6. KOOSTÖÖ TELLIJAGA ................................................................................................................................... 28 LISA 1: PAKKUMUSE VORM JA EELARVE .............................................................................................................. 29 LISA 2: UURIMISRÜHMA CV-D ............................................................................................................................. 30  1. UURIMISRÜHMA TUTVUSTUS JA TÖÖJAOTUS Pakkumuse on koostanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (edaspidi RAKE). RAKE (www.rake.ut.ee) on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus, mille missioon on suurendada teadmistel põhinevate otsuste osakaalu Eesti ühiskonnas. Kõrgeima kvaliteedi tagamiseks kaasatakse projektidesse lisaks RAKE meeskonnale parimaid valdkonnaeksperte nii Tartu Ülikoolist (TÜ) kui väljastpoolt. RAKE võrgustik hõlmab TÜ sotsiaalteadlasi ning meditsiini-, loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste valdkonna esindajaid. Käesoleva uuringu tiim on valitud nii, et kaetud oleksid kõik uuringu kvaliteetseks läbiviimiseks vajalikud kompetentsid. Uurimisrühma kuuluvad: Kerli Ilves, MSc (projektijuht) on RAKE projektijuht-analüütik. Tal on magistrikraad kognitiivses neuropsühholoogias ning omandamisel doktorikraad tervisekäitumise geneetikas. Selles projektis on Kerli projektijuhiks tegeledes nii projekti sisulise kui administratiivse juhtimisega (sh ajakava ja meeskonnatöö jälgimine, suhtlus Tellijaga, tehtud töö kvaliteedi kontrollimine jms). Lisaks panustab Kerli ka analüütikuülesannetes sekkumiste kaardistamisel. Kerli on varasemalt juhtinud sarnaseid uurimisprojekte, nt „Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja stsenaariumite väljatöötamine astmelise psühholoogilise abisüsteemi rakendamiseks Eestis“ (2023) ja „Tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisvõimalused koos mõju hindamisega terviseharituse parandamisel Eestis“ (2022) Sotsiaalministeeriumile. Lisaks on Kerlil nii mainitud kui teistest varasematest projektidest mitmekülgseid kogemusi nii kvantitatiiv- kui kvalitatiivandmete analüüsist, sh nii lauakirjanduse analüüs, süsteemsete ülevaadete tegemine, aruteluseminaride ja intervjuude korraldamine, läbiviimine ja analüüs. Minni Saapar, MSc (analüütik) on RAKE projektijuht-analüütik. Tal on magistrikraad epidemioloogias ja omandamisel doktorikraad neuroteadustes. RAKEs panustab ta eelkõige tervisevaldkonna uuringute analüüsidesse, nt analüütikuna projektides „Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs“ ja „Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks“. Varasemalt on ta osalenud ravijuhendite koostamises nii metoodikanõunikuna kui ka teaduskirjanduse analüüsi läbiviijana, eelkõige psühhiaatria ja neuroloogia teemadel (nt “Insuldijärgse taastusravi ravijuhend”, „Aktiivsus-ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosimise ning ravi põhimõtted", tõendusmaterjali hindamisel ja juhendite koostamisel kasutati GRADE metoodikat). Samuti on tal kogemusi riiklike sekkumiste väljatöötamisel, planeerimisel ja hindamisel tööst vanemspetsialistina Tervise Arengu Instituudis mittenakkushaiguste ennetamise osakonnas (nt apteekides tubakast loobumise nõustamise teenuse ja vastavate koolituste ja süsteemi väljatöötamine teiste riikide praktikate eeskujul). Projektis osaleb Minni analüütikuna Eesti väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste kaardistamisel viies läbi kirjanduse analüüsi, korraldades ning viies läbi intervjuusid ja/või aruteluseminare ning panustades raporti kirjutamisse. 4 Ene Tubelt, MA (analüütik) on RAKE assistent-analüütik. Analüütikuna on Enel mitmekülgne kogemus kvalitatiivse komponendiga rakendusuuringute tegemises. Ta on paljudes uuringutes läbi viinud individuaal- ja fookusgrupiintervjuusid erinevate sihtrühmadega, lisaks intervjuudele kogunud andmeid erinevatest andmeallikatest (nn hall kirjandus, aga ka teaduslikud allikad), kogutud andmeid analüüsinud ning kirjutanud-toimetanud-kujundanud aruandeid/raporteid. Terviseteemadega haakuvalt võib välja tuua „Töötervishoiuteenuse uuringu“ (2019–2020), kus Ene peamine panus oli osalemine töötervishoiuteenuse alternatiivsete mudelite väljatöötamises, kuid oluline oli tema panus ka intervjuude korraldamisse pere- ja töötervishoiuarstidega ja -õdedega. Lisaks osales Ene uuringus „Kaitstud töö teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus“ (2019–2020), kus tema ülesandeks oli panustada rahvusvahelise kogemuse analüüsi, sh leida ja analüüsida teemakohast teadus- ja halli kirjandust. Mõlemad nimetatud uuringud tellis Sotsiaalministeerium. Selles projektis osaleb Ene analüütikuna Eesti väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste kaardistamisel, viies läbi kirjanduse analüüsi, korraldades ning viies läbi intervjuusid ja/või aruteluseminare ning panustades raporti kirjutamisse. Mary-Ann Kubre, MSc (analüütik) on RAKE analüütik. Ta on osalenud analüütikuna erinevates sarnastes projektides, nt „Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja stsenaariumite väljatöötamine astmelise psühholoogilise abisüsteemi rakendamiseks Eestis“ (2023) ja „Tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisvõimalused koos mõju hindamisega terviseharituse parandamisel Eestis“ (2022) Sotsiaalministeeriumile. Mary-Annil on nendest jt uuringutest laialdased kogemused nii teadus- kui halli kirjanduse analüüsi kui ka intervjuude ja aruteluseminaride läbiviimisest. Mary-Annil omandas magistrikraadi neuro-kognitiivses psühholoogias Ludwig-Maximiliani ülikoolis ning ta on osalenud mitme rahvusvahelise uurimisgrupi vaimse tervise teemalistes teadustööprojektides ning olnud vabatahtlik (rahvusvahelistes) organisatsioonides, sh European Federation of Psychology Students’ Associations ja European Federation of Psychologists’ Associations. Projektis osaleb ta analüütikuna Eesti väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste kaardistamisel viies läbi kirjanduse analüüsi, korraldades ning viies läbi intervjuusid ja/või aruteluseminare ning panustades raporti kirjutamisse. René Randver, PhD (ekspert-analüütik) on kliiniline psühholoog ja neuropsühholoog. Ta on lõpetanud magistriõppeprogrammid Hollandis Maastrichti Ülikooli psühholoogia ja neuroteaduste teaduskonnas neuropsühholoogia alal ning Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas biomeditsiini alal. Doktorikraadi psühholoogias omandas ta Tartu Ülikoolis 2021. aastal. Ta on pikaajaliselt töötanud vaimse tervise teenuste osutajana neuroloogiliste, psühhiaatriliste ja neuropsühhiaatriliste häirete või nende kahtlustega täisealistele inimestele ja nende lähedastele. René on erinevates rollides osalenud mitmetes vaimse tervise valdkonna teadusuuringutes ja arendusprojektides, sh valmis 2021. aastal René juhtimisel tööealise depressiooniga inimese raviteekonna kaardistus ja analüüs. Ka osales René projekti „Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja stsenaariumite väljatöötamine astmelise psühholoogilise abisüsteemi rakendamiseks Eestis“ (2023) uurimisrühmas. Selles projektis on René vaimse tervise teenuste ekspertiisiga ekspert-analüütiku rollis, nõustades ja konsulteerides analüütikuid materjalide valikul ja sekkumiste kaardistamisel ning osaledes ettepanekute loomisel ja raporti kirjutamisel. 5 Liina Haring, MD, PhD (ekspert-analüütik) on TÜ psühhiaatriakliiniku psühhiaater, psühhiaatria kaasprofessor ning vanemarst-õppejõud psühhiaatria erialal. Ta on lõpetanud TÜ arstiteaduskonna ning talle on väljastatud üldarsti ja psühhiaatri kutse, lisaks on tal TÜ bakalaureusekraad psühholoogia erialal ning neuroteaduste doktorikraad. Ta on viinud läbi ja osalenud mitmetes psühhiaatria ja vaimse tervise alastes teadusuuringutes ja projektides, nt „Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja stsenaariumite väljatöötamine astmelise psühholoogilise abisüsteemi rakendamiseks Eestis“ (2023) Sotsiaalministeeriumile, „Mobiilne sekkumine õigusrikkujatele“ (2021) Justiitsministeeriumile, „Uimastite tarvitamine Eesti noorte ja täisealiste seas. AAA-uuringu esmased tulemused“ (2021) ja „Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas“ (2021). Selles projektis osaleb Liina vaimse tervise ekspert-analüütikuna nõustades analüütikuid teenuste kaardistamisel ning osaledes ettepanekute loomisel ja raporti kirjutamisel. Kõigi uurimisrühma liikmete CVd on toodud pakkumuse lisas LISA 2: UURIMISRÜHMA CVd. Lisaks kaasatakse vajadusel projekti meeskonda analüütikuid ja praktikuid, et hajutada töökoormust, ning väliseid praktikuid ja spetsialiste, et tagada kasutatavate meetodite ja töö tulemuse kõrgeim kvaliteet. Kõik muutused ja/või täiendused meeskonna koosseisus kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga. RAKE on varasemalt edukalt läbi viinud mitmeid tervise- ja sotsiaalvaldkonna uuringuid, näiteks koostanud mahukad teaduskirjanduse ja välisriikide praktikate analüüsid ja ülevaated tervise valdkonna sekkumisprogrammidest ja meetoditest uuringutes „Tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisvõimalused koos mõju hindamisega terviseharituse parandamisel Eestile“ Sotsiaalministeeriumile (2022), „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine Sotsiaalkindlustusametile“ (2021), „Mobiilne sekkumine õigusrikkujatele“ Justiitsministeeriumile (2021) ja „Ülemiste linnaku terviseedendamise ja - hoidmise programm“ (2020-2021) ning on viinud läbi tervisevaldkonna analüüse 2020. aastal „Töötervishoiuteenuse uuring“ ja 2017. aastal „Rahvatervise programmi hindamine“ uuringute raames, sh koostades poliitikamõjude hinnanguid ja ettepanekuid. Lisaks olid mitmed meie uurimistiimi liikmed ka käesoleva hanke osaliseks aluseks oleva uuringu „Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudeli analüüs ja stsenaariumite väljatöötamine astmelise psühholoogilise abisüsteemi rakendamiseks Eestis“ (2023) uurimisrühma liikmed ja soovituste kujundajad. Varasematele kogemustele toetudes on meie hinnangul efektiivse ja kvaliteetse uuringu saavutamiseks oluline (pidev) kommunikatsioon uuringu tegija ja Tellija vahel. Seega toimub uuringu vältel regulaarne suhtlus kõigi meeskonnaliikmete, projektijuhi ning Tellija (esindaja) vahel. Tellija ja meeskonna vahelist suhtlust vahendab projektijuht, kes tegeleb ka meeskonnatöö koordineerimisega. Tellija esindaja ja projektijuht lepivad kokku ajad ja vahendid regulaarseks kohtumiseks ja suhtluseks terve uuringu vältel. 6  2. UURINGU TAUST JA EESMÄRGID Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organisation, edaspidi WHO) on nimetanud vaimse tervise probleemid oluliseks rahvatervise ohuks1, sealjuures on nende hinnangul COVID-19 pandeemia põhjustanud globaalse vaimse tervise kriisi, kus lühi- ja pikaajaline stress on negatiivselt mõjutamas miljonite inimeste vaimset tervist2. Näiteks kasvasid esimese pandeemia aasta jooksul nii ärevushäirete kui depressiooni näitajad 25% võrra, kuid samas on ülemaailmselt jätkuvalt probleemiks vaimse tervise teenuste osutajate puudujääk, et vastata kasvavale nõudlusele. Vaimne tervis on oluline osa inimeste heaolust, kuid selle laialdaseks ja kvaliteetseks hoidmiseks on praegu võimalused veel ebapiisavad ja/või ebaadekvaatsed. Ka Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring tõi välja, et Eesti inimestest rohkem kui neljandikul (28%) on kõrge depressioonirisk ja viiendikul (20%) kõrge ärevushäirete risk3, kusjuures levimused erinevad vanuserühmiti. Demograafilisest tunnustest mängivad uuringu alusel nii depressiooni kui ärevuse puhul suurimat rolli suhtelised erinevused sissetulekutes. Samas ei tea märkimisväärne hulk uuringus osalenud Eesti inimestest, kas ja kuidas oma vaimse tervise probleemidele leevendust leida ja/või ei leita endale sobilikku abi vormi: vaid 6,1% küsitluses osalenud täiskasvanutest olid mõnda vaimse tervise teenust kasutanud. Abi saamise suurima takistusena toodi välja pikad ootejärjekorrad vaimse tervise spetsialistide (kliinilised psühholoogid, psühhiaatrid, vaimse tervise õed, psühholoog-nõustajad) vastuvõttudele, samas ilmnes uuringu analüüsides, et probleemiks osutub ka teenuste hind ning teadmatus, kuhu abi saamiseks pöörduda. Väheintensiivsete sekkumiste vajadus ilmneb ka mitmete spetsiifiliste probleemide puhul, mille levimus on märkimisväärne kindlas alarühmas, näiteks psühhoosiepisoodid kanepit tarvitavate noorte seas4 või suitsidaalsus vanemaealiste (≥ 65 aastat) seas5. Eesti elanike tervise toetamine, sh ka vaimse tervise ja heaolu edendamine, elukaareüleselt on ka Eesti Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (edaspidi RTA)6 kohaselt üheks rahvatervise eesmärgiks, kusjuures ühe prioriteedina tuuakse välja „teenuste integreerimine ja valdkondade-ülese koostöö 1WHO (2014). Noncommunicable diseases (NCDs) and mental health: Challenges and solutions. https://cdn.who.int/media/docs/default-source/infographics-pdf/ncds/ncds-and-mental-health-sdg-in-action.pdf 2WHO. (2022). World mental health report. Transforming mental health for all. https://www.who.int/teams/mental- health-and-substance-use/world-mental-health-report 3 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool 4 Piller M. Kanepit suitsetavad noored riskivad skisofreeniaga (2019). Pealinn https://pealinn.ee/2019/05/24/kanepit- suitsetavad-noored-riskivad-skisofreeniaga/ 5 Rooväli L, Pisarev H, Suija K, Aksen M, Uusküla A, Kiivet RA. Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade. Tartu: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; 2018. 6Sotsiaalministeerium. (2020). Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf 7 arendamine, et teenused oleksid kättesaadavad ja kvaliteetsed, lähtuksid inimese vajadustest ning toetaksid järjepidevalt nii vaimse tervise probleemidega inimesi kui nende lähedasi“. Seega on RTA 2020–2030 eesmärkide täitmiseks oluline edendada riiklikku vaimse tervise abi pakkumise süsteemi ja tõhustada kogukonna tasandil psühholoogilise abi pakkumist Ka Sotsiaalministeeriumi Vaimse tervise arengukavas (edaspidi VTA) 2023–2026 on välja toodud, et üheks vaimset tervist toetavate tegevuste ja teenuste püramiidi (vt joonis 1) alustalaks on lisaks enesehoiu oskuste arendamisele ja eneseabi võimaluste pakkumisele ka mitteametlik tugitegevus kogukonnas ning esmatasandi vaimse tervise ja kogukonna tasandi formaalsed teenused7,8. Joonis 1. Eesti vaimset tervist toetavate tegevuste ja teenuste korraldamise visioon. Allikas: Sotsiaalministeeriumi Vaimse tervise roheline raamat (2020) 7 Sotsiaalminiteerium. (2020). Vaimse tervise roheline raamat. https://www.sm.ee/uudised/vaimse-tervise-roheline- raamat-sai-valitsuse-heakskiidu 8 Sotsiaalministeerium. (2023). Vaimse tervise tegevuskava 2023-2026. https://www.sm.ee/media/2999/download 8 Kogukonnateenuste ja madalama astme tugitegevuste arendamine aitaks vähendada ka vaimse tervise probleemidega kaasnevat stigmat ning sotsiaalset tõrjutust, mis võivad takistada inimesi abi otsimast. Samuti võib nende teenuste arendamine aidata vähendada lõhet vaimse tervise abi kättesaadavuses erinevate piirkondade ja ühiskonnaklasside vahel. Laialdasema ja mitmekülgsema madalama taseme teenuste süsteemse ja kvaliteetse laiendamise tulemusel kujuneks mitmeid tasandeid hõlmav vaimse tervise abi süsteem, mis sisaldaks nii kättesaadavaid võimalusi enesehoiuks, kogukondlikke teenuseid, tervishoiu esmatasandit kui ka psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi. Seeläbi aitaks kogukondlikesse teenustesse panustamine vähendada eelmainitud tervishoiusüsteemi (üle)koormust, kuna inimesed saaksid vajalikku abi juba enne probleemide väljakujunemist või süvenemist. Oma olemuselt on need eneseabi ning kõrgema taseme vaimse tervise teenuste vahel paiknevad (tugi)tegevused ja teenused, nt juhendatud eneseabi, lühendatud psühhoteraapia vormid jmt, väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised (edaspidi VIPSid), mida seni pole Eestis süsteemselt reguleeritud. Ekspertide ja praktikute hinnangul on käesolevalt Eestis selliste sekkumiste pakkumine killustunud ja/või puudulik ning ka puudub ülevaade pakutavate VIPSide tõenduspõhisusest ja mõjust. Samas võimaldaks kvaliteetsete VIPSide kättesaadavuse parandamine Eestis nii abivajaja kui tervishoiusüsteemi vaatest kulutõhusamalt ja paremini pakkuda abivajajatele nende vajadustele vastava intensiivsusega vaimse tervise abi9. Seejuures ei pea (väheintensiivse) vaimse tervise abi pakkujas olema alati tervishoiutöötaja, vaid sekkumisi võivad pakkuda ka vastava väljaõppega spetsialistid. Sotsiaalministeerium on VTAs seadnud 2023–2026 eesmärgiks laiendada tulemuslike väheintensiivsete sekkumiste rakendamist ning integreerida need vaimse tervise teenuste süsteemi. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud välisriikide astmelise abi mudeleid analüüsinud RAKE uuringu (2023)10 kohaselt on Eestis ühtse ja tugeva astmelise abi süsteemi rajamiseks vajalik esmalt luua hetkeolukorrast süsteemne ülevaade: kes, kus ja milliste standardite alusel täna Eestis VIPSe pakuvad. Ressursside ülevaate loomise eesmärk on süstematiseerida, korrastada ja võimendada Eestis olemasolevaid ressursse efektiivse astmelise vaimse tervise abi pakkumiseks. Lisaks on oluline sekkumiste süsteemse ülevaate koostamisel kirjeldada ka olemasolevate sekkumiste laiendamist takistavaid ja võimestavaid tegureid ning hinnata, mida peaks riiklikul tasandil tegema, et toetada (sobivate) VIPSide laiemat levikut ja kättesaadavust. VIPSide alla võivad kuuluda nii laialdaselt kliinilises praktikas kasutusel olevad sekkumised kui ka piloteerimisjärgus ja muud piiratud kättesaadavusega sekkumised ning (digi)lahendused. Peame oluliseks Tellijaga koostöös uuringu algul täpsustada ja defineerida kriteeriumid, mille alusel sekkumisi kaardistama hakkame. 9 Vainre, Maris ; Akkermann, Kirsti ; Laido, Zrinka ; Veldre, Vootele ; Randväli, Anne (2021). Kroonviiruse epideemia psühhosotsiaalsete tagajärgedega toimetulek. 2. eksperdiarvamus. 10 Ilves, K., Kubre, M-A., Saapar, M., Randver, R., Haring, L., Kastepõld-Tõrs, K. (2023). Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja stsenaariumite väljatöötamine astmelise psühholoogilise abisüsteemi rakendamiseks Eestis. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2023- 03/RAKE_MIPS_l%C3%B5ppraport_ISBN.pdf 9 Selle uuringu eesmärk on seega: 1) süsteemselt kaardistada Eestis käesolevalt kasutusel olevad väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised kirjeldades nende teenusmudeleid, tõenduspõhisuse aluseid ja võimalusel tulemuslikkust; 2) ning analüüsida ja kirjeldada nende sekkumiste laiendamist takistavaid ja võimestavaid tegureid, tuues sh välja ettepanekud, milliseid olemasolevaid sekkumisi riiklikult laiendada ning millised muudatused riiklikul tasandil aitaks seda toetada. Nende eesmärkide saavutamiseks oleme püstitanud uurimisküsimused, millest lähtume Eestis kasutusel olevate VIPSide kohta süsteemse ülevaate koostamisel ja nende laiendamist võimaldavate või takistavate tegurite kirjeldamisel (vt tabel 1). Oleme valmis koostöös Tellijaga uuringu avakohtumisel uurimisküsimusi täpsustama ja täiendama. Teise alaülesande saavutamiseks kogume infot ka valdkonna ekspertidelt (nt vaimse tervise õed, sotsiaaltöötajad, perearstid ja -õed, kohalike omavalitsuste spetsialistid, psühholoogid, nõustajad jt osapooled). Uuringu tulemusel valmib raporti kujul süsteemne ülevaade Eestis kasutusel olevatest VIPSidest. Lisaks anname raportis ka peamised soovitused, kuidas ja milliste sekkumiste pakkumist Eestis laiendada. Uuringu tulemusteni jõudmise protsessi metoodikat kirjeldab skeem (vt joonis 2). Joonis 2. Uuringu läbimise protsessi (hinnanguline) skeem. 10 Tabel 1. Uurimisküsimused Nr Uurimisküsimus Selgitus 0 Mis on väheintensiivse psühholoogilise Kõigile teistele uurimisküsimustele eelnevalt peame oluliseks sekkumise definitiivsed omadused? koostöös Tellijaga uuringu alguses kokku leppida ja paika panna kriteeriumid, mille alusel sekkumisi VIPSideks liigitame. Sellele definitsioonile tuginevalt asume Eesti VIPSe kaardistama järgnevate uurimisküsimuste põhjal. 1 Milline on sekkumise sisu? Anname lühikirjelduse sekkumise sisust ja teenuse osutamise protsessist. Olemasolu korral viitame ka sekkumise standarditele/juhistele ja/või anname neist lühiülevaate. 2 Milline on sekkumise osutamise protsess? Kirjeldame sekkumise osutamise protsessi, sh nii seda, kuidas abivajaja teenusele jõuab, millised osapooled on teenuse osutamisel ja mis ajahetkel kaasatud, mis perioodil, mil moel ja kui tihti toimuvad kohtumised, mis on teenuse alustamise, katkestamise ja lõpetamise kriteeriumid jms. 3 Milline on sekkumise tõenduspõhisus ja Analüüsime ja kirjeldame, millistel teadmistel ja praktikatel selle tase? sekkumine baseerub, fookusega sellel, kas ja millised on sekkumise tõenduspõhised alused. Uurime, kas sekkumise mõju on teadusuuringuga hinnatud ning võimalusel lisame Eestis või mujal läbi viidud teadusuuringu viite ja lühikokkuvõtte. Võimalusel toome välja ka sekkumise tõenduspõhisuse taseme, kas Oxfordi CEBMi11, EIF12 või Nesta tõenduspõhisuse standardite13 alusel. Lõpliku standardi/mõõdiku lepime Tellijaga kokku uuringu alguses. 4 Kes on ja kuidas eristatakse sekkumise Kirjeldame, millisele sihtrühmale on sekkumine mõeldud, sihtrühm(ad)? tuues sh välja, kas sihtrühm on eristatud nt vanuserühma, rahvuse, soo, asukoha vmt sotsiaaldemograafiliste näitajate ja/või probleemi olemuse järgi. Lisaks kirjeldame, mille alusel otsustatakse, kas sekkumine on inimesele sobilik (kuidas toimub sihtrühma eristamine, milliste standardite alusel inimesi teenusele suunatakse, kas ja kuidas arvestatakse sekkumisele suunamisel ka inimese motiveeritust ja võimekust sekkumisel osaleda jms). 11 https://www.cebm.ox.ac.uk/resources/levels-of-evidence/ocebm-levels-of-evidence 12 http://guidebook.eif.org.uk/eif-evidence-standards 13 Puttick, R., & Ludlow, J. (2013). Nesta standards of evidence. https://media.nesta.org.uk/documents/standards_of_evidence.pdf 11  Nr Uurimisküsimus Selgitus 5 Kus keskkonnas ja mis vormis sekkumine Kirjeldame, millistes vormides (koha peal, online, telefoni teel toimub? vmt) ja kus sekkumine toimub. 6 Millised on sekkumise läbiviija Kirjeldame, millised on sekkumise läbiviijale seatud väljaõppe kvalifikatsiooninõuded ning väljaõpe? eeldused ja kvalifikatsiooninõuded. Toome ka välja, kas sekkumise läbiviijaks saamiseks on olemas (täiend)kursused ja/või koolitused ning toome välja, mil moel ja mis perioodil neid läbida on võimalik. Võimalusel viitame koolituskava(de)le ja/või toome välja nende lühikirjelduse. Täpsustame ka, kuivõrd sekkumise läbiviijad tegelikkuses seatud nõuetele vastavad. Toome välja, kui palju on teadaolevat vajaliku väljaõppe läbinud inimesi. 7 Millised osapooled on sekkumise Kirjeldame, millised osapooled ja mis ajahetkel sekkumise pakkumisega seotud? osutamisega seotud on, nt teenuse kohta info jagamisel, teenusele suunamisel, sekkumise organiseerimisel, sekkumise läbiviimisel ja osalemisel. Toome välja, mis on erinevate osapoolte roll tervikprotsessis. 8 Kui palju on hinnanguliselt Eestis sekkumise Selgitame, kas ja kuidas on hinnatud Eestis sekkumise saajate saajaid olnud? Kas ja kuidas on seda hulka. Toome välja, kui palju inimesi on Eestis seni sekkumist hinnatud? saanud ning millise ajaperioodi jooksul. 9 Milline on olnud sekkumise mõju ja Toome välja, kas (ja võimalusel kuidas) sekkumise mõju ja tulemuslikkus? Kas ja kuidas on seda tulemuslikkust on seni hinnatud. mõõdetud/hinnatud? 10 Milline on teenusesaajate rahulolu Kirjeldame, milline on sekkumise saajate rahulolu sekkumise sekkumise ja selle teenusmudeliga? sisu, formaadi ja teenuse protsessiga – kui sellekohane info on kättesaadav. Toome välja, kas, kuidas ja kui tihti on seda hinnatud. Võimalusel toome välja vastavate uuringute/küsitluste viited ja/või lühikokkuvõtted. Vajadusel ja võimalusel kogume infot rahulolu kohta sekkumisega seotud osapooltelt14. 11 Milline on sekkumise läbiviijate rahulolu Kirjeldame, milline on sekkumise läbiviijate rahulolu sekkumise sekkumise ja selle teenusmudeliga? sisu, formaadi ja teenuse protsessiga – kui sellekohane info on kättesaadav. Toome välja, kas, kuidas ja kui tihti on seda hinnatud. Võimalusel toome välja vastavate 14 NB! Infot kogume vajadusel ja võimalusel lisaks kirjalikele materjalidele teenusepakkujate/korraldajate ja/või sekkumise läbiviijate käest, kuna info pärimiseks otse teenusesaajatelt/abivajajatelt on meie hinnangul vajalik saada esmalt eetikakomitee ja/või andmekaitse inspektsiooni luba (teenusesaajate kontaktandmete hankimiseks ja värbamiseks, tõenäoliselt haavatava sihtrühma uuringusse kaasamiseks jne), mis võib meie kogemusel võtta aega kuni 3 kuud ning ei mahu seega käesoleva uuringu ajakavasse ja eelarvesse 12 Nr Uurimisküsimus Selgitus uuringute/küsitluste viited ja/või lühikokkuvõtted. Vajadusel ja võimalusel kogume infot rahulolu kohta sekkumisega seotud osapooltelt. 12 Milline on sekkumise rahastusmudel? Toome välja, kes on sekkumise rahastaja(d) ning rahastusperioodi. 13 Mis on sekkumise tugevused? Analüüsime ja kirjeldame, mis on sekkumise tugevused (nt vastamine sihtrühma vajadustele, head tulemuslikkusnäitajad, tugev tõenduspõhine alus, kulutõhusus vms). 14 Mis on sekkumise kitsaskohad? Analüüsime ja kirjeldame, mis on sekkumise kitsaskohad ja puudujäägid. 15 Millised tegurid võimestavad sekkumise Analüüsime ja kirjeldame, millised sekkumise omadused riiklikku laiendamist? võimestavad selle riiklikku laiendamist. Toome ka välja, millised muudatused ja tegevused riiklikul tasandil aitaksid kaasa sekkumise laiendamisele. 16 Millised tegurid takistavad sekkumise Analüüsime ja kirjeldame, millised sekkumise omadused riiklikku laiendamist? võivad osutuda takistavateks teguriteks selle riiklikuks laiendamiseks. Toome ka välja, millised muudatused ja tegevused riiklikul tasandil aitaks kaasa sekkumise laiendamisele. 13 3. METOODIKA Uuringus kasutame kvalitatiivse andmeanalüüsi meetodeid. Analüüside tegemisel juhindume uurimisküsimustest, mis on püstitatud lähtuvalt uuringu eesmärgist (vt tabel 1). Uuringu peamiseks analüüsimeetodiks on lauaanalüüs (desk research) ehk kirjalike materjalide sisuanalüüs. Selleks, et saada uurimisküsimustest lähtuv süsteemne ülevaade Eesti VIPSidest, toetume asjakohasele dokumendi- ja teaduskirjanduse analüüsile. Kirjalike materjalide põhjal saadud infot täiendame, arendamine ja valideerime aruteluseminaride ja/või intervjuude läbiviimisega. Uuringu tegevused oleme jaganud kaheks peamiseks etapiks (vt joonis 3): 1) Sekkumiste kaardistamine ehk esimene etapp – selles uuringu etapis kirjeldame dokumendi- ja teaduskirjanduse analüüsi (ehk desk research) põhjal Eestis kasutusel olevad VIPSid, sh analüüsime ja kirjeldame nende teenusemudeleid, sisu ja korraldust ning toome ka välja, mis on iga sekkumise (laiemalt) rakendamise eelised ja kitsaskohad. Sekkumiste kaardistamisel tugineme uurimisküsimustele. 2) Ülevaadete täiendamine ja ettepanekute kujundamine ehk teine etapp – selles etapis täiendame VIPSide süsteemset ülevaadet, sh teeme infopäringud (meili, telefoni või intervjuu teel) nende sekkumiste kohta, kus kirjalike materjalide sisend osutus puudulikuks. Paralleelselt jätkame sekundaarse kirjanduse analüüsiga. Lisaks toimuvad selles etapis aruteluseminari(d) ja/või intervjuud Eesti valdkonna ekspertidega, et võtta arvesse nende arvamust ja nõu ettepanekute kujundamisel. Kujundame soovitused ja ettepanekud VIPSide laiendamiseks tuginedes teadmiste sünteesile. Valmib lõppraport, mis sisaldab süsteemset VIPSide ülevaadet ning teadmiste sünteesil põhinevaid ettepanekuid. Lisaks anname tehtud analüüsidele tuginedes ka ülevaate, milliseid kvaliteetseid VIPSe Eestis käesolevalt üldse kasutusel pole. Joonis 3. Uuringu etapid hinnangulisel ajateljel 14  3.1. UURINGU LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED Uuringu meetodite kasutamine kõigis uuringu etappides toimub lähtudes järgnevatest põhimõtetest: 1) Uuringu metoodika valisime lähtudes uuringu eesmärkidest ning uurimisküsimustele vastamisel kasutame teaduslikke meetodeid. 2) Uuringu käigus toimub andmete, analüüsi ja tulemuste triangulatsioon. See tähendab seda, et kirjalike materjalide analüüsil kasutame mitut erinevat andmeallikat paralleelselt valideerimaks erinevatest allikatest saadud infot (nt otsime VIPSide kohta infot nii asjakohastest dokumentidest, veebilehtedelt, avaldatud teaduskirjandusest, aga ka vajadusel täiendavalt infot sekkumisega seotud osapooltelt küsides). Tulemuste tõlgendamine ja järelduste tegemine toimub mitme sõltumatu uurija poolt ehk toimub tulemuste triangulatsioon. 3) Uuringu tulemuste interpretatsiooni kallutatus ja tulemuste subjektiivsus hoitakse võimalikult minimaalsena ning kõik uuringu tulemusena kujundatavad järeldused ja soovitused baseeruvad uuringu käigus läbi viidud analüüside tulemustel, st need ei ole uurimismeeskonna enda subjektiivsed arvamused. Lisaks küsime uuringu teises etapis ka valdkonna ekspertide arvamust ja soovitusi, mida võtame uuringu tulemuste kujundamisel arvesse. 3.2. MEETODID 3.2.1. Dokumendianalüüs Selleks, et koguda uurimisküsimustest lähtuvat infot Eesti VIPSide kohta tugineme eeskätt asjakohaste dokumentide analüüsile. Dokumendianalüüsi eesmärk on luua ülevaade Eestis käesolevalt kasutusel olevatest VIPSidest, kirjeldada lähemalt millised on nende teenusmudelid, ülesehitus ja sisu ning analüüsida, milline on nende mudelite tõenduspõhisus. Asjakohaste materjalideni jõudmiseks on meie uuringu tiimi kaasatud vaimse tervise valdkonna eksperdid, kes nõustavad ja abistavad analüütikuid materjalide otsimisel. Samuti saadame kohe uuringu esimese etapi algul välja infopäringu ka Eesti erinevatele valdkonna spetsialistidele, ekspertidele ja praktikutele, kes võiksid osata jagada meile soovitusi asjakohaste materjalideni jõudmiseks. Lisaks kasutame materjalide otsimisel teemakohaseid märksõnu ning n-ö lumepalli meetodit ehk uute materjalideni jõuame asjakohaste dokumentide viidete kaudu. Oodatud on ka materjalisoovitused Tellijalt. Teeme ettepaneku dokumendianalüüsi andmeallikatena kasutada: ➢ asjakohased veebilehed, kus võib olla kirjeldusi ja/või viiteid erinevatele VIPSidele (nt peaasi.ee, tai.ee, sm.ee, sotsiaalkindlustusamet.ee, lahendus.net, palunabi.ee, tai.ee, eluliin.ee jne); ➢ vaimse tervisega seotud organisatsioonide ja institutsioonide teemakohased aruanded, raportid ja uuringud; ➢ võimalike teenusepakkujate ja/või -vahendajate kodulehed: nt haiglate, HARNO, Rajaleidja, päevakodude, vaimse tervise kliinikute ja nõustamiskeskuste veebilehed; ➢ ülikoolide jm teadusasutuste koostatud ülevaated ja raportid, k.a. tudengitööd ja/või seminariettekanded (nt TÜ, TLÜ, TalTech, Tartu ja Tallinna Tervishoiukõrgkoolid, jne); ➢ kohalike omavalitsuste veebilehed ja kontaktid vaimse tervise teenuste osas, et tagada ülevaate loomisel regionaalne mitmekesisus. 15  3.2.2. Teaduskirjanduse analüüs Paralleelselt dokumendianalüüsiga viime läbi ka teaduskirjanduse analüüsi Eesti väheintensiivsete psühholoogilise sekkumiste kohta, seal kus võimalik. Oleme teadlikud, et paljude käesolevalt Eestis pakutavate VIPSide kohta ei pruugi olla tehtud ja ilmunud teadusuuringuid, kuid toome neid välja nii palju kui võimalik, et eeskätt hinnata ja uurida sekkumiste tõenduspõhisust. Lisaks uurime olemasolevate VIPSide aluseks olevate teooriate ja/või praktikate tõenduspõhisuse alust, toetudes sellekohasele avaldatud teaduskirjandusele. Asjakohaste artikliteni jõudmiseks kasutame teenuseosutajate suuniseid nind lisaks on meie meeskonda kaasatud eksperdid, kes saavad anda täiendavaid soovitusi. Teaduskirjanduse analüüsiks vajalikud materjalid leiame (ning vajadusel otsime täiendavaid materjale) erinevatest teadusandmebaasidest, nt DSpace, Google Scholar, Web of Science, PsychInfo, ScienceDirect. Otsingul kasutame VIPSist lähtuvaid märksõnu (nt VIPSi nimetus, aluseks oleva teooria/praktika/teraapia nimetus, sekkumise autorite nimesid jne, samuti kasutame ekspertide soovitatud märksõnu). Lisaks kasutame nn lumepalli meetodit ehk uute artikliteni jõuame asjakohaste artiklite viidete kaudu. Võimalusel kaasame analüüsi ka asjakohaseid teadus- ja tudengitöid. Juhul kui Eestis on kasutusel mõni välismaalt adapteeritud sekkumine, mille kohta Eestis uuringuid tehtud ei ole, kaasame võimalusel artikleid teistes riikides sama sekkumise rakendamise kohta ning püüame tuua välja ka olulised erisused võrreldes Eestiga. Teaduskirjanduse analüüsiga täiendame neid uurimisküsimusi, millele dokumendianalüüsiga ammendavat vastust anda ei saa. 3.2.3. Intervjuud ja aruteluseminarid Uuringu teises etapis toimuvad kirjalike materjalide analüüsi tulemuste põhjal kohtumised ja info kogumine Eesti ekspertidelt ja praktikutelt. Selleks, et täiendada kirjalike materjalide analüüsil ilmnenud puudujääke VIPSide süsteemses ülevaates, kogume infot sekkumistega seotud osapooltelt (teenusepakkujad, sekkumise läbiviijad ja/või korraldajad). Info kogumine toimub vajaduspõhiselt, st et täiendavaid küsimusi esitame nende sekkumistega seotud osapooltele, kus kirjalikest materjalidest saadud info põhjal ei ole võimalik vastata kõigile uurimisküsimustele. Käesoleva uuringu ajakava ja eelarve ei võimalda koguda (rahulolu) infot teenusesaajate/abivajajate käest, kuna tegemist on haavatava sihtrühmaga kelle uuringusse värbamiseks oleks vajalik saada eetikakomitee ja/või Andmekaitse Inspektsiooni luba. Infot kogume sihtotstarbeliselt ja võimalikult kulutõhusalt, kuid info kogumise meetodi valikul lähtume infopäringu saaja soovidest. Oleme valmis oma küsimused edastama nii meili teel kui ka läbi viima intervjuu telefoni teel, veebi teel (nt MS Teams, Zoom vmt keskkond) või kontaktkohtumisel. Infopäringu küsimused koostame juhindudes kirjanduse analüüsi tulemustest ja uurimisküsimustest. Infopäringud kooskõlastame eelnevalt Tellijaga ning infopäringud toimuvad perioodil september-november. Lisaks oleme arvestanud uuringu teises etapis ka Eesti valdkonna ekspertide arvamuse kaasamisega ettepanekute ja soovituste kujundamiseks kasutades aruteluseminari ja/või individuaalintervjuu meetodit, sõltuvalt ekspertide kättesaadavusest ja eelistustest. Eelistame aruteluseminaride korraldamist, kuna see tagab erinevate ekspertide teadmiste parema sünteesi, kuid oleme valmis 16 nende arvamusi ja soovitusi koguma ka intervjuude vormis. Aruteluseminaride meetodit oleme varasemalt mitmetes projektides rakendanud. Selle plussiks on vabam suhtlus, mitteformaalsem stiil ja eksploratiivne lähenemine võrreldes nt fookusgruppide ja intervjuudega, kus fookusgrupi juht suunab osalejaid püsima teatud teema piires suunavate küsimustega ning jääb ise arutelust kõrvale. Aruteluseminarides on võimalik osalejatel endil vabamalt algatada teemasid, meeskonnaliikmetel on võimalik osaleda sisuliselt aruteludes ja teemad ei ole nii rangelt fikseeritud. Aruteluseminaride läbi viimist juhib seminarijuht, kes oskab vestlust juhtida nii, et spetsialistide ja praktikute arvamused kõige paremini esile kerkiksid ning et kõik osalejad saaksid sõna. Pakume välja ühe kuni kolme ekspert-aruteluseminari korraldamise erinevate valdkonna ekspertidega – see sõltub sellest, millised eksperdid on kättesaadavad ja valmis aruteluseminaris osalema. Arutelu eesmärk on tuginedes meie koostatud ülevaatele koguda valdkonna ekspertide arvamusi ja soovitusi selle kohta, milliseid VIPSe, kuidas ja mil määral Eestis laiemalt pakkuda võiks. Soovime arutellu kaasata erinevate teemakohaste valdkondade eksperdid, et tagada laiapõhjalisemad ja mitmekülgsemad soovitused. Kaasatavate valdkondade ja ekspertide nimekirja koostame uuringu käigus, pakume, et kaasata võiks näiteks erinevate (vaimse) tervise institutsioonide esindajad (Peaasjad, Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, Tervise Arengu Instituut jmt), sotsiaalkindlustusameti ohvriabi, perearstide ja -õdede ning vaimse tervise õdede esindajad, psühholoogide ja nõustajate esindajad, kohalike omavalitsuste vaimse tervise teemade esindajad, sotsiaaltöötajate ja/või hingehoidjate esindajad. Ühte seminari kutsume kuni kaheksa eksperti – oluline on hoida seminaris osalejate arv optimaalne, et kõigil oleks võimalus oma arvamust kirjeldada ning et säilitada teema fookus. Osalejate loetelu ja kontaktide nimekirja koostame varuga, nii et vajadusel (äraütlemiste korral) saaksime hõlpsalt pöörduda järgmise kontakti poole. Loetelu võib koosneda nii konkreetsetest isikutest kui ka asjakohastest asutustest, institutsioonidest, liitudest ja ühingutest, kes saavad endi hulgast ise sobiva isiku välja pakkuda. Aruteluseminari osalejate nimekirja kooskõlastame uuringu Tellijaga. Aruteluseminaride sisendiks on Eesti VIPSide kaardistus (ehk uuringu esimese etapi tulemus), seega toimuvad seminarid oktoobris-novembris. Nii aruteluseminaride kui individuaalintervjuude meetodit oleme RAKEs varasemalt korduvalt rakendanud erinevatelt ekspertidelt, spetsialistidelt ja praktikutelt arvamuse, kogemuse ja info kogumiseks eesti kui inglise keeles. Meie analüütikutel on head teadmised ja kogemused seminaride ja intervjuude korraldamisest, läbiviimisest ja tulemuste analüüsist. Intervjueeritavate/seminari kutsutute nimekirjad koostame varuga ning osalema värbame isikuid meili või telefoni teel. Kontaktide loendi koostamiseks oleme kaasanud oma uuringu meeskonda eksperdid, lisaks on ka meie analüütikutel mitmeid häid kontakte ja tutvusi erinevate valdkonna ekspertidega. Lisaks ootame kontaktide valikul vajadusel soovitusi ja koostööd Tellija poolt. Aruteluseminari toimumise täpsem kord selgitatakse uuringu käigus lähtudes ekspertide soovidest ja kättesaadavusest, kuid oleme arvestanud ja valmis seda läbi viima veebi teel (nt Microsoft Teams platvormil) – meie tiimil on varasemast mitmeid häid kogemusi veebi teel aruteluseminaride läbiviimisest. See suurendab ka tõenäosust, et osaleda saavad mitmed erinevad eksperdid/praktikud. 17  3.3. UURINGU VÄLJUNDID Uuringu esimese etapi tulemusena oleme loonud esmase süsteemse ülevaate Eestis kasutusel olevatest VIPSidest, sh oleme kirjeldanud nende sekkumiste erinevaid aspekte tuginedes uurimisküsimustele. Paralleelselt info kogumise ja süstematiseerimisega oleme alustanud ka analüüsi selles osas, millised sekkumised võiksid olla sobilikud riiklikult laiendamiseks, sh tuues välja erinevate sekkumiste tugevused ja nõrkused ning nende laiendamist soodustavad asjaolud, aga ka tegevused, millega riik peaks sekkumiste laiendamist toetama ja soodustama. Teises etapis täiendame olemasolevat ülevaadet infopäringutega teenusepakkujatelt/korraldajatelt paralleelselt kirjanduse sekundaaranalüüsiga, mille tulemusel valmib lõplik süsteemne VIPSide ülevaade uuringu raporti kujul. Lisaks täiendame raportit ka Eesti ekspertidelt kogutud arvamuste ja soovitustega, toome välja erinevate sekkumiste laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid ning kujundame ettepanekud, kuidas ja milliseid VIPSe peaks Eestis edaspidi laiemalt rakendama, arvestades ka erinevate vaimse tervise häirete levimust. Uuringu teise etapi tulemusel valmib novembri lõpus raporti mustand, mis sisaldab seega nii VIPSide süsteemset ülevaadet kui ka järeldusi, soovitusi ning ettepanekuid. Lõppraporti mustandile ootame Tellija tagasisidet ja vajadusel ning võimalusel töökoosolekut, kus arutada lõppraporti sisu ja uuringu olulisimaid järeldusi. Uuringu lõpptulemuseks on täiendatud ja parandatud raporti lõppversioon, milles oleme saanud arvesse võtta ka Tellija tagasisidet. 18 4. UURINGU AJA- JA TEGEVUSKAVA Uuring on planeeritud toimuma 2023. aasta maist kuni 2023. aasta detsembrini. Aja- ja tegevuskava loomisel arvestasime, et pakkumuskutse tähtaeg on 2023. aasta aprilli kolmanda nädala lõpul ning et hanke dokumentides toodud eeldatavaks lepingu sõlmimise ja avakohtumise toimumiseks on maikuu. Meie varasemale kogemusele toetudes võib hankeotsuse väljakuulutamise, vaidlustamisperioodi ning lepingu sõlmimise peale minna 2-3 nädalat, seega oleme oma aja- ja tegevuskavas arvestanud tõenäoliseks uuringu avakohtumiseks mai kolmanda nädala, misjärel saab uuring alata. Tellija on toonud hankedokumentides lepinguperioodiks seitse kuud lepingu sõlmimisest ning seega oleme arvestanud uuringu raporti esmaversiooni üleandmistähtajaks 2023. aasta novembri lõpu, arvestades, et detsembris on veel aega võtta vastu Tellija tagasiside raportile, viia sisse sellest lähtuvalt (vajaduspõhiseid) parandusi ning korraldada uuringu tutvustusüritus. Uuringu raporti puhtandi anname seega üle 2023. aasta detsembris. Täpsed kuupäevad töö üleandmiseks lepime Tellijaga kokku uuringu avakohtumisel pidades silmas pakkumuskutses toodud lepingu kehtimise perioodi. Juhul, kui lepingu sõlmimine viibib, siis lükkuvad selle võrra edasi ka kõik teised ajakavas planeeritud tegevused, kuid peame silmas Tellija poolt ette nähtud aega tööde teostamiseks. Peame oluliseks vahetult pärast (või enne, olenevalt Tellija eelistustest) lepingu sõlmimist kohtuda Tellija esindajatega avakoosolekul, kus saame täpsustada, mis on Tellija ootused uuringule ning milline on meie nägemus uuringu läbiviimisest. Samuti kooskõlastame avakohtumisel uuringu metoodika ning aja- ja tegevuskava. Soovime ka leppida kokku regulaarsete uuringu vältel toimuvate Tellija ja Pakkuja vaheliste kohtumiste ajad ja viisid, nt pakuksime omalt poolt esialgu välja kohtumised iga kahe nädala tagant. Varasemalt oleme sarnastes projektides Tellijaga (veebi)kohtumisteks kasutanud edukalt MS Teams platvormi. Regulaarsete kohtumiste eesmärk on meie poolt anda põgus ülevaade käsilolevatest töödest ning esmastest tulemustest, arutada ja kooskõlastada Tellijaga nt aruteluseminaride ja/või intervjuude kontaktide nimekiri ja/või kavand, tegeleda operatiivselt Tellija ja pakkuja koostöös võimalike probleemide lahendamisega jmt. Kohe pärast lepingu sõlmimist algab uuringu esimene etapp, kus fookus on kirjalike materjalide süsteemsel otsingul ja analüüsil ehk kirjanduse lauaanalüüsil (desk research), sh kasutame meetoditena dokumendi- ja teaduskirjanduse analüüsi. Sekundaarne kirjanduse analüüs jätkub uuringu lõpuni vastavalt vajadusele. Paralleelselt lauaanalüüsiga asume esimese etapi vältel ka aruteluseminaride (ja/või intervjuude) kavade ning osalejate nimekirjade koostamise juurde, et võimalikult varakult alustada ekspertide ja praktikute värbamist. Septembris valmib esmane mustandülevaade Eestis kasutusel olevatest väheintensiivsetest psühholoogilistest sekkumistest ning algab uuringu teine etapp, kus täiendame ja täpsustame olemasolevat materjali ning sünteesime tulemusi Eesti ekspertide arvamuste ja soovitustega. 19 Perioodil september-november teeme infopäringud sekkumiste läbiviijatele/korraldajatele ja/või teenusepakkujatele, et täiendada kirjanduse analüüsi puudujääke VIPSide süsteemse ülevaate loomisel. Lisaks toimuvad perioodil oktoober-november aruteluseminarid ja/või intervjuud erinevate asjakohaste valdkondade ekspertidega (loe lähemalt ptk 3.2.3). Seminaride sisendile toetume ettepanekute ja soovituste kirjutamisel. Seminaride kavandid ning osalejad kooskõlastame eelnevalt Tellijaga. Infopäringud ja seminarid toimuvad vastavalt osaleja(te) eelistustele ja kättesaadavusele kas näost näkku, telefoni/meili teel (infopäringud) või veebiplatvormil ning neile sobivatel aegadel. Uuringu teise etapi vältel jätkub paralleelselt infopäringute ja seminaride korraldamise ja analüüsimisega ka kirjanduse sekundaaranalüüs. Lisaks toimub selles etapis teadmiste süntees – täiendame olemasolevat VIPSide ülevaadet infopäringute ja seminaride tulemustega ning kujundame Tellijale soovitused ja ettepanekud Eestis VIPSide laiemaks pakkumiseks. Novembri viimase nädala jooksul esitame Tellijale esmaversiooni raportist, millele ootame tagasisidet järgneva nädala jooksul. Lõpliku versiooni raportist anname üle detsembri teisel nädalal. Paralleelselt saab alata uuringu tulemuste tutvustamisürituste korraldamine. Kogu uuringu vältel toimuvad regulaarsed kohtumised ja arutelud Tellija ja Pakkuja esindajate vahel. Oma esialgses ajakavas oleme need märkinud toimuma iga kahe nädala tagant, kuid pakume välja, et iga kohtumise toimumise (ja samuti selle, kui palju nii Tellija kui Pakkuja tiimi liikmeid peaks kohtumisel osalema) kooskõlastavad kohtumise eel üle Tellija ja Pakkuja esindusisikud. Näiteks jääb uuringuperioodi ka suviste puhkuste periood, mil tuleb kohtumiste osas tõenäoliselt paindlikum olla, kuid arvestame ja tagame, et Tellija on regulaarselt kogu uuringu vältel hoitud kursis olulisemate uuringu arengute ja tulemustega. Uuringu esialgne detailne aja- ja tegevuskava on esitatud järgmisel lehel (vaata tabel 2). Täpsed kuupäevad regulaarseteks kohtumisteks ning lõppraporti esitamiseks oleme valmis Tellijaga kokku leppima uuringu alguses (nt avakoosolekul). Oleme valmis uuringu aja- ja tegevuskava kohendama vastavalt Tellijaga läbirääkimistele uuringu alguses. 20  Tabel 2. Uuringu esialgne detailne aja- ja tegevuskava algusega mai kolmandal nädalal 2023 Detsember Detsember Detsember Detsember September September September September November November November November Oktoober Oktoober Oktoober Oktoober August August August August Vastutaja Juuni Juuni Juuni Juuni Juuli Juuli Juuli Juuli Mai Mai Kuu Uuringu nädalad 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. Lepingu sõlmimine Projektijuht (Kerli), Tellija Avakohtumine Projektijuht (Kerli), Tellija Metoodika täpsustamine, aja- ja tegevuskava Projektijuht (Kerli), Tellija kooskõlastamine Tellijaga Regulaarsed arutelud ja kohtumised Projektijuht (Kerli), Tellija Tellijaga (vajadusel ja kokkuleppel) Materjalide Analüütikud (Minni, Mary- kogumine halli Ann, Ene, Kerli), eksperdid kirjanduse (René, Liina) analüüsiks Analüütikud (Minni, Mary- Dokumendianalüüs Ann, Ene, Kerli) Teaduskirjanduse Analüütikud (Minni, Mary- analüüs Ann, Ene, Kerli) Esmase süsteemse Analüütikud (Minni, Mary- ülevaate valmimine Ann, Ene, Kerli), eksperdid toetudes halli (René, Liina), projektijuht kirjanduse (Kerli) analüüsile Halli kirjanduse Analüütikud (Minni, Mary- sekundaaranalüüs Ann, Ene, Kerli) Infopäringud teenusepakkujatele kirjalike Analüütikud (Minni, Mary- materjalide Ann, Ene, Kerli) tulemuste täiendamiseks 21  Detsember Detsember Detsember Detsember September September September September November November November November Oktoober Oktoober Oktoober Oktoober August August August August Vastutaja Juuni Juuni Juuni Juuni Juuli Juuli Juuli Juuli Mai Mai Kuu Uuringu nädalad 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. Aruteluseminaride Analüütikud (Minni, Mary- kavandite Ann, Ene), projektijuht koostamine ja (Kerli) kooskõlastamine Intervjuude ja/või aruteluseminaride Analüütikud (Minni, Mary- osalejate nimekirja Ann, Ene) koostamine Aruteluseminarid Analüütikud (Minni, Mary- ja/või intervjuud Ann, Ene, Kerli) Eesti ekspertidega Analüütikud (Minni, Mary- Teadmiste süntees Ann, Ene, Kerli), eksperdid (René, Liina) Analüütikud (Minni, Mary- Soovituste Ann, Ene, Kerli), eksperdid kujundamine (René, Liina) Projektijuht (Kerli), Raporti kirjutamine analüütikud (Minni, Mary- ja valmimine Ann, Ene, Kerli), eksperdid (René, Liina) Raporti algversiooni Projektijuht (Kerli) esitamine Tellijale Tellija tagasiside Tellija algversioonile Täiendavate materjalide Analüütikud (Minni, Mary- koostamine Ann, Ene) (esitlused jms) Raporti Analüütikud (Minni, Mary- täiendamine Tellija Ann, Ene, Kerli), eksperdid tagasisidest (René, Liina) lähtudes Raporti lõpliku versiooni Projektijuht (Kerli) esitamine Tellijale 22  Detsember Detsember Detsember Detsember September September September September November November November November Oktoober Oktoober Oktoober Oktoober August August August August Vastutaja Juuni Juuni Juuni Juuni Juuli Juuli Juuli Juuli Mai Mai Kuu Uuringu nädalad 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. Lisade esitamine Projektijuht (Kerli) Tellijale Lepingu Projektijuht (Kerli), Tellija lõpetamine esindusisik Uuringu tulemuste Vähemalt kahel korral pärast uuringu lõppemist detsembris tutvustamine 23 5. RISKIANALÜÜS Selleks, et projekti jooksul tekkivaid võimalikke riske ennetada ja/või maandada, oleme toonud välja ja hinnanud olulisimad võimalikud uuringuga käiguga seotud riskid ja nende maandamise meetodid järgnevas tabelis. Tabel 3. Riskianalüüs Riski tase Riskitegur Meetmed riski vähendamiseks Vastutav isik (madal/keskmine/suur) ÜLDISED RISKID Pakkuja on uuringu madal Oleme arvestanud kohe uuringu alguses kogu tiimiga Tellijaga avakoosolekul Projektijuht (Kerli), eesmärke ja/või nende kohtumisega, mille eesmärk on kindlustada, et kõigil osapooltel on Tellija esindaja saavutamist mõistnud uuringu käigust ja eeldatavatest väljunditest ühesugune arusaam. Tellijast erinevalt, mistõttu ei Avakoosolekul on Tellijal võimalik täpsustada lähteülesannet ja ootusi vasta lõpptulemus Tellija uuringu protsessile ning tulemustele ning Pakkujana saame täpsustada, ootustele milline on meie nägemus eesmärkide saavutamiseks valitud meetoditest, uuringu etappidest ja väljunditest. Selline avakoosolek võimaldab mõlemal poolel kooskõlastada nägemus nii uuringu protsessist kui väljunditest. Olema esitanud nii pakkumuses kui oleme valmis selgitama ka avakoosolekul põhjalikult enda nägemuse uurimismetoodikast ning sellest, kuidas see aitab saavutada vastused püstitatud uurimisküsimustele ja saavutada uuringu eesmärke. Uurimisküsimused ja metoodika vastavus uuringu eesmärkidele arutatakse läbi ja kooskõlastatakse Tellijaga avakoosolekul. Peame väga oluliseks avakohtumisel kooskõlastada Tellijaga VIPSide definitsioon ja omadused, mille alusel vastava profiiliga VIPSe kaardistama asume. Lisaks soovime avakoosolekul leppida Tellijaga kokku ajad regulaarseks suhtluseks kogu uuringu vältel, et Tellijat pidevalt uuringu käiguga kursis hoida ja ennetada eriarusaamasid. Tööd võtavad kauem aega keskmine Oleme koostanud uuringu detailse aja- ja tegevuskava, kuhu on märgitud iga Projektijuht (Kerli), kui esialgselt planeeritud tegevuse eest vastutav(ad) isik(ud) ning sisse arvestatud puhveraeg. Oleme Tellija esindaja ning see mõjutab raporti planeerinud oma ajakavasse ka regulaarsed kohtumised ja suhtluse Tellijaga, õigeaegset esitamist kus saame pidevalt hoida kursis uuringu käekäigust ja arengutest ning 24  tegeleda võimalike viibimiste ja aja- ning tegevuskavas kõrvalekaldumistega operatiivselt. Ka on meil võimalik oma uurimistiimi kaasata täiendavaid assistente ja analüütikud, kes saavad etteantud juhiste põhjal abistada projektimeeskonda (viibivate) ülesannete täitmisel. Lisatööjõudude kaasamine kooskõlastatakse esmalt Tellijaga. Uurimistiimi liige lahkub madal Tiimiliikme lahkumise korral leiab lahkuv projektijuht talle asendaja, kes Projektijuht (Kerli) pikemaks ajaks või jäädavalt vastab hankedokumentides toodud täidetava positsiooni nõuetele ja kes töölt ja/või käesolevast kooskõlastatakse Tellijaga. Asendaja saab olema varasemate sarnaste projektist kogemuste ja teadmistega ning teda viiakse kurssi käesoleva projekti eesmärkide, metoodika, käekäigu ja sisuga. RAKEs töötab mitmeid projektijuhte ja analüütikuid, vastavad hankedokumendis nimetatud nõuetele ning kel on võimalik antud projektis asendada või võtta töö üle, kui peaks juhtuma, et mõni pakkumuses toodud tiimiliige väljub projektist. Uurimistiimi liikme vahetumine kooskõlastatakse esmalt Tellijaga vähemalt nädal enne vahetuse toimumist ja uus/uued projektijuht/analüütik(ud) viiakse kurssi senise uuringu käigu ja eesmärkidega. Uuringu tulemuste ebapiisav madal Uuringu metoodika loomisel oleme lähtunud sellest, milliste meetoditega Projektijuht (Kerli), kvaliteet saavutada kõige efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt uuringu eesmärkideks analüütikud (Ene, vajaliku info kogumine asjakohastest materjalidest ning nende kvaliteetne ja Mary-Ann, Minni, asjakohane analüüs ja süntees. Oleme püstitatud uurimisküsimused uuringu Kerli), eksperdid eesmärkide saavutamiseks, millest lähtume materjalide otsimisel ja (Liina, René) analüüside tegemisel. Meie tiimi analüütikutel on varasemalt kogemusi kvalitatiivsete (tõenduspõhiste) andmete kogumise, analüüsimise, sünteesimise ja aruannete ning raportite koostamise osas ning lisaks ka erialased teadmised ja pädevused vaimse tervise teemadel. Lisaks oleme kaasanud uuringu meeskonda eksperdid, kes terve uuringu vältel nõustavad analüütikuid kvaliteetsete materjalide jõudmisel ja analüüsi tulemuste osas. Toimub andmete ja tulemuste triangulatsioon, st me kombineerime erinevatest kirjalikest materjalidest saadud infot, erinevate analüütikute tööde tulemeid ning erinevatel meetoditel saadud infot (kirjanduse analüüs, infopäringud, aruteluseminar). Lisaks toimub uuringu vältel tihe kommunikatsioon Tellijaga, keda hoitakse kursis uuringu käigust. Oleme ka välja pakkunud raporti mustandversiooni esitamise Tellijale, millele antud tagasisidega arvestame lõppraporti 25  lõppversiooni koostamisel. Seega on Tellijal uuringu vältel võimalik olla kursis ka uuringu tulemuste kvaliteediga. KIRJALIKE MATERJALIDE ANALÜÜSIGA SEOTUD RISKID Asjakohased materjalid ei ole keskmine Oleme aja- ja tegevuskavas arvestanud eraldi aja materjalide kogumisele Analüütikud (Ene, analüütikutele kättesaadavad ning oleme palunud oma tiimi eksperdid, kes meie analüütikuid kvaliteetsete Mary-Ann, Minni, ja asjakohaste materjalideni jõudmisel konsulteerivad ning abistavad. Kerli), eksperdid Vajalike materjalide juurdepääsu saamiseks suhtleme vajadusel vastavate (Liina, René), institutsioonidega ning teeme koostööd Tellijaga. Oleme arvestanud ka projektijuht (Kerli) erinevate asjakohaste materjalide kombineeritud analüüsiga (sh nii dokumendianalüüs kui teaduskirjanduse analüüs). Asjakohaseid materjale hangime mitmetest alternatiivsetest allikatest ning seda oleme kirjeldanud pakkumuses metoodika peatükis, vt ptk 3. RAKE analüütikutel on varasemast kogemusi ja kompetents tõenduspõhiste andmete ja artiklite kogumisega erinevatest allikatest. Kirjalike materjalide puudulikkuse ja/või puuduliku kättesaadavuse riski maandamiseks oleme oma uurimismetoodikasse planeerinud ka infopäringud (teenusepakkujatele/korraldajatele, sekkumise läbiviijatele jmt), et täiendada infolünki, millele kirjalike materjalide analüüsiga vastata ei saa. Kirjalike materjalide analüüs madal Meie tiimis on analüütikud ja projektijuht, kel on varasemast kogemusi ja Analüütikud (Mary- on laialivalguv ja ei loo kompetentsi nii mahuka dokumendi- kui teaduskirjanduse analüüsi Ann, Minni, Ene, Kerli), piisavalt teadmist uuringu tegemisest, raportite kirjutamisest ning tulemustele kvaliteedikontrolli eksperdid (Liina, eesmärkide saavutamiseks tegemisest. Lisaks on meie meeskonnas ka kogenud eksperdid, kes uuringu René), projektijuht käigus analüütikuid nõustavad ja töö sisulisel kvaliteedil silma peal hoiavad. (Kerli) Oleme pakkunud välja, et esitame Tellijale raporti mustandi, millele on võimalik anda omapoolne tagasiside, millega arvestame lõppversiooni tegemisel. ARUTELUSEMINARIDE/INTERVJUUDE JA INFOPÄRINGUTEGA SEOTUD RISKID Ei leita sobilikke kontakte, keskmine Sobilike teadmiste ja kogemustega ekspertide nimekirja koostamisega Analüütikud (Mary- keda kaasata aruteluseminari alustame varakult. Meie uurimistiimi liikmetel on mitmeid häid tutvusi ja Ann, Minni, Ene), ja/või kellele teha infopäring kontakte potentsiaalselt sobiliku profiiliga ekspertide ja asutuste eksperdid (Liina, kaasamiseks. Samuti ootame sobilike inimesteni jõudmisel soovitusi ja René) koostööd Tellijalt. Aja- ja tegevuskavas oleme arvestanud ettevalmistusteks ja läbiviimiseks ajapuhvriga, seminaridesse värbamist alustame võimalikult 26  varakult, et leida sobilik aeg. Ka oleme seminari toimumise vormis paindlikud ja teeme selle vastavalt osalejate eelistustele ja kättesaadavusele. Potentsiaalsete osalejate nimekirja koostame varuga, et vajadusel oleks võimalik osalejaid asendada/juurde leida. Sekkumiste osas täiendavad infopäringud teeme vajaduspõhiselt just nende VIPSidega seotud osapooltele, kus kirjalike materjalide analüüs ei võimalda jõuda ammendavate teadmiste ja tulemusteni. Seega paneme juba kirjalike materjalide analüüsi käigus kirja vastavad sekkumised ja nende kontaktaadressid, kelle poole pöörduda. Seminaride kokku kutsumiseks ning infopäringute läbiviimiseks kasutame nii näost näkku, telefoni kui veebi teel (nt MS Teams, Zoom vms) läbi viimise meetodeid vastavalt osalejate soovidele ning kulutõhususele. Meie analüütikutel on mitmesuguseid kogemusi nii veebi teel, näost näkku kui telefoni teel intervjuude, infopäringute ja aruteluseminaride korraldamisest. Intervjuud/seminarid venivad madal Tuginedes kirjalike materjalide analüüsile koostame poolstruktureeritud Analüütikud (Ene, liiga pikaks ning nende intervjuu-/seminarikavad, mille loomisel peame silmas, et ei ületataks Mary-Ann, Minni, käigus ei jõuta kõiki vajalikke optimaalset ajalimiiti ning samas käsitletaks kõiki olulisi teemasid, mis on Kerli), eksperdid teemasid avada vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Kavandid kooskõlastame ka (Liina, René) Tellijaga. Meie tiimiliikmetel on varasemast intervjuude, infopäringute, fookusgruppide ja aruteluseminaride läbiviimise kogemus ja oskus nende ajalist kulgu optimaalselt planeerida. Ka oleme oma metoodikas paindlikud aruteluseminaride ja/või intervjuude kvantiteedis: soovime läbi viia kuni kolm aruteluseminari, kuhu igaühte kaasame mitte üle kaheksa osaleja, et tagada optimaalne osalejate arv, kus igaühel oleks võimalus kaasa rääkida. 27 6. KOOSTÖÖ TELLIJAGA Uuringu tulemuste kvaliteedi ja Tellija ootustele vastamise tagamiseks on tähtis, et Tellija ja Pakkuja vahel toimuks kogu uuringu käigus tihe ja efektiivne koostöö. Meie peame varasematele kogemustele tuginedes koostöö all silmas: ➢ regulaarset suhtlust Pakkuja ja Tellija esindajate vahel (telefoni teel, meili teel, Microsoft Teams vms. veebikohtumised ja/või näost näkku kohtumised töökoosolekutel), mis lepitakse kokku projektijuhi ja Tellija esindaja vahel, nt meie pakuks välja iga kahe nädala tagant; ➢ paindlikkust töökoosolekute planeerimisel ja pidamisel (nii Tellija kui Pakkuja poole pealt kompromissid sobiva aja ja vormi valikul, eriti arvestades suvist puhkuste perioodi); ➢ kiiret ja ausat mõlemapoolset infovahetust; ➢ uuringu alguses seatud eesmärkide juurde jäämist ja raamides püsimist (st uuringu käigus ei muutu uuringu maht esialgu kokkulepitust oluliselt suuremaks ning ei teki juurde lisaeesmärke või -ülesandeid); ➢ mõlemapoolset varajast teavitamist ja kursis hoidmist kõigist võimalikest uuringut mõjutavatest teguritest (tiimiliikmete ja/või Tellija kontaktisiku vahetumine, muutused aja- ja tegevuskavas jms); ➢ probleemide mõlemapoolset konstruktiivset lahendamist; ➢ kokkulepetest kinnipidamist; ➢ õigeaegset ja õiglast tagasisidet tehtud tööle Tellijalt (kokkulepitud aegadel); ➢ Tellija poolset mõistvat suhtumist uuringu tegemisel ettetulevatesse võimalikesse probleemidesse ja takistustesse; ➢ Pakkuja poolset õigeaegset ja kvaliteetset tööde esitamist Tellijale. Varasemate kogemuste põhjal peame oluliseks Tellijaga kohe uuringu alguses läbi arutada kõik uuringu käiku mõjutada võivad erinevad tegurid ning leppida kokku meetodid ja ajad regulaarseks suhtluseks uuringu vältel. Omapoolsed strateegiad ja meetodid võimalike probleemidega toimetulekuks oleme toonud välja riskianalüüsis (vt ptk 5) ning varasemate sarnaste uuringute kogemuste toel oleme valmis ootamatuste ja probleemidega operatiivselt ja koostööle orienteeritult lahendusi leidma. Tellijalt ootame mõistvat suhtumist ja kaasamõtlemist, et uuringu käigus ettetulevad probleemid võimalikult efektiivselt ja optimaalselt lahendada. Kõik olulisemad muudatused, mis projekti jooksul tekivad, kooskõlastame eelnevalt Tellijaga. 28 LISA 1: PAKKUMUSE VORM JA EELARVE Uuringu tegemise eelarveks on 29 000 eurot (+ KM). Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes on toodud pakkumuse vormil: Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi TARTU ÜLIKOOL Pakkuja registrikood 74001073 Pakkuja juriidiline aadress Tartu Ülikool, Ülikooli 18, 50090, TARTU Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi Kerli Ilves (e-post [email protected], tel ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) 5909 2881) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Halli kirjanduse analüüs (sh teaduskirjanduse h 40 375 15 000 ja dokumendianalüüsiks materjalide otsimine, läbitöötamine Intervjuude ja analüüsimine) ja aruteluseminaride h 40 100 4 000 ettevalmistus, Raporti läbiviimine ja analüüs kirjutamine h 40 102.5 4 100 Ekspertide tasustamine h 50 60 3 000 Projektijuhtimine h 40 72.5 2 900 Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) 29 000 Käibemaks: 5 800 Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 34 800 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. Pakkuja: Tartu Ülikool Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ 29  LISA 2: UURIMISRÜHMA CVd Siin oleme toonud uurimisrühma liikmete CVd ja publikatsioonid, kus on paksus kirjas (bold) märgitud ära need varasemad uuringud ja kogemused, mis käesoleva hanke seisukohalt projektijuhi ja/või analüütiku nõuetele vastavust tõestavad. Curriculum Vitae Nimi KERLI ILVES Sünniaeg 26.03.1997 Haridus 2022 – … Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, genoomika instituut, tervisekäitumise geneetika PhD 2019 – 2020 University of Edinburgh, Human Cognitive Neuropsychology, MSc with distinction 2016 – 2019 Tartu Ülikool, psühholoogia, bakalaureusekraad sotsiaalteadustes 2013 – 2016 Tartu Hugo Treffneri gümnaasium Töökoht Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, projektijuht- analüütik Tartu Ülikool, psühholoogia instituut, õppejõud Teenistuskäik 2022 - …. Tartu Ülikool, genoomika instituut, Eesti geenivaramu teaduskeskus, tervisekäitumise geneetika nooremteadur 2021 - … Tartu Ülikool, psühholoogia instituut, külalisõppejõud 2020 - ... Tartu Ülikool, RAKE, projektijuht-analüütik 2016 - 2021 Psühhobuss, teaduskommunikatsioon 2018 - 2021 MTÜ Lahendus.net, juhatuse liige, veebinõustaja, mentor Kogemused Osalemine siseriiklikes rakendusuuringutes: • Cleveron AS töötajate töökeskkonnaga rahulolu kordusküsitlus aastal 2023. Roll: projektijuht. • Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs. (2022). Tellija: Sotsiaalministeerium. Roll: projektijuht-analüütik. Ülesanded: projekti adminsitratiivne ja sisuline juhtimine, metoodika väljatöötamine, välisriikide praktikate analüüs, teaduskirjanduse ja dokumendianalüüs, uurimisrühma juhtimine, suhtlus tellijaga, raportite kirjutamine, tutvustusüritustel uuringu tutvustamine. 30 • Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs. (2022-2023). Tellija: Sotsiaalministeerium. Roll: projekti koordinaator, projektijuhi assistant. Ülesanded: projektijuhi assisteerimine, tiimitöö juhtimine, raportite kirjutamine. • Tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisvõimalused koos mõju hindamisega terviseharituse parandamisel Eestis. (2022). Tellija: Sotsiaalministeerium. Roll: projektijuht-analüütik. Ülesanded: projekti administratiivne ja sisuline juhtimine, metoodika väljatöötamine, välisriikide praktikate analüüsi tegemine, teaduskirjanduse- ja dokumendianalüüsi tegemine, uurimisrühma juhtimine, suhtlus tellijaga, raportite kirjutamine, tutvustusüritused. • Cleveron AS töötajate töökeskkonnaga rahulolu kordusküsitlus aastal 2022. (2022). Tellija: Cleveron AS. Roll: projektijuht-analüütik. Ülesanded: projekti juhtimine, suhtlus Tellijaga, analüütikute töö juhtimine, ankeetküsitluste ettevalmistamine, andmete kogumine, andmete puhastamine ja andmeanalüüs, raportite koostamine. • Aruande “Kutsekoolide rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluste tulemused 2021” koostamine (2021). Tellija: Haridus- ja Noorteamet. Roll: analüütik. Ülesanded: andmepuhastus, kvantitatiivandmete analüüs (statistilise olulisuse testid, dispersioonianalüüs, võrdlusanalüüsid). • Eesti tõlkijate uuring 2021 (2021). Tellija: Euroopa Komisjon, Eesti Tõlkebüroode Liit. Roll: projektijuht, analüütik. Ülesanded: projekti juhtimine, metoodika väljatöötamine, küsimustiku koostamine, suhtlus tellijaga, andmete kogumine, andmete puhastamine, kvantitatiivanalüüsid, aruande kirjutamine, andmete tutvustamine. • Mobiilne sekkumine õigusrikkujatele (2020-2021). Tellija: Justiitsministeerium. Roll: projekti koordinaator, analüütik. Ülesanded: pakkumuse kirjutamine, metoodika väljatöötamine, meeskonnatöö koordineerimine, projektijuhi assisteerimine, suhtlus Tellijaga, teaduskirjanduse analüüs, rahvusvaheliste praktikate analüüs, intervjuude korraldamine läbiviimine, aruteluseminaride korraldamine ja juhtimine, kvalitatiivse materjali analüüs, aruannete kirjutamine, projekti juhtimine, tulemuste tutvustamine. • Noorte õigusrikkujate uuring (2020-2021). Tellija: Justiitsministeerium. Roll: analüütik, projektijuhi assistent. 31  Ülesanded: pakkumuse kirjutamine, meeskonnatöö koordineerimine, suhtlus Tellijaga, teaduskirjanduse ja dokumendianalüüs, loataotlused ja andmepäringud, intervjuud ja aruteluseminarid/fookusgrupid ekspertidega, intervjuude/aruteluseminaride/fookusgruppide analüüs, aruannete kirjutamine. • Tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus (2020-2021). Tellija: Sotsiaalministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: teaduskirjanduse analüüs, loataotlused, andmepäringud, andmete puhastamine, kvantitatiivanalüüsid, aruannete kirjutamine. • Ülemiste linnaku terviseedendamise ja -hoidmise programm (2020- 2021). Tellija: Mainor AS. Roll: analüütik. Ülesanded: teaduskirjanduse ja sekkumiste analüüs, mudeli arendamine, aruande kirjutamine, loataotlused, kvantitatiivanalüüsid. • Eesti Advokatuuri liikmete küsitlemine seksuaalse ahistamise, tööstressi ja klaaslae teemal aastal 2020 (2020). Tellija: Eesti Advokatuur. Roll: analüütik, projektijuhi assistant. Ülesanded: küsimustiku koostamine, suhtlus tellijaga, meeskonnatöö koordineerimine, andmete kogumine, andmete puhastamine, kvantitatiivanalüüsid, aruande kirjutamine, tulemuste tutvustamine. • Riikliku huvihariduse ja huvitegevuse 2017-2020 perioodi tulemuste ja kavade analüüs (2020). Tellija: Eesti Noorsootöö Keskus. Roll: analüütik. Ülesanded: andmetabelite puhastamine, kvantitatiivanalüüsid, aruande kirjutamine. Osalemine akadeemilistes teadustöödes: • Tartu Ülikool, teadus- ja arendusprojekti “Geneetiline loterii aitab mõista isiksuse, vaimsete võimete ja tervise vahelist põhjuslikkust” põhitäitja (2021 - …). Ülesanded: Eesti Geenivaramu andmetel isiksuse, vaimsete võimete ja tervisekäitumise vahelise põhjuslikkuse uuringute kavandamine, läbiviimine ja sel teemal teadustööde kirjutamine. • Tartu Ülikooli Psühholooga Instituut „Õpilaste interneti ja nutiseadmete kasutamine ning vaimne tervis” uuring (osalemine 2018-2019). Roll: analüütik. Ülesanded: teaduskirjanduse analüüs, andmete kogumine koolides üle Eesti, andmete sisestamine, töötlemine ja andmeanalüüs, uurimistöö kirjutamine kognitiivse emotsioonide regulatsiooni seosest probleemse nutiseadme kasutusega Keelteoskus eesti keel – emakeel inglise keel – IELTS skoor 8 (C1 keeletase) saksa keel – A2 keeletase 32 Curriculum Vitae Nimi MINNI SAAPAR Sünniaeg 14.03.1992 Töökoht Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, projektijuht- analüütik 2019– Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, doktoriõpe (neuroteadused) 2015–2018 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, magistriõpe (epidemioloogia, cum laude) 2011–2015 Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, bakalaureuseõpe (eripedagoogika peaeriala, psühholoogia kõrvaleriala) 2008–2011 Tartu Miina Härma Gümnaasium 1999–2008 Saaremaa Ühisgümnaasium Teenistuskäik 2022– Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, projektijuht-analüütik 2020– Tartu Ülikool, ravijuhendite püsisekretariaat, koostööd erinevates ravijuhendites sekretariaadi liikmena 2020–2020 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut, nooremteadur (ASTRA projekt) 2018–2019 Tartu Ülikool, ravijuhendite püsisekretariaat, ravijuhendite metoodikanõunik 2018–2020 Tervise Arengu Instituut, Terviseriskide ennetamise keskus, vanemspetsialist 2016–2018 Tervise Arengu Instituut, Terviseriskide ennetamise keskus, spetsialist 2015–2015 Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, psühholoog 2013–2014 Nordic Digital AS, klienditeenindaja 2007–2011 Kaastööd ja hooajaline töö ajalehtedes „Meie Maa“ ja „Aken“ Ühiskondlik 2021– osaline õppetöö läbiviimine Tartu Ülikoolis arsti eriala tegevus õppeainetes „Teadustöö üliõpilastele“ ja „Tervise edendamine“ 2018– erinevate lõputööde retsenseerimine Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2015–2018 Tartu Ülikool, Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi nõukogu, tudengite esindaja 33  2014–2015 Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus, lihtliige 2008 Õpilaste teadustööde riiklik konkurss – 1. preemia Täiendus- • Modified Rankin Scale (mRS) certification A V2.0 koolitus (American Academy of CME inc, 06.05.2020) • ICH Good Clinical Practice E6 (R2) (The Global Health Network, 15.04.2020) • RedCap veebipõhised andmebaasid kliiniliste uuringute andmete kogumiseks (Tartu Ülikool, Kliiniliste uuringute keskus, 25.10.2019) • Erakorralise meditsiini tehniku eriala ained patsiendi läbivaatus, ravimiõpetuse alused, eluohtlikud ja erakorralised haigestumised, hooldustoimingud ja õe abistamine, töötervishoid ja tööohutus (Tartu Tervishoiu Kõrgkool, 2018) Kogemused Osalemine sotsiaalteaduslikes rakendusuuringutes: • Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks (2022–2023), tellija: Sotsiaalministeerium, roll projektis: analüütik (uuringu metoodika väljatöötamisel osalemine, kvalitatiivne analüüs). • ESF kohanemis- ja lõimumismeetme lõpphindamine (2023), tellija: Kultuuriministeerium, roll projektis: analüütik (uuringu kavandamisel ja metoodika väljatöötamisel osalemine, kvantitatiivne analüüs, kvalitatiivne analüüs, raporti kirjutamine). • Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs (2022), tellija: Sotsiaalministeerium, roll projektis: analüütik (kvalitatiivne analüüs, raporti kirjutamine). • Mobire töörahulolu-uuring (2022), roll projektis: projektijuht- analüütik (projekti juhtimine, metoodika väljatöötamine, küsitlusuuringu läbiviimine, raporti koostamine kvantitatiivse analüüsi tulemuste põhjal). • Temporary protected Ukrainians in Estonia (2022), tellija: Turu Ülikool, roll projektis: analüütik (kvantitatiivne analüüs, raporti kirjutamine). • Ukraina kriisiga seotud teemade uurimine (2022), tellija: Eesti Teadusagentuur, roll projektis: analüütik (kvantitatiivne analüüs). Osalemine akadeemilistes teadusprojektides: • Nooreea insuldi kliiniline, molekulaarne ja geneetiline profileerimine. PRG1915, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut. Roll projektis: analüütik, meeskonna liige (metoodika kavandamisel osalemine, kvantitatiivne analüüs, kvalitatiivne analüüs, teadusartiklite kirjutamine ja ettekannete koostamine). 34  Osalemine ravijuhendite koostamises: • 40–65aastaste täiskasvanute tervise jälgimise ja haiguste ennetamise juhend. Eesti Haigekassa. 2023. Roll projektis: meeskonna liige (teaduskirjanduse hindamine ja analüüs, teiste ravijuhendite hindamine ja analüüs, töörühma toetamine soovituste koostamisel, juhendi kirjutamine). • Aktiivsus-ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosimise ning ravi põhimõtted. Eesti Haigekassa. 2023. Roll projektis: meeskonna liige (teaduskirjanduse hindamine ja analüüs, teiste ravijuhendite hindamine ja analüüs, töörühma toetamine soovituste koostamisel, juhendi kirjutamine). • Vaher U, Haldr S, Truupõld K, Lindmäe A, Kirss A, Voolaid KK, Maala K, Kõiv T, Mälk G, Ringmäe L, Rakitin A, Strelkova A, Saapar M, Meren T, Saar M, Kallavus K, Laisaar KT. Epilepsia käsitlus fertiilses eas naistel ja rasedatel. 2022. Ravijuhend RJ-G/58.1-2022. Roll projektis: meeskonna liige (teaduskirjanduse hindamine ja analüüs, teiste ravijuhendite hindamine ja analüüs, töörühma toetamine soovituste koostamisel). • Laas K, Raussi E-K, Pruunsild C, Peterson K, Virks A, Sooba E, Kõrve K, Tohus I, Põder A, Kullamaa L, Sarapuu L, Metusala C, Paiste S, Tisler- Sala A, Laisaar, KT, Saapar M, Kallavus K. Põletikulise liigesehaigusega patsiendi käsitlus esmatasandil. 2020. Eesti ravijuhend RJ-M/41.1-2020. Roll projektis: metoodikanõunik (projekti juhtimine, meeskonna toetamine teaduskirjanduse hindamisel ja analüüsil, töörühma toetamine soovituste koostamisel). • Lukmann A, Kansi H, Koit K, Kompus T, Kõrv J, Männik E, Palatu R, Pettai R, Piilberg H, Sinirand A, Tammik T, Uriko A, Jürgenson A, Leheste A-R, Orav K, Suurküla A, Väljaots P, Laisaar K-T, Saapar M. Insuldijärgne taastusravi. 2019. Eesti ravijuhend RJ-I/37.1-2019. Roll projektis: metoodikanõunik (projekti juhtimine, meeskonna toetamine teaduskirjanduse hindamisel ja analüüsil, töörühma toetamine soovituste koostamisel, juhendi kirjutamine). Keelteoskus eesti keel – emakeel inglise keel – C1 vene keel – B1 rootsi keel – A2 35 Publikatsioonid • Saapar M, Vibo R, Schneider S, Kõrv L, Mallene S, Kõrv J. Health behavior of young patients with ischemic stroke in Estonia: A score of five factors. Brain Behav. 2023 Mar;13(3):e2908. doi: 10.1002/brb3.2908. • Saapar M, Schneier S, Kõrv L, Mallene S, Vibo R, Kõrv J. The prevalence of mental health disorders after stroke in young adults. Poster: European Stroke Organisation Conference 2022; 4.–6. mai 2022. • Saapar M, Vibo R, Kõrv J. Insuldijärgsed psüühika- ja käitumishäired noortel insuldipatsientidel. Poster: Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverents 2021; 6.-8. okt 2021. • Saapar M, Schneier S, Kõrv L, Mallene S, Vibo R, Kõrv J. Health behaviour of young stroke patients in Estonia: a short score of 5 risk factors. Poster: European Stroke Organisation Conference 2021; 1.– 3. sept 2021. • Saapar M, Vibo R, Schneider S, Kõrv L, Mallene S, Kõrv J. Mental health after stroke among young stroke patients in Estonia. Poster: XXI Nordic Stroke Society Congress; 26.–27. aug 2021. • Schneider S, Taba N, Saapar M, Vibo R, Kõrv J. Determinants of long- term health-related quality of life in young ischemic stroke patients. Journal of Stroke and Cerebrovascular Diseases: The Official Journal of National Stroke Association. 2021: 30, 105499. DOI: 10.1016/j.jstrokecerebrovasdis.2020.105499. • Saapar M, Schneider S, Kõrv L, Mallene S, Vibo R, Kõrv J. Health behaviour before and 3 months after after stroke in young adults in Estonia. Poster: European Stroke Organisation Conference 2020; 7– 9 nov 2020. • Saapar M, Schneider S, Vibo R, Kõrv J. Isheemilise insuldiga patsientide tervisekäitumine. Poster: Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverents 2020; 15–16 okt 2020. • Schneider S, Saapar M, Ringmets I, Vibo R, Kõrv J. Self-Rated Health Quality in Young Estonian Stroke Patients. Poster: European Stroke Organisation Conference 2019; 22–24 mai 2019. • Saapar M, Schneider S, Vibo R, Ringmets I, Kõrv J. Noorelt insulti haigestunud patsientide insuldijärgne tervisekäitumine. Eesti Arst: 97 (Lisa 2), 18–19, 2018. 36 Curriculum Vitae Nimi MARY-ANN KUBRE Sünniaeg 20.01.1995 Töökoht Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, analüütik Haridus 09.2022 - ... Tartu Ülikool, Arvutuslik neuroteadus, PhD 2020 Jyväskylä Ülikool (Jyväskylän Yliopisto). Erasmus+ üliõpilasvahetus 2018 – 2021 Ludwig-Maximilians-i Ülikool München (Ludwig- Maximilians-Universität München; LMU München), psühholoogia ja haridusteaduskond, Neuro-kognitiivne psühholoogia, MSc 2017 Ghenti Ülikool (Universiteit Gent; UGent). Erasmus+ Üliõpilasvahetus 2014 – 2018 Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Psühholoogia, BA Teenistuskäik 2022 - ... Tartu Ülikool, Arvutuslik neuroteadus, nooremteadur 2021 – ... Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, analüütik 06.2021 Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, psühholoog 2019 Uurimisgrupiliige, (Student research assistant) LMU München Kliinikumis (Klinikum der LMU München) Ühiskondlik 2021 – ... European Federation of Psychology Students’ Associations tegevus (EFPSA) Vilistlaskogu (Alumni) liige 2020 – 2021 Journal of European Psychology Students teadusajakirja toimetaja 2019 – 2020 EFPSA Esindaja Kliiniline Neurospsühholoogia Töögrupis (Standing Committee on Clinical Neuro-Psychology) Euroopa Psühholoogide Ühenduses (European Federation of Psychologists’ Associations) 2018 – 2019 EFPSA juhatuse liige (Secretary General at EFPSA) 2018 – ... Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse (EPSÜ) Vilistlaskogu liige 2017 – 2018 Välissuhete juht, juhatuse liige EPSÜs 2017 – 2018 Turundustiimiliige EFPSAs 2016 – 2017 Nordic Psychology Students’ Conference 2017 turundustiimiliige ja korraldaja 2016 – 2017 Veebitoekoordinaator EFPSAs 37 Kogemused Osalemine sotsiaalteaduslikes uuringutes: • „Arvutiteaduse instituudi üliõpilaste karjääriootuste uuring“. Tellija: Arvutiteaduse instituut, Tartu Ülikool (sisujuht ja analüütik, november 2021 - ...). Kvantitatiiv- ja kvalitatiivmeetodid, aruande kirjutamine, uuringu juhtimine • „Cleveroni töörahulolu uuring“. Tellija: Cleveron (analüütik, 2022). Kvantitatiiv- ja kvalitatiivmeetodid, aruannete kirjutamine • „Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ". Tellija: Sotsiaalministeerium (analüütik, 2022). Kvalitatiivmeetodid, aruande kirjutamine • „Vabakava rakendamise võimaluste analüüs: Eesti ja välisriikide näited“. Tellija: Tartu Ülikool (analüütik, 2022). Kvalitatiivmeetodid, aruande kirjutamine • „Tartu Ülikooli doktorantide rahulolu küsitlus“. Tellija: Tartu Ülikool (analüütik, 2022). Andmekorje, kvantitatiiv- ja kvalitatiivmeetodid, aruande kirjutamine, uuringu juhtimine • „Tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisvõimalused koos mõju hindamisega terviseharituse parandamisel Eestis“. Tellija: Sotsiaalministeerium (analüütik, 2022). Kvalitatiivmeetodid, aruande kirjutamine • „Krediidituru uuring Rahandusministeeriumile II“. Tellija: Rahandusministeerium (analüütik, 2021); Andmekorje, kvalitatiivmeetodid, aruande kirjutamine • „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine Sotsiaalkindlustusametile“. Tellija: Sotsiaalkindlustusamet (assistent, 2021); Kvantitatiiv- ja kvalitatiivmeetodid • „Õpetamise väljakutsed distantsõppes“. Tellija: Tartu Ülikool (analüütik, 2021). Kvalitatiivmeetodid, aruande kirjutamine Osalemine teadusprojektides • Magistritöö “Self-esteem, resilience and amygdala response to emotional stimuli in Transgender Men“. UGent ja UGenti Haigla (Universiteit Ziekenhuis Ghent; UZ Gent). Juhendajad Dr. Cristian Sorg (LMU München) & Prof. Dr. Sven C. Müller. (UGent). Oktoober 2020 – Aprill 2021. Andmekorje (eksperimendis assisteerimine), kvantitatiivmeetodid, lõputöö kirjutamine • Uurimistööprojekt “Functional Anatomical Research in Transgender Persons“. UGent & UZ Gent. Juhendajad: Prof. Dr. Sven C. Müller (UGent) ning Dr. Adriana L. Ruiz Rizzo (LMU München). August – Oktoober 2019. Andmekorje (eksperimendis assisteerimine), kvantitatiivmeetodid, aruande kirjutamine 38  • Uurimistööprojekt “Trans-Saccadic Memory in the Perception-Action Framework“. LMU München. Juhendajad: Dr. Lukasz Grzeczkowski & Dr. Nina Hanning. Veebruar - Aprill 2019. Eksperimendi koostamine, katseisikute värbamine ning eksperimendi läbiviimine, andmekorje, kvantitatiivmeetodid, aruande kirjutamine • Uurimisgrupiliige, bakalaureuse töö „Alkoholi tarbimise seos ärevusega virtuaalreaalsuse katses osalenud isikutel“ (projekt Pilot study: Decreasing performance anxiety with Virtual Reality). UT. Juhendaja: Dr. Kariina Laas. November 2016 – Juuni 2018. Katseisikute värbamine ning eksperimendi läbiviimine, andmekorje, kvantitatiivmeetodid, lõputöö kirjutamine Teaduspublikatsioonid: • Kiyar, M., Kubre, M-A., Collet, S., Bhaduri, S., T’Sjoen, G., Guillamon, A., & Mueller, S. C. (2022). Gender-Affirming Hormonal Treatment Changes in Neural Processing of Emotions in Trans Men: An fMRI Study. Psychoneuroendocrinology, 146, 105928. https://doi.org/10.1016/j.psyneuen.2022.105928 • Kiyar, M., Kubre, M-A., Collet, S., Bhaduri, S., T’Sjoen, G., Guillamon, A., & Mueller, S. C. (2022) Minority Stress and the Effects on Emotion Processing in Transgender Men and Cisgender People: A Study Combining fMRI and Magnetic Resonance Spectroscopy (MRS). International Journal of Neuropsychopharmacology, 25(5), 350-360. https://doi.org/10.1093/ijnp/pyab090 Keelteoskus eesti keel – emakeel inglise keel – väga hea kõnes ja kirjas (CAE keeletesti järgi C2) hollandi keel – hea kõnes ja kirjas saksa keel – vähene kõnes ja kirjas 39 Curriculum Vitae Nimi ENE TUBELT Sünniaeg 06.09.1982 Töökoht Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE), assistent- analüütik Haridus 2023 (ekstern) Tartu Ülikool, semiootika ja kultuuriteooria, MA (2008–2014, 2022–2023) Magistritöö teema: 5G ohtude diskursuse konstrueerimine Eesti meedia näitel. 2016–2019 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, ärijuhtimine spetsialiseerumisega finantsjuhtimisele; rakenduslik kõrgharidus Lõputöö teema: Kinnisvaravahendusega tegelevate Eesti ettevõtjate teadlikkus rahapesu tõkestamisest. 2001–2007 Tartu Ülikool, semiootika ja kulturoloogia, kõrvaleriala filosoofia; BA Bakalaureusetöö teema: Eestlase identiteedi kujutamine romaanis „Rehepapp“ ja filmis „Malev“ läbi oma ja võõra prisma. Töö- 2019– Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus kogemus (RAKE), assistent-analüütik 2007–2019 Raamatukauplus Krisostomus OÜ, raamatupidamisassistent 2011–2018 Tartu Ülikooli Raamatupood OÜ, prokurist 2005–2006 Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, raamatukogu klienditeenindaja Kogemus Osalemine rahvusvahelistes rakendusuuringutes: • EduTech – veebipõhine magistriõppe programm (2017–2020, minu osalus 2020). Tellija: Euroopa Komisjon. Roll: analüütik. Ülesanded: grupiintervjuude läbiviimine ja kvalitatiivne analüüs (inglise keeles; viis intervjuud Zoomis 3–5 osalejaga). Osalemine siseriiklikes rakendusuuringutes: • Uuring info levikust Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnas (2022–2023). Roll: vastutav täitja (projektijuht), analüütik. Ülesanded: küsitlusuuringu korraldamine, fookusgrupiintervjuud, kvantitatiivne (kirjeldav statistika) ja kvalitatiivne andmeanalüüs, aruande kirjutamine, tulemuste esitlemine. • Eesti edtech teenuste kasutusulatuse ja vajaduste uuring (2022–2023). Roll: analüütik. Ülesanded: osalemine kvantitatiivses ja kvalitatiivses andmekogumises ja aruande kirjutamises. 40 • Trendide ruumilise mõju analüüs. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2040“ alusuuring Rahandusministeeriumile. Roll: assistent. Ülesanded: eksperdiseminaride koordineerimine, aruande toimetamine. • Kaardistuse “Kohaliku tasandi noortevaldkonna rahastusotsused” läbiviimine (2022–2023). Roll: analüütik. Ülesanded: kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kogumine (küsitlus, intervjuu), kirjeldav statistika, aruande koostamises osalemine. • Rapla maakonna avalike- ja erateenuste osutamise võrgustiku rahvastikumuutustega ja tulevikutrendidega kohandamise võimaluste uuring (2021–2022). Roll: analüütik. Ülesanded: kvalitatiivsete andmete kogumine ja korrastamine. • Andekate õpilaste kõrgkoolivalikud (2022). Tellija: Tartu Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakond. Roll: vastutav täitja (projektijuht), analüütik. Ülesanded: 10 individuaalintervjuud Zoomi vahendusel, intervjuude analüüs ja aruande kirjutamine, tulemuste esitlemine. • Eesti osalemine rahvusvaheliselt võrreldavates ühiskonnauuringutes: ettepanekud riikliku toetussüsteemi loomiseks (2021–2022). Tellija: Eesti Teadusagentuur. Roll: Analüütik. Ülesanded: kvalitatiivsete andmete kogumine ja analüüs, aruande koostamises osalemine. • Esmakursuslaste koolivaliku fookusgrupiuuring (2021). Tellija: Tartu Ülikooli turundus- ja kommunikatsioonitalitus. Roll: analüütik. Ülesanded: fookusgrupiintervjuud nii silmast silma kui veebis, aruande kirjutamine. • Eesti tõlkijate uuring 2021 (2021). Tellija: Euroopa Komisjon. Roll: analüütik. Ülesanded: kvantitatiivne andmeanalüüs (kirjeldav statistika), aruande kirjutamine ja kujundamine. • Euroopa teadlaste harta ja juhendi põhimõtete järgimine Eesti teadus- ja arendusasutustes (2021). Tellija: Eesti Teadusagentuur. Roll: analüütik. Ülesanded: kvantitatiivne andmeanalüüs (kirjeldav statistika). • Noorte õigusrikkujate uuring (2020–2021). Tellija: Justiitsministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: osalemine andmete kodeerimises ja aruande kirjutamises, aruande toimetamine ja kujundamine. • ADAPTERi mõju-uuring (2020–2021). Tellija: ADAPTER. Roll: analüütik. Ülesanded: poolstruktureeritud intervjuude tegemine teadlaste ja ettevõtjatega, aruande kirjutamises osalemine, aruande kujundamine. • Eriolukorra õppetundide analüüs (2020). Tellija: Tartu Ülikooli rektoraat. Roll: analüütik. Ülesanded: osalemine kvantitatiivse andmeanalüüsi tegemises ja aruande kirjutamises, aruande toimetamine. • Riikliku huvihariduse ja huvitegevuse 2017–2020 perioodi tulemuste ja kavade analüüs (2020). Tellija: Eesti Noorsootöö Keskus. Roll: analüütik. Ülesanded: kvantitatiivsete andmete korrastamine, aruande kirjutamises osalemine, aruande toimetamine. 41  • Eesti Teadusagentuuri koordineeritavate partnerluste mõju- ja tulemuslikkuse analüüs ning hinnang Osaluskava protsessi rakendamisele (2020). Tellija: SA Eesti Teadusagentuur. Roll: assistent. • Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses (2020–2021). Tellija: SA Eesti Teadusagentuur. Roll: analüütik. Ülesanded: poolstruktureeritud intervjuude tegemine, intervjuudel osalemine märkmete tegijana, aruande kirjutamises osalemine, infograafika. • Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine (2019–2020). Tellija: Justiitsministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: välitöödel osalemine, intervjuude tegemine (kaheksa individuaalintervjuud telefonitsi, Skype’is, MS Teamsis), rahastamismudeli väljatöötamine, aruande kirjutamine, toimetamine ja kujundamine. • Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine (2019–2020). Tellija: Advokaadibüroo Sorainen AS. Roll: analüütik. Ülesanded: kvalitatiivsete andmete kogumine ja korrastamine. • TÖÖTERVISHOIUTEENUSE UURING (2019–2020). Tellija: Sotsiaalministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: välitööde ja intervjuude organiseerimine, osalemine mudelite väljatöötamises, aruande kirjutamine, toimetamine ja kujundamine. • KAITSTUD TÖÖ TEENUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE JA RAHVUSVAHELINE VÕRDLUS (2019–2020). Tellija: Sotsiaalministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: rahvusvahelise kogemuse analüüs (sh kvalitatiivsete andmete kogumine), osalemine välitööl ja aruande kirjutamises. • Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs (2019–2020). Tellija: Justiitsministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: kvalitatiivsete andmete kogumine ja korrastamine, aruande toimetamine. • e-Valitsemise teadus- ja arendustegevuse kontseptsioon (2019). Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: kvantitatiivsete andmete korrastamine. Keeleoskus eesti keel – emakeel inglise keel – väga hea saksa keel – keskmine vene keel – vähene 42 Curriculum Vitae Nimi: René Randver Sünniaeg: 17.11.1983 Telefon: +372 512 0270 E-mail: [email protected] Koduleht: http://randver.eu LinkedIn: www.linkedin.com/in/randver Hariduskäik: 2013-2021 Tartu Ülikool, Psühholoogia Instituut - Psühholoogia (doktorikraad) 2009-2011 Maastricht’i Ülikool, Psühholoogia ja Neuroteaduste teaduskond, Holland - Neuropsühholoogia (magistrikraad) 2009 Melbourne’i Ülikool, Austraalia (vahetussemester) 2008-2011 Tartu Ülikool, Arstiteaduskond - Biomeditsiin (magistrikraad) 2005-2008 Tartu Ülikool, Psühholoogia Instituut - Psühholoogia (bakalaureusekraad) Teenistuskäik: 01.10.2021–... Tervisekassa (kuni 01.04.2023 Eesti Haigekassa), Vaimse tervise ekspert 01.12.2013–... Neura, Kliiniline neuropsühholoog, juhatuse esimees 01.03.2021–01.10.2021 Eesti Haigekassa, Projektijuht (depressiooni raviteekond) 01.11.2020–01.10.2021 MinuDoc, Vaimse tervise valdkonna teenusejuht ja vaimse tervise üksuse juht 01.11.2019–01.09.2021 Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS, Kliiniline neuropsühholoog 01.10.2018–14.12.2020 Sotsiaalministeerium, Hoolekande osakond, Nõunik 01.02.2018–01.09.2018 4 Kliinik, Hea Une Keskus, Kliiniline neuropsühholoog 01.09.2017–31.08.2019 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut, eksperimentaalpsühholoogia nooremteadur 01.01.2013–01.09.2016 Cognuse, Teaduskonsultant 16.08.2011–30.09.2018 AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Neuroloogiakeskus, Kliiniline neuropsühholoog 17.01.2011–30.06.2011 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, projektijuht Erialased kutsed ja sertifikaadid: Kliiniline psühholoog, tase 7 ja Neuropsühholoog, tase 7 – väljaandja: Eesti Psühholoogide Liit ja Eesti Kutsekoda Euroopa sertifikaat psühholoogias (EuroPsy; valdkond: kliiniline ja tervisepsühholoogia) – väljaandja: European Federation of Psychologists’ Associations Kuuluvus erialastesse organisatsioonidesse: 2022- Eesti Psühhiaatrite Selts 2014- Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon (EGGA) 2013- Ameerika Psühholoogiaassotsiatsioon (APA), Kliinilise neuropsühholoogia ühing (SCN) 2013- Rahvusvaheline Neuropsühholoogiaühing (INS) 2018-2020 Alzheimer Europe riiklike dementsuse ekspertide töögrupp 2013-2021 Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikool 2006-2008 Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus 43 Vabatahtlik töö: 2017 - MTÜ Elu dementsusega – lihtliige (2017-), juhatuse liige (2022-) 03/2016 - 09/2016 Dementsuse töögrupp (MTÜ Elu dementsusega eellkäija) - kaasasutaja 2015 - 2019 Rahvusvaheline Neuropsühholoogiaühing (INS) - Eesti esindaja 2010 - 2011 AIESEC Eesti, Tartu osakond - Avalike suhete korraldaja Projekt “World at Home” Osalemine varasemates uuringutes ning publikatsioonid: ETIS: https://www.etis.ee/CV/Rene_Randver/est Google Scholar: https://scholar.google.com/citations?user=qgDj0ucAAAAJ&hl=en • Randver, R., Streimann, K., Purre, M., Sultson, H., Tulviste, J., Akkermann, K., Haring L. (2023). Vaimset tervist toetavad tegevused ja teenused Eestis – hetkeolukord ja arenguvajadused. Eesti Inimarengu aruanne. - artikli autor • Ilves, K., Kubre, M.-A., Saapar, M., Randver, R., Haring, L., Kastepõld-Tõrs, K. (2023) Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja stsenaariumite väljatöötamine astmelise abisüsteemi rakendamiseks Eestis. Uuringu raport. – uurimisrühma ekspert-analüütik • TLÜ, ERSI. (2023). Suitsiidse patsiendi käsitlus esmatasandi tervishoius (sh kooli- ja töötervishoid), kiirabis ja erakorralise meditsiini osakondades (SUIPA). (2023). - juhtrühma liige • Turgeon, H., Wright, J. (2022). „Unetute põlvkond: miks lapsed ja noorukid ei maga piisavalt ja kuidas me neid aidata saame.“ – raamatu sisutoimetaja • RAKE. (2022). Tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisvõimalused koos mõju hindamisega terviseharituse parandamisel Eestis. (2022). Raport. – ekspertnõu andmine • Tervisekassa. (2021). Depressiooniga tööealise inimese raviteekond – kaardistamise ja analüüsi tulemused. Raport. – autor • Sotsiaalministeerium. (2020). Roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus.“ (2020). – nõunik-autor 44 Curriculum Vitae Nimi: Liina Haring Sünniaeg: 19.03.1973 Haridus: Ajaperiood Haridusasutus Eriala, kraad Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, doktoriõppe Omistatud filosoofiadoktori kraad 2008–2017 õppekava (neuroteadused) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia 2000–2006 Omistatud bakalaureuse kraad instituut 2001–2005 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond Psühhiaatria residentuuri läbimine Internatuuri läbimine, 1998–2001 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond üldarsti kutse 1991–1998 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, arstiteadus Arsti aste Töökogemused: Ajaperiood Ettevõte/asutus Amet, töökirjeldus vanemarst-õppejõud psühhiaatria 2005– … SA TÜK Psühhiaatriakliinik erialal 2017–2020 TÜ Kliinilise meditsiini instituut, psühhiaatriakliinik vanemteadur 2021– … TÜ Kliinilise meditsiini instituut, psühhiaatriakliinik kaasprofessor Osalemine uuringutes ja projektides: Roll meeskonnas Ajaperiood Tehtud töö (uuringu/projekti) nimetus ja täidetud Töö tellija ülesanded Teadusuuring „Psühhoosihaigetel avalduva kognitiivse düsfunktsiooni seosed üldise toimetulekuga, kasutatava Omaalgatatud kliiniline 2008– … antipsühhootilise ravimi, bioloogiliste markerite ja Vastutav uurija teadusprojekt geneetiliste teguritega ning haigustunnuseid kajastavate mõõdikute kohandamine eesti keelde“ „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide Sotsiaalministeeriumi hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine", poolt hallatav Euroopa 2014– … Kaasuurija “Vangistusest ja sundravilt vabanenute ning raskete Majanduspiirkonna ja psüühikahäiretega isikute korduva kuritegevuse riski Norra toetusprojekt 45  ning suitsiidiriski hindamise mõõtevahendite adapteerimine Eesti oludele“ Teadusuuring „Eesti noorte ja täisealiste hulgas läbiviidav vaimse tervise seisundit ning ainete tarbimist ja Omaalgatatud kliiniline 2018 - … Vastutav uurija terviseriskide seoseid kaardistav teadusuuring – Ained ja teadusprojekt Arenevad Ajud ehk AAA-uuring“ Teadusuuring „Vägivalla preventsioon ja juhtimine Eesti Omaalgatatud kliiniline 2019– … Vastutav uurija psühhiaatrilise abi õenduspraktikas“ teadusprojekt Justiitsministeerium, 2019– 2020 Teadusuuring „Õigusrikkujate vaimse tervise uuring“ Kaasuurija kriminaalpoliitika osakond Justiitsministeerium, 2020– 2021 RAKE projekt „Mobiilne sekkumine õigusrikkujatele“ Kaasuurija kriminaalpoliitika osakond „Potentsiaalsed biomarkerid esmase psühhoosiepisoodi ja skisofreenia spektrihäire diagnoosimiseks, Sihtasutus Eesti 2020-2024 Kaasuurija prognoosimiseks ja ravi mõju hindamiseks: Teadusagentuur siirdemeditsiiniline lähenemine“ Kliinilise meditsiini Farmakogeneetilise analüüsi tervisekasu ja kulutõhusus instituut, TÜ 2022– 2023 depressiooni ravis; tervisetehnoloogia hindamise raport Kaasuurija, ekspert rahvatervishoiu TTH61 instituut. Sõltuvushäirete psühhomeetriliste mõõdikute 2022–2024 Vastutav uurija Tervise Arengu Instituut valideerimine (valideerimisuuringu läbiviimine) Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste Sotsiaalministeerium 2022–2023 Osalus eksperdina sekkumiste rakendusmudelite analüüs Olen olnud kaasautor 21 teaduspublikatsiooni (klass 1.1) avaldamisel, millest viimase viie aasta jooksul on avaldatud 11 artiklit. Eelretsenseeritavates ajakirjades on avaldatud 18 publikatsiooni (klass 1.1 ning 3 publikatsiooni, klass 1.3), mis keskendunud esmaste psühhoosihaigete kognitiivse düsfunktsiooni, metabolismi- ja immuunsüsteemi häirete ning isiksuse aspektide ja tervisekäitumise uurimisele. Artiklite täielik loetelu on ära toodud Eesti Teadusinfosüsteemis (https://www.etis.ee/CV/Liina_Haring/est). Mõned hiljutisemad teemakohased publikatsioonid: • Hang, Y., Speyer, L. G., Haring, L., Murray, A. L., & Mõttus, R. (2023). Investigating general and specific psychopathology factors with nuance‐level personality traits. Personality and Mental Health, 17(1), 67-76. • Lenk-Adusoo, M., Hürden, L., Tohvre, R., Tretjakov, I., Evert, L., & Haring, L. (2022). Healthcare professionals’ and patients’ attitudes toward the causes and management of aggression in 46  Estonian psychiatric clinics: a quantitative cross-sectional comparative study. Journal of mental health, 31(5), 699-708. • Haring, L., & Vasar, E. (2021). Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas. Eesti Arst. • Haring, L., Leedo, A., Kisand, H., Voormansik, L., Viimsalu, A., Karis, K., ... & Vasar, E. (2021). Uimastite tarvitamine Eesti noorte ja täisealiste seas. AAA-uuringu esmased tulemused. Eesti Arst. • Hang, Y., Soto, C., Speyer, L. G., Haring, L., Lee, B., Ostendorf, F., & Mottus, R. (2021). Age differences in the personality hierarchy: A multi-sample replication study across the life span. Journal of Research in Personality, 93, 104121. 47  Töövõtulepingu projekt TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.8-2/2166-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu linn, keda esindab rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi “Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade” läbiviimine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija 20.03.2023 pakkumuskutses ja töövõtja 18.04.2023 pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt seitsme kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel eraldi kokku. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 29 000 eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.3. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted Töövõtja kohustub tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Triin Naudi, tel 626 9220, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kerli Ilves, tel 737 6378, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Tellija 20.03.2023 pakkumuskutse; 6.2. Lisa 2 – Töövõtja 18.03.2023 pakkumus. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises 1  või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: 737 6215 E-post: [email protected] E-post: [email protected] 2