Vastus pöördumisele

KUREKE MTÜ Teie 11.04.2023 nr 7-5.11/23-00566/ [email protected] Meie 03.05.2023 nr 1.5-1.1/1525-2 Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond Vastus pöördumisele Lugupeetud Anna Fattakhova, Janno Kell ja teised kirjale allakirjutanud Teie kiri edastati vastamiseks Sotsiaalministeeriumile. Sotsiaalministeerium ei ole ette valmistamas ühtegi muudatust, mis erihoolekandeteenuste vajajate olukorda võrreldes praegusega halvendaks. Vastupidi, otsime jätkuvat võimalusi psüühilise erivajadusega inimeste elukvaliteedi parandamiseks, seda vaatamata piiratud raha- ja tööjõuressurssidele. Kui mõistame õigesti, et viitate oma kirjas muutustele seoses isikukeskse teenusmudeli rakendamise plaaniga, siis selgitame teemat alljärgnevalt. Planeeritav muudatus puudutab neid psüühilise erivajadusega inimesi, kes ei vaja toetust ööpäevaringselt. Ööpäevaringsete teenuste korraldamine jääb ka edaspidi riigi vastutusele. Trinidad Wiseman tõi 2016. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel välja erihoolekandesüsteemi kitsaskohad:  abivajajaid ei märgata õigeaegselt, sekkumine toimub liiga hilja;  erihoolekande-, rehabilitatsiooni- ja kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) sotsiaalteenuste vajaduse hindamine on killustunud ja dubleeriv;  lähedastele pakutav toetus ei ole piisav, peredel on suur hoolduskoormus;  abivajajad on abi saamiseks sageli sunnitud oma elukohast ja kogukonnast lahkuma;  teenuste korraldus ja rahastamise põhimõtted on jäigad nii teenuse sisu, mahu, osutamise koha, aja ja sageduse osas ning teenuse üksiktegevusi pole võimalik väiksemas mahus eraldi määrata. Leiti, et oluline on luua rohkem teenuseid, mis oleksid paindlikumad ja kättesaadavamad, ja kus psüühilise erivajadusega inimene saab elada edasi oma kodus. Alates 2018. aastast on Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel psüühikahäirega inimeste aitamiseks katsetatudki uutmoodi lähenemist, mida kutsume ISTE-ks. Väga lühidalt kokku võttes on tegu isikukeskse teenusmudeliga, kus psüühikahäirega inimese esmaseks toetajaks on KOV (nagu kõigi teistegi abi vajavate inimeste puhul), kus omavalitsuse juhtumikorraldaja hindab inimese abivajaduse ja vastavalt sellele, millistes eluvaldkondades inimene abi vajab, leitakse talle koos baasteenuse pakkujaga sobivad teenuskomponendid, mis koostoimes inimese toimetulekut parandavad. Baasteenuse pakkuja on reeglina ka erihoolekandeteenuste või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste osutaja. Eriliseks teeb asja see, et inimese toimetulekut hinnatakse üks kord, aga toetuseks vajalikud komponendid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 kogutakse kokku erinevatest süsteemidest – need võivad olla toetavates erihoolekandeteenustes sisalduvad komponendid, sotsiaalse rehabilitatsiooni üksikteenused, KOV pakutava abi komponendid. Komponendid inimese jaoks ühte tegevusplaani kogub baasteenuse pakkuja – baastoetaja, kes jääbki inimese kõrvale nii kauaks, kui inimene toetust vajab. Lisaks psüühikahäirega inimese aitamisele saab selles mudelis aidata ka näiteks inimesega koos elavat lähedast, kellel on psüühikahäirega inimese elus suur roll. Kuna ISTE mudelis on parandatud just need kohad, mis erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteemis kõige paremini ei ole õnnestunud ja mudelit on katsetatud, täiustatud mitmeid aastaid, soovime ISTE mudelit tulevikus rakendada üle Eesti. Kuna tegu on psüühikahäirega inimeste ja neile teenuste pakkujate ning KOVide jaoks suure muudatusega, nimetame rakendamist erihoolekande reformiks. Reform on plaanis järk- järguliselt, tekitamata omavalitsustele korraga liiga suurt koormust inimeste toetamise ülevõtmisel. Enne rakendamist on planeeritud KOVide koolitused psüühilise erivajadusega inimestega tegelemiseks. Eduka rakendamise eelduseks on digiarenduste valmimine (STAR arendus, kus liidestatakse inimeste abivajaduse tuvastamiseks sobiv hindamisvahend) ja muidugi riigieelarvest lisarahastuse saamine. Seega, kulude kokkuhoiu eesmärki, millele on pöördumises osutatud, ISTE-ga ei ole püstitatud. Kuid inimeste abivajadus on erinev ja eesmärk on toetada võimalikult kaua inimeste elu oma kodus. Toon näite: praeguses süsteemis tuge saavale psüühilise erivajadusega inimesele, kes kasutab erihoolekandeteenuseid ja mõned lisaks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid, kulub 4245€ aastas, st 354€ kuus. Mõni inimene võib tuge vajada oluliselt väiksema, teine suurema summa eest kuus, vastavalt vajadusele. ISTE mudel valmis 2018. aastal. Sellest ajast on aina rohkem KOVe ja erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste osutajaid projektiga liitunud. 2023. aastal osaleb 35 KOVi. Osalejate tagasiside on positiivne, nähakse kasu abivajajale. Pidevalt toimuvad kogemusseminarid, kus osalejad saavad arvamust avaldada ja kogemusi vahetada. Selleks, et läbi arutada, kuidas piloteeritav teenusmudel tulevikus sotsiaalhoolekande seaduses KOVi uue teenusena sätestatud peaks olema, toimus veebruaris-märtsis intensiivne töögrupi tegevus, kus osales ligi 50 inimest: väikestest ja suurtest KOVidest, erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad, Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda (edaspidi EPIKoda). EPIKojaga toimusid veel lisaks ka eraldi kohtumised, et teenuse kujundamisel saaks arvestatud tuge saava inimese vaade. KOVide soov on, et mudelit ei rakendataks enne, kui STAR arendus on valmis ja sellega me ka arvestame. Rakendamine üle-eestiliselt ei toimu alates 2025. aastast, nagu esialgu planeerisime. Sotsiaalministeeriumil on tihe ja konstruktiivne koostöö erinevate erihoolekande teenuseosutajatega, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liiduga, EPIKojaga, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga jne. Kõik kavandatavad seaduse ja ministri määruste muudatused saadetakse alati arvamuse avaldamiseks erinevatele osapooltele. Suuremate muutuste eelselt kaasatakse asjassepuutuvaid osapooli ja arutatakse koos. Tõstatate oma kirjas ka sotsiaalhoolekande seaduse ühe paragrahvi sõnastuse teema. Õiguskantsler on tõepoolest osutanud, et sotsiaalhoolekande seaduse §89 sõnastuse avar volitus ei anna KOVile juhiseid ega tingimusi kaetavate kulude ulatuse kindlaksmääramisel. §89 sätestab, et igapäevaelu toetamise teenuse osutamisel on KOV kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise KOV kehtestatud ulatuses. §89 on sotsiaalhoolekande seadusesse kirjutatud ajal, kui igapäevaelu toetamise teenusena pakuti ainult väga väikese mahuga teenust (4 tundi kuus) ja teenuse osutamisega seotud ruumikulud olid KOVidele jõukohased. Hiljem on aga juurde tekkinud igapäeva elu toetamise teenuse alaliik päeva- ja nädalahoiuteenus, mida inimene saab kasutada kuni 35 ööpäeva kuus ja seotud ruumikulud on oluliselt suuremad. Siiski said teenuseosutajad ja KOVid kulude katmise osas kokkuleppele. Avaliku pöördumise algatajal, SA Liikva Päikesekodu esindajal, tekkisid aga KOVidega lahkhelid seoses hüvitatavate  3 kulude suurusega, kuna teenusepakkuja poolt küsitavad summad olid oluliselt suuremad algselt kokkulepitust ning lisaks tekkisid KOVidel kahtlused, et kulusid ei esitata läbipaistvalt. Sotsiaalministeerium plaanib päeva- ja nädalahoiuteenuse korraldusmudeli ja sisu osapooli kaasates põhjalikumalt üle vaadata ja muuta see eraldiseisvaks teenuseks sotsiaalhoolekande seaduses. Plaanime muuta ka §89 sõnastust. Esitasime eelmisel aastal seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses ettepanekud sõnastuse muutmiseks, kuid kahjuks ei leitud osapooltega sobiva sõnastuse osas üksmeelt. Peame oluliseks ära mainida, et kuuldus avaliku pöördumise koostamise kohta jõudis Sotsiaalministeeriumini läbi mitmete pikaajaliste erihoolekandeteenuse pakkujate, kes soovisid anda märku, et valmiv pöördumine ei esinda enamiku erihoolekandeteenuste osutajate seisukohti ning avaldada toetust ministeeriumis tehtud ja tehtavatele pingutustele valdkonna rahastamise ja korraldamise parendamiseks. Palume allakirjutanutel mõista, et negatiivse fooni kuvamine avalikkuse ees erihoolekandeteenuste osas ei soodusta kuidagi valdkonna arengut, vastupidi, teeb sellele karuteene. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanna Vseviov asekantsler Lisaadressaadid: Riigikantselei Elen Preimann 626 9301 [email protected]