Riigikantselei Teie 14.04.2023 nr RIIGIKOGU/23-
[email protected] 0394/-2T/
Rahukohtu 3 Meie 03.05.2023 nr 1.2-3/1706-2
Tallinn, 15161, Harju maakond
Arvamus riikliku pensionikindlustuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta
Vastavalt Riigikantselei 14. aprilli 2023. a resolutsioonile 2-5/23-00599 esitame
Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi seisukoha riikliku pensionikindlustuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu (5 SE) kohta. Sotsiaalministeerium ja
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu, millega tehakse ettepanek tõsta 2024.-2027. aasta 1.
jaanuaril pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 50 euro võrra, järgmistel põhjustel.
Eelnõu eesmärk on tõsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu. Nõustume, et Eesti
vanaduspensionide asendusmäärad on madalad, eriti võrreldes teiste Euroopa Liidu
liikmesriikidega. Samas eeldame, et enne pensionide erakorralise tõstmise ettepaneku
esitamist tuleb arvestada juba rakendatud pensionäride heaolu suurendavate meetmetega
ning pikaajalise kohustuse kehtestamisel ei saa jätta arvestamata riigi rahalisi võimalusi.
Pensionide ajakohasena hoidmiseks indekseeritakse riikliku pensionikindlustuse seaduse
kohaselt riiklikke pensione iga aasta aprillikuus indeksiga, mille väärtus sõltub 80%
sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust ja 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust.
Pensioniindeks töötab eesmärgipäraselt ja kasvatab pensione koos palga- ja hinnatõusuga.
Lähiaegade kiire palga- ja hinnakasv toovad automaatselt kaasa senisest kiirema
pensionitõusu. Pensioniindeks oli 2023. aastal 1,139 ehk keskmiselt tõusis pension 13,9%.
Pensionitõus peab käima koos palkade ja elukalliduse tõusuga, mistõttu oli selle aasta
pensionitõus viimase 15 aasta suurim. Alates 1. jaanuarist 2023 suurendati pensionide
baasosa ja rahvapensioni määra erakorraliselt 20 euro võrra. Kuna erakorraline pensionitõus
toimus enne indekseerimist, indekseeriti 2023. aastal ka erakorralist pensionitõusu.
Keskmine pension 01.04.2023 on 700,02 eurot ehk pensionitõus oli 85 eurot. Palkade
suurenemise ja majanduskasvu tõttu on 2024. aasta pensioniindeks prognoositult 1,074,
2025. aasta pensioniindeks 1,049 ja 2026. aasta pensioniindeks 1,043, mis toovad kaasa
jätkuva pensionide suurenemise.
Lisaks indekseerimisele suurendab 2023. aastast pensionäride sissetulekut
vanaduspensioniealiste tulumaksuvabastuse erisus, mis tagab, et keskmise
vanaduspensioni suurune tulu, mis on 2023. aastal 704 eurot kuus, jääb olenemata
vanaduspensioniealise inimese kogutulu suurusest tulumaksuvabaks.
Samuti maksti eelmise aasta sügisel 200-eurost üksi elava pensionäri toetust, mida
makstakse ka järgnevatel aastatel. 2023. aasta alguses suurendati represseeritutele
makstavat toetust 230lt eurolt 292 euroni. Märkimata ei saa jätta hinnatõusu leevendamise
ühekordset toetust 50 eurot, mida maksti eelmise aasta sügisel, novembrikuus.
Lisaks tehtud meetmetele ja järgnevate aastate indekseerimisele, mis samuti suurendavad
pensione, tuleb märkida, et pensionide suurendamise ettepaneku osas on vaja koostada
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
mõjuhinnang eelarve kuludele ja viide eelnõuga kavandatud kulude katteallikatele.
Rahandusministeeriumi hinnangul suurendab eelnõu eelarve kulusid 2027. aastaks 750
miljoni euro võrra aastas võrreldes kehtiva olukorraga. Arvestades, et tegemist on pikaajalise
kohustusega, kus kulud igal aastal järjest suurenevad ja eelarve on lähiaastatel väga
pingeline, ei ole võimalik selliseid pensionitõuse järgnevatel aastatel teha.
Lähtudes eeltoodust ei toeta Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium Eesti
Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisaadressaadid:
Rahandusministeerium
Liidia Soontak 6269 236
[email protected]