Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord“ muutmise eelnõu

Rahandusministeerium 01.05.2023 nr 1-4/23/1857 Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord“ muutmise eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Esitame arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord“ muutmise eelnõu. Palume esitada arvamus viieteistkümne tööpäeva jooksul kirja saamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut Piret Otsason, 626 2859 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 20.05.2023 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1“ muutmine Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 268 lõike 4 alusel. Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruses nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja ja turustaja peab tegema kättesaadavaks teabe kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendi tagastamise võimaluste kohta. (8) Plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja ja turustaja peab jäätmeseaduse § 268 lõikes 2 nimetatud kogumispunkti asukohana märkima müügikohale lähimate oma kalapüügivahendite kogumispunktide ja kohaliku omavalitsuse nende jäätmejaamade asukohad, kus kogutakse kalapüügivahendeid.“; 2) määrust täiendatakse §-dega 71–74 järgmises sõnastuses: „§ 71. Plasti sisaldava kalapüügivahendi kasutajale esitatav teave (1) Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootja peab teavitama kasutajaid ning motiveerima neid vastutustundlikult käituma, et saavutada plasti sisaldavate kalapüügivahendite kasutamisel tekkiva prügi vähenemine. (2) Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootja peab tegema plasti sisaldava kalapüügivahendi kasutajale kättesaadavaks järgmise teabe: 1) plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutamise süsteemid; 2) plasti sisaldavate kalapüügivahendite jäätmete käitlemise võimalused; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad; 4) plasti sisaldavate kalapüügivahenditega prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale; (3) Teavitustegevuste korraldamine peab toimuma süsteemselt tegevusplaani alusel ja tegevused peaksid olema suunatud kalapüügivahendite tarbijaskonnale. Teavitustegevuste plaanis peab olema kajastatud planeeritud tegevused, ajakava, vastutajad, eelarve. 1 (4) Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootja on kohustatud kasutajate keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldama teavitustegevusi vähemalt kaks korda aastas järgmistel tingimustel: 1) teavitustegevusi tuleb korraldada kalapüügiga seotuid meediakanalites; 2) teavitustegevusi tuleb korraldada kalapüügiga seotud avalikel üritustel. (5) Teavitustegevuste korraldamise kulud tasub tootja. (6) Tootjad võivad korraldada ühiseid teavitustegevusi, sel juhul tootjad kannavad kulud proportsionaalselt vastavalt oma turuosale. (7) Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootja peab reklaamiseaduse § 2 lõike 1 punktide 3 ja 8 kohases reklaamis välja tooma info toote plastisisalduse kohta ning teavitama tarbijat selle tootega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest keskkonnale. § 72. Niisutatud pühkepaberi kasutajale esitatav teave (1) Niisutatud pühkepaberi tootja peab teavitama tarbijaid ning motiveerima neid vastutustundlikult käituma, et saavutada plasti sisaldava niisutatud pühkepaberist tekkiva prügi vähenemine. (2) Niisutatud pühkepaberi tootja peab tegema plasti sisaldava niisutatud pühkepaberi kasutajale kättesaadavaks järgmise teabe: 1) ühekordselt kasutatava plasti sisaldava niisutatud pühkepaberi prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale; 2) ühekordselt kasutatavast plasti sisaldavast niisutatud pühkepaberist tekkinud jäätmete sobimatu kõrvaldamisviisi mõju kanalisatsioonivõrgule. (3) Teavitustegevuste korraldamine peab toimuma süsteemselt tegevusplaani alusel ja tegevused peaksid olema suunatud niisutatud pühkepaberi tarbijaskonnale. Teavitusplaan peab sisaldama planeeritud teavitustegevusi, ajakava, vastutajaid ja eelarvet. (4) Niisutatud pühkepaberi tootja on kohustatud kasutajate keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldama teavitustegevusi 1-2 korda aastas järgmistel tingimustel: 1) teavitustegevusi tuleb korraldada vähemalt kahes meediakanalis; 2) teavitustegevusi tuleb korraldada vähemalt kahel rannas toimuval avalikul üritusel; 3) tuleb luua õppevideo hariduskampaania korraldamiseks koolides. (5) Teavitustegevuste korraldamise kulud tasub tootja. (6) Tootjad võivad korraldada ühiseid teavitustegevusi, sel juhul kannavad tootjad kulud proportsionaalselt vastavalt oma turuosale. (7) Niisutatud pühkepaberi tootja peab reklaamiseaduse § 2 lõike 1 punktide 3 ja 8 kohases reklaamis välja tooma info toote plastisisalduse kohta ning teavitama tarbijat selle tootega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest keskkonnale ja kanalisatsioonile. 2 § 73. Õhupalli kasutajale esitatav teave (1) Õhupalli tootja peab teavitama tarbijaid ning motiveerima neid vastutustundlikult käituma, et saavutada õhupallide kasutamisel tekkiva prügi vähenemine. Teavitustegevused peaksid olema suunatud nii keskkonnasõbralikemate valikute tegemisele kui ka alternatiivsete võimaluste tutvustamisele. (2) Õhupalli tootja peab tegema õhupallide kasutajale kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe: 1) õhupallide prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale; 2) õhupallidest tekkinud jäätmete sobimatu kõrvaldamisviisi mõju kanalisatsioonivõrgule. (3) Teavitustegevuste korraldamine peab toimuma süsteemselt tegevusplaani alusel ja tegevused peaksid olema suunatud õhupallide tarbijaskonnale. Teavitusplaan peab sisaldama planeeritud teavitustegevusi, ajakava, vastutajaid ja eelarvet. (4) Õhupalli tootja on kohustatud kasutajate keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldama teavitustegevusi 1-2 korda aastas järgmistel tingimustel: 1) teavitustegevusi tuleb korraldada vähemalt kahes meediakanalis; 2) teavitustegevusi tuleb korraldada vähemalt kahel rannas toimuval avalikul üritusel; 3) tuleb luua õppevideo hariduskampaania korraldamiseks koolides. (5) Teavitustegevuste korraldamise kulud tasub tootja. (6) Tootjad võivad korraldada ühiseid teavitustegevusi, sel juhul kannavad tootjad kulud proportsionaalselt vastavalt oma turuosale. (7) Õhupalli tootja peab reklaamiseaduse § 2 lõike 1 punktide 3 ja 8 kohases reklaamis välja tooma info toote plastisisalduse kohta ning teavitama tarbijat selle tootega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest keskkonnale. § 74. Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri kasutajale esitatav teave (1) Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja peab teavitama tarbijaid ning motiveerima neid vastutustundlikult käituma, et saavutada filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri kasutamisel tekkiva prügi vähenemine. (2) Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja peab tegema filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri kasutajale kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe: 1) ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale; 2) ühekordselt kasutatavast tootest tekkinud jäätmete sobimatu kõrvaldamisviisi mõju kanalisatsioonile. 3) toote plastisisaldus ning sellega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 3 (3) Teavitustegevuste korraldamine peab toimuma süsteemselt tegevusplaani alusel ja tegevused peaksid olema suunatud filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tarbijaskonnale. Teavitusplaan peab sisaldama planeeritud teavitustegevusi, ajakava, vastutajaid ja eelarvet. (4 Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja on kohustatud kasutajate keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldama teavitustegevusi kaks korda aastas kestvusega 2–4 nädalat. Teavitustegevusi tuleb korraldada järgmistel tingimustel: 1) teavitustegevusi tuleb korraldada vähemalt kahes meediakanalis; 2) teavitustegevusi tuleb korraldada vähemalt kahel rannas toimuval avalikul üritusel. 3) tuleb luua õppevideo hariduskampaania korraldamiseks koolides; (5) Teavitustegevuste korraldamise kulud tasub tootja. (6) Tootjad võivad korraldada ühiseid teavitustegevusi, sel juhul kannavad tootjad kulud proportsionaalselt vastavalt oma turuosale. (7) Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri kasutaja ja avalikkuse teave peab olema kooskõlastatud Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudiga.“; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Jäätmeseaduses § 23 lõigetes 110–113 nimetatud tootjad on vabastatud üleriigilise teabekampaania korraldamisest. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjatelt ei nõuta teadlikkuse suurendamise meetmena üleriigilise teabekampaania korraldamist.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 9 järgmises sõnastuses: „§ 9. Rakendussätted (1) Käesoleva määruse §-s 2 lõikes 7 ja 8 sätestatud plasti sisaldava kalapüügivahendi kasutaja teavitamise kohustust kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendi tagastamise võimaluste kohta rakendatakse alates 2024. aasta 31. detsembrist. (2) Käesoleva määruse §-des 71-73 sätestatud probleemtoote kasutaja teavitamise ja teavitustegevuste korraldamise kohustust rakendatakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist. (3) Käesoleva määruse §-s 74 sätestatud probleemtoote kasutaja teavitamise ja teavitustegevuste korraldamise kohustust rakendatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist.“; 5) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.6.2019, lk 1–19)“. Kristen Michal Kliimaminister Meelis Münt Kantsler 4  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 268 lõike 4 alusel. Eelnõu eesmärk on viia keskkonnaministri 22.07.2013 määrus nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1“ (RT I, 25.07.2013, 4) kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.06.2019, lk 1–19; edaspidi ka direktiiv) artiklist 10 täiendatakse ministri määrust, sätestades ühekordselt kasutatavate plasttoodete kasutajatele ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite kasutajatele kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teadlikkuse suurendamise meetmed. Kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teadlikkuse suurendamise meetmete sätestamisel on võetud arvesse Riigikantselei tellimusel Tartu Ülikooli ja OÜ Earth Care uuringut „Teatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks võetavate meetmete ja teatavatele plasttoodetele laiendatud tootjavastutuse rakendamisega kaasnevate mõjude analüüs“ ning selles esitatud soovitusi. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kannavad teadlikkuse suurendamise meetmete kulud laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames. Tootjal tuleb avalikkust ja kasutajaid teavitada toote plastisisaldusest, ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale ja kanalisatsioonivõrgule. Avalikkuse ja kasutaja teavitamine ühekordselt kasutavate plasttoodete plasti sisaldusest, negatiivsest mõjust keskkonnale ning kanalisatsioonile aitab vähendada nende mittenõuetekohast kõrvaldamist ning sellega vähendada nende mõju keskkonnale ning kanalisatsioonivõrgule. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad on kohustatud koostama tegevusplaani, mis sisaldab planeeritud tegevusi, ajakava, vastutajaid ja eelarvet. Teadlikkuse suurendamine on seotud pikaajaliste eesmärkidega, mistõttu peab teavitamine olema süsteemne ja järjepidev protsess. Kommunikatsiooni planeerimisel tuleb silmas pidada konkreetse toote ostmise sagedust. Iga päev ostetava toote kommunikatsioon peab olema pidev ja harvemini ostetava toote kampaaniaid võib planeerida näiteks paar korda aastas. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjatelt ei nõuta teadlikkuse suurendamise meetmena üleriigilise teabekampaania korraldamist, kuna teave ei tohi olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Teavitustegevus ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite kohta tuleb suunata tootegrupi konkreetsele tarbijaskonnale. Lähtudes konkreetsest tootegrupist, tuleks reklaamkampaaniate ja muude teadlikkuse suurendamise meetmete korral esmalt hinnata, kes on toote põhilised tarbijad ja millise meediumi kaudu neid kõige rohkem kõnetada saab. Teavitus peab jõudma ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tarbijaskonnale. Arvestades toodete laadi ja kasutusotstarvet, tuleb tarbijaid teavitada tootepakendi, avalike ürituste, tootereklaami, sotsiaalmeedia ning haridusprogrammi kaudu. Teavitustöös tuleks suuremat rõhku pöörata pildimaterjalile ja visuaalse keele kasutamisele. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad 1 peavad tootma õppevideo koolidele. Õppevideo võiksid kõikide ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad toota koostöös ning igal aastal ei pea tootma uut õppevideot. Õppevideo peaks andma teavet prügistamise mõjust keskkonnale, eelkõige merekeskkonnale, ning rõhuma jäätmete nõuetekohase kõrvaldamise tähtsust. Tarbijat ja avalikkust võib teavitada ka randade koristustalgutel, mille käigus puhastatakse rand sinna kogunenud (plast)prügist ning saadakse teadlikumaks mereprügi probleemist. Määruses sätestatakse, et teadlikkuse suurendamise tegevused ja kulude katmine võib olla korraldatud koostöös kõikide osapooltega. Kulude katmine peab toimuma proportsionaalselt, nt turule toodud koguste põhjal. Eelnõu on seotud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse jõustumisega (RT I, 17.03.2023, 36) 01.05.2023, millega võetakse üle ja täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/904 tulenevad kohustused. Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 22.07.2013 määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1“ 28.07.2013 jõustunud redaktsiooni (RT I, 25.07.2013, 4). Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) keskkonnakorralduse osakonna nõunik Piret Otsason (tel 626 2859, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud KeMi õigusosakonna jurist Käthlin Raudla (tel 626 0798, [email protected]) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest punktist. Punktiga 1 täiendatakse määruse §-i 2 lõigetega 7 ja 8, millega võetakse üle direktiivi artikkel 10. Lõikes 7 sätestatakse plasti sisaldava kalapüügivahendi müügikohas edastatava teabe sisu. Kuna tootjal ja turustajal on oluline roll suurendada jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada jäätmete töötlemist ning ringlussevõttu, siis peavad tootjad ja turustajad, kes müüvad plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid lõppkasutajatele, esitama oma jaemüügiruumides nähtaval kohal ja oma internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendi tagastamise info. Lõikes 8 sätestatakse, et tootja ja turustaja peavad märkima tagastamise infos kogumispunktid, mis on müügikohale kõige lähemal. Internetipõhised kauplemiskohad viitavad jäätmete ja asjade kogumispunktide kaardirakendusele kuhuviia.ee. Kaardirakendusse saab sisestada jäätme nime, millest soovitakse vabaneda, ning rakendus kuvab läbima asukoha. Kuhuviia.ee kaardirakendus on ajakohane. Kasutaja teavitamine kogumispunktide asukohtadest vähendab keskkonda jäävate plastist kalapüügivahendite kogust, kuna kasutaja teab toodete tagasiandmise võimalusi ja asukohti. Punktiga 2 täiendatakse määrust §-dega 71–74. Paragrahviga 71 võetakse üle direktiivi artikkel 10. Paragrahvi 71 lõikes 1 sätestatakse, et plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja peab teavitama kasutajaid ning motiveerima neid vastutustundlikult käituma, et saavutada plasti sisaldavate kalapüügivahendite kasutamisel tekkiva prügi vähenemine. Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kannavad teadlikkuse 2 suurendamise meetmete kulud laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames. Tootjad peavad aktiivselt osalema lõppkasutajate teavitamises. Tarbijate teavitamine võimaldab vähendada jäätmete teket ja tagada jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda. Paragrahvi 71 lõikes 2 sätestatakse kättesaadavaks tehtava teabe loetelu. Kasutaja teavitamine plasti sisaldava kalapüügivahendi prügistamise negatiivsest mõjust keskkonnale aitab vähendada keskkonda jäävate plastist kalapüügivahendite kogust. Oluline on anda teavet sellest, et plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele tuleks eelistada korduskasutatavaid tooteid ning kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid tuleb kõrvaldada nõuetekohaselt. Lõppkasutajate otsustel on mõju keskkonnale ja jäätmete taaskasutamise ning ringlussevõtu suurendamisele, seetõttu peab kasutaja teadma, et kalapüügivahendite jäätmeid tuleb koguda eraldi ning kogumiskohad on kättesaadavad. Paragrahvi 71 lõikes 3 sätestatakse, et plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootja on kohustatud koostama tegevusplaani. Tegevuste korraldamine peaks toimuma süsteemselt tegevusplaani alusel ning tegevused peaksid olema tootegrupipõhised ehk suunatud kalapüügivahendite tarbijaskonnale. Pikaajaliste ja süsteemsete teavitustegevuste plaanis kajastuvad planeeritud tegevused, nende ajaline järjestus, tegevuste eest vastutajad, eeldatav eelarve. Paragrahvi 71 lõikes 4 sätestatakse, et plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootja on kohustatud korraldama kaks korda aastas teavitustegevusi. Lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatakse teavitustegevuste kanalid, kus teavitustegevusi tuleb teha. Plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja ei pea korraldama teadlikkuse suurendamise meetmena üleriigilist teabekampaaniat. Teavitus peab jõudma kalapüügivahendite tarbijaskonda, mistõttu tuleks kasutajaid teavitada kalapüügiga seotuid meediakanalites, sh ajakirjad ning veebilehed, nt kalale.ee, kalafoorum.ee jms. Kalapüügivahendite tarbijaskonnale peaks teavitustegevusi tegema avalikel üritustel, näiteks merepäevadel või kalapüügivõistlustel. Paragrahvi 71 lõikes 5 sätestatakse, et teadlikkuse suurendamise tegevuste kulud tasub tootja. Paragrahvi 71 lõikes 6 sätestatakse, et tootjad võivad korraldada ühiseid teavitustegevusi. Kuna kulude jagamine võimaldab tõhusamaid teavitustegevusi, siis võib teadlikkuse suurendamise üritusi teha koostöös. Kulude jaotusel tuleks tugineda koguste põhjal jaotusele. Kulude katmine peab toimuma proportsionaalselt, kalapüügivahendite korral peaks jaotuse aluseks olema kauba mass, mis tootjad turule lasevad. Paragrahvi 71 lõikes 7 sätestatakse, et kui tootele tehakse reklaami reklaamiseaduse § 2 lõike 1 punktide 3 ja 8 kohaselt, siis tuleb toote reklaamis välja tuua info toote plastisisalduse kohta ning teavitada tarbijat selle tootega kaasnevast negatiivsest mõjust keskkonnale. Nõue ei ole mõeldud reklaami tegemise kohustusena. Paragrahviga 72 võetakse üle direktiivi artikkel 10. Paragrahvi 72 lõikes 1 sätestatakse, et niisutatud pühkepaberi tootja peab teavitama kasutajaid ja avalikkust ning motiveerima neid vastutustundlikult käituma, et saavutada plasti sisaldava niisutatud pühkepaberist tekkiva prügi vähenemine. Niisutatud pühkepaberi tootjad kannavad teadlikkuse suurendamise meetmete kulud laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames. Tootjad peavad aktiivselt osalema lõppkasutajate teavitamises. Tarbijate ja avalikkuse teavitamine võimaldab vähendada jäätmete teket ja tagada jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda. 3 Paragrahvi 72 lõikes 2 sätestatakse kättesaadavaks tehtava teabe loetelu. Lõppkasutajate otsustel on otsene mõju keskkonnale ja kanalisatsioonivõrgule. Teavitustegevuse fookus peaks olema tootegrupi plastisisalduse esiletoomisel ja võimalike alternatiivide eelistamisel. Tarbijad ei ole sageli teadlikud, et niisutatud pühkepaber sisaldab plasti, mistõttu on selle kasutamine pikaajalise keskkonnamõjuga. Kasutaja teavitamine niisutatud pühkepaberi plastisisaldusest, prügistamise negatiivsest mõjust keskkonnale ja kanalisatsioonile aitab vähendada nende mittenõuetekohast kõrvaldamist. Paragrahvi 72 lõikes 3 sätestatakse, et niisutatud pühkepaberi tootja on kohustatud koostama tegevusplaani. Tegevuste korraldamine peaks toimuma süsteemselt tegevusplaani alusel ning tegevused peaksid olema tootegrupipõhised ehk suunatud niisutatud pühkepaberi tarbijaskonnale. Pikaajalise ja süsteemse teavitustegevuse plaanis kajastuvad planeeritud tegevused, nende ajaline järjestus, tegevuste eest vastutajad, eeldatav eelarve. Paragrahvi 72 lõikes 4 sätestatakse, et niisutatud pühkepaberi tootja on kohustatud korraldama 1-2 korda aastas teavitustegevusi. Lõike 4 punktides 1–3 sätestatakse teavitustegevuste kanalid. Niisutatud pühkepaberi tootja ei pea korraldama teadlikkuse suurendamise meetmena üleriigilist teabekampaaniat. Teavitus peab jõudma niisutatud pühkepaberi tarbijaskonnale. Selle tootegrupi puhul on oluline sihtgrupile suunatud teavitustegevus. Teavitus peab jõudma niisutatud pühkepaberi tarbijaskonnale tootepakendi, tootereklaami, sotsiaalmeedia ning haridusprogrammi kaudu. Lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatakse, et teavitusööd tuleb teha vähemalt kahes meediakanalis ning vähemalt kahel rannas toimuval avalikul üritusel. Teavitustegevuste planeerimisel tuleb arvestada, et teave jõuab noorema sihtgrupini veebi ja sotsiaalmeedia vahendusel ning eakama sihtgrupini otsesuhtlusega. Teavitus peab tarbijaskonnani jõudma tootepakendi, toote reklaami, kahe meediakanali, avalike ürituste ning haridusprogrammi kaudu. Meri Algab Siit MTÜ on teinud edukat teavitust kaubanduskeskustes ja raadiote heliklippidena, intervjuude ja artiklite kaudu. Seega võivad teavituskanaliteks olla kaubanduskeskuste teavitusklipid ja sotsiaalmeedias teavituse jagamine. Rannas toimuv avalik üritus võib olla ka koristustalgu. Koristustalgud on tõhus viis avalikkust kaasata, kui sellist meedet rakendada võiks kaasata korraldusse näiteks „Meri algab siit“, „Teeme ära!“ vms liikumist, millel on positiivne meediakuvand ja pikaajaline kogemus. Lõike 4 punktis 3 sätestatakse kohustus luua õppevideo hariduskampaania korraldamiseks koolides. Teavitustegevustes tuleks suuremat rõhku pöörata pildimaterjalile ja visuaalse keele kasutamisele. Igal aastal ei pea tootma uut õppevideot. Õppevideo võimaldab suurendada õpilaste teadlikkust plasti sisaldavate toodete prügistamise negatiivsest mõjust keskkonnale. Õppevideo peaks õpilasi kaasama ning neid võimestama, et nad võtaks vastutuse oma jäätmete ja keskkonna eest. Õppevideo peaks andma teavet prügistamise mõjust keskkonnale, eelkõige merekeskkonnale. Oluline on rõhutada jäätmete nõuetekohase kõrvaldamise tähtsust. Õppevideo võiks lõppeda üleskutsega tegutseda, julgustades õpilasi võtma vastutust oma jäätmete eest ja levitama teadlikkust prügistamise negatiivsest mõjust keskkonnale. Paragrahvi 72 lõikes 5 sätestatakse, et teadlikkuse suurendamise tegevuste kulud tasub tootja. Paragrahvi 72 lõikes 6 sätestatakse, et tootjad võivad korraldada ühiseid teavitustegevusi. Kuna kulude jagamine võimaldab tõhusamaid teavitustegevusi, siis võib teadlikkuse suurendamise üritusi teha koostöös. Kulude jaotusel tuleks tugineda koguste põhjal jaotusele. Kulude katmine peab toimuma proportsionaalselt, niisutatud pühkepaberite korral peaks jaotuse aluseks olema kauba mass, mille tootjad turule lasevad. 4 Paragrahvi 72 lõikes 7 sätestatakse, et kui tootele tehakse reklaami reklaamiseaduse § 2 lõike 1 punktide 3 ja 8 kohaselt, siis tuleb toote reklaamis välja tuua info toote plastisisalduse kohta ning teavitada tarbijat selle tootega kaasnevast negatiivsest mõjust keskkonnale. Nõue ei ole mõeldud reklaami tegemise kohustusena. Paragrahviga 73 võetakse üle direktiivi artikkel 10. Paragrahvi 73 lõikes 1 sätestatakse, et õhupallide tootja peab teavitama kasutajaid ja avalikkust ning motiveerima neid vastutustundlikult käituma, et saavutada õhupallide kasutamisel tekkiva prügi vähenemine. Õhupallide tootjad kannavad teadlikkuse suurendamise meetmete kulud laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames. Tootjad peavad aktiivselt osalema lõppkasutajate teavitamises. Tarbijate ja avalikkuse teavitamine võimaldab vähendada jäätmete teket ja tagada jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda. Paragrahvi 73 lõikes 2 sätestatakse, et kättesaadavaks tehtava teabe loetelu. Kasutaja teavitamine õhupallide prügistamise negatiivsest mõjust keskkonnale aitab vähendada nende mittenõuetekohast kõrvaldamist. Oluline on anda teavet kasutajale ja avalikkusele õhupallide prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale. Paragrahvi 73 lõikes 3 sätestatakse, et õhupallide tootja on kohustatud koostama tegevusplaani. Tegevuste korraldamine peaks toimuma süsteemselt tegevusplaani alusel ning tegevused peaksid olema tootegrupipõhised ehk suunatud õhupallide tarbijaskonnale. Pikaajalise ja süsteemse teavitustegevuse plaanis kajastuvad planeeritud tegevused, nende ajaline järjestus, tegevuste eest vastutajad, eeldatav eelarve. Paragrahvi 73 lõikes 4 sätestatakse teavitamise viisid. Õhupallide tootja ei pea korraldama teadlikkuse suurendamise meetmena üleriigilist teabekampaaniat. Õhupallide tootja on kohustatud korraldama teavitustegevusi 1-2 korda aastas. Perioodil märts-september 2020 tegid Riigikantselei tellimusel Tartu Ülikooli ja OÜ Earth Care uuringu „Teatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks võetavate meetmete ja teatavatele plasttoodetele laiendatud tootjavastutuse rakendamisega kaasnevate mõjude analüüs“. Analüüsi kohaselt tuleb teavitustegevuste sageduse määramisel arvesse võtta toote ostmise sagedus. Analüüsi kohaselt peaks teavitustegevust õhupallidest korraldama 1-2 korda aastas. Teavitus peab jõudma õhupallide tarbijaskonnale tootepakendi, tootereklaami, sotsiaalmeedia ning haridusprogrammi kaudu. Lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatakse, et teavitustegevust tuleb teha vähemalt kahes meediakanalis ning vähemalt kahel rannas toimuval avalikul üritusel. Teavitustegevuste planeerimisel tuleb arvestada, et noorema sihtgrupini jõuab teave veebi ja sotsiaalmeedia vahendusel ning eakama sihtgrupini otsesuhtlusega. Teavitus peab tarbijaskonnani jõudma tootepakendi, toote reklaami, kahe meediakanali, avalike ürituste ning haridusprogrammi kaudu. Meri Algab Siit MTÜ on teinud edukat teavitustööd kaubanduskeskustes ja raadiote heliklippidena, intervjuude ja artiklite kaudu. Seega võivad teavituskanaliteks olla kaubanduskeskused (teavitusklipid) ja sotsiaalmeedia. Rannas toimuv avalik üritus võiks olla ka koristustalgud. Koristustalgud on tõhus viis avalikkust kaasata, kui sellist meedet rakendada, võiks kaasata korraldusse näiteks „Meri algab siit“ või „Teeme ära!“ vms liikumist, millel on positiivne meediakuvand ja pikaajaline kogemus. Lõike 4 punktis 3 sätestatakse kohustus luua õppevideo hariduskampaania korraldamiseks koolides. Teavitustegevustes tuleks suuremat rõhku pöörata pildimaterjalile ja visuaalse keele kasutamisele. Igal aastal ei pea tootma uut õppevideot. Õppevideo võimaldab suurendada õpilaste teadlikkust plasti sisaldavate toodete prügistamise negatiivsest mõjust keskkonnale. 5 Õppevideo peaks õpilasi kaasama ning neid võimestama, et nad võtaks vastutuse oma jäätmete ja keskkonna eest. Õppevideo peaks andma teavet prügistamise mõjust keskkonnale, eelkõige merekeskkonnale. Oluline on rõhutada jäätmete nõuetekohase kõrvaldamise tähtsust. Õppevideo võiks lõppeda üleskutsega tegutseda, julgustades õpilasi võtma vastutust oma jäätmete eest ja levitama teadlikkust prügistamise negatiivsest mõjust keskkonnale. Paragrahvi 73 lõikes 5 sätestatakse, et teadlikkuse suurendamise tegevuste kulud tasub tootja. Paragrahvi 73 lõikes 6 sätestatakse, et tootjad võivad korraldada ühiseid teavitustegevusi. Kuna kulude jagamine võimaldab tõhusamaid teavitustegevusi, siis võib teadlikkuse suurendamise üritusi teha koostöös. Kulude jaotusel tuleks tugineda koguste põhjal jaotusele. Kulude katmine peab toimuma proportsionaalselt, õhupallide korral peaks jaotuse aluseks olema kauba mass, mille tootjad turule lasevad. Paragrahvi 73 lõikes 7 sätestatakse, et kui tootele tehakse reklaami reklaamiseaduse § 2 lõike 1 punktide 3 ja 8 kohaselt, siis tuleb toote reklaamis välja tuua info toote plastisisalduse kohta ning teavitada tarbijat selle tootega kaasnevatest negatiivsetest mõjust keskkonnale. Nõue ei ole mõeldud reklaami tegemise kohustusena. Paragrahviga 74 võetakse üle direktiivi artikkel 10. Paragrahvi § 74 lõikes 1 sätestatakse, et filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja peab teavitama kasutajaid ja avalikkust ning motiveerima neid vastutustundlikult käituma, et saavutada filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri kasutamisel tekkiva prügi vähenemine. Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootjad kannavad teadlikkuse suurendamise meetmete kulud laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames. Tootjad peavad aktiivselt osalema lõppkasutajate teavitamises. Tarbijate ja avalikkuse teavitamine võimaldab vähendada jäätmete teket ja tagada jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda. Paragrahvi74 lõikes 2 sätestatakse, et kättesaadavaks tehtava teabe loetelu. Teavitustegevuses peab fookus olema tarbitud toodete keskkonnasõbralikul käitlemisel, mitte tubakatoodete tarbimise kahjulikkuse selgitamisel. Kasutaja teavitamine filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri prügistamise negatiivsest mõjust keskkonnale aitab vähendada nende mittenõuetekohast kõrvaldamist. Oluline on anda teavet kasutajale ja avalikkusele filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust kanalisatsioonivõrgule ja keskkonnale, eriti merekeskkonnale. Tubakatoodete jäätmed prügina tekivad avalikus ruumis sageli põhjusel, et jäätmeid on väga ebamugav prügikastide puudumisel kaasas kanda (määrdumine, intensiivne ebameeldiv lõhn, süttimisoht), mistõttu on oluline teavitada tarbijaid jäätmete likvideerimise võimalustest. Paragrahvi 74 lõikes 3 sätestatakse, et filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja on kohustatud koostama tegevusplaani. Tegevuste korraldamine peaks toimuma süsteemselt tegevusplaani alusel ning tegevused peaksid olema tootegrupipõhised ehk suunatud filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tarbijaskonnale. Pikaajalise ja süsteemse teavitustegevuse plaanis kajastuvad planeeritud tegevused, nende ajaline järjestus, tegevuste eest vastutajad, eeldatav eelarve. Paragrahvi 74 lõikes 4 sätestatakse teavitamise viisid. Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja ei pea korraldama teadlikkuse suurendamise meetmena üleriigilist teabekampaaniat. Võttes arvesse toote ostmise sagedust, tuleb filtriga tubakatoote ja 6 koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri teavitustegevusi teha kaks korda aastas kestvusega 2–4 nädalat. Lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatakse, et teavitustööd tuleb teha vähemalt kahes eri kanalis ning vähemalt kahel rannas toimuval avalikul üritusel. Teavitustegevuste planeerimisel tuleb arvestada, et noorema sihtgrupini jõuab teave veebi ja sotsiaalmeedia vahendusel ning eakama sihtgrupini otsesuhtlusega või raadio kaudu. Teavitus peab jõudma filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tarbijaskonnale tootepakendi, kahe meediakanali, avalike ürituste ning haridusprogrammi kaudu. Meri Algab Siit MTÜ on teinud edukat teavitust kaubanduskeskustes ja raadiotes heliklippidena, intervjuude ja artiklite kaudu. Seega võivad teavituskanaliteks olla kaubanduskeskused (teavitusklipid) ja sotsiaalmeedia. Rannas toimuv avalik üritus võib olla ka koristustalgu. Koristustalgud on tõhus viis avalikkust kaasata, kui sellist meedet rakendada, võiks kaasata korraldusse näiteks „Meri algab siit“ või „Teeme ära!“ vms liikumist, millel on positiivne meediakuvand ja pikaajaline kogemus. Lõike 4 punktis 3 sätestatakse kohustus luua õppevideo hariduskampaania korraldamiseks koolides. Teavitustegevuses tuleks suuremat rõhku pöörata pildimaterjalile ja visuaalse keele kasutamisele. Igal aastal ei pea tootma uut õppevideot. Õppevideo võimaldab suurendada õpilaste teadlikkust plasti sisaldavate toodete prügistamise negatiivsest mõjust keskkonnale. Õppevideo peaks õpilasi kaasama ning neid võimestama, et nad võtaks vastutuse oma jäätmete ja keskkonna eest. Õppevideo peaks andma teavet prügistamise mõjust keskkonnale, eelkõige merekeskkonnale. Oluline on rõhutada jäätmete nõuetekohase kõrvaldamise tähtsust. Õppevideo võiks lõppeda üleskutsega tegutseda, julgustades õpilasi võtma vastutust oma jäätmete eest ja levitama teadlikkust prügistamise negatiivsest mõjust keskkonnale. Paragrahvi 74 lõikes 5 sätestatakse, et teadlikkuse suurendamise tegevuste kulud tasub tootja. Paragrahvi 74 lõikes 6 sätestatakse, et tootjad võivad korraldada ühiseid teavitustegevusi. Kuna kulude jagamine võimaldab tõhusamaid teavitustegevusi, siis võib teadlikkuse suurendamise üritusi teha koostöös. Kulude jaotusel tuleks tugineda koguste põhjal jaotusele. Kulude katmine peab toimuma proportsionaalselt, filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtrite korral peaks jaotuse aluseks olema maaletoojate turuosa. Paragrahvi 73 lõikes 7 sätestatakse, et teavitustegevus peab olema kooskõlastatud Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudiga, kuna tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete reklaam on keelatud. Teavitustegevus tuleb suunata kasutaja teavitamisele filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri plastisisaldusest, prügistamise negatiivsest mõjust keskkonnale ning kanalisatsioonivõrgule. Teavitustegevuse eesmärk on vähendada filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri mittenõuetekohast kõrvaldamist. Punktiga 3 täiendatakse määruse §-i 8 lõikega 5. Lõikes 5 sätestatakse, et ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjatelt ei nõuta teadlikkuse suurendamise meetmena üleriigilise teabekampaania korraldamist. Üleriigilise teabekampaania korraldamist ei nõuta, kuna teave ei tohi olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite teavitustegevused tuleb suunata tootegrupi konkreetsele tarbijaskonnale. Määruse §-des 71 kuni 74 on sätestatud kättesaadavaks tehtava teabe loetelu, tegevusplaani koostamise kohustus ja teavitamise viisid. 7 Punktiga 4 täiendatakse määrust paragrahviga 9. Tegemist on rakendussättega, mis teeb erisuse §-s 2 lõikes 2 ja 8 ning §-des 71-74 sätestatud probleemtoote kasutaja teavitamise ja teavitustegevuste korraldamise kohustuse rakendamisel. Paragrahvis 2 lõikes 7 ja 8 sätestatud plasti sisaldava kalapüügivahendi kasutaja teavitamise kohustust kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendi tagastamise võimaluste kohta rakendatakse alates 2024. aasta 31. detsembrist. Tähtaeg 31.12.2024 tuleneb direktiivi artikli 17 lõikest 1, mille kohaselt tootjavastutuse nõuded tuleb võtta üle 31.12.2024. Paragrahvides 71-73 sätestatud probleemtoote kasutaja teavitamise ja teavitustegevuste korraldamise kohustust rakendatakse alates 2024. aasta 31. detsembrist. Tähtaeg 31.12.2024 tuleneb direktiivi artikli 17 lõikest 1.  Paragrahvis 74 sätestatud probleemtoote kasutaja teavitamise ja teavitustegevuste korraldamise kohustust rakendatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist. Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks piisav ajavahemik, et võimaldada normi adressaatidel muudatustega tutvuda ja arvestada uute nõuetega. Punktiga 5 täiendatakse määruse normitehnilist märkust, lisades sinna üle võetava Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) (EL) 2019/904 andmed. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõukohase määrusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.06.2019, lk 1–19) artikkel 10. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 03.07.2021. Direktiivi artikli 10 ülevõtmise tähtajad on toodud eelnõukohase määruse rakendussätetes. 4. Määruse mõju Sihtrühm: ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite tootjad (hinnanguliselt kuni 40). Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused ei mõjuta tarbijate majanduslikku toimetulekut. Tegevusplaani koostamine ja teavitustegevuste kulude katmine ettevõtete poolt toob ettevõtetele kaasa kulude kasvu sõltuvalt valitud teavitustegevuste mahust ja sisust ning koostööst teiste tootjatega. Laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames kannavad tootjad teadlikkuse suurendamise meetmete kulud. Selleks, et vähendada tootjate kulu, võiksid teadlikkuse suurendamise tegevuse kulusid katta kõik ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad koos. Lisaks võimaldab kulude jagamine teha tõhusamat teavitust. Kuna kulud kaetakse proportsionaalselt, kannavad suuremaid kulusid need tootjad, kes suunavad suuremaid koguseid turule ja kelle turuosa on suurem. Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohaselt sõltub teadlikkuse suurendamise kulude jaotus sellest, milliseid tegevusi plaanitakse (sh nende vorm, kestus, sihtgrupid, kaasatavad institutsioonid jms). Nt reklaamibüroo Vaikus OÜ kodulehel on toodud näidis reklaamkampaaniatena järgmised võimalused (koos hindadega): 8 1) laiadele massidele suunatud kampaania (sihtrühm: kõik Eesti elanikud, kanalid: TV, internet ja raadio, kus reklaame eetris 516 korda ja 80 000 kontakti internetis) näidishinnaga 13 230 eurot + käibemaks; 2) spetsiifilise toote kampaania (sihtrühm: põhitarbija, kanalid: veebipõhine kampaania, kus sihitud veebilehtedel kuvatakse reklaami kuni 1 kuu) näidishinnaga 5 540 eurot + käibemaks; 3) lokaalne kampaania (sihtrühm: kindla piirkonna inimesed, kanalid: veebipõhine kampaania, print, välimeedia ja otsepost, kus 2 250 000 näitamist internetis, 1 ajalehereklaam, 1 välimeediapost ja 10 000 reklaamlehte) näidishinnaga 4 408 eurot + käibemaks. Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohaselt on filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja teavitustegevuse kulu kaks korda aastas toimuva ja 2–4 nädalat kestev veebikampaania hinnanguline kulu ligikaudu 11 080 eurot + käibemaks. Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohaselt on niisutatud pühkepaberi tootja ühekordse veebikampaania maksumus hinnanguliselt 5 540 eurot + käibemaks. Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohaselt on niisutatud pühkepaberi tootja ühekordse veebikampaania maksumus hinnanguliselt 5 540 eurot + käibemaks. Plasti sisaldavad tooted peavad juba praegu kandma märgistust, millega teavitatakse tarbijat plasti olemasolust tootes ja selle ebasobivast kõrvaldamisviisist ning mõjust keskkonnale, seega määrus tootepakendile lisatava info tõttu tootjatele lisakulutusi kaasa ei too. Mõju loodus- ja elukeskkonnale: tarbijate teadlikkuse suurendamine mõjub loodus- ja elukeskkonnale positiivselt. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tarbijate teadlikkuse parandamisega väheneb eelduslikult selliste toodete tarbimine ning prügistamine. Teadlikkuse suurendamise tulemusena väheneb loodusesse, sh merre, ning kanalisatsiooni sattuvate plasttoodete kogus. Ühekordselt kasutatavad plasttooted on keskkonda sattudes ohuks elusorganismidele, kes neid söögiks peavad või neisse kinni jäävad. Seega väheneb oluliselt negatiivne mõju elusorganismidele ja toiduahela kaudu avaldab see positiivset mõju ka inimeste tervisele. Sotsiaalne mõju: tarbijate teavitamise ja nende käitumisharjumuste suunamine teavitustegevustega mõjutab tarbimise, kasutamise ning jäätmekäitluse etappi. Teavitustegevused aitavad parandada tarbijate teadlikkust nii konkreetselt keskkonnahoidliku käitumise suurendamiseks kui üldisemalt sotsiaalsete normide kujundamiseks. Teadlikum tarbija mõjutab omakorda ettevõtteid tegema tootearenduses keskkonnahoidlikumaid valikuid. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: kavandatava muudatusega kaasneb teatav mõju riigiasutustele. Teadlikkuse suurendamisega tegeleb ka riik. Keskkonnaministeeriumi jaoks laieneb nimekiri probleemtoodetest, mille jaoks on riigil vaja koostada teavituskava- ja strateegia. Probleemtoodete nimekirja täiendamisega kasvab teavitustegevuste kulu. Keskkonnaministeerium panustab igal aastal jäätmetekke vähendamise ja vältimise kampaaniatele, nt pakendijäätmete, patarei- ja akujäätmete, elektri- ja elektroonikaromude, tekstiilijäätmete, toidujäätmete tekke vähendamisele. Keskkonnaameti jaoks laieneb nimekiri probleemtoodete tootjatest, kelle teavitustegevuse plaani tuleb kontrollida. Juba praegu peab Keskkonnaamet kontrollima, kuidas tootjad täidavad teadlikkuse suurendamise nõudeid. Tarbija teadlikkuse parandamine on üks meetmetest, mille abil välditakse ja vähendatakse prügi tekkimist toodetest, mis on loodus- ja merekeskkonnas peamised prügistamisallikad. Prügistamise vähenemine vähendab kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluskulusid. 9 Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ega ka regionaalarengule. Mõju olulisus: kavandatav muudatus on olulise mõjuga, kuna suureneb tarbijate teadlikkus jäätmetekke vähendamise vajalikkusest ja prügistamisega seotud negatiivsest keskkonnamõjust ning negatiivsest mõjust kanalisatsioonivõrgule. Väheneb prügistamine ning seeläbi vähenevad jäätmete koristamise kulud nii riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel, aga ka tootjatel, kes peavad katma oma toodetest tekkinud jäätmete koristamise kulud. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõukohase määruse rakendamine ei nõua lisatööd ega -kulusid, samuti ei eeldata sellest lisatulu. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Rakendussätetega tagatakse, et probleemtoote tootjatel oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. Paragrahvis 2 lõikes 7 ja 8 sätestatud plasti sisaldava kalapüügivahendi kasutaja teavitamise kohustust kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendi tagastamise võimaluste kohta rakendatakse alates 2024. aasta 31. detsembrist. Paragrahvides 71-73 sätestatud probleemtoote kasutaja teavitamise ja teavitustegevuste korraldamise kohustust rakendatakse alates 2024. aasta 31. detsembrist. Paragrahvis 74 sätestatud probleemtoote kasutaja teavitamise ja teavitustegevuste korraldamise kohustust rakendatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist. 8. Määruse eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Haridusministeeriumile. Eelnõu koostamisel ei korraldata avalikku konsultatsiooni, kuna eelnõu sisu ei puuduta laiemat avalikkust. 10  Lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.06.2019, lk 1–19), ja keskkonnaministri 22.07.2013 määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1“ eelnõu vastavustabel EL-i EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid õigusakti õigusakti rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed norm normi õigusaktid ülevõtmise kohustus Artikkel, Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri lõige, punkt valikuline lõige, punkt Artikkel 10 Jah § 2 lg 7 Probleemtoote kasutajale § 2 lg 8 kättesaadavaks tehtava § 71 lõiked 1-7 teabe loetelu ning teabe § 72 lõiked 1-7 esitamise viisid ja kord1 § 73 lõiked 1-7 § 74 lõiked 1-7 11 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0446 - Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord“ muutmise eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.05.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c6ea55f-bcbb-4a51-ab69-914293c5c30a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c6ea55f-bcbb-4a51-ab69-914293c5c30a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main