Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (22 SE)

Vabariigi Valitsus .04.2023 nr 1-1/15-22/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 27. aprillil algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (22 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse ning kutseöppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus Eelnöuga sätestatakse koolilöuna toetusele alammäär ehk koolilöuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas öpilase kohta. Tervislikuja mitmekulgse koolilöunajaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilöuna toetuse alammäära ulatuses öpilase kohta. Noore inimese organism vajab kvaliteetset, mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu. Koolis pakutav soe löuna on öpilastele väga oluline söögikord. Töusva inflatsiooni ning kiire hinnatöusu tingimustes ei ole senise koolitoidu kvaliteedi hoidmine endiste summade eest voimalik. Selleks, et koolilöuna oleks kooliöpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav, tervislikja maitsev, tuleb suurendada koolilöuna toetuse alammäära. Seadusemuudatustega tullakse appi ka koolides toitlustust pakkuvatele ettevötetele, kellel on järjest keemlisem taita riigihangete teel sölmitud lepinguid, mis kohustavad neid öpilastele täisväärtuslikku, tasakaalustatud, mitmekulgset, maitsvat, vanusekohast ning vajadusel erivajadusi ja allergiaid arvestavat toitu pakkuma. 2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Hetkel kehtiva korra järgi kulub riigil uhe lapse koolilöuna peale uks euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mönel juhul ka lapsevanemate panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse töstmine toimus viis aastat tagasi ehk aastal 2018, kui toetust tösteti 0.78 eurolt l euro peale päevas öpilase kohta. Omavalitsuste rahaline panus ei ole kogu Eestis sama, vaid varieemb. Näiteks Tallinnas pakutava koolilöuna maksumus on 1.80 eurot (alates 01.01.2023), Rakveres 1.95, Tartus olenevalt kooliastmest l .45-2 eurot. Lisaks kogub Tartu linn vanematelt uha rohkem lisäraha, et kasvavat toiduhinda kättä. Omavalitsused on koolilöuna toetust töstnud tihedamini kui riik. Tänane riigi poolt eraldatav summa ei ole piisav selleks, et taita koolilöuna eesmärki - pakkuda öpilastele kvaliteetset ja mitmekiilgset toidukorda. Koolitoidu kvaliteedi hoidmise vastutus KOV-idele panna on vastutustundetu. Riigi panus ei ole olnud piisav juba mönda aega. K.oolitoidu toetust oleks pidanud töstma juba enne meeletut inflatsiooni ja hinnatöusu. Praeguses keerulises olukorras, kus valitsus kavatseb lisaks vähendada ka kehtivaid peretoetusi ja kaotada täiendava maksuvaba tulu laste eest, on koolilöuna toetuse töstmine möödapääsmatu. Kiire inflatsiooni ning hinnatöusuga on olukord drastiliselt halvenenud. Senisest panusest ei piisa enam toitva toidukorra valmistamiseks, rääkimata toidukorra kvaliteedist voi tervislikkusest. Tervislikud puu- ja köögiviljad jäävää koolides toitlustajatele tihti kättesaamatuks. Konjunktuuriinstituudi hinnainfo näitab, et pärast tormilist hinnatöusu aastat toiduainete hind ei odavne, aastane hinnakasv pusis 2023. aasta märtsis väga kiire, ulatudes 25 protsendini. Eesti Linnadeja Valdade Liidu juhatus tegi 2022. aastal ettepaneku tösta alates 2022/2023. öppeaastast riigipoolne koolilöuna toetus 1,50 eurole. Aastajooksul on toiduannete hinnatous olnud ca 25% seega on igati pöhjendatud tösta koolilöuna maksumus alates 2024. aastast 2 eurole. Seda enam, et varasem praktika näitab, et koolilöuna toetust ei pmugita igal aastal tösta. 2021. aasta detsembriga vörreldes oli 2023. aasta veebmari löpuks tarbijahinnaindeks kallinenud 19,2 protsenti, samal perioodil on toit kallinenud 35 protsenti. Statistikaameti andmetel on näiteks jahuja tangainete hind aastaga kerkinud 49,7%, muna hind 44,8%, suhkur on aastaga kallinenud 104,2%. Neid numbreid analuusides on selge, et uhest eurost paevas öpilase kohta enam täisvääruslikuks koolilöunaks ei piisa. Samuti peab olema kvaliteetne koolilöuna tagatud köigile öpilastele, söltumata sellest, kus nad koolis käivad. Riik peab tulema appi, vötma vastutuseja töstma koolilöuna toetust. Pöhitoiduainete hirmatöus on olnud kiire ning jätkub ilmselt ka edaspidi. Keerulises olukorras on ka koolide toitlustamisega tegelevad ettevötjad, kes ei suuda riigihanke teel solmitud lepinguid taita, kuivörd hankelepingud sölmiti hetkel, kui toiduained olid oluliselt soodsamad ning tänast elukalliduse töusu ette ei olnud näha. Seega on koolilöuna toetuse töstmine 2 euroni öpilase kohta uhes ööpäevas vajalik, et säilitada praegune koolides pakutava toidu kvaliteet. Koolilöuna toetuse töstmise vajadust on röhutanud ka noorte esindusorganisatsioonid, kelle sönul on öpilased ja nende vanemad tösiselt mures kiire hinnatöusu pärast toiduainete sektoris. Kohalike omavalitsuste noortevolikogude 2022. aasta pöördumises toodi muuhulgas väljä, et toitumine on lapse normaalse arengu j a tervisliku seisundi peamine maaraja ning tagab ka organismi vastupidavuse. Samuti röhutati, et soeja mitmekulgne söök aitab ennetada haigusi, parandada öppurite akadeemilisi saavutus! ja uldist sooritusvöimet ning vöimaldab neil kohaneda paremini igapäevaeluga. 3. Eelnou terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse möjud Paljudele noortele on koolilöuna ainus täisväärtuslik ja soe toidukord päevas. Kasvavale organismile ning aktiivse mottetegevusega tegelevale inimesele on tasakaalustatud toitumine äänniselt oluline. Käesoleva seaduse jöustumisel, koolilöuna alammäära sätestamisel säilib koolitoidu kvaliteet ning tervislikkus, mis möjutab otseselt öpilaste fuusilistja vaimset tervist, öppeedukustja heaolu. Seaduse vastuvötmine toetaks ka koolides toitlustavaid ettevötjaid, kes on hädas lepingute korrektse täitmiseja toitlustuse pakkumisega. Tänastes tingimustes jätkates ähvardab koolides toitlustust pakkuvaid ettevötteid kahjumliku tegevuse töttu pankrot. Seaduse vastuvötmisel j ääb praegu toimiv iile-eestiline koolilöuna pakkumise susteem pusima. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Pöhikooli- ja giimnaasiumiseaduse § 24 löike 3 järgi on kooliaastas 175 öppepäeva. Uldhariduskoolide statsionaarses öppes on 2022/2023 öppeaastal ligikaudu 158 000 öpilast. Seega on senise aastase koolilouna toetuse kulu 1-eurose toetuse puhui olnud 27 650 000 eurot, kuid töuseb 2 eurose toetusega 55 300 000 euroni ehk 27 650 000 euro vörra. 2022. aastal oli kutseöppes koolitoetuse arvestuslik saajate arv 11 000 öpilast. Seega senise 1- eurose toetuse kulu l 925 000 eurot aastas töuseb 2-eurose koolilöuna toetuse puhui 3 850 000 euroni ehk l 925 000 euro vörra. Seega on seadusemuudatustega kaasnevad kulud riigieelarvele ca 30 miljonit eurot, mille uks vöimalik katteallikas on valitsuskoalitsiooni plaanitava maksuvaba tulu siisteemi muutmise ärajätmine. 6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse joustamme Seadusjöustub 2024. aasta l.jaanuaril. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 27.04.2023. a Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees  EELNÖU Pöhikooli- ja giimnaasiumiseaduse ning kutseöppeasutuse seaduse muutmise seadus § l. Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse muutmine l) Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse paragrahvi 42 löiget 4 täiendatakse ja sönastatakse järgmiselt: ,,(4) Koolilöuna toetuse uhe öpilase kohta ning koolilöuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Koolilöuna toetuse alammäär uhe öpilase kohta on 2 eurot ööpäevas." it § 2. Kutseöppeasutuse seaduse muutmine l) Kutseoppeasutuse seaduse paragrahvi 48 löiget l täiendatakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(1) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses öppes esmaöppe öppekavadel öppivate ?? keskhariduseta öpilaste koolilöuna kulude katmiseks (edaspidi koolilöuna toetus). Koolilöuna toetuse alammäär uhe öpilase kohta on 2 eurot ööpäevas." § 3. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2024. aasta l. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 27.04.2023. a Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Riigakogu Kantsejei Kuupäev _Äi'^-kr-^c viit __j^_//y£^^-  Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta. Noore inimese organism vajab kvaliteetset, mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu. Koolis pakutav soe lõuna on õpilastele väga oluline söögikord. Tõusva inflatsiooni ning kiire hinnatõusu tingimustes ei ole senise koolitoidu kvaliteedi hoidmine endiste summade eest võimalik. Selleks, et koolilõuna oleks kooliõpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav, tervislik ja maitsev, tuleb suurendada koolilõuna toetuse alammäära. Seadusemuudatustega tullakse appi ka koolides toitlustust pakkuvatele ettevõtetele, kellel on järjest keerulisem täita riigihangete teel sõlmitud lepinguid, mis kohustavad neid õpilastele täisväärtuslikku, tasakaalustatud, mitmekülgset, maitsvat, vanusekohast ning vajadusel erivajadusi ja allergiaid arvestavat toitu pakkuma. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Hetkel kehtiva korra järgi kulub riigil ühe lapse koolilõuna peale üks euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanemate panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus viis aastat tagasi ehk aastal 2018, kui toetust tõsteti 0.78 eurolt 1 euro peale päevas õpilase kohta. Omavalitsuste rahaline panus ei ole kogu Eestis sama, vaid varieerub. Näiteks Tallinnas pakutava koolilõuna maksumus on 1. 80 eurot (alates 01.0 1 .202 3 ), Rakveres 1.95, Tartus olenevalt kooliastmest 1. 45 - 2 eurot. Lisaks kogub Tartu linn vanematelt üha rohkem lisaraha, et kasvavat toiduhinda katta. Omavalitsused on koolilõuna toetust tõstnud tihedamini kui riik. Tänane riigi poolt eraldatav summa ei ole piisav selleks, et täita koolilõuna eesmärki – pakkuda õpilastele kvaliteetset ja mitmekülgset toidukorda. Koolitoidu kvaliteedi hoidmise vastutus KOV-idele panna on vastutustundetu. Riigi panus ei ole olnud piisav juba mõnda aega. Koolitoidu toetust oleks pidanud tõstma juba enne meeletut inflatsiooni ja hinnatõusu. Praeguses keerulises olukorras, kus valitsus kavatseb lisaks vähendada ka kehtivaid peretoetusi ja kaotada täiendava maksuvaba tulu laste eest, on koolilõuna toetuse tõstmine möödapääsmatu. Kiire inflatsiooni ning hinnatõusuga on olukord drastiliselt halvenenud. Senisest panusest ei piisa enam toitva toidukorra valmistamiseks, rääkimata toidukorra kvaliteedist või tervislikkusest. Tervislikud puu- ja köögiviljad jäävad koolides toitlustajatele tihti kättesaamatuks. Konjunktuuriinstituudi hinnainfo näitab, et pärast tormilist hinnatõusu aastat toiduainete hind ei odavne, aastane hinnakasv püsis 2023. aasta märtsis väga kiire, ulatudes 25 protsendini. Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatus tegi 2022. aastal ettepaneku tõsta alates 2022/2023. õppeaastast riigipoolne koolilõuna toetus 1,50 eurole. Aasta jooksul on toiduannete hinnatõus olnud ca 25% seega on igati põhjendatud tõsta koolilõuna maksumus alates 2024. aastast 2 eurole. Seda enam, et varasem praktika näitab, et koolilõuna toetust ei pruugita igal aastal tõsta. 2021. aasta detsembriga võrreldes oli 2023. aasta veebruari lõpuks tarbijahinnaindeks kallinenud 19,2 protsenti, samal perioodil on toit kallinenud 35 protsenti. Statistikaameti andmetel on näiteks jahu ja tangainete hind aastaga kerkinud 49,7%, muna hind 44,8%, suhkur on aastaga kallinenud 104,2%. Neid numbreid analüüsides on selge, et ühest eurost päevas õpilase kohta enam täisvääruslikuks koolilõunaks ei piisa. Samuti peab olema kvaliteetne koolilõuna tagatud kõigile õpilastele, sõltumata sellest, kus nad koolis käivad. Riik peab tulema appi, võtma vastutuse ja tõstma koolilõuna toetust. Põhitoiduainete hinnatõus on olnud kiire ning jätkub ilmselt ka edaspidi. Keerulises olukorras on ka koolide toitlustamisega tegelevad ettevõtjad, kes ei suuda riigihanke teel sõlmitud lepinguid täita, kuivõrd hankelepingud sõlmiti hetkel, kui toiduained olid oluliselt soodsamad ning tänast elukalliduse tõusu ette ei olnud näha. Seega on koolilõuna toetuse tõstmine 2 euroni õpilase kohta ühes ööpäevas vajalik, et säilitada praegune koolides pakutava toidu kvaliteet. Koolilõuna toetuse tõstmise vajadust on rõhutanud ka noorte esindusorganisatsioonid, kelle sõnul on õpilased ja nende vanemad tõsiselt mures kiire hinnatõusu pärast toiduainete sektoris. Kohalike omavalitsuste noortevolikogude 2022. aasta pöördumises toodi muuhulgas välja, et toitumine on lapse normaalse arengu ja tervisliku seisundi peamine määraja ning tagab ka organismi vastupidavuse. Samuti rõhutati, et soe ja mitmekülgne söök aitab ennetada haigusi, parandada õppurite akadeemilisi saavutusi ja üldist sooritusvõimet ning võimaldab neil kohaneda paremini igapäevaeluga. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Paljudele noortele on koolilõuna ainus täisväärtuslik ja soe toidukord päevas. Kasvavale organismile ning aktiivse mõttetegevusega tegelevale inimesele on tasakaalustatud toitumine äärmiselt oluline. Käesoleva seaduse jõustumisel, koolilõuna alammäära sätestamisel säilib koolitoidu kvaliteet ning tervislikkus, mis mõjutab otseselt õpilaste füüsilist ja vaimset tervist, õppeedukust ja heaolu. Seaduse vastuvõtmine toetaks ka koolides toitlustavaid ettevõtjaid, kes on hädas lepingute korrektse täitmise ja toitlustuse pakkumisega. Tänastes tingimustes jätkates ähvardab koolides toitlustust pakkuvaid ettevõtteid kahjumliku tegevuse tõttu pankrot. Seaduse vastuvõtmisel jääb praegu toimiv üle-eestiline koolilõuna pakkumise süsteem püsima. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõike 3 järgi on kooliaastas 175 õppepäeva. Üldhariduskoolide statsionaarses õppes on 2022/2023 õppeaastal ligikaudu 158 000 õpilast. Seega on senise aastase koolilõuna toetuse kulu 1-eurose toetuse puhul olnud 27 650 000 eurot, kuid tõuseb 2 eurose toetusega 55 300 000 euroni ehk 27 650 000 euro võrra. 2022. aastal oli kutseõppes koolitoetuse arvestuslik saajate arv 11 000 õpilast. Seega senise 1-eurose toetuse kulu 1 925 000 eurot aastas tõuseb 2-eurose koolilõuna toetuse puhul 3 850 000 euroni ehk 1 925 000 euro võrra. Seega on seadusemuudatustega kaasnevad kulud riigieelarvele ca 30 miljonit eurot, mille üks võimalik katteallikas on valitsuskoalitsiooni plaanitava maksuvaba tulu süsteemi muutmise ärajätmine . 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 27.04.2023. a Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus § 1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine 1) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 42 lõiget 4 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 4) Koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 2 eurot ööpäevas.“ § 2. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine 1) Kutseõppeasutuse seaduse paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus). Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 2 eurot ööpäevas.“ § 3. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 27.04.2023. a Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Saatja: <[email protected]> Saadetud: 28.04.2023 16:40 Adressaat: <"SM Info"> Teema: [EIS] Ülesanne täitmiseks: eelnõu RIIGIKOGU/23-0440 - "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (22 SE)" EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0440 - Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (22 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 28.4.2023 resolutsioonile. Osapooled: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 18.05.2023 23:59 Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dffae855-99fc-43a7-ae9a- e3cc22651abd Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dffae855-99fc-43a7-ae9a- e3cc22651abd?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 28.04.2023 / 1-1/15-22; Riigikantselei / 28.04.2023 / 2-5/23-00692 Resolutsiooni teema: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (22 SE) Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 18.05.2023 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek. Tähtaeg: 11.05.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 25.5.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-0440. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Sotsiaalministeerium <info@sm. ee> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 28.04.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655