Arvamus

Teie 21.03.2023 nr 1.2-1/1246-1/ Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 28.04.2023 nr 5.2-2/12582-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Arvamus sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Sotsiaalkindlustusamet esitab sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) kohta järgmise arvamuse. 1. VTK punktid 1.7 ja 2.1.2. Selleks, et asendushooldust vajavatel lastel oleks suurem ligipääs perepõhisele hooldusele, võiks kaaluda võimalust lubada pikaajalisel hooldusel ja kriisihooldust vajavatel lastel – nii vanema nõusolekul kui esmase õiguskaitsega – olla koos teenusel. Millise pere puhul see on võimalik, selgub pereuuringu protsessis, kus vaadatakse pikaajalisel hooldusel oleva lapse vajadusi (stabiilne paigutus, lapse vajadused, vanemate ressurss hallata erinevaid vajadusi jpm). 2. VTK punkt 2.1.2 (kutseline hoolduspere). Siiani on hoolduspere olnud tavaline perekond, kus hoolduspere vanem võttis oma perekonda hooldusele lapsed. Ehk hoolduspere vanem oli läbinud vastava kursuse, tema kohta tehti kanne sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR), kuid hoolduspere vanemad võisid tegeleda ka samaaegselt mõne majandustegevusega, olla palgatöölised jne. VTK-d lugedes tekkis meil küsimus, kuidas nüüd on kutselise hoolduspere toimimine ikkagi ette nähtud? VTK kohaselt on kutselise hoolduspere puhul vajalik asendushooldusteenuse tegevusluba, kuid samas peavad kutselised hoolduspered olema kantud STAR-i kutseliste hooldusperedena. Siit tekib küsimus, et kui kutselise hoolduspere vanema andmed kantakse majandustegevuse registrisse (MTR), siis miks on vajalik kutseliste hooldusperede andmete kandmine STAR-i. Juhul kui kutseline hoolduspere tegutseb tegevusloa alusel, siis saab MTR- i kanda ka isikuliste majandustegevuse nõuetele vastava isiku andmed (MSÜS § 52 lõige 1 ja § 15 lõige 2). Sellest tulenevalt jääb ebaselgeks, mis eesmärgil soovitakse teha kandeid nii STAR-i kui ka MTR-i ja mida nende kannete juures kontrollitakse. Kutselise hoolduspere termin kõlab tegevusloa kontekstis ka veidi võõralt, kuna tegevusluba on haldusakt, mis ei saa anda füüsilisele isikule õigust kutsetegevuseks (MSÜS § 16 lõige 3 punkt 1). 3. VTK lisa 1 (mõjud). Lisaks VTKS-s toodule soovime juurde markeerida järgmised asjaolud. a. VTK kohaselt peavad kutselised hoolduspered läbima SKA kutselise hoolduspere ettevalmistuse ja hindamise ning olema kantud STAR-i kutselise hooldusperena. Kuigi SKA hindab ka täna hooldusperesid, toob VTK-ga kavandatud muudatus SKA-le vähesel määral kaasa ülesannete kasvu. Ühtlasi kui SKA-d soovitakse edaspidi rohkem kaasata eestkoste määramise protsessi, siis tuleks ka siin arvestada lisatööjõu vajadusega. TsMS § 198 lõige 3 võimaldab küll ka täna SKA kaasamist eestkoste määramise protsessi, kuid see ei ole levinud praktika ega kohustus. Seetõttu kui vastavat rakenduspraktikat Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975  soovitakse muuta, siis kaasneb sellega SKA-le täiendav töökoormus. Esmase hinnangu kohaselt näeme nende ülesannete kaasnevat tööjõuressursi vajadust 0,5 ametikohta jagu. b. VTK punkti 2.1 kohaselt soovitakse laiendada asendushoolduses tegevusloapõhist tegevust senise kahe teenusevormi (asenduskodu ja perekodu) asemel neljaks tegevuseks: asendushooldusteenus asenduskodus; asendushooldusteenus perekodus; asendushooldusteenus kutselises hooldusperes ja asendushoolduse tugiteenus. Peame oluliseks märkida, et kaks juurde loodud teenust on uued ning vajavad MTR-is välja töötamist. On ilmne, et lisanduvate teenustega tekib juurde ka teenuse osutamise kohti, millega omakorda kaasneb tegevuslubade, järelevalve ja tugipersonali vajadus. Kui lähtuda eeldusest, et asendushooldusteenusega kutselises hooldusperes ja asendushoolduse tugiteenuse puhul on vajalik teostada järelevalvet kuni 26 teenuseosutaja üle aastas, siis kaasneb sellega 2,5 täiendava ametikoha vajadus. Lisaks näeme teenuste lisandumisel 0,5 ametikoha vajadust tegevuslubade menetlemiseks ja 1 kaasneva ametikoha vajadust tugipersonali jaoks. Täpsemad SKA eelarvelised ja ametikohtade vajadused saame anda eelnõu väljatöötamise käigus. c. VTK-s tooduga kaasnevad infosüsteemide arendustööd, mille planeerimisel tuleb arvestada ka teiste arendustöödega, s.h TEHIK-u võimekusega. Seetõttu soovime olla eelnõu koostamisse kaasatud, et saaksime juba lähteandmete täpsustumisel hinnata arendustööde maksumust ja võimaliku ajagraafikut. 4. Lõpetuseks soovime ära markeerida veel ühe aspekti seoses asendushooldusteenuse osutamisega. Nimelt on SKA-l tulnud rakenduspraktikas ette olukordi, kus asendushooldusteenuse osutamisel on last vahetult kasvatava isiku osas tekkinud süüteo toimepanemise kahtlus. Ühe sellise olukorra puhul viidi lapsed küll lastekaitse töötajate poolt asendushooldusteenuselt ära, kuid ebaselge on küsimus, kas ja millisel alusel tuleks sellistel puhkudel teenuse osutaja tegevusloa kehtivus peatada/kehtetuks tunnistada. Küsimus on selles, et sellistes olukordades ei pruugi oht või korrarikkumine olla tingitud mitte nii otseselt äriühingu (tegevusloa adressaadi) tegevusest, vaid konkreetse äriühingu vahetult teenust osutava isiku tegevusest. Sellest tingituta võib ainuüksi ühe töötaja tegevuse tõttu äriühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamine osutuda ebaproportsionaalseks, kuna äriühingul peaks vähemalt teoreetiliselt olema võimalik selline rikkumine kõrvaldada. Samas kui tegevusluba kehtib edasi, siis on võimalik teenuse osutamise jätkamine järgmistele klientidele ja välistatud ei ole ebausaldusväärse isiku kokkupuude lastega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor Andrus Jürgens 57833628, [email protected] Kaja Rattas 53401856, [email protected] Kersti Kask 53234031, [email protected] Kristina Pähkel 53331563, [email protected] 2