Tagasiside

Vastavalt jaotuskavale 16.05.2023 nr 9-2/23/1107-15 Tagasiside Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kohta esitatud ettepanekutele Austatud koostööpartner Täname Teid ettepanekute esitamise eest Riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) avaliku väljapaneku ajal. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 41 ja § 37 lõikest 6 saadame Teile riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu ja KSH aruande kohta esitatud ettepanekute arvesse võtmise selgitused või arvestamata jätmise põhjendused. Teavitame Teid, et leiate kõik KSH aruande avalikustamise perioodil laekunud seisukohad koos jäätmekava koostajate ja KSH eksperdi vastustega käesolevale kirjale lisatud dokumendist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler Lisa: Riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu ja KSH aruande avalikustamise käigus esitatud seisukohad ja nendega arvestamine Marika Lillemets, 626 2867 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Lisa. Avalikustamiselt laekunud seisukohad ja nendega arvestamise selgitused või mitte arvestamise põhjendused Asutus Kommentaar/märkus/ettepanek Arvestatud/mittearvesta tud Weerec OÜ Ohtlike jäätmete vähendamise eesmärk tuleks selgemalt kirjutada Weerec AS-ile vastatud välja. Oma olemuselt ei saa OJ teket vähendada (nt ELV, emaili teel. elektroonikaromud, patarei- ja akujäätmed). Need tekivad täpselt nii Jäätmekavas olevat kuidas liigiti kogutakse või kuidas turule lastakse. Pigem peaks kirjas eesmärki täiendatud. olema, et eesmärk on vähendada OJ ladestamist ja põletamist läbi Eesmärgiks on, et ringlussevõtu. See peaks ka olema suudetav jäätmearuandest välja tootmises tekkivate võtta OJ tekkis x kogus, suunati käitlusse – mille tulemusel tekkis – ohtlike jäätmete kogus ohutujääde või ringlussevõtt ning uue koodiga OJ. Ehk siis ahel peaks väheneb igal aastal võrreldes 2020 (2021) olema tuvastatav, selgitatav ja lihtsasti arusaadav. aastaga. OJ eesmärgid ei käi elektroonikaromude, romude ja patareide kohta (EPR ). Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Eesti Vee-ettevõtete Riigi jäätmekavas 2022-2028 on märgitud, et tuleks kaalude Jäätmekavas esitatud Liit reoveesette ringlussevõtu tingimuste ümbervaatamist, et vähendada lause all peetakse silmas reoveesette jäätmestaatuses põllule viimist. Palume selgitada, reoveesette üha enam missuguse uuringu alusel on selline seisukoht kujundatud. Tartu tootena kasutamise Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased uurisid koostöös Veterinaar- ja hõlbustamist ja vähem Toidulaboratooriumiga kolme aasta jooksul võimalusi, mis aitaks jäätmestaatuses põllule viimist. Jäätmekavaga ei tõkestada antibiootikumiravile allumatute mikroobide levikut ning ole ette nähtud piirata teket. Uuringu „Antibiootikumiresistentsuse levikuteed ja reoveesette resistentsuse ohjamise võimalused“ tulemusena tuvastati, et jäätmestaatuses vedelsõnnikus ja komposteerimata reoveesettes on võrreldavates kasutamist, kui seda pole kontsentratsioonides flurokinoloone ja tetratsükliine. Leiti, et võimalik mingil põhjusel komposteerimine vähendab ravimijääkide sisaldust ja protsessi tootestaatuses kasutusele efektiivsus sõltub kasutatavast tehnoloogiast. Seejuures on võtta. Soovime reoveesette komposteerimine väetisena kasutamisel kohustuslik, aga soodustada ja edendada vedelsõnniku töötlemine mitte. Uuringu järeldustes toodi välja, et reoveesette töötlemist töötlemata vedelsõnniku kasutamine võib viia keskkonda rohkem nii, et seda saaks tootena antibiootikumijääke kui töödeldud reoveesette kasutamine. kasutusele võtta. Tootele Leiame, et reoveesette taaskasutamise piiramine peab põhinema on kehtestatud rangemad nõuded, mis tagab objektiivsetel alustel ning lähtuma teadusuuringute tulemustest. inimese tervise ja Lisaks ei saa mööda vaadata asjaolust, et reoveesette töötlemine ja keskkonnakaitse. selle kasutamine jäätmestaatuses vähendab antibiootikumijääke ja Muudame jäätmekavas stabiliseerib setet piisavalt, et seda võiks kasutada põllumajanduses. lauset nii, et paremini Kuna uuringud näitavad, et sõnnikuga viiakse keskkonda rohkem esitatud mõte välja tuua. antibiootikumide jääke kui töödeldud reoveesettega, peaks Sõnniku kasutust piirangute seadmisel lähtuma eelkõige suurimatest reostusallikatest, jäätmeseadus ei reguleeri. antud juhul sõnnikust. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Eesti Vee-ettevõtete Lisaks on riigi jäätmekavas 2022-2028 märgitud, et reoveesette Liit ringlussevõtu tingimused tuleks üle vaadata. Nõustume selle Määrus nr 24 seisukohaga, kuid täpsustame, et selleks tuleb täiendada ohutusnõuete ja keskkonnaministri 19.07.2017 määrust nr 24 „Reoveesettest toote kvaliteedi piirväärtuste valmistamise nõuded“ ning töötada välja tootestamisel erinevad määramisel on aluseks kvaliteediklassid. Teeme ettepaneku täiendada eelnimetatud võetud määrust nr 24 madalamate kriteeriumitega, et reoveesetet oleks Keskkonnaministeeriumi võimalik tootestada ka madalama kvaliteediklassi alusel. Lisaks tuleks tellitud uuringu kriitiliselt üle vaadata olemasolevate raskmetallide piirnormid, et „Regionaalsete need põhineksid uuringutel, mis näitavad raskmetalli leviku reoveesette käitlemise teekonda. Ka reoveesette kompostiga keskkonda viidavate lahenduste raskemetallide osas puudub kompleksne analüüs, mis näitaks väljatöötamine ja raskemetallide pinnases ringlevaid koguseid erinevatest allikatest. jäätmete lakkamise Märgsadenemise analüüside tulemused on näidanud olulisi kriteeriumite raskemetallide koguseid, mis on suuremad kui reoveesettes väljatöötamine sisalduvad kogused. Seetõttu peame vajalikuks normid üle vaadata ja reoveesette kohta“ III osa arvestada teaduslikult tõendatud piirtasemetega. aruandes tehtud ettepanekud (edaspidi reoveesette aruanne). Töös on läbi töötatud ning analüüsitud nii HELCOM AGRI-1-2014 soovitused, Euroopa kompostivõrgustiku (European Compost Network – ECN) väljatöötatud ohutusnõuded ja kvaliteedipiirväärtused kui ka Euroopa Komisjoni perspektiivsed nõuded reoveesettele (aruanne 12.09.2010). Samuti on töös analüüsitud praegu Eestis kehtivaid nõudeid reoveesettele ja kompostile. Lisaks töötati läbi Saksamaa, Soome ja Leedu kogemused ja vastavad ohutusnõuded ja kvaliteedipiirväärtused ning Eesti iseärasused ja võimalused sette kasutamiseks. Mõistame ettevõtete muret, kuna täna puudub motivatsioon reoveesetet tootena kasutusele võtta. Kuna reoveesette direktiiv on muutmisel, siis ole ka täpselt teada, millised muutused on Euroopa Komisjon selle raames kavandanud. EVEL-iga kohtumisel (19.04.2023) lepiti kokku, et määruses nr 24 sätestatud piirmäärade ja  nende muutmise võimalikkuse osas algatatakse eraldiseisvad arutelud EVEliga. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Eesti Vee-ettevõtete Palume selgitada, miks Riigi jäätmekava 2022–2028 ei sisalda Nimetatud uuringu 4. osa Liit Keskkonnaministeeriumi enda tellimusel 2016. a valminud uuringus 7 peatükis esitatud „Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja piirkondlikus analüüsis ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta“ finantsanalüüsis esitatud väljatöötatud lahendusi, mille kohaselt on kõige efektiivsem rajada andmete kohaselt on Eestis regionaalsed reoveesette käitluskeskused. Meie hinnangul ei settekäitluskeskuste ole riigi jäätmekava 2022-2028 esitatud kujul kooskõlas rohepöörde rajamisel vajalikud eesmärkidega, sest kava ei panusta ringmajanduse riiklikku investeeringud vastu edendamisse läbi reoveesette taaskasutamise võimaluste loomise, võtvatesse vaid vastupidi, vähendab reoveesette taaskasutust. Leiame, et riigi settekäitluskeskustesse. jäätmekava 2022-2028 vajab reoveesette osas olulist täiendamist Samas soovitatakse ka ning tuleks kasutada ära juba väljapakutud lahendused reoveesette tsentraalsete regionaalsete käitluskeskuste osas koostöös riigi ja investoritega. settekäitluse lahenduste Meile teadaolevalt on investorid sellise tegevuse osas juba huvi rakendamisel mitte ülesse näidanud, kuid see vajab tihedat koostööd riigiga, et teenuse välistada lokaalset hinnad jääksid mõistlikule tasemele ning kaasnevad keskkonna- ja settekäitlust väiksemas äririskid saaksid maandatud. Reoveesette regionaalsed reoveepuhastis, milles on käitluskeskused võimaldavad tagada sette kvaliteetse käitlemise ja settekäitlus lahendatud kontrollitud taaskasutuse. nõuetekohaselt ja keskkonna tingimusi tagavalt (näiteks kompostimine või humifitseerimine). Reoveesette käitluskeskuste osas saab riik panustada läbi toetusmeetmete kavandamise ja õigusruumi loomise. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Terviseamet Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: Ravimijäätmete osa lisatud ohtlike jäätmete Terviseamet oma 28.12.2021 hinnangus nr 9.3-4/21/17084-2 Riigi hetkeolukorra peatükki Jäätmekava 2022-2028 KSH programmi kohta juhtis tähelepanu 2.3. asjaolule, et tervishoiuteenuse osutaja jäätmete käitlemine ei ole Riigi jäätmekava KSH programmis kajastatud ja palus seda teemat käsitleda KSH aruandes. aruannet ei muudeta. Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu punktis 7.2.10 „Muud jäätmeliigid ja ettepanekud“ on toodud, et Tervishoiujäätmete eelkõige nakkusohtlike jäätmete ning teravatetorkivate jäätmete käitlusesse ei ole riiklikult investeeritud. Samas Riigi Jäätmekavas 2022-2028 ei ole tervishoiujäätmed eraldi käsitletud ega toodud plaane selle valdkonna arendamiseks. Saku Vallavalitsus Rakenduskava eelnõus on välja toodud tegevus: Kohalikele Ringlussevõtu eest omavalitsustele olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja vastutuse panemine ringlussevõtu sihtarvu täitmise eest vastutuse panemine. KOVidele on  põhimõtteline muudatus. Kuidas kavatsetakse seda vastutust kohaldada ja kuidas nähakse ette, Selle rakendamine eeldab et kohalik omavalitsus ringlussevõttu kontrollib? Päris palju tänase jäätmete olmejäätmeid ei liigu läbi kohaliku omavalitsuse vaid jäätmevaldaja ja kogumissüsteemi olulist jäätmekäitleja vahel. Samuti ei ole kontrollitud nt pakendijäätmete muutmist. Jäätmekavas voog, mis moodustab suure mahu kodumajapidamises tekkinud nähakse ette nii jäätmetest, liigub läbi avaliku kogumisvõrgu ning sellele rakendub regulatiivsed muudatused tootjavastutus. (sh pakendite kogumise osas), jäätmeandmete Kuidas pannakse kohalik omavalitsus vastutama millegi eest, mida digitaliseerimine kui ka kontrollida ei saa (olmejäätmete ringlussevõtt) ja mida tänaseks teha kohalike omavalitsuste ei ole suudetud? Täna on Keskkonnaagentuur vastanud kõikide jäätmehoolduse andmeanomaaliate kohta, et nemad ei tea, miks numbrid ei ühti rahastamise muutmine. kohaliku omavalitsuse valduses olevatega. Sageli hoiavad Küsimuses väljatoodud jäätmekäitlejad jäätmeid oma „laos“ kuni kaks aastat, sageli tänase korralduse vahetatakse jäätmekoode. Kas nende andmete pealt arvutatakse siis kitsaskohad vajavad ringlussevõttu, kui 200 tonni jäätmete kadu „paberil“ ei ole täna kõrvaldamist, arvestame probleem (nagu nt mõnel aastal tekstiilijäätmete või vanapaberi kadu sellega tulevikus Saku valla andmevoost)? jäätmeseaduse muutmisel. Mis vormid ja mis andmed need on, mille põhjal ringlussevõttu arvutatakse, kui ei saa usaldada jäätmestatistikat ning andmed Riigi jäätmekava KSH jõuavad kohalikule omavalitsusele läbi registri aasta hiljem? Kas aruannet ei muudeta. kohalikule omavalitsusele piisab jooksvalt ringlussevõtu kinnituseks nt Poola tehase sertifikaadist, mis kinnitab ringlussevõttu või jäätmekäitleja kinnitusest, et jäätmeid võeti ringlusesse? Kes tegeleb järelevalvega? Kas ja kuidas kohalik omavalitsus hakkab jäätmekäitleja esitatud andmete või ringlussevõttu tõendavate dokumentide üle järelevalvet tegema? Täna me küsime aruandeid ja tõendeid, kuna hankes on ringlussevõtt nõutud. Aga mil viisil seda lõpuni kontrollida? Saku Vallavalitsus Eelnõus on väga palju lühendeid ja täispikkuses väljendeid läbisegi Jah, arvestame ja kirjutatud, mis jätsid eelnõust kohmaka mulje. Soovitan ühtlustada ühtlustame lühendite lühendite kasutamine läbi eelnõu ja rakenduskava (nt KeM, KEM vs kasutamist Keskkonnaministeerium; SEI Tallinn vs Stockholmi Riigi jäätmekavas. KSH Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus; kov, KOV vs kohalik aruannet ei muudeta. omavalitsus; jne). Viru Keemia Grupp  Kahjuks ei sisalda praegune jäätmekava objektiivset infot plastijäätmete keemilise ringlussevõtu kohta;  Plastijäätmete keemilist ringlussevõttu on jäätmekavas Hetkel ei tegutse Eestis kajastatud ainult korra ja seda ainult negatiivsest küljest; ühtegi jäätmekäitlejat,  Kõige uuem analüüs plastijäätmete erinevate kes tegeleks ringlussevõtu ja taaskasutuse lahenduse kohta on toodud ELi Teadusuuringute Ühiskeskuse käesoleva aasta uuringus plastijäätmete keemilise „Environmental and economic assessment of plastic waste ringlussevõtuga, seetõttu recycling“, kus hinnatakse plastijäätmete mehaanilise ja ka hetkeolukorra kirjelduses keemilise ringlussevõtu lahenduste elutsükli ei ole võimalik Eesti keskkonnamõju ja ka majandusliku tasuvust. praktikaid selles sektoris https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/J kirjeldada. RC132067 Jäätmekava võiks kasutada aruandes toodud andmeid, mis kindlasti ei ole nii negatiivsed kui praeguses jäätmekavas toodud järeldused. Nõustume, et tuleviku  Loomulikult tuleb plastijäätmete ringlussevõtu korral vaates võib lähtuda jäätmete hierarhiast ja eelistada mehaanilist plastpakendijäätmete  ringlussevõttu keemilisele ringlussevõtule. Samas tuleb keemiline ringlussevõtt arvestada, et plastmassi on võimalik mehaaniliselt olla mehaanilise ringlusse suunata maksimaalselt 3 korda ja peale seda on ringlussevõtu täiendus lastmassi omadused valguse, soojuse, niiskuse, jm mõjul ning seetõttu ei ole nii palju halvenenud, et seda plastmassi saab ringlusse suunata ainult läbi keemilise ringlussevõtu (või lihtsalt ära jäätmekavas kuidagi põletada, mis on veel vähem soovitatav tegevus). võetud strateegilist  Plastijäätmete keemiline ringlussevõtt on nende termo- suunda, et plastijäätmete keemiline töötlemine, mille tulemusel toodetakse õli, mida keemiline ringlussevõtt ja saab kasutada uuesti plastmassi tootmiseks. Saadud õli selle võimekuse rajamine kräkitakse etüleeniks, propüleeniks, butüleeniks ja nende oleks Eestis keelatud. polümeriseerimise teel saadakse uuesti plastikud. Plastijäätmete keemiline ringlussevõtt võimaldab toota värsket plastikut (virgin plastic). Seega on keemilisel Jäätmekava ringlussevõtul kindlasti koht, et plastikuid saaks ka rakendusplaanis on ette mehaaniliselt maksimaalselt ringluses hoida. Keemiline nähtud tegevusena ringlussevõtt võimaldab 60-75% algsest plastmassist analüüsida täiendavate muundada uuesti plastikuks. Keemiline ringlussevõtt plasti-, sh võimaldab töödelda ka komposiitplastikuid ja määrdunud plastpakendijäätmete plastikuid. ringlussevõtu võimekuse  Jäätmekavas olevad viited, et antud valdkonnas pole mingeid reaalseid lahendusi on vale. Täna on Euroopas loomise vajadust. vähemalt 3 pooltööstusliku tehast püsti ja ehitamisel on peaaegu 10 tehast, kus toimub või kohe käivitub Samas ei ole plastijäätmete keemiline ringlussevõtt. Antud valdkond on jäätmekäitlejatel keelatud kiiresti arenev ja uusi projekte algatatakse juba väga asuda rajama sagedasti. Eesti võiks antud valdkonnas olla eesrinnas eriti plastijäätmete keemilise arvestades, et meie põlevkivitööstuses on olemas vajalik ringlussevõtu tehast, kuid pürolüüsitehnoloogiate alane kompetents.  VKG on plaanimas sarnase tehase rajamist Eestisse oluline on see, et suurusega 20-30 tuh tonni aastas ja see võimaldaks riigil tegevuste planeerimisel ja saavutada oma plastpakendijäätmete ja plastijäätmete teostamisel lähtutakse ringlussevõtu sihtarvu aastaks 2030. keskkonnaalastest  Kahjuks ei ole jäätmekavas selgeid eesmärke ja tegevusi, nõuetest ning olemas mis tagaksid üldse plastijäätmete ringlussevõtu sihtarvude oleksid vastavad saavutamise aastaks 2030. keskkonnaload.  Plastpakendijäätmete 2030. aasta ringlussevõtu sihtarvude saavutamiseks on ennekõike vajalik, et muutused toimuksid pakendite disainis ning seda näeb ette ka Euroopa Liidus kokkulepe, et 2030. aastaks on kõik Euroopa Liidu turule lastud pakendid kas korduskasutatavad või ringlussevõetavaks. Teiseks on oluline, et tõhustaksime pakendijäätmete, sh plastpakendijäätmete liigiti kogumist ning selleks on tegevused jäätmekavas ette nähtud. Ka Maailmapank on jäätmevaldkonna  tervikanalüüsis jõudnud järelduseni, et uute sihtarvude saavutamiseks peame tõhustama liigiti kogumist. Veelgi enam ka plastpakendijäätmete keemilise ringlussevõtu jaoks on oluline, et need oleksid liigiti kogutud, sest segaolmejäätmed ei saa minna keemilise ringlussevõtu sisendiks. Viimased segaolmejäätmete koostise uuringud on näidanud, et segaolmejäätmete koostises on ca 15% plastpakendijäätmeid. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Enefit Green AS Jäätmekavas on väited, mis on vastuolus jäätmehierarhiaga. Jäätmekavas käsitletakse Jäätmekavas esitatakse mitmes kohas väiteid, et jäätmete jäätmete põletamist kõrvaldamine ning energiakasutus on ühesugused ebasoovitavad jäätmehierarhia vaatest. jäätmekäitluse viisid. Seda hoolimata asjaolust, et jäätmete Oleme jätkuvalt energiakasutus on jäätmehierarhias kõrgemal tasemel kui jäätmete seisukohal, et kõrvaldamine ning peaks seetõttu olema jäätmekavas eelistatud ladestamine ja tegevus võrreldes jäätmete kõrvaldamisega. põletamine ei toeta Jäätmete energiakasutuse põhjustatud KHG heitmete juures on kliimaeesmärkide jäetud arvestamata, et jäätmete energiakasutus asendab varem saavutamist ja meie kasutatud kütuste põletamise soojusenergia saamise eesmärgil ning eesmärk on vähendada asendab varem kasutatud kütuseid ning nende põlemisest nende jäätmete põhjustatud KHG heitmeid. põletamist, mida on Jäätmekavas esitatud väide, et jäätmekäitlust tuleks korraldada mitte võimalik ka ringlusse jäätmehierarhia, vaid käitlusviisi KHG heitme suuruse alusel, on aga võtta. Jäätmekava vastuolus jäätmehierarhiaga, sest näiteks plastide kõrvaldamine eesmärgid aitavad (jäätmehierarhia kõige madalam tase) põhjustab väiksemaid KHG vähendada KHG -de heitmeid kui jäätmete ringlussevõtt. heidet, mis on kooskõlas jäätmehierarhia Näited jäätmehierarhiaga vastuolus olevatest väidetest: põhimõttega. lk 6: „Jäätmehierarhiast lähtuv jäätmekäitlus panustab ka kliimaeesmärkide saavutamisse. Kuna jäätmete ladestamine ja LK 9 lõigu mõte on, et põletamine suurendab kasvuhoonegaaside (KHG-de) heidet, on jäätmehierarhiaga pole jäätmetekke vältimine, jäätmete ringlussevõtt ja korduskasutuseks kooskõlas tegevus, kus ettevalmistamine väga oluline sektori KHG-de heite vähendamisel. Eestisse tuuakse sisse Eesmärk on vähendada nende jäätmete põletamist, mida on võimalik jäätmeid eesmärgiga ka ringlusse võtta, kuid säilima peab võimalus nende jäätmete võtta ringlusse, kuid põletamiseks, mille ringlussevõtt pole võimalik “ suunatakse tegelikult Lk 9: „Mõnede jäätmeliikide osas (nt ehitus-lammutusjäätmed) on muusse taaskasutusse. näha tendentsi, et ringlussevõtu eesmärgiga tuuakse sisse jäätmeid, Selgitame ka täiendavalt, millest ringlusse suunatakse siiski vaid väike osa ja ülejäänud kas et lk 9 on ehitus- ja lammutusjäätmete puhul  taaskasutatakse (nt tagasitäide või põletamine) või ladestatakse. peetud silmas olukorda, See ei ole kooskõlas jäätmehierarhia ja läheduse põhimõttega.“ kus jäätmete impordi puhul tuuakse eesmärgina jäätmete ringlusevõtt, kuid reaalselt suunatakse suur osa imporditud jäätmetest energiakasutusse või ladestamisele. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Enefit Green AS Jäätmekavas väidetakse eksitavalt, et olmejäätmetes sisalduva Elektrituruseaduse § 57 biolaguneva komponendi energiakasutuse toetamine on vastuolus kohaselt loetakse jäätmehierarhiaga. olmejäätmete Esiteks, olmejäätmete energiakasutuse käigus biolagunevatest bioloogiliselt lagunevad materjalidest toodetud elektrienergia eest toetuse maksmise komponendid biomassiks eesmärk oli anda 12 aasta jooksul riigi poolt tagatud toetuse abil ning biomass omakorda investeerimiskindlus olmejäätmete energiakasutuseks vajaliku käitise loetakse taastuvaks loomiseks Eestis, et vähendada olmejäätmete kõrvaldamist. energiaallikaks, mille eest Olmejäätmete energiakasutuse kätise loomine ei olnud vastuolus § 58 alusel on võimalik jäätmehierarhiaga. maksta toetust. Olmejäätmete sees asuva biolaguneva materjali energiakasutus Eestis ei koguta piisavalt toimub vaid sellise biolaguneva materjali ulatuses, mida ei ole olmejäätmeid liigiti (vaid varasemate jäätmekäitlustoimingute raames eraldatud. 38%), et oleks võimalik Energiakasutusse ei süüdata jäätmekäitluse käigus eraldatud täita olmejäätmete biolagunevaid jäätmeid, mida on võimalik ringlusse võtta. Järelikult ei ringlussevõtu sihtarvu ole olmejäätmetes sisalduva biolaguneva komponendi (2025. a 55%). energiakasutus ka vastuolus jäätmehierarhiaga. Viimase sortimisuuringu Eestis piiratakse jäätmehierarhia alusel suure biolagunevate kohaselt sisaldasid materjalide sisaldusega olmejäätmete ladestamist, et eelistada segaolmejäätmed 32 nende ringlussevõttu (eraldatud biolagunevate jäätmetena) või massiprotsenti energiakasutust (eraldamata jäänud olmejäätmetena). biojäätmeid. Lisaks on loodud vale mulje, justkui taastuvenergia toetuse maksmise Jääme seisukohale, et lõpetamine vähendaks energiakasutusse suunatud olmejäätmetes toetusmeetmetega tuleks sisalduvat biolagunevate komponentide osakaalu. panustada biojäätmete Näide: liigiti kogumisse ja Lk 97: „Paraku makstakse täna endiselt Iru soojuselektrijaamale ka ringlussevõttu, mitte aga taastuvenergia toetust segaolmejäätmetes sisalduva biolaguneva segaolmejäätmetes komponendi põletamise eest. See on vastuolus jäätmehierarhiaga, sisalduvate biolagunevate mille kohaselt energiakasutusele tuleb eelistada ringlussevõttu. jäätmete Seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete põletamise eest energiakasutusse. taastuvenergia toetuse maksmine esimesel võimalusel lõpetada. Toetuse maksmine Selle asemel on vaja tekitada nõudlus biolagunevatest jäätmetest olmejäätmetes sisalduva toodetud ressursi (teisese toorme) järele.“ biolaguneva komponendi energiakasutuse eest annab signaali, et tegemist on soositud tegevusega, mida see aga ei ole, sest teisene toore on jäänud kasutusele võtmata. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Enefit Green AS Riikidevahelise jäätmeveo piiramise kaalutlustes on arvesse võtmata Eesti huvi importida energiakasutuseks vajalikke jäätmeid, Jäätmekava eesmärk ei kui Eestis tekkinud jäätmetest ei piisa Tallinna linna jaoks soojust ole lahendada tootmise vajaduse täitmiseks. Eesti huvi jäätmete energiakasutuseks soojatootmisega seotud importimise vastu on põhjendatud nii keskkonnakaitseliselt kui ka probleeme. KeM sotsiaal-majanduslikult. Kui jäätmeid ei lubata soojuse tootmiseks huvi on toimiv importida, siis tuleb Tallinna linnas vajalik soojus toota puiduhakke jäätmekäitlussüsteem, suurema kasutamise teel, mis suurendab survet Eestis metsadest mida ei koormaks puiduhakke varumisele. Ning puidust toodetud soojus on üle kolme imporditud jäätmed, mis korra kallim kui jäätmetest toodetud soojus, mis suurendab Eesti takistavad Eestis tekkinud ühiskonna kulutusi soojuse tarbimisel. Meie hinnangul on mõlemad jäätmete käitlemist vastavalt jäätmehierarhia asjaolud niivõrd olulised, et väärivad riikidevahelisele jäätmeveole kõrgematele astmetele. piirangute seadmisel arvesse võtmist. Riigi jäätmekava KSH Näide jäätmete riikidevahelise veo puudulikust põhjendusest: aruannet ei muudeta. Lk 114: „ Jäätmete riikidevahelisel veol tuleb tagada: 1. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu või Eestist väljavedu, mis võivad seada ohtu Eestis tekkinud jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise eesmärkide saavutamise; 2. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu, mille tagajärjel tuleb Eestis tekkinud jäätmed kõrvaldada või töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas jäätmehierarhia ja jäätmekava eesmärkidega; 3. Eesti ei muutuks ringussevõetamatute või raskesti ringlussevõetavate (sega)jäätmete sihtkohaks. Näiteks ehitus- ja lammutussegaprahi jm segajäätmete Eestisse sisseveol muudeks taaskasutamistoiminguteks kui ringlussevõtt ja korduskasutuseks ettevalmistamine, tuleb arvestada riikidevaheliste jäätmeveo lubade andmisel geograafilise läheduse ja jäätmehierarhia põhimõtetega. Kui lähemal on keskkonnanõuetele vastav käitluskoht olemas, siis selliste jäätmesaadetiste vedu mitte lubada.“ Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruande koostajad (KSH), aruande eelnõu kohta: on seisukohal, et jäätmete energiakasutus, kui Tuvastasime KSH aruande eelnõust alljärgnevad puudused, jäätmete ladestamise tsiteeritud tekstides on rasvases kirjas esitatud kõige probleemsemad järel halvemuselt teisel kohad aruande tekstis: kohal olev Aruande p. 7.2 alampunktides on esitatud ettepanekud jäätmekäitlusviis peaks jäätmegruppide kaupa. P. 7.2.4 on olmejäätmete kohta ning sisaldab olemas lisaks eksitavaid väiteid: ladestamisele samuti „Nüüd tuleb astuda järgmine samm ja ringmajanduse toetuseks on maksustatud, et vaja kehtestada saastetasu ka põletamisele.“ soodustada /…/ jäätmekäitlushierarhias „Ladestutasude ja põletusmaksu kehtestamine toetab materjalide kõrgemal olevate ringlusse suunamist. Täna on väga palju pakendiliike, mille ringlusse toimingute läbi viimist. võtmist tuleb subsideerida, paraku on need lahendused kallimad kui KSH aruandest on soodne masspõletus ja seetõttu juba majanduslikel kaalutlustel jääb eemaldatud lause, mis osa ringluspotentsiaalist realiseerimata. Sarnaselt põhjamaadele viitab 10 eurosele võib ettevõtjate konkurentsivõime kahjustamise vältimiseks esmalt põletamise saastetasule. kehtestada minimaalse näiteks 10 eurose saastetasu ning seda korrigeerida turusituatsioonist tulenevalt järk-järgult.“ Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine KeM on seisukohal, et (KSH), aruande eelnõu kohta: keskkonnatasude Juhime teie tähelepanu aruande peatükis 7.2.4. esitatud temaatika ettepanekutes olevale kolmele olulisele eksimusele: jäätmevaldkonnas on 1. Valesti on tõlgendatud kehtiva saastetasude süsteemi oluline ja seetõttu plaanib toimimist ning hindamata on selle muutmisega (uue KeM edaspidi läbi viia saastetasu kehtestamisega) kaasnevad riskid. Eesti konkreetsema analüüsi kasutab praegu vaid olmejäätmete ladestustasu, millega selles valdkonnas. riik määrab jäätmehierarhia kõige madalamal tasemel (st. kõige vähem soovitava) tegevuse minimaalse hinna. Selle riiklikult kehtestatud majandusliku baassignaali alusel KSH aruande koostajad on kujundab jäätmekäitluse ettevõtlus jäätmehierarhial seisukohal, et jäätmete põhineva rahaliste suhete jada kogu väärtusahelas. energiakasutus, kui Näiteks, kui prügilad suudavad osa vastu võetavatest jäätmete ladestamise jäätmetest materjalina ringlusse suunata, siis nad saavad järel halvemuselt teisel kehtestada vastavatele jäätmetele ladestamistasust kohal olev madalama väravatasu. Olmejäätmete energiakasutuseks Irus peab jäätmete vedaja osalema põletamistehase jäätmekäitlusviis peaks korraldatavatel põletustasu enampakkumistel, kus olemas lisaks pakkujatel on motivatsioon pakkuda väravatasu, mis on ladestamisele samuti madalam kui prügilatesse ladestamise kogukulu, kuid maksustatud, et konkurents suunab pakutava tasu ligilähedaseks soodustada ladestamise tasule. Olmejäätmete käitlemise väärtusahel jäätmekäitlushierarhias toimib täna majandusliku otstarbekuse alusel, lähtudes kõrgemal olevate riiklikult kehtestatud ühest väravatasust. Aruandes esitatud ettepanek kehtestaks lisaks toimingute läbi viimist. ladestustasule ka riiklik põletustasu seab aga riigile Mööname, et ülesande hakata jäätmehierarhia toimimist juhtima kahest põletusmaksu kohast suunatavate rahaliste signaalide alusel. kehtestamisel tuleb Väärtusahela erinevatele tasanditele eraldi riikliku maksu järgida põhimõtet, et kehtestamine tekitab võimaluse, et koosmõjus ladestamine kui ettevõtete vahelistes lepingutes sätestatuga muutub jäätmete ladestamine odavamaks kui jäätmete jäätmekäitlushierarhias energiakasutus ning kaob jäätmehierarhia järgimiseks madalaimal tasemel oleva vajalik majanduslik motivatsioon ning selle tulemusena käitlusviisi saastetasu suureneb soovimatult jäätmete ladestamine Eestis. peab olema olulisel Ettepanek eirab seda riski täielikult. KSH aruanne isegi ei määral kõrgem, kui analüüsi olemasolevat majanduslike signaalide süsteemi põletamisele kehtestatav ning ei hinda, kas olmejäätmete ladestamise tasu tõstmise maks. KSH aruannet ei kaudu on võimalik saavutada soovitud mõju ringmajandusele, ilma suurema riskiga keerulist muudeta. maksusüsteemi loomata. Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine Üks põhjus, mis (KSH), aruande eelnõu kohta: olmejäätmete 2. Põhjendamata ning eksitav väide justkui oleks ringlussevõtu määr ei ole olmejäätmete energiakasutus Eestis liiga soodne. viimaste aastate jooksul Valeväitele tuginedes on tehtud ettepanek muuta tõusnud on KSH aruande olmejäätmete energiakasutus kallimaks eraldi koostajate hinnangul põletamistasu kehtestamise abil. Sellega eiratakse nimelt selles, et jäätmete toimivat süsteemi, kus riiklikult kehtestatud ladestustasu tõstmine loob automaatselt jäätmete vedajatele energiakasutus on motivatsiooni suurendada jäätmete põletamise tasu võrreldes ringlussevõtu pakkumist järgmisel jäätmete põletamise õiguse tehnoloogiatega liialt enampakkumisel ning jäätmete energiakasutus kujuneb odav. Sellest tulenevalt vaid veidi soodsamaks kui jäätmete ladestamine. Seetõttu leiame, et väide on aruanne ei kajasta korrektselt ladestamise tasu olemust asjakohane ning jääme ning selle tõstmise mõju olmejäätmete energiakasutuse hinnale. Aruandes esitatud soovi koguda maksude kaudu KSH aruandes antud lisaraha teiste jäätmekäitlustoimingute finantseerimiseks seisukoha juurde. KSH aruannet ei muudeta.  saab ohutult teha, kui suurendatakse toimiva süsteemi raames ladestamise saastetasu. Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine Põhjamaade kogemusele (KSH), aruande eelnõu kohta: viitav lõik KSH aruandest 3. Aruandes on puudulik informatsioon jäätmete on eemaldatud. KSH energiakasutuse maksustamise kogemustest teistes aruande koostajad on riikides. Aruandes on väidetud, et põhjamaade ühtne siiski jätkuvalt seisukohal, kogemus on kehtestada kõigepealt madal saastetasu et jäätmete energiakasutusele ning hakata seda seejärel järk-järgult tõstma. Selline kirjeldus on ekslik. Näiteks kehtestas Rootsi energiakasutus, kui küll 1. aprillist 2020. a. olmejäätmete põletamise tasu, jäätmete ladestamise kuid Rootsi valitsus esitas juba 2022. a. septembris järel halvemuselt teisel ettepaneku selle maksu tühistamiseks alates 1. jaanuarist kohal olev 2023. a, sest maks ei ole toonud kaasa soovitud positiivset jäätmekäitlusviis peaks mõju kuid on tekitanud soovimatu kõrvalmõju. (vt. Rootsi olemas lisaks rahandusministeeriumi ettepanekut: ladestamisele samuti https://www.regeringen.se/rattsliga- dokument/departementsserien-och- maksustatud, et promemorior/2022/09/avskaffad-avfallsforbranningsskatt- soodustada och-slopad-energiskattenedsattning-for-datorhallar/). On jäätmekäitlushierarhias kahetsusväärne, et aruande koostajad soovitavad Eestil kõrgemal olevate jäljendada Rootsi kogemust, mis on Rootsi riigis toimingute läbi viimist tunnisatud ebaõnnestunuks. Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: KSH aruandest on Ülaltoodud põhjustel oleme seisukohal, et: eemaldatud 1. Jäätmekava KSH aruandes ei ole korrektselt analüüsitud Põhjamaadele viitav olemasoleva keskkonnatasude süsteemi (ladestamise põletusmaksu näide. KSH saastetasu koosmõjus põletamise väravatasu aruande koostajad on vähempakkumistega) võimekust käidelda olmejäätmeid siiski jätkuvalt seisukohal, jäätmehierarhia ning majandusreeglitel alusel; 2. aruandes ei ole korrektselt kajastatud põhjamaade et jäätmete kogemust olmejäätmete põletamise maksustamisel ja energiakasutus, kui aruandes viidatakse eksitavalt Põhjamaade kogemusele jäätmete ladestamise ning soovitatakse Eestile kehtestada uus maks, milline on järel halvemuselt teisel alles 2022. a. lõpus Rootsis tunnistatud ebaõnnestunud kohal olev eksperimendiks; jäätmekäitlusviis peaks 3. aruandes ei ole hinnatud muudatusettepanekute olemas lisaks põhjustatud kõrvalmõjusid ning riske; ladestamisele samuti 4. aruande peatükis 7.2.4. esitatud ettepanek kehtestada maksustatud, et põletusmaks ei ole põhjendatud ning tuleks aruandest soodustada eemaldada. jäätmekäitlushierarhias kõrgemal olevate toimingute läbi viimist. Eesti Maaülikool Sissejuhatus Sissejuhatuses On öeldud, et Riigi jäätmekava üldine strateegiline eesmärk on korrigeerime sõnastust jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. selliselt, et eesmärk tuleks Jäätmehierarhia ei saa olla eesmärk, vaid on vahend. Mis on eesmärk, selgemalt välja. mida hierarhia rakendamise abil saavutada soovitakse? Pigem oleks vaja öelda, mis on Eesti eesmärk jäätmekäitluse reguleerimisel? KSH aruannet ei Hiljem on öeldud, et jäätmekavas on kolm strateegilist eesmärki: täiendata. • kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine; • ohutu materjaliringluse suurendamine; • jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Need eesmärgid on väga head ja selged.  Aga: hiljem on öeldud, et jäätmekava eesmärk on eelkõige tagada riigi jätkusuutlik areng kooskõlas teadliku tootmise ja tarbimisega, vältides niipalju kui võimalik jäätmeteket ja soodustades korduskasutust, kooskõlas …, toetavad …, , vähendavad …, tagavad …. Need on ka väga head. Samas on lugejal raske mõista eesmärkide paljusust ja vahet teha mõistel eesmärk ja strateegiline eesmärk. Soovitan eesmärk kui selline selgemini välja tuua vaid ühes sõnastuses. Eesmärkide hulka võiks kuuluda ka see, et segaolmejäätmete hulk (see, mis praegu põletusse või prügilasse) peaks järjekindlalt vähenema. Eesti Maaülikool Visioon: väga hea. Mõlemad on olulised, nii Aga: kumb on edaspidi (sh KIKi taotlustes) olulisem, kas tegevused, visioon kui ka eesmärgid mille abil tagada visiooni, eesmärkide või strateegiliste eesmärkide ja meetmed, mis visiooni täitmine? Mis on tähtsam nt projektide hindamisel? Ma pean silmas, ellu viia aitavad. et võib välja tulla, et visioon osutub veelgi olulisemaks kui eesmärgid, Toetusmeetmete mis suurendab segadust väljatöötamisel koostatakse huvigruppe kaasates kõigile arusaadavad kriteeriumid projektide hindamiseks, mis arvestavad nii jäätmekava visiooni kui eesmärke. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Sissejuhatus. Jäätmekava koostamisel on lähtutud läheduse Arvestame osaliselt, põhimõttest: täpsustame sõnastust. MK: läheduse põhimõte on midagi, mida ei ole võimalik rakendada Kohus (TlnHKo 3-11- selles sõnastuses. Eestis on 5 prügilat, üks põletusjaam ja üks 2947). biogaasitehas olmejäätmete jaoks. Üks! Seega tuleb jäätmeid neisse on tõlgendanud, et vedada niikuinii üle Eesti. Pealegi, eelnõu peab biogaasi tootmist läheduse põhimõte soovitavaks, mis aga riigi ainsa biogaasijaama näitel eeldab igal juhul Eesti kontekstis tähendab kokkuvedu, st loobumist läheduse printsiibist. „käitlemist Eestis“. MK: On öeldud, et Jäätmete käitlemisel tuleb arvesse võtta läheduse Lisaks on kohus märkinud, põhimõtet ehk kui lähemal on vastav käitluskoht olemas, siis tuleb et läheduse põhimõtte arvestada pikema transpordiga kaasnevat keskkonnamõju. Samas on kohaselt tuleb jäätmed käitlemine eraettevõtluse tegevusvaldkond, kus lähem käitluskoht käidelda võimalikult võib kuuluda konkurendile ning sel juhul niisama lihtsasti lähedusele lähedal asuvas apelleerida ei saa. Mängu tuleb lisaks ka väravatasu ja jäätmete tehnoloogiliselt sobivas kvaliteet. Ei, lähedus ei ole asi, millest jäigalt peab kinni hoidma. jäätmekäitluskohas, kus on tagatud Öeldud on, et Sealjuures tuleb tagada jäätmete käitlemine inimese tervise ja Käitlemine käitlemise pärast ei kõlba. Soovitan lauset pikendada … ja keskkonna ohutus (RKHKo jäätmetest valmistatud toodete kasutamine (sest eesmärk on ju 3-3-1-68-14, p 27.3) jäätmed ringlusse lasta!) viisil, mis: Selle põhjal saab öelda, et kõik asukohad Eestis Sissejuhatavas osas tuleks märkida ja Eestile omaks saanud sobivad arvestades eelhoiatust ja püüdu selles märgitud puudused kõrvaldada! läheduse põhimõtet ja kui on olemas adekvaatsed asjaolud, mis takistavad kõige lähemat asukohta  kasutamast, siis võib valida järgmise sobiva käitluskoha. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool 1. Riigi jäätmekava 2022–2028 eesmärgid ja olulisemad põhimõtted Osaliselt, biolagunevad Keskendutakse eelkõige ressursimahukatele valdkondadele nagu jäätmed on eraldi välja tekstiil, ehitus, elektroonika ja plast. toodud jäätmekava Jah, väga õige on seada prioriteedid. Aga siit on puudu biomassi, eesmärkide ja meetmete biolagunevad jäätmed, sh toidujäätmed. ’bio’ on ainus valdkond, kus all. kogu ühiskond saab panustada, seega tuleb seda siin näidata heas valguses. Joonised 1 ja 2 Kahtlen, kas joonis 1 (Jäätmeteke EL-s elaniku kohta) midagi sisulist uuendatakse. Joonis 1 käesolevasse jäätmekavasse lisab. Seda enam, et joonise 1, joonise 3, annab hea võrdluse joonise 4 ja joonise 16 andmed ei ühti, ehkki peaks (vähemalt sellest, mis olukorras on summana) Eesti võrreldes muu Kahtlane koht joonisel 2. mida näitab y-telg? Euroopaga. Joonis 1 puhul on välja jäänud mineraalsed jäätmed, samas kui joonisel 2 on kogu jäätmeteke. Meie hinnangul annavad joonised 3,4 ja 16 kooskõlas infot. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Vormistamine, mis puudutab kõiki jooniseid: Jah, korrigeerime Joonistel on allkiri, mitte pealkiri. Ammugi mitte mõlemad. Ammugi vormistust mitte seda, et pealkirja ja allkirja tekst erineb. KSH aruannet ei Jooniste telgedel peavad olema ühikud! täiendata. Tabelites 3,4,5,9,10 puuduvad ühikud Eesti Maaülikool POS Jah, täiendame riigi püsivad orgaanilised saasteained (POS) – tähelepanekud jäätmekava POSide osa. seminaridelt: tavakuulaja tajub POSe, kui ’mingid ained, mis on kotis POSid on jäätmekavas nagu vanasti väetise- ja mürgilaos’. Selgitamist vajaks see, et POSid seetõttu, et POS- esinevad meie igapäevatoodetes ja pakendites ning nende olemasolu jäätmetele on eraldi viib selleni, et nad pakendi vms toote ringlusse võtmise käigus käitlusnõuded akumuleeruvad. Seega peavad POSid toodetest kaduma! KSH aruannet ei POS-e on käsitletud palju, mis aga varjutab fakti, et on olemas ka teisi täiendata. reoaineid, mida eelnõus käsitletakse vähe. Eesti Maaülikool Lk 9 Ringmajanduse suunal liikumisel on oluline rakendada jäätmete käitlusel üha rohkem jäätmehierarhia ülemisi astmeid, mistõttu tuleb Imporditud jäätmed ei ka jäätmete impordil järgida, et sisseveetavatest jäätmetest suur osa lähe riigi arvele, kes läheb just ringlusse ja toetab Eesti püüdlusi ringlussevõtu eesmärkide ringlussevõttu teostab. saavutamisel. KSH aruannet ei Selle juures tuleks selgelt välja öelda seda, kumma riigi arvele jääb täiendata. ringlussevõtt impordi korral! Eesti Maaülikool Hetkeolukord Joonis 7. tekstis ja joonisel osutatud numbrid ei lange kokku. Joonise 7 osas on sõnastust tekstis Lk 22 Aastaks 2025. peab olmejäätmete ringlussevõtu tase peaaegu muudetud. kahekordistuma – ringlusse tuleb võtta 55% olmejäätmetest. Ma soovitaks siinkohal öelda a) milliste jäätmete arvel seda on Jäätmekava ptk 2 on reaalne saavutada (sh bio!) + mil viisil seda on võimalik saavutada (kes kirjeldatud teeb töö ja kuidas). hetkeolukorda. Olukorra On öelduid, et Koostöö pakendiorganisatsioonidega ei anna soovitud parandamiseks vajalikud tulemusi (segaolmejäätmetes on sortimisuuringu alusel endiselt 32 meetmed on kirjeldatud massiprotsenti pakendijäätmeid). MK: seega: mida jäätmekavas ptk 3 ja loetletud soovitatakse? See haakub ka eelhoiatusega. Mida jäätmekava muuta rakenduskavas. soovitab? Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamiseks on oluline nii biojäätmete kui pakendijäätmete kogumise ja käitlemise edendamine. Seda on kavas teha muuhulgas läbi toidujäätmete tekke vähendamise, KOV-ide motivatsiooni tõstmise (vastutus ja rahastus), olmes tekkivate pakendijäätmete kogumise tekkekohalt, jäätmete liigiti kogumise süsteemide ühtlustamise, olmejäätmete käitlusvõimekuse arendamise jms. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool C&D Arvestatud osaliselt. Lk 24: Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär viimastel aastatel püsinud vahemikus 84-89%. Euroopa Komisjoni Euroopa Komisjoni poolt poolt on liikmesriikidele seatud sihtarv, mille kohaselt tuleb alates 1. on liikmesriikidele jaanuarist 2020 taaskasutada 70% tekkinud ehitus- ja sätestatud ehitus- ja lammutusjäätmetest31. Eestis on see sihtmäär saavutatud lammutusjäätmete MK: kumba nõuab EL, kas taaskasutamist või ringlusse võtmist? Kumb taaskasutamise sihtmäär sihtarve neist on saavutatud ja kumb neist on Eesti siht? Kas nii, et (70% alates 01.01.2020), tagasitäidet enam ei loeta tulevikus EL-s enam taaskasutamiseks? Mis mis on Eestis saavutatud. siis meie C&D tulemus on? Ringlussevõtu sihtmäära Tabel 2 oleks ülevaatlikum joonisena. Euroopa Komisjoni poolt sätestatud ei ole. Kuivõrd suure osa taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks, on jäätmekavaga seatud eesmärgiks suurendada  ringlussevõtu osakaalu taaskasutusest. Selgitame täiendavalt, et tagasitäiteks kasutamise puhul on tegemist taaskasutamisega ja seda võetakse taaskasutusmäära arvutamisel arvesse nii praegu kui tulevikus. Tabelis 2 toodud info dubleerib joonisel 15 esitatud andmeid, mistõttu eemaldati joonis 2 jäätmekava eelnõust. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool On olemas EL sihtarvud olmejäätmete ringlussevõtu saavutamiseks Arvestatud, jäätmekava (nt 2035: 65%). Jäätmekavas peab olema märgitud milliste täiendatud. jäätmete/materjalide/jäätmeliikide arvel on planeeritud see sihtarv Olmejäätmete saavutada. See oleneb ju (prognoositavast) olmejäätmete koostisest, ringlussevõtu sihtarvu liigiti kogumisele seatavatutest eesmärkidest ning ringlussevõttu saavutamist arvutatakse võimaldavast taristust. Eriti just viimase arendamine on aga edaspidi metoodika järgi, Jäätmekava pädevuses. mis vastab kõige enam praegusele IV metoodikale. Selle metoodika kohaselt võetakse arvesse olmes tekkiva paberi ja kartongi, metallide, plastide, klaasi, biojäätmete, tekstiili, puidu (sh osaliselt ka samadest materjalidest pakendijäätmed), ohtlike jäätmete, elektroonikajäätmete, segaolmejäätmete, toiduõli ja rasva, suurjäätmete, segapakendite ja veel mõningate jäätmeliikide teke ja ringlussevõtt. Sihtarvu saavutamiseks tuleb tegeleda kõigi nende jäätmeliikide liigiti kogumise ja ringlussevõtuga. Enim tekib nendest jäätmetest paberit ja kartongi, biojäätmeid ja plasti. Seega ringlussevõtu eesmärkide saavutamisel  tuleb eriti panna rõhku nende jäätmete kogumisele ja käitlemisele (sh need pakendimaterjali liigid). KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Lk 59. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtuks ei ole seni seatud Eesti Eelnõu lk 98 on mainitud, ega Euroopa Liidu tasandil sihtarve. Sihtarv on kehtestatud et „Saavutades liigiti olmejäätmetele. kogumise taseme Jah, aga kui olmejäätmete ringlusse võtuks on sihtarvud olemas, siis vähemalt 65% peaks olema jäätmekavas näidatud ka biolaguneva roll selle sihtarvu biojäätmete kogu- täitmiseks, seega me saame jäätmekavas selle sihtarvu ise seada. Kui tekkest, suunates liigiti sihtarvu ei ole, siis ei ole ühelgi osapoolel ka motivatsiooni ega kogutud jäätmed vastutust seda täita. maksimaalselt ringlusesse PS: liigiti kogumine ei võrdu ringlusse võtuga. ning arvestades biojäätmete tekke ja ringlussevõtu hulka ka kohtkompostitavaid koguseid, on võimalik saavutada hiljemalt aastaks 2028 vähemalt 68% biojäätmete ringlussevõtu tase.“ Seda võib käsitleda kui biojäätmete ringlussevõtu eesmärki. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Jäätmekavas peaks olema lausa ühise tabeli või joonise vormis Lisame vastava tabeli riigi sihtarvud IGA jäätmeliigi ringlusse võtuks aastani 2028 (2030/2035). jäätmekava juurde KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool 8.3. Kasutatud mõisted Arvestatud, ühtlustame Eelnõus on kasutatud mõistet köögijäätmed. Mõistena on see mõistete kasutamise defineerimata. (köögi- ja sööklajäätmed). Eelnõus figureerivad mõisted: toidujäätmed, köögi-ja sööklajäätmed Joonisel 7 on kasutatud (jutt on arusaadavalt toidujäätmetest), toidu- ja köögijäätmed (mis mõistet „köögijäätmed“, jäätmetest peale toidujäätmete jutt on?) ja köögijäätmed (joonis 7, kuna sellisel kujul on see mis jäätmetest siin jutt on?). Köögist tuleb ju ka muid jäätmeid kui ka viidatud toidujäätmed. sortimisuuringus. Juhul, Lk 171 Lisaks ei kajastu jäätmestatistikas tekke ja ringlussevõtu hulgas kui tekstis on kasutatud tekkekohal ringlusse suunatud ehk kodukompostitud biojäätmete sõna „toidujäätmed“, siis kogused. ongi mõeldud kitsamalt MK: kas jääbki nii? Sel juhul ei saavutata biolaguneva ringlussevõtu toidujäätmeid. sihtarve ka tulevikus. Tekkekohal ringlusse võetud biojäätmete koguseid on tulevikus võimalik arvesse võtta lähtudes KOM rakendusotsuses (EL) 2019/1004 toodud arvutusmetoodikast.  Vastav viide lisatakse jäätmekavasse. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Rakenduskava Osaliselt arvestatud. Kõigi tegevuste juures peaks olema kaastäitjana ka ERMEL Rakenduskavas kaastäitjatena on lisatud paljude tegevuste juurde ka ettevõtted. Enamik on koondunud katusorganisatsioonide alla ja üks selline on ka ERMEL. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Kõik I samba tegevused nr 1, sh ’Vähendada ehitus- ja Arvestatud osaliselt. lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete valikulise lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate Meetmete tabelit materjalide liigiti kogumise ja korduskasutuse’ tuleb integreerida täiendatud. Haridus- ja kõigi ehituserialade õppekavadesse ja kutsestandarditesse. Kui seda Teadusministeerium on seal ei ole, siis ehitaja selle eesmärgi olulisust ei taju ja seda tegema antud tegevuse ei hakka. peavastutajaks, mistõttu Kaastäitja: Haridus-ja Teadusministeerium, Kutsekoda Haridus- ja Teadusministeeriumit Sama kommentaar II samba tegevus 2 kohta. kaasvastutajate nimekirja ei lisatud. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool III samba tegevus 2: ladestatud olmejäätmete kogus jääb alla 10 % olmejäätmete tekkekogusest. Osaliselt arvestatud. Keskkonnaload ei tohi lubada piiramatut ladestamist ja peavad olema Jäätmekavas on kooskõlas 10 % eesmärgiga. Prügilad peaks ISE looma tegevuskava 10 sätestatud eesmärk, mille % eesmärgi saavutamiseks. Selle tegevuskava olemasolu peaks olema kohaselt kõikides aluseks keskkonnaloa vormistamisel. aktiivselt kasutusel Prügilate järelhooldus: aastal 2028 saab läbi 30 a järelhooldusperiood olevates prügilates paljudes Eesti prügilates. Peale seda on vaja arusaama, mis toimuv tegevus vastab tingimustel veendutakse prügila ohutuses ja kuidas leevendatakse õigusaktides ja järelhoolduse toiminguid. Suuremates prügilates ei tule selle aja keskkonnalubades peale enam prügilagaasi. Selleks ajaks tuleb valmis olla alternatiivsete sätestatud tingimustele metaanilagundustehnoloogiate (nt bio-oksüdatsioon) ning vanad nõuetele kasutuselevõtuks järlehoolduse lõppfaasi jõudnud prügilates. Seda mittevastanud prügilad tuleks vähemalt mainida. on nõuetekohaselt suletud ja teostatakse järelhooldust vastavalt seirekavale. Eesmärgi saavutamiseks on ette nähtud erinevad tegevused jäätmekava rakenduskavas, näiteks prügilate tegevust puudutavate õigusaktide  analüüs ja vajadusel muudatuste tegemine. Lisaks ka on ette nähtud järelevalve teostamine korrastatud prügilate osas, et tuvastada võimalikud probleemid prügila katendis või nõrgvee- ja gaasiväljutussüsteemis. Ennetada tuleb võimalike probleemide tekkimist ja vältida keskkonnaohtu. Prügilates, millele on määratud järelhooldus, tuleb jälgida järelhooldustingimuste täitmist. Esitatud ettepanekuid on võimalik arvesse võtta eelnevalt nimetatud tegevuste rakendamisel. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Digi: 2028 aastaks peaks olema võimalik saavutada see, et iga Digitaliseerimise prügikasti teekonda on võimalik jälgida, et veenduda selle minekus tulemusel tekib tänasest õigesse käitluspaika. Jälgitavus suurendab usaldust elanike ja firmade oluliselt parem ülevaade vahel. Hea küll, kui iga prügikasti on raske jälgida, siis vähemalt iga jäätmekäitluse ahelast nii KOV peaks saama jooksva ülevaate selle kohta, kuhu ja miks tema riigi kui kohaliku jäätmed viidi. Nii tekib motivatsioon. omavalitsuse tasemel. Nõustume, et parem ülevaade ja läbipaistvus tekitab usaldust ning tõstab motivatsiooni. Iga prügikasti teekonna jälgimist ei ole eraldi eesmärgiks seatud. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Toidujäätmete tekke vältimise kava: Toidujäätmetega seonduvasse tuleb igal juhul kaasata Eesti Oleme ettepanekuga Maaülikooli toiduohutuse spetsialistid. Et maaülikool õpetab ja nõus, vastavad täiend koolitab toidu tootjaid, siis tuleb see teema siduda ka muudatused tehakse õppekavadesse. jäätmekavas Kaastäitja: Haridus-ja Teadusministeerium, Eesti Maaülikool. Ei piisa öelda, et ’teadusasutused’. Vaja on konkreetsust. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Prügistamise, sh mereprügi vähendamine: Kaastäitja peaks olema ka EVEL, sest omajagu palju mereprügi satub Jäätmekava vette sadeveetorustike kaudu. rakenduskavas on kaastäitjatena lisatud  paljude tegevuste juurde ka ettevõtted. Tihti esindavad neid katusorganisatsioonid, EVEL on üks neist. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Tootjavastutuse laiendamine: Uute tootegruppide lisandumine laiendatud tootjavastutuse Ei arvesta. Täname nimekirja võiks põhineda segaolmejäätmete sortimisuuringutel. ettepaneku eest, kuid Jäätmed, mis järjekindlalt on esindatud segaolmejäätmetes, võiks segaolmejäätmete ajapikku saada tootjavastutuse alla. koostise järgi selliseid otsuseid ei saa teha. Näiteks kehtib Eestis pakendivaldkonnas juba pikemat aega tootjavastutuse põhimõte, kuid viimase 10 aasta jooksul on endiselt segaolmejäätmete koostises ca 30% pakendijäätmeid. Uute toodete lisamisel tootjavastutuse alla oleme viimastel aastatel lähtunud ennekõike lähtuda Euroopa Liidus kokkulepitust, et tagada riikidevaheline sarnane praktika. Samuti mitmed probleemsed jäätmeliigid, millele on Eesti on rakendanud täiendavat tootjavastutuse kohustust ei esinegi segaolmejäätmete koostises, näiteks rehvid, põllumajandusplast. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Otsuste tegemine jäätmemajanduse korraldamisel KOVis peaks Nõustume, et üleriigiline tuginema segaolmejäätmete auditil/sortimisuuringul. Sellise uuringu sortimisuuring, mida tegemine peaks olema KOVile kohustuslik teatud ajavahemiku tehakse 4-5 aasta tagant, tagant. ei pruugi kajastada Metoodika võiks olla ministeeriumi poolt. tegelikku olukorda kõigis Tulemused peaks laekuma ministeeriumi hallatavasse andmebaasi. kohalikes omavalitsustes. SEI senised uuringud on tänuväärsed, aga liiga vähe ja liiga harva ning Tuleb koostada nad ei kata iga KOV-i. Otsuste tegemiseks on vaja andmeid. metoodika Sortimisuuring on lihtne ja ülevaatlik. omavalitsustele sortimisuuringute tegemiseks, mida omavalitsused saaksid siis vajaduspõhiselt läbi viia.  KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Käsitlemist vääriks jäätmete ajutise vaheladustamisega seonduv. Mitte arvestatud. Jäätmete ajutise ladustamisega seotud teemad on vajadusel kajastatud vastava jäätmevoo juures. KSH aruannet ei täiendata. EJKL EL on oma liikmesriikidega kokku leppinud paljude keskkonnaalaste, Tekkekohal ringlusse Kompetentsikeskus sh jäätmevaldkonna eesmärkide täitmises, millest paljud on esitatud võetud biojäätmete ka arvuliste väärtustena. Üheks selliseks, mille täitmise üle ka Eesti koguseid on tulevikus muret tunneb, on olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv eri aastatel. võimalik arvesse võtta Olmejäätmete hulka kuuluvad ka kodumajapidamistes tekkivad lähtudes KOM biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01 jäätmenimistu järgi) ja rakendusotsuses (EL) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08). Hiljutiste 2019/1004 toodud jäätmeseaduste muudatuste põhjal tuleb need liigiti koguda, ning kas arvutusmetoodikast. korraldatud jäätmeveo raames käitlusettevõtetesse vedada või siis Vastav viide lisatakse ise riigi ja kohalike õigusaktide reeglite alusel käidelda. Viimasel ajal jäätmekavasse. on meedias palju arusaamatust tekitanud kodumajapidamises tekkinud biojäätmete käitlemise võimalused ja kord jäätmetekitaja KSH aruannet ei poolt oma kinnistul nn kodukompostimise käigus. täiendata. Loomulikult on kodukompostimine biojäätmete tekkekohas kõige keskkonnasõbralikum lahendus, mis hoiab kokku kulutusi jäätmekäitlusele kui ka väldib liigset keskkonnasaastet jäätmete veost jne. Jäätmekava eelnõu lk 15 on öeldud, et „Alates 2027. aastast biojäätmete üldkogused eelduslikult kasvavad, kuna arvestusse hakatakse lisama kodukompostimisele suunatud biojäätmete koguseid, mida seni ei ole üldse arvesse võetud. Siis arvestatakse neid koguseid aga ka ringlussevõtu arvutamisel.“ Jääb aga ebaselgeks kes ja kuidas peaks kodukompostitud aia- ja haljastujäätmete ning köögijäätmete arvestust pidama ja kellele esitama? Sellised kogused võivad üsna suured olla ja mõjutada oluliselt ka EL komisjonile esitatavat ringlussevõtu määra. Et kvalifitseerida kodukompostimist ringlussevõtuks, peaks saaduse kvaliteet vastama keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määruse nr 7 nõuetele. Jäätmekava eelnõu lk 16 on kinnitatud, et „kui valmistatav toode, näiteks kompost, kriteeriumidele ei vasta, on tegu jätkuvalt jäätmetega ning sellise materjali tootmist ega kasutamist ringlussevõtuna ei arvestata.“ Jääb ebaselgeks, kuidas saaks kodukomposti kvaliteedi vastavust määruse nõuetele kinnitada, et selle koguseid saaks samuti ringlussevõtu eesmärkide rehkendamisel arvesse võtta? Eelnõu lk 98 on mainitud, et „Saavutades liigiti kogumise taseme vähemalt 65% biojäätmete kogu-tekkest, suunates liigiti kogutud jäätmed maksimaalselt ringlusesse ning arvestades biojäätmete tekke ja ringlussevõtu hulka ka kohtkompostitavaid koguseid, on vajalik saavutada hiljemalt aastaks 2028 vähemalt 68% biojäätmete ringlussevõtu tase.“  Teeksin ettepaneku, arvestades biojäätmete kodukompostimise mugavust ja kasulikkust jäätmetekitajale, täpsustada jäätmekavas ka neid aspekte, kuidas oleks võimalik neid olmejäätmete hulka kuuluvaid jäätmeid tingimata arvesse võtta ka jäätmestatistikas ringlussevõtu eesmärkide kajastamisel. EJKL Mulle on alati ebaselgeks jäänud, miks ei ole ringmajandust Jäätmekava eesmärk on Kompetentsikeskus käsitlevates ja defineerivates Euroopa Liidu, ja sellest tulenevalt ka seada konkreetsed sihid, liikmesriikide, sh Eesti, dokumentides kunagi käsitletud ühe põhilise millises suunas loodusseaduse – termodünaamika II seaduse – seoseid ja mõjusid jäätmemajandust ringmajanduse põhialustele. Räägitakse üldiselt, mitmel moel ja arendada. Oleme nõus, et loosunglikult vaid esimesest seadusest, ehk mateeria jäävusest – jäätmete ringlusse-võtuks „jäätmed on ressurss“ jne jne. Üht looduse toimimise põhimõistet tuleb kulutada energiat ja jäätmekäitluse puhul nagu „entroopia“ ja selle vältimatu kasvu ei et keskkonnale on kõige mainita kusagil üldse, mis tähendaks lihtsustatult seda, et korra kasulikum, kui jäätmeid ei tarbitud ja sealjuures ’rikutud’ materjali taastamiseks tuleb kulutada tekiks, kuid ka juba kusagilt võetud lisaenergiat. Selle energia tootmiseks tuleb üldjuhul tekkinud jäätmete jällegi tekitada jäätmeid, eelkõige fossiilkütuste, sh põlevkivi ringlussevõtt tekitab kasutamisel. Ka kasvuhoonegaasid kuuluvad energiajäätmete hulka, vähem kasvuhoonegaase mille taaskasutamiseks või kasvõi kogumiseks ja säilitamiseks tuleb ja kulutab vähem jällegi loodusseaduste järgi lisaenergiat kulutada. Surnud ring, millele ressursse, kui uue toote piiramatute taastuvenergiaallikate mitteolemasolu korral tootmine. millegipärast üldsegi tähelepanu ei pöörata. Võib-olla vaid juhitav termotuumasüntees aitaks probleemi lahendada? KSH aruande koostaja Igatahes võiks seda loodusseadusele rajanevat probleemi ka kuidagi leiab, et aruandesse jäätmekavas ja KSH-s käsitleda? nende teemade sisse Kes sooviks sellele probleemile rohkem tähelepanu pöörata võib tootmine, mis ei ole ringmajanduse, entroopia ja II termodünaamika seoseid kasvõi kajastatud Riigi veebist küllaldaselt leida. Lisan siia juurde vaid ühe populaarstiilis jäätmekavas endas ei ole kirjutatud artikli, milles mainitud põhimõtted on ära öeldud ja põhjendatud. KSH selgitatud. Mõningaid küsitavusi võib sellest nagu alati leida, kuid aruannet ei täiendata. esitletud probleemi pole minu arvates ignoreerida võimalik. Elukeskkonna ja Mitmed jäätmekavas sisalduvad eesmärgid on mõistlik saavutada Riigi jäätmekava seab Rahvastikuarengu Selts koostöös teiste liikmesriikidega ja ka väljaspool EL-i asuvate riikidega, strateegilised sihid, ja Ringenergeetika mis eeldab ühisprojektide kokkukirjutamist, konsortsiumite täpsed rahastusmeetmed Kompetentsikeskus moodustamist ja rahastustaotluste esitamist Euroopa Liidu Komisjoni selguvad juba rahastuse all olevatesse meetmetesse, kust saadaolevad summad on konkreetseid tegevusi oluliselt suuremad (näitena EL Innovatsioonifond). On planeerides. KSH kahetsusväärne, et vastavate rahastusmeetmete välja arendamist, aruannet ei täiendata. mis sarnast väliskoostööd rahastaksid me antud jäätmekavast välja ei suuda lugeda. Ülaltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku moodustada spetsiaalne fond, mis võimaldaks rahvusvahelisi arendusprojekte ette valmistada suurusjärgus kuni 3 protsenti projekti eelarve mahust, mis makstakse taotlejatele välja selleks, et oleks 1 võimalik neist vahenditest Euroopa Komisjoni projektide ettevalmistus kulud katta. See looks ühtlasi võrdsed võimalused teiste liikmesriikidega. Elukeskkonna ja Riigi jäätmekava 2022-2028 materjali esialgsele üldanalüüsile ja Riigi jäätmekava 2022- Rahvastikuarengu Selts käesoleva kirja koostamisele kulutasid Elukeskkonna- ja 2028 (strateegilise ja Ringenergeetika Rahvastikuarengu Seltsi juhataja ja ekspert Einar Eiland ja planeerimisdokumendi) Kompetentsikeskus Ringenergeetika Kompetentsikeskuse juhataja ja ekspert Vahur eelnõu ja selle Luhtsalu oma tööaega kokku 12 tundi. Eestis kehtiva seadusandluse keskkonnamõju alusel on makstakse eksperdile ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10– strateegilise hindamise 40-kordne «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 5 alusel kehtestatud aruande avalik väljapanek on kohustuslik tulenevalt  tunnipalga alammäär. Alates 1. jaanuarist 2023. a. on tunnitasu KeHJS-e §-st 41. KeHJS-e alammääraks 4,30 eurot.1 alusel on igaühel õigus esitada küsimusi ja ettepanekuid, kuid see pole kohustus. Seetõttu ei saa selle alusel tasu küsida. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Kaubandus- Juhime tähelepanu sellele, et jäätmekava eelnõus ja rakenduskavas Tööstuskoda puudub ühtne lähenemine selles osas, mida loetakse eesmärgiks ja mida tegevuseks. Selle tulemusena on eesmärkide ja tegevuste Arvestatud. sõnastus erinevate jäätmeliikide lõikes väga ebaühtlase kvaliteediga. Näiteks osad tegevused on paigutatud eesmärkide alla ja ka vastupidi. Ehitus- ja Toome selle kohta mõned näited: lammutusjäätmete puhul  Jäätmekava eelnõu (lk 101) kohaselt on ehitus- ja lisati järelevalve lammutusjäätmete puhul üheks eesmärgiks tõhustada tõhustamine tegevuste järelevalvet ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud loetellu. jäätmete liigiti kogumise ning edasise käitluse üle. Samas rakenduskava kohaselt on pakendijäätmete puhul järelevalve tõhustamine tegevus, mitte eesmärk. KSH aruannet ei  Tuulegeneraatorite jäätmete osas on jäätmekava eelnõus täiendata. (lk 89) eesmärk sõnastatud selliselt, et tulevikus on vaja analüüsida tootjavastutuse laiendamist tuulegeneraatoritele. Tegemist on pigem konkreetse tegevuse kui eesmärgiga. Kaubanduskoja ettepanek: Palume jäätmekava eelnõus ja selle rakendusaktis läbivalt üle vaadata eesmärgid ja tegevused, et eesmärkide all oleksid üksnes eesmärgid ja tegevuste all üksnes tegevused. Eesti Kaubandus- Jäätmekava eelnõus (lk 22-23) on toodud välja järgmised Nõustume, et kohalike Tööstuskoda olmejäätmete valdkonna nõrkused: olmejäätmete ringlussevõtu tase omavalitsuste järelevalve on madal, kohalike omavalitsuse võimalused jäätmehoolduse selle üle, kuidas korraldamisel on piiratud, liigiti kogumise taristu ei ole kogu riigis jäätmevaldajad täidavad ühetaoline ning biojäätmete liigiti kogumise määr on madal. KOVi Kaubanduskoja hinnangul on üheks olmejäätmete valdkonna jäätmehoolduseeskirjas kitsaskohaks ka ebaefektiivne järelevalve, mille tulemusena ei täida sätestatud jäätmete liigiti jäätmevaldajad õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Meie hinnangul on kogumise kohustusi, on kohalike omavalitsuste võimekus teostada järelevalvet enamasti ebapiisav. jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle paljudel juhtudel ebapiisav. Näiteks ei teostata tõhusat järelevalvet selle üle, et Valdkonna kitsaskohti jäätmevaldaja ei paneks segaolmejäätmete konteinerisse tuvastati jäätmekava pakendijäätmeid või biojäätmeid. Tõhustada tuleb järelevalvet koostamise käigus olmejäätmete liigiti kogumise üle. oluliselt rohkem, kuid Kaubanduskoja ettepanek: jäätmekavas toodi välja Tuua olmejäätmete valdkonna nõrkusena välja ka ebaefektiivne olulisemad. Järelevalve järelevalve. tõhustamise vajadus on välja toodud rakenduskavas ja seda on selgitatud jäätmekava peatükis 3.2. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Kaubandus- Olmejäätmete eesmärgid ja järelevalve Peatükkides 3.1 ja 3.2 on Tööstuskoda Teiste jäätmeliikide peatükkides on eraldi osana välja toodud olmejäätmete käitluse eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused, ning järel välja toodud ka järelevalve, kuid olmejäätmete osas puuduvad sellised alapeatükid. eesmärgid. Järelevalve Sellised alapeatükid on vajalikud, kuid jääb ebaselgeks, miks ei ole teemat on käsitletud neid olmejäätmete osas. peatükis 3.2 teksti sees. Kaubanduskoja ettepanek: KSH aruannet ei Lisada jäätmekava eelnõusse olmejäätmete peatükki eesmärgid täiendata. tulevikuks ja järelevalve osa sarnaselt teistele jäätmeliikidele. Eesti Kaubandus- E-kaubanduse kaudu tekkivad pakendijäätmed Tööstuskoda Jäätmekava eelnõus (lk 53) on kirjas, et aasta-aastalt on kasvanud Arvestatud osaliselt, interneti kaudu kolmandatest riikidest tellitavate postipakkide hulk. täpsustatakse viidatud Lisaks on eelnõus välja toodud, et tihti nendest pakenditest tekkinud lauset. jäätmete käitlemise maksavad kinni aga Eesti pakendiettevõtted. Käitlemise maksavad Nõustume, et on küsitav, kas kolmandatest riikidest läbi e- pakendiettevõtjad kaubanduse Eestisse jõudvate pakendite ja pakendijäätmete osas kaudselt kinni, mitte täidetakse kõiki õigusaktidest tulenevaid norme. Ja kui ei täideta, siis otseselt. Eesti see kahjustab Eesti pakendiettevõtete konkurentsivõimet. Seega pakendiettevõtjad probleem seoses e-kaubandusega on olemas. Samas on meie tasuvad oma turule lastud hinnangul eksitav väide, et nendest pakenditest tekkinud jäätmete pakendite eest, kuid käitlemise maksavad tihti kinni Eesti pakendiettevõtted. Eesti kolmandatest riikidest pakendiettevõtted kannavad vaid enda poolt turule lastud läbi e-kaubanduse pakendijäätmete käitlemisega seotud kulud. Meile ei ole teada Eestisse jõudvate arvukatest juhtumitest, kus pakendiettevõte kannab enda poolt pakendeid ja turule lastud pakendite käitlemisega seotud kulud ja siis lisavaks veel pakendijäätmeid täiendavaid kulusid teiste poolt turule lastud pakendite eest. kogutakse kokku ja Kaubanduskoja ettepanek: käideldakse koos Eesti Kustutada jäätmekava eelnõust (lk 53) järgmine lause: „Tihti pakendiettevõtjate nendest pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise maksavad kinni pakenditega. aga Eesti pakendiettevõtted.“ Kui see väide ei ole KSH aruannet ei Keskkonnaministeeriumi hinnangul eksitav, siis palume lisada viide, täiendata. millele see väide tugineb. Eesti Kaubandus- Jäätmekava eelnõus (lk 83) on kirjas, et ressursitõhususe Oleme nõus, korrigeerime Tööstuskoda suurendamine ja selle kaudu ka jäätmetekke vähendamine aitab ettevõtetel luua uusi majanduslikke võimalusi, parandada tootlikkust, KSH aruannet ei vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet. täiendata. Kaubanduskoda nõustub, et paljudel juhtudel kaasneb ressursitõhususe suurendamisega ka positiivne majanduslik mõju. Samas juhime tähelepanu sellele, et teatud juhtudel võib ressursitõhususe suurendamisel olla hoopis negatiivne majanduslik mõju, mille tulemusena muutub toote/teenuse hind väga kalliks ja seeläbi väheneb ettevõtte konkurentsivõimet. Ressursitõhususe suurendamine on majanduslikult kasulik üksnes teatud piirini. Kaubanduskoja ettepanek: Muuta jäätmekava eelnõus (lk 83) sisalduvat lauset täpsemaks ja sõnastada see järgmiselt: „Ressursitõhususe suurendamine ja selle kaudu ka jäätmetekke vähendamine võib aidata ettevõtetel luua uusi majanduslikke võimalusi, parandada tootlikkust, vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet.“ Eesti Kaubandus- Jäätmekava eelnõus (lk 91) on välja toodud, et pakendijäätmete teket Tööstuskoda aitavad vähendada pakendivabad poed, mis hetkel on pigem  nišipoed, kuid ka suuremad jaekauplused on hakanud pakkuma enda Osaliselt arvestatud. sortimendis pakendivabasid valikuid või võimalust tooteid otsa Tegemist on näidetega, täitepakendisse ja tarbija enda pakendisse. Lisaks on kirjas, et kuidas on võimalik paljudes müügikohtades pakutakse tarbijatele võimalust osta kuuma pakendijäätmete teket jooki enda topsi ning selle motiveerimiseks pakutakse ka vältida ning mida on juba hinnasoodustust. hetkel Eestis rakendatud. Toodud näited puudutavad väga väikest osa pakendijäätmetest ning Muudame jäätmekava sellistel positiivsetel näidetel ei ole märkimisväärset mõju sõnastust selliselt, et pakendijäätmete vähendamisele praegu ega ka uue jäätmekava lugeja saaks paremini aru, kehtivusaja jooksul. et tegemist on Kaubanduskoja ettepanek: pakendijäätmete Selleks, et eelnõu lugejal ei tekiks ebaõiget ettekujutust, et vältimise üksikute pakendivabad poed ja kuuma joogi ostmine enda topsi aitavad näidetega. lähiaastatel vähendada märgatavalt pakendijäätmete teket, teeme KSH aruannet ei ettepaneku jätta need kaks lauset eelnõust välja. Kui seda täiendata. ettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta, siis palume lisada nende lausete juurde, mitu protsenti pakendijäätmetest on võimalik vähendada nende kahe näite abil aastaks 2028. Eesti Kaubandus- Pakendijäätmete kohtkogumise teenus Tööstuskoda Jäätmekava eelnõus (lk 107) on kirjas, et küll pakutakse teatud Eesti Arvestatud, jäätmekava piirkondades järjest enam kohtkogumise teenuse võimalust, kuid täiendatakse. valdavalt toimub pakendijäätmete kokkukogumine avalike Pakendiseaduse kohaselt kogumiskonteinerite kaudu, mis võivad teatud juhtudel tarbijate ei ole jaoks asuda liiga kaugel, on ebamugavad kasutada või ületäitunud. taaskasutusorganisatsioo Viidatud lausest võib järeldada, et eelistatud lahendus oleks see, kui nidel hetkel kohustust pakendijäätmete kohtkogumise teenust pakutakse laiemalt pakendijäätmete erinevates Eesti piirkondades. Samas ei ole meil hetkel teada, kui kohtkogumise teenust paljudele jäätmevaldajatele pakutakse täna pakendijäätmete pakkuda, seetõttu ei ole kohtkogumise teenust ning kui suur osa jäätmevaldajatest kasutab ka antud teenus kogu sellist võimalust. Kui sellise võimaluse kasutajaid ei ole väga palju, siis Eestis kättesaadav ning tuleks uurida põhjuseid, miks see nii on. Kui jäätmevaldajatele teenuse kasutamine on pakkuda pakendijäätmete kohtkogumist, kuid paljud ei kasuta seda vabatahtlik. võimalust, siis ei pruugi see kokkuvõttes olla efektiivne lahendus pakendijäätmete kokkukogumiseks. KSH aruannet ei Kaubanduskoja ettepanek: täiendata. Palume jäätmekava eelnõus tuua välja, kui paljudele jäätmevaldajatele pakutakse täna pakendijäätmete kohtkogumise teenust ning kui suur osa jäätmevaldajatest kasutab sellist võimalust. Kui sellise võimaluse kasutajaid ei ole väga palju, siis tuleks välja tuua põhjused, miks see nii on. Eesti Kaubandus- Reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse põhimõte Arvesatud ja jäätmekava Tööstuskoda Jäätmekava eelnõu (lk 107) kohaselt on jäätmevaldkonna sõnastust täpsustatud. digitaliseerimise üheks eesmärgiks see, et andmeid kogutakse reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse põhimõtete alusel, mis Andmepõhise aruandluse lihtsustatult tähendab võimalikult automaatset masin-masin ja masin-masin liideste andmevahetust, kus inimese osa on minimaalne. kõrval jäävad kasutusse Kaubanduskoda üldiselt toetab põhimõtet, et andmete edastamine iseteeninduskesk-konnad toimub ettevõtete jaoks võimalikult lihtsalt ja automatiseeritult. (nt KOTKAS, PAKIS või Samas peame oluliseks, et selle põhimõtte rakendumisel ei suureneks võetakse kasutusele uus ebaproportsionaalselt eelkõige väiksemate ettevõtete süsteem). See tagab, et halduskoormus ja kulud. Näiteks ei ole proportsionaalne ilmselt väiksemad ettevõtted lahendus, kus ettevõte laseb aastas turule vaid 2 kg pakendijäätmeid saavad vajalikud andmed  ning ta saab vastavatest andmetest pakendiregistrile teada anda edastada ilma masin- üksnes masin-masin liidese abil ning selle jaoks ta peab kasutusele masin liideseta. võtma näiteks uue infosüsteemi või arendama olemasolevat KSH aruannet ei infosüsteemi. Leiame, et ettevõtetel peab jääma võimalus valida, täiendata. millist lahendust kasutada riigile andmete esitamiseks. Kaubanduskoja ettepanek: Palume reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse põhimõtte rakendamisel tagada, et selle tulemusel ei suurene väiksemate ettevõtete halduskoormus ja kulud. Eesti Kaubandus- Pakendite disaini ringmajanduse põhimõte Tööstuskoda Jäätmekava eelnõu lisas (rakenduskavas) on pakendijäätmetega Arvestatud, muudetakse seotud ühe tegevusena kirjas, et välja tuleb töötada regulatiivsed sõnastust. meetmed, sh majandusmeetmed, mis motiveeriksid tootjaid muutma KSH aruannet ei pakendite disaini ringmajanduse põhimõtetega vastavusse. täiendata. Kaubanduskoja hinnangul ei ole mõistlik rakenduskavas nii detailselt välja tuua, et välja tuleb töötada just majandusmeetmed. Võimalik, et hilisemad analüüsid näitavad, et efektiivsemad on hoopis teised regulatiivsed lahendused. Kaubanduskoja ettepanek: Jätta viidatud lausest välja lauseosa „,sh majandusmeetmed“. See tagab, et rakenduskava elluviimisel on võimalik kasutada muid lahendusi, kui need on tulemuslikumad kui majandusmeetmed. Eesti Kaubandus- Jäätmekava eelnõu lisas (rakenduskavas) on pakendijäätmetega Tööstuskoda seotud ühe tegevusena kirjas, et pakendijäätmete ringlussevõtu Arvestatud osaliselt, suurendamiseks tuleb teostada kogumissüsteemi reformimine muudetakse lause Maailmapanga soovitustele vastavalt ning luua huvigruppidega sõnastust. konsulteerimise platvorm. Pakendijäätmete Kaubanduskoda nõustub, et pakendijäätmete kogumissüsteem vajab ringlussevõtu muutmist ja oleme valmis selle muutmise protsessis osalema. Samas suurendamiseks tuleb ei pea me õigeks, et rakenduskavasse kirjutatakse sisse, et reform teostada tuleb ellu viia vastavalt Maailmapanga soovitustele. Kui koostöös kogumissüsteemi huvigruppidega leitakse parem lahendus, siis tuleks seda lahendust reformimine võttes kasutada, mitte jääda kinni Maailmapanga soovituste juurde. arvesse Maailmapanga Maailmapanga soovitused peaksid olema üks abimaterjal reformi soovitusi ning luua teostamisel, kuid mitte ainuke ja kohustuslik abimaterjal. huvigruppidega Kaubanduskoja ettepanek: konsulteerimise platvorm. Jätta viidatud lausest välja lauseosa „Maailmapanga soovitustele KSH aruannet ei vastavalt“. täiendata. Eesti Kaubandus- Jäätmekava eelnõu lisas (rakenduskavas) on pakendijäätmetega Tööstuskoda seotud ühe tegevusena välja toodud tõhus ja järjepidev järelevalve Arvestatud, muudetakse pakendivaldkonna kogu ahelas. tegevuse sõnastust, mille Kaubanduskoda peab väga oluliseks, et see tegevus sisaldub kohaselt vajadusel rakenduskavas. Samas oleme mures, et see tegevus ei ole piisavalt muudetakse konkreetne ning ei pruugi erinevaid osapooli motiveerida järelevalvet regulatsioone järelevalve oluliselt tõhustama. Näiteks ei ole selle tegevuse all kirjas, et tõhustamiseks. järelevalve tõhustamiseks tuleb teha regulatiivseid muudatusi. KSH aruannet ei Seetõttu on praeguse sõnastuse juures risk, et järelevalve täiendata. tõhustamiseks ei astuta piisavaid samme. Kaubanduskoja ettepanek: Palume rakenduskavasse lisada täpsemaid juhiseid, kuidas tõhustada järelevalvet pakendijäätmete valdkonnas. Suure  tõenäosusega eeldab järelevalve tõhustamine ka regulatsioonide muutmist. Sotsiaalministeerium Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruande koostaja (KSH), aruande eelnõu kohta: jääb oma seisukoha juurde, et RTA-s ei ole Lk 91 on toodud Rahvastiku Tervise Arengukava (2020-2030) all välja toodud olulisemaid selline lõik: „Kokkuvõtlikult võib öelda, et RTA-s ei ole välja toodud seoseid Riigi seoseid olulisemate Riigi jäätmekava põhimõtetega, milleks on jäätmekavaga. Siiski jäätmetekke vältimine, korduskasutus ja materjaliringlus. möönab aruande Dokument vajab Riigi jäätmekava kontekstis uuendamist.“ koostaja, et RTA-se muutmise otsus ei ole KSH Palume nimetatud lõik KSH tekstist välja võtta või ümber sõnastada aruande koostaja teha. nii, et seal poleks RTA uuendamist kirjas. Valitsuse tasandil kinnitatud Sellest tulenevalt arengukavasid muudetakse üldjuhul siis, kui tegemist on väga suurte eemaldatakse KSH ja põhimõtteliste muudatustega, mille raames valitsus näeb ette, et aruandest lause: mingit poliitilist suunda on vaja riigis ümber muuta. Väikeste 1-2 Dokument vajab Riigi lauseliste muudatuste tõttu valitsuse tasandil kinnitatud jäätmekava kontekstis arengukavasid ei muudeta. uuendamist. Strateegilise planeerimise käsiraamatule (kättesaadav siit https://valitsus.ee/media/345/download) kohaselt on selgelt öeldud, et arengukava muudatus esitatakse valitsusele siis, kui arengukava juhtkomisjon näeb vajadust arengukava oluliseks muutmiseks. Sotsiaalministeerium Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine Asjaomaste asutuste (KSH), aruande eelnõu kohta: kaasamise käigus on saadetud ka Lisaks jäi silma ka see, et Osapoolte kaasamise peatükist on meid välja Sotsiaalministeeriumile jäetud, kuigi meie eelnevalt esitatud kahe esimese kommentaariga kiri arvamuse on arvestatud. avaldamiseks. Ettepanekuid ei laekunud. Eelnevalt esitasime KSH programmi kohta ka järgmise kommentaari: KSH programmi „Palume KSH programmis ära märkida ja KSH aruandes käsitleda asjaomaste asutuste muuhulgas eraldi ka kliinilisi jäätmeid ja nendega seonduvaid protsessi käigus ja avaliku jäätmeid (tervishoiuasutuste jäätmeid, ravimijäägid jm) ning nende väljapaneku raames käitlemisvõimalusi.“ Paraku ei leidnud nende teemade käsitlust nii saabunud jäätmekavas kui ka KSH aruandes – palume neid teemasid KSH Sotsiaalministeeriumi aruandes käsitleda. ettepanekud on kajastatud nõuetele vastavaks tunnistatud KSH programmis. KSH programmi ei saa täiendusi lisada, kuna see on Keskkonnaministri poolt nõuetele vastavaks tunnistatud 16.02.2022 KSH aruannet ei täiendata. Sotsiaalministeerium Lk 95, punkti 3.2 teise lõigu lõpus on lause: „Lisaks tuleb toetada Arvestatud, täiendatakse tootmisettevõtteid, kes vähendavad oma tootmises kemikaalide jäätmekava vastavalt kasutust asendades need vähem kahjulikematega.“ Praegusel kujul ei ettepanekutele. ole see lause mõistlik, sest kuna kõik on kemikaalid, siis läheb mõte KSH aruannet ei kaduma Pealegi kemikaalide kontekstis kemikaali iseloomustamisel täiendata. üldiselt ei kasutata vastavates õigusaktides sõna „kahjulik“, vaid „ohtlik“. Pakume, et mõistlikum sõnastus oleks „Lisaks tuleb toetada  tootmisettevõtteid, kes vähendavad oma tootmises ohtlike kemikaalide kasutust asendades need vähem ohtlikega.“ Lk 116 loetelud viies punkt, kus on toodud „(kemikaalide kontrollimise ja ohtlike ainete kasutamise piiramise kaudu)“. Kemikaal ja aine on samad asjad. Seega oleks selguse huvides mõistlikum kirjutada „(ohtlike kemikaalide kontrollimise ja kasutamise piiramise kaudu)“. Tabelis lk 155 on toodud „Ohtlike kemikaalide identifitseerimine, pakendamine jms“. Selline määratlus ei ole täpne ja ei vasta õigusaktides toodud definitsioonidele. Korrektne oleks „Ohtlike kemikaalide klassifitseerimine, pakendamine jms.“ Keskkonnaamet Keskkonnaamet teeb ettepaneku veel kord üle vaadata riigi Kõik jäätmekava eelnõus seatud eesmärkide sõnastused. Selleks, et jälgida Osaliselt arvestatud. jäätmekavas seatud eesmärkide täitmist, peaksid need olema täpsed Jäätmekavas on toodud ja mõõdetavad. Näiteks on järgnevate eesmärkide puhul väga eraldi peatükis 6 keeruline hinnata tulevikus, kas eesmärk on saavutatud: „Kohalikud mõõdikud ja kõik omavalitsused on motiveeritud vältima jäätmeteket ja edendama tegevused/meetmed on korduskasutust“, „Kohalikud omavalitsused on motiveeritud rakenduskavas nende korraldama jäätmete liigiti kogumist ning liigiti kogutud jäätmete mõõdikutega seotud, st materjalina ringlusse suunamist“, „Saavutatakse toimiv iga meede panustab mootorsõidukite tootjavastus“ mingisse väljatoodud mõõdikusse. Lisaks olemasolevatele mõõdikutele eraldi mõõdikute panemine meetmetele pole seetõttu enam mõistlik ja muudaks jäätmekavast arusaamise keeruliseks KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu lk 34 „Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest Arvestame ja tulenevad kohustused“ on korrigeerime sõnastust toodud: „Oluline on prioritiseerida koostöös Keskkonnaametiga jäätmekavas. tegevusi, mis on vajalikud oluliste KSH aruannet ei jäätmekäitlusvõimaluste loomiseks, eriti nende ohtlike jäätmete täiendata. puhul, mis kipuvad ladudesse kuhjuma ning mille ekspordi või käitlemise võimalused Eestis on piiratud.“ Riigi jäätmekava eelnõust jääb selgusetuks, mida Keskkonnaametilt täpsemalt oodatakse (kas nt juhendi koostamist, osalemist töögrupi töös vms)? Palume täpsustada. Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu ptk 2.6 „Biolagunevad jäätmed“ on Arvestatud, jäätmekava valdkonna tugevusena (lk 59) märgitud: „Biolagunevatele jäätmetele on täiendatud. on kehtestatud lakkamise kriteeriumid kolmes valdkonnas KSH aruannet ei (biolagunevatest jäätmetest komposti tootmisele, biolagunevatest täiendata. jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile ning reoveesettele).“ Märgime, et biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumid on kehtestatud lisaks nimetatud valdkondadele ka puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatavale puiduhakkele (jõustunud 08.11.2022). Teeme ettepaneku ka seda kirjeldada, kuna  eelnevalt on riigi jäätmekava eelnõu ptk-s 2.6 käsitletud puidujäätmeid (lk 58) Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu ptk-s 2.8 „Plastijäätmed“ on kirjeldatud POS- Arvestatud, jäätmekava idest plastijäätmetes ja jäätmetest POS-ide määramisese plastijäätmete nõrkuste keerukusest. Kuid valdkonna nõrkusena ei ole plastijäätmetest osa täiendatud POSide POSide määramine välja toodud. Leiame, et seda tuleks valdkonna määramise keerukusega. nõrkuste all kajastada ja välja tuua, kuna POSe sisaldavatele KSH aruannet ei jäätmetele kohalduvate nõuete rakendamisel on kõige keerulisem täiendata. osa tuvastada, millistes jäätmetes millised POSid sisalduvad ja kui suurtes kogustes. Näiteks nõrkusteks on juhendmaterjalide puudumine POS-e sisaldavate jäätmete klassifitseerimiseks ja eristamiseks, POS-de esinemise ning analüüsimise keerukus jäätmevoogudes ja kindlasti jäätmekäitlusvõimalused. Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõus tuleb ajakohastada jääkreostusega seotud Arvestame. Uuendame info (nt ptk 2.11). Keskkonnaminister kinnitas 07.10.2022 käskkirjaga jäätmekava ajakohase nr 1-2/22/357 perioodi 2022–2027 veemajanduskavad ja infoga. meetmeprogrammi koos lisadega. Seetõttu tuleb riigi jäätmekava eelnõus tuua välja kinnitatud veemajanduskavad ja KSH aruannet ei meetmeprogrammid koos nendes nimetatud kohustustega. Nt täiendata. võrreldes veemajanduskavade eelnõu (seisuga 2021. a dets) kinnitatud dokumentidega, siis kinnitatud veemajanduskavad ja meetmeprogramm koos lisadega on muutunud Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu lk 84 on toodud: „Lisaks Jäätmeseadus näeb ette, teavituskampaaniatele tuleb luua ja/või ajakohastada et KOV võib liita juhendmaterjalid jäätmehoolduse planeerimiseks, hangete korraldatud jäätmeveoga läbiviimiseks ning jäätmeseadusega loodud võimaluste ka teisi jäätmeliike peale rakendamiseks.“ Keskkonnaamet palub täpsustada, mida on segaolmejäätmete (sh mõeldud „jäätmeseadusega loodud võimaluste rakendamiseks“ all. pakendeid), korraldatud jäätmeveo hankes tuleb ära tuua jäätmekäitluskoht, KOV võib jätta jäätmeveo korraldamata haja- asustusega osades jms. Nende sätete rakendamiseks on vaja KOVidele anda juhiseid, et rakendamine oleks sihipärane, tulemuslik ja et ennetada vaidlustusi. Hetkel on näiteks koostamisel juhis JäätS § 31 lg 5 rakendamise kohta. KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet Keskkonnaamet teeb ettepaneku riigi jäätmekava eelnõus käsitleda (asula)reoveepuhastite reoveesettega seotud keskkonnariske (sh Arvestame. Toome ohtlike ainete temaatikat) ja selle ohutustamise võimalusi, et jäätmekavas välja negatiivne mõju keskkonnale oleks võimalikult minimaalne. konkreetsemalt Jäätmekava eelnõus võiks välja pakkuda rohkem võimalusi antud võimalused kuidas valdkonna arendamiseks, et soodustada reoveesette taaskasutamist reoveesetet taaskasutada ja ringlussevõttu. Jäätmekavas tuleks välja pakkuda ja käsitleda ja ringlusse suunata. KSH aruannet ei täiendata.  erinevaid võimalikke meetmeid, mis soodustaks reoveesette taaskasutust ja ringlussevõttu Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu lisas on toodud rakenduskava eelnõu, kus on Konkreetsemad näidatud eesmärk, tegevus, indikaator/tulemus/mõõdik, vastutaja, tegevused ja summad kaastäitja, aeg ja rahastusallikas. Keskkonnaamet peab vajalikuks täpsemate tegevuste rakenduskava eelnõu täiendada järgnevaga: 1) tegevuste juures planeerimise käigus näidata ära nende eelarve (lisaks samba kogueelarvele) ja see periodiseerida aastate lõikes; 2) näidata ära tegevuste alarahastus KSH aruannet ei (kui suur osa vajalikust eelarvest vajab lisavahendite leidmist, täiendata. sisuliselt RES sisend); 3) näidata ära tegevuste prioriteet (vajalik alarahastatud tegevuste mahtude kärpimisel või nendest loobumisel); 4) täpsustada tegevuste rakendusperioodi või tähtaega (hetkel valdav osa tegevustest viitega, mis aastast alates hakatakse ellu viima, nt „alates 2022“ jne). Keskkonnaamet Keskkonnaamet teeb ettepaneku rakendusplaani eelnõus üle vaadata kaasvastutajad. Jäätmete korral, millele rakendub tootjavastutus, Täiendame rakenduskava peab peavastutaja/täitja või kaasvastutaja/täitja kindlasti olema vastavalt soovitusele. tootjad või nende ühendused ning kohaliku omavalituse roll peaks KSH aruannet ei nende jäätmevoogude osas olema pigem tagasihoidlik. Hetkel on täiendata. rakenduskava eelnõus nt põllumajandusplasti, romude, akude ja patareide osas kaasvastutajaks kohalik omavalitsus ning mõningatel juhtudel puuduvad tootjad ja/või tootjate ühendused kaasvastutajate hulgast. Keskkonnaamet Rakenduskava eelnõus on toodud tegevusena „Kohalike omavalitsuste ehitusspetsialistide koolitamine jäätmekäitluse ja KeM peavastutaja, KeA laiemalt ringmajanduse teemadel“, peavastutajaks on märgitud kaasvastutaja, mujale Keskkonnaamet. Palume täpsustada, mida on selle all täpsemalt jäätmeliikide alla, kuhu mõeldud, missugused on ootused Keskkonnaametile. võimalik lisame KOV spetsialistide koolituse, kus see on olulise tähtsusega. KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet Rakenduskava eelnõus on toodud tegevusena „Reoveesette Eemaldame tootestamise edendamine“, kaastäitjaks on märgitud Keskkonnaameti Keskkonnaamet. Palume täpsustada, mida on selle all täpsemalt kaastäitja rollist. KSH mõeldud, missugused on ootused Keskkonnaametile. aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet Rakenduskava eelnõu lehe „prügistamise sh mereprügi vähendamine“ p 11 „Keskkonnaalase järelevalve tõhustamine Oleme nõus, mereprügi vältimiseks ehitussektorist“ peavastutajaks on märgitud korrigeerime. KSH Keskkonnaamet ja kaasvastutajaks kohalik omavalitsus. Märgime, et aruannet ei täiendata. kuna kohaliku omavalitsuse üksus teostab oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ning jäätmeseadusest 3 (3) tulenevalt teeb kohalik omavalitsus ka järelevalvet selle üle, et ehitise lammutamisel tuleb võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale, siis peaks peavastutajaks olema kohalik omavalitsus ja kaasvastutajaks Keskkonnaamet. Keskkonnaamet Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: KSH aruande koostaja Siinjuures märgime, et Keskkonnaamet tegi 03.03.2023 kirja p-ga 16 nõustub ettepaneku täiendada KSH aruandes toodud mõju hinnangut Keskkonnaametiga selles kliimamuutustele, millega ei ole avalikustatud KSH aruande lk 132 osas, et kliimamõjude kohaselt arvestatud. Juhime tähelepanu, et nõuetele vastavaks hindamine on KSH  tunnistatud KSH programmi ptk 8.2 nimetab peamiste mõjutatavate programmis tõepoolest keskkonnaelementide hulgas ka kliimamuutusi, mistõttu ei saa väita, kajastatud. Samas ei ole et mõju hindamine kliimamuutustele ei ole KSH skoobis. Teisalt, mõju KSH programmis kliimamuutustele tuleb vajadusel kindlasti hinnata strateegilisel kajastatud ei selle ulatust tasandil, kus tehakse valdkonda puudutavaid strateegilisi valikuid ja ega ka metoodikat. KSH otsuseid. Lähtudes eelnevast palume Keskkonnaameti ettepanekuga aruande koostaja on arvestada. seisukohal, et kliimamõjud on Riigi jäätmekava KSH aruandes kajastatud ning KSH aruanne vastab nõuetele vastavaks tunnistatud programmile. KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet Avalikustatud KSH aruande lk 15: „Vooluveekogumite ökoloogilised Viide tabelile 1 on tekstis seisundid 2021. a vahehinnangu järgi on toodud Tõrge! Ei leia korrigeeritud. viiteallikat..“ Palume seda kohta korrigeerida, pinnaveekogumite seisundiinfo on leitav Keskkonnaportaalist2 . Tallinna Suurem osa EL liikmesriike on olmejäätmete kogumise ja Leiame, et Strateegiakeskuse ringlussevõtu süsteemi rajanud omavalitsuse kesksele mudelile, mis hanketingimuste ringmajanduse kätkeb endas jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega käsitlemine jäätmekava osakond arveldamise ja nõustamise läbi kohaliku omavalitsuse või vastava raames oleks liialt KOVide koostöö üksuse. Sellist mudelit nimetatakse „omavalitsuse spetsiifiline. Küll aga on keskseks korraldusmudeliks“. Kuigi seadustega on KOVidele pandud kavas jäätmeseadust terve rida kohustusi, on neile jäätmehoolduse korraldamiseks jäetud muuta lisades sinna väga piiratud õiguslikud võimalused ning seetõttu piirdub KOVi jaoks jäätmeveo- ja jäätmekäitluse korraldus jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja käitlushanke minimaalsed kehtestamisega ning veohangete korraldamise ja järelevalvega. tehnilised tingimused. Sellise õigusliku regulatsiooni tulemusel on kõige suuremaks Konkreetsed juhised probleemiks see, et omavalitsustel puudub täna sisuliselt võimalus ise hanke koostamiseks jäätmekäitluse arendamist, sh rahastamist (KOVil ei ole lubatud töötatakse välja koostöös elanikelt jäätmekäitlustasu koguda) läbi viia. EL edukate liikmesriikide Keskkonnaametiga. näited tuginevad kesksel jäätmemudelil, mis võimaldab KOVil KSH aruannet ei motiveerida jäätmetekke vähendamist ja sorteerimist ning luua täiendata. elanikele kasutajasõbralikke ning uuenduslikke lahendusi jäätmete taaskasutamiseks. Hetkel on jäätmeveo hanked baseerunud segaolmejäätmete hinnale ja segaolmejäätmete tühjendamise hinnaga ristsubsideeritakse teisi jäätmeliike. Kui inimesed hakkavad biojäätmeid üle andma või kompostima, koguvad pakendeid tekkekohal liigiti, siis segaolmejäätmeid tekib aina vähem. See tähendab, et segaolmejäätmete mahuti tühjendus võib tulevikus maksta praegusest mitmeid kordi rohkem. Jäätmekavas tuleks käsitleda, kuidas peaksid tulevikus omavalitsused jäätmeveohanked üles ehitama, et jäätmevedajatel säiliks motivatsioon hangetel osaleda. Tallinna Ringlussevõtul on oluline tähtsus, kuidas on pakendid disainitud. Strateegiakeskuse Enamjaolt kasutatakse komposiitpakendeid (kava lk 48). Koostatud Meetmed on kirjeldatud ringmajanduse on pakendite disainijuhend (kava lk 52), kuid ettevõtja lähtub detailsemalt osakond eelkõige tarbija või ostja poolt tekitatud nõudlusest ning vaid rakenduskavas, näiteks marginaalne osa jälgib head tava (kava lk 53). Kas ja kuidas ohutu materjaliringluse plaanitakse ettevõtlust (rahaliselt) toetada, et disainitaks paremini suurendamise ringlusse võetavaid pakendeid? pakendivaldkonna üheks meetmeks on märgitud:  „Suunata riiklikke toetusmehhanisme materjalide vähendamisse või vältimisse ning kergesti ringlussevõetavate materjalide kasutuselevõttu.“ KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Jäätmekavas on käsitletud tubakafiltritest tekkinud jäätmeid, kuid E-sigaretid kuuluvad Strateegiakeskuse mitte muudest tubakatoodetest tekkivaid jäätmeid, nt ühekordsed e- elektri- ja ringmajanduse sigaretid või nikotiinipadjad, mis on noorte seas aina kasvav trend (vt elektroonikaseadmete osakond https://www.err.ee/1608753325/elektroonikajaatmetesse-jouavad- alla ning neile rakendub umbes-pooled-uhekordsetest-e-sigarettidest). Teadlikkus on madal, tootjavastutus. kuidas neid jäätmeid käsitlema peaks ning ka käitlustaristut pole Rakenduskavas oleme loodud (nt tootjavastutus). Ettepanek on käsitleda temaatikat toonud järgmise jäätmekavas, milline on tootja ja maaletooja vastutus, anda tegevuse: suuniseid kohalikele omavalitsustele. Regulatsioonide uuendamine ja täiendamine teavituse, e- kaubanduse, käitluse ja loastamise osas. Töötada välja meetmed, mis motiveeriksid seotud osapooli senisest suuremal määral probleemtoodete jäätmeid kogumiskohta viima. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kavandatud on pakendijäätmete kogumise reformi vastavalt Strateegiakeskuse Maailmapanga uuringust tulenevale, kuid täpsem sisu on avamata. Maailmapanga analüüsi ringmajanduse Pakendite osas võiks olla oluliselt konkreetsemad sammud, millega ka tulemusena selgus, et osakond KOV teaks arvestada enda investeeringute/plaanide tegemisel. 2025. ja 2030. aasta olme- Eelnõust kumab läbi, et kavandatakse üleminekut pakendijäätmete ja pakendijäätmete üleandmiseks tekkekohal. Mis plaanid on avaliku võrgustikuga? ringlussevõtu sihtarvude täitmiseks on vaja pakendijäätmete kogumisel laiendada tekkekohal kogumist. Täpsemad detailid pannaks paika seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses. KOVidel on juba praegu võimalik JäätS alusel KOJV liita ka pakendijäätmete kogumine koostöös  taaskasutusorganisatsioo nidega ning sellisel juhul on lubatud avaliku pakendijäätmete kogumisvõrgustiku vähendamine. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Jääkreostuse valdkonna nõrkusena tuleks eelnõus välja tuua, et alla Määrus on kehtestatud Strateegiakeskuse tööstusmaa piirarvu, kuid üle elumaa piirarvu saastunud pinnast veeseaduse alusel ning ringmajanduse võetakse ringlusse üpris suurel määral (pinnase ja kivide (17 05 04) jääkreostusega seotud osakond taaskasutamine keskkonnaloa või registreeringu alusel) erinevate tegevused on kajastatud maa-alade täitmisel ja kaevandatud maa-ala korrastamiseks. Pinnase veemajanduskava taaskasutamine sellistel tingimustel võib tekitada olukorra, kus meetmeprogrammis korrastatud maa-ala kasutusele võtmisel elumaana võib selle Jääkreostusobjektid on vastavalt keskkonnaministri poolt 28.06.2019 kehtestatud määrusele veemajanduskava nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lugeda meetmeprogrammis reostunuks ning maa-ala vajab saneerimist. Antud tegevus ei ole seostatud konkreetsete jätkusuutlik. veekogumitega, mida nad ohustavad. Kui jõge või järve objekti külje all ei ole, siis pigem on seostatud need vastava põhjaveekogumiga. Seda, mis tüüpi pinnas, millistel maa-aladel ringlusse võetav on, veemajanduskavades sisustatud ei ole. Tööstusmaa normidele vastava pinnase ringlussevõtt tööstusmaal on jätkusuutlik võrreldes näiteks sama pinnase ladestamise või elumaa nõuetele vastavaks käitlemisega. Ringlussevõtt toimub registreeringu või keskkonnaloa alusel. KeA- l on võimalik objektipõhiselt sekkuda, kui keskkonnarisk kuskil ülemäärane peaks olema. Saastunud pinnast võetakse materjalina kasutusele prügilate katmisel ja karjääride rekultiveerimisel jms. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Üle eestiliselt tuleks eesmärgiks võtta jäätmejaamade Nõustume. Strateegiakeskuse ümberkujundamine ringmajanduskeskusteks, st et jäätmejaamade Korduskasutuslahenduste ringmajanduse juurde luuakse lisandväärtused näiteks korduskasutusruumide ja/või loomine on kahtlemata osakond vajalik ning seda on kavas  parandustöökodade näol. Selle edendamiseks tuleks luua riigi toetada ka poolsed toetusmehhanismid. struktuurivahenditest. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kava lk 83 „Kestlikku ja teadlikku tootmist ning tarbimist Eestis Arvestame, korrigeerime. Strateegiakeskuse kajastavad põhjalikumalt loodavad ringmajanduse juhendmaterjalid KSH aruannet ei ringmajanduse ja ringmajanduse valge raamat, mis valmivad 2022. aasta jooksul.“ - täiendata. osakond kui juhendid on valmis, siis võiks seda eelnõus ajakohastada. Tallinna Kava lk 85 on püstitatud eesmärk „Kohalikud omavalitsused on Täiendav selgitus on Strateegiakeskuse motiveeritud vältima jäätmeteket ja edendama korduskasutust.“ eelpool toodud. ringmajanduse Vajab täiendavat selgitust. Elanikud peaksid olema motiveeritud Kohalikud omavalitsused osakond vähendama jäätmeteket. Omavalitusel on siin piiratud võimalused. ei ole kindlasti ainsad, kes saavad tarbijaid suunata jäätmeteket vältima, kuid omavalitsused saavad luua elanikele võimalusi jäätmetekke vältimiseks ja soodustada nende võimaluste tekkimist. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kava lk 86 Ehitus- ja lammutusjäätmed. Valdav osa jäätmeid tekib Strateegiakeskuse lammutustegevuse käigus, ehitustegevuse käigus pigem vähe, sest Arvestatud osaliselt. ringmajanduse kallid materjalihinnad sunnivad üsna täpselt materjalikulu arvestama. osakond Lammutusjäätmete puhul on probleem ehitusjäätmetega, millel täna Leiame, et ei ole mingeid väljundeid, nt kips, ehitusvill, EPS ehk nn korduskasutuseks ja ehituspenoplast jne. Need jäätmed moodustavad väga suure hulga ringlussevõtuks sobilike tekkivatest jäätmetest, mistõttu on vaja neile leida materjalide ning toodete taaskasutusväljundeid, et neid ei suunataks prügilasse. kasutamine on üks Ehitusjäätmete taaskasutamine on kvaliteedinõuete tõttu pigem meede, mis aitab keeruline, mistõttu tuleks seda edendada, et tekkivaid jäätmeid oleks jäätmekavaga seatud võimalik lihtsamini ja kergemini taaskasutusse võtta. Pigem tuleks eesmärke täita, mitte võtta eesmärgiks uute hoonete puhul, et nende ehitamisel tuleb eraldiseisev eesmärk. kasutada materjale, mis on maksimaalselt taas- ja Meetmete tabelis on korduskasutatavad. ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu vähendamise ning ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõtu suurendamise eesmärkide juures ühe tegevusena välja toodud „Koostöö asjaomaste asutustega hoonete planeerimise faasis ringmajanduse põhimõtete juurutamiseks ning uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete renoveerimisel ohtlikke aineid sisaldavate ehitusmaterjalide kasutamise vältimine.“.  Täiendame viidatud tekstiosa ja rõhutame korduskasutuseks või materjalina ringlussevõtuks sobilike ehitustoodete kasutamise olulisust. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kava lk 89 Eesmärk: „Elektroonikaseamete korduskasutus ja Strateegiakeskuse korduskasutuseks ettevalmistamine suureneb võrreldes eelmise Jäätmekavas järgmine ringmajanduse aastaga.“ Seadme parandamine ei ole täna enamasti majanduslikult tegevus: Korduskasutuse osakond otstarbekas ja puudu on oskustöölistest, kes üldse seadmeid edendamisele suunatud remontida oskavad. Tooted disainitakse nii, et kasutusiga lõpeb koos teadlikkuse tõstmise garantiiga. Remonditud seadme ja uue seadme hinnavahe ei ole kampaaniad. 30. märtsil motiveeriv. Kas on midagi kavas ka selles osas ette võtta? 2022 avalikustas Euroopa Komisjon uue ringmajanduse paketi, millega soovitakse muuta kestlikud tooted, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmed, uueks normiks. Praegu toimuvad selle kestliku tootepoliitika raamistiku läbirääkimised ja sõlmitakse kokkuleppeid. Selge on aga see, et olulised muutused elektroonika tootmisel ja kasutamisel on tulemas. Millised saavad olema täpsemad nõuded eri tootegruppides, saab selgeks eeldatavasti 2024. aasta alguses. Selle paketi keskmes on ökodisain, mis tähendab toodete kestlikkuse edendamist nende disaini etapis. Sellega soovitakse pikendada toodete eluiga, vähendada toodete süsiniku- ja keskkonnajalajälge, tagada toodete parem vastavus kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega ning  vähendada jäätmete teket. Peagi aga esitab EK toodete kestliku tarbimise tegevusplaani, kus sees on “Right to repair” algatus. Pikemalt saab sellest lugeda siit: https://www.europarl.eu ropa.eu/RegData/etudes/ BRIE/2022/698869/EPRS_ BRI(2022)698869_EN.pdf Lisaks eelnevale on Euroopa Liidus alustatud mitmete direktiivide muutmisega, mis puudutab elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid ning ohtlike ainete kasutust seadmetes. Nendes protsessides toetame, et elektri- ja elektroonikaseadmetel peab olema võimalikult pikk kasutusaeg – selleks tuleb neid korduskasutada ja pakkuda seadmetele varuosi. Maksimaalne kasutusiga saab alguse disainist, millega luuakse edasised võimalused, et seadmed oleks parandatavad, varuosadega toetatavad ja kus elektroonikaromudest oleks võimalik materjalid ringlusse võtta. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kava lk 94 Eesmärk „Tekstiilijäätmete teke väheneb ja tekstiili Tekstiilijäätmete teke Strateegiakeskuse korduskasutus suureneb igal aastal (kg/in/a)“. Milline on baasaasta ja 2020. aastal oli kokku ringmajanduse väärtus? Kui 01.01.2025 tuleb kohalikel omavalitsustel korraldada 3968 tonni, seda osakond tekstiilijäätmete liigiti kogumine, siis kuidas kavandatakse nende arvestatakse baasaastana edasine käitlemine? ja baasväärtusena. Tekstiilijäätmete ringlussevõtuks ei ole veel Eestis piisvas mahus häid lahendusi. Seetõttu tuleb  eelkõige tekstiilijäätmete teket vähendada, st tarbida vähem uusi tekstiilesemeid ja edendada korduskasutust. Tekstiil pole siiski ainus jäätmeliik, mille ringlussevõtu võimalused Eestis puuduvad. Seega ühest küljest tuleb otsida ringlussevõtuvõimalusi mujalt, kuid teisest küljest tuleb arendada ringlussevõttu Eestis. Selleks on kavandamisel ka vastavad toetusmeetmed ja täiendav uuring. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Oluline, et riiklikul tasandil on selgelt välja toodud jäätmekäitluse Oleme riigi jäätmekava Strateegiakeskuse arendamise vajaduse hinnang (eelkõige välja tuues probleemsete 2022-2028 eelnõus välja ringmajanduse olmejäätmeliikide, nt biojäätmed, tekstiilijäätmed, suurjäätmed toonud olmejäätmete osakond käitluslahendused, võimsused ja ka provisoorsed asukohad). See valdkonna kitsaskohad ja võimaldaks riigil koostöös omavalitsustega planeerida esmatasandil tulenevalt sellest ka vajalikud jäätmete eeltöötlemise ja lõppkäitluse lahendused, mis eesmärgid ja meetmed. vajavad ka riigipoolset toetamist. Jäätmekava tekstis on välja toodud biojäätmete täiendava käitlusmahu vajadus. Tekstiili ja suurjäätmete osas on toodud tekkekogused, kuid konkreetseid asukohti Eesti piires jäätmekavas ette ei määrata. Näiteks tekstiili puhul võib olla piisav ka üks käitluskoht kogu Eesti peale. KSH aruannet ei täiendata.