dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi seisukoht riigi asutajaõiguse teostamise kohta

Sotsiaalministeerium · 16. mai 2023
Viit
1.1-8/2043-1
Registreeritud
16. mai 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2023
Vastutaja
Nele Labi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎1.1-82043-1 16.05.2023 Väljaminev kiri.asice338 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] Meie 16.05.2023 nr 1.1-8/2043-1 Sotsiaalministeeriumi seisukoht riigi asutajaõiguse teostamise kohta Lugupeetud rahandusminister Tulenevalt riigivaraseaduse § 98 lõigetest 3 ning rahandusministri 10. juuni 2022. a määruse nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ §-de 5 ja 6 alusel esitavad sotsiaalkaitseminister ning terviseminister riigi asutatud sihtasutuste asutajaõiguste teostajatena määruses soovitud teabe ja seisukohad. Sotsiaalkaitseminister Sihtasutus Koeru Hooldekeskus  Seisukoht sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemate eesmärkide saavutamise kohta – Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.  Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta – Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2023. a korraldusega nr 67 „Volitus Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus lõpetamiseks ja riigivara otsustuskorras võõrandamiseks“ (edaspidi korraldus nr 67) volitati sotsiaalkaitseministrit riigi nimel asutajaõigusi teostava isikuna otsustama riigi asutatud Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus lõpetamine. Sotsiaalkaitseminister otsustas sihtasutuse lõpetamise 17. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 46„Otsus Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus lõpetamiseks“ (edaspidi käskkiri nr 46). Riigi tegevuste vaatest liigub teenuste osutamine õigele haldustasandile ehk kohaliku omavalitsuse üksuse tasandile ning on kooskõlas sotsiaalhoolekande seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse loogikaga, mille kohaselt on üldhooldusteenuse osutamine kohaliku omavalitsuse ülesanne.  Ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest – erikontrolle sihtasutuses läbi ei viidud.  Andmed sihtasutuse ühinemiste ja jagunemiste kohta – ühinemisi ega jagunemisi ei toimunud.  Andmed sihtasutuse lõpetamise kohta, näidates lõpetamise põhjuse ja viisi ning vara jaotuse – korralduse nr 67 alusel otsustas sotsiaalkaitseminister käskkirjaga nr 46 jätkata sihtasutuse tegevustega, mis on vajalikud Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus tegevuse ja sellega seotud vara üleandmiseks Järva jt valdade asutatud (asutamisel) juriidilisele isikule ning seejärel sihtasutuse tegevuse lõpetamiseks (likvideerimiseks).  5. aprillil 2023. a kinnitas sihtasutuse nõukogu ühehäälselt eelnimetatud tegevusteks volituse andmise juhatusele. Oma korraldusega andis Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumile nõusoleku sihtasutuse lõpetamise järel Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Sotsiaalministeeriumile tagastatava, Järva maakonnas Järva vallas Koeru alevikus Ida tn 2 asuva kinnisasja Järva vallale tasuta üleandmiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, koostoimes sotsiaalhoolekande seadusega, tulenevate sotsiaalhoolekandega seotud ülesannete täitmiseks. On kohane, kui vastavaid teenuseid osutab omavalitsus, sh läbi tema asutatud eraõigusliku juriidilise isiku. Käskkirjaga nr 46 otsustas sotsiaalkaitseminister lõpetada Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus tegevus peale sihtasutuse osutatavate teenuste ja ülesannete ning nendega seotud varade ja õiguste, sealhulgas lepingute ja kinnisasja üleandmist asutatavale juriidilisele isikule.  Sihtasutuste töötajate jaoks midagi ei muutu, sest toimub ettevõtte üleminek, tegevuste ja töö asukoht ning töö sisu jäävad samaks. Samuti tagatakse sellega kliendilepingute üleminek ja täitmine (teenuste osutamine). Teenuse osutamisega seotud halduslepingud liiguvad kaasa. Seega tagatakse ka võlausaldajate nõuded ning klientide ja koostööpartnerite ees võetud kohustused on tagatud ülevõtja poolt, kelleks saab olema omavalitsus(t)e asutatav äriühing. Korralduse rakendamine ei too riigieelarvesse tulusid ega kulusid, sest otsustuskorras omavalitsusele antav kinnisvara liigub sihtasutuselt tasuta Järva valla ja Paide linna poolt asutatavale äriühingule.  Muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks asutajaõiguste teostamisest – muid olulisi asjaolusid ei ilmnenud ning sündmusi ei toimunud. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond  Seisukoht sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemate eesmärkide saavutamise kohta – Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPIFond) põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.  Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta – EPIFond- i põhikirjaline eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist (RVS § 10 lg 1 p 2). EPIFond, mille nõukogus on esindatud nii riigi kui kolmanda sektori esindajad, on olnud riigi tööriist valdkonna õiglasel ja võrgustikku kaasaval rahastamisel. EPIFondi nõukogus on kujundatud valdkonna rahastuspõhimõtted, mis on tänaseks hästi sissetöötatud ning fondi eraldiseisev eksisteerimine ei ole enam vajalik.  Ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest – aruande perioodil EPIFondi puudutavaid erikontrolle läbi ei viidud. EPIFond kontrollib regulaarselt toetuse saajaid ning korraldab pistelist kohapealset kontrolli. Pistelist kontrolli teostati 2022. aastal 5 organisatsioonis.  Andmed sihtasutuse ühinemiste ja jagunemiste kohta – ühinemisi või jagunemisi aruande perioodil ei toimunud.  Andmed sihtasutuse lõpetamise kohta – EPIFondi tegevus jätkub strateegilise partnerluse lõpuni (2025. a).  Muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks asutajaõiguste teostamisest – muid olulisi asjaolusid ei ilmnenud ning sündmusi ei toimunud. Terviseminister Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla  Seisukoht sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemate eesmärkide saavutamise kohta – Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH) põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.  Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta –PERHi põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni 3 omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga (RVS § 10 lg 1 p 2).  Ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest – erikontrolle PERH-is läbi ei viidud. Toimus seitse plaanitud siseauditit – (1) töölt lahkumine ja töövägivallast teavitamine kui juhtimisinstrument; (2) käsundus- ja töövõtulepingud; (3) uuringute kättesaadavus ambulatoorsel ja statsionaarsel ravil; (4) jälgimisseadmestik; (5) juhtimisotsuste haldamine COVID-perioodi näitel; (6) ostu- ja müügiarvete haldamine; (7) laokaupade tellimine. Siseauditite raames tuvastatud mittevastavused, tehtud järeldused ja soovitused ning nendest lähtuvate tegevuskavade täitmine on haigla juhtkonna ja siseaudiitori pideva seire fookuses. Seire tulemuste kokkuvõte esitatakse kord aastas auditikomiteele.  Andmed sihtasutuse ühinemiste ja jagunemiste kohta – PERH sõlmis lepingu eesmärgiga jätkata Diakooniahaigla tegevust PERH-i kooseisus ning võtta üle Diakoonihaigla hosptiits, õendusabi- ning koduõendus teenust osutav ettevõtte osa. PERH osutab teenust alates 01.03.2022.  Andmed sihtasutuse lõpetamise kohta – PERH-i tegevuse jätkamine on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalik ka järgnevatel aastatel.  Muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks asutajaõiguste teostamisest – muid olulisi asjaolusid ei ilmnenud ning sündmusi ei toimunud. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum  Seisukoht sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemate eesmärkide saavutamise kohta – Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi TÜK) põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.  Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta –TÜK-i põhikirjaline eesmärk on, olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle, kõrgetasemelise arstiabi osutamine, koostöös Tartu Ülikooliga arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning -järgse välja- ja täiendusõppe andmine ning meditsiinialane teadustöö (RVS § 10 lg 1 p 2).  Ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest – erikontrolle sihtasutuses läbi ei viidud.  Andmed sihtasutuse ühinemiste ja jagunemiste kohta – ühinemisi ega jagunemisi ei toimunud.  Andmed sihtasutuse lõpetamise kohta – TÜK-i tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel aastatel.  Muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks asutajaõiguste teostamisest – muid olulisi asjaolusid ei ilmnenud ning sündmusi ei toimunud. Sihtasutus Viljandi Haigla  Seisukoht sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemate eesmärkide saavutamise kohta – Sihtasutuse Viljandi Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.  Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta – SA Viljandi Haigla põhikirjaline eesmärk on kvaliteetsete tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja nendega kooskõlas olevate muude teenuste, sealhulgas koolituste ja täiendõppe osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides (RVS § 10 lg 1 p 2). SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja kvaliteedis ning lisaks vaimse tervise valdkonna unikaalseid teenuseid nagu sundravi ja narkorehabilitatsioon. Samuti osutab haigla erihoolekandeteenuseid, nagu ebastabiilse remissiooniga erihoolekanne ja kohtumäärusega erihoolekanne. Haigla eripäraks on ka mobiilsete kabinettide olemasolu, 4 millega osutatakse ennetuse-, diagnostilisi-, ja ambulatoorseid teenuseid Eesti erinevates piirkondades..  Ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest – erikontrolle sihtasutuses läbi ei viidud  Andmed sihtasutuse ühinemiste ja jagunemiste kohta – samuti ei toimunud ühinemisi ega jagunemisi.  Andmed sihtasutuse lõpetamise kohta – SA Viljandi Haigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel aastatel.  Muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks asutajaõiguste teostamisest – muid olulisi asjaolusid ei ilmnenud ning sündmusi ei toimunud. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus  Seisukoht sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemate eesmärkide saavutamise kohta – Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK) põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.  Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta – HNRK põhikirjaline eesmärk kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste, sellega kooskõlas olevate muude teenuste ja sotsiaalteenuste osutamine ning osalemine tervishoiualastes uuringutes (RVS § 10 lg 1 p 2). Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik, et Eesti inimestel oleks võimalus kõrge kvaliteediga taastusravi ja rehabilitatsiooni saamiseks selle vajaduse tekkimisel ning seeläbi võimalus naasta tavapärasesse töö- ja eraellu võimalikult iseseisvalt toimetulevana ja rahulolevana. Samuti on sihtasutuse tegevuse jätkamine oluline Eesti taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna arendamisele kaasa aitamisel, valdkonna teadus- ja arendustegevuse eestvedamisel ning valdkonna tippspetsialistide ja arstide koolitus ja arenguvajaduse täitmise kaasa aitamisel.  Ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest – erikontrolle HNRK-s läbi ei viidud. Sisehindamise protsessid toimuvad regulaarselt, tulemusi arutatakse nõukogu koosolekutel. Tööinspektsioon viis läbi riikliku järelevalve teostamise töötervishoiu ja tööohutuse, töösuhete või sõidukijuhi töösuhete õigusaktide nõuete täitmise üle, sihtkontrolli käigus tekkinud puudused täideti 2022. a vastavalt kavandatud parendustegevustele  Andmed sihtasutuse ühinemiste ja jagunemiste kohta – ühinemisi ega jagunemisi ei toimunud.  Andmed sihtasutuse lõpetamise kohta – HNRK tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel aastatel.  Muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks asutajaõiguste teostamisest – muid olulisi asjaolusid ei ilmnenud ning sündmusi ei toimunud. Sihtasutus Jõgeva Haigla  Seisukoht sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemate eesmärkide saavutamise kohta – Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.  Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta – Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhikirjaline eesmärk on osutada kvaliteetset tervishoiu-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ette nähtud tingimustel ja ulatuses (RVS § 10 lg 1 p 2).  Ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest – 2022. a toimus Riigi Infosüsteemide Ameti kontroll SA Jõgeva Haigla kui elutähtsa teenuse osutaja arvuti- ja infosüsteemide turvameetmete rakendamise ja küberintsidentidest teavitamise kohustuse täitmise kohta elutähtsa teenuse osutamisel. Leitud puuduste korda tegemine nõudis rida kulutusi, kuid nüüd on kõik nõuded täidetud. Lisaks teostamise Tööinspektsioon riikliku järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse, töösuhete või sõidukijuhi töösuhete õigusaktide 5 nõuete täitmise üle SA Jõgeva Haigla. Leiti ühekordseid ületunde tööaja tabelites 2021. a detsembris. Selgitasime, et see oli tingitud eriolukorrast, sest avasime COVID-19 osakonna ja sealsete erivarustuses töötamise 3-tunnised vahetused tingisid vajaduse lisatöötajate järele vahetuses. See omakorda tekitas lisatunnid. Osakonna töö jätkumisel suudeti vältida olukorda, kus töötajad töötaksid üle 48 tunni 7-päevase ajavahemiku jooksul.  Andmed sihtasutuse ühinemiste ja jagunemiste kohta – ühinemisi ega jagunemisi ei toimunud.  Andmed sihtasutuse lõpetamise kohta – SA Jõgeva Haigla tegevuse jätkamine ka järgnevatel aastatel on vajalik, et tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus Jõgevamaa ja lähipiirkonna elanikele.  Muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks asutajaõiguste teostamisest – muid olulisi asjaolusid ei ilmnenud ning sündmusi ei toimunud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Nele Labi 7153 479 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel