Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (31 SE)

Vabariigi Valitsus .05.2023 nr 1-1/15-31/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 8. mail algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (31 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nil, et pensioneid suurendatakse läbi baasosaja rahvapensioni määrä erakorralise töstmise. Erakorraline 70-euro suurune pensionitöus on planeeritud 2024.-2026. aasta l. märtsil ehk kokku kolmel järjestikkusel aastal. Muudatuse eesmärk on tösta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu. 2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Eelnöuga kehtestatakse erakorraline 70-euro suumne pensionitöus aastateks 2024-2026. Körge inflatsioon ja tarbekaupade, ravimite ning energiahindade huppeline töus on pannud Eestis elavad pensionärid olukorda, kus ei ole praeguse pensioni eest vöimalik inimväärselt ära elada. Senised pensionitöusud leevendavad kuli inflatsiooni möju, kuid tegelikult pensionäride elu parendamisele kaasa ei aita. Vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavördsus vörreldes teiste elanikega on suur ning uksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse maar oluliselt körgem kui teistel. Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 59,8% vanaduspensionäridest. Uksi elavate inimeste vaesuse maar on aga oluliselt körgem ning uuringute kohaselt ulatub uksi elavate 65-aastasteja vanemate inimeste suhtelise vaesuse maar 81,7%-ni (köigi 65-aastasteja vanemate inimeste suhtelise vaesuse maar on 52,4%). Vördluseks: 2020. aastal elas allpool suhtelise vaesuse piiri 47,6% vanaduspensionäridest. Uksi elavate 65-aastasteja vanemate inimeste suhtelise vaesuse maar ulatus 78,l%-ni ning köigi 65- aastasteja vanemate inimeste suhtelise vaesuse maar oli 35,8%. Pension töuseb liiga aeglaselt ning ei ole vastavuses hindade töusu tempoga. Alljärgnevas tabelis on väljä toodudpraegunepensionitöusu skeem aastatel 2018-2026, ilmapensionilisadeta 44-aastase staaziga vanaduspensioni puhui. Seda töusu tuleb kiirendada erakorraliste pensionitöusudega. 44-aastase staaziga vanaduspension 2018-2026 (alates 1. apr) ilma pensionilisadeta 1000 900 4,f 800 7,?K )% 700 ',f 600 4.S» s,?* S.tK I500 7iK 755 300 200 100 IM SsS o 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 AASTA •44-aastase staaziga vanaduspension alates aprifl • Kasv protsentides V5 eelmine aasts Tabel: Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve. Sotsiaalministeerium. 17.10.2022. 1 RT I, 22.02.2022, 9 2 Suhteline Vaesus. Eesti Statistika. Veebis kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-toriutus-ia-vaesus/suhteline-vaesus  Selleks, et pensionärid suudaksid tänase muutunud olukorraga ning hinnaralliga toime tulla, on vaja keskmine vanaduspension tösta vähemalt 1000 euroni. Pensionitöus on planeeritud järkjärguliselt kolmele aastale, et riigi kulutusi pensionitöusule aastate peale sujuvamalt ära jaotada. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnouga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Vajalikud prognoosia on vaja Rahandusministeeriumil teha. Samuti tul eb keskmise vanaduspensioni töusul arvestada vastava eelarveaasta riigieelarves pensioniealistele inimestele vastaval maksustamisperioodil kehtiva keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastuse ning sellega kaasnevate kuludega. 5. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega Käesolev eelnöu on vastavuses Euroopa Liidu öigusega. 6. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 7. Seaduse joustumine Seadusjoustub 2024. aasta l. märtsil. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 8.05.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees  EELNÖU Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus § l. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendatakse löikega llojärgmises sönastuses: ,,(110) 2024.-2026. aasta l . märtsil töstetakse pensioni baasosaja rahvapensioni määrä 70 euro vörra.". § 2. Seaduse joustumine Seadusjöustub 2024. aasta l. märtsil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 8.05.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Ruglkogu Kantsele? Kuupäev JQ1^0L_^Q/<) Vllt_/l///^-_I/_  Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.0 1 .2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise. Erakorraline 70-euro suurune pensionitõus on planeeritud 2024 .–2026. aasta 1. märtsil ehk kokku kolmel järjestikkusel aastal. Muudatuse eesmärk on t õsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kehtestatakse erakorraline 70-euro suurune pensionitõus aastateks 2024 –2026. Kõrge inflatsioon ja tarbekaupade, ravimite ning energiahindade hüppeline tõus on pannud Eestis elavad pensionärid olukorda, kus ei ole praeguse pensioni eest võimalik inimväärselt ära elada. Senised pensionitõusud leevendavad küll inflatsiooni mõju, kuid tegelikult pensionäride elu parendamisele kaasa ei aita. Vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste elanikega on suur ning üksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse määr oluliselt kõrgem kui teistel. Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 59,8% vanaduspensionäridest. Üksi elavate inimeste vaesuse määr on aga oluliselt kõrgem ning uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 81,7%- ni (kõigi 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on 52,4%). Võrdluseks: 2020. aastal elas allpool suhtelise vaesuse piiri 47,6% vanaduspensionäridest. Üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr ulatus 78,1%- ni ning kõigi 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr oli 35,8%. Pension tõuseb liiga aeglaselt ning ei ole vastavuses hindade tõusu tempoga. Alljärgnevas tabelis on välja toodud praegune pensionitõusu skeem aastatel 2018-2026, ilma pensionilisadeta 44-aastase staažiga vanaduspensioni puhul. Seda tõusu tuleb kiirendada erakorraliste pensionitõusudega. Tabel: Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve. Sotsiaalministeerium. 17.10.2022. Selleks, et pensionärid suudaksid tänase muutunud olukorraga ning hinnaralliga toime tulla, on vaja keskmine vanaduspension tõsta vähemalt 1000 euroni. Pensionitõus on planeeritud järkjärguliselt kolmele aastale, et riigi kulutusi pensionitõusule aastate peale sujuvamalt ära jaotada. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Vajalikud prognoosid on vaja Rahandusministeeriumil teha. Samuti tuleb keskmise vanaduspensioni tõusul arvestada vastava eelarveaasta riigieelarves pensioniealistele inimestele vastaval maksustamisperioodil kehtiva keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastuse ning sellega kaasnevate kuludega. 5. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 7. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. märtsil . ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 8.05.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus § 1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendatakse lõikega 1 10 järgmises sõnastuses: „(1 10 ) 2024.–2026. aasta 1. märtsil tõstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 70 euro võrra.“. § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. märtsil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 8.05.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0475 - Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (31 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 15.5.2023 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 01.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e54f7151-4eba-464f-9c99-446b52b9d60f Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e54f7151-4eba-464f-9c99-446b52b9d60f?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 11.05.2023 / 1-1/15-31; Riigikantselei / 11.05.2023 / 2-5/23-00799 Resolutsiooni teema: Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (31 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 01.06.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 8.6.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-0475. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 15.05.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655