[EIS] Eelnõu JUM/18-0103 - "Kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus" kooskõlastamine

Lisa 1 Riigikohtu arvamus kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) kohta 1. VTK sissejuhatavas osas tõdetakse, et kohtuekspertiisi valdkonda puudutavaid teisi õigusakte on aja jooksul muudetud, mistõttu kohtuekspertiisiseadus (KES) ei vasta enam praktika vajadustele. Milliseid teisi õigusakte silmas peetakse, see VTK-st ei selgu. Arvestades mitmeid KES-s muutmist vajavaid (probleem)valdkondi ja seda, et kehtiv KES juba sisaldab mahukaid hiljem lisatud muudatusi (ülamärkega paragrahve), tundub siiski tõenäoline, et põhjendatud on uue tervikteksti koostamine. Mõneti eksitav ja arusaamatu on probleemi kirjeldus (lk 1), mille kohaselt kehtiv KES on suures osas suunatud riiklikult tunnustatud ekspertide (RTE) regulatsioonile, mitte aga riikliku ekspertiisiasutuse tegevuse reguleerimisele. 2. Seoses vajadusega korrastada KES-s sätestatud volitusnorme ja EKEI-s tehtavate ekspertiiside (liikide) loetelu viitame taustainfona kohtuasjale, milles seati kahtluse alla EKEI eksperdi pädevus konkreetsel viisil kujutiseekspertiisi tegemiseks: RKKKo 07.11.2016 asjas nr 3-1-1-82-16, p-d 12–15 ja otsusele lisatud eriarvamus. 3. Toetada saab VTK-s (lk 7) väljendatud seisukohta, et arvestades teaduse ja tehnoloogia valdkonnas toimuvaid arenguid peaks EKEI pädevus olema KES-s sätestatud paindlikult. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et EKEI on riiklik ekspertiisiasutus, mille loomise eesmärk on täita avalik-õiguslikku ülesannet, mistõttu peab see vajalikul määral olema paika pandud seadusega. 4. Kuigi VTK-s ei ole statistilist ülevaadet välismaalt tellitavate ekspertiiside või EKEI kaasamise kohta välisriigi menetlustesse ning ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas ei ole lahendatud välismaalt tellitud ekspertiisidega seotud õigusküsimusi, nõustume vajadusega asjakohane regulatsioon (tellimise kord ja rahastamine) läbi mõelda. 5. Samuti ei ole vastuväiteid andmebaasidega seotud regulatsiooni korrastamisele ning sellele, et KES sätestaks edaspidi vaid ekspertiisi hinna kujundamise põhimõtted (sh hinna moodustavad komponendid) ja/või hinna alam- ja ülemmäära ning täpsem regulatsioon nähtaks ette seadusest madalamalseisvas aktis. 6. Mis puudutab VTK ühte eesmärki muuta selgemaks seaduste mõistekasutus eristamaks erinevaid erialaasjatundjaid (ekspert, kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert), siis põhjendatud tundub olevat seni riiklikult tunnustatud ekspertide (RTE) ümbernimetamine kas registreeritud eraekspertideks või vabaekspertideks. Et selgitada RTE-de pädevust ja nende õigust kasutada RTE nimetust muus erialases tegevuses väljaspool menetleja tellimusel tehtavatele ekspertiisidele, on seaduse muutmise kõrval tõsiselt võetav alternatiiv koolitus ja sihtrühma informeerimine. Olukorras, kus korrastamist vajab ka eraekspertide nimekirja kandmise eelduste ja nimekirjast kustutamise tingimuste regulatsioon, on kaasnevalt nimetuse muutmine mõistetav. 7. VTK pinnalt ei oska hinnata väljatöötamiskavatsuses nimetatud väheolulise mõjuga (lk 22) vajadust kohtueksperdi nimetuse selgemaks regulatsiooniks ja üheseks seostamiseks EKEI-ga (lk 21). Kehtiva KES § 5 järgi ongi kohtuekspert riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle tööülesanne on teha ekspertiise. VTK-st (lk 2) võib välja lugeda, et probleemiks peetakse seda,  Lisa 1 et KrMS erinevalt TsMS-st ja KES-st ei kasuta kohtueksperdi mõistet. Kehtiv KrMS § 95 lg 2 nimetab alates 01.08.2012 kehtivas redaktsioonis tõepoolest üksnes riiklikku ekspertiisiasutust, mida peab ekspertiisi määramisel eelistama (enne sisaldas sama säte expressis verbis ka kohtueksperti). Kuna KES järgi teevad riiklikus ekspertiisiasutuses tööülesande raames ekspertiise just kohtueksperdid, ei tohiks menetlusseaduse erinevate sõnastustega iseenesest kaasneda sisulisi probleeme. 8. VTK-s kajastatust lähtudes on raske aru saada, mis ulatuses kavatsetakse muuta ja ühtlustada ekspertide õiguseid ja kohustusi erinevates menetlustes (või menetlusseadustikes). Seega saab anda arvamuse ja teha täpsemad ettepanekud alles eelnõu pinnalt, kuid suund regulatsiooni ühtlustamisele erinevates kohtumenetluse seadustikes on toetamisväärne. 9. VTK-s (lk 2) on väljendatud ka mõtet, et „[T]tuleks kaaluda, kas eksperdi õigused ja kohustused on otstarbekas sätestada menetlusseadustikes või hoopis kohtuekspertiisiseaduses“. Kuigi üldjuhul tuleks (on kohane) näha menetlusõiguslikud sätted ette menetlusseaduses (PS § 104 lg 2 p 14 järgi Riigikogu häälteenamuse nõue), oli VTK arutamisel toetajaid ka seisukohal, et eelnõu ettevalmistamisel võiks läbi mõelda KES-i (mida võiks nimetada ka ekspertiisiseaduseks) reguleerimisala laiemalt, kaaludes kõigi eksperdilt lähtuvate tõenditega seonduva reguleerimist ekspertiisiseaduses. See võimaldaks ekspertide õigusi ja kohustusi, aga ka ekspertiisi tegemise menetluslikku poolt ühtlasemalt reguleerida. Kui sellest variandist loobuda, siis tuleks selguse huvides kõik menetlusõiguslik KES-st välja jätta, vältimaks võimalikke vastuolusid kohtumenetluse seadustikes sätestatuga. Näiteks on arusaamatu, et KES § 1 kohaselt on KES reguleerimisalaks ka „eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alused kriminaalmenetluses, tsiviil- ja haldusmenetluses ning väärteomenetluses“. Samuti lahkneb TsMS § 293 lg 1 ls 2 KES § 4 lg-st 1 (mitteõiguslike eriteadmiste rakendamise nõue). 10. VTK-s on juhitud tähelepanu ka ekspertiisialaste mõistete paljususele ja lahknevusele seaduste vahel. Nõustuda saab sellega, et iseseisvat väärtust ei ole KES §-s 2 toodud kohtuekspertiisi mõistel. Tõele vastab ka konstateering, et KrMS ja TsMS kasutavad tõendi tähenduses erinevaid, vastavalt ekspertiisiakti ja eksperdiarvamuse mõisteid. Siinkohal on oluline meenutada, et viimati nimetatud erinevuse tingis KrMS § 63 lg 1 muudatus, mis jõustus 01.09.2011, sest enne muudatust loeti ka kriminaalmenetluses tõendiks eksperdiarvamust, mitte ekspertiisiakti tervikuna (vt ka eespool viidatud eriarvamus asjas nr 3-1-1-82-16). Toetada saab eesmärki, et kohtuekspertiisialane terminoloogia peaks olema võimalikult suures ulatuses (v.a põhjendatud erinevused) menetluste lõikes ühtne ja et arusaadav peaks olema ekspertiisiasutuse tehtavate erinevate tegevuste väljund. Iseküsimus on see, kas probleem on kehtiva seaduse regulatsioonis või saab vahetegu ekspertiisi ja uuringu vahel „tellijatele“ paremini selgitada, sh menetlejatele koolituse kaudu. Seoses mõistete uuring ja ekspertiis kasutamise korrastamisega soovitame vaadata ka Riigikohtu õigusteabe osakonnas 2017. a valminud analüüsi „Narkojoobe tõendamine KarS § 424 mõttes“. Muud dokumendid, mida EKEI-s koostatakse ja mis pole ekspertiisid ega uuringud, peaks liigitama EKEI asjaajamiskorrast lähtudes ja keeruline on mõista, miks sellekohane regulatsioon peaks sisalduma KES-s. 11. Ekspertiisiakti (eksperdiarvamuse) sisu nõuetega seonduvat käsitles JM poolt varem arvamuse andmiseks saadetud KrMS (revisjoni) eelnõu väljatöötamiskavatsus (millele viitab  Lisa 1 ka käesolev VTK lk 3). Kordame siinkohal sellele väljatöötamiskavatsusele antud arvamuses väljendatut (Riigikohtu 09.03.2017 kiri nr 6-6-/17-9): „Dubleerimine tõendite kogumise vormistamisel Seoses kirjalike ütlustega jagame VTK algataja seisukohta (VTK lk 23), et need ei peaks olema KrMS § 291 lg 3 alusel üldmenetluses vahetuks tõendiks. Kirjalikku ülekuulamist ei ole võimalik täiel määral võrdsustada vahetu ja protokollitud ülekuulamisega. Praktikas võib esineda vajadus ja võimalus tuvastada tõendamiseseme asjaolusid mitteõiguslike eriteadmistega isiku ülekuulamise teel, mille käigus ülekuulatav teeb mitteõiguslikke järeldusi ilma, et ta oleks eelnevalt koostanud ekspertiisiakti. Juhuks, kui järelduste tegemiseks on vajalik eelnevalt tutvuda kriminaalasja materjalidega, tuleb läbi mõelda selleks vajalik menetluskord. Kas VTKS-s on teadlikult kasutatud terminit „ekspertarvamus“ ja mitte seni kasutusel olevat mõistet „eksperdiarvamus“? Asjatundja (KrMS § 1091) institutsiooni kaotamise või pädevuste laiendamise vahel valiku tegemiseks oleks vajalik ülevaade senisest kohtupraktikast. Riigikohtus on asjatundjaga seonduvat käsitletud vaid E. Kergandbergi konkureerivas arvamuses kriminaalkolleegiumi 07.11.2016 otsuse nr 3-1-1-82-16 juurde. Ekspertiisaktis (KrMS § 107) eksperdiarvamuse põhjenduse esitamisest loobumine vähendab selle kujunemise jälgitavust ja kontrollitavust. Kuigi seda tasakaalustab võimalus eksperti ristküsitleda (KrMS § 292 lg 2), kaasneb eksperdi menetluses osalemise täiendav ajakulu, samuti võib olla raskendatud kaitseõiguse teostamine, kuna eksperdiarvamuse kontrollimiseks peab kaitsja olema suuteline tegema vajaliku eeltöö enne kohtuistungit või reageerima operatiivselt ülekuulamisel väljaöeldule. Ekspertiisid on oma olemuselt ja mahult erinevad ning leida tuleb mõistlik tasakaal ekspertiisiakti koostamisele kuuluva ajakulu kärpimise ja teiselt poolt ekspertiisiakti kontrollimisega kaasnevate raskuste vahel. Kindlasti peab muudatuse kasuks otsustamise korral säilima võimalus vajadusel küsida eksperdilt kirjalikku eksperdiarvamuse põhjendust (ekspertiisimääruses või nn lähteülesandes).“ 12. Seega, kuigi peame võimalikuks paindlikkust ekspertiisiakti vormistamisel, tuleks eelnõu väljatöötamisel täpsemalt läbi mõelda, millistel juhtudel on otstarbekas hälbida senises praktikas ekspertiisiaktile esitatavatest nõuetest. Esmalt tuleb vastata küsimusele, mida menetlejad ja menetlusosalised erialaasjatundjalt saada tahavad, ja seejärel hinnata vajadust erineva regulatsiooni ja sõnastuse järele. Nõustume, et ekspertide töövormid võivad olla erinevad ja eksperdi eriteadmisi võidakse kohtumenetlusse tuua: - Vastava valdkonna üldtuntud teadmiste (nn kogemuslausete) refereerimise teel. Siia alla kuulub ka prognooside (nt vigastatu paranemise aeg) esitamine eksperdi poolt. Näiteks: "Vastsündinu makku ja soolestikku jõuab õhk umbes 6 tundi pärast sündi." - Eriteadmistele tuginevate (uute) asjaolude tuvastamise teel. Näiteks "Tapetud vastsündinu X maos ja soolestikus ei ole õhku ." - Eriteadmistele tuginevalt tuvastatud asjaolude hindamise põhjal tehtud ja tõendamisel kasutatavate järeldustena. Näiteks: "Järelikult on X tapetud esimese 6 sünnijärgse tunni jooksul". 13. On mõistetav, et tulenevalt eksperdi erinevatest töövormidest (ja ka ekspertiisi liikidest) võib eksperdi töö vormistuslik osa olla erinev. Kui aga on nõutav järelduslik teadmine, siis tõendi hindamise ja kontrollimise huvides tuleb eeldada praegu ekspertiisiaktile esitatavatele nõuetele sarnasel tasemel põhjendusi. Ja samas, kui nt DNA-ekspertiisi tegemisel on kasutatav  Lisa 1 mingi standardmeetod, siis ei pea seda iga üksiku ekspertiisi puhul uuesti pikalt lahti kirjutama. Seejuures tuleks läbi mõelda, millised garantiid on sel juhul tagatud teisele kohtumenetluse poolele (nt kriminaalmenetluses kaitsjale). 14. Puutuvalt eksperdi pädevusse võib tõdeda, et eksperdiks võiks põhimõtteliselt nimetada kohtumenetluse kontekstis mistahes mitteõiguslike eriteadmistega isikut, kes on suuteline edastama kohtumenetlusse faktiliste asjaolude tuvastamiseks kasutatavat teavet. Seejuures on küsitav vajadus KrMS §-s 1091 sätestatud asjatundja institutsiooni järele, vaid võimalik on rääkida eksperdi erinevatest pädevustest sõltuvalt kohtumenetluse konkreetsest vajadusest. Samuti puudub vajadus üldmõiste tasandil rõhutada, et ekspert edastab kohtumenetluses vaid teaduslikke teadmisi ja eksperdiks võib lisaks (tipp)teadlasele olla ka nt mingi usulahu reeglistikku tundev inimene. 15. Eksperdi kohtusse kutsumisega seoses peab kriminaalmenetluses silmas pidama seda, et KrMS § 63 lg 1 järgi on tõend ka eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel. Kuna ekspertiisimääruse alusel ekspertiisi teinud ekspert n-ö vastutab oma tegevuse, sh eksperdiarvamuse (uuringute pinnalt tehtud järelduse) eest personaalselt ja küsitlemine kohtus võib puudutada lisaks uuringute meetoditele ka tehtud järeldusi, ei ole täies mahus mõeldav VTK-s väljapakutud võimalus, et kohtusse tuleb selgitusi andma keegi teine valdkonna uurimismeetoditega kursisolev kohtuekspert. Eelnõu väljatöötamisel tuleks läbi mõelda, et kui KrMS revisjoni kontekstis otsustatakse asjatundja (KrMS § 1091) institutsioon säilitada, siis kas vajalike üldiste selgituste andmiseks piisaks nt EKEI peaeksperdi või osakonnajuhataja kaasamisest kohtuistungile asjatundjana. 16. VTK käsitleb ka eksperdi kaasamist sündmuskoha vaatlusele. Välja on toodud, et kui sündmuskoha vaatlusesse võib kaasata asjatundjat (KrMS § 83 lg 3), aga mitte eksperti, siis KrMS § 85 lg 3, § 88 lg 2 ja § 100 lg 4 nimetavad otsesõnu kohtuarsti (kohtueksperti). Kuivõrd ekspert on menetlusseaduse tähenduses ekspertiisi tegev isik, on loogiline, et kaasamine menetlustoimingutesse eelviidatud sätete mõttes ei hõlma ega peagi hõlmama eksperti (asjas ei pruugitagi ekspertiisi määrata või pole seda tehtud sündmuskoha vaatluse hetkeks), oluline on erialateadmistega inimese kaasamine. Kui menetlustoimingule järgneb ekspertiis, siis KrMS § 96 lg 3 kohaselt ei ole isiku varasem osalemine asjatundjana taandumise aluseks. Kui ekspert on menetlusse juba kaasatud, siis on eksperdil õigus osaleda menetlustoimingus uurimisasutuse või prokuratuuri kutsel ja kohtu kutsel kohtulikul uurimisel KrMS § 98 lg 1 p 2 alusel. VTK-s (lk 3) mainitakse ka vajadust kaaluda, kas eksperdi (ilmselt siis kohtueksperdi) kaasamine (sündmuskoha) vaatlusesse vajab täiendavat reguleerimist. Täpsema selgituse puudumisel, mida kaasamise (eelduslikult siis praegu puuduva) korra all silmas peetakse, on raske hinnata sellise muudatuse vajalikkust. 17. Raske haiguse definitsioon ja tervisetõend – Riigikohus toetab menetlustoimingult puudumise aluseks oleva haigestumise regulatsiooni ühtlustamist. Kuna tegu on praktilise probleemiga, mis otseselt ei seondu KES-i muutmisega, võiks kaaluda muudatuse lisamist mõnda varem väljatöötatavasse eelnõusse ja võimalikult varast jõustamist. Nõustuda võib VTK-s väljatooduga, et mõistlik on võimaldada kutsetööd tegevatele menetlusosalistele tõendada haiguse tõttu kohtuistungilt puudumist töövõimetuslehega.  Justiitsministeerium Teie 05.02.2018 nr 8-1/1048 [email protected] Meie 09.03.2018 nr 6-6/18-5 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Käesolevaga edastame arvamuse nimetatud eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kätlin Piho Riigikohtu õigusteabe osakonna analüütik õigusteabe osakonna juhataja ülesannetes Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/18-0103 - "Kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/18-0103 - Kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 08.03.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6100fa86-92cd-4731-9119-f6cf1bd362f2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6100fa86-92cd-4731-9119-f6cf1bd362f2?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main