[EIS] Eelnõu JUM/18-0052 - "Karistusseadustiku muutmise seadus" kooskõlastamine

Lisa 1 Riigikohtu arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (561 SE) kohta Üldiselt eelnõu ja selle seletuskirja kohta. Eelnõuga kavandatavaid seadusemuudatusi on põhjendatud liigagi napilt ja esitatud põhjendused on küllaltki ebamäärased, arvestades, millised muudatused välja on pakutud. Samuti ei ole eelnõu terviklik ja jätab kahe silma vahele karistusseadustiku eriosa süstemaatika. Kuigi eelnõu eesmärk („suurendada alaealiste kaitset seksuaalse kuritarvitamise eest“, vt seletuskirja lk 1) on igati kohane, ei pruugi kavandatavad muudatused selle eesmärgi saavutamisele just kuigipalju kaasa aidata. (A) Eelnõu p 1 kohaselt muudetakse KarS § 145 lõiget 1 ja sõnastatakse see ümber järgmiselt: „(1) Täisealise isiku poolt noorema kui neljateistaastase isikuga või vähemalt kahekümne ühe aastase isiku poolt noorema kui kuueteistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.” Miks tuleb KarS § 145 lg 1 objektidega hõlmata ka nooremad kui 16-aastased alaealised, on eelnõu seletuskirjas üldsõnaliselt põhjendatud sellega, et suurendada nende alaealiste kaitset seksuaalkuritegude eest. Järgnevalt leiavad eelnõu koostajad: „Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on aktsepteeritav näiteks neljakümneaastase mehe või naise suguühe viieteistaastase lapsega, kui see toimub mõlema poole nõusolekul. Paraku ei saa pidada seda mõistlikuks, arvestades laste täieliku vastutusvõime puudumist ja suuremat haavatavust“ (lk 2). Tsiteerituga ka põhjendused vanuse ülempiiri tõstmiseks seniselt kuni 14. eluaastalt kuni 16. eluaastale piirduvad. Olgugi et vanuse ülempiiri tõstmine võib olla kaalumisväärne, on eelnõu põhjendused ebapiisavad ja jätavad õieti küsitavaks, kas ja miks on kehtivat õigust vaja möödapääsmatult muuta. Kas näiteks 15-aastase seksuaalse enesemääramisõiguse kriminaalkaitse sel määral on ikka vajalik? (Olgu ka märgitud, et perekonnaseaduse § 1 lg 3 kohaselt võib kohus laiendada vähemalt 15-aastase alaealise teovõimet ja anda talle õiguse sõlmida juba abielu.) Kui ka 15-aastane alaealine on nõus täisealisega näiteks suguühtesse astuma, kuid teda kasutatakse seejuures ära (nt kuritarvitatakse saavutatud mõjuvõimu või usaldust), võib see olla karistatav kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt KarS § 1432 („Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades“) järgi.1 Edasi leitakse seletuskirjas, et „[l]ähtuvalt mitmetest piirangutest, mis kehtestavad miinimumvanuse nõudeks kakskümmend üks eluaastat, on mõistlik ka antud küsimuses sätestada miinimumvanuseks kakskümmend üks, olemaks suguühtes noorema kui kuueteistaastase lapsega“ (lk 2). Muid seisukohti selle seadusemuudatuse põhjendamiseks eelnõu seletuskirjas toodud ei ole. Lisaks sellele, et muudatuse vajalikkust on mõtestatud vägagi napisõnaliselt, on esitatut ka raske seostada kriminaalpoliitilise tarvidusega sätestada KarS § 145 lg-s 1 teo toimepanija eriliseks isikutunnuseks vanuse alampiir 21. Ja veelgi, kui kavandatava KarS § 145 lg 1 eesmärk on kaitsta kuni 15-aastaste alaealiste normaalset sugulist 1 § 1432. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades (1) Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse kahe- kuni kaheksa-aastase vangistusega.  Lisa 1 arengut – ehk siis, ka 14- ja 15-aastasel alaealisel peaks olema seksuaalne enesemääramisõigus oluliselt piiratum võrreldes praegusega –, siis kas on põhjendatud lugeda karistamisväärseks 21-aastase suguühe 15-aastasega, aga mitte näiteks 20-aastase suguühe 14-aastasega? Samal ajal jääb eelnõu kohaselt KarS § 145 lg 1 järgi karistatavaks näiteks 18-aastase isiku suguühe 13-aastasega. (B) Eelnõu p-de 2–7 kohaselt tõstetakse KarS § 178 lg-te 1 ja 11, § 1781 lg-te 1 ja 11 ning § 179 lg-te 1 ja 11 sanktsioonimäärasid kas kümne- või viieteistaastase vangistuseni. Eelnõus väljapakutud karistusmäärad on vaat et drakoonilised ja toetust ei vääri. Neid seadusemuudatusi on eelnõu seletuskirjas põhjendatud peaasjalikult sellega, et senised maksimaalsed karistusmäärad ei ole proportsionaalsed, arvestades kõne all olevates karistusnormides sätestatud kuritegude raskust (vt nt seletuskirja lk 2). Riigikohus on varemgi juhtinud tähelepanu sellele, et erinevates riikides erineval ajal tehtud uuringutes on üsna üheselt jõutud järeldusteni, mis on õiguskirjanduses kokku võetud nii: "Täna valitseb üksmeel selles, et vaid osa kuritegevusele kalduvatest inimestest mõtleb enne teo toime panemist järgi sel määral, mis muudab nad "hirmutatavaks", ja sellelgi juhul ei mõju hirmutavana mitte karistuse raskus, vaid tõenäosus vahele jääda. Sotsiaalpoliitiliselt saab sellest teha järelduse, et üldpreventiivset edu pole oodata mitte karistuste karmistamisest, nagu avalikkuses ikka ja jälle nõutakse, vaid pigem kriminaalmenetluse tõhustamisest (nt politsei tugevdamisest ja paremast koolitusest)." (Roxin. Strafrecht. Allgemeiner Teil. Band I. 3. Auflage, § 3/25). Ebaõigussisult ei ole KarS §-des 178, 1781 ja 179 sisalduvad kuriteokoosseisud võrreldavad nii mõnegi teise kuriteokoosseisuga, mille maksimaalne karistusmäär on karistusseadustikus sama või lähedane, nagu eelnõuga kavandatakse sätestada nimetatud karistusnormide puhul. Sanktsiooni maksimummäär kümneaastane vangistus on ettenähtud näiteks piraatlusel (KarS § 110 lg 1), inimkaubandusel alaealise ärakasutamise eesmärgil (KarS § 175 lg 1), narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikul käitlemisel (KarS § 184 lg 1) ja röövimisel (KarS § 200 lg 1). Sanktsiooni maksimummäär viieteistaastane vangistus on sätestatud näiteks tapmisel (KarS § 113 lg 1) ning inimkaubanduse ja vägistamise puhul kvalifitseerivatel tunnustel (KarS § 133 lg 2 ja § 145 lg 2). Nagu märgitud, ei saa neid kuritegusid raskusastmelt võrdsustada KarS §-des 178, 1781 ja 179 sätestatuga. Samuti ei ole eelnõu terviklik ja tekitab karistusseadustiku eriossa järjepidevusetust. Kavandades KarS §-de 178, 1781 ja 179 sanktsioonivahemike märgatavat tõstmist, on samal ajal jäetud eelnõus tähelepanuta muude alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude karistusmäärad. Nimetamist väärivad näiteks alaealiselt seksi ostmine KarS § 1451 või ka suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega KarS § 145 järgi. KarS § 145 lg 1 näeb ette kuni viieaastase ja lõige 2 kuni kaheksa-aastase vangistuse ning KarS § 1451 lg 1 sätestab kuni kolmeaastase ja lõige 2 kuni viieaastase vangistuse. Neid võib pidada olemuslikult raskematekski kuritegudeks, kui KarS §-des 178, 1781 ja 179 sätestatud kuritegusid, kuid ometi jääksid KarS §-de 145 ja 1451 maksimaalsed karistusmäärad eelnõus väljapakutud muudatuste korral võrreldes KarS §-dega 178, 1781 ja 179 oluliselt väiksemaks. Millega seda põhjendada? (C) Eelnõu p-des 2, 4 ja 6 on KarS §-de 178, 1781 ja 179 objektidega hõlmatud kuni nooremad kui 16-aastased isikud. Vt ka alapunkt (A). Nimetatud muudatust argumenteerib eelnõu koostaja üksnes tõigaga, et „[a]rvestades alaealiste vastaste seksuaalkuritegude stabiilselt suurt osakaalu kõikidest seksuaalkuritegudest, on mõistlik tõsta vanuse alampiiri kuueteistaastale“ (vt seletuskirja lk 2).  Lisa 1 Seadusemuudatuse sisu arvestades on kaheldav, kuivõrd kaalukaks saab seda statistikat muudatuse tegemiseks pidada. Kuritegevuse statistika näitab tõepoolest, et alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude osakaal kõikidest seksuaalkuritegudest on meil suur (2016. a 89%), kuid kas ja kuidas aitab selle vastu võidelda KarS §-de 178, 1781 ja 179 objektide (alaealiste) ringi laiendamine, jääb eelnõu põhjal ebaselgeks.2 2 Vt nt „Kuritegevus Eestis 2016“, lk 48. Kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuritegevus-eestis- 2016-0 (12.01.2018).  Justiitsministeerium Teie 10.01.2018 nr 9-2/291-1 [email protected] Meie 17.01.2018 nr 6-6/18-1 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (561 SE) kohta. Käesolevaga edastame arvamuse nimetatud eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kask Riigikohtu koolitusosakonna juhataja õigusteabe osakonna juhataja ülesannetes Lisa 1: Riigikohtu arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (561 SE) kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/18-0052 - "Karistusseadustiku muutmise seadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/18-0052 - Karistusseadustiku muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Siseministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 19.02.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc660be6-63e0-436e-991f-a71a9fc9aa35 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc660be6-63e0-436e-991f-a71a9fc9aa35?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main