Arvamuse andmine kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta

Justiitsministeerium Teie 14.12.2017 nr 8-1/8794 [email protected] Meie 19.01.2018 nr 6-6/17-57 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Käesolevaga edastame arvamuse nimetatud eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kask Riigikohtu koolitusosakonna juhataja õigusteabe osakonna juhataja ülesannetes Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus kohtute seaduse muutmise VTK-le 1. Riigikohus põhimõtteliselt toetab asenduskohtuniku instituudi loomist kui ühte lahendust, mis võimaldaks leevendada kohtute töökoormuse suurenemisest tingitud probleeme, arvestades, et seaduseelnõu VTK-st nähtuvalt ei näita viimaste aastate menetlusstatistika kohtute koormuse vähenemise tendentsi. Riigikohus toetab asenduskohtuniku instituudi loomist, kuid seda juhul kui eelnõuga sätestatakse asenduskohtunikule kohtunikuga samad nõuded (kohtunikueksami sooritamine, julgeolekukontrolli läbimine ja kutsesobivuse hindamine kohtunikueksamikomisjonis või Riigikohtu üldkogu poolt) ning mõeldakse põhjalikult läbi asenduskohtunikuks määramise tingimused ja kord. Praegusel hetkel nähtuvad VTK-st mitmed probleemid, mis asenduskohtuniku instituudi loomisega kaasnevad. Riigikohus pakub asenduskohtuniku instituudile alternatiivina kaalumiseks välja lahenduse, kus juba olemasolevaid kohtunikke liigutatakse kohtusüsteemi sees vastavalt kohtute vajadustele. Näiteks olukorras, kus tõusnud on Viru Maakohtu koormus saab sinna ajutiselt lähetada kohtuniku mõnest teisest kohtust, kus koormus on väiksem. Eeltoodud lahenduse eeltingimuseks on, et sarnaselt VTK-s väljapakutule kompenseeritakse ajutiselt asendama nõustuvale kohtunikule ajutise ümberpaiknemisega seotud ebamugavused (kohtunikule makstakse asendamise perioodil lisatasu). Lihtsustamaks kohtunike kohtute vahelist liikumist vajab muutmist kohtute seaduse tänane regulatsioon. 1.1. Seoses asenduskohtuniku määramisega kohtusse ei poolda Riigikohus VTK-s lk-l 19 alamärkuses 26 märgitud KS § 55 lg-t 3² osas, mis seab asenduskohtuniku määramise otsesse sõltuvusse valdkonna eest vastutava ministri põhjendatud ettepanekust, sest see seab asendkohtuniku määramise liigselt sõltuvusse täitevvõimust. Kaaluda võiks, et Riigikohtu üldkogu määrab asenduskohtuniku ajutiselt asendust vajava kohtu teenistusse kas omal algatusel või KHN-i põhjendatud ettepaneku alusel (sarnaselt praegu kehtiva KS § 55 lg 3 esimese lausega). Eelduslikult võiks eelistada määramist KHN-i põhjendatud arvamuse alusel, kuivõrd Riigikohtu üldkogul ei ole terviklikku ülevaadet kohtute koormusest, kuid kohtute haldamise nõukojas on nimetatud küsimus pidevalt fookuses. Riigikohtu üldkogule asenduskohtuniku teenistuskoha määramise pädevuse andmise kasuks räägib eelkõige selle lahenduse paindlikkus (asenduskohtunikku saab lähetada vajaduse järgi mistahes kohtusse). Ühtlasi tagab regulatsioon, et asenduskohtunik on institutsiooniliselt seotud selle kohtuga, kus asendamine toimub, selguse – asenduskohtunik allub asukohakohtu reeglitele, kuulub asukohakohtu üldkogusse jm. 1.2. Riigikohus peab oluliseks, et ringkonnakohtusse asenduskohtunikuks nimetatud isik peab vastama KS § 51 lg 1 nõuetele, kui ta osaleb ringkonnakohtus sisuliste lahendite tegemisel. Võimaldamaks asenduskohtunikul mõista õigust nii esimese kui ka teise astme kohtus peaksid asenduskohtunikud vastama ringkonnakohtunikule kehtestatud nõuetele. 1.3. VTK-s ei ole piisavat tähelepanu pööratud asjaolule, et erinevalt noorkohtunikust, ei laiendata noorele asenduskohtunikele noorkohtunikule rakendatavaid piiranguid, juhendamist ning koolitusnõudeid ning töökoormuse vähendamist jt. Peame vajalikuks, et noorkohtunikele seatavad tingimused laieneksid vähemalt teatud ajal ka asenduskohtunikele. 1.4. VTK-st ei selgu ka, kui palju asenduskohtunike kohti on planeeritud. Arvu määramise pädevus on planeeritud anda KHN-le ja sõltub valdkonna eest vastutava ministri ettepanekust.  Lisa 1 Asenduskohtuniku süsteemi kehtestamisel peab olema vähemalt orienteeruvgi arv teada, sest sellest sõltub riigieelarve kulude maht ja mõju suurus. Eelnõu tegemisel tuleb seetõttu asenduskohtunike orienteeruv arv siiski kindlaks teha. 1.5. VTK kohaselt peab asenduskohtunik olema valmis lahendama kohtuasju teatud ajavahemikul ühes Eesti paigas, siis teises, olles n-ö liikuv. VTK kohaselt peaks asenduskohtunik olema valmis lahendama ka eri valdkonna kohtuasju (VTK lk 19). Eeltoodu kompensatsiooniks peaks ta saama lisatasu (lk 23). Olukorras, kus asenduskohtunik saab liikuda ka n-ö püsivale kohtuniku kohale, võib praktikas tekkida probleeme, et asenduskohtuniku tööd võetakse hüppelauana, kust ära liikuda niipea, kui saab, vabanenud kohtunikukohale. Riigikohus peab stsenaariumi, kus asenduskohtuniku instituudist saab n-ö hüppelaud tõenäoliseks ja sedavõrd on oluline, et ka asenduskohtunikud oleksid kogenud ja tugevad juristid. 1.6. Peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et sarnaselt asenduskohtuniku üleviimisega ühest kohast teise, tuleb reguleerida ka asenduskohtuniku asumisel kohtuniku ametikohale temale varem määratud kohtuasjade menetlemine. Ehk teisisõnu, kas sarnaselt ühelt asenduskohtuniku kohalt teisele viimisele säilib asenduskohtunikul kohtuniku ametikohale asumisel kohustus lahendada tema menetluses olnud asjad ära. VTK-s pole seda piisavalt analüüsitud ja sellele tuleks eelnõu ettevalmistamisel tähelepanu pöörata (vt VTK, lk 18). 1.7. Riigikohtu hinnangul ei ole asenduskohtuniku instituut ja kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise regulatsioon (VTK lk-d 19, 24) omavahel VTK märgitud määras seotud ehk asenduskohtuniku instituudi loomine ei eelda KS § 99¹ lg-te 2-5 kehtetuks tunnistamist. Siinkohal tuleb lisaks märkida, et kui asenduskohtuniku institutsioon puudutab eelkõige esimese ja teise astme kohtuid (Riigikohtusse asenduskohtunikke ei tule), siis teenistusvanuse ülemmäära tõstmise regulatsioon laieneb kõigi kohtuastmete kohtunikele. Praktikas on esinenud ka vajadus riigikohtuniku teenistusvanuse tõstmiseks. Teenistusvanuse ülemmäära tõstmise regulatsiooni kaotamine, mida on seni rakendatud harvadel ja kaalutletud juhtudel, võib ennatlikult kaotada kohtusüsteemi jaoks vajaliku paindlikkuse (näiteks olukorras, kus asenduskohtuniku instituut ei käivitu loodetud kujul). 1.8. Juhime tähelepanu, et asenduskohtunike valikul ja nendega seotud otsuste tegemisel on sihtrühmaks Riigikohtu üldkogu ja KHN kõrval (VTK lk 26) ka kohtunikueksamikomisjon, kes viib läbi kohtunikuametisse kandideerijate vastavuse kontrolli ja valikut ettevalmistavaid protseduure ning nii üldkogu kui ka kohtunikueksamikomisjoni teenindav Riigikohus. Olenemata asenduskohtunike arvust, kujuneb neist grupp riigiteenistujaid, kes asuvad ametisse/viiakse üle/lahkuvad ametist ning kelle valimiseks tuleb läbi viia konkursse ja kelle teenistuskäigu üle tuleb pidada arvestust, sh nende teenistuskäiguga seotud dokumente jne. 2. Riigikohus ei ole üksmeelel küsimuses, kas ringkonnakohtute sisemine struktuur ja juhtimise regulatsioon vajab täpsemat reguleerimist kohtute seaduses. Kui nimetatud küsimusi siiski otsustatakse kohtute seadusega reguleerida, siis ei toeta Riigikohus lähenemist, mille järgi ringkonnakohtu esimees nimetaks ringkonnakohtu kolleegiumite esimehed. Kolleegiumi esimeeste nimetamine peaks jääma ringkonnakohtu üldkogu pädevusse. 2.1. Juhtimismudel, mille kohaselt asutuse juht moodustab ainuisikuliselt oma meeskonna, ei sobi kohtutesse, eriti mitte siis, kui meeskonna all peetakse silmas kohtunikke. Kui kolleegiumi  Lisa 1 esimehe positsiooni tekkimisel ja säilimisel on määrav kohtu esimehe sõna, on raske avalikkust veenda, et kohtunikuna vaidlusi lahendades on kolleegiumi esimees kohtu esimehest sõltumatu. See, et niisugune võimuvertikaal on loodud esimese astme kohtutes, ei õigusta selle laiendamist ringkonnakohtutele. Ringkonnakohtu esimehe positsioon on maakohtu esimehe positsioonist kõrgem. Liiga suure võimu koondamine sama inimese kätte loob ohu kohtunike sõltumatusele või vähemalt jätta mulje sellisest ohust. Eeltoodu ei ole kantud umbusust ühegi varasema ega praeguse ringkonnakohtu esimehe isiku suhtes. Eeltoodu on kantud ettevaatusest, mida sedalaadi muudatuste puhul tuleks üles näidata eriti kohtunike sõltumatust ohustavate arengute taustal, mis on toimunud viimastel aastatel mõnes EL liikmesriigis. Kõiki muudatusega kaasnevaid ohtusid ei ole ka võimalik prognoosida ega hinnata, sest ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe tulevaste pädevuse ja volituste piirid ei ole veel teada. Ettepanek süvendab hierarhilist juhtimist kohtusüsteemis, kuigi püüelda tuleks omavalitsusliku alge ja kohtunikkonna autonoomia suurendamise poole. Ka kohtusüsteemis on teatud hierarhia vajalik, kuid mõõdukas ulatuses ja seda peavad tasakaalustama omavalitsusorganid. 2.2. Eelnev ei tähenda, et kohtu struktuuriüksus, sh kolleegium peab saama ise valida endale juhti. Optimaalse tasakaalu tagaks kolleegiumi esimeeste valimine ringkonnakohtu üldkogu poolt, sarnaselt Riigikohtus kehtiva korraga. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ametikoht on oma ülesannete mahult ja laadilt enam sarnane Riigikohtu kolleegiumi esimehe ametikohale kui esimese astme kohtu kohtumaja juhile, mistõttu tuleks eelnõu ettevalmistamisel kaaluda kohtute seaduse § 28 lg-le 4 analoogse sätte rakendamist ringkonnakohtus. 2.3. Riigikohtu hinnangul otsene vajadus ringkonnakohtu esimehe ja kolleegiumi esimeeste ametiaja ühtlustamiseks puudub. Sarnaselt Riigikohtuga (vt ja vrd KS § 27 lg 1 ja § 28 lg 4 – Riigikohtu esimehe ametiaeg 9 aastat, kolleegiumite esimeeste ametiaeg 5 aastat) võib nende ametiaeg erineda, et tagada kolleegiumite juhtimise stabiilsus. Olulist vajadust ametiaja ühtlustamiseks VTK põhjendused ei kinnita. Palume kaaluda ametiaegade puhul lähtuda Riigikohtuga sarnasest regulatsioonist (säilitades praegu kehtiva esimehe ametiaja 7 aastat ja kehtestades kolleegiumite esimeeste ametiajaks nt 4 aastat). Küll aga tuleks ühtlustada kahe ringkonnakohtu kolleegiumite esimeeste ametiaja pikkus. Erinevate ametiaegade säilitamiseks ei esine kaalukaid argumente, sest töö iseloom on mõlema kohtu kolleegiumi esimeestel sama. 2.4. Riigikohus ei poolda ringkonnakohtu aseesimehe institutsiooni loomist (VTK lk 25). Ringkonnakohus ei ole nii suur organisatsioon, et vajaks veel ühte kohtujuhi tasandit. 3. Riigikohus toetab ja peab vajalikuks lisatasu maksmise võimaldamist kohtunikule kohtu tavapärasest tööajast välisel ajal töötamise eest, mis seondub üldjuhul kiirete menetlustoimingute tegemisega tavapärasest erineval tööajal või nende tegemiseks valmis olemisega (valveaeg) maa- ja halduskohtutes. Küll aga juhib Riigikohus tähelepanu, et VTK-s puudub täpsem analüüs, milliseid (nt KS § 6 lg 3) ülesandeid ja kuidas tasustama kavatsetakse hakata. VTK viitab (lk 3) üksnes üldsõnaliselt „väikesele osale kiirmenetlustest“, mis viidi läbi töövälisel ajal. Toome välja, et näiteks halduskohtutes puudutavad kiired menetlustoimingud eelkõige haldustoiminguks loa andmist (eelkõige isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsustamine). Sarnaselt prokuröridega tuleb valveaeg ning kiireloomuliste menetlustoimingute tegemine puhkepäevadel ja riigipühadel tasustada, sest valveajal piiratakse oluliselt kohtuniku nn tegutsemisvabadust ning see eeldab paljudel juhtudel kiirete menetlustoimingute tegemise valmidust tavapärasest tööajast erineval ajal.  Lisa 1 4. VTK lk 6 p 3.3 kolmas lause sõnastus viitab, et eesmärgiks on suunata kogu kohtute ressursikasutuse tõhustamise läbi säästetav eelkõige kohtute infosüsteemi. Alahindamata infotehnoloogiliste lahenduste olulisust, ei peaks see siiski olema ainus ja peamine eesmärk.