Väljaminev kiri

Riigikantselei Rahukohtu 3 Meie: 15.03.2024 nr 1-6/2024-037-2 15161, Tallinn Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected], [email protected], [email protected], Arvamus hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Riigikantselei on edastanud 28. veebruaril Justiitsministeeriumile ettevalmistatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduse muutmise täiendatud seaduse eelnõu (eelnõu), mille eesmärgiks on Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (CER direktiiv). Konkurentsiameti märkused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb erinevad elutähtsate teenuste osutajate tasud kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks. Seetõttu on eelnõus valdkondlikesse eriseadustesse hinna kujundamise põhimõtteid sätetavatesse normidesse (ELTSi § 71 lõige 5, KKütS § 8 lõige 3 ja MGS § 23 lõige 3) endiselt lisatud, et hinna kujundamisel peab arvestama ka „investeeringuid jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks“. Konkurentsiamet peab endiselt täiendava regulatsiooni kehtestamist segadust tekitavaks. Kehtiva õiguse kohaselt peab teenuse hinna kujundamisel arvestama, et ettevõtjal oleks järjepidevalt tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks. Ettevõte tegevus- ja arenduskohustusega on hõlmatud ka kõik seadusest tulenevad elutähtsa teenuse osutamisega seotud investeeringud. Seadustest tulenevate kohustuste täitmiseks on Konkurentsiamet teenuse hindade kujundamisel arvesse võtnud vajalikke investeeringuid (sh ohutusnõuete täitmine, varugeneraatori soetamine), sest tulenevalt: a) ELTS § 71 lõikest 5 tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et muuhulgas oleks järjepidevalt tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine. b) MGS § 23 lõikest 3 tuleb võrguteenuste hinnad kujundada selliselt, et muuhulgas oleks tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine. c) KKütS § 8 lõikest 3 tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et muuhulgas oleks tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Eelnõus toodud sätte sõnastuse lisamine eriseadustesse on mitmeti mõistetav, võimaldades ettevõtetel investeeringutena kajastada ka selliseid investeeringuid, mis võivad olla küll seotud ettevõtte jätkusuutlikkusega tervikuna, kuid ei ole otseselt seotud reguleeritud tegevusega. Toome näite ELTS § 71 lõike 5 punkti 41 kohta, mis sätestaks, et „Võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud jätkusuutlikkuse nõuete tagamiseks“ ning „Võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks. „ Jätkusuutlikkuse nõuete alla võib mahutada selliseid investeeringuid, mis ei ole otseselt seotud hädaolukorra seadusest tulenevate nõuete täitmisega. 1 Sama järelduse saab teha ka KKütS-si ja MGS-si vastavate muudatusettepanekute kohta. Eeltoodut kinnitab ka eelnõu seletuskiri, mille kohaselt kuuluvad jätkusuutlikkuse investeeringute hulka näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Konkurentsiameti regulatsioonipraktika kohaselt on võrgu rekonstrueerimise kulud arvatud tegevus- ja arenduskohustuse täitmise investeeringuks ning lülitatud vastava teenuse hinda. Konkurentsiamet on endiselt seisukohal, et eriseadustesse tehtav investeeringute lisasäte ei ole vajalik. 2) Juhul, kui siiski peetakse vajalikuks rõhutada hädaolukorraseaduse alusel tehtavate investeeringute esiletoomist, teeb amet ettepaneku sõnastada olemasolevad investeeringuid puudutavad sätted järgnevalt: „investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, sh hädaolukorra seadusest tulenevate nõuete täitmiseks;“ 3) Eelnõu § 5 punktiga 3 muudetakse kaugkütteseaduse § 7 lõiget 31 ning sätestatakse soojusettevõtjale, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, kohustus soojuse tootmiseks tagada niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimalus, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul. Seletuskirja kohaselt puudutab uus vastav nõue 23-e soojusettevõtjat 114-st ning reservkütuse hoidmise kohustusega kaasnevad ettevõtetele lisakulud, mida kaetakse tariifist. Eelnõus puuduvad asjakohased selgitused ja analüüs, millist mõju avaldab soojuse hinnale reservkütuse tagamise kohustuse panemine soojusettevõtjale. Eelnõust ei selgu, mida on mõeldud reservkütuse kasutamise võimalusena. Kas riiklikku rohepöörde eesmärkide täitmise valguses peavad soojusettevõtjad hakkama reaalselt paigaldama lisamahuteid fossiilse kütuse ladustamiseks? Seetõttu Konkurentsiamet ei saa hetkel nõustuda vastava sättega. 4) Eelnõu kohaselt kavandatakse lisada eriseadustesse investeeringuid puudutav punkt, kuid eelnõu seletuskiri põhjendab seda läbi kulude kandmise. Regulaatori ülesanne ongi kontrollida reguleeritud valdkondades kulude põhjendatust, et pilvepiirini ei saa lubada kulusid teha. Ameti nõuet efektiivsemalt kulusid juhtida võrdluses teistega, THI muutusega või muudel argumentidel nähakse vahetevahel ettevõtja poolt piiramisena. Kõikide soovitud kulude (sh ebaefektiivsest kulude juhtimisest tulenevate) hinda lülitamine viiks olukorrani, kus regulaatori vajadus üldse puudub. Kuid kulude põhjendatuse kontrolli olemasoluga ei saa põhjendada investeeringute regulatsiooni olemuslikku ning põhjalikku muutmist. 1 Lisaks reguleeritud tegevusele, tegelevad paljud ettevõtted reguleerimata tegevusega (nt elektri tootmine, soojustehniliste seadmete paigaldamine ja hooldus, muude lisateenuste osutamine). 2 (3) Amet on seisukohal, et endiselt on eksitavad investeeringute sätete muudutatuse põhjendusena eelnõu seletuskirja väited, nagu oleks elutähtsa teenuse osutajate seas tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Praeguseni on olnud seadustes toodud sätted ja Konkurentsiameti regulatsioonipraktika piisav selleks, et teenuste hindade kaudu tagada kulud seadustes sätestatud kohustuste täitmiseks. Seega on eksitav ka eelnõu märkuste tabelis toodud seisukoht, et aastaid on elutähtsa teenuse osutajad ja erinevad erialaliidud tõstatanud probleemi, et toimepidevusega seotud kulude katmise võimalused tariifist/teenuse hinnast on eriseadustes ebaselged. Konkurentsiamet rõhutab veel kord, et ELTS-si, KKütS-si ja MGS-si kavandatavad muudatused ei ole üksnes seaduse tehniline täpsustus, nagu on sõnastatud eelnõu seletuskirjas, vaid muudavad põhimõtteliselt reguleeritud teenuste hinnakujunduse aluseid. Konkurentsiamet teeb ettepaneku eelnõust välja jätta § 3 punkt 2, § 5 punktid 3 ja 4 ning § 8 punkt 2. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Saul hinnaregulatsiooni osakonna juhataja hinnaregulatsiooni osakond Kiur Põld 667 2590 [email protected] 3 (3)