Väljaminev kiri

Väljavõte 13.03.2024 eemaldatud märge „Asutusesiseseks kasutamiseks“. K.Põld, Regulatsiooniteenistuse jurist OTSUS 28.02.2024 nr 9-3/2024-003 AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse hinna määramine 1. Haldusmenetluse alustamine 12.10.2023 registreeriti Konkurentsiametis AS Emajõe Veevärk (edaspidi EVV) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse (edaspidi ka veeteenus) hinnataotlus ja hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon (edaspidi Hinnataotlus). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 57 lg 1 kohaselt esitab vee- ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotluse koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirjaga, käesoleva seaduse § 49 lõike 4 alusel määratud reostusgruppide kirjeldusega ja hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse tegemiseks. ÜVVKS § 48 lg 1 kohaselt võib vee-ettevõtja tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi tasusid: 1) tasu võetud joogivee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise eest; 3) tasu reovee puhastamise eest; 4) tasu sademevee ärajuhtimise eest; 5) tasu sademevee puhastamise eest; 6) abonenttasu joogivee eest; 7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest. ÜVVKS § 49 lg 2 kohaselt võib ÜVVKS § 48 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu kehtestada summaarse tasuna, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas puuduvad tarbijad, kes kasutavad vaid ühte nimetatud teenust ning puudub muu vajadus eraldi puhastamistasu kehtestamiseks. ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) keskkonnanõuete täitmine; 3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023003  2 (55) toimepidevuse tagamiseks; 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja käesoleva seaduse § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. ÜVVKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi (edaspidi Küsimustik) Exceli tabeli kujul: „Veeteenuse lihtsustatud küsimustik“2. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181 ja ÜVVKS-st lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 58 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 3. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel4. Juhendis on arvestatud vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu (edaspidi ka põhivara kulum) ja põhjendatud tulukuse jagamisel müügikogusega (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnaotsuse tegemisel halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. ÜVVKS § 58 lg 5 kohaselt peab vee-ettevõtja hinnataotluse menetluse protsessis lubama Konkurentsiametil kontrollida raamatupidamist, põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta selgitusi. ÜVVKS § 58 lg 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutustelt ja selle ametiisikult lisaandmeid, kui hinnaotsuse tegemiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. Konkurentsiametil on käesolevas lõikes kirjeldatud õigus ka kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle ametiisiku suhtes. 2 Küsimustikud avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k 3 Hinnataotluse esitamise juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k 4 Juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k Juhendit rakendatakse veeteenuse hinnaotsuse tegemisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hinnaotsuse tegemisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks.  3 (55) ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja lõppemist. ÜVVKS § 58 lg 9 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks. 2. Menetlusosaline EVV (registrikood 11044696, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Sõbra tn 56, 51013) põhitegevusalaks äriregistri andmetel on kanalisatsioon ja heitveekäitlus ning lisa-tegevusaladeks veekogumine, -töötlus ja -varustus ja muu mujal liigitamata teenindus. EVV-l on üksteist omavalitsusest aktsionäri: Elva vald, Jõgeva vald, Kambja vald, Kastre vald, Luunja vald, Mustvee vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Räpina vald, Tartu vald ja Vinni vald. EVV majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. EVV on Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) liige. 3. Menetluse käik 12.10.2023 registreeriti Konkurentsiametis registreeriti Konkurentsiametis EVV Hinnataotlus koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga. ÜVVKS § 58 lg 3 tulenevalt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 58 lg 3, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast. Konkurentsiamet luges EVV 12.10.2023 registreeritud Hinnataotluse nõuetekohaseks, seega algas Hinnataotluse menetluse tähtaja kulgemine 13.10.2023. 18.10.2023 saatis Konkurentsiamet EVV-le küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike selgituste ja lisaandmete saamiseks (II grupi reovee kogus, sisseostetava teenuse hinnad, elektrienergia kogus, põhivara ja investeeringud). 30.10.2023 esitas EVV nõutud selgitused ning korrigeeritud Hinnataotluse. 31.10.2023 saatis Konkurentsiamet EVV tegevuspiirkonna kohalikele omavalitsustele järelepärimise arvamuse saamiseks EVV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8. 09.11.2023 Räpina Vallavalitsuselt, 10.11.2023 Tartu Vallavalitsuselt, 13.11.2023 Nõo Vallavalitsuselt, 14.11.2023 Elva, Kastre ja Luunja Vallavalitsustelt, 15.11.2023 Mustvee Vallavalitsuselt, 20.11.2023 Vinni Vallavalitsuselt, 21.11.2023 Peipsiääre Vallavalitsuselt ja 04.12.2023 Jõgeva Vallavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on EVV poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. 14.11.2023 palus Konkurentsiamet EVV-l esitada lõpetamata ehitiste saldo. EVV vastuskiri  4 (55) registreeriti ametis 16.11.2023. 20.11.2023 esitas Konkurentsiamet EVV-le omapoolsed seisukohad Hinnataotluse osas (II grupi reovee müügikogus, saastetasu, üldelektri kogus, elektrienergia hind, tegevuskulud, kapitalikulu ja käibekapital) seades EVV-le vastamise tähtajaks 11.12.2023. 11.12.2023 registreeriti Konkurentsiametis EVV vastuskiri ameti seisukohtadele ning korrigeeritud Hinnataotlus. 11.12.2023 palus amet EVV-l esitada võetud joogivee ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise tegelikud müügikogused viimasel 12 kuul (periood detsember 2022-november 2023). EVV esitas nõutud müügikogused 14.12.2023. 19.12.2023 esitas Konkurentsiamet EVV-le ettepanekud Hinnataotluse müügikoguste muutmiseks. Kuna 11.12.2023 esitatud korrigeeritud Hinnataotluses oli EVV muutnud investeeringute andmeid, siis 19.12.2023 saatis amet muutunud investeeringuid puudutavatele kohalikele omavalitsustele (Elva, Kambja, Kastre, Luunja, Mustvee, Tartu ja Vinni) täiendava järelepärimise arvamuse saamiseks EVV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8. 20.12.2023 Tartu Vallavalitsuselt, 08.01.2024 Elva Vallavalitsuselt, 09.01.2024 Vinni Vallavalitsuselt, 10.01.2024 Mustvee ja Kambja Vallavalitsustelt ja 23.01.2024 Luunja ja Kastre Vallavalitsustelt saabunud vastuste kohaselt on EVV poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. 27.12.2023 esitas EVV korrigeeritud Hinnataotluse ning vastused ameti 19.12.2023 kirjale. 05.01.2024 esitas Konkurentsiamet EVV-le täiendavad selgitused tegevuskulude osas ning mõningad täpsustused Hinnataotluse osas (elektrienergia leping, taastuvenergia tasumäär, saastetasumäärad). 22.01.2024 esitas EVV omapoolsed vastuväited tegevuskulude osas ning korrigeeritud Hinnataotluse. Kuna 20.01.2024 oli EVV osaliselt jätnud vastamata Konkurentsiameti küsimustele, siis esitas amet EVV-le täiendava päringu tegevuskulude osas 02.02.2024. 14.02.2024 registreeriti Konkurentsiametis EVV vastuskiri tegevuskulude osas. 21.02.2024 pikendas Konkurentsiamet menetluse tähtaega 90 päevani. 22.02.2024 toimus Konkurentsiameti ruumides ameti ja EVV esindajate vahel kohtumine, milles arutati Hinnataotluses esitatud andmeid ning 23.02.2024 esitas EVV digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud Hinnataotluse. ÜVVKS § 58 lg 9 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 19.10.- 30.10.2023, 01.11.2023-23.01.2024; 03.02.2024-14.02.2024 (kokku 103 päeva), sest puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused ning kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.  5 (55) Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“5 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07–31.12), täidetakse Küsimustiku veerg „majandusaasta 3“ jooksva aasta andmetega ning hinnataotlust menetletakse järgneva aasta andmete alusel (veerg „hinna arvutus 12 kuu andmetel“). Tulenevalt asjaolust, et VV esitas Hinnataotluse 12.10.2022 ehk 2023.a II poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna analüüsi 2024.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel. Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist6 ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee- ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust). 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et hinnaotsuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 50 lg 1 loetletut, siis võib ta taotleda uusi hindu järgneva 12 kuu andmete alusel. 23.02.2024 registreeritud Hinnataotluse andmete kohaselt kujuneb EVV veeteenuse hind alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kulumi, tulukuse ja müügikoguste alusel. Tabel 1 Veeteenuse hinna komponendid7 Rida Hinnakomponendid Ühik 2024 1 Tegevuskulud tuh € 2 812,3 2 Mittekontrollitavad kulud tuh € 189,6 3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 101,1 4 Saastetasu tuh € 66,7 5 Ostetavad veeteenused tuh € 21,8 6 Kontrollitavad kulud tuh € 2 622,7 7 Elektri kulu tuh € 616,4 8 Muud tegevuskulud tuh € 2006,3 9 Kapitalikulu tuh € 615,0 10 Tulukus tuh € 992,2 11 Lubatud müügitulu tuh € 4 419,4 12 Järelevalvetasu tuh € 8,8 13 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga tuh € 4 428,3 14 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 1 069,5 15 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus tuh m3 978,8 16 Müügikogus kokku tuh m3 2 048,3 17 Kaalutud keskmine veeteenuse tasu €/m3 2,16 5 https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine 6 https://ariregister.rik.ee/ 7 Konkurentsiametile on teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.  6 (55) Konkurentsiamet analüüsib EVV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutamise summaarseid kulusid ja tulukust, s.t kõikide taotletud tasude (tasu võetud joogivee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, põhiteenustega seotud teenused) aluseks olevaid tegevuskulusid, kapitalikulu ja tulukust ning müügikoguseid (vt Tabel 1 veerg 2024). Konkurentsiamet on seisukohal, et EVV poolt hinnaotsuse tegemiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS §-s 50 toodud nõuetele. Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad EVV poolt taotletud veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse ettevõtja poolt esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi. 4. Taotleja üldiseloomustus EVV osutab veeteenust järgmistes piirkondades ja reoveekogumisaladel: Reostuskoormus Piirkond Reoveekogumisala Registrikood (ie) Elva valla Elva linn, Käärdi alevik, Metsalaane ja Kurelaane küla ning Nõo Elva RKA0780454 9 921 valla Vissi küla Mustvee valla Ulvi küla Ulvi RKA0440113 203 Mustvee valla Avinurme alevik Avinurme RKA0440114 1167 Tartu valla Maarja-Magdaleena küla Maarja RKA0490123 230 Tartu valla Tabivere alevik Tabivere RKA0490124 1431 Jõgeva valla Kaarepere küla Kaarepere RKA0490138 735 Jõgeva valla Palamuse alevik Palamuse RKA0490139 869 Peipsiääre valla Koosa küla Koosa RKA0780421 313 Peipsiääre valla Vara küla Vara RKA0780422 406 Tartu valla Erala küla Erala RKA0780425 157 Tartu valla Kärkna küla Kärkna RKA0780426 174 Tartu valla Äksi küla Äksi RKA0780427 395 Tartu valla Lähte alevik Lähte RKA0780428 353 Elva valla Rannu alevik Rannu RKA0780434 407 Elva valla Kureküla alevik Kureküla RKA0780603 149 Elva valla Rõngu alevik Rõngu RKA0780435 480 Elva valla Rämsi küla Rämsi RKA0780436 300 Elva valla Ulila alevik Ulila RKA0780437 332 Elva valla Puhja alevik Puhja RKA0780438 1002 Kastre valla Kaagvere küla Kaagvere RKA0780439 308 Kastre valla Melliste küla Melliste RKA0780440 603 Kastre valla Kurepalu küla Kurepalu RKA0790606 475 Kastre valla Haaslava küla Haaslava RKA0790610 656 Nõo valla Nõgiaru küla Nõgiaru RKA0780441 150 Nõo valla Tõravere alevik Tõravere RKA0780442 277 Nõo valla Luke küla Luke RKA0780443 176 Luunja valla Luunja alevik Luunja RKA0780444 750 Räpina valla Mehikoorma alevik Mehikoorma RKA0780445 501 Tartu valla Laeva küla Laeva RKA0780446 554 Elva valla Annikoru külas Annikoru RKA0780447 303  7 (55) Reostuskoormus Piirkond Reoveekogumisala Registrikood (ie) Peipsiääre valla Kallaste linn Kallaste RKA0780450 1400 Kastre valla Roiu alevik Roiu RKA0780453 667 Peipsiääre valla Alatskivi alevik Alatskivi RKA0780456 390 Nõu valla Nõo alevik Nõo RKA0780570 1366 Nõo valla Meeri küla Meeri RKA0780595 80 Tartu valla Vasula küla Vasula RKA0780602 280 Mustvee valla Mustvee linn Mustvee RKA0490144 1170 Mustvee valla Lohusuu alevik Lohusuu RKA0440099 400 Mustvee valla Kasepää küla Kasepää RKA0490575 1060 Mustvee valla Kääpa küla Kääpa-Mustvee RKA0490125 241 Mustvee valla Voore küla Voore RKA0490126 1062 Elva valla Palupera küla Palupera RKA0820469 202 Elva valla Hellenurme küla Hellenurme RKA0820470 655 Kastre valla Võnnu alevik Võnnu RKA0780423 549 Elva valla Aakre küla Aakre RKA0820473 400 Jõgeva valla Luua küla Luua RKA0490137 558 Peipsiääre valla Pala küla Pala RKA0490140 604 Nõo valla Vissi küla suvilapiirkond Vissi RKA0780605 354 Vinni valla Vinni alevik Vinni-Pajusti RKA0590222 1625 Vinni valla Viru-Jaagupi Viru-Jaagupi RKA0590221 430 Vinni valla Vetiku Vetiku RKA0590218 94 Vinni valla Kakumäe Kakumäe RKA0590224 73 Vinni valla Kadila Kadila RKA0590572 110 Kambja valla Kambja Kambja RKA0780449 677 Kambja valla Vana-Kuuste Vana-Kuuste RKA0780448 184 Vinni valla Laekvere Laekvere RKA0590252 626 Vinni valla Moora Moora RKA0590249 90 Vinni valla Muuga Muuga RKA0590251 441 Vinni valla Roela Roela RKA0590219 415 Vinni valla Tudu Tudu RKA0590220 298 Vinni valla Ulvi Ulvi RKA0590242 290 Vinni valla Küti Küti RKA0590225 115 Tartu valla Kukulinna, Salu, Sojamaa, Tammistu, Vedu ja Vesneri külad ning Saadjärve ümbrus ja Kastre valla Mäksa, Poka, Päkste, Ignase ja Võõpste külad asuvad väljaspool reoveekogumisalasid. Elva valla Väike-Konguta, Teedla ja Valguta külad. Räpina valla Aravu küla. Nõo valla Etsaste, Tamsa ja Sassi külad. ÜVVKS § 50 lg 5 kohaselt kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, võib kõigile piirkondadele kehtestada ühise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid. ÜVVKS § 50 lg 5 lähtuvalt soovis EVV kehtestada kogu tegevuspiirkonnale ühise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna ettevõtja summaarsete kulude alusel. Viimati on Konkurentsiamet määranud EVV veeteenuse hinnad 16.08.2023 otsusega nr 9-3/2023- 018 (edaspidi ka 2023 Otsus). 2023 Otsus tugines põhiosas Konkurentsiameti 24.11.2020 otsusele  8 (55) nr 9-3/2020-012 (edaspidi ka 2020 Otsus), millega analüüsiti viimati ettevõtja veeteenuse müügikoguseid ja kulusid. Pärast 2020 Otsust on Konkurentsiamet lisaks kooskõlastanud EVV-le veeteenuse hindasid 10.12.2021 otsusega nr 9-3/2021-012, 13.07.2022 otsusega nr 9-3/2022-018 ja 10.10.2022 otsusega nr 9-3/2022-041. Kõigis 2020 Otsusele järgnenud otsustes muudeti hinnakomponentidest elektrienergia kulu tulenevalt elektrienergia hinna tõusust, kahandati hinnavahet ning otsuses nr 9-3/2022-018 lisati järelevalvetasu. Ülevaade kehtivatest ja taotletud veeteenuse hindadest on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2). Tabel 2 Kehtivad ja taotletavad veeteenuse hinnad Kehtiv Taotletav Muutus Ühik Rida hind hind % Elva linnas: 1 tasu võetud joogivee eest füüsilisele isikule €/m3 1,321 34,9 1,782 2 tasu võetud joogivee eest juriidilisele isikule €/m3 1,372 29,9 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 1,880 3 füüsilisele isikule 34,3 2,525 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 2,160 4 juriidilisele isikule 16,9 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 2,692 3,314 5 II hinnagrupp 23,1 Ülejäänud tegevuspiirkond: 6 tasu võetud joogivee eest €/m3 1,339 1,782 33,1 7 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 1,950 2,525 29,5 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II €/m3 2,692 3,314 8 grupp 23,1 Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamisteks põhjusteks kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ettenähtud ja teostatud investeeringute lülitamine veeteenuse hinda ning tegevuskulude suurenemine seoses piirkondade lisandumisega. ÜVVKS § 568 kohaselt võib vee-ettevõtja lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale võtta piirväärtusi ületava reostuse eest tasu, kui ohtlike ainete või muude saastenäitajate sisaldus ärajuhitavas reo- või sademevees ületab vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumis- või teenuslepinguga kehtestatud piirväärtusi. Piirväärtusi ületava reovee tasu ei määra Konkurentsiamet. ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtused ning piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu arvutamise korra (ÜVVKS § 34 lg 2 p 4). ÜVVKS § 36 lg 2 kohaselt kehtestab ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekirja ja nende sisalduse piirväärtused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Juhul, kui vee-ettevõtja ja tarbija ei ole saastenäitajate piirnormides liitumis- 8 ÜVVKS § 56 kohaselt võib lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale vee-ettevõtja võtta piirväärtusi ületava reovee eest tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei määra Konkurentsiamet, kuna nimetatud tasu näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega. ÜVVKS seletuskirja kohaselt on piirnormi ületava reostuse tasu ühekordne lepingurikkumise tasu, mille suurus ei ole sõltuvuses vee-ettevõtjale tekitatud kahjuga, vaid on pigem distsiplineeriva iseloomuga, et tagada lepingutingimuste täitmine. Piirnormi ületava reostuse tasu võtmise alused kehtestab omavalitsuse volikogu ÜVVK kasutamise eeskirjaga .  9 (55) või teenuslepingus kokku leppinud, kehtivad ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtused vastavalt ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ja ÜVVKS § 36 lg 2 sätestatule. ÜVVKS § 33 lg 2 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma reovett, mille saastenäitajad ei ületa ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ning § 36 lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusi. Nõo Vallavolikogu9 on oma 13.06.2013 määruse nr 63 lisas 1, Elva Vallavolikogu10 oma 28.01.2019 määruse nr 67 lisas, Vinni Vallavolikogu11 oma 18.04.2019 määruses nr 5, Peipsiääre Vallavolikogu12 oma 27.02.2019 määruse nr 9 lisas 1, Kastre Vallavolikogu13 oma 06.03.2018 määruses nr 25, Saare Vallavolikogu14 oma 31.05.2017 määruse nr 3 lisas 1, Avinurme Vallavolikogu15 oma 19.09.2013 määruse nr 81 lisas 1, Kasepää Vallavolikogu16 oma 29.05.2017 määruses nr 9 lisas 1 ja Jõgeva Vallavolikogu17 oma 27.08.2020 määruses nr 132 kehtestanud ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee üldreostusnäitajate piirväärtused järgmiselt: Tabel 3 Üldreostusnäitajate piirväärtused Maksimaalne Reostusnäitaja I grupp II grupp piirkontsentratsioon / LPK Hõljuvaine mg/l Kuni 240 241 - 800 Üle 800 BHT7 mg/l Kuni 600 601 - 1400 Üle 1400 Üldfosfor mg/l Kuni 5 6 - 15 Üle 15 Üldlämmastik mg/l Kuni 25 26 - 75 Üle 75 PH 6,0...9,0 6,1…9,0 Alla 6,0 ja üle 9,0 Rasvad mg/l Kuni 50 51 - 160 Üle 160 Naftasaadused mg/l Kuni 0,4 0,5 - 2 Üle 2 KHT7 mg/l Kuni 500 500 - 1000 Üle 1000 Tartu Vallavolikogu18 on oma 18.06.2008 määruses nr 9 ja Räpina Vallavolikogu19 oma 21.05.2014 määruses nr 19 kehtestanud ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee üldreostusnäitajate maksimaalsed piirväärtused (LPK) järgmiselt: 1) hõljuvaine (mg/l) 1300; 2) BHT7 (mg/l) 1400; 3) üldfosfor (mg/l) 30; 4) üldlämmastik (mg/l) 90; 5) pH alla 6 või üle 9; 6) KHT (mg/l) 2500; 7) naftasaadused (mg/l) 5. Kambja Vallavolikogu20 31.05.2007 määruses nr 28 on sätestatud, et ühiskanalisatsiooni on 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/429032014057 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/406022019025 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/407052019030 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/412032019009 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/409102018027 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/428062017010 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/410102013038 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/420072017016 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/404092020017 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/411102012099 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/430042015027 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/416072013025  10 (55) lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mille BHT7 ei ületa 500 mg/l ning kanaliseeritava reovee pH peab jääma vahemikku 6,5-8,5. Luunja Vallavolikogu21 05.04.2022 määruses nr 4-7 ei ole ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtuseid kehtestatud. Seega kehtib taotletav veeteenuse hind EVV klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa eelnevalt kajastatud reostusnäitajate piirväärtuseid (vt Tabel 3 veerg „Maksimaalne piikontsentratsioon / LPK“ ja tabelile järgnevad lõigud) või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalsete reoainete sisalduseni. Reostusnäitajate piirväärtuseid ületava reovee ärajuhtimine ja puhastamine on käsitletav muu tegevusena. Järgnevas tabelis (vt Tabel 4) on kajastatud EVV ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi ja veeteenust iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2020 - 2024. Tabel 4 Veevaldkonna üldised näitajad rida ühik 2020 2021 2022 2023 2024 Võetud joogivee teenuse 1 abonendid tk 5 017 5 355 5 730 5 881 6 744 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse 2 abonendid tk 4 325 4 663 5 038 5 189 6 052 Ühisveevärgi torustike 3 pikkus km 392,9 408,2 423,6 434,9 459,6 sh rekonstrueeritud ja 4 uued km 221,2 226,6 162,7 174,0 198,0 rekitud torustike 5 osatähtsus % 56,3 55,5 38,4 40,0 43,1 Ühiskanalisatsiooni 6 torustike pikkus km 394,0 413,4 430,9 441,4 469,9 sh rekonstrueeritud ja 7 uued km 231,3 225,0 147,0 157,5 183,8 rekitud torustike 8 osatähtsus % 58,7 54,4 34,1 35,7 39,1 9 Puurkaevude arv tk 95 97 98 99 102 10 Veepumplate arv tk 123 125 126 127 132 11 Veetöötlusjaamade arv tk 81 83 84 84 87 12 Reovee pumplate arv tk 155 160 187 192 215 13 Reovee puhastite arv tk 72 72 73 73 75 14 Objekte kokku tk 526 537 568 575 611 Eelnevast tabelist nähtub, et EVV veeteenuse üldnäitajad on pidevalt kasvanud: suurenenud on teenust tarbivate abonentide arv, kasvanud torustike pikkus ja lisandunud objekte (pumplad, veetöötlusjaamad, reovee pumplad ja puhastid). See on kooskõlas uute piirkondade lisandumisega ettevõtte tegevuspiirkonda. 2024.a-ks on EVV kasutuses 102 puurkaevu ja 132 veepumplat, 87 veetöötlusjaama, 215 reovee pumplat ja 75 reovee puhastit. Ühisveevärgi torustike pikkuseks on 459,6 km ja ühiskanalisatsiooni torustikke on 469,9 km. 21 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4041/1201/6057/7_2002_TT.pdf#  11 (55) EVV on pidevalt teinud investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemidesse. Lisaks omavahenditele on saadud toetusi Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) järgmiselt22: Rahastamise Projekti nimi Maksumus (€) Toetuse summa (€) aasta Kavastu küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide 2022 rekonstrueerimine 681 423 340 712 Luua küla ühisveevärgi ja - 2022 kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine 859 084 429 542 Mehikoorma aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja 2022 laiendamine (II etapp) 315 193 141 837 Haaslava küla puurkaevu ja veetorustiku 2023 rajamine 175 200 78 840 Jõgeva maakond, Mustvee vald, Kükita, Tiheda ja Kasepää külade vee- ja 2023 kanalisatsioonirajatised, III etapp 1 240 370 620 187 Maarja-Magdaleena küla vee- ja 2023 kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 1 464 190 732 093 Puhja asula vee- ja kanalisatsioonisüsteemide 2023 rajamine, I etapp 1 601 290 800 645 Viru-Jaagupi aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine ja 2023 rekonstrueerimine 814 500 407 250 Lisaks veeteenusele osutab EVV ka purgimisteenust. Kuna purgimisteenus ei ole veeteenus ÜVVKS-i mõttes, siis selle teenuse hinda Konkurentsiamet ei määra. Seetõttu tuleb purgimisteenuse kulud eristada ameti määratavatest veeteenuste hindade kuludest. Hinnataotluse andmetel prognoosib EVV 2024.a-ks purgimisteenuse koguseks 3,2 tuh m3 ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseks 978,8 tuh m3. Kogu puhastitele jõudva reovee müügikoguseks kujuneb seega 981,9 tuh m3 (978,8 + 3,2 = 981,9). EVV on eristanud purgimisteenusega seotud kulud võttes arvesse purgitava reovee koguse osakaalu ning elektri ja kemikaalide kulu puhul on täiendavalt arvestatud ka purgitava reovee kontsentratsiooni võrreldes ühiskanalisatsiooni kaudu puhastile jõudva reoveega. 5. Müügikogused ja veekadu 5.1. Müügikogused Müügikogusele hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügikogusega. Mida väiksem on müügikogus, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind. Kaalutlustes, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügikogused on põhjendatud, tugineb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 2, mille kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises ning vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs. Lisaks tugineb Konkurentsiamet Juhendi punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügikoguse analüüsimisel alljärgnevaid 22 Andmed KIK-i koduleheküljel www.kik.ee avaldatud „Rahastatud projektide“ andmebaasi kohaselt.  12 (55) meetodeid: 1) müügikoguse dünaamika (sh eelmiste perioodide müügikogused, majandusprognoosid, pikaajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajad); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos. 5.1.1. Võetud joogivee müügikogus EVV Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee müügikogus 1 069,5 tuh m3 EVV on prognoosinud 2024.a võetud joogivee müügikoguseks 1069,5 tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse 1 069,5 tuh m3 kohta Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 5), kus on kajastatud EVV võetud joogivee tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2020-2024. Tabel 5 Võetud joogivee tarbijate arv ja müügikogus rida ühik 2020 2021 2022 2023 2024 1 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 919,9 953,6 963,3 1 013,3 1 069,5 Võetud joogivee koguse muutus 2 võrreldes eelneva aastaga % 3,7 1,0 5,2 5,5 3 Piirkonna abonendid kokku tk 5 017 5 355 5 730 5 881 6 744 3.1. abonentide muutus tk 338 375 151 863 3.2. abonentide muutus % 6,7 7,0 2,6 14,7 Keskmine võetud joogivee 4 müügikogus abonendi kohta m3 aastas 183,4 178,1 168,1 172,3 158,6 5 Rajatud uute liitumispunktide arv tk 371 248 119 73 216 Joogivee teenuse abonente oli 2020.a-l 5017 tükki. Aastatel 2021-2022 lisandus kokku 713 uut abonenti ja abonentide koguarvuks kujunes 5730 tükki (vt Tabel 5 rida 3 ja 3.1). Uued kliendid on lisandunud seoses uute piirkondade lisandumisega (2021.a-l lisandusid Kurepalu ja Mõra külad ning 2022.a-l alustati opereerimist Järvselja ja Piira külades). 2023.a-ks liitus uusi abonente 151 tk seoses Haaslava, Kakumetsa ning Nõlva tee arenduste valmimisega ning seoses Kasepää II etapi, Piira Metsaveere ning Ojakalda projektiga ja Elva torustike rajamisega. Regulatsiooniperioodiks ehk 2024.a-ks prognoosib EVV lisanduvaid abonente 863 tk ning abonentide koguarvuks 6744 tk. 2024.a-l valmib mitmeid projekte, mille raames on välja arendatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu piirkondades, kus see varasemalt puudus: valmivad Kallaste Kiriku tänava projekt, Mehikoorma II etapp, Tammistu piiriülene projekt, Kasepää III etapp, Puhja I etapp ja Viru-Jaagupi rekonstrueerimise projekt. Lisaks on oodata 2024.a-l liitujaid uutest arendustes nagu Age tee, Meegleri ja Männiku ning Männijärve ja Vestika ning veeteenuse osutamist alustatakse Mustvee linnas ja Lohusuu alevikus. Võttes arvesse, et EVV on prognoosinud oma tegevuspiirkonnas lisanduvate klientide arvu (aastatel 2020-2024 1727 tk) kõrgemaks vaadeldaval perioodil rajatud liitumispunktide arvust (aastatel 2020-2024 1027 tk), peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodi abonentide arvu 6 744 tk. Hinnamenetluse käigus esitas EVV Konkurentsiametile tegelikud võetud joogivee müügikogused  13 (55) perioodil detsember 2022-november 2023 (menetluse hetkel viimased 12 kuud23), millest annab ülevaate tabel 5.1: Tabel 5.1 Võetud joogivee müügikogused m3 dets.22 79 904 jaan.23 80 047 veebr.23 73 604 märts.23 81 722 apr.23 80 991 mai.23 93 272 juuni.23 93 493 juuli.23 83 709 aug.23 87 363 sept.23 84 361 okt.23 83 583 nov.23 81 256 Kokku 1 003 305 3 Kokku (tuh m ) 1 003,3 Tabelist 5.1 nähtub, et perioodi detsember 2022 – november 2023 võetud joogivee müügikogus (1 003,3 tuh m3) on madalam kui 2023.a võetud joogivee müügikogus (1 013,3 tuh m3). 2024.a-ks prognoosib EVV lisanduvat müügikogust piirkondade lõikes järgnevalt (vt Tabel 5.2): Tabel 5.2 2024.a-l lisanduvad joogivee müügikogused Lisanduv asula m3/aastas Mustvee linn 33 381 Lohusuu alevik 2 577 Vissi küla 560 Mehikoorma alevik 1 956 Kallaste linn 1 679 Tammistu küla 560 Kõivuküla 560 Nõo alevik 1 846 Elva linn 615 Kasepää küla 6 379 Puhja 3 301 Viru-Jaagupi 2 798 Kokku 56 212 Kokku (tuh m3) 56,2 Lisades 2023.a võetud joogivee müügikogusele 1013,3 tuh m3 2024.a-ks lisanduva prognoositud müügikoguse 56,2 tuh m3, saame 2024.a prognoositavaks võetud joogivee müügikoguseks 1069,5 23 Menetluse käigus 22.11.2023 ettevõtjalt nõutud viimase 12 kuu andmed perioodil 01.11.2022 – 31.10.2023 (edastatud 30.11.2023), mille taasesitamist menetluse kulgedes lisandunud kuude osas ei pidanud amet otstarbekas, kuivõrd ei olnud põhjust eeldada olulisi erinevusi esitatavates (12 kuu) andmetes.  14 (55) tuh m3 (1013,3+56,2=1069,5). 2024.a-ks prognoositava müügikoguse ja eelnevalt põhjendatuks peetud abonentide arvu 6744 tk põhjal kujuneb 2024.a-ks ühe abonendi keskmiseks aastaseks müügikoguseks 158,6 m3. Tabelist 5 nähtub, et ühe abonendi keskmine aastane müügikogus on aastatel 2020 - 2022 järjepidevalt kahanenud (vt Tabel 5 rida 4 veerud 2020-2022), olles 2020.a-l 183,4 m3 ja vähenedes 2022.a-ks tasemele 168,1 m3 (vt Tabel 5 rida 4). Regulatsiooniperioodiks prognoositud abonendi keskmine aastane müügikogus 158,6 m3 on mõnevõrra väiksem 2022.a tegelikust müügikogusest 168,1 m3. Ühe abonendi keskmist tarbimist regulatsiooniperioodil alandab asjaolu, et uued lisanduvad kliendid on eramajad, kelle aastane vee tarbimine on oluliselt väiksem keskmisest. Eeltoodust tulenevalt saab Konkurentsiamet pidada põhjendatuks regulatsiooniperioodi võetud joogivee teenuse abonendi keskmist tarbimist 158,6 m3 aastas. Põhjendatuks peetud võetud joogivee abonentide arvu 6 744 tükki ja abonendi keskmise tarbimise 158,6 m3 alusel kujuneb regulatsiooniperioodi võetud joogivee müügikoguseks 1069,5 tuh m3 (6744 × 158,6 / 1000 = 1069,524). 5.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus EVV Hinnataotluses prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus 978,8 tuh m3 EVV on prognoosinud 2024.a reovee ärajuhtimise ja puhastamise (edaspidi ka reoveeteenuse) müügikoguseks 978,8 tuh m3, millest I grupi reovesi (ehk olmereovesi) kogus on 913,3 tuh m3 ja II grupi reovesi 65,5 tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse 978,8 tuh m3 kohta Hinnataotlusega esitanud andmetel jaguneb reovesi reostusnäitajate alusel kahte gruppi vastavalt Tabel 3 piirväärtustele. Neist I grupi reovesi on nn olmereovesi. II grupi reovett (ehk kõrgendatud tasuga reovett) juhitakse ühiskanalisatsiooni ainult Nõo vallas. Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 6), kus on kajastatud EVV reoveeteenuse tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2020-2024. Tabel 6 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbijate arv ja müügikogus rida Reovee müügikogused ühik 2020 2021 2022 2023 2024 1 Reovee müügikogus kokku tuh m3 835,0 866,3 879,2 933,6 978,8 1.1. sh I grupi reovesi tuh m3 777,0 804,1 825,0 868,1 913,3 1.2. sh II grupi reovesi tuh m3 58,0 62,2 54,2 65,5 65,5 Reovee koguse muutus võrreldes eelneva 2 aastaga % 3,8 1,5 6,2 4,8 Reovee koguse muutus võrreldes eelneva 2.1. aastaga (I grupp) % 3,5 2,6 5,2 5,2 24 Konkurentsiametile on teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.  15 (55) rida Reovee müügikogused ühik 2020 2021 2022 2023 2024 Reovee koguse muutus võrreldes eelneva 2.2. aastaga (II grupp) % 7,3 -12,8 20,7 0,0 3 Piirkonna abonendid kokku tk 4 325 4 663 5 038 5 189 6 052 3.1. abonentide muutus tk 338 375 151 863 3.2. abonentide muutus % 8 8 3 17 Keskmine reovee müügikogus abonendi m3 4 kohta aastas 193,1 185,8 174,5 179,9 161,7 5 Rajatud uute liitumispunktide arv tk 381 287 120 88 214 Reovee teenuse abonente oli 2020.a-l 4325 tükki. Aastatel 2021-2022 lisandus kokku 713 uut abonenti ja abonentide koguarvuks kujunes 5038 tükki (vt Tabel 6 rida 3 ja 3.1). Uued kliendid on lisandunud seoses uute piirkondade lisandumisega (2021.a-l lisandusid Kurepalu ja Mõra külad ning 2022.a-l alustati opereerimist Järvselja ja Piira külades). 2023.a-ks liitus uusi abonente 151 tk seoses Haaslava, Kakumetsa ning Nõlva tee arenduste valmimisega ning seoses Kasepää II etapi, Piira Metsaveere ning Ojakalda projektiga ja Elva torustike rajamisega. Regulatsiooniperioodiks ehk 2024.a-ks prognoosib EVV lisanduvaid abonente 863 tk ning abonentide koguarvuks 6052 tk. 2024.a-l valmib mitmeid projekte, mille raames on välja arendatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu piirkondades, kus see varasemalt puudus: valmivad Kallaste Kiriku tänava projekt, Mehikoorma II etapp, Tammistu piiriülene projekt, Kasepää III etapp, Puhja I etapp ja Viru-Jaagupi rekonstrueerimise projekt. Lisaks on oodata 2024.a-l liitujaid uutest arendustes nagu Age tee, Meegleri ja Männiku ning Männijärve ja Vestika ning veeteenuse osutamist alustatakse Mustvee linnas ja Lohusuu alevikus. Võttes arvesse, et EVV on prognoosinud oma tegevuspiirkonnas lisanduvate klientide arvu (aastatel 2020-2024 1727 tk) kõrgemaks vaadeldaval perioodil rajatud liitumispunktide arvust (aastatel 2020-2024 1090 tk), peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodi abonentide arvu 6 052 tk. Hinnamenetluse käigus esitas EVV Konkurentsiametile tegelikud reovee teenuse müügikogused perioodil detsember 2022-november 2023 (menetluse hetkel viimased 12 kuud25), millest annab ülevaate tabel 6.1: Tabel 6.1 Reovee müügikogused I grupp II grupp Kokku m3 dets.22 66 387 6763 73 150 jaan.23 71 518 4127 75 645 veebr.23 65 112 3605 68 717 märts.23 72 546 4072 76 618 apr.23 68 028 7179 75 207 mai.23 77 041 6004 83 045 juuni.23 74 287 7308 81 595 juuli.23 71 665 5856 77 521 aug.23 76 340 4329 80 669 sept.23 75 132 4125 79 257 25 Menetluse käigus 22.11.2023 ettevõtjalt nõutud viimase 12 kuu andmed perioodil 01.11.2022 – 31.10.2023 (edastatud 30.11.2023), mille taasesitamist menetluse kulgedes lisandunud kuude osas ei pidanud amet otstarbekas, kuivõrd ei olnud põhjust eeldada olulisi erinevusi esitatavates (12 kuu) andmetes.  16 (55) okt.23 74 080 4222 78 302 nov.23 69 655 7897 77 552 Kokku (m3) 861 791 65 487 927 278 Kokku (tuh m3) 861,8 65,5 927,3 Tabelist 6.1 nähtub, et II grupi reovee müügikogus perioodil detsember 2022 – november 2023 oli 65,5 tuh m3. Kuna selle grupi reovett tootvate klientide arvu muutumist ei ole teada, siis on EVV prognoosinud 2024.a-ks II grupi reovee müügikoguse samale tasemele ehk 65,5 tuh m3, mis on vaadeldavate aastate kõrgeim näitaja (vt Tabel 6 rida 1.2.). Konkurentsiamet peab põhjendatuks EVV poolt 2024.a-ks prognoositud II grupi reovee müügikogust 65,5 tuh m3, kuna see on sama kliendibaasi juures võrdne viimase teadaoleva 12 kuu müügikogusega. Tabelist 6.1 nähtub, et I grupi reovee müügikogus perioodil detsember 2022 – november 2023 (861,8 tuh m3) on madalam kui 2023.a I grupi reovee teenuse müügikogus (868,1 tuh m3). 2024.a-ks prognoosib EVV lisanduvat I grupi reovee müügikogust piirkondade lõikes järgnevalt (vt Tabel 6.2): Tabel 6.2 2024.a-l lisanduvad reovee teenuse müügikogused Lisanduv asula m3/aastas Mustvee linn 22 365 Lohusuu alevik 2 577 Vissi küla 560 Mehikoorma alevik 1 956 Kallaste linn 1 679 Tammistu küla 560 Kõivuküla 560 Nõo alevik 1 846 Elva linn 615 Kasepää küla 6 379 Puhja 3 301 Viru-Jaagupi 2 798 Kokku 45 196 Kokku (tuh m ) 3 45,2 Lisades 2023.a I grupi reovee müügikogusele 868,1 tuh m3 2024.a-ks lisanduva prognoositud müügikoguse 45,2 tuh m3, saame 2024.a-ks prognoositavaks I grupi reovee teenuse müügikoguseks 913,3 tuh m3 (868,1+45,2=913,3). Võttes arvesse, et 2023.a I grupi reovee teenuse müügikogus on mõnevõrra kõrgem perioodi detsember 2022 – november 2023 tegelikust müügikogusest ning EVV on esitanud lisanduva müügikoguse detailse prognoosi asulate kaupa, siis saab Konkurentsiamet pidada põhjendatuks 2024.a-ks prognoositud I grupi reovee teenuse müügikogust 913,3 tuh m3. Eelnevalt põhjendatuks peetud I grupi reovee teenuse müügikoguse 913,3 tuh m3 ja II grupi reovee teenuse müügikoguse 65,5 tuh m3 alusel kujuneb reovee teenuse müügikoguseks 2024.a-l kokku 978,8 tuh m3.  17 (55) 5.2. Veekadu ja omatarbevesi Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal. Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee kogust ei arvestata müüdud vee koguse hulka. Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab: 1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks); 2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse); 3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu). EVV Hinnataotluses prognoositud veekadu 73,2 tuh m3 ja omatarbevesi 74,2 tuh m3 EVV on prognoosinud regulatsiooniperioodi omatarbevee koguseks 74,2 tuh m3 ning veekaoks 73,2 tuh m3, mis moodustab 6,4% ammutatud veest ilma omatarbeveeta. Konkurentsiameti seisukoht veekao 73,2 tuh m3 ja omatarbevee 74,2 tuh m3 kohta Ülevaate saamiseks omatarbevee ja veekadude muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 7). Tabel 7 Veekadu ja omatarbevesi rida Veekadu ja omatarve ühik 2020 2021 2022 2023 2024 1 Ammutatud vee kogus kokku tuh m3 1 015,9 1 063,7 1 095,3 1 144,4 1 208,3 1.1. Maksustatav ammutatud vee kogus tuh m3 994,2 1 045,5 1 083,3 1 132,3 1 196,3 Ammutatud vesi muu ehk ilma 1.2. loata tuh m3 21,7 18,2 12,0 12,0 12,0 2 Ostetud vee kogus tuh m3 104,6 48,5 6,9 8,5 8,5 Ammutatud ja ostetud vesi kokku 3 (rida 1 + rida 2) tuh m3 1 120,5 1 112,2 1 102,2 1 152,9 1 216,9 4 Omatarbevesi kokku tuh m3 81,0 99,1 70,0 71,4 74,2 4.1 Omatarbe vesi (joogiveepuhastid) tuh m3 81,0 87,5 47,9 49,3 52,1 Omatarbe vesi (torustike 4.2 omatarve; muda pressimiseks) tuh m3 0,0 11,6 22,1 22,1 22,1 Omatarbevee osakaal ammutatud % 5 ja ostetud veest 7,2 8,9 6,4 6,2 6,1 Ammutatud ja ostetud vesi ilma tuh m3 6 omatarbe veeta 1 039,5 1 013,1 1 032,1 1 081,5 1 142,7 3 7 Võetud joogivee müügikogus tuh m 919,9 953,6 963,3 1 013,3 1 069,5 8 Veekadu tuh m3 119,6 59,5 68,8 68,2 73,2 Veekao osakaal ammutatud veest % 9 ilma omatarbe veeta 11,5 5,9 6,7 6,3 6,4 10 Ühisveevärgi torustike pikkus km 392,9 408,2 423,6 434,9 459,6  18 (55) rida Veekadu ja omatarve ühik 2020 2021 2022 2023 2024 sh renoveeritud ja uued km 11 torustikud 221,2 226,6 162,7 174,0 198,0 Renoveeritud ja uute torustike % 12 osakaal 56,3 55,5 38,4 40,0 43,1 13 Müümata vee osakaal % 17,9 14,3 12,6 12,1 12,1 Kuna veekao hulka ei arvestata omatarbevett, siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu ettevõtja poolt prognoositud omatarbevee kogusele. Omatarbevee kogus Omatarbevett kasutatakse peamiselt filtrite läbipesuks, muda pressimiseks ja väga väiksel hulgal ka tuletõrje veevõtuks. Tabelist 7 nähtub, et aastatel 2020–2022 oli omatarbevee maht 70,0 tuh m3 kuni 99,1 tuh m3 (vt Tabel 7 rida 4 veerg 2020–2022) ehk 6,4% – 8,9% kogu ammutatud vee kogusest. 2024.a-ks prognoosib ettevõtja omatarbevee koguseks 74,2 tuh m3 ehk 6,1% kogu ammutatud veest, mis on madalaim saavutatav tase vaadeldaval perioodil. Kuna EVV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks omatarbevee osakaalu tasemele 6,1% ammutatud veest, mis on madalam aastate 2020–2022 osakaaludest (6,4-8,9%), siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodi omatarbevee osakaalu ning omatarbevee kogust 74,2 tuh m3. Veekadu EVV poolt esitatud andmete kohaselt muutus veekao osakaal ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta aastatel 2020 – 2022 vahemikus 5,9 – 11,5% (vt Tabel 7 rida 9 veerud 2020-2022). Regulatsiooniperioodiks prognoosib EVV veekaoks 73,2 tuh m3 ehk 6,4% ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta, mis on madalam aastate 2020–2022 keskmisest näitajast 8,0% [(11,5 + 5,9 + 6,7) / 3 = 8,0] ning 2022.a tegelikust veekao osakaalust 6,7%. Kuna EVV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks veekao osakaalu madalamaks aastate 2020–2022 keskmisest osakaalust, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ettevõtja poolt prognoositud veekadu tasemel 6,4% ammutatud veest ilma omatarbeveeta ehk veekao kogust 73,2 tuh m3. 6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud ÜVVKS § 50 lg 1 ning sellega kooskõlas oleva Juhendi järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil, mille moodustavad veeteenuse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. ÜVVKS § 52 lg 3 alusel ei arvata veeteenuse hinda järgmiseid kulusid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud;  19 (55) 6) dividendide tulumaksu kulu; 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks. Juhendi p 4.2 lähtuvalt jagunevad tegevuskulud: 1) mittekontrollitavad kulud ehk mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud, millest Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee erikasutusõiguse tasule ning saastetasule; 2) kontrollitavad kulud, millest Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule ning muudele tegevuskuludele. Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta. 6.1. Mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4 kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad: 1) teisele vee-ettevõtjale makstavad ÜVVKS § 48 lg 1 nimetatud tasud vastavalt Konkurentsiameti hinnaotsusele; 2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad; 3) administratiivselt reguleeritavad hinnad; 4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused. Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad, tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused jm). EVV-l on mittekontrollitavateks kuludeks teistelt vee-ettevõtjatelt ostetavad veeteenuse kulud (kooskõlastatud/ määratud tasud), vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär) ja saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi komponent). Lisaks võib mittekontrollitava kuluna käsitleda maamaksu ja riigilõivu kulu, kuid kuna nende kulude osakaal on tegevuskuludest väga väike, siis analüüsib Konkurentsiamet maamaksu ja riigilõivu kulu koos muude tegevuskuludega. Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja töötanud Küsimustiku töölehed „Ost-Müük“, „Keskkonnatasud“ ja „Kasumiaruanne“. EVV Hinnataotluses prognoositud mittekontrollitavad kulud 189,6 tuh € EVV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks teistelt vee- ettevõtjatelt ostetavate veeteenuse kuludeks 21,8 tuh €, vee erikasutusõiguse tasuks 101,1 tuh € ja saastetasuks 66,7 tuh € ehk mittekontrollitavateks kuludeks kokku 189,6 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude 189,6 tuh € kohta Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu EVV poolt veeteenuse hinda lülitatavatele mittekontrollitavatele kuludele kulukomponentide lõikes.  20 (55) 6.1.1. Ostetava veeteenuse kulu EVV on läbi aastate ostnud vähesel määral nii võetud joogivee teenust kui ka reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust teistelt vee-ettevõtjatelt. Seoses muutustega EVV tegevuspiirkonnas on muutunud ka EVV-le veeteenust osutavad ettevõtted. Seetõttu on teiselt vee-ettevõttelt ostetava kulu puhul vaadeldud ainult regulatsiooniperioodil veeteenust osutavate ettevõtete seniseid tegelikke ja prognoositud andmeid. Regulatsiooniperioodil ostab EVV võetud joogivee teenust ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust Rakvere Vesi AS-lt. Rakvere Vesi AS-lt ostetavaid teenuseid kasutatakse Piira asulas veeteenuse osutamiseks. EVV poolt veeteenuse hinda lülitatud sisse ostetava veeteenuse kulu 21,8 tuh € Sisse ostetava veeteenuse kuluks kokku on prognoositud 21,8 tuh €, millest 11,4 tuh € on võetud joogivee teenuse ostukulu ja 10,4 tuh € reovee teenuse ostukulu. Konkurentsiameti seisukoht sisse ostetava veeteenuse kulu 21,8 tuh € kohta Ülevaate saamiseks sisse ostetava veeteenuse kulu osas koostas Konkurentsiamet ettevõtte poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 8) , milles on kajastatud sisse ostetavate teenuste kogused, tasud ja kulu 2024. a-l. Tabel 8 Teistelt vee-ettevõtjatelt ostetav veeteenus rida Ostetud veeteenuste kulu 2024 ühik Võetud joogivee teenuse ost 1 Rakvere Vesi AS-lt ostetav võetud joogivee kogus tuh m3 8,5 2 Tasu võetud joogivee eest (Rakvere Vesi AS) €/m3 1,33 3 Võetud joogivee teenuse ostukulu tuh € 11,4 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse ost 4 Rakvere Vesi AS-le suunatava reovee kogus tuh m3 8,3 5 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest (Rakvere Vesi AS) €/m3 1,26 6 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse ostukulu (Rakvere Vesi AS) tuh € 10,4 7 Veeteenuste ostukulu kokku tuh € 21,8 Võetud joogivee teenuse ostukulu Vinni Vallavolikogu tegi 28.06.2021 ettepaneku EVV-le alustada opereerimist Vinni valla Piira asulas. Tulenevalt sellest tuli EVV-l alustada veeteenuse ostmist ettevõttelt Rakvere Vesi AS. EVV on võetud joogivee teenuse ostukoguse leidnud Piira küla müügikoguse (8,2 tuh m3) alusel lisades sellele piirkonna tegeliku veekao 5%26 (0,4 tuh m3). Konkurentsiamet, olles tutvunud EVV võetud joogivee ostukoguse prognoosiga, peab põhjendatuks regulatsiooniperioodi võetud joogivee ostukogust 8,5 tuh m3 Rakvere Vesi AS-lt. ÜVVKS § 57 lg 2 kohaselt võib teisele vee-ettevõtjale osutatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest vee-ettevõtja võtta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tasu Konkurentsiameti hinnaotsuse kohaselt. Konkurentsiamet on kooskõlastanud Rakvere Vesi AS veeteenuse hinnad 26.04.2023 otsusega nr 9-3/2023-016, mille kohaselt on tasu joogivee eest 1,33 €/m3. Seega kujuneb Rakvere Vesi AS-lt ostetava võetud joogivee teenuse põhjendatud kuluks 11,4 tuh € (vt Tabel 8 rida 3 veerg 2024), mis kujuneb põhjendatuks peetud ostetava võetud 26 Leitud 2022.a tegelike andmete alusel.  21 (55) joogivee kogusest 8,5 tuh m3 ja Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud võetud joogivee hinnast 1,33 €/m3 (8,5 × 1,33 = 11,4). Reovee ärajuhtimise ja puhastamise ostukulu Sarnaselt võetud joogivee teenuse ostmisega, alustas EVV reovee teenuse ostmist Rakvere Vesi AS-lt seoses veeteenuse osutamise alustamisega Piira asulas. EVV on reovee teenuse ostukoguse leidnud Piira küla müügikoguse (7,7 tuh m3) alusel lisades sellele piirkonna tegeliku infiltratsiooni määra 6%27 (0,5 tuh m3). Konkurentsiamet, olles tutvunud EVV reovee teenuse ostukoguse prognoosiga, peab põhjendatuks regulatsiooniperioodi reovee teenuse ostukogust 8,3 tuh m3 Rakvere Vesi AS-lt. ÜVVKS § 57 lg 2 kohaselt võib teisele vee-ettevõtjale osutatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest vee-ettevõtja võtta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tasu Konkurentsiameti hinnaotsuse kohaselt. Konkurentsiamet on kooskõlastanud Rakvere Vesi AS veeteenuse hinnad 26.04.2023 otsusega nr 9-3/2023-016, mille kohaselt on tasu reovee eest 1,26 €/m3. Seega kujuneb Rakvere Vesi AS-lt ostetava reovee teenuse põhjendatud kuluks 10,4 tuh € (vt Tabel 8 rida 6 veerg 2024), mis kujuneb põhjendatuks peetud ostetava reovee teenuse kogusest 8,3 tuh m3 ja Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud reovee teenuse hinnast 1,26 €/m3 (8,3 × 1,26 = 10,4). Kokkuvõtlikult loeb Konkurentsiamet põhjendatuks EVV poolt regulatsiooniperioodil ostetava võetud joogivee teenuse kulu 11,4 tuh € ning ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu 10,4 tuh €, ehk ostetavate teenuste kuluks kokku 21,8 tuh € (11,4 + 10,4 = 21,8 tuh €). 6.1.2. Vee erikasutusõiguse tasu Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. Juhendi punkti 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse tasumääradega maksustatavaid vee koguseid. EVV Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasu 101,1 tuh € Hinnataotluse kohaselt soovib EVV veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas 101,1 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 101,1 tuh € kohta EVV-le on väljastatud 38 keskkonnaluba, millede alusel on EVV-l õigus ammutada vett kvaternaari põhjaveekihist, devoni-ordoviitsiumi põhjaveekihist ja ordoviitisiumi-kambriumi põhjaveekihist. Hinnataotluse kohaselt prognoosib EVV vee erikasutusõiguse tasuga maksustatud ammutatud vee koguseks regulatsiooniperioodil 1196,3 tuh m3 (vt Tabel 7 rida 1.1 veerg 2024). 27 Leitud 2022.a tegelike andmete alusel.  22 (55) Lisaks veelubades nimetatud kaevudele ammutab EVV vett veel loata puurkaevudest. Veeseaduse § 187 p 2 kohaselt on veeluba kohustuslik, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas. KeTS § 5 lg 3 sätestab, et keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu. Regulatsiooniperioodiks prognoosib EVV sellistest puurkaevudest ammutada vett 12,0 tuh m3. Kuna EVV kasutuses olevate puurkaevude poolt ammutatavad veekogused jäävad alla veeloa kohustuse piirmäära, siis ei pea neil olema veeluba ning ammutatud vee eest ei pea maksma vee erikasutusõiguse tasu. Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud joogivee müügikogusest, omatarbevee ja veekao kogusest ehk ammutatud vee kogus = võetud joogivee müügikogus + omatarbevee kogus + veekadu. Konkurentsiamet luges otsuse p-s 5.1.1 põhjendatuks võetud joogivee müügikoguse 1069,5 tuh m3, otsuse p-s 5.2 omatarbevee koguse 74,2 tuh m3 ja veekao koguse 73,2 tuh m3. Osaliselt ostab EVV võetud joogivee tarbimisvajaduse katmiseks teenust sisse teiselt vee-ettevõtjalt, mis on regulatsiooniperioodil 8,5 tuh m3 (otsuse p 6.1.1). Ostetav võetud joogivee kogus ammutatava vee koguse arvestusse ei lülitu ning tuleb arvata maha võetud joogivee müügikogusest. Seega kujuneb EVV poolt regulatsiooniperioodil vajaminevaks ammutatava vee koguseks 1208,3 tuh m³: võetud joogivee müügikogus 1069,5 tuh m3 – ostetav võetud joogivee kogus 8,5 tuh m3 + omatarbevee kogus 74,2 tuh m3 + veekao kogus 73,2 tuh m3 (1069,5 – 8,5 + 74,2 + 73,2 = 1208,3). Regulatsiooniperioodiks prognoosib EVV maksustamata ammutatud vee koguse 2022.a tegeliku kogusega samale tasemele ning seetõttu peab Konkurentsiamet põhjendatuks ammutatava maksustamata vee kogust 12,0 tuh m3. Kuna Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks ammutatava vee koguse 1208,3 tuh m3 ja vee erikasutusõiguse tasuga maksustamata vee koguse 12,0 tuh m3, siis kujuneb põhjendatud vee erikasutusõiguse tasuga maksustatavaks vee koguseks 1196,3 m3 (1208,3 – 12,0 = 1196,3). Ammutatud (vee erikasutusõiguse tasuga maksustatud) vee kogus jaguneb eelnevalt nimetatud põhjavee kihtidest ammutatavaks veeks. Erinevatest põhjaveekihtidest ammutatava vee koguste ja osakaalude andmed on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 9). Tabel 9 Ammutatud vee jagunemine põhjaveekihtide vahel rida ühik 2020 2021 2022 2023 2024 Maksustatud ammutatud vee 1 kogus tuh m3 994,2 1045,5 1083,3 1132,3 1196,3 2 Ammutatud veekoguse muutus % 5,2 3,6 4,5 5,7 Ammutatud vesi kvaternaar 3 põhjaveekihist tuh m3 48,1 56,4 54,4 57,1 60,3 Ammutatud vesi devon- 4 ordoviitsium põhjaveekihist tuh m3 914,46 918,57 912,25 957,2 1011,2 Ammutatud vesi ordoviitsium- 5 kambrium põhjaveekihist tuh m3 29,68 70,14 112,58 118,1 124,8 6 üle loa tuh m3 1,90 0,38 4,07 - - 7 Kvaternaar põhjaveekihi osakaal % 4,8 5,4 5,0 5,0 5,0 Devon-ordoviitsium põhjaveekihi 8 osakaal % 92,0 87,9 84,2 84,5 84,5 Ordoviitsium-kambrium 9 põhjaveekihi osakaal % 3,0 6,7 10,4 10,4 10,4 10 üle loa ammutatud koguse osakaal % 0,2 0,0 0,4 0,0 0,0  23 (55) Vee erikasutusõiguse tasuga maksustatud vee kogus jaguneb kolme põhjaveekihi vahel. EVV osutab veeteenust väga paljudes suhteliselt väikestes piirkondades, kus üldiselt ei ole võimalik valida, millisest põhjaveekihist vett ammutada. Seega kujunevad nii erinevatest kihtidest ammutatava vee kogused kui ka nende osakaalud vastavalt EVV tegevuspiirkonda kuuluvate asulate järgi. Muutused vee kogustes ja osakaaludes tulenevad tegevuspiirkondade lisandumisest- lahkumisest kui ka arendustegevusest olemasolevates piirkondades. Esitatud andmete kohaselt oli kvaternaari põhjaveekihist ammutatud vee osakaal 2020.a-l 4,8% ja kasvas 2022.a-ks tasemele 5,0% (vt Tabel 9 rida 7). 2024.a-ks prognoositud kvaternaari põhjaveekihi osakaal 5,0% on sarnane eelnevate aastate tegeliku tasemega. Devoni-ordoviitsiumi põhjaveekihist ammutatud vee osakaal oli 2020.a-l 92,0% ja langes 2022.a- ks tasemele 84,2% (vt Tabel 9 rida 8). 2024.a-ks prognoositud devoni-ordoviitsiumi põhjaveekihi osakaal 84,5% on sarnane 2022.a tegeliku tasemega. Ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist ammutatud vee osakaal oli 2020.a-l 3,0% ja kasvas 2022.a-ks 10,4%-ni (vt Tabel 9 rida 9). 2024.a-ks prognoositud ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihi osakaal 10,4 % on sama 2022.a tegeliku tasemega. Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks vee-erikasutusõiguse tasu arvutamisel põhjaveekihtide osakaalusid 5,0% kvaternaari põhjaveekihist (ehk vee kogust 60,3 tuh m3), 84,5% devoni-ordoviitsiumi põhjaveekihist (ehk vee kogust 1011,2 tuh m3) ja 10,4% ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist (ehk vee kogust 124,8 tuh m3). Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ §-s 1 osundatud lisa kohaselt on 2024.a-l vee erikasutusõiguse tasumäär vee ammutamisel kvaternaari põhjaveekihist 63,01 €/tuh m3, devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini 84,68 €/tuh m3 ja ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist 93,49 €/tuh m3, mis vastab EVV poolt Hinnataotluses rakendatud vee erikasutusõiguse tasumäärale. Võttes aluseks käesolevas punktis põhjendatuks loetud ammutatava vee kogused ning vee erikasutusõiguse tasumäärad kujuneb regulatsiooniperioodi vee erikasutusõiguse eest makstav summa järgnevalt: 60,3 tuh m3 × 63,01 €/tuh m3 + 1011,2 tuh m3 × 84,68 €/tuh m3 + 124,8 tuh m3 × 93,49 €/tuh m3 = 101 097 € (ehk 101,1 tuh €), mis vastab Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasule ja on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda. 6.1.3. Saastetasu Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 46 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee puhastamine vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 187 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama endale veeloa ja KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel keskkonnatasuna saastetasu. KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada saasteainete keskkonda heitmisega võimalikku kahju. Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse seaduses sätestatud saastetasude määrad täielikult veeteenuse hinda, küll aga peab ettevõtja põhjendama saastekoguseid. Juhendi punkti 4.6 p 5 kohaselt ei lülitada veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid.  24 (55) Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet HMS § 5 lg 1 tulenevalt (Konkurentsiametil on õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm) välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi ehk Küsimustiku Exceli tabelite kujul. Nimetatud Küsimustiku leheküljel „Keskkonnatasud“ sisaldub tabel, mida vee-ettevõtja on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasude kohta veeteenuse hinnas. „Keskkonnatasud“ on välja töötatud võttes aluseks vee-ettevõtjate poolt regulaarselt riigile esitatavaid saastetasu kohta käivaid vorme. EVV poolt veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 66,7 tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib EVV regulatsiooniperioodi saastetasu kogusummaks 68,2 tuh €. Sellest on ettevõtja eristanud purgimisteenusega seotud tasu 1,5 tuh € ja veeteenuse hinda soovib ettevõtja lülitada saastetasu summas 66,7 tuh €. Saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5 nimetatud saastetasumäärade vähendamist kajastava ehk nn efektiivsuse koefitsiendi korrutisena. Kuna EVV veeteenuse hinda lülitatav saastetasu summa moodustab käesoleva otsusega põhjendatuks peetavast veeteenuse lubatud müügitulust (ilma järelevalvetasuta) vaid 1,5% (66,7 / 4419,4 × 100 = 1,5), siis ei analüüsi Konkurentsiamet kõiki saastetasu arvutamise aluseks olevaid komponente detailselt28, vaid annab hinnangu prognoositud tasu summale. Ülevaade ettevõtja poolt tasutud ja prognoositud saastetasu summadest aastatel 2020-2024 on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 10). Tabel 10 Saastetasu rida Saastetasu Ühik 2020 2021 2022 2023 2024 1 Kogu makstud saastetasu tuh € 58,6 66,0 77,0 65,1 68,2 2 sh muu tegevuse ja purgimise saastetasu tuh € 18,9 18,4 17,0 1,3 1,5 3 sh veeteenuse hinda lülitatav saastetasu tuh € 39,7 47,6 60,0 63,8 66,7 3 4 Reoveeteenuse müügikogus tuh m 835,0 866,3 879,2 933,6 978,8 Veeteenuse saastetasu erikulu reovee 5 müügikoguse kohta €/m3 0,048 0,055 0,068 0,068 0,068 Tabelist 10 nähtub, et EVV veeteenuse saastetasu oli 2020.a-l 39,7 tuh €, 2021.a-l 47,6 tuh € ja 2022.a-l 60,0 tuh € (vt Tabel 10 rida 3 veerud 2020 – 2022). Regulatsiooniperioodiks on EVV prognoosinud veeteenuse hinda lülitavaks saastetasuks 66,7 tuh € (vt Tabel 10 veerg rida 3 veerg 2024). 2020.a-l kujunes saastetasu kuluks 1 m3 reovee teenuse hinnas 0,048 €-t, 2021.a-l 0,055 €-t ja 2022.a-l 0,068 €-t (vt Tabel 10 veerud 2020 – 2022 rida 5). Regulatsiooniperioodiks prognoosib EVV saastetasu kuluks 1 m3 reovee teenuse hinnas 0,068 €-t, mis on võrdne viimase teadaoleva 2022.a näitajaga 0,068 €. Kuna EVV prognoositud saastetasu erikulu samale tasemele 2022. tegelikule näitajale ning on eristatud on muu tegevuse saastetasu, siis peab Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda saastetasu 66,7 tuh €. 28 Menetlusökonoomika kaalutlustest lähtuvalt ei vii Konkurentsiamet läbi saastetasude kujunemise süvaanalüüsi, kuna saastetasu osakaal kogukuludest on niivõrd väike, et omab väheolulist mõju veeteenuse hinnale.  25 (55) 6.2. Kontrollitavad kulud Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 52 lg 1 ja ÜVVKS § 50 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8. Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. ÜVVKS § 52 lg 2 ja Juhendi p 4.8 kohaselt lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel järgmisest: 1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi29 (THI) dünaamikaga; 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud; 3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste sarnaste vee-ettevõtjate kuludega. EVV Hinnataotluses prognoositud kontrollitavad kulud summas 2 622,7 tuh € EVV on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks kontrollitavateks kuludeks kokku 2 622,7 tuh €, millest: 1) elektri kulu 616,4 tuh €, 2) muud tegevuskulud 2 006,3 tuh €. Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet järgnevates punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet EVV poolt Hinnataotlusega esitatud andmete ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel. 6.2.1. Elektrienergia kulu EVV Hinnataotluses prognoositud veeteenuse elektri kulu 616,4 tuh € Hinnataotluses prognoosib EVV regulatsiooniperioodil veevaldkonnas tarbitavaks elektrienergia koguseks 4034,8 MWh ja elektri kuluks 623,6 tuh €. Kogu elektri kulust on ettevõtja eristanud purgimisega seotud elektri kulu 7,2 tuh € ning veeteenuse hinda lülitatav elektri kulu on 616,4 tuh € (sh 246,2 tuh € võetud joogivee teenuse kulu ja 370,2 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu). Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 616,4 tuh € kohta Elektrikulu kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt. Elektrienergia kogus EVV kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks, reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks ning kontoriruumides. Konkurentsiamet koostas EVV poolt esitatud andmete 29 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.  26 (55) alusel tabeli (vt Tabel 11) veevaldkonnas tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta. Tabel 11 Veevaldkonna elektritarbimine ja kulu rida Elektrienergia ühik 2020 2021 2022 2023 2024 Elektrienergia tarbimine 1 veevaldkonnas MWh 3 473,3 3 772,8 3 778,4 3 782,3 4 034,8 Muutus võrreldes eelneva 2 aastaga % 8,6 0,1 0,1 6,7 Ammutatud vee kogus ja 3 reovee ja purgimise kogus tuh m3 1 853,0 1 932,6 1 977,7 2 081,1 2 190,3 Muutus võrreldes eelneva 4 aastaga % 4,3 2,3 5,2 5,2 Elektritarbimise erikulu vee 5 mahu kohta (rida 1 / rida 3) kWh/m3 1,87 1,95 1,91 1,82 1,84 6 Elektrienergia kulu tuh € 296,1 501,8 889,3 574,7 623,6 7 Elektrienergia keskmine hind senti/ kWh 8,526 13,300 23,537 15,194 15,456 Elektrienergiat tarbivate 8 objektide arv tk 526 537 568 575 611 Elektrienergia tarbimine 9 objektide kohta MWh/tk 6,60 7,03 6,65 6,58 6,60 Veevaldkonnas kasutatud elektrienergia kogus oli 2020.a-l 3473,3 MWh ja kasvas 2022.a-ks 3782,3 MWh-ni (vt Tabel 11 rida 1 veerud 2020-2022). Regulatsiooniperioodiks prognoosib EVV tarbitavaks elektrienergia koguseks 4034,8 MWh. Kuna veevaldkonnas tarbitav elektrienergia kogus sõltub käideldava vee kogusest, siis hinnangu andmiseks veevaldkonna elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee koguse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse ning purgimise koguse summaga, vt Tabel 11 rida 5). Veevaldkonna elektrienergia erikulu on aastatel 2020-2022 olnud vahemikus1,87-1,91 kWh/m3. EVV poolt prognoositud andmete alusel kujuneb regulatsiooniperioodi veevaldkonna elektrienergia erikuluks 1,84 kWh/m3, mis on madalam aastate 2020-2022 erikuludest. Konkurentsiamet peab põhjendatuks regulatsiooniperioodi elektrienergia erikulu 1,84 kWh/m3, kuna see on vaadeldaval perioodil madalaim saavutatud erikulu tase. Veevaldkonnas kasutatav elektrienergia kogus on arvutatav põhjendatuks peetud ammutatud vee koguse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse ning purgimisteenuse koguse ja põhjendatud elektrienergia erikulu alusel. Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktis 6.1.2 põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest 1208,3 tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.2 põhjendatuks loetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest 978,8 tuh m3, purgimisteenuse kogusest 3,2 tuh m3 ning käesolevas punktis põhjendatuks loetud elektrienergia erikulust 1,84 kWh/m3 kujuneb põhjendatud veevaldkonnas tarbitavaks elektrienergia koguseks 4034,8 MWh [(1208,3 + 978,8 + 3,2) × 1,80 = 4034,8]30. 30 Konkurentsiametile on teada koguste ja erikulu andmed tekstis esitatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuse tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas punktis kajastatud andmetest täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (neli kohta peale koma).  27 (55) Elektrienergia hind Esitatud Hinnataotluses on EVV prognoosinud regulatsiooniperioodi elektrienergia hinnaks 95,68 €/MWh (9,568 senti/kWh). EVEL hanke raames (riigihange nr 257886, EVEL sõlmitud raamlepingu „Eesti Vee-ettevõtete Liidu liikmetele elektrienergia 2023-2024“ alusel) sõlmisid 14.12.2023 EVV ja Eesti Energia AS elektrienergia hankelepingu nr 481925, mis on sõlmitud perioodiks 01.01.2024 – 31.12.2024. Sõlmitud lepingu punktist 4 nähtub, et elektrienergia hinnaks on Nord Pool Eesti piirkonna tunnihind, millele lisandub teenustasu 2,41 €/MWh. Elektrienergia hinna prognoosimisel on EVV lähtunud perioodi veebruar 2023 – jaanuar 2024 keskmisest elektrienergia börsihinnast31 (vt Tabel 12). Tabel 12 Elektrienergia keskmised börsihinnad Nord Pool Eesti hinnapiirkonna viimase 12 Rida €/MWh kuu elektrienergia keskmised hinnad 1 2024 jaanuar 126,48 2 2023 detsember 89,00 3 2023 november 105,20 4 2023 oktoober 87,37 5 2023 september 113,46 6 2023 august 94,38 7 2023 juuli 79,56 8 2023 juuni 92,08 9 2023 mai 65,56 10 2023 aprill 65,89 11 2023 märts 87,18 12 2023 veebruar 113,12 13 Viimase 12 kuu keskmine hind 93,27 14 Lepinguline marginaal 2,41 Elektrienergia hind koos marginaaliga 15 95,68 (rida 13 + rida 14) Alates jaanuarist 2023.a-l on elektrienergia börsihinnad mõnevõrra stabiliseerunud (võrreldes 2022.a elektrienergia hindadega) olles käesoleva aasta jooksul vahemikus 65,56 – 113,46 €/MWh. EVV on arvutanud Hinnataotluses prognoositava elektrienergia hinna perioodi veebruar 2023 kuni jaanuar 2024 keskmise börsihinna alusel, mis on 93,27 €/MWh ehk 9,327 senti/kWh, millele lisandub marginaal 2,41 €/MWh ehk 0,241 senti/kWh. Seega kujuneb kokku Eesti Energia AS-lt ostetavaks prognoositavaks elektrienergia hinnaks 9,568 senti/kWh: prognoositav börsihind 9,327 + marginaal 0,241 senti/kWh = 9,568 senti/kWh (vt Tabel 12 rida 15). Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib Konkurentsiamet regulatsiooniperioodi elektrienergia kulu kujundamisel elektrienergia hinda (elektrienergia keskmine börsihind koos müügimarginaaliga) 95,68 €/MWh ehk 9,568 senti/kWh. ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt peab veeteenuse hind olema kulupõhine. Kui ettevõtja sõlmib elektrienergia tarneks uue lepingu, mille hind on madalam käesolevast Eesti Energia AS-ga sõlmitud lepingulisest hinnast, siis on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama taotluse 31 Veebiaadress: https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Monthly/?view=table  28 (55) veeteenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava elektrienergia kulu vähenemise tõttu, võttes mh arvesse ÜVVKS § 57 lg 3 sätestatut32. Kui vee-ettevõtja elektrienergia kulu langeb tulenevalt uuest madalamast elektrienergia hinnast, siis ei vasta veeteenuse hind enam ÜVVKS-is sätestatud kulupõhisuse nõuetele ja vee-ettevõtja hakkab teenima kumuleeruvalt ülemäärast tulu, mis on vastuolus ÜVVKS § 50 lg 1, mille kohaselt tohib veeteenuse hinnaga katta vaid veeteenuse põhjendatud kulud ning põhjendatud tulukuse. Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud vältimaks turgu valitseval ettevõttel teenida tarbija arvelt ülikasumeid ning hinnaregulaatori (antud juhul Konkurentsiamet) seadusejärgne ülesanne on kontrollida, et seadusest tulenevad hinnaregulatsiooni põhimõtted on monopoolsete ettevõtjate puhul rakendatud ning tarbijate õigusi õiglasele monopoolse teenuse hinnale ei ole rikutud. Võrguteenuse hind33 EVV ostab Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt regulatsiooniperioodil elektrienergia võrguteenust Elektrilevi OÜ-lt (paketid Võrk 1, Võrk 2, Võrk 2 kuutasuga, Võrk 3, Võrk 4, VML1, VML2, VMA2) Konkurentsiameti poolt 26.09.2022 otsusega nr 7-3/2022-129 kooskõlastatud hindadega. Konkurentsiamet peab põhjendatuks veevaldkonna elektrikulu arvutamisel Elektrilevi OÜ hinnapakettidele vastavate ja Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasude (s.h reaktiivenergia tasu) rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 4,738 senti/kWh. Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu34 Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,145 senti/kWh35 ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 1,05 senti/kWh36. EVV on Hinnataotluses kajastanud antud tasusid vastavalt seaduses ettenähtud määras, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks. Elektrienergia kulu kujunemine Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga. Eelnevalt põhjendatuks peetud komponentide summana peab Konkurentsiamet põhjendatuks veevaldkonnas tarbitud elektrienergia kaalutud keskmist hinda 15,456 senti/kWh (9,568 + 4,738 + 1,05 + 0,145 = 15,456). Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veevaldkonnas tarbitavast elektrienergia kogusest 32 Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. 33 Elektri hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 6.1) 34 Elektri hinnas sisalduv aktsiisi ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 6.1) 35 Aktsiisi määr 0,145 senti/kWh kehtib alates 01.05.2024. 36 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu  29 (55) 4034,8 MWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast 15,456 senti/kWh tulenevalt kujuneb veevaldkonna elektrienergia kuluks 623,6 tuh € (4034,8 × 15,456 / 100 = 623,6). Kogu veevaldkonna elektrikulust on ettevõtja eritanud purgimisega seotud elektrikulu. Võttes arvesse purgitava reovee kogust ja kontsentratsiooni kujunes eristatavaks elektrikuluks 7,2 tuh €. Sellest tulenevalt on veeteenusega seotud elektrienergia kuluks 616,4 tuh € (623,6 – 7,2 = 616,4). Arvestades võetud vee teenuse ja reoveeteenuse objektide elektritarbimist on veeteenuse elektrienergia kulust 246,2 tuh € seotud võetud joogivee teenusega ning 370,2 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega. Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda elektri kulu 616,4 tuh € (s.h võetud joogivee teenusega seotud elektri kulu 246,2 tuh € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega seotud elektri kulu 370,2 tuh €), kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia koguse ja kaalutud keskmise elektrienergia hinna alusel ning eristatud on purgimisega seotud elektrienergia kulu. 6.2.2. Muud tegevuskulud Eelnevalt on Konkurentsiamet otsuse punktis 6.1 andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele ning punktis 6.2.1 kontrollitavatest kuludest elektri kulule. Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet muid tegevuskulusid. ÜVVKS § 52 lg 2 sätestatud alustest ja Juhendi p 4.8 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega. ÜVVKS § 52 lg 3 p 1 ja Juhendi p 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Samuti ei motiveeriks maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ettevõtjat võlgnikega tegelema. EVV Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud 2 006,3 tuh € Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on EVV veeteenuse hinda lülitatavateks muudeks tegevuskuludeks prognoosinud 2006,3 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude 2 006,3 tuh € kohta EVV on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinnas kajastuvateks muudeks tegevuskuludeks kokku 2006,3 tuh €. Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel veeteenuse hinda lülitatud muude tegevuskulude kohta tabeli (vt Tabel 13), kus ei kajastu muule tegevusele eristatud kulu. Tabel 13 Muud tegevuskulud veeteenuse hinnas rida Muud tegevuskulud ühik 2020 Otsus 2020 2021 2022 2023 2024 1 Tööjõukulud tuh € 769,3 834,4 867,1 896,4 1092,2 1163,8 2 Mitmesugused tegevuskulud tuh € 508,6 736,0 830,1 917,7 925,6 842,5 Kokku muud 3 tegevuskulud tuh € 1 277,9 1 570,5 1 697,2 1 814,1 2 017,8 2 006,3 4 Muutus vrs eelmine aasta % 8,1 6,9 11,2 -0,6  30 (55) rida Muud tegevuskulud ühik 2020 Otsus 2020 2021 2022 2023 2024 Tarbijahinna indeksi muutus 5 (THI)* % 4,6 19,4 9,2 4,6 Võetud vee ja reovee 6 puhastamise müügikogus tuh m3 1742,4 1 754,9 1 819,9 1 842,5 1 946,9 2 048,3 Tegevuskulud müügikoguse 7 kohta €/m3 0,73 0,89 0,93 0,98 1,04 0,98 * Statistikaameti37 andmetel oli THI muutus 2021.a-l 4,6%, 2022.a-l 19,4% ja 2023.a-l 9,2%. Rahandusministeeriumi 2023.a suvise majandusprognoosi38 kohaselt on THI muutuseks prognoositud 2024.a-l 4,6%. THI muutus 2022.a-l 19,4% tähendab, et 2021.a hinnad on 2022.a-ks kasvanud 19,4% võrra. Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude 2 006,3 tuh € kohta Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja. Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. KonkS § 15 tulenevalt on EVV näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga, mis tähendab, et EVV-l oma tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub EVV, kui loomuliku monopoli, tarbijatel võimalus valida teist teenuse osutajat isegi juhul, kui EVV kulutused ning sellest tulenevalt hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt EVV turgu valitsevast seisundist on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulga kulusid, sest ÜVVKS § 50 lg 1 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada vaid põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Konkurentsiamet märgib, et otsustamisel, kas veeteenuse hinda lülitatavad muud tegevuskulud on põhjendatud, lähtub Konkurentsiamet ÜVVKS § 52 lg 1, ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alustest ning Juhendi p 4.3 – 4.8 sätestatust. ÜVVKS ja Juhendi punktid kokkuvõtlikult tähendavad, et veeteenuse hinda lülitatavad (kontrollitavad) kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest (ettevõtja poolt mõjutatavad efektiivsema majandustegevuse kaudu) ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Põhjendatud tegevuskulude analüüsimisel kasutab Konkurentsiamet Juhendi p 4.8 tulenevalt kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega. Neid meetodeid rakendatakse ühtselt ja ühetaoliselt võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes kõikides reguleeritavates valdkondades, lisaks veeteenuse hinna analüüsimisele ka elektri- ja maagaasi võrgutasude (elektrituruseaduse § 72 lg 8, maagaasiseaduses § 23² lg 3) ning soojuse piirhindade kujundamisel. 37 Avaldatud https://www.stat.ee/stat-tarbijahinnaindeksi-muutus 38 Avaldatud 23.08.2023, https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja- rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos  31 (55) Tabelist 13 nähtub, et Konkurentsiamet on 2020 Otsuses pidanud põhjendatuks muid tegevuskulusid summas 1 277,9 tuh € (vt Tabel 13 rida 3 veerg „2020 Otsus“), kusjuures regulatsiooniperioodiks oli 2020.a. EVV tegelikud muud tegevuskulud olid 2020.a-l tasemel 1570,5 tuh € ja kasvasid 2022.a-ks 1814,1 tuh €-ni (vt Tabel 13 rida 3 veerud 2020-2022). Regulatsiooniperioodiks prognoosib EVV muude tegevuskulude summaks 2006,3 tuh €, mis on 10,6% kõrgem 2022.a tegelike kulude summast ehk väiksem THI ehk hindade kallinemist kajastava indeksi muutusest (9,2% 2023.a-l ja 4,6% 2024.a-l). Konkurentsiamet on seisukohal, et tegevuskulude prognoos peab olema kooskõlas muutustega üldises majanduskeskkonnas, mille kokkuvõtvaks näitajaks on tarbijahinna indeks (edaspidi THI). Konkurentsiameti eelmise otsusega võrreldes on EVV regulatsiooniperioodiks prognoosinud muude tegevuskulude kasvu 57,0% (2006,3 / 1277,9 × 100 - 100 = 57,0; vt Tabel 13 rida 3). Statistikaameti andmetel oli THI muutus 2021 kuni 2023. a-l vastavalt 4,6% (2021.a), 19,4% (2022.a) ja 9,2% (2023.a) (vt https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA001 ning rahandusministeeriumi 2023. a suvise majandusprognoosi kohaselt (vt viide nr 38) on 2024. a-l THI muutuseks prognoositud 4,6%, st alates 2021. a-st prognoositav THI muutus on 42,7% [1×(100+4,6)/100×(100+19,4)/100×(100+9,2)/100×(100+4,6)/100×100-100=42,7]. Seega ületab EVV prognoositud muude tegevuskulude kasv (57,0%) oluliselt aastatel 2021-2024 sama perioodi THI ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutust (42,7%). EVV tegevuspiirkond on samas laienenud aastatel 2020-2023 väiksematesse ja hajali asetsevatesse asulatesse (2021.a-l Kurepalu ja Mõra külad ning 2022.a-l alustati opereerimist Järvselja ja Piira külades, 2024.a-l alustatakse veeteenuse osutamist Mustvee linnas ja Lohusuu alevikus). 2020.a-st kuni 2024.a-ni on EVV opereeritavate objektide arv kasvanud 16% (vt Tabel 4 rida 14), ühisveevärgi torustikke pikkus on kasvanud 17% (vt Tabel 4 rida 3) ning ühiskanalisatsiooni torustike pikkus on kasvanud 19% (vt Tabel 4 rida 6). Lisandunud piirkondadega seoses suurenesid EVV-l märgatavalt remondi- ja hoolduskulud ning tekkis vajadus täiendava tööjõu järele. Suur opereeritavate objektide (hajali väikeasulates) arv ja selliste objektide täiendav lisandumine regulatsiooniperioodil toob vee-ettevõtjale kaasa täiendava koormuse ja kulu keskkonnanõuete tagamise ja veekvaliteedi analüüsidega seoses. Kuna EVV tegevuspiirkond on võrreldes 2020 Otsusega märgatavalt suurenenud, on põhjendatud nimetatud asjaolu arvesse võtta THI muutust järgiva põhimõtte rakendamisel (nt võib piirkonna laienemisel lisanduda konkreetsetest uutest veemajandusobjektidest tulenevaid (lisa)kulusid, mille mõjul kogukulud THI muutust ületavad). Täiendava hinnangu andmiseks muudele tegevuskuludele arvutas Konkurentsiamet muude tegevuskulude erikulu müügikoguse suhtes (muude tegevuskulude summa jagatud võetud vee müügikoguse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse summaga, vt Tabel 13 rida 7). EVV muude tegevuskulude erikuluks regulatsiooniperioodiks kujuneb Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktides 5.1.1 – 5.1.2 põhjendatuks loetud müügikoguste alusel 0,98 €/m3. Konkurentsiamet võrdles EVV muude tegevuskulude erikulu Juhendi punktist 4.8.3 lähtuvalt teiste võrreldavate vee-ettevõtjate vastava näitajaga. EVV-ga võrreldavad vee-ettevõtjad on sellised, kelle müügikoguse ja torustike pikkuse suhe jääb EVV müügikoguse ja torustike pikkuse suhtega 2,2 tuh m3/km võrreldavasse vahemikku 1,3 – 3,1 tuh m3/km s.t +/- 40% EVV müügikoguse ja torustike pikkuse suhtest. EVV-ga võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmine erikulu (koos veapiiriga) on 0,86 €/m3. Seega EVV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud andmetel kujunenud muude tegevuskulude erikulu  32 (55) 0,98 €/m3 ületab võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmist taset, mis iseloomustab EVV ebaefektiivset majandamist tegevuskuludega. EVV on muuhulgas põhjendanud muude tegevuskulude kõrgemat taset asjaoluga, et tema tegevuspiirkonnas ei ole kogu ulatuses ühtset infrastruktuuri, vaid igas asustatud punktis on eraldiseisev infrastruktuur (eraldiseisva puhasti või puurkaevpumplaga ühendatud süsteem), samuti on EVV tegevuspiirkonnad väikese tarbijate arvuga (EVV suurim tegevuspiirkond on Elva linn) ja paiknevad hajusalt (EVV osutab veeteenust territooriumil, mis asub põhjast-lõunasse 200 km ja idast-läände 100 km alal). Kuna EVV tegevuspiirkonnas on rohkem eraldiseisvaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteeme kui võrreldavatel ettevõtetel keskmiselt ning asulate vahelised kaugused on suuremad, siis on Konkurentsiameti hinnangul põhjendatud, et EVV muude tegevuskulude erikulu võib mõnevõrra ületada võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmist taset. Eeltoodut arvesse võttes ning kaalutlusõigusest tulenevalt, saab Konkurentsiamet pidada põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda muud tegevuskulud summas 2006,3 tuh €, mis on võrreldes eelmise aastaga väiksemad. Samas peab vee-ettevõtja järgmistel aastatel rakendama muude tegevuskulude juhtimisel meetmeid kuluefektiivsuse saavutamiseks arvestades ka mastaabiefekti, mis võimaldavad neid võrreldes üldise majanduskeskkonna muutusega sh THI-ga võrreldes vähem kasvada liginedes nii järk-järgult teiste vee- ettevõtjate kaalutud keskmise erikuluga sarnasele tasemele. 7. Investeeringud ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ja ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemise (välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud), mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. Vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 küsib Konkurentsiamet kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 täitmine. EVV Hinnataotluses kajastatud veeteenuse hinda lülitatavad ehk ettevõtja omavahenditest aastatel 2020 – 2024 teostatud ja teostatavad investeeringud on kokkuvõtlikult esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 14 ning detailselt käesoleva otsuse lisas 1 „AS Emajõe Veevärk investeeringud“): Tabel 14 Investeeringud Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024 1 2 Ühik 3 4 5 6 7 Veeteenuse investeeringud 1. Veevarustuse teenus tuh € 557,74 505,62 429,17 782,93 987,5 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise 2. teenus tuh € 1 001,78 461,44 952,69 1 741,24 1 347,28 Sademe- ja drenaaživee ning muu 3. pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine ning tuh € 0 0 0 31,57 0 puhastamine  33 (55) Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024 Ühiskasutatavatesse põhivaradesse 4. tehtud investeeringud tuh € 37,23 127,37 11,77 129,87 0 Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud tuh € 1 596,74 1 094,43 1 393,63 2 685,61 2 334,79 Tarbijate poolt tasutud liitumistasudest 5. tuh € 255,75 443,76 0 0 0 teostatud investeeringud Muu tegevus (hinnad ei ole 6. reguleeritavad ÜVVKS kohaselt + tuh € 51,07 0 0 0 0 muu) Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine) arvel teostatud investeeringud 7. veesektoris (v.a ühtekuuluvusfondist tuh € 3 389,10 3 209,42 2 647,26 1 603,38 2 312,53 saadud abi) Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine) arvel teostatud investeeringud 8. veesektoris ainult ühtekuuluvusfondist tuh € 0 98,56 0 3 843,15 0 saadud vahenditest 9. Lõpetamata ehitise saldo aasta lõpus tuh € 0 0 0 0 521,52 9.1 sh liitumistasude arvelt tuh € 235,66 sh tagastamatust abist 9.2 (sihtfinantseerimistest) tuh € 58,39 9.3 sh ettevõtte vahenditest tuh € 227,47 31.10.2023 saatis Konkurentsiamet EVV tegevuspiirkonna kohalikele omavalitsustele järelepärimise arvamuse saamiseks EVV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8. 09.11.2023 Räpina Vallavalitsuselt, 10.11.2023 Tartu Vallavalitsuselt, 13.11.2023 Nõo Vallavalitsuselt, 14.11.2023 Elva, Kastre ja Luunja Vallavalitsustelt, 15.11.2023 Mustvee Vallavalitsuselt, 20.11.2023 Vinni Vallavalitsuselt, 21.11.2023 Peipsiääre Vallavalitsuselt ja 04.12.2023 Jõgeva Vallavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on EVV poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Kuna 11.12.2023 esitatud korrigeeritud Hinnataotluses oli EVV muutnud investeeringute andmeid, siis 19.12.2023 saatis amet muutunud investeeringuid puudutavatele kohalikele omavalitsustele (Elva, Kambja, Kastre, Luunja, Mustvee, Tartu ja Vinni) täiendava järelepärimise arvamuse saamiseks EVV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8. 20.12.2023 Tartu Vallavalitsuselt, 08.01.2024 Elva Vallavalitsuselt, 09.01.2024 Vinni Vallavalitsuselt, 10.01.2024 Mustvee ja Kambja Vallavalitsustelt ja 23.01.2024 Luunja ja Kastre Vallavalitsustelt saabunud vastuste kohaselt on EVV poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Tulenevalt ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 ning kohalike omavalitsuste kinnitusest, et Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas EVV poolt aastatel 2020 - 2024 omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/ teostatavad investeeringud koos lõpetamata ehitisega summas 9332,67 tuh € (1596,74 + 1094,43 + 1393,63 + 2685,61 + 2334,79 + 227,47 = 9332,67tuh €).  34 (55) 8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus Reguleeritav vara ja kapitalikulu ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Juhendi p 5.4 kohaselt on reguleeritava vara (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara) määramine vajalik kapitalikulu (nimetatud ka põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi p 5.5 järgi arvestatakse teistele vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka. ÜVVKS § 53 lg 1 ja Juhendi p 5.6 järgi ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara hulka järgmist: 1) pikaajalised finantsinvesteeringud; 2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 3) liitumistasudest soetatud põhivara; 4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi. Juhendi p 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Juhendi p 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt: RV = RVr + KK, kus: RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. ÜVVKS § 55 kohaselt on käibekapital viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud. ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.  35 (55) Juhendi p 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. Juhendi p 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi p 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt. Põhjendatud tulukus ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab. Juhendi p 6.2 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV; kus: PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet kasutab Juhendi p 6.3 seisukohta, kus investeeritud varade tootlikkus ei ületa ettevõtte kaalutud keskmist kapitali hinda. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“39. Nimetatud juhendi punkti 5 tabelis 8 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 6,28%. 8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara ja kapitalikulu Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu EVV poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu. Hinnataotluses esitas EVV aastate 2020 – 2024 veeteenuse (varadest on eemaldatud purgimisteenuse osutamiseks seotud varad) põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 15). ÜVVKS § 53 lg 1 p 3 ja Juhendi p 5.7 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara jääkmaksumust. Alljärgnevas tabelis on kajastatud ainult EVV omavahendite ja laenukohustuste arvelt soetatud veeteenuse põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid. Tabel 15 Veeteenuse osutamisega seotud põhivara Rida Veeteenuse põhivara Ühik 2020 2021 2022 2023 2024 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses (ilma 1 tuh € lõpetamata ehitise ja maata) 9 364,1 11 536,0 12 596,6 14 031,8 16 882,8 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses (ilma 2 tuh € lõpetamata ehitise ja maata) 7 434,5 9 218,7 9 841,7 10 782,5 13 126,8 3 Investeeringud põhivarasse (va maa) tuh € 145,7 83,1 0,0 0,0 0,0 39 Kehtib alates 19.07.2023, kinnitatud Konkurentsiameti 19.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/2023-015, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee.  36 (55) Rida Veeteenuse põhivara Ühik 2020 2021 2022 2023 2024 4 Põhivara kulum (kapitalikulu) tuh € 435,9 470,0 494,4 506,6 615,0 5 Keskmine kuluminorm soetusmaksumuse suhtes* % 4,2 3,9 3,7 3,3 3,4 6 Müüdud, likvideeritud põhivara soetusmaksumuses tuh € 137,5 32,5 0,0 0,0 0,0 7 Müüdud. likvideeritud põhivara jääkmaksumuses tuh € 89,3 0,0 0,0 0,0 0,0 8 Muud muudatused soetusmaksumuses** tuh € 713,8 0,0 41,7 196,9 563,6 9 Muud muudatused põhivara jääkmaksumuses tuh € 713,8 0,0 41,7 196,9 563,6 10 Ümber klassifitseeritud soetusmaksumuses tuh € 1 450,0 1 010,0 1 393,5 2 654,0 2 334,8 11 Ümber klassifitseeritud jääkmaksumuses tuh € 1 450,0 1 010,0 1 393,5 2 654,0 2 334,8 12 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus tuh € 11 536,0 12 596,6 14 031,8 16 882,8 19 781,2 13 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus tuh € 9 218,7 9 841,7 10 782,5 13 126,8 15 410,2 14 Maa ja lõpetamata ehitised aasta lõpus tuh € 251,7 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus koos maa ja 15 tuh € 15 661,9 lõpetamata ehitisega * Keskmine kuluminorm (rida 5) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 12)) / 2] × 100. ** Muudes muutustes on peamiselt osanikvaldade mitterahalised sissemaksed aktsiakapitali suurendamisse. EVV Hinnataotlusega esitatud andmeid investeeringute kohta on käsitletud käesoleva otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas p-s 7 põhjendatuks aastatel 2020 – 2024 teostatud ja teostatavaid veevaldkonnaga seotud investeeringuid summas 9332,67 tuh €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu. Tabelist 15 nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on EVV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenuse osutamisega seotud põhivara (ilma maa ja lõpetamata ehitiseta) soetusmaksumus 16 882,8 tuh € ning jääkmaksumus 13 126,8 tuh € (vt Tabel 15 read 1 ja 2 veerg 2024). Lisaks sellele on EVV bilansis veeteenuse osutamiseks vajalikku vara, mis on soetatud sihtfinantseerimise vahenditest ning mida ei ole kajastatud ülaltoodud tabelis. Regulatsiooniperioodi lõpus on sihtfinantseerimise vahenditest soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatavate varade soetusmaksumus koos lõpetamata ehitise ja maaga 63 956,0 tuh € ja jääkmaksumus 43 921,3 tuh € ning liitumistasudest soetatud veeteenuse varade soetusmaksumuseks 1546,0 tuh € ja nende varade jääkmaksumuseks 1431,4 tuh €. 8.2. Kapitalikulu ja reguleeritav vara EVV poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu 615,0 tuh € Hinnataotluses soovib EVV veeteenuse hinda lülitada kapitalikulu summas 615,0 tuh €, millest vastavalt varade kasutusotstarbest on 246,0 tuh € võetud joogivee teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu ja 369,0 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu. Konkurentsiamet seisukoht kapitalikulu 615,0 tuh € kohta ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab põhivara kulum. Juhendi p 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu (põhivara kulumi) leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. ÜVVKS § 54 lg 2 kohaselt lähtutakse põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse  37 (55) osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb EVV veeteenusega seotud varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 615,0 tuh €. Veeteenusega seotud varade keskmiseks kapitalikulu normiks regulatsiooniperioodil kujuneb EVV esitatud andmete kohaselt 3,4% (vt Tabel 15 rida 5 veerg 2024) ehk varade keskmiseks elueaks 29,4 aastat (100 / 3,4 = 29,4). See näitab, et ettevõtja veeteenuse varadest suurema osa moodustavad pikema elueaga varad. EVV majandusaasta aruandes (2022.a) esitatud andmete kohaselt rakendab ettevõtja veeteenuse osutamiseks kasutatavatele omavahendite ja laenukohuste arvel soetatud põhivaradele (lülitatakse veeteenuse hinda läbi kulumi) järgmisi kasulikke eluigasid ja kuluminorme: Põhivara Kasulik eluiga Kuluminorm Võrgustikud ja torustikud 20 – 50 aastat 2,0 – 5,0 % Tootmishooned 10 – 50 aastat 2,0 – 10 % Reservuaarid 10 – 50 aastat 2,0 – 10 % Masinad ja seadmed 3 – 15 aastat 6,7 – 33,3% Konkurentsiamet võrdles EVV raamatupidamises kasutatavaid varade eluigasid KIK-i administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalides40 kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 16). Tabel 16 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead Rida Põhivara liik KIK soovitus (eluiga aastat) 1. Võrgustikud, torustikud 40 2. Tootmishooned 40 3. Reservuaarid ja mahutid 40 4. Masinad ja seadmed 15 Eelnevatest andmetest nähtub, et EVV rakendab veeteenuse varadele valdavalt kasulikke eluigasid, mis vastavad KIK Juhendmaterjalides soovitatud varade kasulikele eluigadele. Muu põhivara osas kasutab EVV tavapärases äripraktikas kasutatavaid kapitalikulunorme (transpordivahendid, IT jms), mis põhinevad nimetatud varade kasulikul elueal. EVV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud varade regulatsiooniperioodi keskmine eluiga 29,4 aastat näitab, et valdava osa varadest moodustavad pika elueaga põhivarad (torustikud, tootmishooned). Mida pikemaid kasulikke eluigasid kasutada, seda väiksemaks kujuneb kapitalikulu veeteenuse hinnas, lubades tarbijatele ajas sujuvamat hinnatõusu, kuid vee-ettevõtjale võimalust teenida varade jääkväärtuselt pikema perioodi jooksul tulukust. Kuna EVV rakendab ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest soetatud põhivarade amortiseerimisel peamiselt KIK-i Juhendmaterjalides kajastatud varade soovituslike kasulikke eluigasid, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks EVV poolt rakendatavaid kapitalikulunorme. 40 1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead. 2) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul).  38 (55) Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks EVV rakendatavad kapitalikulunormid ja määratlenud ettevõtja omavahendite ja kohustuste arvel soetatud põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 15 rida 1), loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt põhjendatuks EVV omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud põhivaradelt arvestatud kapitalikulu summas 615,0 tuh € lülitamist veeteenuse hinda (sh 246,0 tuh € on võetud joogivee teenuse hinda ning 369,0 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda). Reguleeritav vara Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust, lähtub Konkurentsiamet ÜVVKS § 54 lg 3 ja Juhendi punktist 5.4, leides EVV reguleeritava vara väärtuse. Juhendi p 5.8 ja ÜVVKS § 54 lg 3 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt ÜVVKS § 55 on käibekapitali suurus viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. Tabelist 15 (vt Tabel 15 rida 15 veerg 2024) nähtub, et EVV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenuse osutamisega seotud põhivarade jääkmaksumus koos maa ja lõpetamata ehitusega regulatsiooniperioodi lõpus on 15 661,9 tuh €. EVV Hinnataotluse kohaselt oli veeteenuste müügitulu 2020.a-l 2394,9 tuh €, 2021.a-l 2738,0 tuh € ja 2022.a-l 3121,7 tuh €. Kolme viimase aasta keskmine müügitulu oli seega 2751,5 tuh € [(2394,9 + 2738,0 + 3121,7) / 3 = 2751,5]. Sellest lähtuvalt on käibekapital 137,6 tuh € (2751,5 × 5 / 100 = 137,6). Seega kujuneb EVV reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 15 661,9 tuh € + käibekapital 137,6 tuh € = 15 799,5 tuh €. Konkurentsiamet peab põhjendatuks EVV reguleeritava vara väärtuse summas 15 799,5 tuh €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara. 8.3. Põhjendatud tulukus EVV Hinnataotluses veeteenuse hinda lülitatud tulukus 992,2 tuh € EVV esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 992,2 tuh €, sh tasusse võetud joogivee eest summas 396,9 tuh € ja tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest summas 595,3 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse 992,2 tuh € osas Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 5, s.t et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee- ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. EVV on Tartu, Jõgeva, Lääne-Viru ja Põlva maakonna üheteistkümnes vallas veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Juhendi p 5.7 või 5.12 ja 5.8 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava  39 (55) põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse punkt 8.2). Juhendi p 2.8 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel. Käesoleva otsuse punktis 8.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks EVV reguleeritava vara väärtuse summas 15 799,5 tuh €. Juhendi punktist 6 lähtuvalt kujuneb tulukus rakendades reguleeritava vara väärtusele 15 799,5 tuh € põhjendatud tulunormi (WACC) 6,28%. Seega kujuneb EVV maksimaalseks veeteenuse hinda lülitatavaks põhjendatud tulukuseks 992,2 tuh € (reguleeritav vara 15 799,5 tuh € × WACC 6,28% = 992,2 tuh €). EVV lülitab veeteenuse hinda tulukust 992,2 tuh €, mis ei ületa Juhendi punkti 6 põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalset summat 992,2 tuh €. ÜVVKS § 53 lg 2 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Nimetatud suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vaba kassavoo analüüsi (Juhendi p 7.4). EVV Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt ei ole ettevõttel laenukohustusi. Eeltooduga on Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt kontrollinud, et EVV veeteenuse hinnas kajastub tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt põhjendatud ulatuses 992,2 tuh €. 9. Veeteenuse hind Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse alljärgnevad kulud: a) tegevuskulud; b) kapitalikulu; c) põhjendatud tulukus. Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel: Tlubatud = TK + A + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile: kus: Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus. Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt:  40 (55) , kus: - vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügikogus regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil. Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud EVV poolt prognoositud müügikogused, punktis 6 tegevuskulud, punktis 8 kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse, mille põhjal kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 17). Tabel 17 Veeteenuse hindade kujunemine Tasu reovee Tasu reovee ärajuhtimise Tasu võetud ärajuhtimise ja ja joogivee puhastamise puhastamise rida Veeteenuse hind Ühik eest eest I grupp eest II grupp KOKKU 1 Müügikogus tuh m3 1 069,5 913,3 65,5 2 048,3 2 Mittekontrollitavad kulud tuh € 112,5 72,7 4,5 189,6 3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 101,1 - - 101,1 4 Saastetasu tuh € - 62,3 4,5 66,7 5 Ostetava veeteenuse kulu tuh € 11,4 10,4 0,0 21,8 6 Kontrollitavad kulud tuh € 1 146,5 1 328,6 147,6 2 622,7 7 Elektrienergia kulu tuh € 246,2 303,8 66,4 616,4 8 Muud tegevuskulud tuh € 900,4 1 024,7 81,2 2 006,3 9 Kapitalikulu tuh € 246,0 344,3 24,7 615,0 10 Põhjendatud tulukus tuh € 396,9 555,5 39,8 992,2 11 Lubatud müügitulu tuh € 1 901,9 2 305,6 216,6 4 419,4 12 Järelevalvetasu tuh € 3,8 4,6 0,4 8,8 Lubatud müügitulu 1 905,7 2 305,6 217,0 4 428,3 13 järelevalvetasuga tuh € 14 Veeteenuse hind €/m3 1,782 2,525 3,314 KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine; 2) purgimisteenuse osutamine käesoleva seaduse § 47 tähenduses; 3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega. KonkS § 181 ja ÜVVKS § 30 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga.  41 (55) EVV on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt: 1) Vee erikasutusõiguse tasu on EVV täies ulatuses lülitanud tasusse võetud joogivee eest. Kuna vee erikasutusõiguse tasu on otseselt seotud võetud joogivee teenuse osutamisega, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks vee erikasutusõiguse tasu lülitamist tasusse võetud joogivee eest. 2) Saastetasu on EVV täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest ning on jagatud reovee gruppide vahel lähtudes vastava grupi müügikoguse osakaalust. Kuna saastetasu on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks saastetasu kulu lülitamist tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest ning selle jagamist reovee ärajuhtimise ja puhastamise gruppide vahel müügikoguste osakaaludest lähtuvalt. 3) Sisse ostetava veeteenuse kulu on EVV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel lähtudes sellest, kumma teenuse osutamiseks kulu on tehtud. Konkurentsiamet peab põhjendatuks EVV poolt kasutatud teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse kulu jagamise põhimõtteid, sest: a) põhjendatud on võetud joogivee teenuse osutamiseks ostetava teenuse kulu lülitamine tasusse võetud joogivee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna; b) põhjendatud on reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamiseks ostetava teenuse kulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna. 4) Elektrienergia kulu on EVV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektrienergia kulu. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise elektrikulu on jagatud gruppide vahel võttes aluseks vastava grupi reovee müügikoguse ja kontsentratsiooni alusel kujunevat osakaalu. Elektrienergia kulu, mida kasutatakse üheaegselt mitme veeteenuse osutamiseks (näiteks elektrienergia kulu kontoris) on vee-ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel vastavalt erinevate teenuste osutamisega seotud tööjõuressursi proportsioonile. Konkurentsiamet peab põhjendatuks EVV poolt kasutatud elektrikulu jagamise põhimõtteid, sest: a) põhjendatud on võetud joogivee teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine tasusse võetud joogivee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna; b) põhjendatud on reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse ning jagamine gruppide vahel võttes arvesse grupi müügikoguse ja kontsentratsiooni alusel kujunevat osakaalu, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna; c) põhjendatud on üldise elektrienergia kulu jagamine veeteenuste vahel tööjõuressursi proportsioonist lähtuvalt, kuna see näitab, kui palju on vaja üldist ressursi vastavasse valdkonda lülitada. 5) Muud tegevuskulud on EVV jaganud vastavalt sellele, millise teenuse osutamiseks kulu tehti. Muudes tegevuskuludes sisalduva kemikaalide kulu on EVV täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest ning jaganud gruppide vahel lähtudes grupi  42 (55) müügikoguse ja kontsentratsiooni alusel kujunevast osakaalust. Muud tegevuskulud, mida tehakse üheaegselt mitme veeteenuse osutamiseks (sh üldhalduse kulud) on vee-ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel vastavalt veeteenuse osutamisega seotud tööjõuressursi proportsioonile. Konkurentsiamet peab põhjendatuks EVV poolt kasutatud muude tegevuskulude jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas ning üheaegselt mitme teenuse osutamiseks tehtavad kulud on põhjendatud jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis kõige paremini näitab, kui palju on vaja üldist ressursi vastavasse valdkonda lülitada. 6) Kapitalikulu on EVV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kapitalikulu on EVV jaganud erinevate gruppide vahel proportsionaalselt grupi müügikogusega. Üheaegselt mitme veeteenuse osutamisega seotud varade kapitalikulu on jagatud erinevate veeteenuste vahel vastava veeteenuse osutamisega seotud tööjõuressursi proportsiooni alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks EVV poolt kasutatud kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatava varaga seotud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas. 7) Tulukuse on EVV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel lähtudes konkreetse teenusega seotud reguleeritava vara väärtusest. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse tulukuse on EVV jaganud erinevate gruppide vahel proportsionaalselt grupi müügikogusega. Üheaegselt mitme teenuse osutamisega seotud varadelt arvestatud põhjendatud tulukus on jagatud erinevate veeteenuste vahel teatava veeteenuse osutamisega seotud tööjõuressursi proportsiooni alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks EVV poolt kasutatud tulukuse jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest soetatud vara peab võimaldama tagada põhjendatud tulukuse. Järelevalvetasu ÜVVKS § 58 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras. 01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS § 531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. KonkS § 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee-ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja, mis on igal kalendriaastal hiljemalt 30 september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub järelevalvetasu riigieelarvesse. EVV on lähtuvalt KonkS § 531, 532 ja 533 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud Hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast  43 (55) regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 8,8 tuh €, mille lülitab veeteenuse hinda vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule (vt Tabel 17 rida 12). Võttes arvesse, et vee- ettevõtjal lasub alates 2022.a-st KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenev kohustus tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 8,8 tuh € veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 17 rida 12 veerg „Kokku“). Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et EVV on jaganud ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 30 lg 1 ja KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu koos järelevalvetasuga jagamisel põhjendatuks loetud müügikogusega saadakse konkreetse veeteenuse hind. 10. Lubatud müügitulu taotletavate veeteenuste hindadega Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise eest saadav tulu taotletud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel leitud lubatud müügitulu. Tabel 18 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügikogus Veeteenuse Müügitulu rida Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil (tuh m³) hind (€/m³) (tuh €) 1 Tasu võetud joogivee eest 1 069,5 1,782 1 905,8 2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I grupp 913,3 2,525 2 306,0 3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II grupp 65,5 3,314 217,0 4 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu 4 428,8 5 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga 4 428,3 Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav planeeritav tulu 4428,8 tuh € (vt Tabel 18 rida 4) erineb ebaolulisel määral (0,560 tuh €)41 ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujunenud lubatud müügitulust 4428,3 tuh € (vt Tabel 17 rida 13 veerg Kokku ja Tabel 18 rida 5). 41 Erinevuseks kujuneb 0,01%  44 (55) Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 30 lg 1-3, § 50-55 ja § 58 ning Juhendist otsustan: 1) Määrata AS Emajõe Veevärk taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad alljärgnevalt: - tasu võetud joogivee eest 1,782 €/m3; - tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I grupp 2,525 €/m3. - tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II grupp 3,314 €/m3. Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS Emajõe Veevärk klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa vastavas kohalikus omavalitsuses kehtiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas kehtestatud reostusnäitajate piirväärtusi (vt ka otsuse p 4). 2) Elektrienergia hinna olulise langemise korral on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama taotluse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava elektrienergia kulu vähenemise tõttu (vt käesoleva otsuse p 6.2.1). ÜVVKS § 59 lg 1 ja 2 alusel rakendab vee-ettevõtja hinnaotsusega määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad 60 päeva jooksul hinnaotsuse saamisest arvates ja avalikustab hinnad vähemalt 30 päeva enne hindade kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse ja vee- ettevõtja veebilehel ning vähemalt üks kord ühes kohalikus või maakonna ajalehes. Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid (müügikoguse muutus jt), mis mõjutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra majandusaasta jooksul. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor  45 (55) Lisa 1 AS Emajõe Veevärk investeeringud Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024 1 2 Ühik 3 4 5 6 7 Taotletava hinnaga teenuste investeeringud 1. Veevarustuse teenus tuh € 557,74 505,62 429,17 782,93 987,50 1.1 uusehitised tuh € 189,87 372,06 429,17 523,63 596,79 Mehikoorma veemajandusprojekt 1.1.1 (KOV) tuh € 51,67 1.1.2 Uderna veetorustikud (KOV) tuh € 6,06 1.1.3 Püsivõrgu ehitus (2020) tuh € 15,74 1.1.4 Kaugloetavad veearvestid tuh € 50,61 Tammistu Keskuse 10 veetorustik 1.1.5 (KOV) tuh € 8,08 1.1.6 Võnnu joogiveepuhasti rajamine tuh € 20,53 1.1.7 Haaslava veetorustik tuh € 37,18 1.1.8 Kasepää II etapp veetorustik tuh € 16,63 1.1.9 Kasepää II etapp veetorustik (KOV) tuh € 67,25 1.1.10 Kaugloetavad veearvestid tuh € 7,55 1.1.11 Vinni joogiveepuhasti rajamine tuh € 3,50 Vinni joogiveepuhasti rajamine 1.1.12 (KOV) tuh € 63,74 1.1.13 Nõo Lätte joogiveepuhasti rajamine tuh € 39,46 1.1.14 Kaugloetavad veearvestid tuh € 24,06 Kurepalu veemajandusprojekt 1.1.15 (KOV) tuh € 96,20 Kurepalu veemajandusprojekt 1.1.16 MAK tuh € 31,29 Kurepalu veemajandusprojekt 1.1.17 MAK (KOV) tuh € 1,97 1.1.18 Kaugloetavad veearvestid tuh € 20,43 1.1.19 Vinni veetorustik (KOV) tuh € 298,93 1.1.20 Vinni veetorustik MAK tuh € 48,00 1.1.21 Vinni veetorustik MAK (KOV) tuh € 16,90 1.1.22 Kaugloetavad veearvestid tuh € 9,20 1.1.23 Püsivõrgu ehitus (2022) tuh € 13,72 1.1.24 Kaugloetavad veearvestid tuh € 28,32 1.1.25 Veemõõdukaevud tuh € 14,10 1.1.26 Piira veetorustik (KOV) tuh € 61,33 1.1.27 Piira veemõõdukaevud (KOV) tuh € 16,82 1.1.28 Püsivõrgu ehitus (2023) tuh € 53,57 1.1.29 ÜF Elva torustikud tuh € 118,48 1.1.30 ÜF Elva torustike projekteerimine tuh € 3,85 1.1.31 Kaugloetavad veearvestid tuh € 10,00 Mehikoorma II etapp veetorustiku 1.1.32 rajamine (KOV) tuh € 69,18 Kavastu veetorustike rajamine 1.1.33 MAK tuh € 16,06 Age tee ÜVK projekteerimine ja 1.1.34 ehitus tuh € 0,22  46 (55) Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024 Age tee ÜVK projekteerimine ja 1.1.35 ehitus (KOV) 2,92 Päkste küla Järve tee vee-kanali tuh € 1,39 1.1.36 ehitus 1.1.37 Männijärve torustike rajamine tuh € 10,17 Laane JVP uue joogiveemahuti tuh € 32,58 1.1.38 rajamine Kakumetsa ühendamine Luunjaga tuh € 56,70 1.1.39 ÜVK rajamine 1.1.40 Tuigo tee ÜVK rajamine tuh € 28,96 Kallaste Kiriku tänava veetorustiku 1.1.41 rajamine (KOV) tuh € 12,83 1.1.42 Luua mitteabikõlblikud lisatööd tuh € 24,30 Luua mitteabikõlblikud lisatööd 1.1.43 KOV tuh € 4,27 1.1.44 Haaslava uue puurkaevu rajamine tuh € 122,39 1.1.45 Kasepää III etapi torustike rajamine tuh € 179,80 1.1.46 Puhja I etapi torustike rajamine tuh € 294,61 sh olemasolevate 1.2. rekonstrueerimine tuh € 367,86 133,56 0,00 259,31 390,71 Kambja veemajandusprojekt 1.2.1 (kortermajad) (KOV) tuh € 10,33 1.2.2 Voore veemajandusprojekt (KOV) tuh € 53,77 Voore joogiveepuhasti 1.2.3 rekonstrueerimine tuh € 9,24 1.2.4 Voore veetorustik (MAK) tuh € 1,49 Kallaste Võidu veemajandusprojekt 1.2.5 (KOV) tuh € 43,68 1.2.6 Kallaste Võidu MAK veetorustik tuh € 12,37 1.2.7 Kääpa veemajandusprojekt (KOV) tuh € 21,51 1.2.8 Kääpa veetorustik MAK tuh € 20,46 Tabivere veemajandusprojekt 1.2.9 (Pargi-Aia) (KOV) tuh € 9,33 1.2.10 Võnnu veemajandusprojekt (KOV) tuh € 39,21 1.2.11 Võnnu veetorustik (MAK) tuh € 4,16 1.2.12 Aakre veemajandusprojekt tuh € 30,89 1.2.13 Aakre veetorustikud (MAK) tuh € 23,55 1.2.14 Elva joogiveepuhasti seadmed tuh € 5,48 1.2.15 Pala joogiveepuhasti seadmed tuh € 10,56 Puhja kortermajade veetorustiku 1.2.16 ostmine tuh € 59,21 Puhja kortermajade joogiveepuhasti 1.2.17 ostmine tuh € 11,95 Puhja kortermajade joogiveepuhasti 1.2.18 maa ostmine tuh € 0,70 Kääpa joogiveepuhasti 1.2.19 rekonstrueerimine tuh € 20,83 Vetiku joogiveepuhasti 1.2.20 rekonstrueerimine tuh € 2,00  47 (55) Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024 Vetiku joogiveepuhasti 1.2.21 rekonstrueerimine (KOV) tuh € 20,30 Tabivere joogiveepuhasti 1.2.22 rekonstrueerimine tuh € 41,76 1.2.23 Konguta veetorustik tuh € 16,14 Puhja joogiveepuhasti 1.2.24 rekonstrueerimine tuh € 11,37 Voore joogiveepuhasti 1.2.25 rekonstrueerimine tuh € 15,43 1.2.26 Kadila veetorustik tuh € 5,73 Luua veetorustike 1.2.27 rekonstrueerimine tuh € 1,62 Luua veetorustike 1.2.28 rekonstrueerimine KOV tuh € 149,83 Kavastu veetorustiku 1.2.29 rekonstrueerimine (KOV) tuh € 93,31 Tammistu veetorustiku 1.2.30 rekonstrueerimine (KOV) tuh € 13,38 Tammistu veetorustiku rekonstrueerimine tehnoloogiline tuh € 1,17 1.2.31 projekt Maarja-Magdaleena ÜVK 227,85 1.2.32 rekonstrueerimine tuh € Viru-Jaagupi ÜVK 162,87 1.2.33 rekonstureerimine tuh € Reovee ärajuhtimise ja 2. tuh € 1 001,78 461,44 952,69 1 741,24 1 347,28 puhastamise teenus 2.1 sh uusehitused ja seadmed tuh € 169,76 405,93 939,17 1031,04 714,86 Mehikoorma veemajandusprojekt 2.1.1 (KOV) tuh € 97,28 2.1.2 Uderna kanalisatsioonitorustik tuh € 6,90 2.1.3 Vetiku reoveepuhasti väljavool tuh € 7,71 2.1.4 Tammistu juurdepääsu tee tuh € 12,61 Tammistu Keskuse 10 2.1.5 kanalisatsioonitorustik tuh € 8,08 2.1.6 Haaslava kanalisatsioonitorustik tuh € 37,18 Mehikoorma reoveepuhasti 2.1.7 laiendamine tuh € 42,98 Kasepää II etapp 2.1.8 veemajandusprojekt tuh € 27,12 Kasepää II etapp 2.1.9 veemajandusprojekt (KOV) tuh € 109,68 Kurepalu veemajandusprojekt 2.1.10 (KOV) tuh € 184,86 Kurepalu veemajandusprojekt 2.1.11 MAK tuh € 37,55 Kurepalu veemajandusprojekt 2.1.12 MAK (KOV) tuh € 2,36 2.1.13 Elva reoveepuhasti maa tuh € 1,38 2.1.14 Vinni kanalisatsioonitorustik KOV tuh € 898,48 2.1.15 Vinni kanalisatsioonitorustik MAK tuh € 30,00  48 (55) Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024 Vinni kanalisatsioonitorustik MAK 2.1.16 (KOV) tuh € 10,56 Vissi Vapra tee reoveepumpla maa 2.1.17 soetamine tuh € 0,02 2.1.18 Roela Allika põik 2 maa soetamine tuh € 0,01 2.1.19 Siuksu biotiigi maa soetamine tuh € 0,04 2.1.20 Teedla biotiigi maa soetamine tuh € 0,06 Piira isevoolne 2.1.21 kanalisatsioonitorustik (KOV) tuh € 58,96 2.1.22 Piira survekanalisatsioon (KOV) tuh € 1,41 2.1.23 Piira reoveepumplad (KOV) tuh € 48,83 2.1.24 Aunasegaja tuh € 36,00 2.1.25 Mudapress tuh € 58,35 2.1.26 Mudapressi tehniline kirjeldus tuh € 0,15 2.1.27 Elva reoveepumbad tuh € 40,58 2.1.28 ÜF Elva torustikud tuh € 47,90 2.1.29 ÜF Elva torustike projekteerimine tuh € 1,55 2.1.30 ÜF Elva RVP asfaltplats tuh € 109,44 2.1.31 ÜF Elva RVP tehnohoone tuh € 197,82 ÜF Elva RVP tehnohoone 2.1.32 projekteerimine tuh € 21,23 2.1.33 ÜF 2019 projektijuhtimine tuh € 15,07 2.1.34 ÜF 2019 omanikujärelevalve tuh € 3,48 ÜF 2019 tehnohoone 2.1.35 omanikujärelevalve tuh € 3,25 2.1.36 ÜF 2019 Eksperthinnang tuh € 0,22 2.1.37 ÜF 2019 Ekspertiis tuh € 0,25 Mehikoorma II etapp kanalisatsioonitorustiku rajamine tuh € 88,63 2.1.38 (KOV) Kavastu kanalisatsioonitorustike 2.1.39 rajamine MAK tuh € 75,94 Age tee ÜVK projekteerimine ja 3,59 2.1.40 ehitus tuh € Age tee ÜVK projekteerimine ja 47,08 2.1.41 ehitus (KOV) tuh € Päkste küla Järve tee vee-kanali tuh € 2,57 2.1.42 ehitus 2.1.43 Männijärve torustike rajamine tuh € 10,73 Kakumetsa ühendamine Luunjaga tuh € 92,36 2.1.44 ÜVK rajamine 2.1.45 Tuigo tee ÜVK rajamine tuh € 40,69 Kallaste Kiriku tänava kanalisatsioonitorustiku rajamine 2.1.46 (KOV) tuh € 20,47 Luua mitteabikõlblikud lisatööd 2.1.47 (KOV) tuh € 4,49 2.1.48 Kasepää III etapi torustike rajamine tuh € 309,89 2.1.49 Puhja I etapi torustike rajamine tuh € 404,97  49 (55) Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024 sh olemasolevate 2.2. rekonstrueerimine 832,02 55,51 13,52 710,20 632,42 Kambja veemajandusprojekt 2.2.1 (kortermajad) (KOV) tuh € 12,54 2.2.2 Voore veemajandusprojekt (KOV) tuh € 107,99 Voore kanalisatsioonitorustik 2.2.3 (MAK) tuh € 14,82 Kallaste Võidu veemajandusprojekt 2.2.4 (KOV) tuh € 65,05 Kallaste Võidu MAK 2.2.5 kanalisatsioonitorustik tuh € 12,42 2.2.6 Kääpa veemajandusprojekt (KOV) tuh € 30,22 2.2.7 Kääpa kanalisatsioonitorustik MAK tuh € 20,46 Tabivere veemajandusprojekt 2.2.8 (Pargi-Aia) (KOV) tuh € 26,29 2.2.9 Rõngu Tehase tn kanalisatsioon tuh € 183,35 2.2.10 Võnnu veemajandusprojekt (KOV) tuh € 119,68 2.2.11 Võnnu veetorustik (MAK) tuh € 4,16 2.2.12 Männi tee kanalisatsioonikaevud tuh € 22,39 Männi tee kanalisatsioonikaevud 2.2.13 (KOV) tuh € 4,91 2.2.14 Aakre veemajandusprojekt tuh € 85,96 2.2.15 Aakre veetorustikud (MAK) tuh € 53,65 Puhja kortermajade 2.2.16 kanalisatsioonitorustike ostmine tuh € 59,65 Puhja kortermajade reoveepumpla 2.2.17 ostmine tuh € 8,08 Puhja kortermajade reoveepumpla 2.2.18 maa ostmine tuh € 0,41 Kääpa reoveepuhasti 2.2.19 rekonstrueerimine tuh € 6,75 Kääpa reoveepuhasti 2.2.20 rekonstrueerimine (KOV) tuh € 40,46 Elva Pikk tänav 2.2.21 kanalisatsioonitorustik tuh € 8,31 Vinni reoveepuhasti 2.2.22 diiselgeneraator tuh € 10,00 Vinni reoveepuhasti 2.2.23 diiselgeneraator (KOV) tuh € 3,52 Luua kanalisatsioonitorustike ja 2.2.24 reoveepuhasti rekonstrueerimine tuh € 3,78 Luua kanalisatsioonitorustike ja reoveepuhasti rekonstrueerimine 2.2.25 (KOV) tuh € 348,33 Kavastu kanalisatsioonitorustike ja reoveepuhasti rekonstrueerimine 2.2.26 (KOV) tuh € 336,43 Tammistu kanalisatsioonitorustike 2.2.27 rekonstrueerimine (KOV) tuh € 19,92 Tammistu kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine tehnoloogiline 1,74 2.2.28 projekt tuh €  50 (55) Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024 Maarja-Magdaleena ÜVK 413,07 2.2.29 rekonstrueerimine tuh € Viru-Jaagupi ÜVK 219,35 2.2.30 rekonstrueerimine tuh € Sademe- ja drenaaživee ning muu 3. pinnase- ja pinnavee tuh € 0 0 0 31,57 0 ärajuhtimine ning puhastamine Kirde tänava sademevee torustik 3.1. tuh € 24,90 (KOV) Kakumetsa ühendamine Luunjaga 3.2. tuh € 6,67 ÜVK rajamine Ühiskasutatavatesse 4. põhivaradesse tehtud tuh € 37,23 127,37 11,77 129,87 0 investeeringud 4.1 Kasepää II taastamistööd tuh € 30,46 4.2 KeyAqua lisamoodulid tuh € 6,77 4.3 Mercedes-Benz Vito 003SLH tuh € 38,75 4.4 MAN TGE 4x4 SB tuh € 8,77 4.5 Toyota Hilux tuh € 28,29 4.6 Miniekskavaator Hyundai tuh € 7,25 4.7 Büroo inventar tuh € 28,11 4.8 Juhtimiskeskus tuh € 16,21 4.9 Uus SCADA (piiriülene projekt) tuh € 11,77 Toimekindluse tagamiseks 4.10 tuh € 10,21 generaatorid ja kütusemahutid 4.11 Konksliftauto tuh € 46,58 4.12 Veemahuti tuh € 12,30 4.13 Tahvelarvutid tuh € 2,01 4.14 Laboriseadmed tuh € 4,76 Miniekskavaator Hyundai (kopp ja 4.15 tuh € 1,35 kiirliide) 4.16 Töömasinad ja nutiseadmed tuh € 10,37 4.17 Dokumendihaldussüsteem tuh € 42,28 Veeteenuse hinda lülitatavad tuh € 1 596,74 1 094,43 1 393,63 2 685,61 2 334,79 investeeringud Tarbijate poolt tasutud 5. liitumistasudest teostatud tuh € 255,75 443,76 0,00 0,00 0,00 investeeringud 5.1 Männi tee kanalisatsioonikaevud tuh € 58,00 5.2 Haaslava veetorustik tuh € 10,00 5.3 Uderna veetortustikud tuh € 66,61 5.4 Uderna kanalisatsioonitorustik tuh € 75,83 5.5 Parkla kinnistu veetorustik tuh € 6,25 Parkla kinnistu 5.6 tuh € 6,25 kanalisatsioonitorustik 5.7 Oja 9 kinnistu veetorustik tuh € 3,47 Oja 9 kinnistu 5.8 tuh € 3,47 kanalisatsioonitorustik 5.9 Viisijärve liitumispunktid (vesi) tuh € 2,93  51 (55) Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024 5.10 Viisijärve liitumispunktid (kanal) tuh € 2,93 5.11 Melliste Tartu mnt 1 veetorustik tuh € 10,02 Melliste Tartu mnt 1 5.12 tuh € 10,02 kanalisatsioonitorustik 5.13 Nõo Kaare-Sügaoru veetorustik tuh € 14,04 Nõo Kaare-Sügaoru 5.14 tuh € 14,04 kanalisatsioonitorustik 5.15 Nõo vahe tänava veetorustik tuh € 14,01 Nõo Vahe tänava 5.16 tuh € 26,66 kanalisatsioonitorustik 5.17 Roiu Oja 3 veetorustik tuh € 3,94 5.18 Roiu Oja 3 kanalisatsioonitorustik tuh € 3,94 5.19 Elva Järve 9 veetorustik tuh € 8,72 5.20 Elva Järve 9 kanalisatsioonitorustik tuh € 8,72 5.21 Nõo Veski veetorustik tuh € 15,13 5.22 Nõo Veski kanalisatsioonitorustik tuh € 31,27 5.23 Kakumetsa Vankri veetorustik tuh € 94,94 Kakumetsa Vankri 5.24 tuh € 97,47 sademeveetorustik Kakumetsa Vankri isevoolne 5.25 tuh € 110,89 kanalisatsioonitorustik Muu tegevus (hinnad ei ole 6. reguleeritavad ÜVVKS kohaselt tuh € 51,07 0 0 0 0 + muu) 6.1 Reola Unipiha tänava torustikud tuh € 51,07 Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine) arvel 7. teostatud investeeringud tuh € 3 389,10 3 209,42 2 647,26 1 603,38 2 312,53 veesektoris (v.a ühtekuuluvusfondist saadud abi) 7.1 Kambja veemajandusprojekt tuh € 102,96 7.2 Voore veemajandusprojekt tuh € 684,87 7.3 Kallaste Võidu veemajandusprojekt tuh € 438,63 7.4 Kääpa veemajandusprojekt tuh € 209,65 Tabivere Pargi-Aia 7.5 tuh € 168,21 veemajandusprojekt 7.6 Mehikoorma veemajandusprojekt tuh € 567,99 7.7 Võnnu veemajandusprojekt tuh € 619,68 7.8 Aakre veemajandusprojekt tuh € 511,70 Võnnu joogiveepuhasti 7.9 tuh € 85,42 rekonstrueerimine Kääpa joogiveepuhasti 7.10 tuh € 75,64 rekonstrueerimine Vetiku joogiveepuhasti 7.11 tuh € 61,23 rekonstrueerimine Tabivere joogiveepuhasti 7.12 tuh € 172,15 rekonstrueerimine Mehikoorma reoveepuhasti 7.13 tuh € 179,03 laiendamine  52 (55) Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024 Kasepää II etapp 7.14 tuh € 879,82 veemajandusprojekt 7.15 Vinni joogiveepuhasti rajamine tuh € 285,16 7.16 Nõo Lätte joogiveepuhasti rajamine tuh € 150,99 Kääpa reoveepuhasti 7.17 tuh € 200,72 rekonstrueerimine 7.18 Kurepalu veemajandusprojekt tuh € 1204,70 7.19 Vinni veemajandusprojekt tuh € 2460,93 7.20 Uus SCADA (piiriülene projekt) tuh € 186,34 7.21 Mehikoorma II etapp tuh € 141,84 7.22 Luua ÜVK rekonstrueerimine tuh € 429,54 7.23 Kavastu ÜVK rekonstrueerimine tuh € 340,71 Piiriülene projekt toimekindluse 7.24 tuh € 91,89 tagamiseks RTK Kallaste Kiriku tänava 7.25 tuh € 299,70 veemajandusprojekt RTK Tammistu veemajandusprojekt 7.26 tuh € 299,70 RTK 7.27 Haaslava uue puurkaevu rajamine tuh € 100,134 Maarja-Magdaleena ÜVK 7.28 tuh € 640,919 rekonstrueerimine 7.29 Kasepää III etapi torustike rajamine tuh € 489,689 7.30 Puhja I etapi torustike rajamine tuh € 699,580 Viru-Jaagupi ÜVK 7.31 tuh € 382,212 rekonstrueerimine Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine) arvel teostatud investeeringud 8. tuh € 0 98,56 0 3 843,15 0 veesektoris ainult ühtekuuluvusfondist saadud vahenditest 8.1 MAN TGE 4X4 SB tuh € 49,68 8.2 Miniekskavaator Hyndai tuh € 41,06 8.3 Elva reoveepuhasti maa tuh € 7,82 8.4 Aunasegaja tuh € 204,16 8.5 Mudapress tuh € 330,65 8.6 Konksliftauto tuh € 230,78 8.7 Veemahuti tuh € 69,70 8.8 Tahvelarvutid tuh € 11,39 8.9 Laboriseadmed tuh € 26,99 Miniekskavaator Hyundai (kopp ja 8.10 tuh € 7,66 kiirliide) 8.11 Mudapress tehniline kirjeldus tuh € 0,83 8.12 ÜF Elva torustikud tuh € 942,79 8.13 ÜF Elva torustike projekteerimine tuh € 30,60 8.14 ÜF Elva RVP asfaltsplats tuh € 620,15 8.15 ÜF Elva RVP tehnohoone tuh € 1120,96  53 (55) Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024 ÜF Elva RVP tehnohoone 8.16 tuh € 120,28 projekteerimine 8.17 ÜF 2019 projektijuhtimine tuh € 85,42 8.18 ÜF 2019 omanikujärelevalve tuh € 19,73 ÜF 2019 tehnohoone 8.19 tuh € 18,42 omanikujärelevalve 8.20 ÜF 2019 Eksperthinnang tuh € 1,23 8.21 ÜF 2019 Ekspertiis tuh € 1,43 Lõpetamata ehitise saldo aasta 9. tuh € 0 0 0 0 521,52 lõpus 9.1 sh liitumistasude arvelt tuh € 235,66 9.1.1 Pilka tee 7, Pilka küla liitumine tuh € 2,40 9.1.2 Teeääre, Luua kanali projekt tuh € 3,17 9.1.3 Melliste Tartu mnt 1 liitumine tuh € 18,25 9.1.4 Sõpruse 96 kinnistu liitumine tuh € 0,10 9.1.5 Tartu mnt 1 liitumistorustikud tuh € 1,78 9.1.6 Uue-Kruusi kinnistu liitumispunkt tuh € 1,05 Vesneri Tulbi kinnistu 9.1.7 tuh € 1,53 liitumispunkt 9.1.8 Vestika 6 ja 8 liitumispunkti tuh € 4,22 rajamine 9.1.9 Kooli 3, Palamuse liitumispunkt tuh € 2,35 9.1.10 Tiigi 11 ja 11a, Tabivere liitumine tuh € 1,07 9.1.11 Tiheda Põllu 3a projekteerimine tuh € 3,01 9.1.12 Liivaoru 1, Nõo liitumine tuh € 1,36 9.1.13 Rannu katlamaja ühendus tuh € 9,29 9.1.14 Piira Mõisa 4 liitumine tuh € 4,75 9.1.15 Männijärve ja Vestika tn ÜVK tuh € 40,11 rajamine 9.1.16 Männijärve ja Vestika tn ÜVK tuh € 12,07 lisatööd Meegleri tn ja Männiku tn ÜVK 9.1.17 tuh € 129,15 rajamine sh tagastamatust abist 9.2 tuh € 58,39 (sihtfinantseerimistest) 9.2.1 Pikkjärve küla projekt KIK tuh € 10,04 9.2.2 Kureküla vee- ja kanali RVPJ tuh € 7,40 projekt KIK 9.2.3 Sojamaa küla ÜVK projekteerimine tuh € 6,84 KIK 9.2.4 Vesneri küla ÜVK projekteerimine tuh € 4,84 KIK 9.2.5 Muud projektid tuh € 29,27 9.3 sh ettevõtte vahenditest tuh € 227,47 9.3.1 Pikkjärve küla projekt tuh € 2,19 Kureküla vee- ja kanali RVPJ 9.3.2 tuh € 1,31 projekt 9.3.3 Sojamaa küla ÜVK projekteerimine tuh € 1,26  54 (55) Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024 9.3.4 Vesneri küla ÜVK projekteerimine tuh € 0,93 Tiksoja küla tehnoloogiline projekt 9.3.5 tuh € 2,95 (Keskkonnaprojekt) Melliste-Poka tehn projekt 9.3.6 tuh € 3,77 (Alkranel) Võõpste kanali ja RVP rek 9.3.7 tuh € 1,09 (Alkranel) Mälgi küla tehnoloogiline projekt 9.3.8 tuh € 5,68 (Europolis) 9.3.9 Võõpste tehn projekt (Alkranel) tuh € 4,38 9.3.10 Külitse tehnoloogiline projekt tuh € 6,96 Rahinge reoveepuhasti 9.3.11 tuh € 10,88 tehnoloogiline projekt 9.3.12 Valguta küla tehnoloogiline projekt tuh € 2,74 Pilka tehnoloogiline projekt 9.3.13 tuh € 3,46 (Europolis) 9.3.14 Tammistu projekteerimine tuh € 7,64 9.3.15 Kasepää projekteerimine tuh € 10,88 Luunja RVP väljavoolutorustik ja 9.3.16 tuh € 3,78 heitveepumpla projekteerimine 9.3.17 Kaarlijärve projekteerimine tuh € 0,45 9.3.18 Rahinge torustike projekteerimine tuh € 7,36 Aardlapalu-Haaslave 9.3.19 tuh € 17,66 projekteerimine 9.3.20 NAV projekti juhtimine (EJ) tuh € 1,13 Peedu tee ja Uuta küla kinnistute 9.3.21 tuh € 2,67 torude ehitus Vissi küla, Nõo vald vee- ja kanali 9.3.22 tuh € 3,93 rek (EV) Kukulinna ja Äksi ÜVK 9.3.23 tuh € 3,16 laiendamine Avinurme ja Kasepää ehituse 9.3.24 tuh € 0,05 järelvalve (Korbovek) Tammistu tehnoloogiline projekt 9.3.25 tuh € 0,58 (Keskkonnaprojekt) Luunja RVP väljavoolutorustik ja 9.3.26 tuh € 3,78 heitveepumpla Palupera Klaveriküla piirkonna 9.3.27 tuh € 8,68 projekteerimine Roiu reoveepuhasti 9.3.28 tuh € 5,83 rekonstrueerimine 9.3.29 Laguja puurkaevu rek tuh € 4,10 9.3.30 Elva JVP seadmed tuh € 7,76 9.3.31 Rebase puurkaevu rek tuh € 4,23 9.3.32 Pala JVP rekonstrueerimine tuh € 10,56 9.3.33 Kasepää II taastamistööd tuh € 2,18 9.3.34 EST-RUS ER29 mitteabikõlblik tuh € 7,64 9.3.35 QGIS juurutamine tuh € 6,20 9.3.36 Pilka rvp septiku paigaldus tuh € 6,50  55 (55) Rida Investeeringud 2020 2021 2022 2023 2024 9.3.37 Elva RVP seadmed tuh € 4,33 Hellenurme mõis kinnistu 9.3.38 tuh € 8,65 kanalisatsioon 9.3.39 NAVi server tuh € 20,57 Kambja liistuvabriku ÜVK 9.3.40 tuh € 10,66 rajamise tööprojekt Võõpsu aleviku ÜVK rajamise 9.3.41 tuh € 6,43 tehnoloogiline projekt 9.3.42 Elva reoveepumbad tuh € 2,47 Lühend KOV tähendab, et ettevõtte omafinantseering teostati läbi kohaliku omavalitsuse sissemaksena aktsiakapitali. Lühend MAK tähendab mitteabikõlbulikke töid. Kiur Põld Saatja: Kiur Põld Saatmisaeg: kolmapäev, 13. märts 2024 19:00 Adressaat: 'Andres Aruhein' Teema: Vs: AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse hinna määramine Manused: AS Emajoe Veevark 28.02.24 otsus.pdf Tere Edastan väljavõtte 28.02.2024 otsusest. Väljavõttel on märge, et AK märge on eemaldatud 13.03.2024. Lugupidamisega Kiur Põld Jurist Regulatsiooniteenistus Konkurentsiamet T 667 2590 _______________________________ Konkurentsiamet | Tatari 39 10134 Tallinn Tel: 667 2400 | E-post: [email protected] 1