Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1033683

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1033683 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Registrikood / Isikukood 14273374 Ärinimi / Nimi OÜ INF Maavarad Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlemine Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja OÜ INF Maavarad on Infortar kontserni kuuluv maavarade kaevandamise ning väärindamisega põhjendus tegelev ettevõte, kes toodab ehitusmaavaradest materjale, mida ehitussektor igapäevaselt vajab ning tarbib. Käesolevaga taotletakse keskkonnaluba Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldisele, mis hõlmab Pihali maardla kõrge- ja madalamargilise ehituslubjakivi plokke 1 ja 2 aT. Taotletav mäeeraldis hõlmab ka täna taotletava Pihali lubjakivikarjääri ala (menetluse nr M 126095) ehk käesoleva taotluse rahuldamisel ning Pihali III lubjakivikarjääri keskkonnaloa väljastamisel tuleb menetluse M-126095 raames potentsiaalselt väljastatav luba kehtetuks muuta. Pihali III lubjakivikarjääri keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. OÜ INF Maavarad omab Infortari kontsernis strateegilist rolli, tagades ligipääsu ehitusmaavaradele, mis on vajalikud nii kontserni enda ehitus- ja arendusprojektide elluviimiseks kui ka ehitusmaterjalide turule pakkumiseks. Ettevõtte tegevus ning Pihali III lubjakivikarjääri avamine võimaldab kontsernil kontrollida kogu väärtusahelat alates maavarade kaevandamisest kuni nende kasutamiseni ehitusprojektides, mis omakorda vähendab sõltuvust välistest tarnijatest, suurendab varustuskindlust ning aitab projektide kulusid hoida konkurentsivõimelisena, vähendades seejuures ka sõltuvust turu kõikumistest. Kavandatav Pihali III lubjakivikarjäär on oluline ka kogu Loode-Eesti piirkonna, sealhulgas Rapla ja Harju, tinglikult ka Lääne ja Järva maakondade taristuehituse ning teede korrashoiu jaoks, sest aitab tagada kvaliteetse (kõrgemargiline ehituslubjakivi) kohaliku ehitusmaavara kättesaadavuse ka tulevikus. Lähimad aktiivsed kõrgemargilise ehituspaekivi (lubjakivi ja dolokivi) karjäärid jäävad Maa- ja Ruumiameti maardlate rakenduse kohaselt linnulennult ~25 – 35 km kaugusele (mööda reaalseid teid ~40 – 50 km kaugusele) edelasse (Orgita-Haimre) ja kirdesse (Väo). Lisaks taristuehitusele sobib taotletavas karjääris lasuv maavara kasutamiseks ka üldehituses ja erinevates ehitussegudes. Kohaliku maavara kasutamine aitab vähendada olukorda, kus killustikku tuleb vedada pikemate vahemaade tagant, kuna mida kaugemalt materjali tuua, seda suuremad on transpordikulud, ehitushinnad ja keskkonnamõjud. Kogu Pihali maardlas arvelevõetud kõrgemargilise ehituskivi kasutuselevõtt võimaldab maavara kaevandada ja kasutada majanduslikult kõige otstarbekamalt ja säästlikumalt. Lisaks on kaevandamise lõppedes võimalik kaevandatud maa korrastada ühtse tervikuna. Oluline erinevus võrreldes paljude teiste ehituslubja- ja dolokivikarjääridega on asjaolu, et kuna taotletaval Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldisel asub kogu kasulik kiht (keskmine paksus 9,5 m ja taotletav varu 3 940 tuh m3) keskmisest põhjaveetasemest (abs 51,0 m) kõrgemal, puudub karjääris vajadus põhjaveetaseme kunstlikuks alandamiseks, mis reeglina avaldab maavarade kaevandamise puhul ümbritsevale keskkonnale kõige olulisemat mõju. Tegevusega kaasneda võivate Kavandatav tegevus on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, § 6 lg 1 p 28 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna taotletava mäeeraldise teenindusmaa tolm jne) kirjeldus pindala on 52,56 ha (sealhulgas mäeeraldis pindalaga 41,64 ha). Sellest lähtuvalt tuleb kohustuslikus korras läbi viia keskkonnamõju hindamine ehk KMH. Käitis/tegevuskoht Nimetus Pihali III lubjakivikarjäär Aadress Vardi metskond 80, Pihali küla, Kohila vald, Rapla maakond Territoriaalkood 6140 Katastritunnus(ed) 31701:005:0958 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6557117, Y: 533630 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Vardi metskond 80 (31701:005:0958). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Kohila vald, Rapla maakond 0317 5.1. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​‐ Väljumis​‐ Joon​kiirus, Tempera​‐ SNAP kood Lisategevuse keskkonnaregistri kood kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m m/s tuur, °C SNAP kood 1 Puurimine X: 6557347, Y: 0.05 1 5 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a 534471 tahkete fossiilkütuste kaevandamine) 2 Lõhkamine X: 6557340, Y: 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a 534454 tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6557353, Y: 534488 3 Purustus- X: 6557277, Y: 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a sorteerimissõlm 534487 tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6557307, Y: 534536 5.2. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08111 - Dekoratiivkivi, lubjakivi, kipsi, kiltkivi ja muu kivi kaevandamine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) Ei kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​komponentide Ei või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Ei kohustuslane 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ 3/20 Registrikood/isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1 Telefon 53314567 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus; - Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. - Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Pihali_plokkskeem.png Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Lähteandmed pärinevad maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast) ning arendajalt saadud andmed informatsioonist. Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Taotletav Pihali III lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas, jäädes riigiomandisse kuuluvale, Kliimaministeeriumi poolt valitsetavale, Vardi metskond 80 (tunnus 31701:005:0958, 100% maatulundusmaa) kinnistule, mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 52,56 ha, sh mäeeraldis pindalaga 41,64 ha. Lähimad majapidamised asuvad ~500 – 650 m kaugusel põhjas katastriüksustel Kaeravälja (tunnus 31701:001:1640) ja Raja (tunnus 31701:001:0256), ~500 – 550 m kaugusel loodes Viiginõmme (tunnus 31701:005:0018) ja kagus Leisi (tunnus 31701:005:0850) kinnistutel. Lubjakivi kaevandamisel ja selle töötlemisel (purustamine, sõelumine) käitise territooriumil on arvestatud järgmiste heiteallikatega: 1) lõhkeaukude puurimine (heiteallikas 1); 2) lõhkamine (heiteallikas 2); 3) lubjakivi purustamine/sõelumine purustus-sorteerimissõlmes ja laadimistööd (heiteallikas 3). Heiteallikate asukoht karjääris muutub vastavalt mäetööde arengule, kuid need jäävad käitise piiridesse. 4/20  Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 Lisa 2: Joonis_1._Pihali_III_asendiplaan.pdf mõõtkavas Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte Lisa 3: Joonis_2._Pihali_III_heiteallikate_plaan.pdf väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Olulised geograafilised (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevad) ja tehnogeensed (infrastruktuuri jm rajatised) objektid, mis mõjutaksid oluliselt tehnogeensed objektid saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad. Ilmastikutingimuste iseloomustus Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Kuusiku meteroloogiajaam. Perioodi 2020 - 2025 keskmised meteroloogilised andmed on toodud alljärgnevalt: II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 10,7 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 15,7 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 7,1 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,9 m/s Aastate keskmine sademete summa: 666 mm Tuulteroos, fail Lisa 4: Kuusiku_2025_tuulteroos.PNG Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks Puuduvad heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf) Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide (https://www.canada.ca/en/environment-climatechange/ services/nationalpollutant-releaseinventory/report/pits-quarries-guide.html#s8_8) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf) Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse Manusena on lisatud heiteallikate saasteainete heite arvutuskäigud. arvutusmetoodikat Arvestades purustus-sorteerimissõlme töötamiseks vajalikke tööprotsesside iseloomu (kaevise laadimine ekskavaatoriga, purusti ja sõeluri jadamisi paiknemine, valmistoodangu laadimine laaduriga) ning nende kõrvuti paiknemist, on nii laadimistöid kui ka purustamist ja sõelumist käsitletud ühtse heiteallikana. Manused Lisa 5: KOTKAS_arvutuskaik_Pihali_III__06.2026_.asice 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed 5/20 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Puurimine (1) Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö efektiivsuse. PM-sum Osakesed 99.5 % PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 % Muud heite vähendamise meetmed Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleks kuival perioodil materjali ja laoplatse niisutada vastavalt vajadusele. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Puurimine (1) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 6/20 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Lõhkamine (2) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 7/20 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 0 0 0 09 - 10 0 0 0 10 - 11 0 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 0 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm (3) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 8/20 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 9/20 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heite​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik Puurimine (1) PM-sum Osakesed 0.005 g/s 0.006 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 0.003 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.003 t Jah Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed 0.489 g/s 0.07 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.254 g/s 0.037 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.015 g/s 0.002 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.283 g/s 0.041 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.311 g/s 0.045 t Jah Purustus-sorteerimissõlm (3) PM-sum Osakesed 0.21 g/s 1.431 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.097 g/s 0.662 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.012 g/s 0.083 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5 5.4.12. Välisõhus leviv müra Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Purustus-sorteerimissõlm X: 6557270, Y: 534355 Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku Kohalduv päevane müra Käitise müra päevane tase antud alal, Hinnang päevase müra normtasemele Kohalduv öine müra Käitise müra öine tase antud alal, Hinnang öise müra normtasemele ala kategooria normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta II kategooria 60 43 Vastab 45 0 Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 6: Joonis_3._Pihali_III_toostusmura.pdf Mõjutatavad müratundlikud alad Müratundlikud alad on piirkonnas paiknevate lähimate majapidamiste õuealad (II kategooria). Müra vähendamise meetmed Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra Müra leevendavate meetmete rakendamine esialgu puudub, sest ülenormatiivne müratase ei levi tootmisterritooriumi piirist väljapoole. Samuti ei esine vähendamise meetmeid rakendada lähimate majapidamiste õuealadel olulist mürataseme tõusu ning ka kehtestatud piirväärtused on varuga tagatud. 10/20 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või siht​‐ Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool Suhe Cm / heitkogus väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg 2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.283 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 56 0.006 2 10102- Lämmastikdioksiid 0.311 g/s 1 tund 200 µg/m³ 47.68 0.238 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 0.25 0.006 3, 1 PM2,5 Eriti peened osakesed 0.015 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.12 0.005 (PM2,5) 3, 1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.10 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 2.94 0.059 1 aasta 40 µg/m³ 0.79 0.02 2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.254 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.73 0.015 1 aasta 40 µg/m³ 0.21 0.005 2 PM2,5 Eriti peened osakesed 0.015 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.01 0 (PM2,5) Koosmõju kirjeldus Taotletava käitise heiteallikatest kattuvad ajaliselt lõhkamine (heiteallikas nr 1) ja purustus-sorteerimissõlm (heiteallikas nr 3). Lõhkamise (heiteallikas nr 2) ajal on karjääris tööd peatatud ja koosmõju ei esine. 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste Puuduvad korral ja mõõtetulemused Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Airviro hajumisarvutusprogrammid Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam 11/20 Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile. Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile. Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, Taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m ulatuses) ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid. seireandmed) Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud pärast heiteallika töölerakendamist kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena. Manused Lisa 7: Airviro_hajumispildid_Pihali.rar 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. 12/20 Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Lähimate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud II kategooria tööstusmüra piirväärtust 60 dB ei ületata ning olulist alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Tootmisterritooriumi piiril jäävad müratasemed 60 dB tasemele. kohta Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Suurima osakaaluga saasteainete heitkoguste osas on purustus-sorteerimissõlme opereerimisega kaasnev osakeste heide. tekitamises suurim Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine Heite vähendamise ja leviku piiramise meetmed: esinemise vähendamise meetmete kohta 1. Mäetööde mõju vähendamiseks ei tohiks metsa langetada kohe kogu mäeeraldise ulatuses, vaid vastavalt kaevandamise etappidele järk-järgult. 2. Mäeeraldiselt kooritavat katendimaterjali saab ladustada vallidena teenindusmaa piirile, et vähendada karjäärialalt välja levivat müra. 3. Killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb laadimisplatsi niisutada. 3. Hooldada mäemasinaid õigeaegselt. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid ja müratase tootmisterritooriumi piiril ei ületa müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks kehtestatud piirväärtusi. Seiret (pistelisi mõõtmisi) on võimalik teha vastavalt vajadusele (nt ümberkaudsetelt majapidamistelt kaebuste esinemisel). Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Karjäärisiseste teede ja laoplatside niisutamine. ilmastikutingimuste esinemise korral Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6 Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.489 g/s 0.07 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.254 g/s 0.037 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.015 g/s 0.002 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.283 g/s 0.041 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.311 g/s 0.045 t Jah Purustus-sorteerimissõlm (3) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.21 g/s 1.431 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.097 g/s 0.662 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.012 g/s 0.083 t Jah Puurimine (1) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.005 g/s 0.006 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.003 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.003 t Jah 13/20  Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.045 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.041 t PM-sum Osakesed 1.507 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.702 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.088 t 6.1. Maavara kaevandamine 14/20 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 1 001 Maardla nimetus Pihali Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Pihali III lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 41.64 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 52.56 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 821 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 125 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 160 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 2 642 tuh m³ 01.08.2022 2 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 298 tuh m³ 01.08.2022 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi 2 630 tuh m³ 2. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 1 295 tuh m³ 15/20 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja EMG Arendus OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/509265 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 10.09.2025 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) Geoloogiafondi number 9622 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/2034 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.09.2022 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 8: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 9: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 10: Korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 11: Seletuskiri.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 12: Rapla_maakonna_Pihali_lubjakivimaardla_registrisse_kandmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 13: Pihali_II_GU_aruanne.pdf GIS ja CAD failid Lisa 14: isojooned_ploki_1_ja_2_vahepiir_EH.dgn Lisa 15: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 16: piir_maeeraldis.dgn Lisa 17: isojooned_ploki_1_lasum_EH.dgn Lisa 18: isojooned_maapind_EH.dgn 16/20 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Kaevandamise alustamisel tuleb mäeeraldiselt esmalt raadata mets ning vajadusel juurida kännud. Peale metsa ja kändude likvideerimist järgneb lammutustööde kirjeldus mäeeraldiselt katendi järk-järguline eemaldamine, mis ladustatakse teenindusmaale müratõkkevallidesse ning hilisemalt kasutatakse seda vajadusel karjääri korrastamisel või võõrandatakse vastavalt kehtivale korrale. Kasulik kiht keskmise paksusega 9,5 m asub kogu mahus pealpool keskmist põhjaveetaset, seega puudub vajadus karjäärist vee väljapumpamiseks. Kaevandatakse kahe astmega (kõrge- ja madalamargiline eraldi). Kivimi raimamine/kobestamine toimub puur-lõhketöödega. Puur lõhketööd on soovitatav korraldada lühiviitmeetodil, tagades üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksema koguse ja lõhketöödest tulenevate ohtude minimeerimise. Lõhketöid hakkab teostama litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid, sh vajalikud laengusuurused, ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Peale kivimimassiivi kobestamist laetakse kaevis ekskavaatori ja/või frontaallaaduriga mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme, kus kaevis purustatakse ning sõelutakse vajalikesse fraktsioonidesse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16 mm, 16/32 mm ja 32/63 mm. Lisaks ridakillustikud 4/32 mm ja 4/63 mm ning lubjakivis sisalduva saviosakeste tõttu ka peenfraktsioon fr 0/4 mm. Tänase praktika kohaselt leidub turgu kõikidele tootmisel tekkivatele fraktsioonidele. Juhul, kui mõnda fraktsiooni ei õnnestu turustada, leitakse sellele muu alternatiivne kasutus, näiteks kasutatakse korrastamisel vajalike tingimuste loomiseks. Karjääris tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine fraktsioonide kaupa laoplatsidel asuvatesse kuhilatesse või vahetult tellijate kalluritele toimub frontaallaaduriga. Mäetöid teostatakse vastavalt keskkonnaloa väljastamisel koostatavale lubjakivikarjääri kaevandamise projektile, milles on määratud täpsem kaevandamise tehnoloogia ja tööde areng. 17/20 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Pihali III lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas, jäädes riigiomandisse kuuluvale, Kliimaministeeriumi poolt valitsetavale, Vardi metskond 80 (tunnus 31701:005:0958, 100% maatulundusmaa) kinnistule, mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 52,56 ha (sh mäeeraldis pindalaga 41,64 ha) ning see hõlmab Vardi metskond 80 kinnistust ligikaudu 11%. Taotletav mäeeraldis jääb hajaasustatud metsamaa piirkonda. Lähiümbruses paiknevad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Vardi metskond 80 katastriüksusega piirnevad või selle lähialal paiknevad muu hulgas Rebase (tunnus 29701:005:0209), Köstriaseme (tunnus 29701:006:0326), Rae (tunnus 29701:006:0436), Värava (tunnus 29701:006:0437), Toodja (tunnus 29701:006:0931), Kaeravälja (tunnus 31701:001:1640), Laimikuvälja (tunnus 31701:001:2457), Metsaveere (tunnus 31701:001:2458), Kuuseoksa (tunnus 31701:001:2535), Liiva (tunnus 31701:001:2590), Leisu (tunnus 31701:005:0008), Viiginõmme (tunnus 31701:005:0018), Leisi (tunnus 31701:005:0850), Härma (tunnus 31701:005:0900), Risti (tunnus 31701:005:0910), Nurmenuku (tunnus 31701:005:0953), Nõmme (tunnus 31701:005:0980), Sillamaa (tunnus 31701:005:1070), Kernu metskond 15 (tunnus 72501:001:1730) ja Köstrimetsa (tunnus 72601:001:1530) kinnistud. Lähimad majapidamised asuvad ~500 – 650 m kaugusel põhjas katastriüksustel Kaeravälja (tunnus 31701:001:1640) ja Raja (tunnus 31701:001:0256), ~500 – 550 m kaugusel loodes Viiginõmme (tunnus 31701:005:0018) ja kagus Leisi (tunnus 31701:005:0850) kinnistutel. Kavandatav ala paikneb ulatuslikus metsamaa piirkonnas Kohila valla ja Saue valla piiri läheduses. Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa on valdavalt kaetud okaspuumetsaga, kohati esineb ka segamets. Osaliselt on alal tehtud lageraiet, kuhu on istutatud nii männi- kui kuuseistikuid. Kraavitust alal ei esine ning maapind on enamjaolt olnud kuiv. Ligikaudu 1,8 km kaugusele põhjasuunda jääb Sutlema lubjakivimaardla, kus AS Kiirkandur kaevandab Sutlema I (keskkonnaluba nr Rapm-059), Sutlema II (keskkonnaluba nr Rapm-062) ja Sutlema III (keskkonnaluba nr Rapm-104) lubjakivikarjääride mäeeraldistel nii madalamargilist ehituslubjakivi kui ka täitekruusa. Pihali III lubjakivikarjäärist ca 2,8 km kaugusel läänes on Kirikla lubjakivimaardla, kus levib samuti madalamargiline ehituslubjakivi. Taotletava Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa jääb 11220 Kernu-Kohila maanteest ~650 m kaugusele põhjasuunda. Kernu-Kohila maanteega on taotletav mäeeraldis ühendatud kruuskattega 3170254 Sirge metsateega, mis läbib taotletavat mäeeraldist. Taotletava Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaast ca 600 m kaugusel põhjas kulgeb avalikus kasutuses olev kruuskattega 317002 Lümandu ringtee. Kommunikatsioone, hooneid või muid piiranguid põhjustavaid objekte taotletava mäeeraldise teenindusmaal ei ole. Taotletav Pihali III lubjakivikarjäär jääb planeeringuliste andmete järgi rohevõrgustiku piirkonda. Vardi metskond 80 katastriüksus paikneb maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku alal ning koostatava Kohila valla üldplaneeringu andmetel paikneb piirkonnas planeeritav rohevõrgustik. Planeeringutega kehtestatud rohevõrgustiku tingimustega tuleb eelkõige arvestada maavara kaevandamise kavandamisel, mäeeraldise teenindusmaa kasutamisel, metsa raadamisel, leevendusmeetmete määramisel ning kaevandatud maa korrastamisel. Kavandatava tegevuse mõjusid rohevõrgustiku toimivusele tuleb hinnata KMH käigus. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad III kaitsekategooria taimeliigi pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis, KKR kood KLO9341610) leiukohaga. Sama liigi teisi leiukohti esineb piirkonna lähialal veelgi. Lähiümbruses (~1 km raadiuses) on registreeritud ka II kaitse-kategooria liigi harivesiliku leiukohti ning III kaitsekategooria liikidest ka rabakonna, hariliku kärnkonna, tähnikvesiliku, aas-karukella, laanepüü, hiireviu ja sulgja õhiku leiukohti. Taotletava Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldise lähiümbruses paiknevad vääriselupaigad VEP nr 101034, VEP nr 101035 ja VEP nr 101033. Mäeeraldise teenindusmaa piirid on valitud selliselt, et oleks välditud vääriselupaikade otsene kahjustamine. Taotletaval mäeeraldisel või selle teenindusmaal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimateks Natura 2000 aladeks on ~1,5 km kaugusel asuv Lümandu ning ~1,6 km kaugusel kagus asuv Rabivere loodusala. Taotletava karjääri alal ei ole kultuurimälestisi. Pärandkultuuri objektid paiknevad piirkonna lähialal. Lähialal on muu hulgas pärandkultuuri objekt „Kohatu-Lümandu-Hageri kirikutee“ ning pärandkultuuri objektid „Metsavahikoht“, „Hageri Kolme valla ristikivi“, „Väljataguse talu paemurd ja lubjaahi“, „Väljataguse karjakaev“ ning „Risti kõrts ja Adila metsavahikoht“. 18/20 Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Taotletava mäeeraldise pindala on 41,64 ha, seega tuleb taotluse menetlusse võtmisel kohustuslikus korras algatada keskkonnamõju hindamine (KMH). Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendus-meetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida. Täpsem teave on esitatud taotluse seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Taotlusega on kirjeldatud peamised eeldatavad mõjud, mis võivad kaasneda taotletavas Pihali III lubjakivikarjääris kaevandamisega, kuid võimalikke keskkonnamõju kohta mõjusid ning nendega kaasnevaid mõjuulatusi tuleb täpsemalt hinnata keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluses. Kaevandamisega kaasnevat müra on hinnatud keskkonnaloa taotluse õhu eriosa juures (loa tabel 5.4.2), mille kohaselt kaasnevad müratasemed jäävad lubatud normide piiresse ning pole põhjust eeldada, et nendega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele või heaolule. Esialgsete arvutuste kohaselt ületatakse siiski kavandatava tegevusega keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud osakeste künniskogused 1 tonn/aastas, mis- tõttu on õhusaasteloa taotlemine vajalik ning taotluses on lisaks täidetud ka õhu eriosa tabelid. Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Taotletavas Pihali III lubjakivikarjääris asub kogu kaevandatav kiht pealpool piirkonna keskmist põhjaveetaset, seega puudub vajadus karjäärist vee välja juhtimiseks või muul viisil kunstlikult põhjaveetaseme alandamiseks. Eelnevast lähtudes ei ole ka ette näha alanduslehtri tekkimist karjääri ümber, mis võiks lähimate elamute veevarustust ühelgi viisil mõjutada. Kaevandamine võib mõningal juhul mõjutada põhjavee keemilist koostist. Samas, kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks minimaalne. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida masinate avarii korral, kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Taotletaval Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldisel ja selle lähiümbruses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Lähimateks Natura 2000 aladeks on ~1,5 km kaugusel asuv Lümandu ning ~1,6 km kaugusel kagus asuv Rabivere loodusala. Kuigi kavandatud karjääri ja Natura alade vahel on võrdlemisi pikk vahemaa ja tõenäoliselt Pihali III lubjakivikarjääris kaevandamine nendele olulist mõju ei avalda, siis mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei ole käesolevas etapis võimalik üksnes kauguse põhjal välistada. Kaevandamise võimalikku mõju lähimatele Lümandu ja Rabivere loodusalade kaitse- eesmärkidele tuleb hinnata KMH käigus. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub III kaitsekategooria taimeliigi Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur, KLO9341610) kasvukohaga. Vastavalt looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) § 58 lõike 6 alusel kehtestatud määruse „Kaitsealuse liigi isendi ümberistutamise kord“ § 3 (RT 2004, 58, 412) alusel on võimalik kaaluda kaitsealuste isendite ümberasustamist, mille võimalikkust analüüsitakse täpsemalt keskkonnamõju hindamise ehk KMH käigus. Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel, lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (metsa raadamine, kasvupinnase koorimine). Kavandatava tegevuse mõju kliimale ei saa pidada oluliseks. Pihali III lubjakivikarjääri kaevandamisel kaevandamisjäätmeid ei teki. Täpsem teave on esitatud taotluse seletuskirjas. 19/20 Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kuigi müra piirväärtusi eeldatavalt ei ületata, rajatakse sellegipoolest mäeeraldise teenindusmaale müratõkkevallid ning kaevandamise arenemisel viiakse masinad, sh kaevise töötlemiseks kasutatav purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel võimalikult sügavale karjääri põhja, et müra täiendavalt lokaliseerida. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid tolmu leviku tõkestamiseks (näiteks niisutite ja katete kasutamine purustus-sorteerimissõlmel). Karjäärisiseseid- ja väljaveoteid ja laoplatse tuleb vajadusel kuiva ilmaga niisutada. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt, milles muu hulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Masinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õlikogumis- ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete (hooldusplats, reostustõrje-vahendid) õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava ja vajadusel taotleda jäätmeluba. Täpsem teave on esitatud taotluse seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud graafilised lisad Lisa 19: Graafilised_lisad.asice 20/20    Heitkoguste arvutus Pihali III III lubjakivi karjääri keskkonna kaitse loa esma taotluse nr T KL/1033683 juurde INF Maavarad OÜ (edaspidi ka arendaja või kaevandaja ) taotleb keskkonnakaitseluba maavara kaevandamiseks Pihali III lubjakivi karjääris (edaspidi ka Pihali III karjäär ) . Õhu saaste loa arvestuses on aasta seks kaevandatav aks mah uks arvestatud 1 6 0 000 m 3 ehk 416 000 t (maavara mahumassi 2,6 t/m 3 juures) . Taotluses toodud info põhjal toimuvad Pihali III karjääris järgmised tegevused, millega kaasneb saasteainete heide: lõhkeaukude puurimine; lõhkamine; purustus-sorteerimissõlm ( peenestamine , sõelumine ) ; materjali laadimine. 683260 1368094 0 0 4401185 1396669 0 0 1790451 2421697 0 0 3611245 2382851 0 0 2426970 2191081 5010730 1626207 0 0 2583815 1258266 0 0 3338830 1028894 Pihali III karjääris kavandatava tegevuste põhimõtteline plokkskeem on esitatud alloleval skeemil. Lõhkamine Lõhkeaukude puurimine Purustus-sorteerimissõlm Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 s üsinikmonooksiid (CO) l ämmastikoksiid id (NO x ) PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 Lõhkamine Lõhkeaukude puurimine Purustus-sorteerimissõlm Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 s üsinikmonooksiid (CO) l ämmastikoksiid id (NO x ) PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 Joonis 1. Pihali III karjääris kavandatava tegevuse plokkskeem. Puur-lõhketööd Puurimisel ja lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmiseks puudub ühtne eestisisene metoodika. Seetõttu on puur-lõhketööde puhul saasteainete heitkoguste leidmiseks kasutatud Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri ( United States Environmental Protection Agency ) välja töötatud metoodikat ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining ) ning Kanada keskkonnaameti ( Environment Canada ) täiendatud metoodikat ( Pits and Quarries Guidance ). Puurtööd – heiteallikas 1 Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega arvestuslikult kuni 1 6 0 000 m 3 ulatuses aastas. Puurtöid teostatakse standardse puurmasinaga, mis on varustatud 1 2 filtrist koosneva püüdeseadmega , mille püüdeefektiivsus on vähemalt 99,5% . Puurimisel tekkiv tolm püütakse seega enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on seetõttu marginaalsed. Eelviidatud metoodika kohaselt on puurimise eriheited tahkete osakeste kohta järgmised: PM -sum = 0,59 kg/puurauk; PM 10 = 0,31 kg/puurauk; PM 2,5 = 0,31 kg/puurauk. Puurim i sega eralduvate osakeste aastase heitkoguse leidmiseks on vajalik teada puuritavate puuraukude arvu. Korraga lõhatakse keskmiselt ligikaudu 4 0 00 m 3 maavara , mille tarbeks on vajalik puurida eeldatavalt u 55 puurauku (laengutihedusel 7, 3 m 2 /puurauk) . Aastase kaevandamise mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida vastavalt: 1 6 0 00 0 m 3 / 4 0 00 m 3 x 55 = 2 200 lõhke-puurauku Lähtudes eeltoodud osakeste erihei detest ning puurmasina garanteeritud püüdesüsteemi efektiivsusest, on arvutuslikud aastased heitkogused järgmised: PM -sum = 2 200 x 0,59 / 1 000 = 1,298 t/a, millest õhku eraldub 0,0 0 6 t/a ; PM 10 = 2 200 x 0,31 / 1 000 = 0 , 682 t/a, millest õhku eraldub 0,0 0 3 t/a; PM 2,5 = 2 200 x 0,31 / 1 000 = 0 , 682 t/a, millest õhku eraldub 0,00 3 t/a . Puurmasina arvestatav puurimiskiirus on umbes 60 m/h ehk 1 m/minutis. Puuritava augu sügavus on kuni 10 m (kasuliku kihi paksus + ülepuure) . Eeltoodu kohaselt puurib masin aastase lõhatava mahu kohaselt kokku 2 200 x 10 m = 22 000 m Puurimiseks kuluv aeg oleks seega kokku ~ 367 h, mille kohaselt oleksid hetkelised heitkogused järgmised: PM-sum = 6 000 g / 1 321 200 s = 0,0 0 5 g/s; PM 10 = 3 000 g / 1 321 200 s = 0,00 3 g/s; PM 2,5 = 3 000 g / 1 321 200 s = 0,00 3 g/s. Lõhkamine – heiteallikas 2 Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile , mis kooskõlastatakse TTJA-ga ning tööde läbiviimisel kasutatakse kvalifitseeritud ja litsentseeritud lõhkajat. Lõhketöödel eralduvate osakeste heitkogused leitakse eeltoodud metoodika kohaselt järgmise valemiga: E=0,00022 (A) 1.5 , kus E – e riheide , osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta; A – lõhkeala pindala, m 2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m). Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM 10 ) heitkoguste leidmisel eel toodud valemis konstanti 0,52 ning eriti peenete osa keste (PM 2,5 ) heitkoguste leidmisel konstanti 0,03. Arvestades, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara keskmiselt 4 0 00 m 3 ulatuses, tuleb keskmise aastase kaevandamismahu 1 6 0 000 m 3 raimamiseks lõhketöödega teostada 40 lõhkamist, mille põhjal kujuneb ühe lõhkamise ala suuruseks ~ 4 0 0 m 2 . Eelviidatud metoodika kohaselt kujunevad aastased osakeste heitkogused järgmiselt : PM -sum = 0,00022 x ( 4 0 0 ) 1.5 x 40 / 1000 = 0, 0 70 t/a; PM 10 = 0,00022 x ( 4 0 0 ) 1.5 x 0,52 x 40 / 1000 = 0, 0 37 t/a; PM 2,5 = 0,00022 x ( 4 0 0 ) 1.5 x 0,03 x 40 / 1000 = 0, 0 0 2 t/a ; Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult väga lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus ümbruses. Seega on tegu iseloomult kontrollimatu heitmega. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad esimese paari minutiga ning need ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele. Lõhkamisel tekkivad põlemisgaaside heitmed võimalik arvutada kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu . Karjäärides kasutatakse ammooniumnitraadi ehk ANFO- tüüpi lõhkeainet . Lubjakivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks kobestuslaengu puhul 0,4 – 0,6 kg/m 3 lubjakivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0, 5 kg/m 3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 80 t lõhkeainet. Laboratoorsetel katsetustel on mõõdetud, et ANFO-tüüpi l õhkeaine plahvatamise ga kaasnevate saasteainete sisaldused heitgaasides on järgmised: CO 0,051 %, NO 2 0,056 %. Arvestades aastas lõhkeaine kulu, kujunevad lõhkamiste põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks: CO = 80 t x 0,051 % = 0, 0 41 t/a; NO x = 8 0 t x 0,056 % = 0, 0 45 t/a . Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevaid vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt - valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Samuti toimub saasteainete umbes paari minuti jooksul. Lõhketööde teostamise ajal muud karjääri tööd peatatud ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu. Ühel lõhkamisel toimub saasteainete hajumine tegelikkuses umbes 5 minuti ehk 300 sekundi jooksul, moodustades tunniajasest heitekoormusest ~ 8,3 %. Võttes aluseks eelpool leitud aastased heitkogused, kujuneksid lõhkamisega kaasnevad tunnikeskmised maksimaalsed heitkogused järgmiselt: PM-sum = 70 kg x 1 000 / 40 / 3600 s = 0, 489 g/s; PM 10 = 37 k g x 1 000 / 40 / 3600 s = 0, 254 g/s; PM 2,5 = 2 kg x 1 000 / 40 / 3600 s = 0, 0 1 5 g/s; CO = 41 kg x 1000 / 40 / 3 600 s = 0, 283 g/s. NOx = 45 kg x 1000 / 40 / 3 600 s = 0, 311 g/s; Purustus-sorteerimissõlm – heiteallika s 3 Purustus-sorteerimissõlmes toimub kaevise töötlemine killustikuks. Materjal laetakse sõlme ekskavaatoriga. Purusti peenestab kaevise ning sõelur sorteerib selle erinevate fraktsioonide vahel. Valmistoodang jaotatakse vastavate fraktsioonidega puistangutesse. Arvestades purustus-sorteerimissõlme ja laadimistööde sisuliselt kõrvuti toimumist ning tehnoloogilist seotust, on kirjeldatud tööprotsessid (purustamine, sõelumine, laadimine) kui heiteallikad grupeeritud ning käsitletud ühtse heiteallikana. Materjali laadimine Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel ( drop operation ) tekkivate osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse metoodikas AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ) toodud järgnevast valemist: E=k(0,0016)⋅ U 2,2 1,3 M 2 1,4 , kus E – e riheide , osakeste kogus, kg/t (kg heidet materjali ühe tonni kukkumisel); k – osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant; U – keskmine tuule kiirus, m/s; M – materjali niiskussisaldus, %. Pihali III karjääri mäeeraldisele l ähim ilmajaam on Kuusiku meteoroloogiajaama . Tuginedes Riigi Ilmateenistuse Kuusiku MJ registreeritud ilmastikuandmetele, on 202 5 . aasta keskmine tuulekiirus ( U ) 2,9 m/s. Materjali niiskussisalduseks ( M ) on võetud 5 %, mis on lubja kivi puhul keskmiseks näitajaks . Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust ( t abel 1). Tabel 1. O sakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid O sakeste aerodünaamiline läbimõõt PM sum PM 10 PM 2,5 Konstant k 0,74 0,35 0,053 Eriheited kujunevad eeltoodud tingimustel seega järgmiselt: E (PM sum ) = 0,00 0 49 E (PM 10 ) = 0,000 23 E (PM 2,5 ) = 0,0000 4 Saadud e riheidete , aastase tootmismahu ( 416 000 t) ja karjääris toimuvate tööprotsesside põhjal arvutatud aasta sed osakeste heitkogused on toodud tabelis 2. Tabel 2. Kukkumis- ja laadimisprotsessidel eeldatavalt tekkivad heitkogused Pihali III karjääris Protsess Osakeste fraktsioon E riheide , kg/t Protsessi läbiv kogus, t/a Heitkogus, kg/a 1 . Kaevise kukkumine purustisse ; 2 . Purustatud materjali kukkumine sõelurisse; 3 . Sõelutud materjali kukkumine puistangusse; 4 . Valmistoodangu ladustamine lattu; 5 . Valmistoodangu laadimine kallurile väljaveoks. PM -sum 0,000 4 7 416 000 5 x 1 95,6 = 978 PM 10 0,000 2 2 5 x 92,5 = 462 PM 2,5 0,0000 3 5 x 14 = 70 Materjali sorteerimine ja purustamine Analoogselt laadimisprotsessidega, sõltuvalt kivimi purustamisest ja sõelumisest tekkivad heitkogused protsessi läbivast materjalivoost ja protsessi eriheitest . Eriheide sõltub materjali niiskussisaldusest ja ka kasutatavatest leevendusmeetmetest. Juhul, kui ei kasutata leevendusmeetmeid ning materjal on väga kuiv (niiskussisaldus <1,3 %) , on eriheide maksimaalne ( uncontrolled ). Leevendusmeetmete kasutamisel on võimalik heitkoguseid vähendada ligi 90 % ( controlled ). Vastavalt eelviidatud Keskkonnaameti lubjakivi töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise juhendile , on Eestis rakendatavad kontrollitud eriheiteid, kuna töödeldava materjali niiskussisaldus on >1,3 %. Arendajalt saadud informatsiooni põhjal niisutatakse purustus-sorteerimissõlme sisseantavat materjali ja sõel on kaetud, mistõttu arvutustes on kasutatud metoodikas vastavalt täiendavaid hei det vähendava t koefitsienti 0,5 . Eelviidatud metoodika kohaselt on eriheited jäme dama killustiku fraktsioonide purustamise le ja sõelumi sele samad. Eristatakse vaid peenpurustamist ja -sõelumist <5 mm toodetavatele fraktsioonidele, mille eriheited on kõrgemad. Materjal läbib purusti, misjärel toimub purustatud materjali sõelumine erinevate fraktsioonide kaupa. Toodetavad killustiku fraktsioonid ja kogused on eeldatavalt järgnevad: fr 32/64 ja 0/32 ligikaudu 25 % ehk 104 0 00 t/a; fr 16/32 ligikaudu 2 0 % ehk 83 2 00 t/a; fr 4 / 16 ligikaudu 2 5 % ehk 104 0 00 t/a; fr 0/ 4 ligikaudu 3 0 % ehk 124 8 00 t/a . Arvutustes on arvestatud, et fr 0/ 4 tootmisel kasutatakse kõrgemaid eriheiteid. Arvutatud heitkogused on toodud tabelis 3 . Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti PSS-i tootlikkusest, milleks on arendaja sõnul 2 2 0 t/ h. Tabel 3. Purustamisel ja sõelumisel tekkivate o sakeste eriheited ja heitkogused Pihali III lubjak ivikarjääris Protsess * Protsessi läbiv kogus Eriheide ( controlled) Heitkogus, kg/a (g/s) t/a (t/h) PM - sum PM 10 PM 2,5 PM - sum PM 10 PM 2,5 Purustamine jäme 2 91 2 00 ( 154 ) 0,0006 0,00027 0,00005 87 (0,0 1 3 ) 39 (0,0 0 6 ) 7 (0,00 1 ) peen 124 8 00 ( 66 ) 0,0015 0,0006 0,000035 94 (0,0 1 4 ) 37 (0,0 0 6 ) 2 (0,0 0 0) Sõelumine jäme 291 200 ( 154 ) 0,0011 0,00037 0,000025 160 (0,0 24 ) 54 (0,0 08 ) 4 (0,001) peen 124 800 ( 66 ) 0,0018 0,0011 - 112 (0,0 17 ) 69 (0,01 0 ) - Kokku 4 53 (0, 067 ) 199 (0, 0 29 ) 1 3 (0,00 2 ) * Purustamisel ja sõelumisel on arvestatud metoodika kohase materjali niisutamis el rakendatava heite vähendusteguriga 0,5. Kokkuvõte Pihali III karjääris m aavara kaevandamisel ja materjali laadimistel eeldatavalt tekkivad saasteainete aastased heitkogused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 4 . Kavandataval tegevusel ei kasutata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „ Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba “ nimetatud põletusseadmeid, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põlemisel on 1 MW th või suurem. Purustus-sorteerimissõlme mootorite summaarne nimisoojusvõimsus jääb eeltoodud künnisväärtusest väiksemaks. Tabel 4 . Pihali III karjääri saasteainete aastased heitkogused Saa s teaine Heitkogus, t/a (raskmetallid kg/a) Künniskogus, t/a O sakesed summaarselt (PM -sum ) sh peenosakesed (PM 10 ) sh eriti peened osakesed (PM 2,5 ) 1, 507 0, 702 0, 0 88 1 Süsinik oksiid (CO) 0, 0 41 10 Lämmastikoksiidid (NO x ) 0, 0 45 0,3 Saasteainete heitkoguste kohaselt ületatakse taotletaval tegevusel eelviidatud määruse lisas 6 sätestatud künniskoguseid osakeste ( PM-sum ) puhul . Arvutused koosta tud: 1 5 . 0 6 .202 6 Priit Kallaste OÜ Inseneribüroo STEIGER / allkirjastatud digitaalselt / Keskkonna ekspert Karjääri töötamine Raja Kaeravälja Ld = 40.1 dB Ld = 42.7 dB Päevane hinnatud tööstusmüra (kell 7-23) Viiginõmme Ld = 36.9 dB Ld, dB(A) > 35 dB > 40 dB > 45 dB Punktallikas Point Source > 50 dB Pindallikas Area Source Leisi Elu- või ühiskondlik hoone Building Ld = 40.2 dB > 55 dB Kõrval- Foliagevõi tootmishoone > 60 dB Pihali GroundIII mäeeraldise Absorption piir > 65 dB Majapidamise Receiver õueala > 70 dB Pihali III mäeeraldise Calculation Area > 75 dB teenindusmaa piir > 80 dB Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Põllu Ld = 41.7 dB Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613 - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Töö nimetus Joonise sisu Joonise nr 3 - Karjääris töötavad masinad: pöördkopp-ekskavaator, kaks frontaallaadurit, purustus-sorteerimissõlm, mis paiknevad 2 m kõrgusel maapinnast. - Masinad töötavad pidevalt terve päeva vältel 12 tundi ehk vahemikus kell 7-19, lõhkepuuraukude puurimine vahemikus 6 h päevas vahemikus 7-19. Pihali III lubjakivikarjääri Mõõtkava - Modelleerimisel on arvestatud karjääri lähiümbruse maapinna reljeefiga. Mäeeraldise lõunaosas on võrreldes ümbritseva maapinna reljeefiga Müra hajumine keskkonnaloa taotlus 1 : 10 000 arvestatud u 2-meetrise süvendiga (katend eemaldatud). Kaevandatava lubjakivi karjääriala piires on maapinna helineeldumisteguriks 0, muul ümbruskonnal 1. Koostas: - Kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeeraldisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole (vaba helivälja tingimus). Kuupäev 15.06.2026 OÜ Inseneribüroo STEIGER Priit Kallaste - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas: Töö nr 26/5530 Tel 668 1013, Faks 668 1018 Aadu Niidas  Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide piiripunktide koordinaadid koordinaadid Nr X Y Nr X Y 1' 6 557 505,61 533 779,12 1 6 557 471,05 533 808,42 2' 6 557 547,64 533 972,36 2 6 557 505,43 533 966,51 3' 6 557 442,50 534 169,65 3 6 557 399,76 534 164,80 534 600 534 800 535 000 4' 6 557 538,27 534 524,51 4 6 557 503,87 534 550,56 5' 6 557 690,83 534 615,58 5 6 557 655,49 534 641,07 6' 6 557 756,50 534 913,50 6 6 557 713,89 534 906,00 7' 6 557 682,50 535 030,15 7 6 557 657,50 534 994,89 6 557 800 8' 6 557 567,50 535 056,84 8 6 557 577,92 535 013,36 9' 6 557 369,66 534 890,77 9 6 557 364,52 534 834,23 10' 6 557 364,52 534 834,23 10 6 557 266,14 534 826,52 11 6 557 076,27 533 979,29 6' 11' 6 557 266,14 534 826,52 62.84 12' 6 557 224,42 534 823,25 12 6 557 040,50 533 817,99 62.93 N 63.04 62.96 13' 6 557 041,52 534 007,14 13 6 557 329,99 533 752,33 63.05 62.62 14' 6 557 075,72 533 976,81 63.08 62.94 63.09 15' 6 557 040,50 533 817,99 Pindala 41,64 ha 63.19 62.99 6 62.88 63.37 63.06 Pa-7 62.59 16' 6 557 329,99 533 752,33 63.39 2,6 62.28 63.75 62.93 62,75 17' 6 557 398,93 533 736,70 8,2 62.70 5' 63.61 63.51 63.58 63.26 52,00 62.95 63.90 53,25 62.96 63.45 63.65 63.30 19 - 20.04.2022 62.28 7' 62.27 Pindala 52,56 ha 63.33 62.82 62.78 62.99 62.79 63.12 62.42 63.58 48,66 63.56 63.13 Kaardileht nr 63.74 5 08.04.2021 63.54 63.14 63 62.80 7 63 62.62 63 2,0 62.95 63.60 63.18 Pa-2 63.14 62.94 60 63.51 63.00 63.15 9,5 62.99 62.87 63.84 63,46 55 63.69 63.02 63.27 62.79 63.78 63.39 63.05 63.05 533 800 534 000 534 200 534 400 52,00 63.51 63.25 63.40 63.20 63 62.98 63.35 63.26 63.52 63.82 62.95 63.07 63.18 63.28 63.21 55 63.02 63.06 63.02 63.13 62.91 61 63.05 63.50 63.42 63.49 62.45 63.24 62.92 63.28 63.24 63. 63.50 63.38 62.83 62.98 62.95 62.39 69 62.96 6 557 600 63.62 63.47 62.93 63.41 Pa-10 ' I 63.31 62.99 64.05 63.23 3,5 63 62,48 Kr 63.06 62.94 63.02 62.94 63.16 62.83 Plokk 1 aT 63.32 7,0 63.28 62.77 62.98 62.96 55 52,00 63.20 63.30 63.93 Plokk 2 aT 63.32 62.90 50,18 8 63. 63.79 63.65 20 - 21.04.202 63.63 88 63.13 62.48 2' 64.18 63.20 62.98 62.78 Plokk 3 pT 63.11 63.03 62.97 63.29 8' 63.31 62.78 63.25 62.46 63 62.99 63 61.09 62.73 60.73 4' 62.51 63.81 63.51 63.72 61.14 62.81 63.14 62.72 63.62 63.12 63.02 63.28 61.05 62.82 60.75 62.91 63.50 62.73 64.14 63.43 63. 61.21 63 63.12 62.79 62.94 63.08 64.03 60 60.67 60.96 61.05 63.29 63.10 2 61.26 6 60 63.16 1' 61.03 61.35 60.65 pn in 611 .4 63.02 3 4 63.40 63.53 63.13 63.40 63.06 I 63.20 5 .8 63.30 I 61 60.96 63.04 60.74 63.08 63.33 63.94 64.06 61.36 61.25 61.20 63.44 63.07 63 85 63.15 62.97 63.24 61.73 Pa-4 60. 61.30 62.93 63.12 63.57 1,4 63. 61.16 63.44 61.39 5 62.69 60,85 08 . 63.31 63.48 45 6 61.13 62.88 62.91 61.45 63.18 61.56 614 .6 7,5 60.86 61.80 62.38 63.35 62.92 60.86 1 4 pn in 52,00 61 48,85 61.13 61.93 62.89 63.09 63.36 63.59 63.35 63.26 63.57 63.34 63.43 63.46 64.02 61.55 615 . 61.56 61.82 63.65 61.06 05 - 06.04.2022 Pa-3 61.25 61.37 61.42 63.65 63.34 63.20 63.52 Pa-9 63.35 15 . 1,3 6 2 61.37 61.16 60.93 62.58 63.52 2,9 61.78 63,59 63. 6 62.64 61.03 61,42 615 .8 63.13 62.58 3 63.46 63.60 8,763.53 63.49 63.68 22 63.06 62.80 pn in 8,1 63.43 63.50 52,00 63.63 11 .9 52,00 61.13 61.76 62.17 62.79 63.72 6 48,92 60.88 3' 63.01 Pa-6 63.52 63.42 51,09 63.32 1 62 61.70 63.71 63.89 63.56 63.37 63.56 6 61.04 61.67 63.25 61 05.04.2022 61.19 62.11 62.22 1,0 18.04.2022 62. 61.35 62.94 63.14 62.80 62.85 61.40 61.27 63,55 Kr 0 63.35 63.79 67 6 62 63.82 63.76 62.41 63.32 10,55 63.15 62.86 61.45 61.40 60.91 62.16 63 52,00 63.69 63.91 63.86 55 61.66 63.17 63.73 63.12 63.19 63.28 61.87 61.83 63.25 63.93 63.29 61.13 61.96 63.50 63. 61.59 60.86 62.30 63.42 61.04 62.10 63.19 63.99 61.97 50 61.33 63.28 63.24 61.73 63.37 63.37 63.82 62.90 61.56 60.70 64.10 4 62.48 62.63 62.98 63.35 62.40 63.23 6 62.16 63.42 64.16 63.67 61 3 63.31 63.66 63.52 63.27 63. 61.21 61.02 63.27 61. 63.88 62.36 62.99 62.86 26 62.86 62.77 86 62.66 63.19 17' 61.52 63.04 62.23 63.12 63.48 64.31 63.02 63 6 61.75 557 40061.66 61.74 61.66 60.96 61.75 63.05 Pa-5 62.99 64.16 63.57 63.70 63.15 63.18 63.18 63.78 62.10 2,0 63.05 63.21 63.99 64.09 63 63.63 62.17 62 62.14 62.62 63,42 63.08 63.06 64.17 63.07 62.87 61 9,463.36 63.07 62.98 62.95 62. 63. 63.77 62 63.04 64.52 63 61.48 52,00 63.07 62 61.90 63.90 62.75 63.14 31 61.93 62.05 51,42 64.17 63.86 62 83 62.06 61.58 62.36 62.05 62.69 64.03 62.07 55 63.06 06.04.2022 63.09 63.65 64.20 64.11 62.74 55 63.30 63.26 63. 61.89 61.56 63.54 63.57 pi 63.26 63.42 63.12 63.29 64.11 44 62.95 63.28 62.97 nn 62.34 63.41 63.00 62.10 63.13 63.05 62.24 63.15 63.83 64.05 63.60 64.06 63.33 63.30 9' 62.17 62.46 62.00 61.94 62.37 6 3 63.19 63.55 63.77 63.57 64.47 64.34 64.04 63.97 63.91 63.84 63.33 63.19 9 63.71 50,18 64 62.02 63.04 63.77 10' 62. 62.41 63.04 63.24 62.30 Pihali lubjakivikarjäär 63. 62.48 63.30 63.55 62.33 21.04.2022 63.58 63.72 Pa-8 50 64 63.54 54 62.34 63.23 95 63.76 63.60 63.57 63.24 62.67 1,3 63.49 (taotletav) 63.40 16'13 62.15 62.28 62.31 49,87 62.37 61 62.37 62,18 8,9 62.92 63.35 63.42 63.80 63.27 64.28 64.24 64.07 63.89 64.05 63.82 62 63.69 64.20 63. Pa-1 05.04.2021 52,00 62.43 62.62 63.37 63.66 63.63 63.27 63.63 Plokk 1 aT 64.45 63.55 64.09 89 63.88 63.95 63.56 Kr 63.43 64.26 63.67 62.52 1,2 62.61 63.42 64.26 64.06 63.68 62,37 62.71 Plokk 2 aT 63.88 63.86 64.10 64 55 62.62 63.40 63.50 64.63 63.39 64.27 I 9,2 62.66 62.62 63.55 63.94 62. 63.80 64. 63.75 64.12 52,00 63.89 63.83 Plokk 3 pT 64.03 64.01 51 63. 63.42 63.71 01 62.47 64.10 63.90 63.80 63.98 63.59 62.90 63.62 63.76 64.17 82 62.82 64.41 64.12 63 64.53 64.06 64.81 63.68 62.65 63.46 64.29 62.63 63 62.82 63.93 Vardi metskond 80 63.77 63.92 64.26 64.67 63.54 64.10 63.88 64.09 63.10 64.26 63.96 62.87 63.07 62.71 63.76 63.61 63.80 63.75 63.55 31701:005:0958 64.30 63.55 63.90 Pa-15 64. 62.38 63.75 63.63 63.85 64.43 65.02 63.79 62.95 0,8 27 64.63 64.32 63.77 64.92 62.71 Plokk 1 aT 63.86 64.90 63. 63.97 63.32 63.80 64.49 64.31 63.95 64,36 10 11' 63. 63.68 96 63.80 64.15 64.08 11,6 18 63.77 63.79 63.81 52,00 67 63.29 Plokk 2 aT 64.18 64.09 64.60 64.49 64.38 63.68 63.50 63.29 64. 55 63.86 64.40 64.37 6 63.49 51,86 5 .0 61 63.57 4 63. 62.77 63.90 63.84 63.95 6 65.02 65.19 63.70 2 62.68 64 63.70 63.52 63.18 62.66 Plokk 3 pT 64.29 64.50 13.04.2022 77 64.02 64.55 pn in 64.70 63.00 63.35 63.79 64.19 64.28 64.43 63.73 63.97 64.08 64.31 39 .4 64.83 6 4 63.69 64.53 63.71 63.48 64.17 6 63.52 7 .4 63.73 64.21 64.17 64.57 64.40 Plokk 1 aT 64.41 63 63. 63.83 63.84 64.46 63.83 63.44 64.13 63.91 64.26 64.32 64.46 64.43 63.53 63.61 3 .7 64.63 3 92 63 6 64.01 63.57 Plokk 2 aT 63. 63.05 63.96 64.38 64.73 63.89 63.34 63.47 4 64.10 63.94 64.34 64.44 63.77 6 63.98 64.55 64.19 5 85 37 . 63 63.83 6 63.43 63.59 63.85 62.79 64.56 n 64.01 63.70 pn i 64.07 12' 63 64.66 63.89 64.14 36 .5 63.41 64.39 6 63.97 63.98 64.20 63.90 63.64 64.12 64 64.00 63.59 63.54 63.64 64.07 64.36 64.63 64.45 64.64 Pa-14 Pa-14a 63.80 63.54 64.07 64.48 1,3 90 63.57 Kr 64.45 64.08 64.08 64.51 63. 1,2 pi 64.05 63.80 64,30 nn 64.72 63.53 6 557 200 63.17 64.14 64.83 64.81 64,39 1,8+ 63.69 63.79 64.80 11,2 64.01 64.34 43 .6 64.55 6 - 63.99 63.94 63.76 63. 64.06 64.43 64.55 64.35 64.71 52,00 65.10 64.18 77 64. 63.10 64 64. 64.69 64.69 63.96 63.73 64.32 63.87 64.60 64.66 53,39 38 64.11 64.09 18 63.89 90 64.92 12-13.04.2022 63.63 63.10 64.66 64.27 . 64.37 64 64.62 64.56 64 64.17 65.06 63.98 63.98 64.49 72 64.13 64.18 64. 64.37 64.43 64.13 n in 64.89 64.07 p 65.15 64.33 64.93 64.68 49 .1 64.72 6 64.30 63.34 64.35 63.62 64.52 64.32 64.27 64.27 64.11 64.47 63.96 64.69 03 64.57 64.69 65. 65.18 64.68 64.42 64.97 52,49 65.07 64.32 65 64. 08.04.2022 46 .5 65.30 64.93 Pa-13 64.42 6 64.42 80 63.72 63.43 2,0 645 .9 64.66 64.72 63.88 64.94 63.47 64.58 64.83 64.62 64,49 64.43 I 64.91 63.61 64.25 10,5 64.60 65.05 I 65 63.60 52,00 64.96 64.67 ' 63.62 64.59 64.52 64.35 64.55 55 64.96 8 644 . 64.71 64.72 63.62 64.52 64.61 64.83 36 64.68 64.64 64. 64. 63.79 64.62 pn in 54 64.67 8 .6 64.69 64.76 64.95 63.80 64 63.79 64.63 64.68 64.35 65. 64.49 64.75 92 65.24 64.50 . 04 63.77 64 65.40 63.73 64.88 Pihali III uuringuruum 64. 638 .4 64.94 64.53 64.87 56 64.83 63.98 64.63 63.70 64.96 65.06 64.22 64 64.04 638 .0 64.09 64.16 0 100 200 m 65 65.22 64.05 63.76 64 64.01 65.22 63.72 63.80 35 .8 6 63.77 64.63 Pa-12 63.78 64.96 3,3 38 .0 63.82 65. 6 63.77 64.61 65.32 64,42 pn in 63.77 80 63.68 9,1 65.01 52,35 09.04.2022 64.32 65.31 52,00 641 .3 11 63.88 63.62 63.69 63.79 Pa-11 64.11 64.82 65,05 3,3 64.63 650 .3 51,92 08 - 64.05 09.04.2022 14' 63.88 63.56 63.88 9,8 644 .1 63.86 52,00 65.11 0 .7 64.28 63.90 63.56 Märkused: 65 64.51 63.68 6p 5i 0 .7 nn 12 64.39 64.23 63.74 13' 15' 65.08 64.67 64.32 63.97 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. p6 in 4n 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. . 73 64.45 6 557 000 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 65.22 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 28.05.2026); Vardi metskond 80 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 28.05.2026); 31701:005:0958 Pihali II liivakarjäär - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 28.05.2026); I I' Geoloogilise läbilõike joon (taotletav) - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 28.05.2026); 41 Maapinna samakõrgusjoon, m Plokk 5 aT - Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 41 Katendi lamami samakõrgusjoon, m (EMG Karjäärid OÜ, töö nr 22-EK15). 4. Mäeeraldise lamam asub kõrgusel abs 52,0 m. 1 41 Ploki 1 lamami samakõrgusjoon, m Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 5. Nõlvatervikut ei moodustu lõikudele, kuhu rajatakse vajadusel karjääri teenindusteed (ME piirile). Mäeeraldise lamam asub kõrgusel abs 52,0 m 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 1' 49,87 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 05.04.2021 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Pa-1 Kaevand-puuraugu nr Pihali lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (taotletav) 1,2 Katendi paksus, m Pihali III lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan 62,37 Suudme abs kõrgus, m Pihali lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir (taotletav) 52,00 9,2 Kasuliku kihi paksus Kohila vald, Rapla maakond Mäeeraldise lamami abs kõrgus, m mäeeraldises, m Pihali III uuringuruumi piir Loa omanik OÜ INF Maavarad Graafiline lisa 1/3 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Vääriselupaik Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik Jan Johanson Kaevandamisel säilitatav nõlvatervik (vajadusel) [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 /Allkirjastatud digitaalselt/ Maardla piir (asendiplaanil) III kategooria kaitsealused liigid Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 29.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5530 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' W E m m 65 65 Pihali lubjakivikarjäär Vardi metskond 80 Pa-6 Pa-9 Pa-5 (taotletav) Pihali III 31701:005:0958 63,55 63,59 64 63,42 64 uuringuruum Pa-1 Pa-10 63 Pa-8 62,48 63 62,37 62,18 1,0 62 62 2,0 6-1 1,2 LA 26 61 1,3 61 F 0,7 2,9 5-1 60 8-1 LA 25 60 LA 24 F 0,5 4,0 9-1 1-1 F 0,0 LA 31 59 1K LA 26 Plokk 1 aT F 1,1 3,5 59 F 0,8 3,9 5,1 6-2 58 58 LA 26 5,9 F 1,1 57 8-2 5-2 10-1 57 5,5 LA 26 LA 31 LA 27 9-2 F 0,7 F 1,5 LA 26 F 1,0 56 7,5 F 0,7 56 1-2 7,0 55 2K LA 27 8,5 6-3 8,7 55 F 1,5 LA 31 8,0 54 Plokk 2 F aT 0,5 54 9,2 10,5 53 5-3 9-3 53 8-3 LA 35 LA 34 1-3 LA 31 F 0,6 F 0,6 10-2 6-4 52 3K LA 28 F 0,5 LA 36 52 LA 32 F 0,3 vt. 12,0 m F 0,1 25.04.2022 PlokkF3 0,6 pT vt. 12,5 m 51 11,5 25.04.2022 51 vt. 12,0 m vt. 12,3 m 13,0 50 vt. 12,5 m 25.04.2022 13,1 13,2 25.04.2022 50 08.04.2021 12,6 49 13,2 49 48 48 47 46 45 44 43 19,0 42 Mäeeraldise piir Pa-1 Puuraugu number 62,37 Suudme abs kõrgus, m Mäeeraldise teenindusmaa piir Pihali lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (taotletav) Pihali lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir (taotletav) 1,2 Sügavus maapinnast, m Läbilõige II-II' Pihali III uuringuruumi piir NW SE m m Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Vardi metskond 80 66 31701:005:0958 66 1-1 Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Kaevandamisel säilitatav nõlvatervik (vajadusel) LA 26 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Pihali lubjakivikarjäär Pa-14 Katendis nõlvusega 1:1,4 ning lubjakivis vertikaalne F 0,8 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) 65 (taotletav) 64,39 65 Vardi metskond 80 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Pa-6 31701:005:0958 64 63,55 64 Keskmine uuringuaegne veetase ja eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 51,0 m) 5,5 1,2 63 63 1,0 Kasvukiht 9,2 62 62 14-1 6-1 3K Keemiline analüüs ja proovi number LA 26 Kruusliiv 61 LA 26 F 0,7 61 F 0,7 11,5 vt. 12,5 m Veetaseme abs kõrgus, m 60 60 08.04.2021 Mõõtmise kuupäev Lubjakivi (Kõrgessaare kihistu) 4,0 5,0 59 Plokk 1 aT 59 Lubjakivi (Saunja kihistu) 6-2 19,0 Puuraugu sügavus, m 58 58 LA 26 14-2 F 1,1 LA 28 57 F 1,6 57 56 7,5 56 8,8 55 6-3 14-3 55 LA 31 LA 33 F 0,5 Plokk 2 aT F 0,5 54 54 vt. 11,0 m 25.04.2022 53 10,5 53 6-4 12,0 52 52 LA 32 F 0,6 Plokk 3 pT 51 51 0 100 200 m 13,0 50 50 Märkused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 49 49 Pihali III lubjakivikarjäär Geoloogilised läbilõiked 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Kohila vald, Rapla maakond I-I'...II-II' 48 48 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 28.05.2026); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 28.05.2026); Loa omanik OÜ INF Maavarad Graafiline lisa 2/3 - Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik Jan Johanson H 1 : 2000 (EMG Karjäärid OÜ, töö nr 22-EK15). [email protected] Mõõtkava /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 100 3. Mäeeraldise lamam asub kõrgusel abs 52,0 m. 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 29.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5530 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide piiripunktide koordinaadid koordinaadid Nr X Y Nr X Y 1' 6 557 505,61 533 779,12 1 6 557 471,05 533 808,42 2' 6 557 547,64 533 972,36 2 6 557 505,43 533 966,51 3' 6 557 442,50 534 169,65 3 6 557 399,76 534 164,80 534 600 534 800 535 000 4' 6 557 538,27 534 524,51 4 6 557 503,87 534 550,56 5' 6 557 690,83 534 615,58 5 6 557 655,49 534 641,07 6' 6 557 756,50 534 913,50 6 6 557 713,89 534 906,00 7' 6 557 682,50 535 030,15 7 6 557 657,50 534 994,89 6 557 800 8' 6 557 567,50 535 056,84 8 6 557 577,92 535 013,36 9' 6 557 369,66 534 890,77 9 6 557 364,52 534 834,23 10' 6 557 364,52 534 834,23 10 6 557 266,14 534 826,52 11 6 557 076,27 533 979,29 6' 11' 6 557 266,14 534 826,52 62.84 12' 6 557 224,42 534 823,25 12 6 557 040,50 533 817,99 62.93 N 63.04 62.96 13' 6 557 041,52 534 007,14 13 6 557 329,99 533 752,33 63.05 62.62 14' 6 557 075,72 533 976,81 63.08 62.94 63.09 15' 6 557 040,50 533 817,99 Pindala 41,64 ha 63.19 62.99 6 63.37 62.59 63.06 16' 6 557 329,99 533 752,33 63.39 62.28 63.75 17' 6 557 398,93 533 736,70 5' 63.61 63.58 63.51 63.90 63.45 63.65 7' 62.27 Pindala 52,56 ha 53.30 62.42 63.58 Kaardileht nr 63.74 5 7 63 62.62 63.18 63.69 53.30 63.39 53.30 533 800 534 000 534 200 534 400 63.26 63.52 63.21 53.30 53.30 63.02 62.45 63. 69 6 557 600 63.62 63 53.30 63.31 64.05 Kr 63.16 63.93 53.30 8 63.63 63.79 2' 53.30 53.30 8' 54 63.29 60 61.09 60.73 4' 63.81 63.51 57 63.72 61.14 61.05 60.75 62.91 64.14 61.21 53.30 62.94 64.03 60.67 60.96 61.05 63.29 1' 61.03 61.35 2 60.65 61.26 611 .4 63.02 6 3 4 15 .8 6 60.96 63.33 60.74 63.94 64.06 61.36 61.25 6 61.20 63.44 3 63.15 62.97 61.73 59 61.30 62.93 61.39 57 61.16 62.69 53.30 61.45 61.56 61 61.80 62.38 Avatud paljand 60.86 1 63.09 53.30 64.02 61 63.46 61.55 53.30 55 61.56 61.82 61.93 62.89 61 a 61.42 62.58 hekg i Nõlvus ≤ 1 : 2 61.78 use 61.03 15 .8 53.30 63.13 aku62.58 53.30 63.49 63.68 6 ihed 11 .9 61.76 62.17 62.79 ost 6 3' 63.01 ko 55 l l 53.30 53.30 62.11 62.22 Va 62. 62.80 62.94 53.30 53.30 63.79 67 62 57 63 63.32 61.45 53.30 62.16 61.66 63.19 63.50 59 63 62.30 53.30 60 63.99 5 61.73 61.56 8 53.30 58 62 3 53.30 53.30 5 61. 5 53.30 53.30 86 17' 6 61.75 557 400 53.30 53.30 53.30 63.18 63.63 62.17 62. 31 53.30 53.30 62.07 63.30 63.26 63.54 pi 53.30 nn 62.34 53.30 Korrastatud maa, pindala 52,56 ha 9' 62 Metsamaa 53.30 9 63.71 53.30 10' 62. 62.30 53.30 63.72 50 53.30 53.30 63.57 53.30 16'13 62.15 62.28 Plokk 3 pT 64.20 61 53.30 61 62.52 53.30 Vardi metskond 80 64.10 64.27 62.47 53.30 31701:005:0958 53.30 64.53 62.65 53.30 64.67 53.30 64.26 62 54 53.30 53.30 62.71 54 64.90 64.92 53.30 60 57 63 10 11' 63.29 646 .7 57 53.30 45 .0 6 65.02 65.19 53.30 53.30 6 pn in 64.70 63.00 2 Nõlvus ≤ 1 : 2 53.30 39 .4 64.83 6 6 1 64.17 37 .4 6 60 63.83 63.91 64.26 64.32 33 .7 64.63 55 6 64.01 63.34 53.30 59 63 7 .5 64.19 63.83 53.30 63 63.59 63.85 63.43 pn in 64.07 636 .5 63.64 63.41 63.90 63.97 12' 64.12 62 63.54 90 63.57 Kr 63. pi 61 63.80 nn 53.30 63.53 6 557 200 53.30 36 63.69 63.79 64.01 64. 63.99 63.94 63.76 63. 63 54 651 .0 64.18 77 64.32 57 6 64 63.96 63.73 6 3 64.09 0 63.89 90 64.92 . 64 65.06 63.98 53.30 647 .2 53.30 64.13 64.43 6 n in 64.89 64.07 4 p 65.15 64.33 62 49 .1 6 64.30 6 64.52 64.32 1 0 .3 64.57 65 65.18 65.07 53.30 5 646 .5 65.30 65 64.93 4 64.42 5 .9 53.30 57 64 64.66 64.72 63.88 6 63 64.43 0 64.60 65.05 64.96 61 64.67 64.35 53.30 64.55 44 .8 64.71 64 6 64.72 62 3 .6 64.68 64.64 64 64. 6 64.62 1 pn in 54 8 .6 64.69 64.76 64 53.30 64.63 64.68 64.49 92 65.24 64.50 64. 55 64.88 Pihali III uuringuruum 64. 58 63 638 .4 64.94 64.53 64.87 56 62 64.63 54 64.96 638 .0 64.09 64.16 0 100 200 m 6 64.05 63.76 64 64.01 2 8 63.80 635 . 61 63.77 64.63 63.78 57 638 .0 63.82 63.77 n in 63.77 p 63.68 65.01 60 63 641 .3 64.11 11 63.88 63.62 63.69 63.79 64.82 650 .3 64.05 14' 63.88 63.56 63.88 4 .1 63.86 64 65.11 64.28 63.56 650 .7 63.90 64.51 63.68 6p 5i 0 .7 nn 12 64.39 64.23 63.74 13' Märkused: 15' 65.08 64.67 64.32 63.97 p6 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. in 4n. 73 64.45 6 557 000 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 65.22 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 28.05.2026); Pihali II liivakarjäär - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 28.05.2026); (taotletav) - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 28.05.2026); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 28.05.2026); Plokk 5 aT - Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) (EMG Karjäärid OÜ, töö nr 22-EK15). 4. Mäeeraldise lamam asub kõrgusel abs 52,0 m. 1 Vardi metskond 80 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 31701:005:0958 4 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1 Maapinna samakõrgusjoon, m 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Pihali III lubjakivikarjäär Korrastatud maa plaan Pihali III uuringuruumi piir Vääriselupaik Kohila vald, Rapla maakond Ploki piir (pT - passiivne tarbevaru) Korrastatud maa (metsamaa) Loa omanik OÜ INF Maavarad Graafiline lisa 3/3 Maardla piir (asendiplaanil) pindala 52,56 ha Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik Jan Johanson [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 /Allkirjastatud digitaalselt/ Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 29.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5530 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ INF Maavarad on Infortar kontserni kuuluv maavarade kaevandamise ning väärindamisega tegelev ettevõte, kes toodab ehitusmaavaradest materjale, mida ehitussektor igapäevaselt vajab ning tarbib. Käesolevaga taotletakse keskkonnaluba Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldisele, mis hõlmab Pihali maardla kõrge- ja madalamargilise ehituslubjakivi plokke 1 ja 2 aT. Taotletav mäeeraldis hõlmab ka täna taotletava Pihali lubjakivikarjääri ala (menetluse nr M-126095) ehk käesoleva taotluse rahuldamisel ning Pihali III lubjakivikarjääri keskkonnaloa väljastamisel tuleb menetluse M-126095 raames potentsiaalselt väljastatav luba kehtetuks muuta. Pihali III lubjakivikarjääri keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. Kavandatav tegevus on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 28 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 52,56 ha (sealhulgas mäeeraldis pindalaga 41,64 ha). Sellest lähtuvalt tuleb kohustuslikus korras läbi viia keskkonnamõju hindamine ehk KMH. OÜ INF Maavarad omab Infortari kontsernis strateegilist rolli, tagades ligipääsu ehitusmaavaradele, mis on vajalikud nii kontserni enda ehitus- ja arendusprojektide elluviimiseks kui ka ehitusmaterjalide turule pakkumiseks. Ettevõtte tegevus ning Pihali III lubjakivikarjääri avamine võimaldab kontsernil kontrollida kogu väärtusahelat alates maavarade kaevandamisest kuni nende kasutamiseni ehitusprojektides, mis omakorda vähendab sõltuvust välistest tarnijatest, suurendab varustuskindlust ning aitab projektide kulusid hoida konkurentsivõimelisena, vähendades seejuures ka sõltuvust turu kõikumistest. Kavandatav Pihali III lubjakivikarjäär on oluline ka kogu Loode-Eesti piirkonna, sealhulgas Rapla ja Harju, tinglikult ka Lääne ja Järva maakondade taristuehituse ning teede korrashoiu jaoks, sest aitab tagada kvaliteetse (kõrgemargiline ehituslubjakivi) kohaliku ehitusmaavara kättesaadavuse ka tulevikus. Lähimad aktiivsed kõrgemargilise ehituspaekivi (lubjakivi ja dolokivi) karjäärid jäävad Maa- ja Ruumiameti maardlate rakenduse kohaselt linnulennult ~25 – 35 km kaugusele (mööda reaalseid teid ~40 – 50 km kaugusele) edelasse (Orgita-Haimre) ja kirdesse (Väo). Lisaks taristuehitusele sobib taotletavas karjääris lasuv maavara kasutamiseks ka üldehituses ja erinevates ehitussegudes. Kohaliku maavara kasutamine aitab vähendada olukorda, kus killustikku tuleb vedada pikemate vahemaade tagant, kuna mida kaugemalt materjali tuua, seda suuremad on transpordikulud, ehitushinnad ja keskkonnamõjud. Kogu Pihali maardlas arvelevõetud kõrgemargilise ehituskivi kasutuselevõtt võimaldab maavara kaevandada ja kasutada majanduslikult kõige otstarbekamalt ja säästlikumalt. Lisaks on kaevandamise lõppedes võimalik kaevandatud maa korrastada ühtse tervikuna. Oluline erinevus võrreldes paljude teiste ehituslubja- ja dolokivikarjääridega on asjaolu, et kuna taotletaval Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldisel asub kogu kasulik kiht (keskmine paksus 9,5 m ja taotletav varu 3 940 tuh m3) keskmisest põhjaveetasemest (abs 51,0 m) kõrgemal, puudub karjääris vajadus põhjaveetaseme kunstlikuks alandamiseks, mis reeglina avaldab maavarade kaevandamise puhul ümbritsevale keskkonnale kõige olulisemat mõju. 1 Taotlus põhineb geoloogilisel uuringul „Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022)“ (EMG Karjäärid OÜ, L. Ordlik, 2022, EGF 9622). 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Pihali III lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas, jäädes riigiomandisse kuuluvale, Kliimaministeeriumi poolt valitsetavale, Vardi metskond 80 (tunnus 31701:005:0958, 100% maatulundusmaa) kinnistule, mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 52,56 ha (sh mäeeraldis pindalaga 41,64 ha) ning see hõlmab Vardi metskond 80 kinnistust ligikaudu 11%. Taotletav mäeeraldis jääb hajaasustatud metsamaa piirkonda. Lähiümbruses paiknevad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Vardi metskond 80 katastriüksusega piirnevad või selle lähialal paiknevad muu hulgas Rebase (tunnus 29701:005:0209), Köstriaseme (tunnus 29701:006:0326), Rae (tunnus 29701:006:0436), Värava (tunnus 29701:006:0437), Toodja (tunnus 29701:006:0931), Kaeravälja (tunnus 31701:001:1640), Laimikuvälja (tunnus 31701:001:2457), Metsaveere (tunnus 31701:001:2458), Kuuseoksa (tunnus 31701:001:2535), Liiva (tunnus 31701:001:2590), Leisu (tunnus 31701:005:0008), Viiginõmme (tunnus 31701:005:0018), Leisi (tunnus 31701:005:0850), Härma (tunnus 31701:005:0900), Risti (tunnus 31701:005:0910), Nurmenuku (tunnus 31701:005:0953), Nõmme (tunnus 31701:005:0980), Sillamaa (tunnus 31701:005:1070), Kernu metskond 15 (tunnus 72501:001:1730) ja Köstrimetsa (tunnus 72601:001:1530) kinnistud. Lähimad majapidamised asuvad ~500 – 650 m kaugusel põhjas katastriüksustel Kaeravälja (tunnus 31701:001:1640) ja Raja (tunnus 31701:001:0256), ~500 – 550 m kaugusel loodes Viiginõmme (tunnus 31701:005:0018) ja kagus Leisi (tunnus 31701:005:0850) kinnistutel. Kavandatav ala paikneb ulatuslikus metsamaa piirkonnas Kohila valla ja Saue valla piiri läheduses. Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa on valdavalt kaetud okaspuumetsaga, kohati esineb ka segamets. Osaliselt on alal tehtud lageraiet, kuhu on istutatud nii männi- kui kuuseistikuid. Kraavitust alal ei esine ning maapind on enamjaolt olnud kuiv. Ligikaudu 1,8 km kaugusele põhjasuunda jääb Sutlema lubjakivimaardla, kus AS Kiirkandur kaevandab Sutlema I (keskkonnaluba nr Rapm-059), Sutlema II (keskkonnaluba nr Rapm-062) ja Sutlema III (keskkonnaluba nr Rapm-104) lubjakivikarjääride mäeeraldistel nii madalamargilist ehituslubjakivi kui ka täitekruusa. Pihali III lubjakivikarjäärist ca 2,8 km kaugusel läänes on Kirikla lubjakivimaardla, kus levib samuti madalamargiline ehituslubjakivi. Taotletava Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa jääb 11220 Kernu-Kohila maanteest ~650 m kaugusele põhjasuunda. Kernu-Kohila maanteega on taotletav mäeeraldis ühendatud kruuskattega 3170254 Sirge metsateega, mis läbib taotletavat mäeeraldist. Taotletava Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaast ca 600 m kaugusel põhjas kulgeb avalikus kasutuses olev kruuskattega 317002 Lümandu ringtee. Kommunikatsioone, hooneid või muid piiranguid põhjustavaid objekte taotletava mäeeraldise teenindusmaal ei ole. Taotletav Pihali III lubjakivikarjäär jääb planeeringuliste andmete järgi rohevõrgustiku piirkonda. Vardi metskond 80 katastriüksus paikneb maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku alal ning koostatava Kohila valla üldplaneeringu andmetel paikneb piirkonnas planeeritav rohevõrgustik. Planeeringutega kehtestatud rohevõrgustiku tingimustega tuleb eelkõige 2 arvestada maavara kaevandamise kavandamisel, mäeeraldise teenindusmaa kasutamisel, metsa raadamisel, leevendusmeetmete määramisel ning kaevandatud maa korrastamisel. Kavandatava tegevuse mõjusid rohevõrgustiku toimivusele tuleb hinnata KMH käigus. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad III kaitsekategooria taimeliigi pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis, KKR kood KLO9341610) leiukohaga. Sama liigi teisi leiukohti esineb piirkonna lähialal veelgi. Lähiümbruses (~1 km raadiuses) on registreeritud ka II kaitse- kategooria liigi harivesiliku leiukohti ning III kaitsekategooria liikidest ka rabakonna, hariliku kärnkonna, tähnikvesiliku, aas-karukella, laanepüü, hiireviu ja sulgja õhiku leiukohti. Taotletava Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldise lähiümbruses paiknevad vääriselupaigad VEP nr 101034, VEP nr 101035 ja VEP nr 101033. Mäeeraldise teenindusmaa piirid on valitud selliselt, et oleks välditud vääriselupaikade otsene kahjustamine. Taotletaval mäeeraldisel või selle teenindusmaal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimateks Natura 2000 aladeks on ~1,5 km kaugusel asuv Lümandu ning ~1,6 km kaugusel kagus asuv Rabivere loodusala. Taotletava karjääri alal ei ole kultuurimälestisi. Pärandkultuuri objektid paiknevad piirkonna lähialal. Lähialal on muu hulgas pärandkultuuri objekt „Kohatu-Lümandu-Hageri kirikutee“ ning pärandkultuuri objektid „Metsavahikoht“, „Hageri Kolme valla ristikivi“, „Väljataguse talu paemurd ja lubjaahi“, „Väljataguse karjakaev“ ning „Risti kõrts ja Adila metsavahikoht“. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletava mäeeraldise ala on registrikaardi (nr 1001) kohaselt uuritud ühel korral, uuringu tulemused on esitatud aruandes „Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu arvutus seisuga 01.08.2022)“ (EMG Karjäärid OÜ, 2022, EGF 9622). Taotletav Pihali III lubjakivikarjäär paikneb Ordoviitsiumi ladestu Vormsi lademe (O3VR) avamusalal. Katendi moodustavad kasvukiht ja kruus lubjakivi lahmakatega ning saviliivmoreen, kasvukihiks on muld. Katendi paksus vastavalt puuraukude andmetele jääb vahemikku 0,8 – 3,5 m (keskmiselt 1,9 m), sh kasvukiht 0,2 – 0,4 m (keskmiselt 0,3 m). Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldise kasulikuks kihiks on Ordoviitsiumi ladestu Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu ja Nabala lademe Saunja kihistu lubjakivid. Kasuliku kihi keskmine paksus on ligikaudu 9,5 m. Detailsem puuraukude geoloogiline kirjeldus on esitatud 2022. aastal EMG Karjäärid OÜ poolt koostatud geoloogilise uuringu aruandes (EGF 9622). Kõrgessaare kihistu all lasub Nabala lademe Saunja kihistu. Lubjakivi on afaniitne ja paksukihiline kuni massiivne. Kivim sisaldab õhukesi kuni 2 cm paksuseid lainjaid lubimergli vahekihte, kohati on need kerogeensed. Kasuliku kihi kvaliteedinäitajad on toodud tabelis 3.1. Tabel 3.1 Pihali III lubjakivikarjääri kasuliku kihi peamised kvaliteedinäitajad LA Külma- Terade Plokk, LA F Vee- tegur, kindlus näivtihedus, maavara kat. kat. imavus, % % F, % Mg/m3 Plokk 1 aT, min 24 LA30 0,5 F1 1,7 2,70 kõrgemargiline max 31 LA45 1,6 F2 2,8 2,75 ehituslubjakivi kesk. 28 LA30 0,9 F1 2,1 2,72 3  LA Külma- Terade Plokk, LA F Vee- tegur, kindlus näivtihedus, maavara kat. kat. imavus, % % F, % Mg/m3 Plokk 2 aT, min 26 LA30 0,1 F1 3,0 2,69 madalamargiline max 36 LA40 0,7 F1 5,3 2,72 ehituslubjakivi kesk. 32 LA30 0,5 F1 3,9 2,71 Alal levib väga veerikas Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere veekiht, millel on ka suur veejuhtivus (~11 000 m2/ööp). 2021. – 2022. a. läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus tehti hüdrogeoloogilistest töödest vaid põhjaveetaseme mõõtmised puuraukudes. Veekihi avamine alal ei olnud vajalik. Veetaseme keskmiseks abs kõrguseks määrati 51,0 m. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Pihali III lubjakivikarjäär hõlmab nii pindalaliselt kui ka sügavuti täielikult Pihali maardla kõrgemargilise ehituslubjakivi plokki 1 aT ja madalamargilise ehituslubjakivi plokki 2 aT, millest toodetav killustik sobib kasutamiseks nii üld- kui teedeehituses. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 52,56 ha, sh mäeeraldis pindalaga 41,64 ha. Mäeeraldise piirid on fikseeritud arvele võetud plokkide piiride järgi. Mäeeraldise teenindusmaaks on arvestatud 40 m laiune riba mäeeraldise ümber selliselt, et see ei kattuks lähimate vääriselupaikadega. Taotletava mäeeraldise lamamiks on abs kõrgus 52,0 m, mis on ca 1,0 m kõrgemal veetasemest. Pihali III lubjakivikarjääris on, lisaks muule taristule, mäeeraldise teenindusmaale vahetult mäeeraldise piirile planeeritud karjääri teenindamiseks vajalike teede rajamine. Eelnev aitab minimeerida maavara kadu katendi hoidetervikutes. Nõlvatervikud on siiski arvestatud vääriselupaikade piiridele, või mäeeraldise piirile, kuhu ei ole teenindusmaale võimalik taristut rajada ehk kogu taotletava mäeeraldisega hõlmatud varu ei ole kaevandatav. Katendi ohutuks nõlvuseks on arvestatud 1:1,4 ning lubjakivimassiivis on nõlvatervik vertikaalne. Taotletavad ja kaevandatavad varud koos maavara kaoga säilitatavates nõlvatervikutes on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Mahuarvutuse tulemused on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Pihali III lubjakivikarjääri taotletav ja kaevandatav varu (seisuga 01.08.2022) Keskmine Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Pindala Maavara paksus, m varu, tuh m tuh m3 varu, tuh m3 3 kõrgemargiline 1 aT 41,64 6,4 2 642 12 2 630 ehituslubjakivi madalamargiline 2 aT 41,64 3,1 1 298 3 1 295 ehituslubjakivi Kokku 9,5 3 940 15 3 925 Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks keskmise aastase kaevandamise määraga 160 tuh m3, kuna lisaks korrastamisele tuleb loa kehtivuse jooksul rajada ka kaevandamiseks vajalik taristu. Sellise keskmise aastase kaevandamise mahu korral ammendatakse karjäär ligikaudu 25 aastaga ehk ettevalmistustöödeks ning karjääri korrastamiseks on arvestatud varuga 5 aastat. Tegelik kaevandamismaht karjääris sõltub otseselt kaevandatava maavara nõudlusest turul. 4 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Taotletavas Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldisel moodustavad katendi kasvukiht ja savikas kruus lubjakivi lahmakatega ning saviliivmoreen. Kasvukihiks on muld. Katendi paksus jääb 0,8 – 3,5 m vahemikku (keskmiselt 1,9 m), sh kasvukiht 0,2 – 0,4 m (keskmiselt 0,3 m). Katendi maht mäeeraldisel on 821 tuh m3, millest kasvukihi moodustab ligikaudu 125 tuh m3. Kaevandamisel ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga ladustada või töödelda, vaid seda saab teha järk-järgult tööprotsesside edenedes. Katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, moodustades nendest müratõkkevallid. Muld ladustatakse muust katendist eraldi, et karjääri lõppfaasis saaks vajadusel mõlemat pinnast eesmärgipäraselt korrastamisel (nõlvade täitmiseks, pinnasvall, tingimuste loomine metsamaa rajamiseks) kasutada. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis. Täpsed korrastamiseks vajalikud pinnase mahud määratakse karjääri korrastamise projektis. Mäenduslikud tingimused taotletavas Pihali III lubjakivikarjääris lasuva maavara kaevandamiseks on võrdlemisi soodsad. Kogu kaevandatav varu asub pealpool piirkonna keskmist põhjaveetaset, ligipääs karjäärile on hea, kuid kohati raskendab kaevandamist küllaltki paks katendikiht. Väljavedu toimub karjäärist 11220 Kernu-Kohila kõrvalmaanteele. Kaevandamise alustamisel tuleb mäeeraldiselt esmalt raadata mets ning vajadusel juurida kännud. Peale metsa ja kändude likvideerimist järgneb mäeeraldiselt katendi järk-järguline eemaldamine, mis ladustatakse teenindusmaale müratõkkevallidesse ning hilisemalt kasutatakse seda vajadusel karjääri korrastamisel või võõrandatakse vastavalt kehtivale korrale. Kasulik kiht keskmise paksusega 9,5 m asub kogu mahus pealpool keskmist põhjaveetaset, seega puudub vajadus karjäärist vee väljapumpamiseks. Kaevandatakse kahe astmega (kõrge- ja madalamargiline eraldi). Kivimi raimamine/kobestamine toimub puur-lõhketöödega. Puur-lõhketööd on soovitatav korraldada lühiviitmeetodil, tagades üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksema koguse ja lõhketöödest tulenevate ohtude minimeerimise. Lõhketöid hakkab teostama litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur- lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid, sh vajalikud laengusuurused, ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Peale kivimimassiivi kobestamist laetakse kaevis ekskavaatori ja/või frontaallaaduriga mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme, kus kaevis purustatakse ning sõelutakse vajalikesse fraktsioonidesse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16 mm, 16/32 mm ja 32/63 mm. Lisaks ridakillustikud 4/32 mm ja 4/63 mm ning lubjakivis sisalduva saviosakeste tõttu ka peenfraktsioon fr 0/4 mm. Tänase praktika kohaselt leidub turgu kõikidele tootmisel tekkivatele fraktsioonidele. Juhul, kui mõnda fraktsiooni ei õnnestu turustada, leitakse sellele muu alternatiivne kasutus, näiteks kasutatakse korrastamisel vajalike tingimuste loomiseks. Karjääris tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine fraktsioonide kaupa laoplatsidel asuvatesse kuhilatesse või vahetult tellijate kalluritele toimub frontaallaaduriga. 5 Mäetöid teostatakse vastavalt keskkonnaloa väljastamisel koostatavale lubjakivikarjääri kaevandamise projektile, milles on määratud täpsem kaevandamise tehnoloogia ja tööde areng. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Taotletava Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 41,64 ha, seega tuleb taotluse menetlusse võtmisel kohustuslikus korras algatada keskkonnamõju hindamine (KMH). Käesoleva taotlusega on kirjeldatud peamised eeldatavad mõjud, mis võivad kaasneda taotletavas Pihali III lubjakivikarjääris kaevandamisega, kuid võimalikke mõjusid ning nendega kaasnevaid mõjuulatusi tuleb täpsemalt hinnata keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluses. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendus- meetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida. Müra Müra tekitavad peamiselt mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid – kasuliku kihi kaevandamine, materjali töötlemine (purustamine, sõelumine), kaevise transport ja laadimine ning materjali väljavedu. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub otseselt kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kalluritel on helirõhutase normeeritud. Teiste masinate keskmine müratase jääb 15 m kaugusel müraallikast 80 – 96 dB vahemikku. Erinevates teatmikes on lubjakivi- karjäärides töötavate masinate müra tasemeks määratud maksimaalselt kuni 110 dB. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on arvutuses lähtutud seega maksimaalse võimaliku müratasemega 110 dB. Purustus-sorteerimissõlme paigutamine kaevandamisel tekkivasse karjäärisüvendisse aitab vähendada selle poolt tekitatava müra levikut tootmisalast väljapoole. Lähimad majapidamised asuvad ~500 – 650 m kaugusel põhjas katastriüksustel Kaeravälja (tunnus 31701:001:1640) ja Raja (tunnus 31701:001:0256), ~500 – 550 m kaugusel loodes Viiginõmme (tunnus 31701:005:0018) ja kagus Leisi (tunnus 31701:005:0850) kinnistutel. Karjääris kaevandamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ seatud nõuetest. Lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on lähimate majapidamiste õuealade puhul tegemist II kategooria alaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Kaevandamisega kaasnevat müra on hinnatud keskkonnaloa taotluse õhu eriosa juures (loa tabel 5.4.2), mille kohaselt kaasnevad müratasemed jäävad lubatud normide piiresse ning pole põhjust eeldada, et nendega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele või heaolule. Kuigi piirväärtusi eeldatavalt ei ületata, 6 rajatakse sellegipoolest mäeeraldise teenindusmaale müratõkkevallid ning kaevandamise arenemisel viiakse masinad, sh kaevise töötlemiseks kasutatav purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel võimalikult sügavale karjääri põhja, et müra täiendavalt lokaliseerida. Tolm (tahked osakesed) Peamiseks tolmuallikaks lubjakivi kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed, paelasu töötlemine purustus-sorteerimissõlmes ning materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid tolmu leviku tõkestamiseks (näiteks niisutite ja katete kasutamine purustus-sorteerimissõlmel). Karjäärisiseseid- ja väljaveoteid ja laoplatse tuleb vajadusel kuiva ilmaga niisutada. Mäeeraldisel tekkiva tolmu levikut aitab veel tõkestada kaevandamisel tekkiv sügav kaeveõõs. Esialgsete arvutuste kohaselt ületatakse siiski kavandatava tegevusega keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud osakeste künniskogused 1 tonn/aastas, mis- tõttu on õhusaasteloa taotlemine vajalik ning taotluses on lisaks täidetud ka õhu eriosa tabelid. Puur-lõhketööd Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt, milles muu hulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Mõju pinna- ja põhjaveele Taotletavas Pihali III lubjakivikarjääris asub kogu kaevandatav kiht pealpool piirkonna keskmist põhjaveetaset, seega puudub vajadus karjäärist vee välja juhtimiseks või muul viisil kunstlikult põhjaveetaseme alandamiseks. Eelnevast lähtudes ei ole ka ette näha alanduslehtri tekkimist karjääri ümber, mis võiks lähimate elamute veevarustust ühelgi viisil mõjutada. Kaevandamine võib mõningal juhul mõjutada põhjavee keemilist koostist. Samas, kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks minimaalne. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Karjääri kogunev vesi moodustub peamiselt vaid sademeveest ning karjääri lähipiirkonnas ei asu ühtegi pinnaveekogu, mida kaevandamine võiks mõjutada. Seega, kuna karjääril puudub väljavool pinnaveekogudesse, ei ole oodata heljumi kandumist edasi pinnavette. Üldjuhul on heljumi levik põhjavees piiratud, kuid suuremate lõhede olemasolul võib levik olla lokaalselt kiirem. Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida masinate avarii korral, kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Masinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õlikogumis- ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete (hooldusplats, reostustõrje- 7 vahendid) õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis karjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale. Loodus ja kliima Taotletaval Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldisel ja selle lähiümbruses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Lähimateks Natura 2000 aladeks on ~1,5 km kaugusel asuv Lümandu ning ~1,6 km kaugusel kagus asuv Rabivere loodusala. Kuigi kavandatud karjääri ja Natura alade vahel on võrdlemisi pikk vahemaa ja tõenäoliselt Pihali III lubjakivikarjääris kaevandamine nendele olulist mõju ei avalda, siis mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei ole käesolevas etapis võimalik üksnes kauguse põhjal välistada. Kaevandamise võimalikku mõju lähimatele Lümandu ja Rabivere loodusalade kaitse-eesmärkidele tuleb hinnata KMH käigus. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub III kaitsekategooria taimeliigi Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur, KLO9341610) kasvukohaga. Vastavalt looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) § 58 lõike 6 alusel kehtestatud määruse „Kaitsealuse liigi isendi ümberistutamise kord“ § 3 (RT 2004, 58, 412) alusel on võimalik kaaluda kaitsealuste isendite ümberasustamist, mille võimalikkust analüüsitakse täpsemalt keskkonnamõju hindamise ehk KMH käigus. Taotletav Pihali III lubjakivikarjäär jääb planeeringuliste andmete järgi rohevõrgustiku (RV) piirkonda. Vardi metskond 80 katastriüksus paikneb maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku alal ning koostatava Kohila valla üldplaneeringu andmetel paikneb piirkonnas planeeritav rohevõrgustik. Planeeringutega kehtestatud rohevõrgustiku tingimustega tuleb eelkõige arvestada maavara kaevandamise kavandamisel, mäeeraldise teenindusmaa kasutamisel, metsa raadamisel, leevendusmeetmete määramisel ning kaevandatud maa korrastamisel. Kaevandamisega kaasnevad teatud häiringud, mistõttu võivad pelglikumad looma- ja linnuliigid hakata mäetööde ala vahetut naabrust tõenäoliselt vältima, kuid aja jooksul võib loomastik mõningal määral häiringutega kohaneda. Seetõttu ei ole oluliste negatiivsete mõjude ulatus enamuse liikide jaoks ala ümber eeldatavalt kuigi suur, piirdudes praktikast lähtudes tõenäoliselt kuni paarisaja meetriga, säilitades piirkonna rohevõrgustiku üldise sidususe. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine peab toimuma lähtudes rohevõrgustiku olemusest. Pihali III lubjakivikarjääri kaevandatud alale on planeeritud kujundada metsamaa. Eelistada tuleb etapiviisilist kaevandamist ja korrastamist, mis minimeerib rohealal kaevandamise võimalikke negatiivseid mõjusid. Kaevandamise mõju RV-le tuleb täpsemalt hinnata KMH-s. Mäeeraldise teenindusmaal ei asu pärandkultuuriobjekte ega muinsuskaitseväärtuseid. Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel, lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (metsa raadamine, kasvupinnase koorimine). Kavandatava tegevuse mõju kliimale ei saa pidada oluliseks. Purustus-sorteerimissõlmede keskmine soojusvõimsus ~0,46 MWth ei ületa keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" § 3 lg 1 künniskogust 1 MWth. 8 Jäätmed Pihali III lubjakivikarjääri kaevandamisel kaevandamisjäätmeid ei teki. Kaevandatav maavara ehk lubjakivi ning sellest valmistatav toodang, sealhulgas killustik ja sõelmed, kvalifitseeruvad sertifitseeritud tooteks ning kaubastatakse täies mahus. Mäeeraldise teenindusmaal müratõkkevallides kasutatav katend on käsitletav saastumata pinnasena. Praeguste arvutuste kohaselt on võimalik kogu katend korrastamisel kasutada. Juhul, kui kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, võõrandatakse mittevajalik katend vastavalt kehtivale korrale. Kaevandaja ei soovi katendist loobuda ega seda kasutuseta ladustada, kuna selle kasutamine korrastamistöödel või realiseerimine tootena on tehniliselt võimalik ja otstarbekas. Seetõttu ei ole kattepinnas käsitletav jäätmena jäätmeseaduse mõistes. Kuna taotletavas karjääris kaubastatakse kogu kaevandatav materjal ning kaevandamisjäätmeid ei teki, puudub vajadus esitada kaevandamisjäätmekava ja täita keskkonnaloa jäätmete eriosa. Sama põhimõtet on selgitanud Keskkonnaamet oma 18.04.2022 kirjas nr 12-1/22/5078-2. Keskkonnaamet on märkinud, et kui kaevandamisloa taotluse seletuskirjast nähtub, et katend kasutatakse täies mahus kaevandatud maa korrastamisel ja/või võõrandatakse maapõueseaduses sätestatud korras, ei ole katendi tõttu nõutav jäätmete eriosa täitmine ega jäätmekava esitamine. Pihali III lubjakivikarjääris ei toimu katendi äraviskamist jäätmeseaduse tähenduses. Tegemist on looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on kindel kasutusotstarve. Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara kaevandamisel eemaldatud mulda võib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires, kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Katendi ajutine ladustamine müratõkkevallide konstruktsioonis ei kujuta endast ohtu keskkonnale ning sellega ei kaasne saasteainete teket ega levikut ümbritsevasse keskkonda. Seega ei ole saastumata kattepinnas käsitatav jäätmena jäätmeseaduse mõistes. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava ja vajadusel taotleda jäätmeluba. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt seadusandlikust korrast keskkonnaloa omajale kohustuslik (vt ptk 7). Korrastamisega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostada samuti esimesel võimalusel. Kaevandamise mõju ning mõju võimalikku ulatust tuleb täpsemalt hinnata KMH käigus. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletavas Pihali III lubjakivikarjääris kaevandatakse vaid veepealset maavara, millest tulenevalt on kaevandatud alal otstarbekas taastada metsamaa, mille eesmärgiks on piirkonna liigilise mitmekesisuse parandamine. Kaevandatud maa korrastamisel istutatakse alale puude istikud, mis on kohased majandusmetsa rajamiseks. Taastatava metsamaa pindala on 52,56 ha. Lubjakivi kaevandamisel jäävad karjääri perimeetrile vertikaalsed nõlvad, mis suuremas osas täidetakse ning tasandatakse, et ala ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele ja loomadele. 9 Karjääri põhjapoolne (päiksele avatud) vertikaalne nõlv jääb (tehis)paljandina avatuks. Tehispaljandi korral tuleb astangu ülemine serv tõkestada pinnasvalli, kivide või mõne muu piirdega. Astang tuleb puhastada ripetest, mis on eriti oluline juhul, kui inimestel on kaevandamisjärgselt võimalik ligi pääseda ka astangu jalamile. Pihali III lubjakivikarjääri puhul on arendaja planeerinud loodusliku valli rajamist, millele isutatakse tihe kuusehekk. Katendi maht geoloogilise uuringukäigus tehtud mudelarvutuste kohaselt taotletaval Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldisel on 821 tuh m3, millest kasvukihi moodustab 125 tuh m3. Loa taotluse käigus koostatud korrastatud maa plaanil (vt graafiline lisa 3) kujutatud lahendi rajamiseks on vajaliku täitematerjali maht ~820 tuh m3 (sh nõlvade täitmiseks 788 tuh m3 ning pinnasvalli rajamiseks 32 tuh m3), seega saab praeguste arvutuste kohaselt kogu katendi Pihali III lubjakivikarjääri korrastamistööde käigus ära kasutada. Sõltuvalt lõplikust korrastamise suunast ja vajadusest on karjäärisüvend võimalik tagasi täita suuremas mahus, mis eeldab suuremaid täitematerjali mahte ehk täiendava materjali toomist eemalt. Lisaks katendile ja sõelmetele sobivad karjääri täitmiseks nii mujalt toodud looduslik pinnakattekaevis kui ka muud inertsed jäätmed, mis on selleks sobilikud ning keskkonnale ohutud. Pihali III lubjakivikarjääri kaevandatud maa täpne täitmise maht ja selleks kasutatavad materjalid määratakse lõplikult esimesel võimalusel koostatavas korrastamise projektis. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Hinnanguline kulu taotletava Pihali III lubjakivikarjääri mäeeraldise korrastamiseks jääb tänase seisuga hinnanguliselt tasemele ~575 000 eur ehk ligikaudu 11 000 eur/ha. Samas, arvestades lubjakivikarjääri pika ekspluatatsiooniperioodi ning projektiga täpsustatava korrastamise lahendiga ei ole käesolevas etapis võimalik korrastamise maksumust usaldusväärselt hinnata. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Jan Johanson / allkirjastatud digitaalselt / OÜ INF Maavarad Juhatuse liige Taotluse seletuskirja koostas 03.06.2026. a. Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener 10  KORRALDUS 22. september 2022 nr 1-17/22/2034 Rapla maakonna Pihali lubjakivimaardla registrisse kandmine EMG Karjäärid OÜ esitas Maa-ametile Pihali II uuringuruumi piiresse jääva kõrgemargilise ja madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse ja passiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 05.09.2022, kirja registreerimise nr 9-3/22/13221-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 10.09.2020 korraldusega nr DM-111004-6 andnud Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/509265). Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1.-3. plokk), mis paiknevad Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Vardi metskond 80 (tunnus 31701:005:0958), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Aruandes moodustatud plokid paiknevad täielikult Pihali II uuringuruumis. Aruandes moodustatud varuplokkide lääneosale jääb III kategooria kaitsealuse liigi Neottia nidus- avis (pruunikas pesajuur; Eesti looduse infosüsteemi kood KLO9341610). Aruandele on lisatud Keskkonnaameti kooskõlastus, mille kohaselt mõju uuringuruumis kasvava kaitsealusele liigile saab ja tuleb hinnata kaevandamisloa taotluse esitamise korral selle menetluse käigus. Aruandes moodustatud varuplokkide idaosa läbib metsatee nr 3170254 Sirge tee. Aruandele on lisatud RMK kooskõlastus, milles on esitatud tingimused, et taastataval teel tuleb tagada täislastis haagisega metsaveokite liiklemiseks vajalik ja normide kohane pikikalle ja kandvus, kokkuveotehnikale mahasõidu võimalused ning pinnaveele vaba liikumine. Lisaks tuleb tagada tehnikale samaväärne läbipääs kogu kaevandamise aja vältel. RMK seatud tingimustega tuleb arvestada kaevandamisloa taotlemisel ja kaevandamise korraldamisel. Aruandes moodustatud 3. ploki maavara suhtes on tehtud ettepanek võtta varu arvele passiivsena hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu. Nabala-Rakvere veekiht on väga veerikas ning suure veejuhtivusega, mistõttu ei ole veekihi avamine otstarbekas. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Aruandes esitatud lubjakivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste ja keemilise koostise alusel liigitub maavara kõrgemargiliseks ehituslubjakiviks ja madalamargiliseks ehituslubjakiviks. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma maavara maavarade registrisse. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan kanda EMG Karjäärid OÜ koostatud aruande „Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.08.2022 maavarade registrisse Pihali II uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1. kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 41,64 ha – 2642 tuh m3 (aruandes 1. plokk), 1.2. madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 41,64 ha – 1298 tuh m3 (aruandes 2. plokk, 1. ploki lamamis), 1.3. madalamargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru pindalal 40,87 ha – 592 tuh m3 (aruandes 3. plokk, 1. ja 2. ploki lamamis). 2. Kanda Pihali II uuringuruumi piires arvutatud varu maavarade registrisse Pihali lubjakivimaardlana. 3. Korraldus teha teatavaks EMG Karjäärid OÜ-le, Keskkonnaametile, Kohila Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Ordlik EMG Karjäärid OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Johanson Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) Töö nr 22-EK15 Kiiu 2022 EMG Karjäärid OÜ Aadress: Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik Reg. kood: 14273374 Tel: (+372) 607 2732 GSM: (+372) 5347 0476 KMKR: EE102089767 E-post: [email protected] www.emg.ee Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) ANNOTATSIOON Liina Ordlik. Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022). Teksti 31 lk, 13 tekstilisa, 3 graafilist lisa. EMG Karjäärid OÜ, 74604, Kiiu alevik, Vana-Narva mnt 11b; august 2022. a. Pihali II uuringuruum (teenindusala pindala 41,64 ha) asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas riigile kuuluval kinnistul Vardi metskond 80 (katastritunnus: 31701:005:0958) jäädes Eesti 1:50 000 baaskaardi lehele nr 6332. Uuringu käigus viidi läbi topograafiline mõõdistamine pindalal ~55,0 ha mõõtkavas 1:2 000, rajati 16 puurauku üldmetraažiga 208,8 m, milledest võeti 44 proovi lubjakivi füüsikalis-mehaanilisteks katseteks ja 10 proovi keemilisteks analüüsideks. Käesoleva geoloogilise uuringu tulemusena moodustatakse lähtuvalt maavara kvaliteedi näitajatest ja keskmisest põhjaveetasemest kaks aktiivse tarbevaru plokki pindalal 41,64 ha ja üks passiivse tarbevaru plokk pindalal 40,87 ha. Maavaravaru lasub enamjaolt ülalpool põhjaveetaset. Katendi moodustavad kasvukiht, milleks on muld ning savikas kruus ja saviliivmoreen lubjakivi lahmakatega. Katendi paksus uuringuruumi alal on vahemikus 0,8 - 3,5 m. Kasuliku kihi paksus uuringuruumi alal on 9,4 - 12,4 m, keskmiselt 9,5 m, millest 0,0 - 4,1 m, keskmiselt 1,4 m, jääb passiivse tarbevaru plokki. Passiivse tarbevaru plokk on vertikaalselt moodustatud 1 m ülalpool keskmist veetaset kuni proovitud kasuliku kihi sügavuseni. Keskmise põhjaveetase uuringuruumis on abs kõrgusel 51,0 m. Kasulik kiht on esindatud Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu ja Nabala lademe Saunja kihistu lubjakiviga. Ploki 1 aT põhilised kaalutud keskmised näitajad on järgmised: killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA30 ja killustiku külmakindluse kategooria on F1. Seega plokis 1 aT leviv lubjakivi vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ploki 1 aT lamamis asuva ploki 2 aT põhilised kaalutud keskmised näitajad on järgmised: killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA35 ja killustiku külmakindluse kategooria on F1. Plokis 2 aT leviv lubjakivi vastab madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ploki 3 pT põhilised kaalutud keskmised näitajad on järgmised: killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA 35 ja killustiku külmakindluse kategooria on F1. Seega plokis 3 pT leviv lubjakivi vastab madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Pihali II uuringuruumi uurituse tase, materjali kvaliteet, topograafiline alus, majanduslik otstarbekus ja mäenduslikud tingimused võimaldavad klassifitseerida nii kõrgemargilise kui ka madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru (aT). Lisaks moodustakse mäenduslikest tingimustest lähtuvalt aktiivse tarbevaru plokkide lamamisse passiivse tarbevaru plokk (pT). Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.08.2022 järgnev varu: - plokk 1 (pindala 41,64 ha) kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 2 642 tuh m3; 2 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) - plokk 2 (pindala 41,64 ha) madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 1 298 tuh m3; - plokk 3 (pindala 40,87 ha) madalamargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru 592 tuh m3. Võtmesõnad: Rapla maakond, Kohila vald, Pihali II uuringuruum, madalamargiline ehituslubjakivi, kõrgemargiline ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru, põhjaveetase. Koostas: L. Ordlik 3 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ......................................... 7 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD ................................................................................... 9 3.1 Puuraukude rajamine ................................................................................................ 9 3.2 Proovide võtmine .................................................................................................... 10 3.3 Laboratoorsed uuringud ......................................................................................... 11 3.4 Topotööd .................................................................................................................. 11 3.5 Kameraaltööd ........................................................................................................... 12 4. GEOLOOGILINE EHITUS .............................................................................................. 13 5. MAAVARA KVALITEET ................................................................................................. 16 5.1 . Kivimi keemiline koostis ....................................................................................... 16 5.2 Killustiku füüsikalis-mehaanilised omadused ...................................................... 18 6. UURINGURUUMI HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................... 20 6.1 Üldandmed ............................................................................................................... 20 6.2 Kaevandamise mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................. 21 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................................................... 22 8. GEOLOOGILISE UURINGU KESKKONNAMÕJU HINNANG ....................................... 23 9. KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU ESIALGNE HINNANG .................................... 24 10. VARU ARVUTUS ............................................................................................................. 25 11. KOKKUVÕTE .................................................................................................................. 29 12. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 31 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/509265 ......................................................................... 32 2. Riigimetsa Majandamise Keskus 20.06.2022. a kooskõlastus nr 3-1.1/2021/5764 ......... 35 4 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 3. Keskkonnaameti kiri 08.07.2022. a kooskõlastus nr DM-120554-2 ................................ 37 4. Puuraukude kataloog......................................................................................................... 39 5. AS Teede Tehnokeskus laboratooriumi katseprotokollid................................................. 40 6. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel ................................................... 51 7. Puuraukude geoloogiline kirjeldus ................................................................................... 52 8. Puursüdamike fotod…………………………………………………………………….58 9. Varu arvutuse tulemused .................................................................................................. 76 10. Pihali II uuringuruumi rajatud puuraukude likvideerimise akt ....................................... 79 11. Pihali II uuringuruumi teenindusala korrastamise akti heakskiitmine ............................ 82 12. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ......................................................................... 85 13. Maardla registrikaardi projekt ......................................................................................... 87 Maa-ameti otsus varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Topo- ja varu arvutuse plaan M 1:2 000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I´ ja II-II´ Mhor 1:2 000, Mvert 1:100; 3. Geoloogilised läbilõiked III-III´, IV-IV´ ja V-V´ Mhor 1:2 000, Mvert 1:100. ELEKTROONILISED LISAD 1. Varu arvutuse plokkide ruumikujud; 2. Katendi lamami samakõrgusjooned; 3. Ploki 1 aT lamami samakõrgusjooned; 4. Ploki 3 pT lamami samakõrgusjooned; 5. Fotode kataloog ja puursüdamike pildid; 5 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 1. SISSEJUHATUS Pihali II uuringuruum (teenindusala pindala 41,64 ha) asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas riigile kuuluval kinnistul Vardi metskond 80 (katastritunnus: 31701:005:0958). Geoloogilise uuringu läbiviimiseks Pihali II uuringuruumis on Keskkonnaamet välja andnud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/509265 (lisa 1). Geoloogilise uuringu luba anti välja EMG Arendus OÜ-le, mis kuulus EMG kontserni – 12.07.2022. a ühines EMG Arendus OÜ EMG Karjäärid OÜ-ga ja EMG Arendus OÜ kustutati äriregistrist. Geoloogilise uuringu tulemused esitatakse kinnitamiseks maavarade registri vastutavale töötlejale. Käesoleva geoloogilise uuringu eesmärgiks on välja selgitada uuringuruumi piires kaevandamisväärse maavara levik, kasuliku kihi paksus, materjali kvaliteet ja kaevandamistingimused, mis võimaldaksid maavara aktiivse tarbevaruna arvele võtta. Selleks tehti topograafiline mõõdistamine ja rajati puuraugud, milledest võeti proovid laboratoorseteks uuringuteks. Uuringu eesmärgiks oli leida killustiku tootmiseks sobilikku materjali, mis vastaks kas kõrgemargilisele või madalamargilisele ehituslubjakivile. Geoloogilised välitööd tehti mitmes etapis. Esimeses etapis rajati Pihali II uuringuruumi alale kaks puurauku (Pa-1 ja Pa-2) 2021. a aprillis, puurimistööd viis läbi OÜ Salveesia. 2022. a märtsis puuris ühe puuraugus (Pa-14a) OÜ Maves. 2022. a aprillis puuris 13 puurauku (Pa-3 – Pa-15) OÜ Salveesia. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate katsed ja kivimi lühendatud keemilise analüüsi katsed tehti AS-i Teede Tehnokeskus laboris. Aruande koostamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks ”. Uuringuruumi teenindusala mõõdistas ja topoplaani koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER geodeet Arles Tehu. Geoloogilised välitööd tegi, puursüdamikud kirjeldas ja käesoleva aruande koostas EMG Karjäärid OÜ geoloogiainsener Liina Ordlik. 6 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS Pihali II uuringuruum (teenindusala pindala 41,64 ha) asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas riigile kuuluval kinnistul Vardi metskond 80 (katastritunnus: 31701:005:0958). Antud kinnistu on riigiomandis, katastriüksus jääb Riigi Metsamajandamise Keskuse valitsemisalasse. Pihali II uuringuruumi teenindusala jätkub kõikides suundades Vardi metskond 80. Uuringuruumi keskosa geograafilised koordinaadid on 5909`13`` pl ja 2436`03`` ip ja ta jääb M 1:50 000 baaskaardi lehele nr 6332. Uuringuruumide teenindusaladel ei asu hooneid. Lähimad majapidamised on uuringuruumi teenindusalast ~ 500 m kaugusel põhjas katastriüksusel Kaeravälja (tunnus: 31701:001:1640), loodes katastriüksusel Viiginõmme (tunnus: 31701:005:0018) ja kagus katastriüksusel Leisi (tunnus: 31701:005:0850). Uuringuruumi teenindusala on valdavalt kaetud okaspuumetsaga, kohati esineb ka segamets. Osaliselt on tehtud alal lageraiet, kuhu on istutatud nii männi- kui kuuseistikuid. Uuringuruumi läbivad ning ümbritsevad metsakvartalite sihid. Kraavitust alal ei esine ning maapind on välitööde ajal olnud enamjaolt kuiv, v.a. uuringuruumi põhjaosas asuv kvartalisiht, kus pinnas on niiskem ja maapinna abs kõrgused madalamad. Maapinna reljeef alal on küllaltki tasane, maapinna abs kõrgused tõusevad lõunasuunas. Maapinna abs kõrgused jäävad vahemikku 60,5 - 64,5 m. Pihali II uuringuruumist ~ 1,8 km kaugusele põhjasuunda jääb Sutlema lubjakivimaardla, kus AS Kiirkandur kaevandab Sutlema I lubjakivikarjääris (kaevandamisluba nr Rapm-059), Sutlema II lubjakivikarjääris (kaevandanisluba nr Ramp-062) ja Sutlema III lubjakivikarjääris (kaevandamisluba nr Ramp-104) madalamargilist ehituslubjakivi ja täitekruusa. Uuringuruumist ~ 2,8 km kaugusele läände jääb Kirikla lubjakivimaardla, kus levib madalamargiline ehituslubjakivi. Pihali II uuringuruumi teenindusala jääb ~ 650 m kaugusele põhjasuunda lääne-idasuunalise Kernu-Kohila kõrvalmaanteest (tee nr 11220). Kernu-Kohila kõrvalmaanteega on uuringuruum ühendatud kruuskattega Sirge metsateega (tee nr 3170254). Sirge tee läbib uuringuruumi idaosa. Tee valdaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK Raplamaa metskonna metsaülem on andnud 20.06.2022. a kooskõlastuse kirjaga nr 3-1.1/2021/5764 tee ja teekaitsevööndiga kattuval alal aktiivse tarbevaru kinnitamiseks (lisa 2). Kooskõlastuse tingimuseks on, et kogu kaevandamise aja vältel tagatakse metsaveo tehnikale läbipääs ning peale kaevandamist taastatakse tee, kus tagatakse täislastis haagisega metsaveokite liiklemiseks vajalik ja normide kohane pikikalle ja kandvus, kokkuveotehnikale mahasõidu võimalused ning pinnaveele vaba liikumine. Uuringuruumi põhjapiirist ~ 430 m kaugusele jääb avalikus kasutuses olev kruuskattega Lümandu ringtee (tee nr 317002). Kommunikatsioone uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää. Uuringuruumi teenindusala kattub lääneosas III kategooria kaitsealuse liigi Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur; KLO09341610) kasvukohaga. Keskkonnaamet on 08.07.2022. a oma kirjas nr DM-120554-2 kirjutanud, et Pihali II uuringuruum ei asu kaitstava objekti sihtkaitsevööndis ja aktiivse tarbevaru arvele võtmine pole keelatud (lisa 3). Mõju uuringuruumis kasvavale kaitsealusele liigile saab ja tuleb hinnata kaevandamisloa taotluse esitamise korral selle menetluse käigus. Uuringuruumist vahetult lõunasse jäävad 7 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) vääriselupaigad tunnustega VEP101035 ja VEP101034. Uuringuruumist ~ 75 m põhjas asub vääriselupaik tunnusega VEP101033. Pihali II uuringuruumi teenindusalade piiresse ei jää muinsuskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Varasemalt geoloogilisi uuringuid uuringuruumiga kattuval alal ning lähiümbruses tehtud ei ole. 8 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 3.1 Puuraukude rajamine Käesoleva geoloogilise uuringu käigus rajati puurauke kolmes etapis. Esimeses etapis rajati 05.04 - 08.04.2021. a kaks puurauku (Pa-1 ja Pa-2). Puuraugud rajati sügavusega kuni 19,0 m. Puurimistööd viis läbi OÜ Salveesia, puuragregaadiga URB2-2a, mis oli monteeritud autole ZIL-131, puuraugud rajati südamikpuurimise meetodil. Lubjakivi puurimisel kasutati puurkroone läbimõõduga 112 mm ja 93 mm. Puurimisel kasutati suruõhukompressorit. Puurimiskärni parema väljatuleku saamiseks kasutati puurimisel lühendatuid tõsteid ja kärnimurdjat. Peale esialgseid puurimisi kirjeldati puursüdamikud ning võeti proovid killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks. Kuna esialgsed puurimised olid edukad, siis otsustati geoloogilise uuringuga edasi minna ning järgnev puurimine telliti AS Maveselt. AS Maves puuris alale ühe puuraugu (Pa-14a) sügavusega 3,1 m. Puurimine viidi läbi 23.03.2022. a. Puurimistööd viidi läbi agregaadiga Multidrill PL. Puuraugud rajati südamikpuuriga, puurimisel kasutati suruõhukompressorit. Südamikpuurimisel puuriti „Double tube core barrel“ süsteemiga. Kuna masina võimekus ei lubanud lubjakivi mõistliku ajaga puurida, siis jätkati puurimisi OÜ Salveesiaga, kes puuris ülejäänud 13 puurauku (Pa-3 - Pa-15). Kolmanda etapi puurimised viidi läbi 05.04 – 21.04.2022. a. Katendi osas puuraugud manteldati. Kokku rajati uuringuruumi geoloogiliste uuringute käigus 16 puurauku (Pa-1 – Pa-15). väljatulek varieerus puuraukudes lubjakivi kihis vahemikus 70,0 - 86,3%, keskmiselt 84,2% (tabel 3.1). Rajatud puuraukude sügavus varieerub vahemikus 3,1 - 19,0 m, üldmetraaž 208,8 m. Puuraukude vahekaugused jäävad ~4,5- 327,0 m vahemikku. Peale puurimistööde lõppu mõõdeti veetasemed kõikides puuraukudes. Kõik puuraugud likvideeriti peale puursüdamiku võtmist ja veetaseme mõõtmist. Puuraukudest eemaldati manteltorud, puuraukude vettandev osa likvideeriti killustiku sõelmetega ja veepealne osa kaljuses kivimis betoneeriti. Katendi osas täideti puurauk killustiku sõelmetega, kasvukihi osa mullaga. Puuraukudesse torusid ei jäetud. Puuraukude likvideerimise kohta on koostatud vastavasisuline akt (lisa 10). Keskkonnaamet väljastas Pihali II uuringuruumi alale rajatud puuraukude korrastamise kohta 02.08.2022. a heakskiitmise korralduse nr DM-120447-2 (lisa 11). 9 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) Tabel 3.1 Puursüdamiku väljatulek puuraukude järgi Puuraugu Läbitud Kärni väljatulek, Kärni väljatulek, nr lubjakivi m % paksus, m Pa-1 17,8 13,8 77,5 Pa-2 17,0 11,9 70,0 Pa-3 11,9 9,0 75,6 Pa-4 11,6 10,5 90,5 Pa-5 11,1 9,9 89,2 Pa-6 12,0 10,8 90,0 Pa-7 9,4 9,0 95,7 Pa-8 11,3 9,9 87,6 Pa-9 10,3 8,6 83,5 Pa-10 9,7 8,65 89,2 Pa-11 9,9 8,7 87,9 Pa-12 9,7 7,5 77,3 Pa-13 11,0 10,3 93,6 Pa-14 10,8 10,1 93,5 Pa-14a* 2,1 1,1 52,4 Pa-15 12,4 11,6 93,5 Keskmine 86,3 * Puurauk ei võta osa keskmise näitaja arvutuses. 3.2 Proovide võtmine Enne proovide võtmist kirjeldati ja pildistati puursüdamikud ning määrati sobivad proovide intervallid. Lubjakivi puursüdamikust võeti puursüdamikest 44 proovi killustiku füüsikalis- mehaanilisteks katseteks. Proovid võeti esimese etapi puurimiste käigus kuni puuraugus avatud põhjaveetasemest 1 m kõrgel. Puuraugust Pa-14a proove ei võetud. Kolmanda etapi puhul võeti proovid kogu puursüdamiku proovitavast intervallist, proovimine toimus vahedeta kogu karbonaatkivimi kasuliku kihi (Kõrgessaare ja Saunja kihistu) paksuse ulatuses. Proovi pikkused olid vahemikus 2,1 - 5,6 m (keskmine 3,7 m). Lühendatud keemiliseks analüüsiks võeti kümme proovi puuraukudest Pa-1, Pa-2 ja Pa-13. Keemiliste analüüside proovide võtmiseks lõigati AS Teede Tehnokeskus laboratooriumis puursüdamikust ühtlane 2 cm paksune riba kogu proovitava puursüdamiku pikkusest. Nendest 2 cm paksustest ribadest moodustati proovid keemiliseks analüüsiks, mis viidi samuti läbi AS Teede Tehnokeskus laboratooriumis. Proovide pikkused olid 2,1 - 4,3 m (keskmine 3,3 m). 10 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 3.3 Laboratoorsed uuringud Laboratoorseid uuringuid tehti kahes etapis. 2021. a aprillis võeti uuringuruumi alale rajatud kahest puuraugust (Pa-1 ja Pa-2) seitse proovi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste katseteks. Proovid viidi AS-i Teede Tehnokeskus laboratooriumisse, kus määrati killustiku külmakindlus, purunemiskindlus LA meetodil ning veeimavus ja terade tihedus, mis määrati puurauk Pa-1 proovidest. 2022. a aprillis võeti Pihali II uuringuruumi alale rajatud 13 puuraugust 37 proovi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste katseteks. Proovid viidi AS-i Teede Tehnokeskus laboratooriumisse, kus määrati killustiku külmakindlus, purunemiskindlus LA meetodil, veeimavus ja terade tihedus. Terade tihedus ja veeimavus määrati puuraukude Pa-3, Pa-5; Pa-10 ja Pa-15 proovidest. Killustiku külmakindlus määrati kõikides etappides vastavalt standardile EVS-EN 1367-1 ja katsefraktsioonist 8/16 mm, purunemiskindlus määrati katsefraktsioonist 10/14 mm LA meetodil vastavalt standardile EVS-EN 1097-2. Veeimavus ja terade tihedus määrati püknomeetriga katsefraktsioonist 4/31,5 mm vastavalt standardile EVS-EN 1097-6. Kõikide killustiku katsete jaoks vajalike fraktsioonide jaoks purustati puursüdamik lõugpurustis. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramise katsete tulemused on toodud lisas 4. 2021. a aprillis puuritud puuraukudest võeti kahest puuraugust (Pa-1 ja Pa-2) seitse proovi (1K - 7K) kivimi lühendatud keemiliseks analüüsiks, 2022. a aprillis puuritud puuraukudest võeti ühest puuraugust (Pa-13) kolm proovi (13-1 – 13-3) kivimi lühendatud keemiliseks analüüsiks. Proovide pikkus jääb vahemikku 2,1 - 4,3 m. Keemilised analüüsid tehti AS Teede Tehnokeskus laboris. Kivimi keemilise analüüsi katsed on akrediteeritud vastavalt standardile EVS-EN 196-2:2013). Laboratooriumis määrati kivimi CaO, MgO ja lahustumatu jääk 10% soolhappes. Labori katseprotokoll on toodud lisas 4. Laboriandmete töötlemisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks ”. 3.4 Topotööd Topograafilise mõõdistamise tegi 2022. a mais OÜ Inseneribüroo STEIGER (töö nr 22/3974) pindalal 55 ha. Topograafiline mõõdistamine on teostatud GPS-iga reaalajas mõõdistamise teel, selleks on kasutatud liikuvjaama Trimble R12s GNSS. Koordinaatide süsteem on L- Est´97, kõrgused on EH2000 süsteemis. Lähtepunktide mõõdistamisel kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Topogeodeetiline maa-ala plaan mõõtkavas 1:2 000 on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Pihali II uuringuruumi maapinna 3D mudel koostati arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, kasutades 2022. a mai mõõdistuse andmeid. Täiendavaid andmeid on võimalik saada topograafilise mõõdistamise seletuskirjast (lisa 12). 11 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 3.5 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töödeldi läbi 2021. a ja 2022. a välitöödel saadud materjal ja laboriuuringute andmestik. Aruande koostamisel ja materjali iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri määrusega nr 52 (17.12.2018, “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”) kehtestatud nõuetest. Killustiku füüsikalis-mehaanilised põhinäitajad arvutati kaalutud keskmise meetodil ning tulemused on toodud tekstilisas 6 ja peatükis 5. Kivimi keemilise analüüsi tulemused on toodud peatükis 5. Varu vertikaalses läbilõikes on kontuuritud puuraukudega läbitud kasuliku kihi paksusega. Kogu aktiivne tarbevaru on arvutatud ülalpool keskmist põhjaveetaset, allpool veetaset on arvutatud passiivne tarbevaru. Selleks, et planeerida maavaravaru kaevandamist, on geoloogilistel läbilõigetel (Gr lisa 2) toodud killustiku proovide põhinäitajad - LA tegur ja külmakindluse %. Topo- ja varu arvutuse plaanil (Gr lisa 1) on iga puuraugu juures näidatud katendi ja kasuliku kihi paksus ning maapinna ja lamami absoluutkõrgus EH2000 süsteemis. 12 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 4. GEOLOOGILINE EHITUS Pihali II uuringuruumi teenindusala paikneb Ordoviitsiumi ladestu Vormsi lademe (O 3VR) avamusalal. Katendi moodustavad kasvukiht ja savikas kruus lubjakivi lahmakatega ning saviliivmoreen. Kasvukihiks on muld. Katendi paksus vastavalt puuraukude andmetele jääb vahemikku 0,8 - 3,5 m (keskmine 1,9 m), sh kasvukiht 0,2 - 0,4 m (keskmine 0,3 m). Olemasolev katend ehitusmaterjali tootmiseks praktilist väärtust ei oma. Maapinna reljeef vaadeldav alal on küllaltki tasane, abs kõrgused varieeruvad vahemikus ~60,5 - 64,5 m. Pihali II uuringuruumi kasulikuks kihiks on Ordoviitsiumi ladestu Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu (O3ks) ja Nabala lademe Saunja kihistu (O3sn) lubjakivid. Aruandes kasutatavate litoloogiliste kihtide nimetused ja nende indeksid on toodud tabelis 4.1. Puuraukude detailsem geoloogiline kirjeldus on toodud tekstilisas 7 ja fotod puuraukudest on toodud lisas 8. Tabel 4.1. Uuringul kasutatav litoloogiline legend Ladestu Lade Kihistu Indeks Vormsi Kõrgessaare O3ks Ordoviitsium Nabala Saunja O3sn Ordoviitsiumi ladestu Vormsi lade Kõrgessaare kihistu (O3ks) Uuringuruumis avaneb kvaternaarisetete all Ordoviitsiumi ladestu Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu lubjakivi, mis avati kõikides puuraukudes. Kõrgessaare kihistu lubjakivi paksus uuringuruumi alal varieerub vahemikus 4,5 - 9,0 m, keskmine 6,3 m. Kihistu paksus väheneb kirdesuunas. Kihistu on esindatud halli/helehalli ja kollase, keskmise- kuni paksukihilise, mikrokristallilise, õhukeste lainjate lubimergli vahekihtidega lubjakiviga (foto 4.1). Kivim sisaldab kivististe fragmente ning on kohati püriidikirjaline. Kõrgessaare kihistut iseloomustab kihistus esinev püriidistunud impregnatsiooniga kahe- kuni kolmekordne taskutega katkestuspind, mis esineb kõikides puuraukudes (foto 4.2). Puuraugus Pa-10 esines hüdrohematiidi laike ning kivim kohati poorne ning esines kaverne, mis tühjad. Kõikides puuraukudes esines Kõrgessaare kihistus purustatud intervalle. 13 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) Foto 4.1. Nabala lademe Kõrgessaare kihistu mikrokristalliline lubjakivi puuraugus Pa-4. Foto 4.2. Kolmekordne püriitse ja fosfaatse impregnatsiooniga taskutega katkestuspind puuraugus Pa-3. Ordoviitsiumi ladestu Nabala lade Saunja kihistu (O3sn) Kõrgessaare kihistu all lasub Nabala lademe Saunja kihistu, mis avati kõikides puuraukude v.a. puuraugus Pa-14a, mille puurimistega kihistuni ei jõutud. Saunja kihistu lubjakivi paksus uuringuruumi alal varieerub vahemikus 2,9 - 10,5 m, keskmine 5,4 m. Saunja kihistu lubjakivi iseloomustab helehalli ja helekollase lubjakivi tsükliline vaheldumine (foto 4.3). Lubjakivi on afaniitne ja paksukihiline kuni massiivne. Kivim sisaldab õhukesi paksusega kuni 2,0 cm lainjaid lubimergli vahekihte, kohati merglikihid kerogeensed. Lubimergli kihid on tumehallid, kerogeense merglikihid on pruunikashallid. Kivim sisaldab korallide fragmente ning püriiditerakesi. Puuraugus Pa-4 on kihistu alates sügavusest 10,3 m esindatud tumekollase dolokivi kavernidega, kavernid põhiliselt täitmata (foto 4.4). Vähesed kavernid osaliselt räniga täitunud. 14 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) Foto 4.3. Nabala lademe Saunja kihistu afaniitne, helehall ja helekollane lubjakivi puuraugus Pa-2. Foto 4.4. Saunja kihistu tumekollane kavernidega dolokivi puuraugus Pa-4. Tabel 4.2. Pihali II uuringuruumi geoloogiline läbilõige Kivimi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik min max keskmine indeks kiht Kasvukiht 0,2 0,4 0,3 Q₂_s - Saviliivmoreen/savikas 0,5 3,2 1,7 Q1jrVR_g - kruus lubjakivi /Q1jrVR_lg lahmakatega Lubjakivi, 4,5 9,0 6,3 O3ks + mikrokristalliline, lubimergli lainjate vahekihtidega Lubjakivi, afaniitne 2,9 10,5 5,4 O3sn + 15 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 5. MAAVARA KVALITEET Kasuliku kihi materjali kvaliteedi hindamiseks uuringuruumi piires kasutati käesoleva uuringu 2021. a ja 2022. a välitööde käigus võetud proovide laboratoorsete uuringute andmeid. Varu on arvutatud aktiivse tarbevaruna kahes maavara plokis (plokk 1 aT ja plokk 2 aT) üldpindalal 41,64 ha ja passiivse tarbevaruna ühes maavara plokis (plokk 3 pT) pindalal 40,87 ha. Materjali iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri määrusega nr 52 (17.12.2018, “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”) kehtestatud nõuetest. Tehnoloogiline lubjakivi: - CaO sisaldus ≥ 50% - lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus ≤ 10% Tehnoloogiline dolokivi: - MgO sisaldus ≥ 18% - lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus ≤ 5% Kõrgemargiline karbonaatkivim: - purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel ≤ 30 - külmakindluse kategooria ≤ F2 Madalamargiline karbonaatkivim: - purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 31 – 35 - külmakindluse kategooria ≤ F4 Kivim, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele loetakse täitelubjakiviks või -dolokiviks. 5.1 . Kivimi keemiline koostis Kivimi keemilise koostise määramiseks võeti puuraukudest Pa-1, Pa-2 ja Pa-13 kokku kümme proovi. Kivimi keemilised näitajad on toodud tabelist 5.1 ja tekstilisas 4. Pihali II uuringuruumis levivaks karbonaatkivimiks on vastavalt labori andmetele ning geoloogilise kirjeldamise käigus 5% soolhappe lahuse kasutamise tulemusena lubjakivi, v.a. puuraugus Pa-4 sügavusest alatest sügavusest 10,3 m, kus Saunja kihistus levib dolokivi. Lubjakivi CaO sisaldus kõikide proovide järgi varieerub vahemikus 46,9 - 52,4% (keskmine 50,5%), MgO sisaldus on vahemikus 0,3 - 3,6% (keskmine 1,7%) ja lahustumatu jääk 2,6 - 11,5% (keskmine 6,3%). Uuringuruumist võetud kõikide proovide kaalutud keskmise järgi vastab kivim tehnoloogilise lubjakivi nõuetele. Kuna geoloogilise uuringu eesmärgiks oli leida ehituslubjakivi, mis sobiks killustiku tootmiseks, siis maavara ei uuritud tehnoloogise lubjakivina arvele võtmiseks. Tehnoloogilise lubjakivile puudub piisav turg ning tehased, mis kasutavad tehnoloogilist lubjakivi jäävad uuringuruumist kaugele ning vedu ning kaevandamine ei tasu ära. Seega ei uuritud lubjakivi tehnoloogilise lubjakivina arvele võtmiseks piisava uuringutihedusega ning ei võetud ka rohkem proove keemilisteks analüüsideks. Lisaks on piirkonnas puudus kõrgemargilisest ehituslubjakivist ning arendaja jaoks oli uuringu eesmärgiks leida vajaminevat ehituslubjakivi killustiku tootmiseks. 16 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) Kõrgessaare kihistu lubjakivi CaO sisaldus kuue proovi järgi on vahemikus 46,9 - 51,6% (keskmine 49,8%), MgO sisaldus on 0,3 - 2,4% (keskmine 1,2%) ja lahustumatu jääk 6,6 - 11,5% (keskmine 8,1%). Kõrgessaare kihistu lubjakivi ei vasta tehnoloogilise lubjakivi nõuetele. Tabel 5.1. Kivimi keemilise analüüsi tulemused Proovi Proovi Keemilised komponendid Proovi Pa nr intervall, pikkus, Kihistu nr m m CaO MgO lah. jääk 1K 1,2 - 5,5 4,3 Kõrgessaare 49,6 2,4 6,6 Pa-1 2K 5,5 - 9,2 3,7 kihistu 49,8 0,9 8,5 3K 9,2 - 11,5 2,3 Saunja kihistu 52,0 2,7 2,6 4K 2,0 - 5,8 3,8 Kõrgessaare 50,9 0,6 7,1 5K 5,8 - 8,5 2,7 kihistu 51,6 0,3 6,9 Pa-2 6K 8,5 - 11,7 3,2 52,4 1,8 2,9 Saunja kihistu 7K 11,7 - 13,8 2,1 50,3 3,6 3,4 13-1 2,0 - 5,5 3,5 Kõrgessaare 46,9 2,1 11,5 Pa-13 13-2 5,5 - 9,0 3,5 kihistu 50,4 0,6 8,3 13-3 9,0 - 13,0 4,0 Saunja kihistu 51,8 2,7 3,1 Kõrgessaare kihistu kaalutud 21,5 49,8 1,2 8,1 keskmine Saunja kihistu kaalutud 11,6 51,7 2,6 3,0 keskmine Uuringuruumi kaalutud 33,1 50,5 1,7 6,3 keskmine Ploki 1 aT kaalutud keskmine 21,5 49,8 1,2 8,1 Ploki 2 aT kaalutud keskmine 7,7 52,1 2,3 2,9 Ploki 3 pT kaalutud keskmine 3,9 51,1 3,1 3,1 Saunja kihistu lubjakivi CaO sisaldus nelja proovi järgi varieerub vahemikus 50,3 - 52,4% (keskmine 51,7%), MgO sisaldus on vahemikus 1,8 - 3,6% (keskmine 2,6%) ja lahustumatu jääk 2,6 - 3,4% (keskmine 3,0%). Saunja kihistu lubjakivi vastab tehnoloogilise lubjakivi nõuetele, kuid kivimit ei võeta arvele kui tehnoloogiline lubjakivi, sest puudub piisav turg. Plokk 1 aT lubjakivi CaO sisaldus kuue proovi järgi varieerub vahemikus 46,9 - 51,6% (keskmine 49,8%), MgO sisaldus on vahemikus 0,3 - 2,4% (keskmine 1,2%) ja lahustumatu jääk 6,6 - 11,5% (keskmine 8,1%). Plokk 1 aT lubjakivi ei vasta kaalutud keskmiste järgi tehnoloogilise lubjakivi nõuetele. Plokk 2 aT lubjakivi CaO sisaldus kolme proovi järgi varieerub vahemikus 51,8 - 52,4% (keskmine 52,1%), MgO sisaldus on vahemikus 1,8 - 2,7% (keskmine 2,3%) ja lahustumatu jääk 2,6 - 3,1% (keskmine 2,9%). Plokk 2 aT lubjakivi vastab tehnoloogilise lubjakivi nõuetele, kuid kivimit ei võeta arvele kui tehnoloogiline lubjakivi, sest puudub piisav turg. 17 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) Plokk 3 pT lubjakivi CaO sisaldus nelja proovi järgi varieerub vahemikus 50,3 - 52,4% (keskmine 51,1%), MgO sisaldus on vahemikus 1,8 - 3,6% (keskmine 3,1%) ja lahustumatu jääk 2,6 - 3,4% (keskmine 3,1%). Plokk 3 pT lubjakivi vastab tehnoloogilise lubjakivi nõuetele, kuid kivimit ei võeta arvele kui tehnoloogiline lubjakivi, sest puudub piisav turg. 5.2 Killustiku füüsikalis-mehaanilised omadused Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks võeti puuraukude Pa-1 - Pa-15 puursüdamikest 44 proovi, milledest määrati killustiku purunemiskindlus LA meetodil ja külmakindlus ning osadest proovidest määrati lisaks veeimavus ning terade tihedus. Killustiku külmakindlus määrati kõikides etappides vastavalt standardile EVS-EN 1367-1 ja katsefraktsioonist 8/16 mm, purunemiskindlus määrati katsefraktsioonist 10/14 mm LA meetodil vastavalt standardile EVS-EN 1097-2. Veeimavus ja terade tihedus määrati püknomeetriga katsefraktsioonist 4/31,5 mm vastavalt standardile EVS-EN 1097-6. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste koondtabel on toodud tekstilisas 6 ja labori katseprotokollid tekstilisas 4. Kõrgessaare ja Saunja kihistu lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur 44 proovi andmetel on vahemikus 24 - 36%, kaalutud keskmine 30% ehk LA kategooria on vahemikus LA 25 - LA40, keskmine LA30. Uuringuruumis vastab ainult ühes proovis (proov nr 10-2) kivim killustiku purunemiskindluse järgi täitelubjakivile. Killustiku külmakindlus F näitaja varieerub vahemikus 0,1 - 1,6%, kaalutud keskmine 0,8%, külmakindluse kategooria on F1 – F2, keskmine F1. Lisaks määrati kuuest proovist veeimavus ja terade näivtihedus, veeimavus on vahemikus 1,7 - 5,3%, kaalutud keskmine 2,8% ning terade näivtihedus on vahemikus 2,69 - 2,75%, kaalutud keskmine 2,71%. Eelpool toodud näitajate põhjal vastab uuringuruumis esinev Kõrgessaare ja Saunja kihistu lubjakivi kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kuna on näha selge erinevus Kõrgessaare ja Saunja kihistu kivimi kvaliteedi vahel, siis maavara kvaliteedi alusel eraldatakse välja kaks varu arvutuse plokki, millele antakse omad füüsikas- mehaanilised näitajad. Lisaks eraldatakse Saunja kihistust välja passiivse tarbevaru plokk, kus seoses veetasemega ei ole otstarbekas kaevandada. Tabel 5.2. Kõrgessaare ja Saunja kihistu lubjakivist valmistatud killustiku füüsikalis- mehaaniliste omaduste näitajad Terade LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus, näivtihedus, % kat. F, % kat. % Mg/m3 min 24 LA30 0,1 F1 1,7 2,69 max 36 LA40 1,6 F2 5,3 2,75 keskmine 30 LA30 0,8 F1 2,8 2,71 Plokis 1 aT on lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur 25 proovi andmetel vahemikus 24 - 31%, kaalutud keskmine 28% ehk LA kategooria on LA30. Killustiku külmakindlus F näitaja varieerub vahemikus 0,5 - 1,6%, kaalutud keskmine 0,9%, külmakindluse kategooria on F1. Lisaks määrati kuuest proovist veeimavus ja terade näivtihedus, veeimavus on vahemikus 1,7 - 2,8%, kaalutud keskmine 2,1% ning terade näivtihedus on vahemikus 18 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 2,70- 2,75%, kaalutud keskmine 2,72%. Eelpool toodud näitajate põhjal vastab plokk 1 aT lubjakivi kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Tabel 5.3. Ploki 1 aT lubjakivi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste näitajad Terade LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus, näivtihedus, % kat. F, % kat. % Mg/m3 min 24 LA30 0,5 F1 1,7 2,70 max 31 LA45 1,6 F2 2,8 2,75 keskmine 28 LA30 0,9 F1 2,1 2,72 Plokis 2 aT on lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur 16 proovi andmetel vahemikus 26 - 36%, kaalutud keskmine 32% ehk LA kategooria on LA35. Killustiku külmakindlus F näitaja varieerub vahemikus 0,1 - 0,7%, kaalutud keskmine 0,5%, külmakindluse kategooria on F1. Lisaks määrati neljast proovist veeimavus ja terade näivtihedus, veeimavus on vahemikus 3,0 - 5,3%, kaalutud keskmine 3,9% ning terade näivtihedus on vahemikus 2,69- 2,72%, kaalutud keskmine 2,71%. Eelpool toodud näitajate põhjal vastab plokk 2 aT lubjakivi madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Tabel 5.4. Ploki 2 aT lubjakivi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste näitajad Terade LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus, näivtihedus, % kat. F, % kat. % Mg/m3 min 26 LA30 0,1 F1 3,0 2,69 max 36 LA40 0,7 F1 5,3 2,72 keskmine 32 LA35 0,5 F1 3,9 2,71 Plokis 3 pT on lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur 17 proovi andmetel vahemikus 26 - 36%, kaalutud keskmine 32% ehk LA kategooria on LA35. Killustiku külmakindlus F näitaja varieerub vahemikus 0,1 - 0,7%, kaalutud keskmine 0,5%, külmakindluse kategooria on F1. Lisaks määrati neljast proovist veeimavus ja terade näivtihedus, veeimavus on vahemikus 3,0 - 5,3%, kaalutud keskmine 4,2% ning terade näivtihedus on vahemikus 2,69- 2,72%, kaalutud keskmine 2,70%. Eelpool toodud näitajate põhjal vastab plokk 3 pT lubjakivi madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Tabel 5.4. Ploki 3 pT lubjakivi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste näitajad Terade LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus, näivtihedus, % kat. F, % kat. % Mg/m3 min 26 LA30 0,1 F1 3,0 2,69 max 36 LA40 0,7 F1 5,3 2,72 keskmine 32 LA35 0,5 F1 4,2 2,70 19 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 6. UURINGURUUMI HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 6.1 Üldandmed 2021 ja 2022. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus tehti hüdrogeoloogilistest töödest põhjaveetaseme mõõtmised puuraukudest. Hüdrogeoloogilisi katsepumpamisi ei tehtud kuna allpool veetaset ei ole antud piirkonnas mõistlik kaevandada. Puudub võimalus väljapumbatava vee ära juhtimiseks ning vastavalt 2007. a valminud Sutlema uuringuala geoloogilisele uuringule (Sinisalu ja Tuuling, 2007) on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere veekiht väga veerikas ning suure veejuhtivusega (km = 11 000 m2/ööp). Antud veekiht levib ka Pihali II uuringuruumis ning võib eeldada, et hüdrogeoloogilised parameetrid on sarnased ehk veekihi avamine uuringuruumis ei ole mõttekas. Põhjavesi avati 14 puuraugus (tabel 6.1) maapinnast 9,5 - 14,8 m (keskmiselt 12,2 m) sügavusel. Veetaseme keskmiseks abs kõrguseks on 51,0 m. Tabel 6.1. Põhjaveetaseme mõõtmisandmed Kasuliku Maapinna kihi Veetase Veetaseme Veetaseme Pa nr abs lamami maapinnast, abs mõõtmise kõrgus, m abs m kõrgus, m aeg kõrgus, m Pa-1 62,37 50,87 12,5 49,87 08.04.2021 Pa-2 63,46 49,66 14,8 48,66 08.04.2021 Pa-3 61,42 48,22 12,5 48,92 25.04.2022 Pa-4 60,85 47,85 12,0 48,85 25.04.2022 Pa-5 63,42 50,32 12,0 51,42 25.04.2022 Pa-6 63,55 50,55 - - - Pa-7 62,75 50,75 9,5 53,25 25.04.2022 Pa-8 62,18 49,58 12,0 50,18 25.04.2022 Pa-9 63,59 50,39 12,5 51,09 25.04.2022 Pa-10 62,48 49,28 12,3 50,18 25.04.2022 Pa-11 65,05 51,85 12,7 52,35 25.04.2022 Pa-12 64,42 51,42 12,5 51,92 25.04.2022 Pa-13 64,49 51,49 12,0 52,49 25.04.2022 Pa-14 64,39 52,39 11,0 53,39 25.04.2022 Pa-14a 64,30 - - - - Pa-15 64,36 51,16 12,5 51,86 25.04.2022 Keskmine 50,39 12,2 51,0 Vaadeldaval alal on tulevase kaevandamise käigus puudutavateks veekompleksideks Kvaternaarisetete ja Siluri-Ordoviitsiumi. Kaevandamise ja lähipiirkonna veetarbimise seisukohalt on tähtis Ordoviitsiumi põhjaveekogum, mis on esimene aluspõhjaline veekiht 20 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) ning, mis toitub põhiliselt läbi pinnakatte infiltreeruvatest sademetest. Seega on veetaseme muutus tingitud ilmastikust ehk veetase on madalam suvel ning kõrgem kevadel, kui toimub ka lumesulamine. Geoloogilised välitööd toimusid 2021. a peale lumesulamisperioodi ja 2022. a aktiivsel lumesulamise ajal. Seega 2022. a rajatud puuraukudes avatud veetasemed on maksimaalsel kõrgusel. 6.2 Kaevandamise mõju pinna- ja põhjaveele Keskmine põhjaveetase uuringuruumis on abs kõrgusel 51,0 m. Ülalpool keskmist põhjaveetaset lasub keskmiselt 10,2 m kasulikust kihist, allpool põhjaveetaset 0,7 m. Kaevandamine hakkab toimuma põhjaveetasemest kõrgemal, lisaks jäetakse aktiivse tarbevaru ploki moodustamisel 1 m paksune puhver keskmise põhjaveetaseme ja aktiivse tarbevaru lamami vahele. Aktiivse tarbevaru lamam on abs kõrgusel 52,0 m, see peaks tagama, et kaevandamise käigus veetaset ei avata. Kuna allpool veetaset ei ole plaanis kaevandada, siis ei ole vajalik veetaseme alandamine ning depressiooni lehtrit ei teki. Kaevandamisel tuleb jälgida, et mäetööde masinatest ei satuks kütte- ja määrdeõli pinna- ega põhjavette. Juhul kui tekib avariiolukord, tuleb koheselt keskkonnareostus likvideerida. Kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke aineid, siis ei ole mõju ka majapidamistes kasutatava vee kvaliteedile. 21 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Tulevase karjääri kaevandamise mäenduslikud tingimused on võrdlemisi soodsad. Kaevandama hakatakse ülalpool keskmist põhjaveetaset. Kaevandamist raskendab kohati küllaltki paks katendi kiht, kuid mida saab kasutada müratõkkevallide tegemiseks, et kohalike elanike häiring oleks võimalikult väike. Juurdepääs karjäärile on hea. Tulevast karjääri läbib kruuskattega Sirge tee (tee nr 3170254). Sirge tee ühendab tulevast karjääri Kernu-Kohila kõrvalmaanteega (tee nr 11220), mis jääb 650 m kaugusele lõunasse. Katendi paksus Pihali II uuringuruumi alal on varieeruv, jäädes vahemikku 0,8 - 3,5 m (keskmine 1,9 m), sh kasvukiht 0,2 - 0,4 m (keskmine 0,3 m). Kaevandatav kasuliku kihi paksus puuraukude andmetel on 7,5 - 11,6 m (keskmine 9,2 m). Kasuliku kihi lamam jääb abs kõrgusele 52,0 m. Tulevane karjääriala on valdavalt kaetud okaspuumetsaga, kohati esineb ka segametsa. Osaliselt on tehtud alal lageraiet, kuhu on istutatud nii männi- kui kuuseistikuid. Seega tuleb esmalt mets raadata ning kännud eemaldada. Peale metsa ja kändude eemaldamist järgneb katendi eemaldamine. Katend lükatakse valli valitud alale, kasvukiht ladustatakse eraldi. Kaevandatav kasulik kiht lasub ülalpool põhjaveetaset, seega korrastatakse peale maavaravaru ammendumist karjääriala metsamaaks. Korrastamiseks mittevajalik pinnas realiseeritakse vastava loa alusel. Mulda ladustatakse kuni 3 m kõrgustes aunades ning korrastamiseks mittevajalik muld turustatakse. Kasuliku kihi ehk lubjakivi väljamiseks kasutatakse puur-lõhketöid. Peale lõhkamist laetakse kaevis ekskavaatoriga või kopplaaduriga mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme, kus kaevis purustatakse ning seejärel sõelutakse vajalikesse fraktsioonidesse. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia määratakse kaevandamisprojektis. Keskmine veetase jääb 1 m allapoole tulevase karjääri põhja, seega veetaset alandama ei pea. Keskmine veetase uuringuruumi alal on abs kõrgusel 51,0 m ning kaevandamise ajal ja peale kaevandamist see ei muutu. Kaevandatud ala korrastatakse vastavalt Keskkonnaameti esitatud tingimustele, korrastamiseks koostatakse eraldi projekt. Kuna kasulik kiht lasub ülalpool põhjaveetaset, siis korrastatakse karjääriala metsamaaks. 22 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 8. GEOLOOGILISE UURINGU KESKKONNAMÕJU HINNANG Pihali II uuringuruumis ei kaasnenud geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju. Geoloogiliste uuringute välitööde esimene ja kolmas etapp tehti puuragregaadiga URB2- 2a, mis oli monteeritud autole ZIL-131, puuraugud rajati südamikpuurimise meetodil. Puurimisel kasutati suruõhukompressorit. Välitööde teine etapp tehti roomikutel puurmasinaga Multidrill PL. Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude rajamiseks kasutati korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Puuraugud likvideeriti peale puursüdamiku võtmist ja veetaseme mõõtmist. Puuraukudest eemaldati manteltorud, puuraukude vettandev osa likvideeriti killustiku sõelmetega ja veepealne osa kaljuses kivimis betoneeriti. Katendi osas täideti puurauk killustiku sõelmetega, kasvukihi osa mullaga. Puuraukudesse torusid ei jäetud. Puuraukude likvideerimise kohta on koostatud vastavasisuline akt (lisa 10). Keskkonnaamet väljastas Pihali II uuringuruumi alale rajatud puuraukude korrastamise kohta 02.08.2022. a heakskiitmise korralduse nr DM-120447-2 (lisa 11). Geoloogise uuringu välitöödega ei kahjustatud uuringuruumi alale jäävat pruunika pesajuure kasvukohta, puurauke kasvukohale ei rajatud, seega uuringutega mõju ei kaasnenud. Müra, mida puurmasin puuraukude rajamisel tekitas oli lühiajaline ega tekitanud keskkonnaohtu ega riski. 23 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 9. KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU ESIALGNE HINNANG Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda. Karbonaatkivimite kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked ning mõju pinna- ja põhjaveele. Peamiseks tolmuallikaks lubjakivi kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed, purustussõlmed ning kaevandatud materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks. Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb kuiva ilmaga niisutada. Karjääris plaanitakse kasutada mobiilset purustus-sorteerimissõlme, mille konveierid on kaetud ning tolmu praktiliselt ei teki. Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on vibratsioon, mis on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei oma. Lööklaine mõju kõrvaldamiseks ning vähendamiseks kasutatakse sobiva pikkusega topist. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kes arvestab mäeeraldise geoloogiaga ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega ning tagab lõhketööde turvalisuse. Kaevandamisega kaasneb alati müra, mida tekitavad nii mäetööde masinad (ekskavaator, buldooser, laadur, kallurauto, puurmasin, purutus- ja sorteerimissõlm ning lõhketööd) kui maavara transpordiks kasutatavad masinad. Müra suhtes tundlikumad objektid, milledeks on lähimad elamud, jäävad tulevasest mäeeraldisest 500 m kaugusele. Masinatest lähtuvat mürataset vähendab uuringuala ümbritsev mets, samuti saab rajada teenindusmaale müratõkkevalle. Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Kuid ikkagi on oht, et mäetööde masinate tehnilisel avariil satub nafta- ja õliprodukte pinnasele või karjäärivette, siis on kaevandaja kohustatud viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima. Üks karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on maastiku visuaalne muutumine. Viimane on aga maavara kaevandamise juures paratamatu ning mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääri korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal jättes kaevandamise tagajärjel tekkivatele katendi nõlvadele ohutud kalded. Karjääri korrastamistööd teostatakse vastavalt korrastamisprojektile, korrastamistingimused annab välja Keskkonnaamet. Tulevases karjääris kaevandatakse ainult veepealset maavaravaru seega ammendatud karjääriala korrastatakse metsamaaks. 24 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 10. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on Pihali II uuringuruumi topograafiline plaan seisuga 26.05.2022. a (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3974) ja 2021. a ning 2022. a geoloogiliste välitööde käigus rajatud puuraukude andmed, laboratoorsed määrangud ning puursüdamike geoloogilised kirjeldused (lisa 7). Samuti on varu arvutuse aluseks topograafilise mõõdistamise andmetel koostatud maapinna 3D mudel. Katendi ja kasuliku kihi maht varu arvutuse plokkide piires on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. Maapinna, katendi lamami, Kõrgessaare kihistu lamami, abs kõrguse 52,0 m ja madalamargilise ehituslubjakivi lamami loomisel kasutati 2022. a topomõõdistuse ning 2021.a ja 2022. a välitööde andmeid. Varu arvutus on tehtud Pihali II uuringuruumi piires kolmes plokis (plokk 1 aT, plokk 2 aT ja plokk 3 pT) kogupindalal 41,64 ha. Aktiivse tarbevaru plokid on moodustatud lähtuvalt maavara kvaliteedist ja keskmisest põhjaveetasemest, passiivse tarbevaru plokk on moodustatud allpool keskmist põhjaveetaset. Pindalaliselt on varu arvutuse plokid kontuuritud uuringuruumide piiriga, v.a. ploki 3 pT lõunapiiri keskosa, kus allpool keskmist põhjaveetaset uuritud varu puudub. Varu plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad on toodud joonisel 10.1. Varu arvutuse tulemused arvutiprogrammi alusel on toodud lisas 9. Plokk 1 aT (pindala 41,64 ha) Varu arvutuse plokk 1 aT kattub täielikult uuringuruumiga, ploki pindala on 41,64 ha. Ploki kontuur piirneb pindalaliselt uuringuruumi piiriga. Vertikaalses läbilõikes on varu arvutuse plokk kontuuritud katendi lamamiga ja Kõrgessaare kihistu lubjakivi (kõrgemargilise ehituslubjakivi) lamamiga. Sügavuti jätkub madalamargilise ehituslubjakivi plokk 2 aT. Kasuliku kihi ning katendi paksuse arvutamisel kasutatakse 16 puuraugu (Pa-1 - Pa-15) andmeid (tabel 10.1). Kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokis varieerub puuraukude andmetel vahemikus 4,5 - 9,0 m (keskmine 6,0 m). Katendi moodustavad kasvukiht ja saviliivmoreen ja savikas kruus, katendi paksus puuraukude andmetel varieerub vahemikus 0,8 - 3,5 m (keskmine 1,9 m), sh kasvukihi paksus 0,2 - 0,4 m (keskmine 0,3 m). Tabelis 10.1 on toodud varu arvutuse plokis katendi ja kasuliku kihi paksused puuraukudes. Kvaliteedi poolest vastab ploki 1 aT materjal kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Plokk 1 aT (pindala 41,64 ha) maavara maht arvutiprogrammi järgi on 2 642 tuh m³. Katendi maht on 821 tuh m³, millest kasvukihi maht on 0,3 m*41,64 ha = 125 tuh m3. Keskmine katendi paksus arvutiprogrammi järgi on 821 tuh m3 / 41,64 ha = 2,0 m. Keskmine kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokis arvutiprogrammi järgi on 2 642 tuh m3 / 41,64 ha = 6,3 m. 25 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) Tabel 10.1. Katendi ja kasuliku kihi paksus puuraukudes Suudme Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m Lamami Pa nr abs sh sh abs sh kõrgus, kokku sh plokk plokk 2 plokk 3 kõrgus, kasvukiht m kokku 1 aT aT pT m Pa-1 62,37 1,2 0,2 10,3 8,0 1,2 1,1 50,87 Pa-2 63,46 2,0 0,4 11,8 6,5 3,0 2,3 49,66 Pa-3 61,42 1,3 0,3 11,9 5,2 2,9 3,8 48,22 Pa-4 60,85 1,4 0,3 11,6 5,1 2,4 4,1 47,85 Pa-5 63,42 2,0 0,2 11,1 6,5 2,9 1,7 50,32 Pa-6 63,55 1,0 0,2 12,0 6,5 4,0 1,5 50,55 Pa-7 62,75 2,6 0,3 9,4 4,6 3,6 1,2 50,75 Pa-8 62,18 1,3 0,3 11,3 5,7 3,2 2,4 49,58 Pa-9 63,59 2,9 0,3 10,3 5,8 2,9 1,6 50,39 Pa-10 62,48 3,5 0,3 9,7 4,5 2,5 2,7 49,28 Pa-11 65,05 3,3 0,3 9,9 7,0 2,8 0,1 51,85 Pa-12 64,42 3,3 0,3 9,7 5,6 3,5 0,6 51,42 Pa-13 64,49 2,0 0,2 11,0 7,0 3,5 0,5 51,49 Pa-14 64,39 1,2 0,3 10,8 7,6 3,2 0,0 52,39 Pa-14a 64,30 1,3 0,3 1,8* 1,8 0,0 0,0 - Pa-15 64,36 0,8 0,3 12,4 9,0 2,6 0,8 51,16 Keskmine 1,9 0,3 10,9 6,0 2,9 1,6 50,39 * näitaja ei võta osa keskmiste näitajate arvutusest Katendi keskmine paksus puuraukude andmetel (tabel 10.1) ning eelpool toodud arvutuste järgi erineb vähesel määral kuna arvutiprogramm arvestab rohkemaid maapinna ja katendi paksuste muutusi, mis ei kajastu puuraukudega avatud intervallides. Tõenäolisemaks tuleb lugeda katendi keskmist paksust, mis on saadud arvutiprogrammi järgi. Kasuliku kihi paksus plokis 1 puuraukude järgi ja arvutiprogrammi järgi on sama. Plokk 2 aT (pindala 41,64 ha) Varu arvutuse plokk 2 aT kattub täielikult uuringuruumi pindalaga, ploki pindala on 41,64 ha. Ploki kontuur piirneb pindalaliselt uuringuruumi piiriga. Vertikaalses läbilõikes varu arvutuse plokk kontuuritud plokk 1 aT lamamiga ja abs kõrgusega 52,0 m. Ploki lamam on moodustatud keskmisest põhjaveetasemest, mis on 51,0 abs m, ühe meetri võrra kõrgemal, et tagada põhjavee kaitstus. Kasuliku kihi paksuse arvutamisel kasutatakse 15 puuraugu (Pa-1 – Pa-15) andmeid (tabel 10.1). Kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokis varieerub puuraukude andmetel vahemikus 1,2 - 4,0 m (keskmine 2,9 m). Tabelis 10.1 on toodud varu arvutuse plokis kasuliku kihi paksused puuraukudes. Kvaliteedi poolest vastab ploki 2 aT materjal madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Plokk 2 aT (pindala 41,64 ha) maavara maht arvutiprogrammi järgi on 1 298 tuh m³. 26 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) Keskmine kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokis arvutiprogrammi järgi on 1 298 tuh m3 / 41,64 ha = 3,1 m. Kasuliku kihi keskmine paksus puuraukude andmetel (tabel 10.1) ning eelpool toodud arvutuse järgi erineb 0,2 m võrra kuna arvutiprogramm arvestab rohkemaid kasuliku kihi paksuse ja lamami muutusi, mis ei kajastu puuraukudega avatud intervallides. Tõenäolisemaks tuleb lugeda kasuliku kihi keskmist paksust, mis on saadud arvutiprogrammi järgi. Plokk 3 pT (pindala 40,87 ha) Varu arvutuse plokk 3 pT kattub peaaegu täielikult uuringuruumi pindalaga, ploki pindala on 40,87 ha. Ploki kontuur piirneb pindalaliselt uuringuruumi piiriga, v.a ploki lõunapiiri keskosa, kus allpool abs kõrgust 52,0 m uuritud kasulik kiht puudub. Varu kontuurimise abipunktid P-1 – P-10 järgivad kasuliku kihi lamami ja abs kõrguse 52,0 m lõikejoont. Vertikaalses läbilõikes on varu arvutuse plokk kontuuritud plokk 2 aT lamamiga ehk abs kõrgusega 52,0 m ja uuritud kasuliku kihi paksusega. Kasuliku kihi paksuse arvutamisel kasutatakse 15 puuraugu (Pa-1 – Pa-15) andmeid (tabel 10.1). Kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokis varieerub puuraukude andmetel vahemikus 0,0 - 4,1 m (keskmine 1,6 m). Tabelis 10.1 on toodud varu arvutuse plokis kasuliku kihi paksused puuraukudes. Kvaliteedi poolest vastab ploki 3 pT materjal madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Varu soovitakse arvele võtta passiivsena, kuna allpool keskmist põhjaveetaset ei ole mõttekas kaevandada, kuna Nabala-Rakvere veekiht on väga veerikas ning suure veejuhtivusega, siis ei ole veekihi avamine otstarbekas. Samuti puudub ka võimalus vee ärajuhtimiseks. Plokk 3 pT (pindala 40,87 ha) maavara maht arvutiprogrammi järgi on 592 tuh m³. Keskmine kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokis arvutiprogrammi järgi on 592 tuh m3 / 40,87 ha = 1,4 m. Kasuliku kihi keskmine paksus puuraukude andmetel (tabel 10.1) ning eelpool toodud arvutuse järgi erineb 0,2 m võrra kuna arvutiprogramm arvestab rohkemaid kasuliku kihi paksuse ja lamami muutusi, mis ei kajastu puuraukudega avatud intervallides. Tõenäolisemaks tuleb lugeda kasuliku kihi keskmist paksust, mis on saadud arvutiprogrammi järgi. 27  Varu plokkide paiknemise plaan Joonis 10.1 M 1:10 000 6 5 7 2 4 8 1 3 9 13 Plokk 1 aT P-6 P-5 Plokk 2 aT P-3 P-7 P-2 Plokk 3 pT P-8 10 P-9 P-1 P-10 Plokk 1 aT Plokk 2 aT 11 12 Passiivse tarbevaru ploki 3 piiripunktide koordinaadid ja pindala X Y 1 6 557 471,05 533 808,42 2 6 557 505,43 533 966,51 Aktiivse tarbevaru plokkide 1 ja 2 3 6 557 399,76 534 164,80 piiripunktide koordinaadid ja pindala 4 6 557 503,87 534 550,56 X Y 5 6 557 655,49 534 641,07 1 6 557 471,05 533 808,42 6 6 557 713,89 534 906,00 2 6 557 505,43 533 966,51 7 6 557 657,50 534 994,89 3 6 557 399,76 534 164,80 8 6 557 577,92 535 013,36 4 6 557 503,87 534 550,56 9 6 557 364,52 534 834,23 5 6 557 655,49 534 641,07 10 6 557 266,14 534 826,52 6 6 557 713,89 534 906,00 P-1 6 557 220,27 534 621,86 7 6 557 657,50 534 994,89 P-2 6 557 223,60 534 618,33 8 6 557 577,92 535 013,36 P-3 6 557 244,73 534 575,01 9 6 557 364,52 534 834,23 P-4 6 557 249,94 534 560,37 10 6 557 266,14 534 826,52 P-5 6 557 251,67 534 544,92 11 6 557 076,27 533 979,30 P-6 6 557 251,05 534 505,51 12 6 557 040,51 533 817,99 P-7 6 557 246,12 534 491,38 13 6 557 329,99 533 752,33 P-8 6 557 207,51 534 441,83 P-9 6 557 174,80 534 400,79 Pindala 41,64 ha P-10 6 557 170,75 534 400,87 11 6 557 076,27 533 979,30 12 6 557 040,51 533 817,99 13 6 557 329,99 533 752,33 Plokk 1 aT Varu arvutuse ploki piir, piiripunkt ja number Pindala 40,87 ha 2 P-1 Varu kontuurimise abipunkt ja number Maht: Uuringuruumi piir - katendi maht on 821 tuh m‡; - ploki 1 aT maavara maht on 2 642 tuh m‡; - ploki 2 aT maavara maht on 1 298 tuh m‡; - ploki 3 pT maavara maht on 592 tuh m‡; Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 11. KOKKUVÕTE Käesoleva geoloogilise uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Pihali II uuringuruumis pindalaga 41,64 ha maavara levik, selle kvaliteet ja maht ning sobivus kaevandamiseks. Selleks rajati uuringuruumi teenindusalale puuraugud (Pa-1 - Pa-15), milledest võeti puursüdamik geoloogiliseks kirjeldamiseks ning puursüdamikust võetud proovidest määrati killustiku purunemiskindlus LA katsel ja külmakindlus püktomeetris, samuti määrati kivimi veeimavus ja terade tihedus. Uuringu käigus mõõdeti veetase, mõõdistati teenindusala ning koostati topogeodeetiline alusplaan ning pinnamudelid varu arvutuseks. Käesolev aruanne on koostatud vastavalt 17.12.2018. a vastu võetud Keskkonnaministri määrusele nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”. Geoloogilise uuringu tulemusena moodustatakse kaks aktiivse tarbevaru plokki pindalal 41,64 ha ja üks passiivse tarbevaru plokk pindalal 40,87 ha. Kogu aktiivne tarbevaru lasub ülalpool keskmist põhjaveetaset, passiivse tarbevaru plokk on moodustatud allpool põhjaveetaset. Plokkide moodustamisel lähtuti maavara kvaliteedist ja hüdrogeoloogilistest tingimustest. Katendi moodustavad kasvukiht, milleks on muld ja saviliivmoreen ja savikas kruus lubjakivilahmakatega (lokaalmoreen). Kasulik kiht on esindatud Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu ja Nabala lademe Saunja kihistu lubjakiviga. Kasuliku kihi paksus on vahemikus 9,4 - 12,4 m, sh passiivne tarbevaru 0,0 - 4,1 m. Kaevandatava varu lamam jääb abs kõrgusele 52,0 m, v.a. uuringuruumi lõunapiiri keskosas, kus see tõuseb kõrguseni 52,39 m. Proovitud kasuliku kihi lamam jääb abs kõrgustele 47,85 – 52,39 m. Ploki 1 aT põhilised kaalutud keskmised näitajad on järgmised: killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA30 ja killustiku külmakindluse kategooria on F1. Seega plokis 1 aT leviv lubjakivi vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Plokis 1 leviva kasuliku kihi paksus on vahemikus 4,5 - 9,0 m, keskmiselt 6,3 m. Ploki 1 aT lamamis asuva ploki 2 aT põhilised kaalutud keskmised näitajad on järgmised: killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA 35 ja killustiku külmakindluse kategooria on F1. Plokis 2 aT leviv lubjakivi vastab madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Plokis 2 leviva kasuliku kihi paksus on vahemikus 1,2 - 4,0 m, keskmiselt 3,1 m. Ploki 2 aT lamamis asuva ploki 3 pT põhilised kaalutud keskmised näitajad on järgmised: killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA 35 ja killustiku külmakindluse kategooria on F1. Plokis 3 pT leviv lubjakivi vastab madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Plokis 3 leviva kasuliku kihi paksus on vahemikus 0,0 - 4,1 m, keskmiselt 1,4 m. Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.08.2022 järgnev varu: - plokk 1 (pindala 41,64 ha) kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 2 642 tuh m3; - plokk 2 (pindala 41,64 ha) madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 1 298 tuh m3; - plokk 3 (pindala 40,87 ha) madalamargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru 592 tuh m3. 29 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) Soovitame vastavalt käesolevas aruandes toodule viia sisse muudatused maavarade registrisse. 30 Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 12. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks ”. 2. Mikkelsaar, K., Mõttus, M., Uppin, M., Paat, 2020. Harju maakonna Kirikla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2020). OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn. EGF 9399. 3. Maa-ameti geoportaal. Vaadatud 01.08.2022 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html. 4. Maapõueseadus. 2016. Vaadatud 01.08.2022 https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS. 5. Sinisalu, R., Tuuling, T., 2007. Rapla maakonna Sutlema uuringuala lubjakivi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2007). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. EGF 7878. 31  Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide piiripunktide koordinaadid koordinaadid Nr X Y Nr X Y 1' 6 557 505,61 533 779,12 1 6 557 471,05 533 808,42 2' 6 557 547,64 533 972,36 2 6 557 505,43 533 966,51 3' 6 557 442,50 534 169,65 3 6 557 399,76 534 164,80 534 600 534 800 535 000 4' 6 557 538,27 534 524,51 4 6 557 503,87 534 550,56 5' 6 557 690,83 534 615,58 5 6 557 655,49 534 641,07 6' 6 557 756,50 534 913,50 6 6 557 713,89 534 906,00 7' 6 557 682,50 535 030,15 7 6 557 657,50 534 994,89 6 557 800 8' 6 557 567,50 535 056,84 8 6 557 577,92 535 013,36 9' 6 557 369,66 534 890,77 9 6 557 364,52 534 834,23 10' 6 557 364,52 534 834,23 10 6 557 266,14 534 826,52 11 6 557 076,27 533 979,29 6' 11' 6 557 266,14 534 826,52 62.84 12' 6 557 224,42 534 823,25 12 6 557 040,50 533 817,99 62.93 N 63.04 62.96 13' 6 557 041,52 534 007,14 13 6 557 329,99 533 752,33 63.05 62.62 14' 6 557 075,72 533 976,81 63.08 62.94 63.09 15' 6 557 040,50 533 817,99 Pindala 41,64 ha 63.19 62.99 6 62.88 63.37 63.06 Pa-7 62.59 16' 6 557 329,99 533 752,33 63.39 2,6 62.28 63.75 62.93 62,75 17' 6 557 398,93 533 736,70 8,2 62.70 5' 63.61 63.51 63.58 63.26 52,00 62.95 63.90 53,25 62.96 63.45 63.65 63.30 19 - 20.04.2022 62.28 7' 62.27 Pindala 52,56 ha 63.33 62.82 62.78 62.99 62.79 63.12 62.42 63.58 48,66 63.56 63.13 Kaardileht nr 63.74 5 08.04.2021 63.54 63.14 63 62.80 7 63 62.62 63 2,0 62.95 63.60 63.18 Pa-2 63.14 62.94 60 63.51 63.00 63.15 9,5 62.99 62.87 63.84 63,46 55 63.69 63.02 63.27 62.79 63.78 63.39 63.05 63.05 533 800 534 000 534 200 534 400 52,00 63.51 63.25 63.40 63.20 63 62.98 63.35 63.26 63.52 63.82 62.95 63.07 63.18 63.28 63.21 55 63.02 63.06 63.02 63.13 62.91 61 63.05 63.50 63.42 63.49 62.45 63.24 62.92 63.28 63.24 63. 63.50 63.38 62.83 62.98 62.95 62.39 69 62.96 6 557 600 63.62 63.47 62.93 63.41 Pa-10 ' I 63.31 62.99 64.05 63.23 3,5 63 62,48 Kr 63.06 62.94 63.02 62.94 63.16 62.83 Plokk 1 aT 63.32 7,0 63.28 62.77 62.98 62.96 55 52,00 63.20 63.30 63.93 Plokk 2 aT 63.32 62.90 50,18 8 63. 63.79 63.65 20 - 21.04.202 63.63 88 63.13 62.48 2' 64.18 63.20 62.98 62.78 Plokk 3 pT 63.11 63.03 62.97 63.29 8' 63.31 62.78 63.25 62.46 63 62.99 63 61.09 62.73 60.73 4' 62.51 63.81 63.51 63.72 61.14 62.81 63.14 62.72 63.62 63.12 63.02 63.28 61.05 62.82 60.75 62.91 63.50 62.73 64.14 63.43 63. 61.21 63 63.12 62.79 62.94 63.08 64.03 60 60.67 60.96 61.05 63.29 63.10 2 61.26 6 60 63.16 1' 61.03 61.35 60.65 pn in 611 .4 63.02 3 4 63.40 63.53 63.13 63.40 63.06 I 63.20 5 .8 63.30 I 61 60.96 63.04 60.74 63.08 63.33 63.94 64.06 61.36 61.25 61.20 63.44 63.07 63 85 63.15 62.97 63.24 61.73 Pa-4 60. 61.30 62.93 63.12 63.57 1,4 63. 61.16 63.44 61.39 5 62.69 60,85 08 . 63.31 63.48 45 6 61.13 62.88 62.91 61.45 63.18 61.56 614 .6 7,5 60.86 61.80 62.38 63.35 62.92 60.86 1 4 pn in 52,00 61 48,85 61.13 61.93 62.89 63.09 63.36 63.59 63.35 63.26 63.57 63.34 63.43 63.46 64.02 61.55 615 . 61.56 61.82 63.65 61.06 05 - 06.04.2022 Pa-3 61.25 61.37 61.42 63.65 63.34 63.20 63.52 Pa-9 63.35 15 . 1,3 6 2 61.37 61.16 60.93 62.58 63.52 2,9 61.78 63,59 63. 6 62.64 61.03 61,42 615 .8 63.13 62.58 3 63.46 63.60 8,763.53 63.49 63.68 22 63.06 62.80 pn in 8,1 63.43 63.50 52,00 63.63 11 .9 52,00 61.13 61.76 62.17 62.79 63.72 6 48,92 60.88 3' 63.01 Pa-6 63.52 63.42 51,09 63.32 1 62 61.70 63.71 63.89 63.56 63.37 63.56 6 61.04 61.67 63.25 61 05.04.2022 61.19 62.11 62.22 1,0 18.04.2022 62. 61.35 62.94 63.14 62.80 62.85 61.40 61.27 63,55 Kr 0 63.35 63.79 67 6 62 63.82 63.76 62.41 63.32 10,55 63.15 62.86 61.45 61.40 60.91 62.16 63 52,00 63.69 63.91 63.86 55 61.66 63.17 63.73 63.12 63.19 63.28 61.87 61.83 63.25 63.93 63.29 61.13 61.96 63.50 63. 61.59 60.86 62.30 63.42 61.04 62.10 63.19 63.99 61.97 50 61.33 63.28 63.24 61.73 63.37 63.37 63.82 62.90 61.56 60.70 64.10 4 62.48 62.63 62.98 63.35 62.40 63.23 6 62.16 63.42 64.16 63.67 61 3 63.31 63.66 63.52 63.27 63. 61.21 61.02 63.27 61. 63.88 62.36 62.99 62.86 26 62.86 62.77 86 62.66 63.19 17' 61.52 63.04 62.23 63.12 63.48 64.31 63.02 63 6 61.75 557 40061.66 61.74 61.66 60.96 61.75 63.05 Pa-5 62.99 64.16 63.57 63.70 63.15 63.18 63.18 63.78 62.10 2,0 63.05 63.21 63.99 64.09 63 63.63 62.17 62 62.14 62.62 63,42 63.08 63.06 64.17 63.07 62.87 61 9,463.36 63.07 62.98 62.95 62. 63. 63.77 62 63.04 64.52 63 61.48 52,00 63.07 62 61.90 63.90 62.75 63.14 31 61.93 62.05 51,42 64.17 63.86 62 83 62.06 61.58 62.36 62.05 62.69 64.03 62.07 55 63.06 06.04.2022 63.09 63.65 64.20 64.11 62.74 55 63.30 63.26 63. 61.89 61.56 63.54 63.57 pi 63.26 63.42 63.12 63.29 64.11 44 62.95 63.28 62.97 nn 62.34 63.41 63.00 62.10 63.13 63.05 62.24 63.15 63.83 64.05 63.60 64.06 63.33 63.30 9' 62.17 62.46 62.00 61.94 62.37 6 3 63.19 63.55 63.77 63.57 64.47 64.34 64.04 63.97 63.91 63.84 63.33 63.19 9 63.71 50,18 64 62.02 63.04 63.77 10' 62. 62.41 63.04 63.24 62.30 Pihali lubjakivikarjäär 63. 62.48 63.30 63.55 62.33 21.04.2022 63.58 63.72 Pa-8 50 64 63.54 54 62.34 63.23 95 63.76 63.60 63.57 63.24 62.67 1,3 63.49 (taotletav) 63.40 16'13 62.15 62.28 62.31 49,87 62.37 61 62.37 62,18 8,9 62.92 63.35 63.42 63.80 63.27 64.28 64.24 64.07 63.89 64.05 63.82 62 63.69 64.20 63. Pa-1 05.04.2021 52,00 62.43 62.62 63.37 63.66 63.63 63.27 63.63 Plokk 1 aT 64.45 63.55 64.09 89 63.88 63.95 63.56 Kr 63.43 64.26 63.67 62.52 1,2 62.61 63.42 64.26 64.06 63.68 62,37 62.71 Plokk 2 aT 63.88 63.86 64.10 64 55 62.62 63.40 63.50 64.63 63.39 64.27 I 9,2 62.66 62.62 63.55 63.94 62. 63.80 64. 63.75 64.12 52,00 63.89 63.83 Plokk 3 pT 64.03 64.01 51 63. 63.42 63.71 01 62.47 64.10 63.90 63.80 63.98 63.59 62.90 63.62 63.76 64.17 82 62.82 64.41 64.12 63 64.53 64.06 64.81 63.68 62.65 63.46 64.29 62.63 63 62.82 63.93 Vardi metskond 80 63.77 63.92 64.26 64.67 63.54 64.10 63.88 64.09 63.10 64.26 63.96 62.87 63.07 62.71 63.76 63.61 63.80 63.75 63.55 31701:005:0958 64.30 63.55 63.90 Pa-15 64. 62.38 63.75 63.63 63.85 64.43 65.02 63.79 62.95 0,8 27 64.63 64.32 63.77 64.92 62.71 Plokk 1 aT 63.86 64.90 63. 63.97 63.32 63.80 64.49 64.31 63.95 64,36 10 11' 63. 63.68 96 63.80 64.15 64.08 11,6 18 63.77 63.79 63.81 52,00 67 63.29 Plokk 2 aT 64.18 64.09 64.60 64.49 64.38 63.68 63.50 63.29 64. 55 63.86 64.40 64.37 6 63.49 51,86 5 .0 61 63.57 4 63. 62.77 63.90 63.84 63.95 6 65.02 65.19 63.70 2 62.68 64 63.70 63.52 63.18 62.66 Plokk 3 pT 64.29 64.50 13.04.2022 77 64.02 64.55 pn in 64.70 63.00 63.35 63.79 64.19 64.28 64.43 63.73 63.97 64.08 64.31 39 .4 64.83 6 4 63.69 64.53 63.71 63.48 64.17 6 63.52 7 .4 63.73 64.21 64.17 64.57 64.40 Plokk 1 aT 64.41 63 63. 63.83 63.84 64.46 63.83 63.44 64.13 63.91 64.26 64.32 64.46 64.43 63.53 63.61 3 .7 64.63 3 92 63 6 64.01 63.57 Plokk 2 aT 63. 63.05 63.96 64.38 64.73 63.89 63.34 63.47 4 64.10 63.94 64.34 64.44 63.77 6 63.98 64.55 64.19 5 85 37 . 63 63.83 6 63.43 63.59 63.85 62.79 64.56 n 64.01 63.70 pn i 64.07 12' 63 64.66 63.89 64.14 36 .5 63.41 64.39 6 63.97 63.98 64.20 63.90 63.64 64.12 64 64.00 63.59 63.54 63.64 64.07 64.36 64.63 64.45 64.64 Pa-14 Pa-14a 63.80 63.54 64.07 64.48 1,3 90 63.57 Kr 64.45 64.08 64.08 64.51 63. 1,2 pi 64.05 63.80 64,30 nn 64.72 63.53 6 557 200 63.17 64.14 64.83 64.81 64,39 1,8+ 63.69 63.79 64.80 11,2 64.01 64.34 43 .6 64.55 6 - 63.99 63.94 63.76 63. 64.06 64.43 64.55 64.35 64.71 52,00 65.10 64.18 77 64. 63.10 64 64. 64.69 64.69 63.96 63.73 64.32 63.87 64.60 64.66 53,39 38 64.11 64.09 18 63.89 90 64.92 12-13.04.2022 63.63 63.10 64.66 64.27 . 64.37 64 64.62 64.56 64 64.17 65.06 63.98 63.98 64.49 72 64.13 64.18 64. 64.37 64.43 64.13 n in 64.89 64.07 p 65.15 64.33 64.93 64.68 49 .1 64.72 6 64.30 63.34 64.35 63.62 64.52 64.32 64.27 64.27 64.11 64.47 63.96 64.69 03 64.57 64.69 65. 65.18 64.68 64.42 64.97 52,49 65.07 64.32 65 64. 08.04.2022 46 .5 65.30 64.93 Pa-13 64.42 6 64.42 80 63.72 63.43 2,0 645 .9 64.66 64.72 63.88 64.94 63.47 64.58 64.83 64.62 64,49 64.43 I 64.91 63.61 64.25 10,5 64.60 65.05 I 65 63.60 52,00 64.96 64.67 ' 63.62 64.59 64.52 64.35 64.55 55 64.96 8 644 . 64.71 64.72 63.62 64.52 64.61 64.83 36 64.68 64.64 64. 64. 63.79 64.62 pn in 54 64.67 8 .6 64.69 64.76 64.95 63.80 64 63.79 64.63 64.68 64.35 65. 64.49 64.75 92 65.24 64.50 . 04 63.77 64 65.40 63.73 64.88 Pihali III uuringuruum 64. 638 .4 64.94 64.53 64.87 56 64.83 63.98 64.63 63.70 64.96 65.06 64.22 64 64.04 638 .0 64.09 64.16 0 100 200 m 65 65.22 64.05 63.76 64 64.01 65.22 63.72 63.80 35 .8 6 63.77 64.63 Pa-12 63.78 64.96 3,3 38 .0 63.82 65. 6 63.77 64.61 65.32 64,42 pn in 63.77 80 63.68 9,1 65.01 52,35 09.04.2022 64.32 65.31 52,00 641 .3 11 63.88 63.62 63.69 63.79 Pa-11 64.11 64.82 65,05 3,3 64.63 650 .3 51,92 08 - 64.05 09.04.2022 14' 63.88 63.56 63.88 9,8 644 .1 63.86 52,00 65.11 0 .7 64.28 63.90 63.56 Märkused: 65 64.51 63.68 6p 5i 0 .7 nn 12 64.39 64.23 63.74 13' 15' 65.08 64.67 64.32 63.97 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. p6 in 4n 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. . 73 64.45 6 557 000 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 65.22 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 28.05.2026); Vardi metskond 80 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 28.05.2026); 31701:005:0958 Pihali II liivakarjäär - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 28.05.2026); I I' Geoloogilise läbilõike joon (taotletav) - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 28.05.2026); 41 Maapinna samakõrgusjoon, m Plokk 5 aT - Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) 41 Katendi lamami samakõrgusjoon, m (EMG Karjäärid OÜ, töö nr 22-EK15). 4. Mäeeraldise lamam asub kõrgusel abs 52,0 m. 1 41 Ploki 1 lamami samakõrgusjoon, m Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 5. Nõlvatervikut ei moodustu lõikudele, kuhu rajatakse vajadusel karjääri teenindusteed (ME piirile). Mäeeraldise lamam asub kõrgusel abs 52,0 m 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 1' 49,87 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 05.04.2021 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Pa-1 Kaevand-puuraugu nr Pihali lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (taotletav) 1,2 Katendi paksus, m Pihali III lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan 62,37 Suudme abs kõrgus, m Pihali lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir (taotletav) 52,00 9,2 Kasuliku kihi paksus Kohila vald, Rapla maakond Mäeeraldise lamami abs kõrgus, m mäeeraldises, m Pihali III uuringuruumi piir Loa omanik OÜ INF Maavarad Graafiline lisa 1/3 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Vääriselupaik Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik Jan Johanson Kaevandamisel säilitatav nõlvatervik (vajadusel) [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 /Allkirjastatud digitaalselt/ Maardla piir (asendiplaanil) III kategooria kaitsealused liigid Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 29.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5530 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' W E m m 65 65 Pihali lubjakivikarjäär Vardi metskond 80 Pa-6 Pa-9 Pa-5 (taotletav) Pihali III 31701:005:0958 63,55 63,59 64 63,42 64 uuringuruum Pa-1 Pa-10 63 Pa-8 62,48 63 62,37 62,18 1,0 62 62 2,0 6-1 1,2 LA 26 61 1,3 61 F 0,7 2,9 5-1 60 8-1 LA 25 60 LA 24 F 0,5 4,0 9-1 1-1 F 0,0 LA 31 59 1K LA 26 Plokk 1 aT F 1,1 3,5 59 F 0,8 3,9 5,1 6-2 58 58 LA 26 5,9 F 1,1 57 8-2 5-2 10-1 57 5,5 LA 26 LA 31 LA 27 9-2 F 0,7 F 1,5 LA 26 F 1,0 56 7,5 F 0,7 56 1-2 7,0 55 2K LA 27 8,5 6-3 8,7 55 F 1,5 LA 31 8,0 54 Plokk 2 F aT 0,5 54 9,2 10,5 53 5-3 9-3 53 8-3 LA 35 LA 34 1-3 LA 31 F 0,6 F 0,6 10-2 6-4 52 3K LA 28 F 0,5 LA 36 52 LA 32 F 0,3 vt. 12,0 m F 0,1 25.04.2022 PlokkF3 0,6 pT vt. 12,5 m 51 11,5 25.04.2022 51 vt. 12,0 m vt. 12,3 m 13,0 50 vt. 12,5 m 25.04.2022 13,1 13,2 25.04.2022 50 08.04.2021 12,6 49 13,2 49 48 48 47 46 45 44 43 19,0 42 Mäeeraldise piir Pa-1 Puuraugu number 62,37 Suudme abs kõrgus, m Mäeeraldise teenindusmaa piir Pihali lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (taotletav) Pihali lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir (taotletav) 1,2 Sügavus maapinnast, m Läbilõige II-II' Pihali III uuringuruumi piir NW SE m m Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Vardi metskond 80 66 31701:005:0958 66 1-1 Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Kaevandamisel säilitatav nõlvatervik (vajadusel) LA 26 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Pihali lubjakivikarjäär Pa-14 Katendis nõlvusega 1:1,4 ning lubjakivis vertikaalne F 0,8 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) 65 (taotletav) 64,39 65 Vardi metskond 80 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Pa-6 31701:005:0958 64 63,55 64 Keskmine uuringuaegne veetase ja eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 51,0 m) 5,5 1,2 63 63 1,0 Kasvukiht 9,2 62 62 14-1 6-1 3K Keemiline analüüs ja proovi number LA 26 Kruusliiv 61 LA 26 F 0,7 61 F 0,7 11,5 vt. 12,5 m Veetaseme abs kõrgus, m 60 60 08.04.2021 Mõõtmise kuupäev Lubjakivi (Kõrgessaare kihistu) 4,0 5,0 59 Plokk 1 aT 59 Lubjakivi (Saunja kihistu) 6-2 19,0 Puuraugu sügavus, m 58 58 LA 26 14-2 F 1,1 LA 28 57 F 1,6 57 56 7,5 56 8,8 55 6-3 14-3 55 LA 31 LA 33 F 0,5 Plokk 2 aT F 0,5 54 54 vt. 11,0 m 25.04.2022 53 10,5 53 6-4 12,0 52 52 LA 32 F 0,6 Plokk 3 pT 51 51 0 100 200 m 13,0 50 50 Märkused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 49 49 Pihali III lubjakivikarjäär Geoloogilised läbilõiked 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Kohila vald, Rapla maakond I-I'...II-II' 48 48 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 28.05.2026); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 28.05.2026); Loa omanik OÜ INF Maavarad Graafiline lisa 2/3 - Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik Jan Johanson H 1 : 2000 (EMG Karjäärid OÜ, töö nr 22-EK15). [email protected] Mõõtkava /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 100 3. Mäeeraldise lamam asub kõrgusel abs 52,0 m. 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 29.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5530 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide piiripunktide koordinaadid koordinaadid Nr X Y Nr X Y 1' 6 557 505,61 533 779,12 1 6 557 471,05 533 808,42 2' 6 557 547,64 533 972,36 2 6 557 505,43 533 966,51 3' 6 557 442,50 534 169,65 3 6 557 399,76 534 164,80 534 600 534 800 535 000 4' 6 557 538,27 534 524,51 4 6 557 503,87 534 550,56 5' 6 557 690,83 534 615,58 5 6 557 655,49 534 641,07 6' 6 557 756,50 534 913,50 6 6 557 713,89 534 906,00 7' 6 557 682,50 535 030,15 7 6 557 657,50 534 994,89 6 557 800 8' 6 557 567,50 535 056,84 8 6 557 577,92 535 013,36 9' 6 557 369,66 534 890,77 9 6 557 364,52 534 834,23 10' 6 557 364,52 534 834,23 10 6 557 266,14 534 826,52 11 6 557 076,27 533 979,29 6' 11' 6 557 266,14 534 826,52 62.84 12' 6 557 224,42 534 823,25 12 6 557 040,50 533 817,99 62.93 N 63.04 62.96 13' 6 557 041,52 534 007,14 13 6 557 329,99 533 752,33 63.05 62.62 14' 6 557 075,72 533 976,81 63.08 62.94 63.09 15' 6 557 040,50 533 817,99 Pindala 41,64 ha 63.19 62.99 6 63.37 62.59 63.06 16' 6 557 329,99 533 752,33 63.39 62.28 63.75 17' 6 557 398,93 533 736,70 5' 63.61 63.58 63.51 63.90 63.45 63.65 7' 62.27 Pindala 52,56 ha 53.30 62.42 63.58 Kaardileht nr 63.74 5 7 63 62.62 63.18 63.69 53.30 63.39 53.30 533 800 534 000 534 200 534 400 63.26 63.52 63.21 53.30 53.30 63.02 62.45 63. 69 6 557 600 63.62 63 53.30 63.31 64.05 Kr 63.16 63.93 53.30 8 63.63 63.79 2' 53.30 53.30 8' 54 63.29 60 61.09 60.73 4' 63.81 63.51 57 63.72 61.14 61.05 60.75 62.91 64.14 61.21 53.30 62.94 64.03 60.67 60.96 61.05 63.29 1' 61.03 61.35 2 60.65 61.26 611 .4 63.02 6 3 4 15 .8 6 60.96 63.33 60.74 63.94 64.06 61.36 61.25 6 61.20 63.44 3 63.15 62.97 61.73 59 61.30 62.93 61.39 57 61.16 62.69 53.30 61.45 61.56 61 61.80 62.38 Avatud paljand 60.86 1 63.09 53.30 64.02 61 63.46 61.55 53.30 55 61.56 61.82 61.93 62.89 61 a 61.42 62.58 hekg i Nõlvus ≤ 1 : 2 61.78 use 61.03 15 .8 53.30 63.13 aku62.58 53.30 63.49 63.68 6 ihed 11 .9 61.76 62.17 62.79 ost 6 3' 63.01 ko 55 l l 53.30 53.30 62.11 62.22 Va 62. 62.80 62.94 53.30 53.30 63.79 67 62 57 63 63.32 61.45 53.30 62.16 61.66 63.19 63.50 59 63 62.30 53.30 60 63.99 5 61.73 61.56 8 53.30 58 62 3 53.30 53.30 5 61. 5 53.30 53.30 86 17' 6 61.75 557 400 53.30 53.30 53.30 63.18 63.63 62.17 62. 31 53.30 53.30 62.07 63.30 63.26 63.54 pi 53.30 nn 62.34 53.30 Korrastatud maa, pindala 52,56 ha 9' 62 Metsamaa 53.30 9 63.71 53.30 10' 62. 62.30 53.30 63.72 50 53.30 53.30 63.57 53.30 16'13 62.15 62.28 Plokk 3 pT 64.20 61 53.30 61 62.52 53.30 Vardi metskond 80 64.10 64.27 62.47 53.30 31701:005:0958 53.30 64.53 62.65 53.30 64.67 53.30 64.26 62 54 53.30 53.30 62.71 54 64.90 64.92 53.30 60 57 63 10 11' 63.29 646 .7 57 53.30 45 .0 6 65.02 65.19 53.30 53.30 6 pn in 64.70 63.00 2 Nõlvus ≤ 1 : 2 53.30 39 .4 64.83 6 6 1 64.17 37 .4 6 60 63.83 63.91 64.26 64.32 33 .7 64.63 55 6 64.01 63.34 53.30 59 63 7 .5 64.19 63.83 53.30 63 63.59 63.85 63.43 pn in 64.07 636 .5 63.64 63.41 63.90 63.97 12' 64.12 62 63.54 90 63.57 Kr 63. pi 61 63.80 nn 53.30 63.53 6 557 200 53.30 36 63.69 63.79 64.01 64. 63.99 63.94 63.76 63. 63 54 651 .0 64.18 77 64.32 57 6 64 63.96 63.73 6 3 64.09 0 63.89 90 64.92 . 64 65.06 63.98 53.30 647 .2 53.30 64.13 64.43 6 n in 64.89 64.07 4 p 65.15 64.33 62 49 .1 6 64.30 6 64.52 64.32 1 0 .3 64.57 65 65.18 65.07 53.30 5 646 .5 65.30 65 64.93 4 64.42 5 .9 53.30 57 64 64.66 64.72 63.88 6 63 64.43 0 64.60 65.05 64.96 61 64.67 64.35 53.30 64.55 44 .8 64.71 64 6 64.72 62 3 .6 64.68 64.64 64 64. 6 64.62 1 pn in 54 8 .6 64.69 64.76 64 53.30 64.63 64.68 64.49 92 65.24 64.50 64. 55 64.88 Pihali III uuringuruum 64. 58 63 638 .4 64.94 64.53 64.87 56 62 64.63 54 64.96 638 .0 64.09 64.16 0 100 200 m 6 64.05 63.76 64 64.01 2 8 63.80 635 . 61 63.77 64.63 63.78 57 638 .0 63.82 63.77 n in 63.77 p 63.68 65.01 60 63 641 .3 64.11 11 63.88 63.62 63.69 63.79 64.82 650 .3 64.05 14' 63.88 63.56 63.88 4 .1 63.86 64 65.11 64.28 63.56 650 .7 63.90 64.51 63.68 6p 5i 0 .7 nn 12 64.39 64.23 63.74 13' Märkused: 15' 65.08 64.67 64.32 63.97 p6 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. in 4n. 73 64.45 6 557 000 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 65.22 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 28.05.2026); Pihali II liivakarjäär - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 28.05.2026); (taotletav) - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 28.05.2026); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 28.05.2026); Plokk 5 aT - Rapla maakonna Pihali II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022) (EMG Karjäärid OÜ, töö nr 22-EK15). 4. Mäeeraldise lamam asub kõrgusel abs 52,0 m. 1 Vardi metskond 80 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 31701:005:0958 4 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1 Maapinna samakõrgusjoon, m 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Pihali III lubjakivikarjäär Korrastatud maa plaan Pihali III uuringuruumi piir Vääriselupaik Kohila vald, Rapla maakond Ploki piir (pT - passiivne tarbevaru) Korrastatud maa (metsamaa) Loa omanik OÜ INF Maavarad Graafiline lisa 3/3 Maardla piir (asendiplaanil) pindala 52,56 ha Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik Jan Johanson [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 /Allkirjastatud digitaalselt/ Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 29.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5530 /Allkirjastatud digitaalselt/