Väo lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr HARM-154 muutmine

Keskkonnaluba Loa registrinumber HARM-154 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Limestone factories of Estonia OÜ Registrikood / Isikukood 10022037 Tegevuskoha andmed Nimetus Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjäär Aadress Peterburi tee 34, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) Territoriaalkood EHAK 0387 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise 15.07.2026 kuupäev Lõppemise kuupäev 13.01.2039 Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Väo mäetsehh Keskkonnaregistrikood JKK3700476 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Peterburi tee 94, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2280845 78403:313:0630 X: 6589279, Y: 550558 Peterburi tee 94h, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2106585 78403:313:0650 X: 6588693, Y: 550171 Peterburi tee 94j, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2218114 78403:313:0640 X: 6588281, Y: 550178 Paneeli tn 1, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2510066 78401:101:2693 X: 6588406, Y: 549292 Paneeli tn 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2510081 78401:101:2695 X: 6588201, Y: 550031 Betooni tn 51, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2281053 78403:313:0110 X: 6588122, Y: 550480 Peterburi tee 94c, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2106762 78403:313:0001 X: 6589182, Y: 550215 Plaan või kaart Lisa 1: Vao_maetshehh_territooriumi_plaan (1).jpg Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Väo mäetsehh Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas 20 000 20 000 20 000 R5t paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 80 000 80 000 80 000 R5t J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 2/16 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu nr nimetus aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Jäätmete taaskasutamine R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid Katendit kasutatakse korrastamisel tagasitäitena. Sõelmete niiske sorteerimise tulemusel tekkivat pae- 100 000 tagasitäitena korrastamisel kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala savi segu kasutatakse karjääri korrastamisel pinnasereostuse vältimiseks ekraankihi rajamiseks. korrastamiseks J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Väo mäetsehh Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil või L-EST97 Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele Üheaegne ladustamise Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kaardil koordinaadid suunamise aeg kogus kogus Tonni m³ Tonni m³ katend X: 6589104, Y: Tegu ei ole keskkonnaohtliku jäätmena, hoiustatakse lasuna aasta 80 000 53 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade 80 000 53 000 549878 karjääri territooriumil. kaevandamisjäätmed Seotud failid Failid Lisa 2: Vao_maetshehh_territooriumi_plaan (1).jpg J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Väo mäetsehh Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Failid rakendamine Kaevandamistegevuse Kaevandamistegevuse lõpetamisel tuleb karjääri territoorium vastavalt korrastamisprojektile korrastada ning taaskasutamisele kuuluvad kogused ära taaskasutada või anda edasiseks käitlemiseks üle teistele Tegevuse lõpetamine isikutele eeldusel, et isik(ud) omab(vad) jäätmekäitleja registreeringut või keskkonnaluba. lõpetamisel J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 3/16 Vorm ei ole asjakohane J9. Prügila või jäätmehoidla liik Vorm ei ole asjakohane J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Vorm ei ole asjakohane J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Vorm ei ole asjakohane J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Vorm ei ole asjakohane Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Vorm ei ole asjakohane V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Paekivitoodete Tehas (42) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002135 Puurkaevu katastrinumber 42 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6589352, Y: 550850 Põhjaveekihi nimetus ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) Põhjaveekogumi nimetus ja kood O-Cm_Laane - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2020 2039 1 500 1 500 1 500 1 500 6 000 16 Veehaarde jrk nr 2. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Peterburi tee 94B puurkaev (50664) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023756 4/16 Puurkaevu katastrinumber 50664 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6589214, Y: 550396 Põhjaveekihi nimetus ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) Põhjaveekogumi nimetus ja kood O-Cm_Laane - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2023 2039 6 500 3 400 1 600 6 500 18 000 49 Veehaarde jrk nr 3. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Väo Paekivtoodete tehase karjäär Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024053 Puurkaevu katastrinumber Puurkaevu L-EST97 koordinaadid Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimetus ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2020 2039 220 000 220 000 220 000 220 000 880 000 2 410 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Puurkaevust võetava vee arvestust tuleb pidada taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidu iga kuu lõpus). Võetud veearvesti näit tuleb fikseerida veevõtu päevikus iga puurkaevu kohta eraldi. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Karjäärist välja pumbatav põhjavee kogus leida arvutuslikult pumba jõudluse ja tööaja alusel. Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta puurkaevus staatilist põhjaveetaset alati pumba vahetamise ja puurkaevu hoolduse ajal. Soovituslik on põhjaveetaset mõõta sama tihti, kui tehakse korralisi veeproove, üks kord viie aasta jooksul. Tulemused kajastada veekasutuse aastaaruandes. Karjääri põhjaveetaset mõõta üks kord aastas. Tulemuste esitamisel ära näidata mõõtepunkti absoluutkõrgus. Andmed kanda veevõtupäevikusse ja kajastada veekasutuse aastaaruandes. Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire 5/16  Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad POH0002135 Paekivitoodete Tehas (42) X: 6589352, Y: 550850 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Elektrijuhtivus POH0023756 Peterburi tee 94B puurkaev (50664) X: 6589214, Y: 550396 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Elektrijuhtivus Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Põhjavee töötlemise korral võtta proov enne põhjavee töötlemist. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad põhjaveele kehtestatud kvaliteedi piirväärtusi või saasteainesisalduse läviväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab põhjavee kvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud põhjavee kvaliteedi parandamiseks. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete 6/16 kaupa V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Väo karjäär Väljalaskme kood TL003 Reoveepuhasti nimetus Paekivitoodete tehas Reoveepuhasti kood PUH7840020 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Tallinn ja ümbrus RKA0370010 Suubla nimetus Väljavahi kraav Suubla kood VEE1089245 Veekogumi nimetus Pirita Vaskjalalt suudmeni Veekogumi kood 1089200_4 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6588183, Y: 550879 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2020 2039 220 000 220 000 2 200 000 220 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste (%) Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2020 2039 pH 6-9 pH 2020 2039 BHT7 BHT7 15 2020 2039 KHT KHT 125 2020 2039 Heljum HEL 15 2020 2039 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 10 2020 2039 Üldfosfor (Püld) Pyld 0.50 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Paekivitoodete tehas PUH7840020 Ajas keskmistatud August Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur 7/16 Täiendavad nõuded reostuskoormuse Reoveepuhasti või muu saasteallika koormuse määramiseks tuleb reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtta seitse määramiseks keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel igal päeval üks proov ja mõõta vooluhulka ning juhinduda kehtivast proovivõtumetoodikast. Reoveepuhastite reostuskoormus määrata 2021 aasta jooksul. Edaspidi on saasteallika reostuskoormuse määramise kohustus siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti töös. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi võtmise Proovi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 Seotud reoveepuhasti Seotud reoveepuhasti Seire liik tüüp koordinaadid kood nimi Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Üksikproov Reovesi Paekivitoodete tehase reoveepuhasti X: 6589332, Y: 550956 PUH7840020 Paekivitoodete tehas Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord viie aasta sissevool Heljum jooksul Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Heitvesi Paekivitoodete tehase reoveepuhasti X: 6589326, Y: 550949 PUH7840020 Paekivitoodete tehas Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord viie aasta väljavool Heljum jooksul Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Reovee puhastusastme väljaselgitamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka hindamiseks sealt väljuvast heitveest. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Väo karjäär TL003 X: 6588183, Y: 550879 Pirita Vaskjalalt suudmeni 1089200_4 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) 8/16  Täiendavad nõuded väljalaskme seire Proov segunenud heitveest ja karjääriveest tuleb võtta proovivõtukohas koordinaatidega X: 6588218 ja Y: 550885. läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Vorm ei ole asjakohane V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Vorm ei ole asjakohane V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Vorm ei ole asjakohane V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane V14. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks Tagada veehaarde sanitaarkaitsealal kehtivate nõuete täitmine. pidev vajalikud meetmed 2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivatele õigusaktidele. Kanalisatsiooniehitiste seisundi kontroll üks kord viie aasta jooksul. pidev vajalikud meetmed 3. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Reoveesete käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele. pidev 4. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida alati koheselt vastava olukorra Keskkonnaametit vajadusel Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust. tekkimisel 5. Muud asjakohased meetmed Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. pidev 9/16 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veehaarde seire tulemused Põhjavee analüüside tulemused esitada läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. Vastavalt vormis V3 nõutule (üks kord 5a jooksul) 2. Võetava vee arvestus Puurkaevudest võetava vee kogused ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa vormis 3 toodule. Karjäärist väljapumbatava vee kogused leida arvutuslikult tööaja järgi. Vastavalt nõutule, kord Puurkaevude taadeldud veearvesti näidud kvartali algul ja lõpus ning arvutatud karjäärivee kogus märkida vee erikasutusõiguse deklaratsioonis. kvartalis 3. Võetava vee arvestus Veevõtu päevik, kuhu on kantud puurkaevudest võetava põhjavee veearvesti näidud ja veearvesti taatlemise andmed ning karjäärist pumbatava vee pumpade töötamise aeg. loaandja nõudmisel 4. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse Vee erikasutus tuleb deklareerida vastavalt kehtestatud õigusaktidele. Deklaratsioon tuleb esitada ka juhul kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud. Deklaratsiooni saab esitada Toimub õigusaktidega tasu teave esimesel võimalusel peale kvartali lõppu sätestatud korras 5. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Toimub õigusaktidega sätestatud korras 6. Muu vajalik informatsioon Vee erikasutuse käigus tekkivatest tehnoloogilistest muudatustest, samuti vee erikasutaja kohta käivate kontaktandmete muudatustest teavitada koheselt käesoleva loa väljaandjat vastava olukorra kirjalikult. tekkimisel Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmiseks (keskkonnaloa üleandmisel) esitavad loa omaja ja loa taotleja keskkonnaloa andjale ühise taotluse. Taotluses tuleb märkida tähtpäev, millal loa omaja andmeid muudetakse. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmise taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne nimetatud tähtpäeva saabumist. 7. Muu vajalik informatsioon Loa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Keskkonnakaitseloa pidev omaja meelespea" 8. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad Reoveepuhasti reostuskoormus määrata 2021. aastal. Edaspidi on reoveepuhasti määramise kohustus siis, kui toimub oluline muudatus Paekivitoodete tehase reoveepuhasti töös. Vastavalt teabe näitajad (näiteks reostuskoormus) Reoveepuhasti puhastusefektiivsust hinnata üks kord viie aasta jooksul. tekkimisele V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08122 - Killustiku tootmine 08111 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 0.614 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Diislikütus 256.90 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist 10/16  Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0001352 1 Puurmasin + laadimine X: 6588262, Y: 550883 HEIT0008570 N1 Lõhkamine X: 6588507, Y: 549668 HEIT0001353 2 Hüdrovasar+laadimine X: 6589289, Y: 551063 HEIT0001354 4 PSS Nordberg+laadimine X: 6588526, Y: 549685 HEIT0001356 5 SS CDE+filter-press+pesuseade Haver X: 6588434, Y: 549630 HEIT0001357 8 Benninghoven X: 6588727, Y: 549480 HEIT0008451 6 SS CAB X: 6588900, Y: 550831 HEIT0008566 7 Scalper sõel X: 6588894, Y: 550802 HEIT0008567 S7 Scalper sõela generaator X: 6588894, Y: 550802 HEIT0008568 3 Purustuskompleks Keestrack X: 6588894, Y: 550802 HEIT0008569 S3 Purustuskompleks Keestracki generaator X: 6588894, Y: 550802 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2020 10.403 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2020 2.802 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2020 1.794 t PM-sum Osakesed 2020 5.015 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2020 0.436 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2020 0.052 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2020 826.134 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate 11/16 kaupa A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Puurmasin + laadimine HEIT0001352 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.004 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s Lõhkamine HEIT0008570 PM-sum Osakesed Tavaheide 1.20 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.131 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.116 g/s Hüdrovasar+laadimine HEIT0001353 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s PSS Nordberg+laadimine HEIT0001354 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.048 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.024 g/s SS CDE+filter-press+pesuseade Haver HEIT0001356 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s Benninghoven HEIT0001357 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s SS CAB HEIT0008451 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s Scalper sõel HEIT0008566 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.069 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.044 g/s Scalper sõela generaator HEIT0008567 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.008 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.104 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.004 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s Purustuskompleks Keestrack HEIT0008568 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.121 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.058 g/s Purustuskompleks Keestracki generaator HEIT0008569 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.06 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.559 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.028 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.003 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika kood Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Puurmasin + laadimine HEIT0001352 puurmasin "Tamrock" 1 vastavalt töö intensiivsusele, vähemalt 1 kord aastas hooldus PM-sum Osakesed 99,5 % A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete 12/16 heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Töökorralduslikud Pidev 8.1. Lubatud lõhkamistööde maht on kuni 200 tuh m3 mäemassi aastas. nõuded Töökorralduslikud Pidev 8.2. Lõhkamistööde planeerimisel ja teostamisel tuleb alati arvestada tuule suunaga, vältimaks tolmu kandmist väljaspool tootmisterritooriumi. Lõhkamistöid on keelatud teostada lõunatuulte korral. nõuded Töökorralduslikud Pidev 8.3. Lubatud hüdrovasaraga raimamistööde maht on kuni 800 tuh m3 lubjakivi massiivi aastas. nõuded Töökorralduslikud Pidev 8.4. Paekivi kaevandamist hüdrovasaraga on keelatud teostada pärast kl 22.00. Puur- ja lõhketööd on keelatud tööpäevadel ajavahemikul 17.00-08.00, nädalavahetustel ning riiklikel pühadel. nõuded Töökorralduslikud Pidev 8.5. Purustuskompleksis Keestrack on lubatud toota kuni 800 tuh tonni killustiku aastas nõuded Töökorralduslikud Pidev 8.6. Purustus-sorteerimisõlmede töö korralduses lähtuda ilmastikutingimustest (tuulesuund, kiirus, õhuniiskus jne). Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral (nt lõunatuul üle 10 m/s ja nähtav tolmu levik väljaspool nõuded Väo karjääri piire), mis ohustavad Lasnamäe elamurajooni tolmu saastamisega, koheselt võtta tarvitusele meetmeid tolmu eraldavate saasteallikate tööde lõppemiseks ning peatada tööd. Töökorralduslikud Pidev 8.7. Öiste müra tekitavate tööde puhul lähtuda sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõuded kehtestatud müra piirnormidest. Töökorralduslikud Pidev 8.8. Tolmuheitmete vähendamiseks piirata veokite liikumise kiirust karjääris. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, kasta regulaarselt karjääri teid ja teenindusplatse. nõuded Töökorralduslikud Pidev 8.9. Laadimistöödel peab laadimiskõrgus olema minimaalne, mida lubab karjääris kasutatav tehnoloogia. nõuded Välisõhu Pisteline 8.10 Korraldada välisõhu kvaliteedi omaseire ettevõtte tootmisterritooriumi piiril. Teostada peenosakeste (PM10) mõõtmised kaks korda aastas ajavahemikul aprillist oktoobrini. Mõõtmised teostada erinevate kvaliteedi seire regulaarne seadmete samaaegsel töötamisel ja soovitav hajuvusele ebasoodsate ilmastikutingimustel (nt. pikaajaline kuiv periood, elamute poolne tuul). Mõõtmised teostada lõunakaarte tuultega. Mõõtmiste protokollis fikseerida täpne mõõtepunkt, mõõtmiste hetkel toimunud tootmisprotsessid ja ilmastikutingimused. Mõõtmistulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lõigete 1 ja 3 mõistes. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmistulemused esitada loa andjale ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Muude andmete Ühekordne 8.11. Käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 päeva enne vastava leppe esitamine jõustumist. Tegevuskoha kasutamise lepingu muutmisel või uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile uue kokkuleppe või lepingu koopia, tõendamaks tegevuskoha kasutamise õiguslikku alust. Kinnistu kasutusõiguse lõppemisel on Keskkonnaametil õigus õhusaasteluba kehtetuks tunnistada. Maapõu M1. Maavara kaevandamine 13/16 M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 46 Maardla nimetus Väo Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Väo lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki ja 3 auku. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki ja 1 auk. Mäeeraldise pindala (ha) 127.66 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 176.02 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 192 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 11 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve killustik betooni valmistamiseks, teekateteks, täitematerjal Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 140 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 259.266 tuh m³ 01.01.2026 2 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 78.723 tuh m³ 01.01.2026 3 plokk kõrgemargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 54.89 tuh m³ 01.01.2026 4 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 293.032 tuh m³ 01.01.2026 37 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 34.488 tuh m³ 01.01.2026 39 plokk kõrgemargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 129.439 tuh m³ 01.01.2026 44 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 0.12 tuh m³ 01.01.2026 45 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 16.055 tuh m³ 01.01.2026 Tegevusala andmed 14/16 Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, kõrgemargiline 2019 2039 tuh m³ 488.357 tuh m³ Lubjakivi, madalamargiline 2019 2039 tuh m³ 1.055 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, kõrgemargiline 2019 2039 0784 Tallinn Lubjakivi, madalamargiline 2019 2039 0784 Tallinn Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri jääkvaru osaliseümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2017) Geoloogiafondi number 8756 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-1/18/927 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.05.2018 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Väo lubjakivimaardla plokkide 3, 39, 40, 41 maavara kvaliteedi ja varu osalise ümberhindamise seletuskiri Geoloogiafondi number 9437 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/72 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.01.2021 Kõrvaltingimused 15/16 1. Puhastada perioodiliselt settetiiki ulatuses, mis tagab karjäärist välja pumbatava sadevee puhtuse. 2. Tagada karjääri põhja jääva veepideme terviklikkus, vältides sügavate kraavide ja sumpade rajamist. Veepideme kahjustamisel tuleb vigastatud veepide isoleerida. 3. Teostada üks kord aastas tootmisprotsessidest põhjustatud mürataseme mõõtmisi seadmete maksimaalsel võimsusel ja üheaegsel töötamisel. Kaebuste esinemise korral teostada täiendavaid mõõtmisi vastavalt vajadusele ning kooskõlastada mõõtmise ajad ja kohad eelnevalt kohaliku omavalitsusega. Mõõtmiste tulemused esitada Keskkonnaametile ja Tallinna Keskkonnaametile. 4. Korraldada välisõhu kvaliteedi omaseire ettevõtte tootmisterritooriumi piiril. Teostada peenosakeste (PM10) mõõtmised kaks korda aastas ajavahemikul aprillist oktoobrini. Mõõtmised teostada erinevate seadmete samaaegsel töötamisel ja soovitav hajuvusele ebasoodsate ilmastikutingimustel (nt. pikaajaline kuiv periood, elamute poolne tuul). Mõõtmised teostada lõunakaarte tuultega. Mõõtmiste protokollis fikseerida täpne mõõtepunkt, mõõtmiste hetkel toimunud tootmisprotsessid ja ilmastikutingimused. Mõõtmistulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lõigete 1 ja 3 mõistes. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmistulemused esitada loa andjale ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. 5. Karjääri korrastamisel tagada karjääri alal põhjavee kaitstus arvestades kaevandamisjärgselt tekkivat olukorda, vajadusel katta karjääri põhi katendimaterjali kihiga. 6. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, on purustus-sorteerimissõlmede töötamine ilma niisutussüsteemita ning karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavate teede kasutamine ilma kastmata keelatud. 7. Öisel ajal (ajavahemikus kell 22.00–06.00), pühapäevadel ja riiklikel pühadel ei ole lubatud raimamistööd. 8. Mäeeraldisel kasvavate üle 8 cm rinnasdiameetriga puude raiumiseks taotleda Tallinna Keskkonnaametist raieluba. 9. Tagada Betooni tänava ja Peterburi maanteega külgnevate katendipuistangute geotehniline stabiilsus ja üldine korrashoid. 10. Katastriüksuse Peterburi tee 94 (78403:313:0630) kirdenurgas 0,24 ha suurune teemaa ala korrastada esimesel võimalusel. Pärast korrastatuks tunnistamist moodustada teemaast iseseisev transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus ja see riigile tagastada. 11. Laadimistöödel peab laadimiskõrgus olema minimaalne, mida lubab karjääris kasutatav tehnoloogia. 12. Kaevandatavalt alalt eemaldatavat huumusmulda tuleb kasuta selliselt, et ei põhjustata mulla hävinemist. 13. Purustus-sorteerimissõlmede töö korralduses, puuraukude rajamisel ja hüdrovasaraga töötamisel lähtuda ilmastikutingimustest (tuule suund ja kiirus, õhuniiskus jne). Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral (nt lõuna tuul üle 10 m/s, pikk kuiv periood), mis ohustavad Lasnamäe elamurajooni ja lähedalasuvaid ettevõtteid tolmu saastamisega, peatada tööd või võtta koheselt kasutusele täiendavad meetmed tolmu leviku vältimiseks. Kaevandatud maa kasutamise otstarve tootmismaa Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Väo lubjakivikarjäär mäeeraldise plaan Lisa 3: Väo lubjakivikarjäär mäeeraldise plaan.pdf Jah Väo lubjakivikarjäär geoloogilised läbilõiked Lisa 4: Väo lubjakivikarjäär geoloogilised läbiloiked.pdf Jah Väo lubjakivikarjäär korrastatud ala plaan Lisa 5: Väo lubjakivikarjäär korrastatud ala plaan.pdf Jah 16/16 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt Tallinn 2019 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Nimetus: Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Töö tellija: Paekivitoodete tehase osaühing Reg nr 10022037 Peterburi tee 34 Tallinn Harjumaa 11415 Tel +372 6212498 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel 5279790 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere Töös osales: Andrus Veskioja Töö versioon: 25.11.2019 2 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................. 4 1 Käitise asukoha kirjeldus ................................................................................................................. 6 1.1 Käitise asukoha geograafiline iseloomustus ........................................................................... 6 1.2 Käitise asukoha klimaatiline iseloomustus ............................................................................. 8 2 Tegevusalade kirjeldus .................................................................................................................. 10 3 Heiteallikad, saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa, saasteainete püüdeseadmed ning muud heitme vähendamise meetmed ................................................................................................. 13 4 Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed ................................. 19 5 Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika kuude ja päevade lõikes .................................... 20 6 Saasteainete heitkoguste arvestamine ......................................................................................... 22 6.1 Kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused....................................................................................................................................... 22 6.2 Heitmed kaevandustegevusest ............................................................................................. 27 6.2.1 Heiteallikas nr. 1 - puur-lõhketööd ............................................................................... 27 6.2.2 Heiteallikas nr. 2 – raimamine hüdrovasaraga ............................................................. 28 6.2.3 Heiteallikas nr 3 - purustuskompleks Keestrack ........................................................... 28 6.3 Heiteallikas nr. 4 – purustus-sorteerimissõlm Nordberg ...................................................... 29 6.3.1 Heiteallikas nr. 5 –sorteerimissõlm CDE +filter-press – pesuseade Haver (SS CDE) ..... 29 6.3.2 Heiteallikas nr. 6 –sorteerimissõlm CAB ....................................................................... 30 6.3.3 Heiteallikas nr 7 - Scalper sõel ...................................................................................... 30 6.3.4 Heiteallikas nr 8 –segusõlm Benninghoven .................................................................. 30 7 Tehnoloogilised äkkheited ............................................................................................................ 32 8 Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang ...................................................................................... 34 9 Müra võimaliku esinemise hinnang .............................................................................................. 35 10 Muud esineda võivad keskkonnahäiringud .............................................................................. 38 11 Õhukvaliteedi taseme määramine ............................................................................................ 39 11.1 Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta. .............. 41 11.2 Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju ........... 43 12 Saasteainete heitkoguste ja õhu kvaliteedi ja müra seire ........................................................ 45 13 Järeldused ja ettepanekud ........................................................................................................ 47 Kasutatud allikad................................................................................................................................... 49 Lisad ...................................................................................................................................................... 50 Lisa 1 - Hajuvuskaardid ..................................................................................................................... 50 3 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud Paekivitoodete tehase osaühing (reg. nr. 10022037) tellimusel ja lähteandmete alusel ettevõtte Väo karjääris toimuvale tegevuse õhuheidetele keskkonnakaitselise hinnangu andmiseks ja õhusaasteloa L.ÕV/317864 muutmise taotlemiseks. Ettevõtte põhitegevusalaks on killustiku tootmine – EMTAK 08122. Õhusaasteloa muutmine on vajalik seoses ettevõtte osade saasteallikate muutumisega. Likvideeritakse senine heiteallikas nr 4 (PPS-5 /PSS MetsoMinerals+ lubjakivi ja killustiku laadimine) ning lisanduvad mobiilne scalper sõel ja mobiilne rootorpurustist ja sõelast koosnev kompleks. Ettevõtte põhimõtteline tegevus ega mahud võrreldes olemasoleva loaga ei muutu. Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Paekivitoodete tehase osaühing (edaspidi ka PTT) Väo karjäärist atmosfääri väljutatavate heitmete koguseid, kontsentratsioone maapinna lähedases õhukihis ja hajuvust ebasoodsate ilmastikutingimuste juures. Käesoleva lubatud heitkoguste projekti (LHK projekt) on koostanud LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Ettevõttel on õhusaasteluba vajalik vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” (edaspidi määrus 67), lisa kohaselt, kuna heiteallikatest eralduvate tahkete osakeste heitkogus on üle 1 tonni aastas. PTT tegeleb Väo karjääris lubjakivi kaevandamise ja killustiku tootmisega, mille käigus eralduvad välisõhku tahked osakesed. Kehtiva välisõhu saasteloa alusel eraldub puurimistöödel, laadimisel, lõhkamistöödel ning purustussõlmedes killustiku tootmisel tahkeid osakesi rohkem kui 1 tonn aastas. Lisaks eraldub lõhkamistöödel lämmastikoksiide ning süsinikmonooksiide ning mobiilsete seadmete töötamiseks kasutatavad diiselgeneraatorid emiteerivad suitsugaase. Saasteainete heitkoguste määramine on teostatud arvestuslikul meetodil Eestis kehtivate ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikate ja Eestis kehtivate saasteainete piirkontsentratsioonide normatiivide alusel. Lähtutud on järgmistest õigusaktidest: 1 „Atmosfääriõhu kaitse seadus1“ vastu võetud 15.06.2016. 2 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1”. 3 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1”. 4 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 5 Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. 6 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. Kuna Eestis puudub kinnitatud siseriiklik metoodika kaevandamistööde käigus eralduvate saateainete heitkoguse määramiseks, siis käesolevas LHK projektis on tuginetud järgmistele metoodikatele: 1. US EPA AP42. 2004. Ch 11.9.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf. 4 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 2. US EPA AP42. 1995. Ch. 11.19.1 Sand And Gravel Processing. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s19-1.pdf. 5 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 1 Käitise asukoha kirjeldus 1.1 Käitise asukoha geograafiline iseloomustus Paekivitoodete tehase osaühing teostab kaevandamist neile kuuluvatele Väo karjääri alal (õhusaasteloa kontekstis vaadeldakse kõiki PTT Väo karjääre ühe tootmisüksusena – Väo karjäär). Väo karjäär paikneb Tallinnas Lasnamäel, Peterburi maanteest lõunasse jäävas tööstuspiirkonnas, kus valdavalt on naaberkinnistute sihtotstarve tootmis- ja mäetööstusmaa. Karjäär hõlmab peamiselt kolme katastriüksust Peterburi tee 94j (tunnus 78403:313:0640), Peterburi tee 94h (tunnus 78403:313:0650) ja Peterburi tee 94 (tunnus 78403:313:0630). Lisaks kuuluvad karjääri alasse Paneeli tn 1 (78401:101:2693), Paneeli tn 9 (78401:101:2695), Betooni tn 51 (78403:313:0110) ja Peterburi tee 94c (78403:313:0001). Käitise asendiplaan on esitatud joonis 1 ja heitallikate plaan joonis 2. EHAK: 0387 – Lasnamäe linnaosa, Tallinna linn. Tegu on 100 % mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnistutega. Karjääri suurus kokku on u 180 ha. Elamud külgnevad karjääri kirde nurgaga ning asuvad üle Peterburi tee karjäärist põhja suunas. Karjääri põhja- ja lääneserv on astanguline, kõrgus u 13-15 m, lisaks u 1,5-2 m vall. Kirde nurgas, lähimate elamute ja kaevandusala vahel nii kõrget astangut ei ole (2-4 m) ning seetõttu võib kaevandamine põhjustada teatud häiringuid. Põhja suunas asuvad Lasnamäe kõrghooned paiknevad tunduvalt kaugemal – 470 m mäeeraldise piirist. Karjääri lähialale jääb mitmeid teisi paikseid heiteallikaid. Andmed nende kohta on esitatud Tabel 15. 6 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Joonis 1. Käitise asendiplaan. Punaste ringidega märgitud heiteallikate asukohad mida kasutati hajuvusarvutuste teostamisel ja punase joonega tootmisterritooriumi piir. Heiteallikate 1, 2, 3 ja 7 asukohad on karjääri piirides muutuvad ja numbritega on kujutatud nende potentsiaalsed asukohad. TM - tootmismaa, E - elamumaa, Ä - ärimaa, S -sihtotstarbeta maa, TR - transpordimaa, Ü – üldkasutatav maa, MT - maatulundusmaa. N1-N13 naabruses paiknevad paiksed heiteallikad. Tähis asendiplaanil Heiteallika nimetus 1 Puurimine/lõhkamine 2 Hüdrovasar + laadimine 3 Purustuskompleks Keestrack 4 PSS Nordberg + laadimine 5 SS CDE 6 SS CAB 7 Scalper sõel 8 Bennighoven 7 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Joonis 2. Heiteallikate asukohakaart. Punase joonega tähistatud tootmisterritooriumi piir. 1.2 Käitise asukoha klimaatiline iseloomustus Harku valla klimaatilised näitajad (Harku meteoroloogiajaama andmetel) on paljuaastaste mõõtmisandmete põhjal järgmised: Temperatuurid: välisõhu keskmine temperatuur 4,7 oC; välisõhu arvestuslik temperatuur keskküttele -22 oC; kõige soojema kuu keskmine õhutemperatuur kell 13.00 +21 oC Tuuled: Väikseim kuu keskmine tuule kiirus (august) 3,2 m/s Suurim tuule keskmine kiirus (jaanuar) 4,5 m/s Paljuaastane keskmine tuule kiirus 3,9 m/s Sademed: Aasta keskmine sademete hulk 693 mm Minimaalne keskmine kuu sademete hulk (veebruar) 34 mm Maksimaalne keskmine kuu sademete hulk (august) 83 mm 8 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Joonis 3. Harku meteoroloogiajaama tuulteroos 2016-2018 perioodi kohta. 9 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 2 Tegevusalade kirjeldus Paekivitoodete tehase osaühing põhitegevusalaks on killustiku tootmine – EMTAK 08122. PTT on vanimaid ehitusmaterjalide tootjaid Eestis ja omab liidrikohta paekivikillustikku tootvate ettevõtete seas. Ettevõtte Väo karjääride alal töötab eri vahetustes kokku u 60 töötajat. Tootmine toimub vastavalt nõudmisele. Maksimaalne tööaeg ööpäevaringselt ja aastaringselt. Aastaseks tööajaks on kuni 8400 tundi. Ettevõte tegeleb paekivi kaevandamisega, selle purustamise ja sorteerimisega. Välisõhu kvaliteeti mõjutavad järgmised tegevused: puur-lõhketööd, kaevise töötlemine ja sorteerimine ning laadimistööd. Paekivi kaevandamise maht võib ulatuda kuni 600 000 m3/a. Eelsõelumise käigus eraldub 30-35% materjalist peenfraktsioonina (0-5 mm) ja saviosakestena, mis läheb edaspidisele töötlemisele kiviliiva sõlmedele CDE ja CAB. CDE-lt kõige peenem fraktsioon läheb vajaduse korral edasi töötlemiseks filter-pressi. Seega killustiku (fraktsioon kuni 64 mm) kogus, mida purustatakse ja sõelutakse on kuni 1 021 800 t/a. Vastavalt USEPA metoodikale, on märkimisväärse tolmamisega tertsiaarne- (5-25 mm) ja peenpurustus (<5 mm). PTT Väo karjääri moodustab jämedam fraktsioon 32-64 mm ~35% toodangust. Selle alusel on tertsiaar- ja peenpurustusele mineva materjali kogus 520 000 t/a. Peenpurustusse ja – fraktsioneerimise läheb 25% mäemassist, so 300 000 t/a. Tolmamist vähendab oluliselt materjali niisutamine. Materjali niiskussisaldusega üle 1,5% loetakse niiskeks. Antud käitises on niisutamine põhiline võte tolmamise leevendamiseks. Ettevõtte tegutseb aastaringselt. Tegevuses võib ilmneda sesoonse iseloom, vastavalt turu nõudlusele. Kindel sesoonse töö on seadmetedel CDE ja CAB, filter-press ja Haveril, kui seadmed töötavad veega. Põhiline töö käib teises, kolmandas ja osaliselt ka neljandas kvartalis (umbes seitse kuud). Talvel jääb suurem osa toodangust seisma laoplatsidele, kuni tee-ehitustööde hooaja alguseni. Ülejäänud ajal pikaajalist toodangu ladustamist ei ole ette näha. Põhimõtteliselt on töö korraldatud nii, et toodang laaditakse veokitele otse sõlmest või segusõlmest Benninghoven, ilma lühiajalise vaheladustamiseta. Killustiku tootmise tööd algavad paekivi kaevandamisest, mida tehakse kas hüdrovasaraga või puur- lõhketööde abil. Puur-lõhketööd (heiteallikas nr 1) kujutavad endast paekivi kaevandamise ettevalmistavat etappi. Peterburi tee läheduses raimatakse lubjakivi hüdrovasaraga (heiteallikas 2), karjääri lõunaosas toimub raimamine lõhkamise teel. Aastas võivad hüdrovasaraga raimamistööd kesta kuni 6000 h. Lõhkepuuraukude puurtööd tehakse masinaga “Tamrock”, mis on varustatud tsüklonist ja 10 filtrist koosneva püüdesüsteemiga, mille efektiivsus on 99,5%. Puuritakse 85 mm läbimõõduga lõhkeauke; ühe 15 m sügavuse augu puurimiseks kulub 8 min, intensiivsuseks on 5 auku tunnis, 20 auku päevas. Aastas võivad puurimistööd kesta kuni 1 200 h. Üks puurauk on vajalik 135 m3 loodusliku lubjakivimassiivi kobestamiseks. Lõhketöid teostab litsentseeritud operaator ettevõte. Lõhkamiseks kasutatakse ammooniumnitraadi baasil toodetud lõhkeainet “ANFO” või emulsioonlõhkeainet nobeliit. Maksimaalne aastane lõhkeaine kogus võib ulatuda kuni 130 tonnini (0,6-0,7 kg/m ). Lõhketööde üldine kestus võib olla kuni 400 h/a. Kaevandamisele järgneb laadimine. Laadimistööd toimuvad kahes faasis. Kõigepealt toimub raimatud lubjakivi laadimine purustus-sorteerimissõlme ning seejärel killustiku laadimine äraveoks kallurile purustus-sorteerimissõlme juures. Raimatud lubjakivi laadimise vajadust soovitakse 10 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt vähendada uue mobiilse purustuskompleksi Keestrack kasutuselevõtuga. Veoks kasutatakse kallureid, mis võtavad peale 27 t raimatud mäemassi. Valmistoodangut ehk killustikku väljavedu teostatakse kliendi transpordiga. Maksimaalselt kasutatakse 250-500 veokit päevas, sõltuvalt hooajast. Klientidele väljavedu algab kell 7.30 ja lõpeb sõltuvalt hooajast kell 16.30-20.00. Tehnoloogiline transport töötab ööpäevaringselt Transpordivahendite liikumisel tekkiva tolmu tõkestamiseks on ehitatud asfaltkattega väljaveotee, mida pidevalt hooldatakse. Karjäärisisestel muudel teedel on kasutusel kastmisautod, mis kastavad karjääri teid kuival ajal alates kella 7-st kuni 20-ni. Killustiku vaheladustamine puistangusse toimub tavaliselt ainult talvisel perioodil, soojal ajal toodang kogu ulatuses realiseeritakse. Talvisel ajal on lubjakivi niiskuse sisaldus 3-4%, mis muudab selle peenosiste lenduvuse tühiseks. Segusõlm Benninghoven (heiteallikas 8) töötab põhiliselt kevad- suve-sügisperioodil kuna killustiku segusid kasutatakse peamiselt teedeehituse vajadusteks, mis ei toimu talveperioodil. Killustiku valmistamisel kasutatakse purustus-sorteerimissõlme (PSS). Selleks on 1998. aastal paigaldatud statsionaarne kivipurustus-sorteerimissõlm Nordberg (heiteallikas nr 4). Töö toimub maksimaalselt 24 h/d, 320 d/a, kuni 8400 h/a. PSS Nordberg on nominaalvõimsusega 125 t/h. Aasta maksimaalne toodangumaht on 500 000 tonni. Seadmel on kaks rootor- ja üks koonuspurusti peenpurustamiseks ning kolm sõela (fraktsioonid 4-16; 16-32 ja 32-64 mm); transportkonveierid on katmata. Seadme töö ajal pihustatakse pöörlevast veekahurist FOG Cannon tolmamise vähendamiseks vett nii purustitele, kui ka sõeladele ja konveierile ning sõlme ümbrusele. Killustiku peenikest fraktsiooni töödeldakse edasi kiviliiva sorteerimissõlmedes CDE (heiteallikas 5) ja CAB (heiteallikas 6). Protsess toimub veega, surve all ja kinniselt – sisuliselt toimub peenfraktsiooni läbipesu eri fraktsioonide eraldumisega. Kogu protsessi ulatuses on tagatud piisav niiskus tolmamise vältimiseks, va kuiva materjali (killustiku) sisselaadimisel. Uute heiteallikatena lisanduvad kaks mobiilset seadet. Esiteks Scalper sõel (heiteallikas nr 7), mis sõelub sõelmetest välja suuremad kivid, puujuurikad. Sõela tööaeg aastas on 7 kuud, ööpäevas töötab 12 h/d, 5p/n. Sõela tootlikkus on max 200 t/h. Sõel töötab diiselkütusel. Sõela mootori võimsus on 75 kW ja see kasutab diiselkütust 12 l/h. Teisena lisandub purustuskompleks Keestrack (heiteallikas nr 3) ehk rootorpurustist ja sõelast koosnev kompleks. Kompleksi tööaeg aastas on 250 päeva, ööpäevas töötab 16 h/d, 5p/n. Kompleksi tootlikkus on max 400 t/h. Kompleks töötab kas diiselkütusel või elektril. Elektritoidet kasutatakse juhul kui selleks on tehniline võimalus. Rootorpurusti võimsus on 454 kW ja sõela mootori võimsus on 85 kW. Kompleks kasutab diiselkütust kokku 70 l/h. Kõik saasteallikad on organiseerimata, seetõttu on selliste saasteallikate parameetrid tuletuslikud. Samuti ei ole puurimise/lõhkamise ning hüdrovasara heiteallikatel (saasteallikad 1 ja 2) püsivat asukohta ning need nihkuvad koos tööjärjega. Lähtudes eelnevast, on võimalik antud tootmisterritooriumil eristada kaheksa heiteallikat: - heiteallikas nr. 1 – puurimine/lõhkamine koos lubjakivi laadimisega; - heiteallikas nr. 2 – hüdrovasar + lubjakivi laadimine; - heiteallikas nr 3 – Purustuskompleks Keestrack + killustiku laadimine + diiselkütuse põletamine. - heiteallikas nr. 4 – PPS Nordberg + lubjakivi laadimine; - heiteallikas nr. 5 – SS CDE(filter-press-Haver) + killustiku laadimine; 11 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt - heiteallikas nr. 6 – SS CAB + killustiku laadimine. - heiteallikas nr 7 - Scalper sõel + killustiku laadimine + diiselkütuse põletamine; - heiteallikas nr. 8 – PPS Nordberg + SS CDE valmistoodangu laadimine Benninghoveni seadme abil. Töödeldud Sõelmete edasine materjal sorteerimine Scalper klientidele ja Peenfraktsioon → sõela abil ning → karjääri põhja (sõelmed) sorteerimissõlmedes katmiseks CDE ja CAB korrastusprojekti kohaselt ↑ ↓ Lubjakivi Vajadusel Purustus- ja raimamine: raimatud sorteerimistööd CDE sorteeritud hüdrovasaraga → → materjali Nordbergi ja materjal või puur- vedu Keestracki abil lõhketööde abil ↓ ↓ Vajalikku Killustikusegude fraktsiooni → valmistamine eraldatud Benninghoveni abil killustik ↓ ↓ Killustik Killustikusegud klientidele klientidele Joonis 4 Käitise tegevuse lihtsustatud plokkskeem 12 3 Heiteallikad, saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa, saasteainete püüdeseadmed ning muud heitme vähendamise meetmed Nagu eelpool kirjeldatud on ettevõttel kokku 8 heiteallikat. Koondandmed heiteallikate ja saasteainete aasta ja hetkeliste heitkoguste kohta tegevusalade kaupa on esitatud Tabel 1. Heitkoguste arvutamist on kajastatud järgmistes peatükkides. Tabel 1. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Tegevusala, Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku eralduv saasteaine tehnoloogiaprots ess või seade SNAP Nimetus Nimetus Nr L-EST97 Ava läbi- Välju- Joon- Te CAS Nimetus Heitkogus -i plaan koordinaadid mõõt, m mis- kiirus, m- nr kood il või (pindallika korral kõrgu m/s per kaar koordinaadi-paar – s maa- a- dil alumine vasak ja pinnas tuur ülemine parem t, m , oC nurk) X Y hetkeline, tonnid g/s es (täpsus aastas 0,001) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 4061 Töötlemi Puurmasin+ 1 asukoht muutub 0.5 3 1 20 PM- Osakesed 8 ne puidu- laadimine karjääri piirides sum summaarselt 0.004 0.016 , paberi-, toiduaine PM 10 Peenosakesed te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami 0.001 0.001 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt ne 4061 Töötlemi Lõhkamine 1 asukoht muutub 0.5 3 1 20 PM- Osakesed 8 ne puidu- karjääri piirides sum summaarselt , paberi-, 1.200 1.728 toiduaine 10102 Lämmastikdiok te jne -44-0 siid tööstuses 0.131 1.885 : lubjakivi 630- Süsinikmonook ja 08-0 siid dolomiidi kasutami ne 0.116 1.664 4061 Töötlemi Hüdrovasar + 2 asukoht muutub 0.5 3 1 20 PM 10 Peenosakesed 8 ne puidu- laadimine karjääri piirides , paberi-, toiduaine te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami ne 0.003 0.035 14 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 4061 Töötlemi PSS Nordberg 4 6588507 549668. mahtallik 5 mahtallik 20 PM- 1.085 8 ne puidu- + laadimine .6; 3; as as sum , paberi-, 6588533 549707. toiduaine .5 5 te jne 0.048 1.085 tööstuses PM 10 0.529 : lubjakivi ja dolomiidi kasutami ne 0.024 0.529 4061 Töötlemi SS CDE 5 6588424 549613. mahtallik 5 mahtallik 20 PM 10 0.013 8 ne puidu- .7; 9; as as , paberi-, 6588439 549643. toiduaine .9 3 te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami ne 0.001 0.013 15 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 4061 Töötlemi Bennighoven 8 6588716 549465. mahtallik 5 mahtallik 50 PM 10 0.019 8 ne puidu- .2; 6; as as , paberi-, 6588738 549485. toiduaine .7 4 te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami ne 0.001 0.019 4061 Töötlemi SS CAB 6 6588894 550802. mahtallik 5 mahtallik PM 10 0.013 8 ne puidu- .8; 1; as as , paberi-, 6588931 550825. toiduaine .4 7 te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami ne 0.001 0.013 4061 Töötlemi Scalper sõel 7 asukoht muutub mahtallik 5 mahtallik 20 PM- Osakesed 8 ne puidu- karjääri piirides as as sum summaarselt , paberi-, toiduaine te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami 0.069 0.450 16 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt ne PM 10 Peenosakesed 0.044 0.288 0301 paiksed Scalper sõela 7 mahtallik 5 mahtallik 100 PM 10 Peenosakesed 05 mootorid generaator as as 0.001 0.003 10102 Lämmastikdiok -44-0 siid 0.008 0.055 630- Süsinikmonook 08-0 siid 0.104 0.683 NMV NMVOC OC 0.004 0.026 7446- Vääveldioksiid 09-5 0.000 0.004 124- Süsinikdioksiid 39-9 59.776 4061 Töötlemi Purustuskompl 3 asukoht muutub mahtallik 5 mahtallik 20 PM- Osakesed 8 ne puidu- eks Keestrack karjääri piirides as as sum summaarselt , paberi-, toiduaine te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami 0.121 1.736 17 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt ne PM 10 Peenosakesed 0.058 0.840 0301 paiksed Purustuskompl 3 mahtallik 5 mahtallik 100 PM 10 Peenosakesed 05 mootorid eks Keestracki as as generaator 0.004 0.054 10102 Lämmastikdiok -44-0 siid 0.060 0.862 630- Süsinikmonook 08-0 siid 0.559 8.056 NMV NMVOC OC 0.028 0.410 7446- Vääveldioksiid 09-5 0.003 0.048 124- Süsinikdioksiid 766.35 39-9 8 18 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 4 Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Puurimistöö laengute paigaldamiseks tehakse masinaga „Tamrock“, mis on varustatud tsüklonist ja filtritest koosneva püüdesüsteemiga, mille efektiivsus on 99 %. Tabel 2. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed. Heitallika nr Tegevusala või Püüdeseadme Püüdeseade Püütav saasteaine Projekteeritud plaanil või tehnoloogiaprotsess/seade efektiivsuse puhastusaste, % kaardil SNAPi kood SNAPi nimetus Nimetus, tüüp Arv CASi nr Nimetus kontrollimise sagedus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses: Vastavalt töö lubjakivi ja tsüklonist ja 10 intensiivsusele, dolomiidi filtrist koosnev PM- vähemalt 1 kord 1 40618 kasutamine püüdesüsteem 1 sum Osakesed summaarselt 99.5 aastas hooldus 19 5 Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika kuude ja päevade lõikes Tabel 3. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika kuude lõikes Heiteallikas Tööajaline dünaamika kuude lõikes, %-des hetkelisest heitkogusest Nr Nimetus Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Septem- Oktoo- Novem- Detsem- plaanil ber ber ber ber või kaardil 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 1 Puurmasin+ laadimine 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 1 Lõhkamine 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 2 Hüdrovasar + laadimine 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 4 PSS Nordberg + laadimine 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 5 SS CDE 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 8 Bennighoven 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 6 SS CAB 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 7 Scalper sõel 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% Purustuskompleks 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 3 Keestrack Tabel 4. Heiteallikate prognoositav tööaeg päevade lõikes (andmeid esitatakse selle kuu kohta, mille tööaja dünaamika %-des on suurim Heiteallikas Tööaeg päevade lõikes (kellaaeg 00.00–24.00) Nr plaanil Esmaspäev- Nimetus Laupäev Pühapäev või reede kaardil 1 2 3 4 5 1 Puurmasin+ laadimine 9.00-17.00 1 Lõhkamine 9.00-17.00 2 Hüdrovasar + laadimine 6.00-22.00 6.00-22.00 6.00-22.00 4 PSS Nordberg + laadimine 0.00-24.00 0.00-24.00 0.00-24.00 5 SS CDE 0.00-24.00 0.00-24.00 0.00-24.00 8 Bennighoven 7.30-24.00 7.30-24.00 7.30-24.00 6 SS CAB 0.00-24.00 0.00-24.00 0.00-24.00 7 Scalper sõel 7.30-24.00 7.30-24.00 7.30-24.00 3 Purustuskompleks Keestrack 7.30-24.00 7.30-24.00 7.30-24.00 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 6 Saasteainete heitkoguste arvestamine 6.1 Kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused Karjääri mobiilsetel seadmetel (heiteallikatel 3 ja 7) on kasutusel diiselgeneraatorid. Generaatorite heitmeid ei ole korrektne arvutada keskkonnaministri määrusest 24.11.2016 nr 59 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid lähtuvalt. Generaatorite heitmete arvutamisel on lähtutud diiselmootoritele EL kehtivatest heitkoguste nõuetest.1 Keestrack´i kompleksi puhul toimub reaalselt diislikütuse kasutamine erandjuhtudel, kui puudub võimalus seadme elektrivõrguga ühendamiseks. LHK projektis on arvestatud halvima olukorraga ning diiselkütuse aastakulu arvestatud variandile kui kogu seadme töötamine toimub diiselkütusel. Tabel 5. Diiselgeneraatoritele kehtivad maksimaalsed lubatud saasteainete heitkogused. Võimsus CO LOÜ NOx PM kW g/kWh 56 ≤ P < 130 5 0.19 0.4 0.025 130 ≤ P ≤ 560 3.5 0.19 0.4 0.025 Tabel 6. Seadmete diiselgeneraatoritest eralduvate saasteainete heitkogused. Seade Võimsus CO LOÜ NOx PM SOx t/a Scalper sõela generaator 75 0.5850 0.0222 0.0468 0.0029 0.0032 Keestrack purusti generaator 454 6.3560 0.3450 0.7264 0.0454 Keestrack sõela generaator 85 1.7000 0.0646 0.1360 0.0085 0.0482 g/s Scalper sõela generaator 75 0.1042 0.0040 0.0083 0.0005 0.0003 Keestrack purusti generaator 454 0.4414 0.0240 0.0504 0.0032 0.0021 Keestrack sõela generaator 85 0.1181 0.0045 0.0094 0.0006 0.0004 Vääveldioksiidi heide arvutatakse kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit: MSO2 = 0,02 × B × Sr × (1–η), t, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1628, 14. september 2016, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks. 22 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent; η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral. Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus MpSO2 tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit: MpSO2 = 20 × P × Sr × (1–η) / Qri, g/s, kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent (antud juhul 0.01); η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk; Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg (antud juhul 43). Vastavalt keskkonnaministri määrusele 27.12.2016 nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid leitakse süsinikdioksiidi heitkogus järgnevalt: Mc = 10-3 x B1 x qc x Kc, kus Mc - süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC); B1 – kütusekulu (TJ); qc – süsiniku eriheide (tC/TJ); Kc – oksüdeerunud süsiniku osa. Diisli puhul on qc – 20.2 (tC/TJ), Kc – 1. Mco = Mc x 3.664, kus Mco – CO2 heitkogus (GgCO2); Mc – süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC). Näiteks Scalperi sõela generaatori puhul on süsinikdioksiidi kogus järgmine: Kütteväärtus 43 MJ/kg Kasutegur 0.9 Väävlisisaldus 0.01 Kütuse aastane kulu B 16.0992 T B1 692.2656 Qc 20.2 tC/TJ Kc 1 Mc = 10-3 x B1 x qc x Kc= 13.98377 Mco = Mc x 3.664 51.23652 t/a 23 Tabel 7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heit Tegevu Põletusseade Kasutatav kütus või jäätmed Välisõhku väljutatud saasteaine Heitkogus ealli sala või ka nr tootmis Katl A Soojussis Tööt Kasu Püüd KNi KNi Vää Alumi Kogus CAS Nimetus Heide hetk tonni plaa protses atüü r endile undi tegu esea koo nim vli ne aasas i nr väljuvate elin des nil si p v vastav de r de d etus sisa kütte gaaside e, aasta või SNAPi nimisooj arv (ole ldu väärt mahuühiku g/s s kaar kood usvõims aasta maso s, % us, kohta, (täp (täps dil us, s lul MJ/kg mg/Nm3 sus us MWth nime ; gaas (täidetakse 0,00 0,001 tada) – heite 1; ); RM MJ/N piirväärtuse RM ja m3 olemasolu mg/ POSi korral) s) d, kg- Ton G Piirv Progno des ni, aa äärt ositav (täps sh s, us kontsen us ved tu tratsioo 0,001 elga ha n ); as t PCDD m /PCD 3 F, mg (täps us 0,000 001) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 3 030105 põle 1 0.075 1560 0.9 271 diise 0.0 43 16.1 PM Peenosa 0.00 0.003 ti 0 lküt 1 0 10 kesed 1 19 us 29 101 Lämmas 0.00 0.047 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 02- tikdioksi 8 44- id 0 630 Süsinik 0.10 0.585 -08- monook 4 0 siid NM NMVOC 0.00 0.022 VO 4 C 744 Vääveldi 0.00 0.003 6- oksiid 0 09- 5 124 Süsinikd 51.23 -39- ioksiid 7 9 7 030105 põle 2 0.539 4000 0.9 271 diise 0.0 43 240. PM Peenosa 0.00 0.054 ti 0 lküt 1 8 10 kesed 4 19 us 29 101 Lämmas 0.06 0.862 02- tikdioksi 0 44- id 0 630 Süsinik 0.55 8.056 -08- monook 9 0 siid NM NMVOC 0.02 0.410 VO 8 C 744 Vääveldi 0.00 0.048 6- oksiid 3 25 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 09- 5 124 Süsinikd 766.3 -39- ioksiid 58 9 26 6.2 Heitmed kaevandustegevusest Kuna Eestis puudub kinnitatud siseriiklik metoodika kaevandamistööde käigus eralduvate saateainete heitkoguse määramiseks, siis käesolevas LHK projektis on tuginetud järgmistele metoodikatele: 1. US EPA AP42. 2004. Ch 11.9.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf. 2. US EPA AP42. 1995. Ch. 11.19.1 Sand And Gravel Processing. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s19-1.pdf. Kaevandamistööde käigus eralduvate saasteainete heitkogused on arvutatud vastavalt metoodikale: US EPA AP42. 2004. Ch 11.9.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. Antud metoodikas käsitletakse kivipurustamist ja –sõelumist vastavalt produkti toodangu fraktsioonile. Eristatud on primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja peenpurustus ning tava- ja peensõelumine. Käesolevas projektis on purustamise juures lähtutud tertsiaar- ja peenpurustamise (vastavalt fraktsioonid üle ja alla 0,5 cm) emissioonifaktoritest, st primaarne ja sekundaarne purustamine on iseloomustatud tertsiaarse purustamise emissioonifaktorite abil. Sama jaotus kehtib ka sõelumisel. Lisaks ülalmainitud operatsioonidele võimaldab metoodika määrata emissioonifaktorid ka konveiertranspordile, puurimisele ning kivi- ja killustiku laadimisele. Teine kriteerium emissioonifaktorite määramisel on protsessi kontrollitavus. Selle all on mõeldud purustus-sorteerimissõlme varustatust niisutussüsteemiga. Emissioonifaktorid (kg/t) on määratud summaarsete tahkete osakeste (PM-sum, aerodünaamiline läbimõõt on 10-100 µm), peenosakestele (PM10) ning mõningal juhul ka eriti peenetele osakestele (PM2,5). Emissioonifaktorid iseloomustavad nii lubjakivi kui graniidi töötlemisel tekkivaid tolmu heitkoguseid. Seetõttu ei ole graniitkillustiku tootmine antud töös eraldi välja toodud, kuna graniitkillustiku tootmine võib teatud tingimustel ainult asendada lubjakivikillustiku tootmist, st töödeldava materjali kogused ei muutu. 6.2.1 Heiteallikas nr. 1 - puur-lõhketööd Antud saasteallika puhul on puur-lõhketööde osas kasutatud metoodilise allikana varasemaid LHK projekte (koostatud P. Luiga ja A. Ulanova). Põhjuseks on asjaolu, et USEPA metoodikas ei ole käsitletud filtersüsteemiga puurmasinat (ainult niisutusega) ning lõhkamistöid puudutavas metoodikas (AP 42, C. 13.3-1) ei ole käsitletud lõhkeainet nobeliit ja AN FO. Puurtööd teostatakse puurmasinaga “Tamrock”, mis on varustatud tsükloni ja 20 filtrist koosneva püüdesüsteemiga püüdeefektiivsusega 99,5%. Puurtööde kestus võib ulatuda kuni 1 200 h/a. Puuri läbimõõt on 85 mm. Sellise jämedusega puuri puhul on PM10 tolmuheide ilma püüdeseadmeta 2,6 kg/h ehk 0,72 g/s. Maksimaalne tolmu heitkogus, arvestades filtersüsteemi on 0,0156 t/a ja 0,0036 g/s. Mürgiste gaaside tekke ja leviku vältimiseks, kasutatakse tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga liitlõhkeaineid: nobeliiti või ANFO-t. Lõhketööde üldiseks kestuseks saab lugeda 400 h/a. Lõhkeainest eraldub NO 14,5 g/kg ja CO 12,8 g/kg. Selle alusel on aastane heitkogus 130 t lõhkeaine kasutamise juures: NOx – 1,885 t/a ja 1,131 g/s; CO – 1,664 t/a ja 1,116 g/s. Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Lõhketöödega raimatakse maksimaalselt 200 tuh m3 lubjakivi aastas. Tolmu eraldumise intensiivsuseks on hinnanguliselt 1,2 g/s, mis 400 töötunni kohta annab tolmu heitkoguseks 1,728 t/a. Siiski toimub saasteainete paiskamine välisõhku ja seal hajumine väga lühikese aja kestel, mis ei võimalda hinnata saastatuse tasemele vastavust, ka saasteallika parameetrid on tinglikud, mis kokkuvõttes annab aluse käsitleda lõhkamistöid kui tehnoloogilist äkkheidet. Lõhatud lubjakivi lasu laaditakse ekskavaatoriga kallurile. Laadimiseks kasutatakse ekskavaatorit kopamahuga kuni 4,5 m. Laadimine toimub 27 tonnise mahutavusega kallurisse, üks laadimine võtab aega 5 min. Maksimaalne lubjakivi kogus on 500 000 t/a. Purustuskompleksi Keestrack kasutuselevõtt vähendab esmase laadimise vajadust, sest kompleks on võimalik viia raimamistööde piirkonda. Arvestatud on, et 400 000 t lõhkamise teel raimatud lubjakivist töödeldakse purustuskompleksiga Keestrack ning esmane laadimine toimub kuni 100 000 tonni osas. PM10 eriheide raimatud kivi laadimisel on USEPA metoodika järgi 0,000008 kg/t. Heitkogused on: 0,001 t/a ja 0,001 g/s. 6.2.2 Heiteallikas nr. 2 – raimamine hüdrovasaraga Ühe raimamisviisina kasutatav hüdrovasar võib ühe tunni jooksul pidevalt töötada. Aastas võivad hüdrovasaraga raimamistööd kesta kuni 6 000 h. Hüdrovasaraga raimatakse maksimaalselt 800 000 t looduslikku lubjakivi massiivi. Raimamisel eralduva tolmu (PM10) eriheide on 0,00004 kg/t. Vastav tolmu kogus on 0,032 t/a. Hetkeline heitkogus on 0,0015 g/s. Raimatud lubjakivi laadimine toimub ekskavaatoriga kalluritele. Laadimisel kasutatakse ekskavaatorit kopamahuga kuni 4,5 m. Laadimine toimub 27 tonnise mahutavusega kalluritesse, üks laadimine võtab aega 5 min. Maksimaalne lubjakivi kogus on 800 000 t/a. Purustuskompleksi Keestrack kasutuselevõtt vähendab esmase laadimise vajadust, sest kompleks on võimalik viia raimamistööde piirkonda. Arvestatud on, et 400 000 t hüdrovasaraga raimatud lubjakivist töödeldakse purustuskompleksiga Keestrack ning selle osas esmast laadimist ei toimu. PM10 eriheide raimatud kivi laadimisel on 0,000008 kg/t. Heitkogused on: 0.0032 t/a ja 0,0012 g/s. 6.2.3 Heiteallikas nr 3 - purustuskompleks Keestrack Purustuskompleks Keestrack koosneb rootorpurustist ja sõelast. Kompleks on varustatud sisseehitatud niisutussüsteemiga ja kompleks on mobiilne. Kompleksi mobiilsus vähendab oluliselt käitise raimatud lubjakivi sisetranspordi vajadust, sest purustuskompleks on võimalik paigaldada raimamisala lähedale. Killustiku maksimaalne toodetav kogus kompleksis on 800000 t/a, sellest 25% peenfraktsioon. Kompleksi tööaeg aastas on 250 päeva aastas, ööpäevas töötab 16 h/d, 5p/n. Tabel 8. Purustuskompleksi Keestracki heitkogused. Toodetava killustiku kogus 800000 t/a Peenfraktsioon 200000 t/a Tavafraktsioon 600000 t/a Eriheide t/a g/s Peensõelumine PM 0.0018 0.3600 PM10 0.0011 0.2200 Tavasõelumine PM 0.0011 0.6600 28 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt PM10 0.000395 0.2370 Peenpurustamine PM 0.0015 0.3000 PM10 0.000635 0.1270 Tertsiaarpurusta PM 0.0006 0.3600 mine PM10 0.00032 0.1920 Konveier PM 0.00007 0.0560 PM10 0.00003 0.0240 Killustiku PM10 0.00005 0.0400 laadimine Kokku PM sum 1.7360 0.1206 PM 10 0.8400 0.0583 6.3 Heiteallikas nr. 4 – purustus-sorteerimissõlm Nordberg Antud purustus-sorteerimissõlme puhul on tolmutõrjeks kasutatud veekahurit, mis niisutab kogu sõlme ja ka selle ümbrust. Seega purusti, sõelade ja konveieri tolmuheide on metoodika mõistes kontrollitud. Toodetava killustiku kogus on 500 000 t/a (125 t/h), sellest alla 0,5 cm fraktsioon (peenpurustus ja – sorteerimine) moodustab 25% ehk 125 000 t/a ning jämedam (tertsiaarpurustus ja tavasõelumine) – 375 000 t/a. Järgnevas tabelis on toodud eeltoodud mahtude juures sõelumisel ja purustamisel tekkivad eriheitmete väärtused ja heitkogused sõltuvalt fraktsiooni jämedusest. Konveieri ja laadimise heitkoguse arvutamisel on arvestatud kogu toodetava killustiku mahuga. Tabel 9. Sõelumisel ja purustamisel tekkivad eriheitmete väärtused ja heitkogused. Protsess Saasteaine Eriheide kg/t Heitkogus t/a Heitkogus g/s Peensõelumine PM 0,0018 0,225 125 000 t/a PM10 0,0011 0,138 Tavasõelumine PM 0,0011 0,413 375 000 t/a PM10 0,000395 0,148 Peenpurustamine PM 0,0015 0,188 125 000 t/a PM10 0,000635 0,079 Tertsiaarpurustamine PM 0,0006 0,225 375 000 t/a PM10 0,00032 0,120 Konveier PM 0,00007 0,035 500 000 t/a PM10 0,00003 0,015 Killustiku laadimine PM10 0.00005 0.00625 Pae laadimine PM10 0,000008 0,004 Kokku PM 1,086 0,050 PM10 0,51025 0,0227 6.3.1 Heiteallikas nr. 5 –sorteerimissõlm CDE +filter-press – pesuseade Haver (SS CDE) Sorteerimissõlm CDE koosneb kolmest seadmetest – CDE-st, filter-pressist ning pesuseadest Haverist. Kõik need seaded töötavad veega kinnises süsteemis. Sorteerimissõlmes (SS) CDE töödeldakse esmasel purustamisel tekkinud peenfraktsiooni (sõelmeid). Protsess toimub veega, surve all ja kinnisena. Protsessi kogu ulatuses on tagatud piisav niiskus 29 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt tolmamise vältimiseks, va kuiva materjali sisselaadimisel. Sorteeritud materjali niiskussisaldus on suur ja tolmamist ei esine. Peenfraktsiooni laadimine toimub mahus kuni 250 000 t/a. Laadimisel eralduva tolmu (PM10) eriheide on 0,00005 kg/t. Tolmu heitkogus on 0,0125 t/a. Hetkeline heitkogus 6 000 töötunni juures on 0,0006 g/s. Tabel 10. Sorteerimissõlme CDE heitkogused. Protsess Saasteaine Eriheide kg/t Heitkogus t/a Heitkogus g/s Killustiku laadimine PM10 0,00005 0,0125 Kokku PM10 0,0125 0,0006 6.3.2 Heiteallikas nr. 6 –sorteerimissõlm CAB Sorteerimissõlm CAB töötab veega kinnises süsteemis. Sorteerimissõlmes (SS) CAB töödeldakse esmasel purustamisel tekkinud peenfraktsiooni (sõelmeid). Protsess toimub veega, surve all ja kinnisena. Protsessi kogu ulatuses on tagatud piisav niiskus tolmamise vältimiseks, va kuiva materjali sisselaadimisel. Sorteeritud materjali niiskussisaldus on suur ja tolmamist ei esine. Peenfraktsiooni laadimine toimub mahus kuni 250 000 t/a. Laadimisel eralduva tolmu (PM10) eriheide on 0,00005 kg/t. Tolmu heitkogus on 0,0125 t/a. Hetkeline heitkogus 6 000 töötunni juures on 0,0006 g/s. Tabel 11. Sorteerimissõlme CAB heitkogused. Protsess Saasteaine Eriheide kg/t Heitkogus t/a Heitkogus g/s Killustiku laadimine PM10 0,00005 0,0125 Kokku PM10 0,0125 0,0006 6.3.3 Heiteallikas nr 7 - Scalper sõel Scalper sõel Metso sõelub sõelmetest välja suuremad kivid, puujuurikad jms suuremad osised. Sõelmete maksimaalne töödeldav kogus aastas on kuni 250 000 t/a. Sõela tööaeg aastas on 7 kuud, ööpäevas töötab 12 h/d, 5p/n (1820 h). Tabel 12. Scalper sõela heitkogused. Protsess Saasteaine Eriheide kg/t Heitkogus t/a Heitkogus g/s Sõelumine PM-sum 0.0018 0.4500 0.0687 PM10 0.0011 0.2750 0.0420 Laadimine PM10 0.00005 0.0125 0.0019 Kokku PM sum 0.4500 0.0687 PM 10 0.2875 0.0439 6.3.4 Heiteallikas nr 8 –segusõlm Benninghoven Seguseadme Benninghoven lähtetoormeks on erinevate fraktsioonidega valmiskillustik (valminud purustus-sorteerimissõlmest Nordberg ning sorteerimissõlmest CDE), mis laaditakse fraktsioonide kaupa nelja punkrisse. Arvuti programmi abil doseeritakse killustiku erinevaid fraktsioone kogumiskonveierile, millest valmissegu laaditakse laadimiskonveierile. Segude vahepealne ladustamine ei ole ette nähtud ja on võimalik ainult erandjuhtudel. Valmissegude laadimine toimub kohe transpordivahenditele (kalluritele). Seadme Benninghoven maksimaalne teoreetiline tootlikus moodustab 200 tonni/tunnis või 375 000 tonni/aastas. 30 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Eriheide (РМ 10) - 0,00005 kg/t 0,025 t/aastas. Hetkeline heitkogus 6000 töötunni juures on 0,001 g/s. Tabel 13. Benninghoveni heitkogused. Protsess Saasteaine Eriheide kg/t Heitkogus t/a Heitkogus g/s Killustiku laadimine PM10 0,00005 0,01875 Kokku PM10 0,01875 0,0009 31 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 7 Tehnoloogilised äkkheited Tehnoloogilised äkkheited märgitakse tegevuse korral, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite - ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1– 17). Määruse reguleerimisalasse kuulub pealmaakaevandamine ja kivimurrud juhul kui maa -ala pindala, kus tegelik kaevandamine toimub, hõlmab 25 ha suurust ala. Väo karjääri kaevandusala on suurem kui 25 ha. Seega kuulub käitis määruse reguleerimisalasse. Välisõhu kaitse seaduse tähenduses on äkkheide paiksest saasteallikast välisõhku eralduva saasteaine järsult suurenenud ühekordne heide, mis võib põhjustada inimese tervise kaitseks selle saasteaine kohta kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse lühiajalise ületamise. Tehnoloogiline äkkheide käesoleva seaduse tähenduses on tehnoloogiast põhjustatud, sealhulgas seadme käivitamise ja seiskamise ajal tekkiv perioodiline äkkheide, mille kestus on ette nähtud tootmisprotsessi tehnoloogia reglemendis ja mis ei tohi üldjuhul olla rohkem kui kolm korda suurem heitkogusest, mis on lubatud seadme normaalsel töörežiimil. Antud tegevuse puhul võib tehnoloogiliseks äkkheiteks lugeda lõhkamistöödel esinevaid heitmeid. Tabel 14. Tehnoloogilised äkkheited. Heiteallika Tegevusala, Äkkhei Äkkh Sead Sead Välisõhku väljutatud saasteained s tehnoloogi te eite me me aprotsess põhjus kest käivit seisk või seade us, amis amis Nr Nime SN SNAP tundi e e CA nimetus äkkheite kogus pla tus APi i de tundi tundi Si välju hetk ton ani ko nime arv de de nr vate eline nide l od tus (aast arv arv gaasi , g/s s või aks de aast ka prog mahu as ard noosi ühiku il -tav) koht a hetke line mg/N m³ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 Lõhk 040 lubja Tehnol 400 PM Osakese ei saa 1.20 1.72 amin 618 kivi ja oogilin - d määr 0 8 e dolo e su summaar ata miidi äkkhei m selt kasut de, amin lõhkam e (k.a ine karjä ärid) 10 Lämmast ei saa 0.13 1.88 32 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 10 ikdioksiid määr 1 5 2- ata 44- 0 63 Süsinikm ei saa 0.11 1.66 0- onooksii määr 6 4 08- d ata 0 Ko 400 1.72 kk 8 u 1.88 5 1.66 4 33 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 8 Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Käitise tegevusega ei kaasne lõhnaainete emissioone. 34 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 9 Müra võimaliku esinemise hinnang Väo karjääris kaevandamistegevusega kaasneva müra esinemist reguleerib ja määrab seiremeetmeid kehtiv kaevandamise luba ning õhusaasteluba. Maavara kaevandamise luba KMIN-129 sätestab müra leevendusmeetmete osas järgmist: - Öisel ajal (ajavahemikus kell 23.00–7.00), pühapäevadel ja riiklikel pühadel ei ole lubatud puurimis- ja lõhkamistööd. Õhusaasteluba L.ÕV/317864 näeb müra osas ette järgmisi leevendusmeetmeid: - Paekivi kaevandamist hüdrovasaraga on keelatud teostada pärast kl 22.00. Lõhketöid viia läbi ainult tööpäevadel (ehk esmaspäevast reedeni) kella 09.00-17.00. - Öiste müra tekitavate tööde puhul lähtuda sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra piirnormidest. Kaevandamise luba KMIN-129 sätestab mürataseme seire osas järgmise nõude: - Teostada üks kord aastas tootmisprotsessidest põhjustatud mürataseme mõõtmisi. Kaebuste esinemise korral teostada täiendavaid mõõtmisi vastavalt vajadusele ning kooskõlastada mõõtmise ajad ja kohad eelnevalt kohaliku omavalitsusega. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on kehtestatud tööstusmüra piirväärtus olemasolevatel elamualadel 60 dB päeval ja 45 dB öösel. Seirest ilmneb, et lähimate elamute juures esineb kohati probleeme öise müra piirtaseme tagamisega. Saamaks teavet, mis täpselt müra põhjustab ja kuidas see levib on lisaks iga-aastaste müramõõtmiste läbiviimisele kaevandamise loa omanik teostanud periooditi ka suuremamahulisi mürahinnanguid. Viimane selline töö on valminud 2018. aastal ning koostajaks oli Terviseameti Kesklabori füüsikalabor. Tegu on reaalseid välimõõtmisi ning mürakaardistamist kombineeriva tööga, mis prognoosib müra levikut lähimate elamualadeni karjääri töötamise eri stsenaariumite korral. Müra modelleerimisi teostatakse selgitamaks välja kus ja milliseid töid võib teostada ainult päevasel ajal. Vastavalt modelleerimise tulemusele kohandab ettevõte oma seadmete paigutust ja tööaega. Näiteks on ettevõte viimastel aastatel vältinud mürarikast tegevust karjääri idaosas peale kella 19. 2018 aasta müra modelleerimisest ilmneb, et kõrgeimad müratasemed elamute juures tekivad juhul kui müratekitavad protsessid ja seadmed paiknevad karjääri põhjaosas. Modelleeringu kohaselt ei ole oodata ühegi kavandatava kaevandamisstsenaariumi korral oodata päevase müra piirtaseme ületamist elamualadel. Küll aga võib kõigi müraallikate koosmõjus esineda lähimate hoonete juures mõningast öise müra piirväärtuse ületamist. Halvima variandi korral teoreetiliselt tekkiva müra leviku kaart päevasel ajal on esitatud Joonis 5 ja öisel ajal Joonis 6. Joonistelt on näha, et elamualasid mõjutab just tegevus karjääri põhjaosas. Peale uue purustuskompleks Keestrack kasutuselevõttu teostatakse uued mürataseme kontrollmõõtmised ja vajadusel müratasemete modelleering müra leviku selgitamiseks. Keestracki kompleks hakkab töötama ainult päevasel ajal, samuti väheneb selle kasutuselevõtmisega transpordi müra seoses esmase laadimisvajaduse kadumisega. Ühtlasi likvideeritakse kaks praegust müra allikat PSS nr 5 ja PSS Metso. Seega ei ole oodata kompleksi kasutuselevõtuga mürahäiringu suurenemist. 35 Joonis 5. Väljavõte Terviseameti Kesklabori füüsikalabori 2018 a tehtud Väo karjääri müra mõõtmiste ja kaardistamise aruandest: (halvim variant), päevane mürakaart. Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Joonis 6. Väljavõte Terviseameti Kesklabori füüsikalabori 2018 a tehtud Väo karjääri müra mõõtmiste ja kaardistamise aruandest: (halvim variant), öine mürakaart. 37 10 Muud esineda võivad keskkonnahäiringud Kaevandamistegevusel kasutatavad seadmed ja protsessid põhjustavad vibratsiooni teket. Eelnevad hinnangud (mitmed kaevandamise lubade KMH-d) karjäärialadel on selgitanud, et kasutatavate seadmete mõõdetav vibratsioon tekib ainult seadmete vahetus läheduses. Lõhketöödest põhjustatud vibratsioon võib ulatuda aga ka kaugemale ning seepärast on oluline lõhketööde korrektne korraldamine. Lõhketööd peavad olema teostatatud vastavalt projektile, mille nõuded on määratud majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusega nr 64 „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“. Nii kaevandamise loa omanik kui antud valdkonnas järelevalvet korraldavate ametkondade poolt on teostatud karjääriala lähialal kontrollmõõtmisi vibratsioonitasemete nõuetele vastavuse osas. Senistest mõõtmistulemustest on näha, et lubatud võnkekiiruse väärtusi ei ületata. Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 11 Õhukvaliteedi taseme määramine Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhineva arvutusmudeli Aermod versiooni 18081. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View 9.6.5 abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Aermod on kasutusel ametliku arvutusmudelina peale USA veel mitmetes riikides. Gaussi difusioonivõrrandi mudelil põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrusele nr. 84. Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 40 × 40 m. Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Shuttle Radar Topography Mission (SRTM1) andmebaasist. Kasutati 30 m võrgustikuga andmeid. Kliimaandmetena kasutati lähima (Harku) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil. Arvutustes ei ole arvestatud heiteallikate töötamise ajalist dünaamikat (kuna kõik allikad ei tööta ööpäeva ja aastaringselt annab selline lähenemine ülehinnatud tulemi). Purustus-ja sprteerimissõlmi on hajuvusarvutustes modelleeritud 20x20x5 m suuruste mahtallikatena. Puurimist, lõhkamist ja hüdrovasara tööd on modelleeritud punktallikatena. Heiteallikate 1, 2, 3 ja 7 asukohad on muutuvad. Hajuvusarvutustes on valitud antud heitallikatele asukohad karjääri põhjaosas ehk elamualade suhtes võimalikult ebasoodsates asukohtades. Reaalselt ei paikne kõik mobiilsed heiteallikad korraga karjääri põhjaosa samas piirkonnas. Hajuvusarvutused on teostatud ainult saasteainete osas, millele on keskkonnaministri määruse 27.12.2016 nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid alusel kehtestatud piirnormid. Heiteallikate koosmõju hindamisel on hajumisarvutuse piirkonnana käsitlenud piirkonda, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast. Vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 17 lõikele 7 on hajumisarvutuse piirkonnaks piirkond, mis ulatub vähemalt 500 m kaugusele igast käitise heiteallikast. Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse §181 kohaselt koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel. Maapinnalähedase õhukihi arvutusliku õhukvaliteedi taseme kaardid on esitatud LHK projekti lisana 1. Tabel 16 ja Tabel 17 ilmneb, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides on väljapool käitise tootmisterritooriumi alla lubatud piirväärtuste ettevõtte enda heiteallikate koosmõjus. Lähialal esineb PM10 osas võimalik piirväärtuse ületamine, kuid see jääb teise ettevõtte tootmisterritooriumi alale. Väljapool piirkonnas teadaolevaid paiksete heiteallikate tootmisterritooriumeid õhukvaliteedi piirväärtusi ei ületata. Ettevõtte mõjupiirkonnas (500 m raadiuses), sh ettevõtte enda tootmisterritooriumil paikneb teisi käitisi. LHK projektis on modelleeritud koosmõju järgmises tabelis esitatud teadaolevate lähialal paiknevate ettevõtetega. 39 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Tabel 15. Ettevõtte mõjualas paiknevad teised paiksed heiteallikad. Tähis Ettevõte g/s g/s g/s g/s g/s N1 L.ÕV.HA-158256 - AS Tariston NO2 CO SO2 NMVOC PM10 1 0.591 1.668 1.33 0.011 2 0.06 0.06 0.022 0.001 3 0.012 0.012 4 0.016 N2 L.ÕV/318224 - Rudus Eesti AS 1 0.109 0.109 0.101 0.002 2 0.0033 0.0033 0.0031 0.0001 N3 L.ÕV/327474 - Verston Ehitus OÜ 1 0.42 0.873 0.842 0.029 2 0.012 0.012 0.001 3 0.127 4 5 0.075 6 0.01 N4 L.ÕV.HA-139502 - Ensto Ensek AS 1 0.031 N5 L.ÕV/320848 - Victor Stationery OÜ 1 0.0003 2 0.0003 3 0.0003 4 0.0003 5 0.0003 6 0.0003 7 0.0001 8 0.0001 N6 L.ÕV/328154 - Rekman OÜ 1 0.11022 2 0.08266 3 0.08266 N7 L.ÕV/320739 - AS Mainor 1 0.1 1.001 0.01 0.048 N8 L.ÕV/300665 - AS YIT Eesti 1 0.793 4.427 0.022 2 1.147 6.4 0.032 3 0.127 4 0.016 0.017 5 0.075 6 0.01 7 0.021 0.021 0.001 8 0.006 0.006 9 0.019 10 0.004 0.004 11 0.005 0.005 N9 L.ÕV/318664 - AS Utilitas Tallinn 1 0.2126 0.2126 0.0142 40 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt KKL/327404 - OÜ Utilitas Tallinna N10 Elektrijaam 11.31 1.74 4.176 0.128 L.KKL.HA-162843 - OÜ Utilitas Tallinna N11 Elektrijaam 1 12.829 8.018 6.414 2.47 2 4.741 2.963 2.37 0.913 N12 L.ÕV/323013 - Fakto Auto AS 1 0.023 0.023 0.01 0 L.ÕV/318613 - Osaühing Letona N13 Properties 1 0.024 0.024 0.0016 2 0.012 0.012 0.001 3 0.036 0.036 0.002 4 0.007 0.007 KOKKU 32.494 27.654 11.103 8.436 0.183 Käitise tootmisterritooriumi piiril on regulaarselt teostatud tahkete osakeste ja peenosakeste seiret. Antud seire tulemused kajastavad ka samal ajal piirkonnas töötanud teiste samalaadsete heitallikate andmeid. Seire ei ole näidanud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist käitise erinevate heiteallikate ning lähipiirkonna teiste tegevuste koosmõjus. 11.1 Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta. Tabel 16. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta Heiteallikas Välisõhku väljutatud Õhukvaliteedi taseme arvutuse saasteaine tulemused Nr Nimetus CASi Nimetus Hetkel Õhukvalit Välisõhu Suhe plaa nr ine eedi maksimaalne Cm/Õ nil heitko taseme arvutuslik PV või gus , piirväärtu õhukvaliteedi kaar M g/s s tase dil (ÕPV1, väljaspool ÕPV8, tootmisterrito ÕPV24, oriumi, ÕPVa – Cm, μg/m3 näidata vajalik), μg/m3 1 2 3 4 5 6 7 8 1 Puurmasin+ PM- Osakesed 0.004 laadimine sum summaarselt PM Peenosakese 0.001 50 0.38 0.01 10 d 40 0.08 0.00 1 Lõhkamine PM- Osakesed 1.200 sum summaarselt 1010 Lämmastikdi 0.131 200 111.12 0.56 41 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 2-44- oksiid 0 40 7.49 0.19 630- Süsinikmono 0.116 10000 72.70 0.01 08-0 oksiid 2 Hüdrovasar + PM Peenosakese 0.003 50 1.30 0.03 laadimine 10 d 40 0.25 0.01 4 PSS Nordberg + PM- Osakesed 0.048 laadimine sum summaarselt PM Peenosakese 0.024 50 2.11 0.04 10 d 40 0.13 0.00 5 SS CDE PM Peenosakese 0.001 50 0.07 0.00 10 d 40 0.00 0.00 8 Bennighoven PM Peenosakese 0.001 50 0.29 0.01 10 d 40 0.02 0.00 6 SS CAB PM Peenosakese 0.001 50 0.10 0.00 10 d 40 0.01 0.00 7 Scalper sõel PM- Osakesed 0.069 sum summaarselt PM Peenosakese 0.044 50 5.62 0.11 10 d 7 Scalper sõela PM Peenosakese 0.001 generaator 10 d 40 0.49 0.01 1010 Lämmastikdi 0.008 200 3.21 0.02 2-44- oksiid 0 40 0.21 0.01 630- Süsinikmono 0.104 10000 26.30 0.00 08-0 oksiid NMV NMVOC 0.004 5000 1.55 0.00 OC 2000 0.58 0.00 7446 Vääveldioksii 0.000 350 0.12 0.00 -09-5 d 125 0.04 0.00 124- Süsinikdioksi 39-9 id 3 Purustuskompleks PM- Osakesed 0.121 Keestrack sum summaarselt PM Peenosakese 0.058 50 20.90 0.42 10 d 3 Purustuskompleks PM Peenosakese 0.004 42 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Keestracki 10 d generaator 40 4.53 0.11 1010 Lämmastikdi 0.060 200 35.90 0.18 2-44- oksiid 0 40 4.39 0.11 630- Süsinikmono 0.559 10000 335.00 0.03 08-0 oksiid NMV NMVOC 0.028 5000 25.60 0.01 OC 2000 8.96 0.00 7446 Vääveldioksii 0.003 350 2.70 0.01 -09-5 d 125 0.95 0.01 124- Süsinikdioksi 39-9 id 11.2 Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Tabel 17. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Suhe Saasteaine Cm/SP V Välisõhu Välisõhu Saaste- saastatus maksi- sallikat e taseme maalne e piirväärtu arvutuslik numbri Hetkelin saastatus d s SPV1 e e tase plaanil CAS nr Nimetus (SPV8, heitkogu ∑Cm või SPV24, s M , g/s SPVa jm – µg/m3 kaardil näidata vajalik), µg/m3 1 2 3 4 5 6 7 PM 10 Peenosakesed 0.135 1,2,3,4, 1.09 0.1833 50 54.702 5,6,7,8, 2 Piirväärtust ületav kontsentratsioon tekib naabri N8 (L.ÕV/300665 - AS YIT Eesti) tootmisterritooriumil. Väljapool antud ettevõtte tootmisterritooriumit piirväärtuse ületamist ei esine ja piirväärtuse ületamist ei põhjusta Väo karjääri tegevus. Arvestada tuleb, et naaberettevõtete puhul ei ole modelleeringus arvestatud võimalikku tööaja ajalist dünaamikat. 3 Naaberettevõtete heitkoguste summa. 43 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt N1, N3, 40 16.80 N8, N10 0.42 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.199 1,3,7, 0.64 N1, N2, 32.494 200 128.00 N3, N7- 40 22.40 N13 0.56 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.779 1,3,7, N1, N2, N3, N7- 27.654 10000 343.00 N13 NMVOC NMVOC 0.032 8.436 5000 613.1 3, 7, 0.12 2000 298.7 N1-N13 0.15 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.003 3, 7, N1, N2, N3, 11.103 350 78.4 N7, 0.22 N11, 125 44.4 N12 0.36 44 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 12 Saasteainete heitkoguste ja õhu kvaliteedi ja müra seire Vastavalt kehtivale välisõhu saasteloale peab ettevõte teostama välisõhu kvaliteedi seiret järgmistel tingimustel: 1. Korraldada välisõhu kvaliteedi omaseire ettevõtte tootmisterritooriumi piiril. Ajavahemikul 01.04.-31.10. teostada igakuised tolmuheitmete mõõtmised. Mõõtmised teostada erinevate seadmete samaaegsel töötamisel ja soovitav hajuvusele ebasoodsate ilmastikutingimustel (nt. pikaajaline kuiv periood, elamute poolne tuul). Mõõtmise punkti asukohavalikul arvestada tuulesuunaga (mõõtepunkti asukoht peab jääma alla tuult). Mõõtmiste protokollis fikseerida täpne mõõtepunkt, mõõtmiste hetkel toimunud tootmisprotsessid ja ilmastikutingimused. Mõõtmistulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lõigete 1 ja 3 mõistes. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmistulemused esitada loa andjale ja Tallinna Keskkonnaametile 2. Vähemalt üks kord pikaajalisel kuival perioodil (juuni august) mõõta peentolmu (PM10) sisaldust. Mõõtmised teostada erinevate seadmete samaaegsel töötamisel ja soovitav hajuvusele ebasoodsate ilmastikutingimustel (nt. pikaajaline kuiv periood, elamute poolne tuul). Mõõtmise punkti asukohavalikul arvestada tuulesuunaga (mõõtepunkti asukoht peab jääma alla tuult). Mõõtmiste protokollis fikseerida täpne mõõtepunkt, mõõtmiste hetkel toimunud tootmisprotsessid ja ilmastikutingimused. Mõõtmistulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lõigete 1 ja 3 mõistes. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmistulemused esitada loa andjale ja Tallinna Keskkonnaametile Kuna alates 09.03.2019 ei kehti enam piirväärtust summaarsetele tahketele osakestele, siis tehakse käesoleva LHK projektiga ettepanek edaspidi seiretingimus seada ainult peentolmu (PM10) osas. PM 10 osas kehtivad 24-tunni ja aasta keskmine piirnorm. Antud alal on seire teostamine keerukas. Heiteallikad paiknevad karjääri põhjas u 15 meetrises süvendis, samas kui mõõta tuleks tootmisterritooriumi piiril ehk karjääri ümbritseval muldvallil. Muldvallile on aga selle ebastabiilsuse tõttu mõõteseadmeid ohtlik paigutada. Samuti on vallile seadmete paigutamine tehniliselt raskendatud, sest mitmel pool karjääri perimeetril puuduvad ka juurdepääsuteed ning muldvallil puudub elektrivõrk mõõteseadme ühendamiseks. Samuti ei ole võimalik vallil tagada seadme valve varastamise välistamiseks, rikkumiseks või hävitamiseks. Seega oleks põhjendatud teostada seiret PM10 osas ühe tunniste perioodidena. Juhul kui ebasoodsatel ilmastikutingimustel erinevate seadmete samaaegsel töötamisel ei ületata ühe tunni keskmine kontsentratsioon 24-h keskmisele seatud piirväärtust on selge, et 24-h mõõteperioodi keskmine seda väärtust samuti ei ületaks (24-h jooksus on nii ilmastikutingimused muutlikumad ehk esineb paremaid hajuvustingimusi kui ei tööta enamik seadmeid öisel perioodil). Karjääri töötamise osas on olemas väga pikaajaline tolmu ja peenosakeste seire statistika. Seniste mõõtmiste alusel ei ole PM10 ühe tunni keskmine kontsentratsioon ületanud 24-h piirväärtust. Käesoleva LHK projekti koostamise raames hinnati tegevustest lähtuvate saasteainete hajumist. Arvutuslikult leitud saasteainete kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides ei ületa piirväärtusi väljapool ettevõtte tootmisterritooriumi. Iga kvartal koostatakse saastetasude arvutamiseks kvartaliaruanne ja hinnatakse selle raames saasteainete heitkoguseid toodetava killustiku, lõhkeaine kulu ning puuritud koguse järgi. Iga aasta 45 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt koostatakse ja esitatakse aastaaruanne ja hinnatakse selle raames saasteainete aastaseid heitkoguseid. Tabel 18. Õhukvaliteedi seire Saasteaine Saasteallikas Nr plaanil Seire sagedus CAS nr Nimetus Nimetus või kaardil 1 2 3 4 5 Puurimis+laadimine, PSS Osakesed Nordberg+ laadimine; Scalper 1 kord kvartalis PM-sum 1,3, 4, 7 summaarselt sõel, Purustuskompleks arvutuslikult Keestrack Puurimis+laadimine, hüdrovasar+laadimine, PSS Nordberg+ laadimine; SS CDE, 1,2,3,4 1 kord kvartalis PM10 Peenosakesed Benninghoven, SS CAB; 5,6,7, 8 arvutuslikult Scalper sõel, Purustuskompleks Keestrack 10102-44-0 1 kord kvartalis Lämmastikoksiidid Lõhkamine 1 arvutuslikult 630-08-0 Süsinikoksiid PM 10 Peenosakesed 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 630-08-0 Süsinikmonooksiid 1 kord kvartalis Seadmete generaatorid 3,7 NMVOC NMVOC arvutuslikult 7446-09-5 Vääveldioksiid 124-39-9 Süsinikdioksiid Tabel 19. Õhukvaliteedi seire. Välisõhu kvaliteedi Saasteaine pidevseire jaama Andmete hõive asukoht kriteeriumid, Seire sagedus seireandmete L-EST97 edastamine ja CAS nr Nimetus Aadress koordinaadid avalikustamine X Y 1 2 3 4 5 6 7 Üks kord pikaajalisel Esitada kuival perioodil Keskkonnaametile PM-10 Peenosakesed (juuni-august) ja kohalikule tootmisterritooriumi omavalitsusele piiril 46 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 13 Järeldused ja ettepanekud Käesolev töö on koostatud Paekivitoodete tehase osaühing (reg. nr. 10022037) tellimusel ja lähteandmete alusel ettevõtte Väo karjääris toimuvale tegevuse õhuheidetele keskkonnakaitselise hinnangu andmiseks ja õhusaasteloa L.ÕV/317864 muutmise taotlemiseks. Ettevõtte põhitegevusalaks on killustiku tootmine – EMTAK 08122. Õhusaasteloa muutmine on vajalik seoses ettevõtte osade heiteallikate muutumisega. Likvideeritakse senine heiteallikas nr 4 (PPS-5 /PSS MetsoMinerals+ lubjakivi ja killustiku laadimine) ning lisanduvad mobiilne scalper sõel (heiteallikas 7) ja mobiilne rootorpurustist ja sõelast koosnev kompleks Keestrack (heiteallikas 3). Ettevõtte põhimõtteline tegevus ega mahud võrreldes olemasoleva loaga ei muutu. Purustuskompleks Keestrack kasutuselevõtt vähendab oluliselt käitise raimatud lubjakivi sisetranspordi vajadust, sest purustuskompleks on võimalik paigaldada raimamisala lähedale. Seega väheneb kompleksi kasutuselevõtuga laadimise vajadus ja seega ka tolmu teke. Tegu on praegustest purustussõlmedest kaasaegsema seadmega, millel on sisseehitatud niisutussüsteem. Kompleksi kasutuselevõtuga likvideeritakse praegused kaks purustussõlme PPS-5 ja PSS MetsoMinerals. Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata PTT Väo karjäärist atmosfääri väljutatavate heitmete koguseid, kontsentratsioone maapinna lähedases õhukihis ja hajuvust ebasoodsate ilmastikutingimuste juures. Ettevõttel on õhusaasteluba vajalik vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”, lisa kohaselt, kuna heiteallikatest eralduvate tahkete osakeste heitkogus on üle 1 tonni aastas. PTT tegeleb Väo karjääris lubjakivi kaevandamise ja killustiku tootmisega, mille käigus eralduvad välisõhku tahked osakesed. Kehtiva välisõhu saasteloa alusel eraldub puurimistöödel, laadimisel, lõhkamistöödel ning purustussõlmedes killustiku tootmisel tahkeid osakesi rohkem kui 1 tonn aastas. Lisaks eraldub lõhkamistöödel lämmastikoksiide ning süsinikmonooksiide ning mobiilsete seadmete töötamiseks kasutatavad diiselgeneraatorid emiteerivad suitsugaase. LHK projekti koostamisel arvutuslikult saadud saastatuse taseme maksimaalväärtused jäävad alla lubatud piirväärtuste väljapool piirkonna paiksete heiteallikate tootmisterritooriumi piire, sh lähimate elamute juures. Arvutusliku hindamise kohaselt võib piirkonna käitiste tootmisterritooriumite sees esineda õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi. Senised õhukvaliteedi mõõtmised kinnitavad õhukvaliteedi piirväärtuste järgimist ettevõtte territooriumi piiril. Piirväärtusele lähedaseimad kontsentratsioonid esinevad peenosakeste ja lämmastikoksiidide osas. Kõrgeimat lämmastikdioksiidi kontsentratsiooni põhjustab lõhkamine ning suurimat peenosakeste kontsentratsiooni purustuskompleks Keestrack, juhul kui see paikneb tootmisterritooriumi piiri lähedal. Ettevõtte tegevusega ei kaasne lõhna emissioone. Käitise tegevusega kaasneb müra emissioon, mida hinnatakse iga-aastaselt mürataseme seire kaudu. Senine müraseire ei näita päevase müra piirtaseme ületamist lähimate elamute juures. Öise müra piirtaseme järgimise tagamiseks ei teostata suure müratasemega töid (lõhkamine, hüdrovasaraga kaevandamine) öisel perioodil. Keestracki kompleksi kasutuselevõtt vähendab müra teket, sest kompleks hakkab töötama ainult päevasel ajal, samuti väheneb selle kasutuselevõtmisega transpordi müra seoses esmase laadimisvajaduse kadumisega. Ühtlasi likvideeritakse kaks praegust müra allikat PSS nr 5 ja PSS Metso. 47 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Õhu saasteainete heitnormidest kinnipidamist kontrollitakse ettevõtte poolt olemasolevate võimaluste piires ja vahenditega. Omaseire osas on oluline purustus-sorteerimisõlmede korrashoid ja regulaarne hooldus ning teede ja platside regulaarne kastmine. Vastavalt kehtivale välisõhu saasteloale peab ettevõte teostama välisõhu kvaliteedi omaseiret ettevõtte tootmisterritooriumi piiril. Vähemalt üks kord pikaajalisel kuival perioodil (juuni august) mõõta peentolmu (PM10) sisaldust. Müra seire nõue on käitisele seatud kaevandamise loaga KMIN-129, mis näeb ette üks kord aastas tootmisprotsessidest põhjustatud mürataseme mõõtmisi. Iga kvartal koostatakse saastetasude arvutamiseks kvartaliaruanne ja hinnatakse selle raames saasteainete heitkoguseid toodetud killustiku ja kasutatud lõhkeaine kulu järgi. Õhukvaliteedi piirväärtustest kinnipidamiseks ning lähiala elanike häiringute vähendamiseks tuleb järgida järgmisi meetmeid: 1. Lõhkamistööde planeerimisel ja teostamisel tuleb alati arvestada tuule suunaga, vältimaks tolmu kandmist väljaspool tootmisterritooriumi. Lõhkamistöid on keelatud teostada lõunatuulte korral. 2. Paekivi kaevandamist hüdrovasaraga on keelatud teostada pärast kl 22.00. Lõhketöid viia läbi ainult tööpäevadel (ehk esmaspäevast reedeni) kella 09.00 17.00. 3. Purustus-sorteerimisõlmede töö korralduses lähtuda ilmastikutingimustest (tuulesuund, kiirus, õhuniiskus jne). Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral (nt lõunatuul üle 10 m/s ja nähtav tolmu levik väljaspool Väo karjääri piire) piire), mis ohustavad Lasnamäe elamurajooni tolmu saastamisega, koheselt võtta tarvitusele meetmeid tolmu eraldavate saasteallikate tööde lõppemiseks ning peatada tööd. 4. Tolmuheitmete vähendamiseks piirata veokite liikluse kiirust karjääris ja regulaarselt kasta karjääri teid ja teenindusplatse veega kui kahe nädala jooksul ööpäeva keskmine õhutemperatuur on vähemalt +5. 5. Ebasoodsatel ilmastikutingimustel soojal perioodil purustus-sorteerimissõlmede töö ilma niisutussüsteemita ei ole lubatud 6. Tolmuheitmete vähendamiseks hoida laadimistöödel materjali kukkumiskõrgus võimalikult madal. 7. Mitte ületada LHK projektis käsitletud lõhkamistööde ja purustus-sorteerimisõlmede toodangu mahte. Teeme ettepaneku kehtestada objektile atmosfääriheitmete piirmäärad Tabel 1. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa “ esitatud suurustes. 48 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Kasutatud allikad Õhukvaliteedi seire protokollid. Paekivitoodete tehase osaühing kogutud andmed 2012-2019. Hendrikson ja Ko OÜ. Paekivitoodete Tehase OÜ välisõhu saasteloa LHK projekt. Tallinn 2011. US EPA AP42. 1995. Ch. 11.19.1 Sand And Gravel Processing. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s19-1.pdf. US EPA AP42. 2004. Ch 11.9.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf. „Atmosfääriõhu kaitse seadus1“ vastu võetud 15.06.2016. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1”. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1”. Terviseameti Kesklabori Füüsikalabor. MÜRA PROGNOOSI ARUANNE 6/4-6-2/1637 07.12.2018. 49 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Lisad Lisa 1 - Hajuvuskaardid Eraldi fail 50 SW Lbilıige I-I’ NE m m 48 48 2693 n1 Peterburi tee 94 101: it 46 78403:313:0630 46 Paneel 44 78401: 44 ee 94j 0640 42 42 VP-2 313: it 38,92 bur 40 40 78403: Peter 38 38 O2 uh +36,2 m VP-27A 36 36 3,5 34,49 okk 15 aT Peterburi tee 94 78403:313:0630 Peterburi tee 94h okk 37 aT 34 VP-54 34 78403:313:0650 PTT Recycling kitluskoht 31,88 Plokk 1 aT Plokk 1 aT 45 32 VP-37 32 O2 ls Plokk 1 aT VP- 30,18 Pl PTT Recycling kitluskoht 30 30 Pl Plokk 1 aT VP-27B Plokk 1 aT VP-24 5,5 27,29 5,9 28 26,30 Plokk 4 aT Plokk 1 aT VP-35 28 VP-25 Plokk 4 aT 2,9 4,4 6,9 VP-6 Plokk 4 aT 25,79 4,9 25,63 3,3 O2 as 12,7 26 24,76 5,9 26 O1kn 13,1 0,9 0,4 13,7 1,0 0,6 O1 vl 24 O1 vl 24 22 22 NW SE m m NW Lbilıige III-III’ SE Lbilıige II-II’ m m 48 48 48 48 2695 n9 0031 0031 ee T7 ee T7 46 46 101: it 46 46 Paneel 313: 313: it it 78401: 44 44 bur bur 44 44 78403: 78403: er er Pet Pet 42 42 Peterburi tee 94h 42 Peterburi tee 94 78403:313:0650 42 Plokk 44 aT 78403:313:0630 40 VP-7 40 PA-71 38,53 VP-13a 40 38,68 40 38 37,40 38 +36,2 m 38 +36,2 m 38 O2 uh 36 36 VP-27A O2 uh 3,0 36 36 34,49 Plokk 1 aT Peterburi tee 94 okk 38 aT 34 34 78403:313:0630 3,5 34 34 okk 2 aT O2 ls 32 32 32 32 Peterburi tee 94h 30 78403:313:0650 30 8,0 Pl O2 as okk 3 aT Pl 30 8,8 30 O1kn VP-27 VP-22 Plokk 1 aT VP-10 Plokk 4 aT VP-11 5,5 28 O2 ls Plokk 4 aT 28 9,7 VP-25 Plokk 4 aT O2 ls 5,9 27,27 27,48 O2 as 10,9 26,78 24,88 28 28 25,63 VP-46 O1kn 11,4 O1 vl 26 0,1 26 11,7 Plokk 1 aT Plokk 4 aT 12,2 0,9 25,30 Pl 0,9 VP-50 26 O1 bl 26 O1 vl 12,2 vt. 23,62 24 1,0 23,86 27.09.2023 24 1,0 13,7 O2 as 24 24 0,7 14,1 O1kn 22 22 22 22 O1 vl 20 20 20 20 2695 n9 101: Paneelit 0304 78401: ee Lbilıige IV-IV’ avahit 0110 011: n 51 313: 65301: oonit V lj SW 78403: LEPPEM˜RGID NE Bet m PA-2/17 Paneeli tn 9 VP-49 m 42,79 78401:101:2695 Peterburi tee 94j 44 78403:313:0640 44 PA-1/17 Puuraugu number VP-7 Vaatluspunkti number kaitsevall 42,35 Suudme abs kırgus, m 38,29 Suudme abs kırgus, m Lasname lade Meeraldise teenindusmaa piir Katend O2 ls 42 42 vt. 1,5 m +41,5 m Plokk 44 aT vt. 0,8 m Veetase maapinnast, m 17.05.2017. a Meeraldise piir 17.05.2017. a 40 40 Mııdistamise aeg Ladu / sıelmed O2 as Aseri lade Plokk 4 aT Aktiivse tarbevaru piir (aT) 3,0 38 38 +36,2 m 5,9 O2 uh Uhaku lade O1kn Kunda lade 36 O3kk 36 Peterburi tee 94j Katastriksuse piir ja tunnus 78403:313:0640 Geoloogilise lademe piiri sgavus maapinnast, m 8,5 Kukruse lade Volhovi lade 34 34 O3kk O1 vl Plokk 45 aT +41,5 m Kaevandamiseelne ja Mrkused: korrastamisjrgne eeldatav veetase 1. Kırgused EH2000 ssteemis; 32 32 2. Katendi nılvus on 1 : 2; O1 bl Billingeni lade 3. Kaevandamiseelne ja eeldatav veetase prast korrastamist on pıhjapool gaasitrassi abs +36,2 m ja O2 uh Terviku piir Veekırvaldusssteemi rajamine allpool meeraldise piiri Geoloogilise lademe piiri 19,5 10,9 30 30 vastavalt ehitusloale nr 63023. sgavus maapinnast, m lıunapool +41,5 m, kaevandamise perioodil hoitakse karjri veetaset keskmiselt abs kırgusel +21,0 m 11,4 12,2 (Vo lubjakivimaardla Vo lubjakivikarjride korrastamise projekti keskkonnamıju hindamine, 23,5 Puuraugu sgavus, m 28 14,6 Plokk 3 aT 28 Gaasipaigaldise kaitsevnd SWECO Projekt AS, 2017). O2 ls Kattepinnas 4. Kasutatud: 26 Plokk 39 aT VP-54 26 - Vo lubjakivikarjr geoloogilised lbilıiked I-I’ ... V-V’ seisuga 25.06.2025. a, O J.Viru Markeideribroo, t nr 25183; 24,30 Liinirajatise kaitsevnd - Maa- ja Ruumiameti katastriksuste ava-andmed seisuga 08.04.2026. a; 24 24 - Eesti Geoloogiateenistuse maardlate ja meeraldise ava-andmed seisuga 08.04.2026. a. 19,9 O2 as 20,4 O1kn 22 22 Harjumaa Tallinn 21,1 Gr lisa 2 21,6 O1 vl V˜O LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 26073 20 20 24,0 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 18 18 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:2000 JOONMTKAVA : E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:200 L˜BILIKED I-I’ ... IV- IV’ 0 50 100 m 600 x 1100 Koostas Priit Koppel (allkirjastatud digitaalselt) Tellija:Limestone factories of Estonia O Koostatud: Harju maakond, Tallinn, Lasname linnaosa, Kontrollis Kaupo Rıivasepp (allkirjastatud digitaalselt) 08.04.2026 Peterburi tee 34/1, 11415 Korrastatava ala piiripunktide koordinaadid itee r rbu e t Pe Tallinna linn Nr X Y 16' 1' 6 588 794,93 549 168,82 2' 6 588 845,61 549 290,19 3' 6 589 016,06 549 609,03 Väo2H tee 1 4' 6 589 243,80 550 162,72 78403:313:0706 1 5' 6 589 207,50 550 179,49 PA-70 l l Ki 7 6' 6 589 202,32 550 167,50 eT 1 Väo tee 3 i r u : e t 03 38,62 38.99 A aa z18' 78403:313:0900 H b 30 r 7' 6 589 162,34 550 183,69 e tr 1 28,79 ga Pe 03:3 84 Väo tee 2 8' 6 589 182,96 550 234,91 7 78403:313:0690 ee 8 ot 002 2H 9' 6 589 148,24 550 249,72 H iee t Vä 13: ki r 3 bu 3: l 10' 6 589 158,78 550 315,37 er l t Pe 40 i rtee VP-38 A 78 Väo tee 4 11' 6 589 169,07 550 339,36 rbu 38.84 e t 38.91 H Pe ga raa z 78403:313:0680 12' 6 589 155,34 550 411,37 39 H 20' A PA-12 A A 13' 6 589 135,05 550 517,82 H PA-1 14' 6 589 127,38 550 558,21 Väo tee 8 Tooma tn 6 I II kl il A Tooma tn 2 15' 16' 17' 6 589 370,16 6 589 514,28 6 589 495,35 550 469,80 550 820,19 550 827,75 N 15' H 39.10 39.10 VP-28 39.05 H 78403:313:0880 23' V ä H a t o 3: 1 z et 3 6 ga 0 aa r ee 670 A z 25' 26' vmp 78403:313:0270 78403:313:0290 Lagedi tee 4a 78403:313:0200 3: A PA-71 ga a r b t 0 A be4 39.10 a kill mpl 78 bet pu 18' 6 589 453,15 550 844,61 38,68 A l A ki t be H l A Kill 19' 6 589 418,12 550 858,61 H 28,49 Rohumaa kõlvik �250Pl kl A �110Pl A 29' 30' oo 148,44 ha ll ' �250Pl r i bass bass 20' 6 589 407,80 550 862,69 2H 39.19 k I 28' �110Pl A �11 Väo tee T30Pl Betoon 39.09 78403:313:0014 21' 6 589 402,71 550 864,77 0015 ki änav ll 39 ll 22' 6 589 362,97 550 880,64 Kaardilehed nr 6334 Tallinn ja nr 6343 Maardu ki 32 VP-45 VP-44 313: ki t 23' 6 589 356,54 550 883,21 l 33.63 l PA-3 Väo lubjakivikarjäär Toom a 38.83 38.78 8 38.14 3 39.09 24' 6 589 331,82 550 893,09 37 78403: 33 38.95 25' 6 589 364,20 550 967,89 kl l i VP-39 34 39 26' 6 589 322,72 550 987,65 27' 6 589 323,41 550 995,25 4' Peterburi tee 94b 37.28 78403:313:0002 PA-30 A l kil 28' 6 589 311,32 550 996,75 38.84 38.66 A Peterburi tee 94a H VP-53 - VP-43 29' 6 589 314,63 551 139,57 40 Peterburi tee 94c 36 36,44 8,5 35 78403:313:0620 itee 78403:313:0001 30' 6 589 314,48 551 167,04 ur e trb H PA-4 27,99 Pe oo n 31' 6 589 019,71 551 134,08 be t 14' PA-13 VP-27A PA-68 be kill 38.10 32' 6 588 305,10 550 983,72 - t 32,49 VP-42 a 34,49 kl ee par kill it VP-27B 7,4 33' 6 588 285,40 550 979,60 r 39.87 38.14 PA-5 l bu 8' l 27,09 ki 7 er 27,1038.18 be eT 1 t Peterburi tee 94k A e 27,29 t P 34' 6 588 200,28 551 030,07 te kill 11' A r ui r b 3 0 :03 7' H 78403:313:0003 26,84 - 31.73 35' 6 588 190,28 550 958,07 e t 1 H VP-40 Pe 0 4 33 : 9' 12' 38.33 0,5 - 8 30,24 35.74 akaad A 36' 6 588 138,58 550 948,71 7 - 38.10 2,4 PA-69 27,81 est 37' 6 588 135,05 550 934,28 13,1 - Metsamaa kõlvik A A H VP-26 38' 6 588 157,51 550 914,97 VP-9 13' VP-27 30,04 2,3 21,95 ha kill - VP-52 40 38,91 39.07 27,27 27,03 39' 6 588 173,05 550 901,63 0,5 34,75 27,77 Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 40.02 25,84 39.50 PA-20 39 8 26,58 26,82 - 40' 6 588 214,88 550 341,63 38.82 3 37.96 27,49 78403:313:0005 40.01 - 1,4 PA - 6 41' 6 588 219,14 550 284,60 32 38 VP-29 7,3 VP-51 VP-41 VP-30 38 42' 6 588 281,05 549 455,88 32,00 29,05 39.16 27,18 27,69 33 43' 6 588 296,46 549 321,74 PA-41 37 iee t - -39 r 38.06 44' 6 588 309,56 549 316,60 rbu Rohumaa kõlvik 40 38.75 e 6,3 34 Pe t 4,8 itee - 148,44 ha 45' 6 588 333,63 549 343,92 bu r r VP-8 VP-54 Pete 13,3 39 PA - 66 46' 6 588 350,06 549 345,03 38,96 31,88 38.35 VP-23 - 25,68 39.33 PA-2a 25,58 27,64 47' 6 588 369,07 549 328,57 0,7 39.03 34.49 27,01 36 39.42 39.69 35 48' 6 588 369,90 549 311,90 - 37.93 VP-22 PA-31 49' 6 588 357,50 549 292,22 3,4+ 38 PA-7 3' O ren i t 39.85 VP-37 27,48 - 50' 6 588 702,84 549 154,67 reklaam PA-209 1,4 39.47 38.81 30,18 38.07 PA - 67 26,09 51' 6 588 721,91 549 196,33 PA-17 39 26,91+ 25,98 PA-8 I 3 I 8 52' 6 588 199,12 550 342,07 24,53 39 6 589 000 39 53' 6 588 196,13 550 388,18 38.20 40 40.07 31' 551 200 54' 6 588 191,25 550 387,23 PA-29 40 39.38 39.16 Rohumaa kõlvik 55' 6 588 185,03 550 484,40 T7 148,44 ha ee 31 reklaam it VP-7 PA-21 56' 6 588 174,81 550 597,68 r 00 38.22 bu 13: r 37.97 57' 6 588 049,17 550 574,73 e t : ee 3 t 38,53 PA-65 Pe403buri 25,91 39 r b - Peterburi tee 94 78Pet 39.60 58' 6 588 022,94 550 465,86 e VP-35 - Peterburi tee 94 78403:313:0630 12,6 PA-32 38.76 59' 6 588 046,17 550 449,09 Väo lubjakivikarjäär 25,79 0,7 78403:313:0630 40.61 38 37.91 60' 6 588 088,38 550 417,14 0 25,12 PA-9 4 8 3 61' 6 588 098,51 550 395,33 38.04 37 33 62' 6 588 114,15 550 372,35 40 40.73 VP-55 - PA-25 34 39.48 63' 6 588 138,88 550 332,46 38.29 37.93 reklaam 27,33 1,4 39 38.99 40 64' 6 588 144,71 550 339,12 39.75 25,93 VP-34 - - Tooma tn 18 65' 6 588 166,20 550 340,58 26,32 PA-39 38.06 1,8 78403:313:0008 66' 6 588 172,33 550 335,23 24,55 41 0,5 39 38 36 35 67' 6 588 176,82 550 345,43 2' 39.19 38.24 PA-10 40.29 41 37.98 - 41.43 68' 6 588 182,38 550 348,18 VP-21 VP-46 40.10 VP-36 1,3 25,27 25,30 69' 6 588 275,32 549 330,03 i rtee 38.69 e trbu 25,41 24,02 25,30 70' 6 588 244,71 549 741,02 Pe 38 39 24,10 PA-11 71' 6 588 219,28 550 076,40 37.94 - 40.61 PA-18 1,3 41.73 72' 6 588 214,04 550 140,06 27 31 32 1' 40.12 38.23 Peterburi tee 94g 73' 6 588 169,35 550 127,84 40 I 40.53 reklaam Riigi reservmaa 4 I 2 32.85 Peterburi tee T7 VP-10 - I 74' 6 588 174,99 550 058,58 PA-34 39.32 9 VP-24 38 - ' 78403:313:0031 VP-1a 3 75' 6 588 183,30 549 921,91 26,78 1,3 39.44 40,44 26,30 1,3 25,44 PA-19 30 29 38 76' 6 588 195,25 549 922,72 24,98 nn 30,54+ 40 pi 40.25 37.84 Rohumaa kõlvik 77' 6 588 209,50 549 910,28 2,0 27.15 28 37.83 148,44 ha PA-12 T 7,9+ oomat - 37 78' 6 588 210,78 549 891,41 78 nT pi Rohumaa kõlvik 37.79 41.46 42.10 403: 5 nn 3 33 3,4+ 13: 0 79' 6 588 198,34 549 877,16 VP-1b 013 148,44 ha 38.09 40.65 26 37.82 34 51' A 29,41 80' 6 588 186,96 549 876,39 41 38.57 PA-42 Metsamaa kõlvik 42 26,01+ 39.29 Rohumaa kõlvik 21,95 ha 81' 6 588 188,43 549 861,65 VP-3 40 A 82' 6 588 189,87 549 838,14 50' 39.60 25,74 148,44 ha 35.75 38 38.14 4359 24,44 - 8 PA-26 39 42.10 83' 6 588 188,72 549 813,47 VP-1c 3 38 pi 36 - 1,3 nn 35 84' 6 588 184,20 549 788,75 40.33 25,96 1,2 38 39.61 38.05 85' 6 588 172,83 549 690,89 24,81 41 37.72 38.09 A 38.74 86' 6 588 187,59 549 684,35 PA-44 41.64 Peterburi tee 94 PA-13 87' 6 588 191,25 549 661,03 78403:313:0630 38.01 pi VP-32 42.10 39 nn 39 38.91 25.99 88' 6 588 192,25 549 565,75 42 37.55 9 89' 6 588 225,03 549 568,31 3 2x - VP-20 40.73 11 VP-25 2x 90' 6 588 241,21 549 554,18 VP-20A 0k 1,5 11 pi 24,16 vE 38.09 40 - 0k PA-37 31 32 25,63 27 nn 91' 6 588 242,66 549 532,76 24,30 ÜL vE 22,85 PA-36 ÜL 24,17 - A 92' 6 588 228,54 549 516,58 22,67 1,6 36.89 1,3 KP 6 588 600 Paneeli tn 40.15 1 Väo lubjakivikarjäär L3 93' 6 588 197,12 549 514,45 39.10 Peterburi tee 94h 5K 78401:101:2693 78403:313:0650 v 94' 6 588 200,03 549 474,08 PA-23 A 9 28 20 40 37.55 3 95' 6 588 228,54 549 473,93 37.42 38 42.10 38 38.96 96' 6 588 229,23 549 438,49 38.27 39.52 Asendusistutuse ala 97' 6 588 201,33 549 438,86 PA-15 37 38.68 39.10 PA-33 41 39.57 9,57 ha 33 98' 6 588 221,18 549 405,54 38 39.50 26 42.10 37.33 34 37.90 25.61 pi A 38.10 99' 6 588 215,99 549 353,33 nn 42 40 38 VP-33 38 Rohumaa kõlvik 38.79 78 37.62 Pindala 181,92 ha 9 Pa 3: 38.63 2,22 ha - 39.10 3 A pi VP-3A 41.73 40 nn 37.36 39 PA-27 ne 14: 56 25,38 1,1 VP-11 0,0 33 pi 42.10 el nn t 3 24,27 VP-6 24,88 1,5 i ä 214 24,76 - 23,43 39 41 na 37.20 40.92 PA-16 Tooma tn 27 0 Metsamaa kõlvik 23,68 1,1 38.44 78403:313:0011 v 39 16,07 ha 38.87 VP-12A - - 42 37.40 24,47 1,1 39 0,9 40.69 23,33 25 VP-4 - A 5152 VP-6A VP-12 pi nn 42.10 24,62 0,5 VP-15 24,45 24,24 38 38.07 24,10 23,81 - 42.10 22,87 40 23,56 27 31 32 42.10 - 22,57 1,2 1,4 Rohumaa kõlvik A 30.70 38.04 VP-2A VP-5 - 3 148,44 ha 40 39.58 37.71 7 42 pi 41 1,1 nn 25,91 25,75 6 588 400 38 36.96 41.44 3 9 41 24,80 - 24,67 PA-24 40.07 29 0 38.48 40 49' VP-50 VP-31 38 3 39.02 38 - 7 - 3 1,1 PA-35 pi 37.88 38.25 23,86 VP-13B VP-14 - 23,38 39 28 nn 1,2 37.10 36.60 1,3 37 38 38.00 VP-2 22,70 23,50 - 23,66 1,0 22,07 A 37.75 38.01 37 37 38,92 1,3 36 22,73 33 22,27 34 35 33 38 24,66 36 26 VP-16A 34 - 34 - 38.79 Rohumaa kõlvik 32 35 2x 23,34 33 356 11 0 36.66 1,2 31 14,2 3 kv 148,44 ha 37.55 30 EÜ L VP-47A 36.86 22,12 2 PA-43 32 36.25 9 A 2x 11 2 31 0 kv 8 28.37 30 EÜ Rohumaa kõlvik 29.24 46' I L 26 VP-19A 27 27.77 29 Peterburi tee 94j 148,44 ha 25.33 28 PA-28 - 27.14 39.96 78403:313:0640 23.70 23,27 27 VP-47 25 26 26.53 32' 3 69' pi 36.52 40 0,5 25 24 2 38.66 1,9 8 21,99 nn 3 44' 40,04 37.83 24 23.99 25 pi 15,6 VP-13a VP-16 PA-31 nn A 23 TP 22,54 37.08 23 24 33' 1 4 37,40 37 24,44 36.52 32 38.37 8 VP-19 - 43' TP 22,90+ 3 21,99 70' - 27 Metsamaa kõlvik 22,24 0,5 VP-48 - 31 39 37.28 37 40 14,4+ 21,95 ha 21,79 22,66 1,0 42' TP 9 38.68 37.33 - 93 Veekogu pindala 2,56 ha ' 41.10 TP 41 3 38 2,5 21,63 V Keskmine abs veetase 20,50 m 30 9 39.62 40 40.10 lepp 38 VP-49 2 40.83 39.93 3939 A 41.19 42 40 38.66 24,54 2 8 - Lagedi tee 16a 41.10 TP TP 2,8 Paneeli tn 9 21,72 78403:313:0890 A 40 Rohumaa kõlvik 71' 38.79 VP-18 33 VP-17 41 40.53 TP 4,00 ha II 78401:101:2695 36,40 2,4 4 4 2,2 93' 88' 3 72' VP-1/17 0 Paneeli tn 11 2x110k vEÜL 0 36,40 VP-18A ' lepp TP 4 99' 40.55 40.65 6 52' 41 21,03 15,4 2 78403:313:0600 41.10 41 41,21 15,0 36,40 2x110k vEÜL 42.10 41.10 41'40' TP TP TP 54' 63 21,38 2,4 98' 41.53 53 7 6 588 200 2x110k vEÜL 41 40.76 40.88 21,99 TP TP 55' 3 38 423 21,04 15,4 41 Betooni tn 43 41 722 5 34' 40 2 31 32 23 2x110k vEÜL Betooni tn 41 TP 39 549 200 549 400 549 600 549 800 550 000 550 200 550 800 551 000 78403:314:1080 68' 41.52 0 24 9 10079 41.76 3 2 97' 94' 2919 78403:313:0520 4 1 56' 25 l i ini 66' TP k õ r gu s11. 92m maap 8 i nnast 2 82' 81' 80'75' 6 35' 2 87' 2x110k vEÜL 2 3 4 83' 43 42 TP 86' 84' l i inik õ r gus11. 46m maapi nnast 2x110k vEÜL 41.59 4 27 3 3 42 Betooni tn 47 1 85' 74' 73' 2x110k vEÜL 4 2 2 x110k 1532 vEÜL 64'78403:313:0180 41.58 39' 26 Betooni tn 51 lepp 31 42.51 2432 37 35 Korrastatava ala piir ja piiripunkt 42.10 36 32 42.11 78403:313:0110 38 Tondi-Väo lubjakivikarjäär 1 42 Betooni tn 55 4 78403:313:0510 Betooni tn 57 38' 29 2 8 42 40 30 Külgneva mäeeraldise piir Elektripaigaldise kaitsevöönd A Lagedi tee 16 // Tondi-Väo karjäär 78403:313:0032 37' 42 41.96 (Elering AS 18.07.2016 kooskõlastus nr. 14-1/2016/1385) 63' 43 I V 65301:011:0132 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 3,8 Metsamaa kõlvik 41 39 PA-1/17 Väljavahi tee 1 17,4 42.10 2,72 ha Aktiivse tarbevaru ploki piir (aT) PA-44 Kaevand-puurauk ja puuraugu nr 42,59 42.10 65301:011:0300 3 3 Tarbevee puurkaev ja selle sanitaarkaitsevöönd 21,44A 4 VP-14 - Kaevandi nr Katendi paksus, m 62' 3 Passiivse tarbevaru ploki piir (pT) 23,42 1,0 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m Peterburi tee 94 22,49 Lamami abs kõrgus, m 61' Tee kaitsevöönd Märkused: Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 42.83 78403:313:0630 60' kl il P-2 Ekstrapoleeritud varuarvutuse abipunkt PA-2/17 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5,9 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Siderajatis ja selle kaitsevöönd 59' 43.03 42,79 43 57' A Rohumaa kõlvik 15,7 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 21,24 Väo lubjakivikarjäär PA - 1/17 0,2 Kaevand-puuraugu nr Katendi paksus, m I V' i kl l 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Korrastatud ala plaan V kl l i Gaasitrass ja selle kaitsevöönd 42,1 3,9 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m Harju maakond, Tallinna linn 4. Plaani koosatamisel on kasutatud: Metsamaa kõlvik 38,0 Lamami abs kõrgus, m Geoloogilise läbilõike joon 6588000 58' - Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri jääkvaru osalise ümberhindamise I I' Loa omanik aruande (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 18/2126) andmeid; 550 400 550 600 Graafiline lisa 7/8 4 Limestone factories of Estonia OÜ 0 Maapinna samakõrgusjoon, m 0 50 100 m Asendusistutuse ala piir - Väo lubjakivimaardla Väo VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Peterburi tee 34/1, 11415 Tallinn (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 17/1891) andmeid; [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 - Väo lubjakivikarjääri korrastamise projekt. Lisa 1 (OÜ Inseneribüroo OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 19.09.2023 STEIGER, töö nr 19/2652). /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4484 /Allkirjastatud digitaalselt/ Pe 78 terb 01: 40 ee 1: t uri 4279 i r bu 1 90 . er 38 2 Pe t t ee 0 . 39 kr T8 01 . t 39 be .90 87 . 38.84 93 . 38 38 38 AH A 16 Vo tee T1 AH et 03 b XA . +0.5 78401:101:4282 04 39 XA . 91 39 MK W . . Meeraldise teenindusmaa 38 MK Peterburi tee 96 -W 96 - . 17 N 38 . 78401:101:5375 3x 79 38.58 piiripunktide koordinaadid 3x . Meeraldise piiripunktide 01 04 38 24 . 39 . 39 24 0+ GPS 11001 0+ 16 35 u 24 7 .9 Vo tee 2a 35 H = 38.276 38 koordinaadid Cu 94 . C 38 09 49 78401:101:2882 FRP 8023 39 . 38. 24 03 . H = 37.903 39 96 . Piirimurru tn 4 kV 38 H Nr X Y 2 kV 23 2. 78403:313:0706 85 . 4 1 38 1’ 6 588 794,93 549 168,82 Nr X Y Nr X Y Nr X Y t 38 be 96 l Plokk 13 pT . l Ki 1 . 1 6 588 775,43 549 176,22 107 6 588 347,07 549 981,27 38 2 7 2’ 6 588 845,61 549 290,19 58 6 588 350,06 549 345,03 0 . 95 . 38 4 38 29.97 38.40 39 9 . 29.40 Piirimurru tn 2 38 H 2 6 588 845,15 549 332,94 59 6 588 369,08 549 328,56 108 6 588 334,97 550 177,47 W E be t A ka 3’ 6 589 016,06 549 609,03 T7 PA-7029.39 aa z 78403:313:0900 SRP 558 i r r t k ga se H = 38.47 ee 71933 96 . it 437 97 18 Piirimurru tn 6 va 4’ 6 589 243,80 550 162,72 3 6 588 859,23 549 326,28 60 6 588 369,90 549 311,91 109 6 588 314,91 550 195,92 38 bu r 4 : 38 . 38,62 29.35 l er 101 l t 29.31 04 . Pe 01: 78403:313:0690 71935 39 5’ 6 589 207,50 550 179,49 4 6 589 011,53 549 611,16 61 6 588 357,44 549 297,81 110 6 588 319,94 550 255,17 7 39 4 89 0 . 28,79 29.43 96 ASENDISKEEM M 1:100 000 38 . 2H Y=550000 5 6 589 235,00 550 154,40 111 6 588 300,87 550 257,24 99 1 .6 29.30 ee 71934 6’ 6 589 202,32 550 167,50 62 6 588 705,72 549 161,01 . 38 8 39 29.31 H ot 0028 Priimurru tn 3b 39 0 . V 3: ki tee 93 . 31 : 78401:101:5391 l i r 03 l u 38 29.28 71936 6 6 589 162,32 550 183,68 63 6 588 721,93 549 196,38 112 6 588 257,72 550 276,80 Pe er t b r 78 4 7’ 6 589 162,34 550 183,69 00 . k 29.19 19 kr 39 29.24 8’ 6 589 182,96 550 234,91 7 6 589 182,98 550 234,89 64 6 588 656,48 549 835,50 113 6 588 273,59 550 061,97 S 1 . 39 1 39 4 2 . bu i rtee 07 29.19 5 . VP-38 29.33 A 38 . Pe er t 39 28 29.08 71910 8 6 589 148,24 550 249,71 65 6 588 701,76 549 939,48 114 6 588 274,46 550 011,66 20 H .30 29.24 29.11 z Piirimurru tn 1 9’ 6 589 148,24 550 249,72 29.26 ga aa r 99 . H 78403:313:0680 9 6 589 158,78 550 315,38 115 6 588 282,50 549 991,20 20 38 28.88 A 71908 66 6 588 527,19 550 112,70 X=6589400 . 39 1 29.09 21 PA-12 A 10’ 6 589 158,78 550 315,37 .28 39 3 . r 39 A k t H 71904 71726 10 6 589 169,07 550 339,35 67 6 588 476,73 550 161,15 116 6 588 286,07 549 979,11 VA be 28.98 38.13 38.05 NAR 29.29 Priimurru tn 3a 11’ 6 589 169,07 550 339,36 13 Piirimurru tn 3 PA-1 37.97 37.83 39 . 29.18 29.20 17 78403:313:0880 78401:101:5435 71905 71727 Tooma tn 6 11 6 589 155,35 550 411,35 68 6 588 457,73 550 130,61 117 6 588 191,25 550 387,23 40 12’ 6 589 155,34 550 411,37 be t kr I II 39 . 29.28 29.22 29.09 28.94 29.01 29.02 29.01 A 71882 Tooma tn 2 78403:313:0290 Lagedi tee 4a 12 6 589 145,45 550 409,13 69 6 588 448,61 550 082,46 118 6 588 185,03 550 484,40 32.66 vmp 78403:313:0270 13’ 6 589 135,05 550 517,82 vmp H z 37.88 pinnas 78403:313:0200 6+25 15 29.06 28.95 37.87 aa r 25 71906 37.61 71725 13 6 589 128,72 550 515,90 119 6 588 174,81 550 597,68 1 ga 14’ 6 589 127,38 550 558,21 70 6 588 500,24 549 968,43 KA 3x 35.04 22 37.14 36.91 Pl AM A 36.65 pinnas 29.09 18 14 6 589 127,45 550 558,17 71 6 588 475,22 549 942,66 120 6 588 049,17 550 574,73 29.09 28.83 VP-28 28.74 Vo tn 6 vmp 71862 37 H 28.89 37.84 15’ 6 589 370,16 550 469,80 15 28.92 H z ok kattepinnas 71861 A aa . 29.33 78403:313:0670 53 r t 29.02 ga be vmp 15 6 589 355,34 550 475,25 72 6 588 476,30 549 923,07 121 6 588 022,94 550 465,86 PA-71 28.69 28.85 42l 23 Plokk37.02 15 aT paas 0 pa 37.91 37.89 A 37.86 3 16’ 6 589 514,28 550 820,19 k3 . V 30.04 6k Plokk 1 aT 8 kill pum be t t 36.69 30.04 0 be 36.41 A 2 ki 3 A 28.73 28.77 l l paas 16 6 589 489,25 550 803,27 73 6 588 504,23 549 900,72 122 6 588 046,17 550 449,09 t beH 38,68 28.65 29.09 H 17’ 6 589 495,35 550 827,75 28.97 36.66 24A 3a 37.78 Kill Vo lubjakivikarjr 29.07 20 27 17 6 589 382,66 550 851,60 74 6 588 544,64 549 891,51 123 6 588 088,38 550 417,14 Vo maardla 28,49 kl 42.71 as 26 oo 18’ 6 589 453,15 550 844,61 30.18 epn in 22 110Pl ’ 28.90 28.70 35.67 a k t t paas r bass bass 37.56 A 28.91 l kattepinnas I 110Pl A T 2H 38.74 28.77 36.16 39.41 kl i 39.07 36.63 35.27 33.75 32.15 31.30 1 1 28.80 0Pl 18 6 589 365,77 550 817,16 124 6 588 098,51 550 395,33 Vo tee T3 75 6 588 545,66 549 863,07 A 28.76 28.69 32.86 37.13 34.53 A 24 29 71 19’ 6 589 418,12 550 858,61 28.98 28.76 19 21 Plokk 34 aT 30 78403:313:0014 . Betoon 23 2836.16 36.03 kattepinnas 30.93 29 29.00 36.70 37.67 36.82 34.42 32.96 19 6 589 311,98 550 843,32 76 6 588 725,37 550 000,59 125 6 588 114,15 550 372,35 PK 2640 36.50 37.52 ki 20’ 6 589 407,80 550 862,69 28.65 28.57 38.83 37.70 ll 28.27 36.85 32.29 36.7836.63 78 28.35 30.83 20 6 589 327,38 550 876,74 77 6 588 748,61 550 062,45 28 sgavus 52m 36.34 38.10 35.11 34.39 37. kV 21’ 6 589 402,71 550 864,77 Pindala 127,66 ha 38.79 . 04 28 28.41 PA-3 VP-45 36.80 37.88 37.44 35.98 l ki l 5 36.06 37.73 VP-44 32.62 1 28.36 . 37.85 u t nav 0015 37.47 31 deb. 4m‡ /h ki 36.39 21 6 589 313,30 550 883,22 kr 78 6 588 804,72 550 150,56 28.34 28.23 36.40 38.33 l 34.14 aa 22’ 6 589 362,97 550 880,64 l 35.10 30 28.11 28.52 37.08 39.73 38.35 v 38.13 313: 28.34 38.20 TA 34.33 22 6 589 323,41 550 995,24 79 6 588 866,27 550 260,06 28.46 28.27 35.92 36.41 r 36.11 39.13 38.32 23’ 6 589 356,54 550 883,21 SRP 9353 V om ur 76 0 . 4 39 36.76 36.58 78403: 27 RT 0 37 38.83 38.51 36.22 29.47 6 . H = 39.024 . 38.20 39.67 85 5 9 23 6 589 311,32 550 996,74 9. 37.27 80 6 588 891,80 550 329,96 3 38.76 . . 2 t 3 81 24’ 6 589 331,82 550 893,09 81 be 36.09 37.20 5 U 38.69 32.50 39. 92 . 90 . 39 1 Plokk 12 pT 28.46 27.97 27.94 VP-39 28.00 27.82 38.32 39.47 39.70 38.26 38.15 36.01 24 6 589 314,63 551 139,57 81 6 588 812,33 550 377,27 39 39 7 . kl l i .4 4 379 .6 25’ 6 589 364,20 550 967,89 27.93 9 VP-53 3 27.98 37.86 37 2 28 34.89 6 t Kaardileht nr A . be 6 30. 0 27.82 36.74 3 25 6 589 084,76 551 121,87 38.72 38.50 4 26’ 6 589 322,72 550 987,65 82 6 588 785,45 550 393,26 87 5 . 39 9. 9 90 . 39 5 kr 38.59 28.09 27.69 5 7. 6 38.51 38.80 38.31 37.33 37.94 38.84 36,44 38.48 37.51 7 . 27.62 Kehra 634 38 3 39 3 38.75 35.84 31.28 39.48 37.95 38.58 26 6 589 084,76 551 141,40 83 6 588 806,63 550 465,23 . 27.87 Plokk 1 aT 65 27.55 38.68 27’ 6 589 323,41 550 995,25 Peterburi tee 94b 27,99 38.56 7 Tallinn 633 92 58 38.49 PA-30 .2 . 38.46 39 1 97 r 4 39 . 0 . 3 39 7 k 78403:313:0002 27. 5 38.75 37.00 3 7 0 o 27 6 589 019,76 551 134,14 . r ladu A 84 6 588 789,92 550 543,95 40 ien . 8 t 38.52 2 . 38.53 l 39 37.96 l 28’ 6 589 311,32 550 996,75 38.14 9 37.55 ki 04 38.97 38.92 38.68 38.28 27.84 37.29 - VP-43 38. 96 1 38.52 A 38.30 50 38 . 5 . 38.41 38.45 28 6 588 966,14 551 122,86 39 5 . 38 29’ 6 589 314,63 551 139,57 85 6 588 788,40 550 543,32 0 . 03 . 40 4 H 27.67 3 7 38.26 38.19 38 . 63 PTT Recycling . 40 38 27.97 ladu 0 35.33 9 . 1 39 5 . K titeala puurkaev 50664 36.17 8,5 90 Peterburi tee 94a 28 37.11 r 37.39 29 6 588 909,53 550 988,88 83 PTT Recycling . 86 6 588 782,72 550 569,30 31 38.18 38.79 30’ 6 589 314,48 551 167,04 91 38.71 29. ee . 78403:313:0620 titeala 5 t 2 39 29. i 1 . erbu r 40 87 . sgavus 44 m 27.36 PA-4 kr 38.76 35.78 35.85 38.52 38.75 37.17 59 t 02 39 a 38.66 3 . 37.86 38.73 30 6 588 810,72 550 833,12 87 6 588 778,26 550 575,84 Pe 40 39.14 39.10 39.01 38.31 pinnavesi av 2 38. 8 . 37.90 3 1 38 . 31’ 6 589 019,71 551 134,08 27.24 37.93 38.67 7 7 37 . 96 39 . 3 7 39 n 31.35 . 36.74 39. oo 2 66 8 25 31 6 588 737,78 550 761,21 1 . 40 40. be t 50664 37.79 38.71 36.15 88 6 588 770,84 550 580,49 26.22 27.35 PA-68 VP-42 PA-13 be 9 32’ 6 588 305,10 550 983,72 .4 37.78 37.69 38.38 38.78 38.73 38.22 28 . 5 6 VP-27A t . 32 6 588 787,37 550 607,04 40 40 17 38.16 27 3 39.01 33’ 6 588 285,40 550 979,60 89 6 588 720,62 550 564,02 39.63 38.92 27.14 27.34 39.46 32,49 39.18 vt 38.50 m 39.24 31 9 - 51 . 6 39.87 34,49 37.43 37.63 5 . 28 39.39 39.30 39.21 38.07 6 40 0.3 25.06.2025 28 38.85 36. 5 26.00 39.12 7. 36.81 39.20 4 ee Plokk Peterburi tee 94c 38.49 26.88 27 VP-27B 38.83 a 33 6 588 770,51 550 600,59 26.96 28 kl 90 6 588 663,62 550 540,65 it 3 . 27,09 38.54 PA-5 be r 27.15 34’ 6 588 200,28 551 030,07 33 bu 36 par er l . 78403:313:0001 38.72 27,10 7,4 l 78 t 40 VP-40 A 39.32 51 ki t Pe 92 62 7 . 36.77 38.73 37.62 38. 2 aT Peterburi tee 94k 37.56 36. 43 38.67 36 27,29 . 34 6 588 689,64 550 574,43 91 6 588 634,92 550 528,20 . kill 7 31 35’ 6 588 190,28 550 958,07 46 7 40 2 25.89 8 78403:313:0003 2 37.07 38.46 39.47 39.66 35.27 31.72 A . 3 40 T 40 . 25.93 7 38.90 07 8. 38.18 30,24 38.90 39. 26.86 ee 37 39.46 H 11 ehituspraht/prgi 35 6 588 616,91 550 541,64 92 6 588 622,97 550 520,43 46 i . t 39.48 39.11 H 38.15 27.27 38.49 26,84 - 3 - 55 39.73 26.93 39.24 37.78 40 ur :44 29.62 38.90 37.23 38.34 36’ 6 588 138,58 550 948,71 39.45 56 10 29. b 98 39.58 er 101 26.25 38.59 38.62 27,81 31 t 27.16 PA-69 kr 37.74 39.19 36. t Pe 01:0.45 39.79 2 6 kill 27. be 6 0,5 31.02 80 39.31 36 6 588 532,64 550 509,57 93 6 588 606,87 550 513,50 30 . 4 4 . 35 2,4 . 40 78 39.82 26.30 37’ 6 588 135,05 550 934,28 A 10 7 24 40 39.05 28 0 38.07 be t 25.80 9 A 11 7. 37.76 39.43 . 9 37.89 39.70 46 27.63 3 37.49 12 26 28 8 38.57 37 6 588 464,91 550 483,71 . . akaad 94 6 588 599,21 550 510,56 5 1 40 26.15 0 . r 27.63 39.25 1 7 39.16 31 k 1 36.82 39.47 36. 38’ 6 588 157,51 550 914,97 40 . 39.96 26.03 8 39.00 38.92 38.14 37.86 38.78 39.38 A VP-9 32.95 26.58 37.65 02 39.32 - 41 A 39.64 38 6 588 397,70 550 457,73 est . 37.18 95 6 588 569,39 550 501,38 22 26.05 26.51 32.44 37 . . H 38.86 30.11 39’ 6 588 173,05 550 901,63 40 37.60 37 37.37 39.57 08 26.06 78 27.55 kill 31.94 12 37.45 VP-27 39.16 39.63 39.70 38.88 35.43 38,91 . . 39.73 - Plokk 2 aT31.94 Plokk 1 aT 99 . 2,3 8 14 27 36 37.32 39.95 39.53 39 6 588 353,87 550 732,80 39.77 ki 96 6 588 501,11 550 471,98 33 31.81 2 . 34.03 23 28 VP-26 l 40’ 6 588 214,88 550 341,63 40 13 13 - l 29.81 27.19 37.11 39.90 27,27 84 28. 34.04 37.00 33 25,84 3 . 39.79 aT 38.91 6 40 40 6 588 353,15 550 810,17 97 6 588 433,01 550 447,11 13,1 25.88 28.08 14 38.03 38.76 VP-52 39.67 38.87 29.26 28.82 . ki 2 l l 39.99 30,04 -35.10 3 41’ 6 588 219,14 550 284,60 31.93 4 k2 25.98 25.71 36.92 37.16 7 71 39.93 0,5 26,82 .0 2 . 36.97 40.39 28. 93 30 09 40.05 93 9 k 38.51 37.78 36 . 26.74 . 41 6 588 327,81 550 988,49 34,75 39.60 7 26.35 26. 98 6 588 418,77 550 428,27 40 o 25.88 25.92 26 Plokk 1 aT 38 38.64 . K 71 36. 37.02 38.77 Pl t 26.44 36.88 31 25.79 42’ 6 588 281,05 549 455,88 be 39.88 25.89 37.07 37.32 r 6. 27,77 02 26.43 7 26 3 1,4 81 25.80 26.41 4 5 nnas 26.14 . 26.08 7. . 38.78 31 42 6 588 285,53 550 979,37 99 6 588 411,99 550 413,12 23 . PA-20 VP-30 36.85 3 . 38.34 27,49 27 38.92 29. 26.39 26.40 26.29 37.15 39.19 39.21 43’ 6 588 296,46 549 321,74 40 39.82 26 37.48 5 - 40.18 pi 37.11 26 Kr 25.75 29.06 25.94 26.22 VP-29 PA - 6 38.10 37.58 58 23 25.76 40.29 e . 36.54 37.07 36.75 38.65 VP-51 VP-41 t 40 26.10 40.35 70 kat 43 6 588 200,30 551 030,01 26.37 96 100 6 588 408,56 550 400,04 36.85 - 05 44’ 6 588 309,56 549 316,60 39.58 . 39.36 30. 26.11 37.41 27 26.01 38.05 63 25.69 37.55 7,3 puidu ladu 36 36.57 . 25.60 37 t . be 36 29 37.13 39.6532,00 39.79 39.76 . 29,05 . 37 39.84 47 44 6 588 190,19 550 958,01 101 6 588 409,94 550 388,01 25.62 - r K PTT Recycling 37.35 33 kr 40.27 45’ 6 588 333,63 549 343,92 VP-8 38.01 Kr 4,8 . 25.79 31 1 25.78 36.74 titeala 36 Plokk 38 aT 0 39.82 25.48 26 . 62 27,18 . 4 37.46 33.21 27,69 30.54 1 2 41.31 42.38 27. . 9 40 25.58 36.41 40.45 46’ 6 588 350,06 549 345,03 45 6 588 187,88 550 957,68 102 6 588 414,78 550 371,69 ee 39.77 38,96 25.82 25.43 40.56 6,3 37.54 K r 37.58 38.44 38.98 39.23 25 42 i rt 25.79 25.77 36.75 39.28 39.99 bu Tooma tn 14 // Vomurru tn 1 er 86 37.00 32.99 31.38 02 t 6. 36.74 46 6 588 193,82 550 877,94 103 6 588 424,26 550 344,03 Pe 27.31 3 38.11 37.27 VP-23 26 78403:313:0005 33. 47’ 6 588 369,07 549 328,57 23 78 25,68 - 38.33 26 38.77 Kr 36.65 38.94 39.55 39.18 30.00 36. . 49 29.92 40 . 39 38.50 36 9 .9 36.40 38.47 27 40.12 . 37.87 tee 26.02 38.44 PA-41 27,64 28 54 i r 25.34 3 31.02 48’ 6 588 369,90 549 311,90 47 6 588 178,22 550 877,34 104 6 588 413,78 550 286,97 erbu 39.93 39.46 37.72 5 VP-54 . 36.00 37.41 7. 38.07 38.61 PA - 66 29.84 Pe t 39.74 13,3 25.50 25.43 39.33 39.55 25 36.47 36.40 36.05 40.68 37.30 6 1 28.28 49’ 6 588 357,50 549 292,22 48 6 588 194,28 550 667,97 105 6 588 496,25 550 225,32 9 39.80 26.16 25.90 25.54 25.43 39.98 31,8827.59 PTT Recycling 3 38.80 8 .5 1 38.24 37.96 38.49 39.78 27,01 39.94 37.55 39.23 1 29.81 3 . 25.31 36.86 38.90 40.08 39.90 40 25.79 27 35.66 titeala 36.05 PA-2a 39.12 6. . 36.23 35.02 35 60 38.28 puidu ladu . - 25 50’ 6 588 702,84 549 154,67 49 6 588 206,42 550 502,82 35 36.49 106 6 588 569,85 550 154,88 38.23 31.58 26 25,58 .00 36.19 08 25.55 28. t 23 . 46 A be 36 33. 25.27 36.29 32.91 VP-37 38 40.02 39.62 . 25.86 34 31 51’ 6 588 721,91 549 196,33 50 6 588 225,96 550 246,29 A 40 1 .9 kr 40.26 39.82 ladu Plokk 1 aT 36.61 38.14 38.06 36.24 365 .2 2 .23 38.85 0,7 2 3 32.43 25.81 37.69 55 . 31.26 25 6 8. 6 25.42 2 30,18 39 32. 35.17 1 - 38.53 2 . Kr 7 6 39.81 7 6 - 34.85 8 35. 5 26.01 25.17 38.69 l 26.47 26 39.39 l 52’ 6 588 778,88 550 136,55 4 . ki 20 51 6 588 239,12 550 078,44 40 51 . 38.17 38.00 37.49 7 32. 39.48 39.68 37.81 39.86 29.96 40 1 .4 26.05 25.69 39.28 39.83 26,91+ 3,4+ 5 32.8 PA-7 25.49 2 6. 1,4 32.34 2 39.82 25.19 88 PA-31 6 53’ 6 588 801,62 550 174,76 52 6 588 263,13 549 745,77 37.65 38.70 39.90 . 25.91 26.19 6 26.38 25.52 25.46 7 38.01 31.26 26.17 27.94 2 3 36.24 PTT Recycling 6. 25 38 4 26.10 PA-209 26.61 39.51 0. 44. 39.21 54’ 6 588 860,71 550 274,04 25.76 11 53 6 588 286,31 549 448,84 PA -25.89 67 38.81 titeala 49 35.80 24.97 25.88 VP-22 38.71 . 3 25.41 01 27 31 26.13 25.41 25.5 97 39.07 41.55 40.97 35.61 30.68 40.23 26.17 40.65 l adu 39.50 39.90 26.28 25.86 26.03 37.71 55’ 6 588 808,54 550 305,08 54 6 588 286,56 549 448,50 26.01 26.10 25.47 27.57 PA-17 37.08 37.54 36.93 25,98 26.02 27,48 39.46 Plokk 4 aT I 70 40.60 18 38.05 25.04 33.41 8. . 25.18 39.73 39.86 I 25.78 30.39 kill 56’ 6 588 774,78 550 325,18 55 6 588 296,48 549 321,75 40 1 .3 25.71 ladu 25.30 37.81 26 PA-8 45.23 28.83 2 39.28 26.16 34.36 31.03 40 40.19 26.01 28.02 37.37 Kr l adu 24,53 26.16 26.33 26,09 39.89 39.39 . 5 40.08 31.50 30.20 40.02 25.07 26.28 40.10 29.51 33.00 36.31 57’ 6 588 692,95 550 187,69 56 6 588 309,56 549 316,59 t 39.84 25.75 89 . 24 25.46 35.86 37.34 25.61 25.43 25.74 39.84 38.66 40.33 26.79 40.40 be 40.14 av 41.05 40.67 25 ·600 Plast 0 26.28 36.54 25.24 24.57-24.64 kra 7 r 25.70 41.18 38.03 . 40.23 58’ 6 588 191,25 550 387,23 57 6 588 333,63 549 343,92 k 40.03 37.16 26.34 40.28 8 26 40.25 40.86 00 36.38 24.85 31.32 .5 . 2 25.59 . 27.82 25.92 26.14 43 40. 07 26.41 25 35.84 40.34 35.76 37.93 40.69 40.47 33.58 36.25 26.47 35.92 26.61 25.34 40.74 37.11 40.34 40 25.87 40.10 . 25.58 5 70 l KORRALDUS 15.07.2026 nr DM-136374-7 Väo lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr HARM-154 muutmine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 59 lõike 1, § 66 lõike 2 punkti 5, haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõike 5 punkti 1 ning tuginedes Eesti Geoloogiateenistuse 27.04.2026 kirjale nr 13-1/26-668, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. muuta vee erikasutuse, saasteainete paiksest heiteallikast õhku viimise, jäätmete käitlemise ja maavara kaevandamise keskkonnaloale nr HARM-154 kantud maavara ja jäätmete käitlemise andmeid järgmiselt: 1.1.1. märkida loa vormil „Tegevusala andmed“ lahtris kaevandatava varu kogused järgmiselt (seisuga 01.01.2026): 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi, kaevandatav varu 488,357 tuh m 3; 0808 - madalamargiline ehituslubjakivi, kaevandatav varu 1,055 tuh m 3. 1.1.2. Eemaldada loaga lubatud tegevusala "Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel või rikastamisel" ja lisada selle asemel "Jäätmete taaskasutamine". 1.1.3. Eemaldada tabelis J2 jäätmeliigilt 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed "Väljaminek - antakse teistele ettevõtjatele" ja lisada selle asemel "Väljaminek - taaskasutatakse 80 t/a" toimingukoodiga R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena. 1.1.4. Lisada tabelisse J3 jäätmekäitlustoimingu R5t - Jäätmete taaskasutamine tagasitäitena korrastamisel kirjeldus. 1.1.5. Viia kooskõlla keskkonnaloa kõrvaltingimus nr 4 tabelis A7 eritingimusega nr 8.10 ja muuta kõrvaltingimust nr 4 vastavalt. 1.2. Viia sisse vastavad muudatused keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. 1.3. Jätta kehtima kõik teised loale määratud andmed ja nõuded. Maavara kaevandamise keskkonnaluba HARM-154 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/. 2. ASJAOLUD Limestone factories of Estonia OÜ (registrikood 10022037, aadress Peterburi tee 34, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond) omab vee erikasutuseks, saasteainete paiksest heiteallikast õhku viimiseks, jäätmete käitlemiseks ja maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr HARM-154 (kehtivusaeg 14.01.2019 – 13.01.2039), mis annab õiguse Väo lubjakivikarjääris lubjakivi kaevandamiseks. Väo lubjakivikarjäär asub Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas katastriüksustel Paneeli tn 1 (katastritunnus: 78401:101:2693), Peterburi tee 94 (katastritunnus: 78403:313:0630), Peterburi tee 94h (katastritunnus: 78403:313:0650), Peterburi tee 94j (katastritunnus: 78403:313:0640), Paneeli tn 9 (katastritunnus: 78401:101:2695), Betooni tn 51 (katastritunnus: 78403:313:0110) ja Peterburi tee 94c (katastritunnus: 78403:313:0001). Limestone factories of Estonia OÜ esitas 22.04.2026 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.04.2026 numbriga DM-136374-1) Väo lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr HARM-154 muutmiseks seoses karjääri piires nõlvade geomeetria piiratud kaevandamistehnoloogia võimalustega. Karjääris kasutatakse kaevandamisel hüdrovasarat ning piirkondades, kus maavõngetele tundlike objektide lähedus seda võimaldab, ka lõhketöid. Mõlemal juhul on kaevandamissügavus ja nõlvade geomeetria piiratud kaevandamistehnoloogia võimalustega. Hüdrovasaraga kaevandamisel ei ole tehnoloogiliselt võimalik saavutada vertikaalseid nõlvu – iga järgneva kihi raimamisel tuleb jätkata 25–30 cm eelmisest seespool, mistõttu kujuneb nõlva kaldeks ca 75°. Selle tulemusena paikneb oluline osa registrijärgsest maavarast nõlvades mäeeraldise piiril, kust täiendav väljamine tähendaks mäeeraldise piiridest väljumist. Lõhketöid saab karjääris rakendada üksnes piisavale kaugusele maavõngetele tundlikest objektidest jäävates piirkondades, mistõttu ei ole lõhketööd tervikutesse jäetava maavaraga seotud aladel kohaldatavad. Lisaks on ka osades piirkondades, kus kaevandamine ei olnud enam tehnoloogiliselt võimalik, alustatud korrastamise kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal karjääri korrastamistöödega (settebasseinide rajamine hüdroisolatsioonikihi setitamiseks, täitematerjali laotamine jne). Neis piirkondades ei ole maavara täiendav väljamine enam ühegi tehnoloogiaga teostatav. Eelnevast tulenevalt väheneb Väo lubjakivikarjääris kaevandatava lubjakivi kogus. Nõlvatervikutesse jääva maavara kogus muutub varasemast 120 tuh m3-lt 376,601 tuh m 3. Seisuga 01.01.2026 on Väo lubjakivikarjääri piires olevate plokkide jääkvaru järgmine: 1 plokk (ehituslubjakivi) – 259,266 tuh m³, 2 plokk (ehituslubjakivi) – 78,723 tuh m³, 3 plokk (kõrgemargiline ehituslubjakivi) – 54,89 tuh m³, 4 plokk (ehituslubjakivi) – 293,032 tuh m³, 37 plokk (ehituslubjakivi) – 34,488 tuh m³, 39 plokk (kõrgemargiline ehituslubjakivi) – 129,439 tuh m³, 44 plokk (madalamargiline ehituslubjakivi) – 0,12 tuh m³, 45 plokk (madalamargiline ehituslubjakivi) – 16,055 tuh m³. 2(5) Kaevandatava varu kogused Väo lubjakivikarjääris on järgmised (seisuga 01.01.2026): 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi, kaevandatav varu 488,357 tuh m 3; 0808 – madalamargiline ehituslubjakivi, kaevandatav varu 1,055 tuh m 3. Loa andja kontrollis keskkonnaloa vastavust Jäätmeseadusega. Keskkonnaluba ei vasta Jäätmeseadusele, sest alates 01.04.2023 ei vaja jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel või rikastamisel enam jäätmeluba. Keskkonnaluba ei vastanud jäätmete osas ka varasemalt esitatud taotlusele, mille kohaselt soovitakse jäätmeid kasutada tagasitäiteks korrastamisel. Loa andja poolt on puudulikult täidetud keskkonnaloa jäätmete tabelid, seetõttu teeb loa andja käesoleva menetluse raames jäätmete tabelites parandused. Loa andja kontrollis keskkonnaloa tingimusi ja leidis, et 23.12.2020 korraldusega nr DM- 110275-10 Väo lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmisel muudeti tabelis A7 eritingimuse nr 8.10 sõnastust, kuid muutmata jäi eritingimusega seotud keskkonnaloa nr HARM-154 kõrvaltingimus nr 4. Käesoleva korraldusega muudetakse kõrvaltingimuse nr 4 sõnastus samaks tabelis A7 toodud eritingimuse nr 8.10 sõnastusega. 3. KAALUTLUSED Haldusakti muutmise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine loa muutmise ajal (haldusmenetluse seadus (HMS) § 64 lg 1 ja § 68 lg 2). Keskkonnaloa andja on Keskkonnaamet, kui seadus ei sätesta teisiti (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 41 lg 5, maapõueseaduse (MaaPS) § 48). Tulenevalt eelnevast on Keskkonnaametil õigus keskkonnaloa muutmiseks. Keskkonnaloa andmisele kohaldatakse KeÜS 5. peatükki (KeÜS § 40 lg 5). Keskkonnaloa muutmine otsustatakse avatud menetluseta, kui keskkonnaloa muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, keskkonnaloa muutmisel ei toimu keskkonnamõju hindamist ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse läbiviimiseks (KeÜS § 59 lg 5 p 1). Arvestades asjaolu, et loas tehtavad muudatused (kaevandatava maavara koguste muutus ning loas loa andja poolt tehtavad parandused) ei mõjuta keskkonnariski suutust, otsustab Keskkonnaamet käesoleva keskkonnaloa muutmise avatud menetluseta. Alates 01.04.2023 ei anta jäätmeluba jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel. Tulenevalt sellest eemaldab loa andja loaga lubatud tegevusala "Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel või rikastamisel" ja lisab selle asemel "Jäätmete taaskasutamine". Väo karjääris on katend eemaldatud kogumahus. Eemaldatud katend (jäätmekood 01 01 02) on ladustatud mäeeraldise teenindusmaale müratõkkevallidena. Katendit kasutatakse korrastamistöödel vastavalt karjääri korrastamise projektile. Keskmiselt 30 – 40% purustavast lubjakivi üldmahust on fraktsioon 0/4 mm millest osa turustatakse töötlemata kujul, teine osa on tooraine killustiku niiske sorteerimise tehnoloogia CDE ja CAB jaoks. Peale niisket sorteerimist jääb u 10% pae-savi segu, mida kasutatakse karjääri korrastamisel pinnasereostuse vältimiseks ekraankihi rajamiseks. Tulenevalt sellest, et katendit ei võõrandata vaid kasutatakse 3(5) korrastamistöödel, teeb loa andja tabelis J2 muudatuse eemaldades tabelis J2 jäätmeliigilt 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed "Väljaminek - antakse teistele ettevõtjatele 80 t/a" ja lisada selle asemel "Väljaminek - taaskasutatakse 80 t/a" toimingukoodiga R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena. Keskkonnaloas on varasemalt ekslikult jäänud täitmata tabel J3 - Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus. Loa andja täidab tabeli J3 lisades sinna jäätmekäitlustoimingu "Jäätmete taaskasutamine tagasitäitena korrastamisel" kirjeldusega "Katendit kasutatakse korrastamisel tagasitäitena. Sõelmete niiske sorteerimise tulemusel tekkivat pae-savi segu kasutatakse karjääri korrastamisel pinnasereostuse vältimiseks ekraankihi rajamiseks" aastase käitlusmahuga kuni 100 000 tonni. Keskkonnaameti 23.12.2020 korraldusega nr DM-110275-10 liideti maavara kaevandamise keskkonnaloale nr HARM-154 Keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks paiksest heiteallikast välisõhku (edaspidi õhusaasteluba) nr L.ÕV/317864. Keskkonnaloale lisati vastavalt ka tabel A7 eritingimus nr 8.10. Antud eritingimus käsitles välisõhu kvaliteedi omaseire korraldust ettevõtte tootmisterritooriumi piiril. Tähelepanuta jäi aga, et välisõhu kvaliteedi seiret käsitles ka keskkonnaloa nr HARM-154 kõrvaltingimus ja tingimused ei ole üksteisega vastavuses. Loale jäi nii kõrvaltingimus nr 4, kui ka õhusaasteloa tabel A7 eritingimus nr 8.10. Käesolevaga viiakse kõrvaltingimus vastavaks keskkonnaloal oleva vastaval eritingimuse sõnastusega, mille järgi teostatakse välisõhu kvaliteedi seiret. Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1). Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks (HMS § 40 lg 3 p 3). VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4(5) (allkirjastatud digitaalselt) Merike Rosin peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. Väo LHK projekt 3. Vao_maetshehh_territooriumi_plaan.jpg 4. Väo lubjakivikarjäär mäeeraldise plaan 5. Väo lubjakivikarjäär geoloogilised läbilõiked 6. Väo lubjakivikarjäär korrastatud ala plaan Teadmiseks: Eesti Geoloogiateenistus, Maa- ja Ruumiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Jürgen Ojangu vanemspetsialist maapõuebüroo Grethel Tamm spetsialist jäätmebüroo Marko Ansip spetsialist välisõhubüroo 5(5)  Keskkonnaluba Loa registrinumber HARM-154 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Limestone factories of Estonia OÜ Registrikood / Isikukood 10022037 Tegevuskoha andmed Nimetus Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjäär Aadress Peterburi tee 34, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) Territoriaalkood EHAK 0387 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise 15.07.2026 kuupäev Lõppemise kuupäev 13.01.2039 Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Väo mäetsehh Keskkonnaregistrikood JKK3700476 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Peterburi tee 94, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2280845 78403:313:0630 X: 6589279, Y: 550558 Peterburi tee 94h, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2106585 78403:313:0650 X: 6588693, Y: 550171 Peterburi tee 94j, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2218114 78403:313:0640 X: 6588281, Y: 550178 Paneeli tn 1, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2510066 78401:101:2693 X: 6588406, Y: 549292 Paneeli tn 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2510081 78401:101:2695 X: 6588201, Y: 550031 Betooni tn 51, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2281053 78403:313:0110 X: 6588122, Y: 550480 Peterburi tee 94c, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2106762 78403:313:0001 X: 6589182, Y: 550215 Plaan või kaart Lisa 1: Vao_maetshehh_territooriumi_plaan (1).jpg Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Väo mäetsehh Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas 20 000 20 000 20 000 R5t paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 80 000 80 000 80 000 R5t J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 2/16 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu nr nimetus aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Jäätmete taaskasutamine R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid Katendit kasutatakse korrastamisel tagasitäitena. Sõelmete niiske sorteerimise tulemusel tekkivat pae- 100 000 tagasitäitena korrastamisel kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala savi segu kasutatakse karjääri korrastamisel pinnasereostuse vältimiseks ekraankihi rajamiseks. korrastamiseks J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Väo mäetsehh Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil või L-EST97 Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele Üheaegne ladustamise Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kaardil koordinaadid suunamise aeg kogus kogus Tonni m³ Tonni m³ katend X: 6589104, Y: Tegu ei ole keskkonnaohtliku jäätmena, hoiustatakse lasuna aasta 80 000 53 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade 80 000 53 000 549878 karjääri territooriumil. kaevandamisjäätmed Seotud failid Failid Lisa 2: Vao_maetshehh_territooriumi_plaan (1).jpg J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Väo mäetsehh Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Failid rakendamine Kaevandamistegevuse Kaevandamistegevuse lõpetamisel tuleb karjääri territoorium vastavalt korrastamisprojektile korrastada ning taaskasutamisele kuuluvad kogused ära taaskasutada või anda edasiseks käitlemiseks üle teistele Tegevuse lõpetamine isikutele eeldusel, et isik(ud) omab(vad) jäätmekäitleja registreeringut või keskkonnaluba. lõpetamisel J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 3/16 Vorm ei ole asjakohane J9. Prügila või jäätmehoidla liik Vorm ei ole asjakohane J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Vorm ei ole asjakohane J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Vorm ei ole asjakohane J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Vorm ei ole asjakohane Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Vorm ei ole asjakohane V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Paekivitoodete Tehas (42) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002135 Puurkaevu katastrinumber 42 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6589352, Y: 550850 Põhjaveekihi nimetus ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) Põhjaveekogumi nimetus ja kood O-Cm_Laane - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2020 2039 1 500 1 500 1 500 1 500 6 000 16 Veehaarde jrk nr 2. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Peterburi tee 94B puurkaev (50664) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023756 4/16 Puurkaevu katastrinumber 50664 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6589214, Y: 550396 Põhjaveekihi nimetus ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) Põhjaveekogumi nimetus ja kood O-Cm_Laane - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2023 2039 6 500 3 400 1 600 6 500 18 000 49 Veehaarde jrk nr 3. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Väo Paekivtoodete tehase karjäär Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024053 Puurkaevu katastrinumber Puurkaevu L-EST97 koordinaadid Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimetus ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2020 2039 220 000 220 000 220 000 220 000 880 000 2 410 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Puurkaevust võetava vee arvestust tuleb pidada taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidu iga kuu lõpus). Võetud veearvesti näit tuleb fikseerida veevõtu päevikus iga puurkaevu kohta eraldi. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Karjäärist välja pumbatav põhjavee kogus leida arvutuslikult pumba jõudluse ja tööaja alusel. Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta puurkaevus staatilist põhjaveetaset alati pumba vahetamise ja puurkaevu hoolduse ajal. Soovituslik on põhjaveetaset mõõta sama tihti, kui tehakse korralisi veeproove, üks kord viie aasta jooksul. Tulemused kajastada veekasutuse aastaaruandes. Karjääri põhjaveetaset mõõta üks kord aastas. Tulemuste esitamisel ära näidata mõõtepunkti absoluutkõrgus. Andmed kanda veevõtupäevikusse ja kajastada veekasutuse aastaaruandes. Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire 5/16  Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad POH0002135 Paekivitoodete Tehas (42) X: 6589352, Y: 550850 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Elektrijuhtivus POH0023756 Peterburi tee 94B puurkaev (50664) X: 6589214, Y: 550396 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Elektrijuhtivus Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Põhjavee töötlemise korral võtta proov enne põhjavee töötlemist. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad põhjaveele kehtestatud kvaliteedi piirväärtusi või saasteainesisalduse läviväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab põhjavee kvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud põhjavee kvaliteedi parandamiseks. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete 6/16 kaupa V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Väo karjäär Väljalaskme kood TL003 Reoveepuhasti nimetus Paekivitoodete tehas Reoveepuhasti kood PUH7840020 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Tallinn ja ümbrus RKA0370010 Suubla nimetus Väljavahi kraav Suubla kood VEE1089245 Veekogumi nimetus Pirita Vaskjalalt suudmeni Veekogumi kood 1089200_4 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6588183, Y: 550879 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2020 2039 220 000 220 000 2 200 000 220 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste (%) Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2020 2039 pH 6-9 pH 2020 2039 BHT7 BHT7 15 2020 2039 KHT KHT 125 2020 2039 Heljum HEL 15 2020 2039 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 10 2020 2039 Üldfosfor (Püld) Pyld 0.50 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Paekivitoodete tehas PUH7840020 Ajas keskmistatud August Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur 7/16 Täiendavad nõuded reostuskoormuse Reoveepuhasti või muu saasteallika koormuse määramiseks tuleb reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtta seitse määramiseks keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel igal päeval üks proov ja mõõta vooluhulka ning juhinduda kehtivast proovivõtumetoodikast. Reoveepuhastite reostuskoormus määrata 2021 aasta jooksul. Edaspidi on saasteallika reostuskoormuse määramise kohustus siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti töös. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi võtmise Proovi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 Seotud reoveepuhasti Seotud reoveepuhasti Seire liik tüüp koordinaadid kood nimi Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Üksikproov Reovesi Paekivitoodete tehase reoveepuhasti X: 6589332, Y: 550956 PUH7840020 Paekivitoodete tehas Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord viie aasta sissevool Heljum jooksul Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Heitvesi Paekivitoodete tehase reoveepuhasti X: 6589326, Y: 550949 PUH7840020 Paekivitoodete tehas Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord viie aasta väljavool Heljum jooksul Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Reovee puhastusastme väljaselgitamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka hindamiseks sealt väljuvast heitveest. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Väo karjäär TL003 X: 6588183, Y: 550879 Pirita Vaskjalalt suudmeni 1089200_4 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) 8/16  Täiendavad nõuded väljalaskme seire Proov segunenud heitveest ja karjääriveest tuleb võtta proovivõtukohas koordinaatidega X: 6588218 ja Y: 550885. läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Vorm ei ole asjakohane V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Vorm ei ole asjakohane V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Vorm ei ole asjakohane V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane V14. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks Tagada veehaarde sanitaarkaitsealal kehtivate nõuete täitmine. pidev vajalikud meetmed 2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivatele õigusaktidele. Kanalisatsiooniehitiste seisundi kontroll üks kord viie aasta jooksul. pidev vajalikud meetmed 3. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Reoveesete käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele. pidev 4. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida alati koheselt vastava olukorra Keskkonnaametit vajadusel Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust. tekkimisel 5. Muud asjakohased meetmed Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. pidev 9/16 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veehaarde seire tulemused Põhjavee analüüside tulemused esitada läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. Vastavalt vormis V3 nõutule (üks kord 5a jooksul) 2. Võetava vee arvestus Puurkaevudest võetava vee kogused ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa vormis 3 toodule. Karjäärist väljapumbatava vee kogused leida arvutuslikult tööaja järgi. Vastavalt nõutule, kord Puurkaevude taadeldud veearvesti näidud kvartali algul ja lõpus ning arvutatud karjäärivee kogus märkida vee erikasutusõiguse deklaratsioonis. kvartalis 3. Võetava vee arvestus Veevõtu päevik, kuhu on kantud puurkaevudest võetava põhjavee veearvesti näidud ja veearvesti taatlemise andmed ning karjäärist pumbatava vee pumpade töötamise aeg. loaandja nõudmisel 4. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse Vee erikasutus tuleb deklareerida vastavalt kehtestatud õigusaktidele. Deklaratsioon tuleb esitada ka juhul kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud. Deklaratsiooni saab esitada Toimub õigusaktidega tasu teave esimesel võimalusel peale kvartali lõppu sätestatud korras 5. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Toimub õigusaktidega sätestatud korras 6. Muu vajalik informatsioon Vee erikasutuse käigus tekkivatest tehnoloogilistest muudatustest, samuti vee erikasutaja kohta käivate kontaktandmete muudatustest teavitada koheselt käesoleva loa väljaandjat vastava olukorra kirjalikult. tekkimisel Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmiseks (keskkonnaloa üleandmisel) esitavad loa omaja ja loa taotleja keskkonnaloa andjale ühise taotluse. Taotluses tuleb märkida tähtpäev, millal loa omaja andmeid muudetakse. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmise taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne nimetatud tähtpäeva saabumist. 7. Muu vajalik informatsioon Loa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Keskkonnakaitseloa pidev omaja meelespea" 8. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad Reoveepuhasti reostuskoormus määrata 2021. aastal. Edaspidi on reoveepuhasti määramise kohustus siis, kui toimub oluline muudatus Paekivitoodete tehase reoveepuhasti töös. Vastavalt teabe näitajad (näiteks reostuskoormus) Reoveepuhasti puhastusefektiivsust hinnata üks kord viie aasta jooksul. tekkimisele V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08122 - Killustiku tootmine 08111 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 0.614 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Diislikütus 256.90 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist 10/16  Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0001352 1 Puurmasin + laadimine X: 6588262, Y: 550883 HEIT0008570 N1 Lõhkamine X: 6588507, Y: 549668 HEIT0001353 2 Hüdrovasar+laadimine X: 6589289, Y: 551063 HEIT0001354 4 PSS Nordberg+laadimine X: 6588526, Y: 549685 HEIT0001356 5 SS CDE+filter-press+pesuseade Haver X: 6588434, Y: 549630 HEIT0001357 8 Benninghoven X: 6588727, Y: 549480 HEIT0008451 6 SS CAB X: 6588900, Y: 550831 HEIT0008566 7 Scalper sõel X: 6588894, Y: 550802 HEIT0008567 S7 Scalper sõela generaator X: 6588894, Y: 550802 HEIT0008568 3 Purustuskompleks Keestrack X: 6588894, Y: 550802 HEIT0008569 S3 Purustuskompleks Keestracki generaator X: 6588894, Y: 550802 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2020 10.403 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2020 2.802 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2020 1.794 t PM-sum Osakesed 2020 5.015 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2020 0.436 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2020 0.052 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2020 826.134 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate 11/16 kaupa A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Puurmasin + laadimine HEIT0001352 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.004 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s Lõhkamine HEIT0008570 PM-sum Osakesed Tavaheide 1.20 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.131 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.116 g/s Hüdrovasar+laadimine HEIT0001353 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s PSS Nordberg+laadimine HEIT0001354 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.048 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.024 g/s SS CDE+filter-press+pesuseade Haver HEIT0001356 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s Benninghoven HEIT0001357 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s SS CAB HEIT0008451 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s Scalper sõel HEIT0008566 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.069 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.044 g/s Scalper sõela generaator HEIT0008567 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.008 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.104 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.004 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s Purustuskompleks Keestrack HEIT0008568 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.121 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.058 g/s Purustuskompleks Keestracki generaator HEIT0008569 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.06 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.559 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.028 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.003 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika kood Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Puurmasin + laadimine HEIT0001352 puurmasin "Tamrock" 1 vastavalt töö intensiivsusele, vähemalt 1 kord aastas hooldus PM-sum Osakesed 99,5 % A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete 12/16 heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Töökorralduslikud Pidev 8.1. Lubatud lõhkamistööde maht on kuni 200 tuh m3 mäemassi aastas. nõuded Töökorralduslikud Pidev 8.2. Lõhkamistööde planeerimisel ja teostamisel tuleb alati arvestada tuule suunaga, vältimaks tolmu kandmist väljaspool tootmisterritooriumi. Lõhkamistöid on keelatud teostada lõunatuulte korral. nõuded Töökorralduslikud Pidev 8.3. Lubatud hüdrovasaraga raimamistööde maht on kuni 800 tuh m3 lubjakivi massiivi aastas. nõuded Töökorralduslikud Pidev 8.4. Paekivi kaevandamist hüdrovasaraga on keelatud teostada pärast kl 22.00. Puur- ja lõhketööd on keelatud tööpäevadel ajavahemikul 17.00-08.00, nädalavahetustel ning riiklikel pühadel. nõuded Töökorralduslikud Pidev 8.5. Purustuskompleksis Keestrack on lubatud toota kuni 800 tuh tonni killustiku aastas nõuded Töökorralduslikud Pidev 8.6. Purustus-sorteerimisõlmede töö korralduses lähtuda ilmastikutingimustest (tuulesuund, kiirus, õhuniiskus jne). Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral (nt lõunatuul üle 10 m/s ja nähtav tolmu levik väljaspool nõuded Väo karjääri piire), mis ohustavad Lasnamäe elamurajooni tolmu saastamisega, koheselt võtta tarvitusele meetmeid tolmu eraldavate saasteallikate tööde lõppemiseks ning peatada tööd. Töökorralduslikud Pidev 8.7. Öiste müra tekitavate tööde puhul lähtuda sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõuded kehtestatud müra piirnormidest. Töökorralduslikud Pidev 8.8. Tolmuheitmete vähendamiseks piirata veokite liikumise kiirust karjääris. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, kasta regulaarselt karjääri teid ja teenindusplatse. nõuded Töökorralduslikud Pidev 8.9. Laadimistöödel peab laadimiskõrgus olema minimaalne, mida lubab karjääris kasutatav tehnoloogia. nõuded Välisõhu Pisteline 8.10 Korraldada välisõhu kvaliteedi omaseire ettevõtte tootmisterritooriumi piiril. Teostada peenosakeste (PM10) mõõtmised kaks korda aastas ajavahemikul aprillist oktoobrini. Mõõtmised teostada erinevate kvaliteedi seire regulaarne seadmete samaaegsel töötamisel ja soovitav hajuvusele ebasoodsate ilmastikutingimustel (nt. pikaajaline kuiv periood, elamute poolne tuul). Mõõtmised teostada lõunakaarte tuultega. Mõõtmiste protokollis fikseerida täpne mõõtepunkt, mõõtmiste hetkel toimunud tootmisprotsessid ja ilmastikutingimused. Mõõtmistulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lõigete 1 ja 3 mõistes. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmistulemused esitada loa andjale ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Muude andmete Ühekordne 8.11. Käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 päeva enne vastava leppe esitamine jõustumist. Tegevuskoha kasutamise lepingu muutmisel või uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile uue kokkuleppe või lepingu koopia, tõendamaks tegevuskoha kasutamise õiguslikku alust. Kinnistu kasutusõiguse lõppemisel on Keskkonnaametil õigus õhusaasteluba kehtetuks tunnistada. Maapõu M1. Maavara kaevandamine 13/16 M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 46 Maardla nimetus Väo Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Väo lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki ja 3 auku. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki ja 1 auk. Mäeeraldise pindala (ha) 127.66 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 176.02 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 192 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 11 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve killustik betooni valmistamiseks, teekateteks, täitematerjal Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 140 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 259.266 tuh m³ 01.01.2026 2 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 78.723 tuh m³ 01.01.2026 3 plokk kõrgemargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 54.89 tuh m³ 01.01.2026 4 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 293.032 tuh m³ 01.01.2026 37 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 34.488 tuh m³ 01.01.2026 39 plokk kõrgemargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 129.439 tuh m³ 01.01.2026 44 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 0.12 tuh m³ 01.01.2026 45 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 16.055 tuh m³ 01.01.2026 Tegevusala andmed 14/16 Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, kõrgemargiline 2019 2039 tuh m³ 488.357 tuh m³ Lubjakivi, madalamargiline 2019 2039 tuh m³ 1.055 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, kõrgemargiline 2019 2039 0784 Tallinn Lubjakivi, madalamargiline 2019 2039 0784 Tallinn Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri jääkvaru osaliseümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2017) Geoloogiafondi number 8756 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-1/18/927 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.05.2018 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Väo lubjakivimaardla plokkide 3, 39, 40, 41 maavara kvaliteedi ja varu osalise ümberhindamise seletuskiri Geoloogiafondi number 9437 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/72 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.01.2021 Kõrvaltingimused 15/16 1. Puhastada perioodiliselt settetiiki ulatuses, mis tagab karjäärist välja pumbatava sadevee puhtuse. 2. Tagada karjääri põhja jääva veepideme terviklikkus, vältides sügavate kraavide ja sumpade rajamist. Veepideme kahjustamisel tuleb vigastatud veepide isoleerida. 3. Teostada üks kord aastas tootmisprotsessidest põhjustatud mürataseme mõõtmisi seadmete maksimaalsel võimsusel ja üheaegsel töötamisel. Kaebuste esinemise korral teostada täiendavaid mõõtmisi vastavalt vajadusele ning kooskõlastada mõõtmise ajad ja kohad eelnevalt kohaliku omavalitsusega. Mõõtmiste tulemused esitada Keskkonnaametile ja Tallinna Keskkonnaametile. 4. Korraldada välisõhu kvaliteedi omaseire ettevõtte tootmisterritooriumi piiril. Teostada peenosakeste (PM10) mõõtmised kaks korda aastas ajavahemikul aprillist oktoobrini. Mõõtmised teostada erinevate seadmete samaaegsel töötamisel ja soovitav hajuvusele ebasoodsate ilmastikutingimustel (nt. pikaajaline kuiv periood, elamute poolne tuul). Mõõtmised teostada lõunakaarte tuultega. Mõõtmiste protokollis fikseerida täpne mõõtepunkt, mõõtmiste hetkel toimunud tootmisprotsessid ja ilmastikutingimused. Mõõtmistulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lõigete 1 ja 3 mõistes. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmistulemused esitada loa andjale ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. 5. Karjääri korrastamisel tagada karjääri alal põhjavee kaitstus arvestades kaevandamisjärgselt tekkivat olukorda, vajadusel katta karjääri põhi katendimaterjali kihiga. 6. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, on purustus-sorteerimissõlmede töötamine ilma niisutussüsteemita ning karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavate teede kasutamine ilma kastmata keelatud. 7. Öisel ajal (ajavahemikus kell 22.00–06.00), pühapäevadel ja riiklikel pühadel ei ole lubatud raimamistööd. 8. Mäeeraldisel kasvavate üle 8 cm rinnasdiameetriga puude raiumiseks taotleda Tallinna Keskkonnaametist raieluba. 9. Tagada Betooni tänava ja Peterburi maanteega külgnevate katendipuistangute geotehniline stabiilsus ja üldine korrashoid. 10. Katastriüksuse Peterburi tee 94 (78403:313:0630) kirdenurgas 0,24 ha suurune teemaa ala korrastada esimesel võimalusel. Pärast korrastatuks tunnistamist moodustada teemaast iseseisev transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus ja see riigile tagastada. 11. Laadimistöödel peab laadimiskõrgus olema minimaalne, mida lubab karjääris kasutatav tehnoloogia. 12. Kaevandatavalt alalt eemaldatavat huumusmulda tuleb kasuta selliselt, et ei põhjustata mulla hävinemist. 13. Purustus-sorteerimissõlmede töö korralduses, puuraukude rajamisel ja hüdrovasaraga töötamisel lähtuda ilmastikutingimustest (tuule suund ja kiirus, õhuniiskus jne). Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral (nt lõuna tuul üle 10 m/s, pikk kuiv periood), mis ohustavad Lasnamäe elamurajooni ja lähedalasuvaid ettevõtteid tolmu saastamisega, peatada tööd või võtta koheselt kasutusele täiendavad meetmed tolmu leviku vältimiseks. Kaevandatud maa kasutamise otstarve tootmismaa Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Väo lubjakivikarjäär mäeeraldise plaan Lisa 3: Väo lubjakivikarjäär mäeeraldise plaan.pdf Jah Väo lubjakivikarjäär geoloogilised läbilõiked Lisa 4: Väo lubjakivikarjäär geoloogilised läbiloiked.pdf Jah Väo lubjakivikarjäär korrastatud ala plaan Lisa 5: Väo lubjakivikarjäär korrastatud ala plaan.pdf Jah 16/16  Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt Tallinn 2019 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Nimetus: Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Töö tellija: Paekivitoodete tehase osaühing Reg nr 10022037 Peterburi tee 34 Tallinn Harjumaa 11415 Tel +372 6212498 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel 5279790 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere Töös osales: Andrus Veskioja Töö versioon: 25.11.2019 2 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................. 4 1 Käitise asukoha kirjeldus ................................................................................................................. 6 1.1 Käitise asukoha geograafiline iseloomustus ........................................................................... 6 1.2 Käitise asukoha klimaatiline iseloomustus ............................................................................. 8 2 Tegevusalade kirjeldus .................................................................................................................. 10 3 Heiteallikad, saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa, saasteainete püüdeseadmed ning muud heitme vähendamise meetmed ................................................................................................. 13 4 Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed ................................. 19 5 Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika kuude ja päevade lõikes .................................... 20 6 Saasteainete heitkoguste arvestamine ......................................................................................... 22 6.1 Kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused....................................................................................................................................... 22 6.2 Heitmed kaevandustegevusest ............................................................................................. 27 6.2.1 Heiteallikas nr. 1 - puur-lõhketööd ............................................................................... 27 6.2.2 Heiteallikas nr. 2 – raimamine hüdrovasaraga ............................................................. 28 6.2.3 Heiteallikas nr 3 - purustuskompleks Keestrack ........................................................... 28 6.3 Heiteallikas nr. 4 – purustus-sorteerimissõlm Nordberg ...................................................... 29 6.3.1 Heiteallikas nr. 5 –sorteerimissõlm CDE +filter-press – pesuseade Haver (SS CDE) ..... 29 6.3.2 Heiteallikas nr. 6 –sorteerimissõlm CAB ....................................................................... 30 6.3.3 Heiteallikas nr 7 - Scalper sõel ...................................................................................... 30 6.3.4 Heiteallikas nr 8 –segusõlm Benninghoven .................................................................. 30 7 Tehnoloogilised äkkheited ............................................................................................................ 32 8 Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang ...................................................................................... 34 9 Müra võimaliku esinemise hinnang .............................................................................................. 35 10 Muud esineda võivad keskkonnahäiringud .............................................................................. 38 11 Õhukvaliteedi taseme määramine ............................................................................................ 39 11.1 Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta. .............. 41 11.2 Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju ........... 43 12 Saasteainete heitkoguste ja õhu kvaliteedi ja müra seire ........................................................ 45 13 Järeldused ja ettepanekud ........................................................................................................ 47 Kasutatud allikad................................................................................................................................... 49 Lisad ...................................................................................................................................................... 50 Lisa 1 - Hajuvuskaardid ..................................................................................................................... 50 3 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud Paekivitoodete tehase osaühing (reg. nr. 10022037) tellimusel ja lähteandmete alusel ettevõtte Väo karjääris toimuvale tegevuse õhuheidetele keskkonnakaitselise hinnangu andmiseks ja õhusaasteloa L.ÕV/317864 muutmise taotlemiseks. Ettevõtte põhitegevusalaks on killustiku tootmine – EMTAK 08122. Õhusaasteloa muutmine on vajalik seoses ettevõtte osade saasteallikate muutumisega. Likvideeritakse senine heiteallikas nr 4 (PPS-5 /PSS MetsoMinerals+ lubjakivi ja killustiku laadimine) ning lisanduvad mobiilne scalper sõel ja mobiilne rootorpurustist ja sõelast koosnev kompleks. Ettevõtte põhimõtteline tegevus ega mahud võrreldes olemasoleva loaga ei muutu. Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Paekivitoodete tehase osaühing (edaspidi ka PTT) Väo karjäärist atmosfääri väljutatavate heitmete koguseid, kontsentratsioone maapinna lähedases õhukihis ja hajuvust ebasoodsate ilmastikutingimuste juures. Käesoleva lubatud heitkoguste projekti (LHK projekt) on koostanud LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Ettevõttel on õhusaasteluba vajalik vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” (edaspidi määrus 67), lisa kohaselt, kuna heiteallikatest eralduvate tahkete osakeste heitkogus on üle 1 tonni aastas. PTT tegeleb Väo karjääris lubjakivi kaevandamise ja killustiku tootmisega, mille käigus eralduvad välisõhku tahked osakesed. Kehtiva välisõhu saasteloa alusel eraldub puurimistöödel, laadimisel, lõhkamistöödel ning purustussõlmedes killustiku tootmisel tahkeid osakesi rohkem kui 1 tonn aastas. Lisaks eraldub lõhkamistöödel lämmastikoksiide ning süsinikmonooksiide ning mobiilsete seadmete töötamiseks kasutatavad diiselgeneraatorid emiteerivad suitsugaase. Saasteainete heitkoguste määramine on teostatud arvestuslikul meetodil Eestis kehtivate ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikate ja Eestis kehtivate saasteainete piirkontsentratsioonide normatiivide alusel. Lähtutud on järgmistest õigusaktidest: 1 „Atmosfääriõhu kaitse seadus1“ vastu võetud 15.06.2016. 2 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1”. 3 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1”. 4 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 5 Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. 6 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. Kuna Eestis puudub kinnitatud siseriiklik metoodika kaevandamistööde käigus eralduvate saateainete heitkoguse määramiseks, siis käesolevas LHK projektis on tuginetud järgmistele metoodikatele: 1. US EPA AP42. 2004. Ch 11.9.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf. 4 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 2. US EPA AP42. 1995. Ch. 11.19.1 Sand And Gravel Processing. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s19-1.pdf. 5 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 1 Käitise asukoha kirjeldus 1.1 Käitise asukoha geograafiline iseloomustus Paekivitoodete tehase osaühing teostab kaevandamist neile kuuluvatele Väo karjääri alal (õhusaasteloa kontekstis vaadeldakse kõiki PTT Väo karjääre ühe tootmisüksusena – Väo karjäär). Väo karjäär paikneb Tallinnas Lasnamäel, Peterburi maanteest lõunasse jäävas tööstuspiirkonnas, kus valdavalt on naaberkinnistute sihtotstarve tootmis- ja mäetööstusmaa. Karjäär hõlmab peamiselt kolme katastriüksust Peterburi tee 94j (tunnus 78403:313:0640), Peterburi tee 94h (tunnus 78403:313:0650) ja Peterburi tee 94 (tunnus 78403:313:0630). Lisaks kuuluvad karjääri alasse Paneeli tn 1 (78401:101:2693), Paneeli tn 9 (78401:101:2695), Betooni tn 51 (78403:313:0110) ja Peterburi tee 94c (78403:313:0001). Käitise asendiplaan on esitatud joonis 1 ja heitallikate plaan joonis 2. EHAK: 0387 – Lasnamäe linnaosa, Tallinna linn. Tegu on 100 % mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnistutega. Karjääri suurus kokku on u 180 ha. Elamud külgnevad karjääri kirde nurgaga ning asuvad üle Peterburi tee karjäärist põhja suunas. Karjääri põhja- ja lääneserv on astanguline, kõrgus u 13-15 m, lisaks u 1,5-2 m vall. Kirde nurgas, lähimate elamute ja kaevandusala vahel nii kõrget astangut ei ole (2-4 m) ning seetõttu võib kaevandamine põhjustada teatud häiringuid. Põhja suunas asuvad Lasnamäe kõrghooned paiknevad tunduvalt kaugemal – 470 m mäeeraldise piirist. Karjääri lähialale jääb mitmeid teisi paikseid heiteallikaid. Andmed nende kohta on esitatud Tabel 15. 6 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Joonis 1. Käitise asendiplaan. Punaste ringidega märgitud heiteallikate asukohad mida kasutati hajuvusarvutuste teostamisel ja punase joonega tootmisterritooriumi piir. Heiteallikate 1, 2, 3 ja 7 asukohad on karjääri piirides muutuvad ja numbritega on kujutatud nende potentsiaalsed asukohad. TM - tootmismaa, E - elamumaa, Ä - ärimaa, S -sihtotstarbeta maa, TR - transpordimaa, Ü – üldkasutatav maa, MT - maatulundusmaa. N1-N13 naabruses paiknevad paiksed heiteallikad. Tähis asendiplaanil Heiteallika nimetus 1 Puurimine/lõhkamine 2 Hüdrovasar + laadimine 3 Purustuskompleks Keestrack 4 PSS Nordberg + laadimine 5 SS CDE 6 SS CAB 7 Scalper sõel 8 Bennighoven 7 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Joonis 2. Heiteallikate asukohakaart. Punase joonega tähistatud tootmisterritooriumi piir. 1.2 Käitise asukoha klimaatiline iseloomustus Harku valla klimaatilised näitajad (Harku meteoroloogiajaama andmetel) on paljuaastaste mõõtmisandmete põhjal järgmised: Temperatuurid: välisõhu keskmine temperatuur 4,7 oC; välisõhu arvestuslik temperatuur keskküttele -22 oC; kõige soojema kuu keskmine õhutemperatuur kell 13.00 +21 oC Tuuled: Väikseim kuu keskmine tuule kiirus (august) 3,2 m/s Suurim tuule keskmine kiirus (jaanuar) 4,5 m/s Paljuaastane keskmine tuule kiirus 3,9 m/s Sademed: Aasta keskmine sademete hulk 693 mm Minimaalne keskmine kuu sademete hulk (veebruar) 34 mm Maksimaalne keskmine kuu sademete hulk (august) 83 mm 8 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Joonis 3. Harku meteoroloogiajaama tuulteroos 2016-2018 perioodi kohta. 9 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 2 Tegevusalade kirjeldus Paekivitoodete tehase osaühing põhitegevusalaks on killustiku tootmine – EMTAK 08122. PTT on vanimaid ehitusmaterjalide tootjaid Eestis ja omab liidrikohta paekivikillustikku tootvate ettevõtete seas. Ettevõtte Väo karjääride alal töötab eri vahetustes kokku u 60 töötajat. Tootmine toimub vastavalt nõudmisele. Maksimaalne tööaeg ööpäevaringselt ja aastaringselt. Aastaseks tööajaks on kuni 8400 tundi. Ettevõte tegeleb paekivi kaevandamisega, selle purustamise ja sorteerimisega. Välisõhu kvaliteeti mõjutavad järgmised tegevused: puur-lõhketööd, kaevise töötlemine ja sorteerimine ning laadimistööd. Paekivi kaevandamise maht võib ulatuda kuni 600 000 m3/a. Eelsõelumise käigus eraldub 30-35% materjalist peenfraktsioonina (0-5 mm) ja saviosakestena, mis läheb edaspidisele töötlemisele kiviliiva sõlmedele CDE ja CAB. CDE-lt kõige peenem fraktsioon läheb vajaduse korral edasi töötlemiseks filter-pressi. Seega killustiku (fraktsioon kuni 64 mm) kogus, mida purustatakse ja sõelutakse on kuni 1 021 800 t/a. Vastavalt USEPA metoodikale, on märkimisväärse tolmamisega tertsiaarne- (5-25 mm) ja peenpurustus (<5 mm). PTT Väo karjääri moodustab jämedam fraktsioon 32-64 mm ~35% toodangust. Selle alusel on tertsiaar- ja peenpurustusele mineva materjali kogus 520 000 t/a. Peenpurustusse ja – fraktsioneerimise läheb 25% mäemassist, so 300 000 t/a. Tolmamist vähendab oluliselt materjali niisutamine. Materjali niiskussisaldusega üle 1,5% loetakse niiskeks. Antud käitises on niisutamine põhiline võte tolmamise leevendamiseks. Ettevõtte tegutseb aastaringselt. Tegevuses võib ilmneda sesoonse iseloom, vastavalt turu nõudlusele. Kindel sesoonse töö on seadmetedel CDE ja CAB, filter-press ja Haveril, kui seadmed töötavad veega. Põhiline töö käib teises, kolmandas ja osaliselt ka neljandas kvartalis (umbes seitse kuud). Talvel jääb suurem osa toodangust seisma laoplatsidele, kuni tee-ehitustööde hooaja alguseni. Ülejäänud ajal pikaajalist toodangu ladustamist ei ole ette näha. Põhimõtteliselt on töö korraldatud nii, et toodang laaditakse veokitele otse sõlmest või segusõlmest Benninghoven, ilma lühiajalise vaheladustamiseta. Killustiku tootmise tööd algavad paekivi kaevandamisest, mida tehakse kas hüdrovasaraga või puur- lõhketööde abil. Puur-lõhketööd (heiteallikas nr 1) kujutavad endast paekivi kaevandamise ettevalmistavat etappi. Peterburi tee läheduses raimatakse lubjakivi hüdrovasaraga (heiteallikas 2), karjääri lõunaosas toimub raimamine lõhkamise teel. Aastas võivad hüdrovasaraga raimamistööd kesta kuni 6000 h. Lõhkepuuraukude puurtööd tehakse masinaga “Tamrock”, mis on varustatud tsüklonist ja 10 filtrist koosneva püüdesüsteemiga, mille efektiivsus on 99,5%. Puuritakse 85 mm läbimõõduga lõhkeauke; ühe 15 m sügavuse augu puurimiseks kulub 8 min, intensiivsuseks on 5 auku tunnis, 20 auku päevas. Aastas võivad puurimistööd kesta kuni 1 200 h. Üks puurauk on vajalik 135 m3 loodusliku lubjakivimassiivi kobestamiseks. Lõhketöid teostab litsentseeritud operaator ettevõte. Lõhkamiseks kasutatakse ammooniumnitraadi baasil toodetud lõhkeainet “ANFO” või emulsioonlõhkeainet nobeliit. Maksimaalne aastane lõhkeaine kogus võib ulatuda kuni 130 tonnini (0,6-0,7 kg/m ). Lõhketööde üldine kestus võib olla kuni 400 h/a. Kaevandamisele järgneb laadimine. Laadimistööd toimuvad kahes faasis. Kõigepealt toimub raimatud lubjakivi laadimine purustus-sorteerimissõlme ning seejärel killustiku laadimine äraveoks kallurile purustus-sorteerimissõlme juures. Raimatud lubjakivi laadimise vajadust soovitakse 10 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt vähendada uue mobiilse purustuskompleksi Keestrack kasutuselevõtuga. Veoks kasutatakse kallureid, mis võtavad peale 27 t raimatud mäemassi. Valmistoodangut ehk killustikku väljavedu teostatakse kliendi transpordiga. Maksimaalselt kasutatakse 250-500 veokit päevas, sõltuvalt hooajast. Klientidele väljavedu algab kell 7.30 ja lõpeb sõltuvalt hooajast kell 16.30-20.00. Tehnoloogiline transport töötab ööpäevaringselt Transpordivahendite liikumisel tekkiva tolmu tõkestamiseks on ehitatud asfaltkattega väljaveotee, mida pidevalt hooldatakse. Karjäärisisestel muudel teedel on kasutusel kastmisautod, mis kastavad karjääri teid kuival ajal alates kella 7-st kuni 20-ni. Killustiku vaheladustamine puistangusse toimub tavaliselt ainult talvisel perioodil, soojal ajal toodang kogu ulatuses realiseeritakse. Talvisel ajal on lubjakivi niiskuse sisaldus 3-4%, mis muudab selle peenosiste lenduvuse tühiseks. Segusõlm Benninghoven (heiteallikas 8) töötab põhiliselt kevad- suve-sügisperioodil kuna killustiku segusid kasutatakse peamiselt teedeehituse vajadusteks, mis ei toimu talveperioodil. Killustiku valmistamisel kasutatakse purustus-sorteerimissõlme (PSS). Selleks on 1998. aastal paigaldatud statsionaarne kivipurustus-sorteerimissõlm Nordberg (heiteallikas nr 4). Töö toimub maksimaalselt 24 h/d, 320 d/a, kuni 8400 h/a. PSS Nordberg on nominaalvõimsusega 125 t/h. Aasta maksimaalne toodangumaht on 500 000 tonni. Seadmel on kaks rootor- ja üks koonuspurusti peenpurustamiseks ning kolm sõela (fraktsioonid 4-16; 16-32 ja 32-64 mm); transportkonveierid on katmata. Seadme töö ajal pihustatakse pöörlevast veekahurist FOG Cannon tolmamise vähendamiseks vett nii purustitele, kui ka sõeladele ja konveierile ning sõlme ümbrusele. Killustiku peenikest fraktsiooni töödeldakse edasi kiviliiva sorteerimissõlmedes CDE (heiteallikas 5) ja CAB (heiteallikas 6). Protsess toimub veega, surve all ja kinniselt – sisuliselt toimub peenfraktsiooni läbipesu eri fraktsioonide eraldumisega. Kogu protsessi ulatuses on tagatud piisav niiskus tolmamise vältimiseks, va kuiva materjali (killustiku) sisselaadimisel. Uute heiteallikatena lisanduvad kaks mobiilset seadet. Esiteks Scalper sõel (heiteallikas nr 7), mis sõelub sõelmetest välja suuremad kivid, puujuurikad. Sõela tööaeg aastas on 7 kuud, ööpäevas töötab 12 h/d, 5p/n. Sõela tootlikkus on max 200 t/h. Sõel töötab diiselkütusel. Sõela mootori võimsus on 75 kW ja see kasutab diiselkütust 12 l/h. Teisena lisandub purustuskompleks Keestrack (heiteallikas nr 3) ehk rootorpurustist ja sõelast koosnev kompleks. Kompleksi tööaeg aastas on 250 päeva, ööpäevas töötab 16 h/d, 5p/n. Kompleksi tootlikkus on max 400 t/h. Kompleks töötab kas diiselkütusel või elektril. Elektritoidet kasutatakse juhul kui selleks on tehniline võimalus. Rootorpurusti võimsus on 454 kW ja sõela mootori võimsus on 85 kW. Kompleks kasutab diiselkütust kokku 70 l/h. Kõik saasteallikad on organiseerimata, seetõttu on selliste saasteallikate parameetrid tuletuslikud. Samuti ei ole puurimise/lõhkamise ning hüdrovasara heiteallikatel (saasteallikad 1 ja 2) püsivat asukohta ning need nihkuvad koos tööjärjega. Lähtudes eelnevast, on võimalik antud tootmisterritooriumil eristada kaheksa heiteallikat: - heiteallikas nr. 1 – puurimine/lõhkamine koos lubjakivi laadimisega; - heiteallikas nr. 2 – hüdrovasar + lubjakivi laadimine; - heiteallikas nr 3 – Purustuskompleks Keestrack + killustiku laadimine + diiselkütuse põletamine. - heiteallikas nr. 4 – PPS Nordberg + lubjakivi laadimine; - heiteallikas nr. 5 – SS CDE(filter-press-Haver) + killustiku laadimine; 11 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt - heiteallikas nr. 6 – SS CAB + killustiku laadimine. - heiteallikas nr 7 - Scalper sõel + killustiku laadimine + diiselkütuse põletamine; - heiteallikas nr. 8 – PPS Nordberg + SS CDE valmistoodangu laadimine Benninghoveni seadme abil. Töödeldud Sõelmete edasine materjal sorteerimine Scalper klientidele ja Peenfraktsioon → sõela abil ning → karjääri põhja (sõelmed) sorteerimissõlmedes katmiseks CDE ja CAB korrastusprojekti kohaselt ↑ ↓ Lubjakivi Vajadusel Purustus- ja raimamine: raimatud sorteerimistööd CDE sorteeritud hüdrovasaraga → → materjali Nordbergi ja materjal või puur- vedu Keestracki abil lõhketööde abil ↓ ↓ Vajalikku Killustikusegude fraktsiooni → valmistamine eraldatud Benninghoveni abil killustik ↓ ↓ Killustik Killustikusegud klientidele klientidele Joonis 4 Käitise tegevuse lihtsustatud plokkskeem 12 3 Heiteallikad, saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa, saasteainete püüdeseadmed ning muud heitme vähendamise meetmed Nagu eelpool kirjeldatud on ettevõttel kokku 8 heiteallikat. Koondandmed heiteallikate ja saasteainete aasta ja hetkeliste heitkoguste kohta tegevusalade kaupa on esitatud Tabel 1. Heitkoguste arvutamist on kajastatud järgmistes peatükkides. Tabel 1. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Tegevusala, Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku eralduv saasteaine tehnoloogiaprots ess või seade SNAP Nimetus Nimetus Nr L-EST97 Ava läbi- Välju- Joon- Te CAS Nimetus Heitkogus -i plaan koordinaadid mõõt, m mis- kiirus, m- nr kood il või (pindallika korral kõrgu m/s per kaar koordinaadi-paar – s maa- a- dil alumine vasak ja pinnas tuur ülemine parem t, m , oC nurk) X Y hetkeline, tonnid g/s es (täpsus aastas 0,001) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 4061 Töötlemi Puurmasin+ 1 asukoht muutub 0.5 3 1 20 PM- Osakesed 8 ne puidu- laadimine karjääri piirides sum summaarselt 0.004 0.016 , paberi-, toiduaine PM 10 Peenosakesed te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami 0.001 0.001 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt ne 4061 Töötlemi Lõhkamine 1 asukoht muutub 0.5 3 1 20 PM- Osakesed 8 ne puidu- karjääri piirides sum summaarselt , paberi-, 1.200 1.728 toiduaine 10102 Lämmastikdiok te jne -44-0 siid tööstuses 0.131 1.885 : lubjakivi 630- Süsinikmonook ja 08-0 siid dolomiidi kasutami ne 0.116 1.664 4061 Töötlemi Hüdrovasar + 2 asukoht muutub 0.5 3 1 20 PM 10 Peenosakesed 8 ne puidu- laadimine karjääri piirides , paberi-, toiduaine te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami ne 0.003 0.035 14 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 4061 Töötlemi PSS Nordberg 4 6588507 549668. mahtallik 5 mahtallik 20 PM- 1.085 8 ne puidu- + laadimine .6; 3; as as sum , paberi-, 6588533 549707. toiduaine .5 5 te jne 0.048 1.085 tööstuses PM 10 0.529 : lubjakivi ja dolomiidi kasutami ne 0.024 0.529 4061 Töötlemi SS CDE 5 6588424 549613. mahtallik 5 mahtallik 20 PM 10 0.013 8 ne puidu- .7; 9; as as , paberi-, 6588439 549643. toiduaine .9 3 te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami ne 0.001 0.013 15 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 4061 Töötlemi Bennighoven 8 6588716 549465. mahtallik 5 mahtallik 50 PM 10 0.019 8 ne puidu- .2; 6; as as , paberi-, 6588738 549485. toiduaine .7 4 te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami ne 0.001 0.019 4061 Töötlemi SS CAB 6 6588894 550802. mahtallik 5 mahtallik PM 10 0.013 8 ne puidu- .8; 1; as as , paberi-, 6588931 550825. toiduaine .4 7 te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami ne 0.001 0.013 4061 Töötlemi Scalper sõel 7 asukoht muutub mahtallik 5 mahtallik 20 PM- Osakesed 8 ne puidu- karjääri piirides as as sum summaarselt , paberi-, toiduaine te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami 0.069 0.450 16 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt ne PM 10 Peenosakesed 0.044 0.288 0301 paiksed Scalper sõela 7 mahtallik 5 mahtallik 100 PM 10 Peenosakesed 05 mootorid generaator as as 0.001 0.003 10102 Lämmastikdiok -44-0 siid 0.008 0.055 630- Süsinikmonook 08-0 siid 0.104 0.683 NMV NMVOC OC 0.004 0.026 7446- Vääveldioksiid 09-5 0.000 0.004 124- Süsinikdioksiid 39-9 59.776 4061 Töötlemi Purustuskompl 3 asukoht muutub mahtallik 5 mahtallik 20 PM- Osakesed 8 ne puidu- eks Keestrack karjääri piirides as as sum summaarselt , paberi-, toiduaine te jne tööstuses : lubjakivi ja dolomiidi kasutami 0.121 1.736 17 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt ne PM 10 Peenosakesed 0.058 0.840 0301 paiksed Purustuskompl 3 mahtallik 5 mahtallik 100 PM 10 Peenosakesed 05 mootorid eks Keestracki as as generaator 0.004 0.054 10102 Lämmastikdiok -44-0 siid 0.060 0.862 630- Süsinikmonook 08-0 siid 0.559 8.056 NMV NMVOC OC 0.028 0.410 7446- Vääveldioksiid 09-5 0.003 0.048 124- Süsinikdioksiid 766.35 39-9 8 18 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 4 Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Puurimistöö laengute paigaldamiseks tehakse masinaga „Tamrock“, mis on varustatud tsüklonist ja filtritest koosneva püüdesüsteemiga, mille efektiivsus on 99 %. Tabel 2. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed. Heitallika nr Tegevusala või Püüdeseadme Püüdeseade Püütav saasteaine Projekteeritud plaanil või tehnoloogiaprotsess/seade efektiivsuse puhastusaste, % kaardil SNAPi kood SNAPi nimetus Nimetus, tüüp Arv CASi nr Nimetus kontrollimise sagedus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses: Vastavalt töö lubjakivi ja tsüklonist ja 10 intensiivsusele, dolomiidi filtrist koosnev PM- vähemalt 1 kord 1 40618 kasutamine püüdesüsteem 1 sum Osakesed summaarselt 99.5 aastas hooldus 19 5 Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika kuude ja päevade lõikes Tabel 3. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika kuude lõikes Heiteallikas Tööajaline dünaamika kuude lõikes, %-des hetkelisest heitkogusest Nr Nimetus Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Septem- Oktoo- Novem- Detsem- plaanil ber ber ber ber või kaardil 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 1 Puurmasin+ laadimine 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 1 Lõhkamine 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 2 Hüdrovasar + laadimine 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 4 PSS Nordberg + laadimine 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 5 SS CDE 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 8 Bennighoven 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 6 SS CAB 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 7 Scalper sõel 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% Purustuskompleks 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 3 Keestrack Tabel 4. Heiteallikate prognoositav tööaeg päevade lõikes (andmeid esitatakse selle kuu kohta, mille tööaja dünaamika %-des on suurim Heiteallikas Tööaeg päevade lõikes (kellaaeg 00.00–24.00) Nr plaanil Esmaspäev- Nimetus Laupäev Pühapäev või reede kaardil 1 2 3 4 5 1 Puurmasin+ laadimine 9.00-17.00 1 Lõhkamine 9.00-17.00 2 Hüdrovasar + laadimine 6.00-22.00 6.00-22.00 6.00-22.00 4 PSS Nordberg + laadimine 0.00-24.00 0.00-24.00 0.00-24.00 5 SS CDE 0.00-24.00 0.00-24.00 0.00-24.00 8 Bennighoven 7.30-24.00 7.30-24.00 7.30-24.00 6 SS CAB 0.00-24.00 0.00-24.00 0.00-24.00 7 Scalper sõel 7.30-24.00 7.30-24.00 7.30-24.00 3 Purustuskompleks Keestrack 7.30-24.00 7.30-24.00 7.30-24.00 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 6 Saasteainete heitkoguste arvestamine 6.1 Kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused Karjääri mobiilsetel seadmetel (heiteallikatel 3 ja 7) on kasutusel diiselgeneraatorid. Generaatorite heitmeid ei ole korrektne arvutada keskkonnaministri määrusest 24.11.2016 nr 59 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid lähtuvalt. Generaatorite heitmete arvutamisel on lähtutud diiselmootoritele EL kehtivatest heitkoguste nõuetest.1 Keestrack´i kompleksi puhul toimub reaalselt diislikütuse kasutamine erandjuhtudel, kui puudub võimalus seadme elektrivõrguga ühendamiseks. LHK projektis on arvestatud halvima olukorraga ning diiselkütuse aastakulu arvestatud variandile kui kogu seadme töötamine toimub diiselkütusel. Tabel 5. Diiselgeneraatoritele kehtivad maksimaalsed lubatud saasteainete heitkogused. Võimsus CO LOÜ NOx PM kW g/kWh 56 ≤ P < 130 5 0.19 0.4 0.025 130 ≤ P ≤ 560 3.5 0.19 0.4 0.025 Tabel 6. Seadmete diiselgeneraatoritest eralduvate saasteainete heitkogused. Seade Võimsus CO LOÜ NOx PM SOx t/a Scalper sõela generaator 75 0.5850 0.0222 0.0468 0.0029 0.0032 Keestrack purusti generaator 454 6.3560 0.3450 0.7264 0.0454 Keestrack sõela generaator 85 1.7000 0.0646 0.1360 0.0085 0.0482 g/s Scalper sõela generaator 75 0.1042 0.0040 0.0083 0.0005 0.0003 Keestrack purusti generaator 454 0.4414 0.0240 0.0504 0.0032 0.0021 Keestrack sõela generaator 85 0.1181 0.0045 0.0094 0.0006 0.0004 Vääveldioksiidi heide arvutatakse kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit: MSO2 = 0,02 × B × Sr × (1–η), t, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1628, 14. september 2016, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks. 22 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent; η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral. Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus MpSO2 tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit: MpSO2 = 20 × P × Sr × (1–η) / Qri, g/s, kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent (antud juhul 0.01); η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk; Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg (antud juhul 43). Vastavalt keskkonnaministri määrusele 27.12.2016 nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid leitakse süsinikdioksiidi heitkogus järgnevalt: Mc = 10-3 x B1 x qc x Kc, kus Mc - süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC); B1 – kütusekulu (TJ); qc – süsiniku eriheide (tC/TJ); Kc – oksüdeerunud süsiniku osa. Diisli puhul on qc – 20.2 (tC/TJ), Kc – 1. Mco = Mc x 3.664, kus Mco – CO2 heitkogus (GgCO2); Mc – süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC). Näiteks Scalperi sõela generaatori puhul on süsinikdioksiidi kogus järgmine: Kütteväärtus 43 MJ/kg Kasutegur 0.9 Väävlisisaldus 0.01 Kütuse aastane kulu B 16.0992 T B1 692.2656 Qc 20.2 tC/TJ Kc 1 Mc = 10-3 x B1 x qc x Kc= 13.98377 Mco = Mc x 3.664 51.23652 t/a 23 Tabel 7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heit Tegevu Põletusseade Kasutatav kütus või jäätmed Välisõhku väljutatud saasteaine Heitkogus ealli sala või ka nr tootmis Katl A Soojussis Tööt Kasu Püüd KNi KNi Vää Alumi Kogus CAS Nimetus Heide hetk tonni plaa protses atüü r endile undi tegu esea koo nim vli ne aasas i nr väljuvate elin des nil si p v vastav de r de d etus sisa kütte gaaside e, aasta või SNAPi nimisooj arv (ole ldu väärt mahuühiku g/s s kaar kood usvõims aasta maso s, % us, kohta, (täp (täps dil us, s lul MJ/kg mg/Nm3 sus us MWth nime ; gaas (täidetakse 0,00 0,001 tada) – heite 1; ); RM MJ/N piirväärtuse RM ja m3 olemasolu mg/ POSi korral) s) d, kg- Ton G Piirv Progno des ni, aa äärt ositav (täps sh s, us kontsen us ved tu tratsioo 0,001 elga ha n ); as t PCDD m /PCD 3 F, mg (täps us 0,000 001) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 3 030105 põle 1 0.075 1560 0.9 271 diise 0.0 43 16.1 PM Peenosa 0.00 0.003 ti 0 lküt 1 0 10 kesed 1 19 us 29 101 Lämmas 0.00 0.047 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 02- tikdioksi 8 44- id 0 630 Süsinik 0.10 0.585 -08- monook 4 0 siid NM NMVOC 0.00 0.022 VO 4 C 744 Vääveldi 0.00 0.003 6- oksiid 0 09- 5 124 Süsinikd 51.23 -39- ioksiid 7 9 7 030105 põle 2 0.539 4000 0.9 271 diise 0.0 43 240. PM Peenosa 0.00 0.054 ti 0 lküt 1 8 10 kesed 4 19 us 29 101 Lämmas 0.06 0.862 02- tikdioksi 0 44- id 0 630 Süsinik 0.55 8.056 -08- monook 9 0 siid NM NMVOC 0.02 0.410 VO 8 C 744 Vääveldi 0.00 0.048 6- oksiid 3 25 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 09- 5 124 Süsinikd 766.3 -39- ioksiid 58 9 26 6.2 Heitmed kaevandustegevusest Kuna Eestis puudub kinnitatud siseriiklik metoodika kaevandamistööde käigus eralduvate saateainete heitkoguse määramiseks, siis käesolevas LHK projektis on tuginetud järgmistele metoodikatele: 1. US EPA AP42. 2004. Ch 11.9.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf. 2. US EPA AP42. 1995. Ch. 11.19.1 Sand And Gravel Processing. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s19-1.pdf. Kaevandamistööde käigus eralduvate saasteainete heitkogused on arvutatud vastavalt metoodikale: US EPA AP42. 2004. Ch 11.9.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. Antud metoodikas käsitletakse kivipurustamist ja –sõelumist vastavalt produkti toodangu fraktsioonile. Eristatud on primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja peenpurustus ning tava- ja peensõelumine. Käesolevas projektis on purustamise juures lähtutud tertsiaar- ja peenpurustamise (vastavalt fraktsioonid üle ja alla 0,5 cm) emissioonifaktoritest, st primaarne ja sekundaarne purustamine on iseloomustatud tertsiaarse purustamise emissioonifaktorite abil. Sama jaotus kehtib ka sõelumisel. Lisaks ülalmainitud operatsioonidele võimaldab metoodika määrata emissioonifaktorid ka konveiertranspordile, puurimisele ning kivi- ja killustiku laadimisele. Teine kriteerium emissioonifaktorite määramisel on protsessi kontrollitavus. Selle all on mõeldud purustus-sorteerimissõlme varustatust niisutussüsteemiga. Emissioonifaktorid (kg/t) on määratud summaarsete tahkete osakeste (PM-sum, aerodünaamiline läbimõõt on 10-100 µm), peenosakestele (PM10) ning mõningal juhul ka eriti peenetele osakestele (PM2,5). Emissioonifaktorid iseloomustavad nii lubjakivi kui graniidi töötlemisel tekkivaid tolmu heitkoguseid. Seetõttu ei ole graniitkillustiku tootmine antud töös eraldi välja toodud, kuna graniitkillustiku tootmine võib teatud tingimustel ainult asendada lubjakivikillustiku tootmist, st töödeldava materjali kogused ei muutu. 6.2.1 Heiteallikas nr. 1 - puur-lõhketööd Antud saasteallika puhul on puur-lõhketööde osas kasutatud metoodilise allikana varasemaid LHK projekte (koostatud P. Luiga ja A. Ulanova). Põhjuseks on asjaolu, et USEPA metoodikas ei ole käsitletud filtersüsteemiga puurmasinat (ainult niisutusega) ning lõhkamistöid puudutavas metoodikas (AP 42, C. 13.3-1) ei ole käsitletud lõhkeainet nobeliit ja AN FO. Puurtööd teostatakse puurmasinaga “Tamrock”, mis on varustatud tsükloni ja 20 filtrist koosneva püüdesüsteemiga püüdeefektiivsusega 99,5%. Puurtööde kestus võib ulatuda kuni 1 200 h/a. Puuri läbimõõt on 85 mm. Sellise jämedusega puuri puhul on PM10 tolmuheide ilma püüdeseadmeta 2,6 kg/h ehk 0,72 g/s. Maksimaalne tolmu heitkogus, arvestades filtersüsteemi on 0,0156 t/a ja 0,0036 g/s. Mürgiste gaaside tekke ja leviku vältimiseks, kasutatakse tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga liitlõhkeaineid: nobeliiti või ANFO-t. Lõhketööde üldiseks kestuseks saab lugeda 400 h/a. Lõhkeainest eraldub NO 14,5 g/kg ja CO 12,8 g/kg. Selle alusel on aastane heitkogus 130 t lõhkeaine kasutamise juures: NOx – 1,885 t/a ja 1,131 g/s; CO – 1,664 t/a ja 1,116 g/s. Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Lõhketöödega raimatakse maksimaalselt 200 tuh m3 lubjakivi aastas. Tolmu eraldumise intensiivsuseks on hinnanguliselt 1,2 g/s, mis 400 töötunni kohta annab tolmu heitkoguseks 1,728 t/a. Siiski toimub saasteainete paiskamine välisõhku ja seal hajumine väga lühikese aja kestel, mis ei võimalda hinnata saastatuse tasemele vastavust, ka saasteallika parameetrid on tinglikud, mis kokkuvõttes annab aluse käsitleda lõhkamistöid kui tehnoloogilist äkkheidet. Lõhatud lubjakivi lasu laaditakse ekskavaatoriga kallurile. Laadimiseks kasutatakse ekskavaatorit kopamahuga kuni 4,5 m. Laadimine toimub 27 tonnise mahutavusega kallurisse, üks laadimine võtab aega 5 min. Maksimaalne lubjakivi kogus on 500 000 t/a. Purustuskompleksi Keestrack kasutuselevõtt vähendab esmase laadimise vajadust, sest kompleks on võimalik viia raimamistööde piirkonda. Arvestatud on, et 400 000 t lõhkamise teel raimatud lubjakivist töödeldakse purustuskompleksiga Keestrack ning esmane laadimine toimub kuni 100 000 tonni osas. PM10 eriheide raimatud kivi laadimisel on USEPA metoodika järgi 0,000008 kg/t. Heitkogused on: 0,001 t/a ja 0,001 g/s. 6.2.2 Heiteallikas nr. 2 – raimamine hüdrovasaraga Ühe raimamisviisina kasutatav hüdrovasar võib ühe tunni jooksul pidevalt töötada. Aastas võivad hüdrovasaraga raimamistööd kesta kuni 6 000 h. Hüdrovasaraga raimatakse maksimaalselt 800 000 t looduslikku lubjakivi massiivi. Raimamisel eralduva tolmu (PM10) eriheide on 0,00004 kg/t. Vastav tolmu kogus on 0,032 t/a. Hetkeline heitkogus on 0,0015 g/s. Raimatud lubjakivi laadimine toimub ekskavaatoriga kalluritele. Laadimisel kasutatakse ekskavaatorit kopamahuga kuni 4,5 m. Laadimine toimub 27 tonnise mahutavusega kalluritesse, üks laadimine võtab aega 5 min. Maksimaalne lubjakivi kogus on 800 000 t/a. Purustuskompleksi Keestrack kasutuselevõtt vähendab esmase laadimise vajadust, sest kompleks on võimalik viia raimamistööde piirkonda. Arvestatud on, et 400 000 t hüdrovasaraga raimatud lubjakivist töödeldakse purustuskompleksiga Keestrack ning selle osas esmast laadimist ei toimu. PM10 eriheide raimatud kivi laadimisel on 0,000008 kg/t. Heitkogused on: 0.0032 t/a ja 0,0012 g/s. 6.2.3 Heiteallikas nr 3 - purustuskompleks Keestrack Purustuskompleks Keestrack koosneb rootorpurustist ja sõelast. Kompleks on varustatud sisseehitatud niisutussüsteemiga ja kompleks on mobiilne. Kompleksi mobiilsus vähendab oluliselt käitise raimatud lubjakivi sisetranspordi vajadust, sest purustuskompleks on võimalik paigaldada raimamisala lähedale. Killustiku maksimaalne toodetav kogus kompleksis on 800000 t/a, sellest 25% peenfraktsioon. Kompleksi tööaeg aastas on 250 päeva aastas, ööpäevas töötab 16 h/d, 5p/n. Tabel 8. Purustuskompleksi Keestracki heitkogused. Toodetava killustiku kogus 800000 t/a Peenfraktsioon 200000 t/a Tavafraktsioon 600000 t/a Eriheide t/a g/s Peensõelumine PM 0.0018 0.3600 PM10 0.0011 0.2200 Tavasõelumine PM 0.0011 0.6600 28 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt PM10 0.000395 0.2370 Peenpurustamine PM 0.0015 0.3000 PM10 0.000635 0.1270 Tertsiaarpurusta PM 0.0006 0.3600 mine PM10 0.00032 0.1920 Konveier PM 0.00007 0.0560 PM10 0.00003 0.0240 Killustiku PM10 0.00005 0.0400 laadimine Kokku PM sum 1.7360 0.1206 PM 10 0.8400 0.0583 6.3 Heiteallikas nr. 4 – purustus-sorteerimissõlm Nordberg Antud purustus-sorteerimissõlme puhul on tolmutõrjeks kasutatud veekahurit, mis niisutab kogu sõlme ja ka selle ümbrust. Seega purusti, sõelade ja konveieri tolmuheide on metoodika mõistes kontrollitud. Toodetava killustiku kogus on 500 000 t/a (125 t/h), sellest alla 0,5 cm fraktsioon (peenpurustus ja – sorteerimine) moodustab 25% ehk 125 000 t/a ning jämedam (tertsiaarpurustus ja tavasõelumine) – 375 000 t/a. Järgnevas tabelis on toodud eeltoodud mahtude juures sõelumisel ja purustamisel tekkivad eriheitmete väärtused ja heitkogused sõltuvalt fraktsiooni jämedusest. Konveieri ja laadimise heitkoguse arvutamisel on arvestatud kogu toodetava killustiku mahuga. Tabel 9. Sõelumisel ja purustamisel tekkivad eriheitmete väärtused ja heitkogused. Protsess Saasteaine Eriheide kg/t Heitkogus t/a Heitkogus g/s Peensõelumine PM 0,0018 0,225 125 000 t/a PM10 0,0011 0,138 Tavasõelumine PM 0,0011 0,413 375 000 t/a PM10 0,000395 0,148 Peenpurustamine PM 0,0015 0,188 125 000 t/a PM10 0,000635 0,079 Tertsiaarpurustamine PM 0,0006 0,225 375 000 t/a PM10 0,00032 0,120 Konveier PM 0,00007 0,035 500 000 t/a PM10 0,00003 0,015 Killustiku laadimine PM10 0.00005 0.00625 Pae laadimine PM10 0,000008 0,004 Kokku PM 1,086 0,050 PM10 0,51025 0,0227 6.3.1 Heiteallikas nr. 5 –sorteerimissõlm CDE +filter-press – pesuseade Haver (SS CDE) Sorteerimissõlm CDE koosneb kolmest seadmetest – CDE-st, filter-pressist ning pesuseadest Haverist. Kõik need seaded töötavad veega kinnises süsteemis. Sorteerimissõlmes (SS) CDE töödeldakse esmasel purustamisel tekkinud peenfraktsiooni (sõelmeid). Protsess toimub veega, surve all ja kinnisena. Protsessi kogu ulatuses on tagatud piisav niiskus 29 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt tolmamise vältimiseks, va kuiva materjali sisselaadimisel. Sorteeritud materjali niiskussisaldus on suur ja tolmamist ei esine. Peenfraktsiooni laadimine toimub mahus kuni 250 000 t/a. Laadimisel eralduva tolmu (PM10) eriheide on 0,00005 kg/t. Tolmu heitkogus on 0,0125 t/a. Hetkeline heitkogus 6 000 töötunni juures on 0,0006 g/s. Tabel 10. Sorteerimissõlme CDE heitkogused. Protsess Saasteaine Eriheide kg/t Heitkogus t/a Heitkogus g/s Killustiku laadimine PM10 0,00005 0,0125 Kokku PM10 0,0125 0,0006 6.3.2 Heiteallikas nr. 6 –sorteerimissõlm CAB Sorteerimissõlm CAB töötab veega kinnises süsteemis. Sorteerimissõlmes (SS) CAB töödeldakse esmasel purustamisel tekkinud peenfraktsiooni (sõelmeid). Protsess toimub veega, surve all ja kinnisena. Protsessi kogu ulatuses on tagatud piisav niiskus tolmamise vältimiseks, va kuiva materjali sisselaadimisel. Sorteeritud materjali niiskussisaldus on suur ja tolmamist ei esine. Peenfraktsiooni laadimine toimub mahus kuni 250 000 t/a. Laadimisel eralduva tolmu (PM10) eriheide on 0,00005 kg/t. Tolmu heitkogus on 0,0125 t/a. Hetkeline heitkogus 6 000 töötunni juures on 0,0006 g/s. Tabel 11. Sorteerimissõlme CAB heitkogused. Protsess Saasteaine Eriheide kg/t Heitkogus t/a Heitkogus g/s Killustiku laadimine PM10 0,00005 0,0125 Kokku PM10 0,0125 0,0006 6.3.3 Heiteallikas nr 7 - Scalper sõel Scalper sõel Metso sõelub sõelmetest välja suuremad kivid, puujuurikad jms suuremad osised. Sõelmete maksimaalne töödeldav kogus aastas on kuni 250 000 t/a. Sõela tööaeg aastas on 7 kuud, ööpäevas töötab 12 h/d, 5p/n (1820 h). Tabel 12. Scalper sõela heitkogused. Protsess Saasteaine Eriheide kg/t Heitkogus t/a Heitkogus g/s Sõelumine PM-sum 0.0018 0.4500 0.0687 PM10 0.0011 0.2750 0.0420 Laadimine PM10 0.00005 0.0125 0.0019 Kokku PM sum 0.4500 0.0687 PM 10 0.2875 0.0439 6.3.4 Heiteallikas nr 8 –segusõlm Benninghoven Seguseadme Benninghoven lähtetoormeks on erinevate fraktsioonidega valmiskillustik (valminud purustus-sorteerimissõlmest Nordberg ning sorteerimissõlmest CDE), mis laaditakse fraktsioonide kaupa nelja punkrisse. Arvuti programmi abil doseeritakse killustiku erinevaid fraktsioone kogumiskonveierile, millest valmissegu laaditakse laadimiskonveierile. Segude vahepealne ladustamine ei ole ette nähtud ja on võimalik ainult erandjuhtudel. Valmissegude laadimine toimub kohe transpordivahenditele (kalluritele). Seadme Benninghoven maksimaalne teoreetiline tootlikus moodustab 200 tonni/tunnis või 375 000 tonni/aastas. 30 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Eriheide (РМ 10) - 0,00005 kg/t 0,025 t/aastas. Hetkeline heitkogus 6000 töötunni juures on 0,001 g/s. Tabel 13. Benninghoveni heitkogused. Protsess Saasteaine Eriheide kg/t Heitkogus t/a Heitkogus g/s Killustiku laadimine PM10 0,00005 0,01875 Kokku PM10 0,01875 0,0009 31 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 7 Tehnoloogilised äkkheited Tehnoloogilised äkkheited märgitakse tegevuse korral, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite - ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1– 17). Määruse reguleerimisalasse kuulub pealmaakaevandamine ja kivimurrud juhul kui maa -ala pindala, kus tegelik kaevandamine toimub, hõlmab 25 ha suurust ala. Väo karjääri kaevandusala on suurem kui 25 ha. Seega kuulub käitis määruse reguleerimisalasse. Välisõhu kaitse seaduse tähenduses on äkkheide paiksest saasteallikast välisõhku eralduva saasteaine järsult suurenenud ühekordne heide, mis võib põhjustada inimese tervise kaitseks selle saasteaine kohta kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse lühiajalise ületamise. Tehnoloogiline äkkheide käesoleva seaduse tähenduses on tehnoloogiast põhjustatud, sealhulgas seadme käivitamise ja seiskamise ajal tekkiv perioodiline äkkheide, mille kestus on ette nähtud tootmisprotsessi tehnoloogia reglemendis ja mis ei tohi üldjuhul olla rohkem kui kolm korda suurem heitkogusest, mis on lubatud seadme normaalsel töörežiimil. Antud tegevuse puhul võib tehnoloogiliseks äkkheiteks lugeda lõhkamistöödel esinevaid heitmeid. Tabel 14. Tehnoloogilised äkkheited. Heiteallika Tegevusala, Äkkhei Äkkh Sead Sead Välisõhku väljutatud saasteained s tehnoloogi te eite me me aprotsess põhjus kest käivit seisk või seade us, amis amis Nr Nime SN SNAP tundi e e CA nimetus äkkheite kogus pla tus APi i de tundi tundi Si välju hetk ton ani ko nime arv de de nr vate eline nide l od tus (aast arv arv gaasi , g/s s või aks de aast ka prog mahu as ard noosi ühiku il -tav) koht a hetke line mg/N m³ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 Lõhk 040 lubja Tehnol 400 PM Osakese ei saa 1.20 1.72 amin 618 kivi ja oogilin - d määr 0 8 e dolo e su summaar ata miidi äkkhei m selt kasut de, amin lõhkam e (k.a ine karjä ärid) 10 Lämmast ei saa 0.13 1.88 32 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 10 ikdioksiid määr 1 5 2- ata 44- 0 63 Süsinikm ei saa 0.11 1.66 0- onooksii määr 6 4 08- d ata 0 Ko 400 1.72 kk 8 u 1.88 5 1.66 4 33 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 8 Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Käitise tegevusega ei kaasne lõhnaainete emissioone. 34 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 9 Müra võimaliku esinemise hinnang Väo karjääris kaevandamistegevusega kaasneva müra esinemist reguleerib ja määrab seiremeetmeid kehtiv kaevandamise luba ning õhusaasteluba. Maavara kaevandamise luba KMIN-129 sätestab müra leevendusmeetmete osas järgmist: - Öisel ajal (ajavahemikus kell 23.00–7.00), pühapäevadel ja riiklikel pühadel ei ole lubatud puurimis- ja lõhkamistööd. Õhusaasteluba L.ÕV/317864 näeb müra osas ette järgmisi leevendusmeetmeid: - Paekivi kaevandamist hüdrovasaraga on keelatud teostada pärast kl 22.00. Lõhketöid viia läbi ainult tööpäevadel (ehk esmaspäevast reedeni) kella 09.00-17.00. - Öiste müra tekitavate tööde puhul lähtuda sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra piirnormidest. Kaevandamise luba KMIN-129 sätestab mürataseme seire osas järgmise nõude: - Teostada üks kord aastas tootmisprotsessidest põhjustatud mürataseme mõõtmisi. Kaebuste esinemise korral teostada täiendavaid mõõtmisi vastavalt vajadusele ning kooskõlastada mõõtmise ajad ja kohad eelnevalt kohaliku omavalitsusega. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on kehtestatud tööstusmüra piirväärtus olemasolevatel elamualadel 60 dB päeval ja 45 dB öösel. Seirest ilmneb, et lähimate elamute juures esineb kohati probleeme öise müra piirtaseme tagamisega. Saamaks teavet, mis täpselt müra põhjustab ja kuidas see levib on lisaks iga-aastaste müramõõtmiste läbiviimisele kaevandamise loa omanik teostanud periooditi ka suuremamahulisi mürahinnanguid. Viimane selline töö on valminud 2018. aastal ning koostajaks oli Terviseameti Kesklabori füüsikalabor. Tegu on reaalseid välimõõtmisi ning mürakaardistamist kombineeriva tööga, mis prognoosib müra levikut lähimate elamualadeni karjääri töötamise eri stsenaariumite korral. Müra modelleerimisi teostatakse selgitamaks välja kus ja milliseid töid võib teostada ainult päevasel ajal. Vastavalt modelleerimise tulemusele kohandab ettevõte oma seadmete paigutust ja tööaega. Näiteks on ettevõte viimastel aastatel vältinud mürarikast tegevust karjääri idaosas peale kella 19. 2018 aasta müra modelleerimisest ilmneb, et kõrgeimad müratasemed elamute juures tekivad juhul kui müratekitavad protsessid ja seadmed paiknevad karjääri põhjaosas. Modelleeringu kohaselt ei ole oodata ühegi kavandatava kaevandamisstsenaariumi korral oodata päevase müra piirtaseme ületamist elamualadel. Küll aga võib kõigi müraallikate koosmõjus esineda lähimate hoonete juures mõningast öise müra piirväärtuse ületamist. Halvima variandi korral teoreetiliselt tekkiva müra leviku kaart päevasel ajal on esitatud Joonis 5 ja öisel ajal Joonis 6. Joonistelt on näha, et elamualasid mõjutab just tegevus karjääri põhjaosas. Peale uue purustuskompleks Keestrack kasutuselevõttu teostatakse uued mürataseme kontrollmõõtmised ja vajadusel müratasemete modelleering müra leviku selgitamiseks. Keestracki kompleks hakkab töötama ainult päevasel ajal, samuti väheneb selle kasutuselevõtmisega transpordi müra seoses esmase laadimisvajaduse kadumisega. Ühtlasi likvideeritakse kaks praegust müra allikat PSS nr 5 ja PSS Metso. Seega ei ole oodata kompleksi kasutuselevõtuga mürahäiringu suurenemist. 35 Joonis 5. Väljavõte Terviseameti Kesklabori füüsikalabori 2018 a tehtud Väo karjääri müra mõõtmiste ja kaardistamise aruandest: (halvim variant), päevane mürakaart. Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Joonis 6. Väljavõte Terviseameti Kesklabori füüsikalabori 2018 a tehtud Väo karjääri müra mõõtmiste ja kaardistamise aruandest: (halvim variant), öine mürakaart. 37 10 Muud esineda võivad keskkonnahäiringud Kaevandamistegevusel kasutatavad seadmed ja protsessid põhjustavad vibratsiooni teket. Eelnevad hinnangud (mitmed kaevandamise lubade KMH-d) karjäärialadel on selgitanud, et kasutatavate seadmete mõõdetav vibratsioon tekib ainult seadmete vahetus läheduses. Lõhketöödest põhjustatud vibratsioon võib ulatuda aga ka kaugemale ning seepärast on oluline lõhketööde korrektne korraldamine. Lõhketööd peavad olema teostatatud vastavalt projektile, mille nõuded on määratud majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusega nr 64 „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“. Nii kaevandamise loa omanik kui antud valdkonnas järelevalvet korraldavate ametkondade poolt on teostatud karjääriala lähialal kontrollmõõtmisi vibratsioonitasemete nõuetele vastavuse osas. Senistest mõõtmistulemustest on näha, et lubatud võnkekiiruse väärtusi ei ületata. Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 11 Õhukvaliteedi taseme määramine Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhineva arvutusmudeli Aermod versiooni 18081. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View 9.6.5 abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Aermod on kasutusel ametliku arvutusmudelina peale USA veel mitmetes riikides. Gaussi difusioonivõrrandi mudelil põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrusele nr. 84. Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 40 × 40 m. Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Shuttle Radar Topography Mission (SRTM1) andmebaasist. Kasutati 30 m võrgustikuga andmeid. Kliimaandmetena kasutati lähima (Harku) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil. Arvutustes ei ole arvestatud heiteallikate töötamise ajalist dünaamikat (kuna kõik allikad ei tööta ööpäeva ja aastaringselt annab selline lähenemine ülehinnatud tulemi). Purustus-ja sprteerimissõlmi on hajuvusarvutustes modelleeritud 20x20x5 m suuruste mahtallikatena. Puurimist, lõhkamist ja hüdrovasara tööd on modelleeritud punktallikatena. Heiteallikate 1, 2, 3 ja 7 asukohad on muutuvad. Hajuvusarvutustes on valitud antud heitallikatele asukohad karjääri põhjaosas ehk elamualade suhtes võimalikult ebasoodsates asukohtades. Reaalselt ei paikne kõik mobiilsed heiteallikad korraga karjääri põhjaosa samas piirkonnas. Hajuvusarvutused on teostatud ainult saasteainete osas, millele on keskkonnaministri määruse 27.12.2016 nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid alusel kehtestatud piirnormid. Heiteallikate koosmõju hindamisel on hajumisarvutuse piirkonnana käsitlenud piirkonda, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast. Vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 17 lõikele 7 on hajumisarvutuse piirkonnaks piirkond, mis ulatub vähemalt 500 m kaugusele igast käitise heiteallikast. Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse §181 kohaselt koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel. Maapinnalähedase õhukihi arvutusliku õhukvaliteedi taseme kaardid on esitatud LHK projekti lisana 1. Tabel 16 ja Tabel 17 ilmneb, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides on väljapool käitise tootmisterritooriumi alla lubatud piirväärtuste ettevõtte enda heiteallikate koosmõjus. Lähialal esineb PM10 osas võimalik piirväärtuse ületamine, kuid see jääb teise ettevõtte tootmisterritooriumi alale. Väljapool piirkonnas teadaolevaid paiksete heiteallikate tootmisterritooriumeid õhukvaliteedi piirväärtusi ei ületata. Ettevõtte mõjupiirkonnas (500 m raadiuses), sh ettevõtte enda tootmisterritooriumil paikneb teisi käitisi. LHK projektis on modelleeritud koosmõju järgmises tabelis esitatud teadaolevate lähialal paiknevate ettevõtetega. 39 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Tabel 15. Ettevõtte mõjualas paiknevad teised paiksed heiteallikad. Tähis Ettevõte g/s g/s g/s g/s g/s N1 L.ÕV.HA-158256 - AS Tariston NO2 CO SO2 NMVOC PM10 1 0.591 1.668 1.33 0.011 2 0.06 0.06 0.022 0.001 3 0.012 0.012 4 0.016 N2 L.ÕV/318224 - Rudus Eesti AS 1 0.109 0.109 0.101 0.002 2 0.0033 0.0033 0.0031 0.0001 N3 L.ÕV/327474 - Verston Ehitus OÜ 1 0.42 0.873 0.842 0.029 2 0.012 0.012 0.001 3 0.127 4 5 0.075 6 0.01 N4 L.ÕV.HA-139502 - Ensto Ensek AS 1 0.031 N5 L.ÕV/320848 - Victor Stationery OÜ 1 0.0003 2 0.0003 3 0.0003 4 0.0003 5 0.0003 6 0.0003 7 0.0001 8 0.0001 N6 L.ÕV/328154 - Rekman OÜ 1 0.11022 2 0.08266 3 0.08266 N7 L.ÕV/320739 - AS Mainor 1 0.1 1.001 0.01 0.048 N8 L.ÕV/300665 - AS YIT Eesti 1 0.793 4.427 0.022 2 1.147 6.4 0.032 3 0.127 4 0.016 0.017 5 0.075 6 0.01 7 0.021 0.021 0.001 8 0.006 0.006 9 0.019 10 0.004 0.004 11 0.005 0.005 N9 L.ÕV/318664 - AS Utilitas Tallinn 1 0.2126 0.2126 0.0142 40 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt KKL/327404 - OÜ Utilitas Tallinna N10 Elektrijaam 11.31 1.74 4.176 0.128 L.KKL.HA-162843 - OÜ Utilitas Tallinna N11 Elektrijaam 1 12.829 8.018 6.414 2.47 2 4.741 2.963 2.37 0.913 N12 L.ÕV/323013 - Fakto Auto AS 1 0.023 0.023 0.01 0 L.ÕV/318613 - Osaühing Letona N13 Properties 1 0.024 0.024 0.0016 2 0.012 0.012 0.001 3 0.036 0.036 0.002 4 0.007 0.007 KOKKU 32.494 27.654 11.103 8.436 0.183 Käitise tootmisterritooriumi piiril on regulaarselt teostatud tahkete osakeste ja peenosakeste seiret. Antud seire tulemused kajastavad ka samal ajal piirkonnas töötanud teiste samalaadsete heitallikate andmeid. Seire ei ole näidanud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist käitise erinevate heiteallikate ning lähipiirkonna teiste tegevuste koosmõjus. 11.1 Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta. Tabel 16. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta Heiteallikas Välisõhku väljutatud Õhukvaliteedi taseme arvutuse saasteaine tulemused Nr Nimetus CASi Nimetus Hetkel Õhukvalit Välisõhu Suhe plaa nr ine eedi maksimaalne Cm/Õ nil heitko taseme arvutuslik PV või gus , piirväärtu õhukvaliteedi kaar M g/s s tase dil (ÕPV1, väljaspool ÕPV8, tootmisterrito ÕPV24, oriumi, ÕPVa – Cm, μg/m3 näidata vajalik), μg/m3 1 2 3 4 5 6 7 8 1 Puurmasin+ PM- Osakesed 0.004 laadimine sum summaarselt PM Peenosakese 0.001 50 0.38 0.01 10 d 40 0.08 0.00 1 Lõhkamine PM- Osakesed 1.200 sum summaarselt 1010 Lämmastikdi 0.131 200 111.12 0.56 41 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 2-44- oksiid 0 40 7.49 0.19 630- Süsinikmono 0.116 10000 72.70 0.01 08-0 oksiid 2 Hüdrovasar + PM Peenosakese 0.003 50 1.30 0.03 laadimine 10 d 40 0.25 0.01 4 PSS Nordberg + PM- Osakesed 0.048 laadimine sum summaarselt PM Peenosakese 0.024 50 2.11 0.04 10 d 40 0.13 0.00 5 SS CDE PM Peenosakese 0.001 50 0.07 0.00 10 d 40 0.00 0.00 8 Bennighoven PM Peenosakese 0.001 50 0.29 0.01 10 d 40 0.02 0.00 6 SS CAB PM Peenosakese 0.001 50 0.10 0.00 10 d 40 0.01 0.00 7 Scalper sõel PM- Osakesed 0.069 sum summaarselt PM Peenosakese 0.044 50 5.62 0.11 10 d 7 Scalper sõela PM Peenosakese 0.001 generaator 10 d 40 0.49 0.01 1010 Lämmastikdi 0.008 200 3.21 0.02 2-44- oksiid 0 40 0.21 0.01 630- Süsinikmono 0.104 10000 26.30 0.00 08-0 oksiid NMV NMVOC 0.004 5000 1.55 0.00 OC 2000 0.58 0.00 7446 Vääveldioksii 0.000 350 0.12 0.00 -09-5 d 125 0.04 0.00 124- Süsinikdioksi 39-9 id 3 Purustuskompleks PM- Osakesed 0.121 Keestrack sum summaarselt PM Peenosakese 0.058 50 20.90 0.42 10 d 3 Purustuskompleks PM Peenosakese 0.004 42 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Keestracki 10 d generaator 40 4.53 0.11 1010 Lämmastikdi 0.060 200 35.90 0.18 2-44- oksiid 0 40 4.39 0.11 630- Süsinikmono 0.559 10000 335.00 0.03 08-0 oksiid NMV NMVOC 0.028 5000 25.60 0.01 OC 2000 8.96 0.00 7446 Vääveldioksii 0.003 350 2.70 0.01 -09-5 d 125 0.95 0.01 124- Süsinikdioksi 39-9 id 11.2 Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Tabel 17. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Suhe Saasteaine Cm/SP V Välisõhu Välisõhu Saaste- saastatus maksi- sallikat e taseme maalne e piirväärtu arvutuslik numbri Hetkelin saastatus d s SPV1 e e tase plaanil CAS nr Nimetus (SPV8, heitkogu ∑Cm või SPV24, s M , g/s SPVa jm – µg/m3 kaardil näidata vajalik), µg/m3 1 2 3 4 5 6 7 PM 10 Peenosakesed 0.135 1,2,3,4, 1.09 0.1833 50 54.702 5,6,7,8, 2 Piirväärtust ületav kontsentratsioon tekib naabri N8 (L.ÕV/300665 - AS YIT Eesti) tootmisterritooriumil. Väljapool antud ettevõtte tootmisterritooriumit piirväärtuse ületamist ei esine ja piirväärtuse ületamist ei põhjusta Väo karjääri tegevus. Arvestada tuleb, et naaberettevõtete puhul ei ole modelleeringus arvestatud võimalikku tööaja ajalist dünaamikat. 3 Naaberettevõtete heitkoguste summa. 43 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt N1, N3, 40 16.80 N8, N10 0.42 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.199 1,3,7, 0.64 N1, N2, 32.494 200 128.00 N3, N7- 40 22.40 N13 0.56 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.779 1,3,7, N1, N2, N3, N7- 27.654 10000 343.00 N13 NMVOC NMVOC 0.032 8.436 5000 613.1 3, 7, 0.12 2000 298.7 N1-N13 0.15 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.003 3, 7, N1, N2, N3, 11.103 350 78.4 N7, 0.22 N11, 125 44.4 N12 0.36 44 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 12 Saasteainete heitkoguste ja õhu kvaliteedi ja müra seire Vastavalt kehtivale välisõhu saasteloale peab ettevõte teostama välisõhu kvaliteedi seiret järgmistel tingimustel: 1. Korraldada välisõhu kvaliteedi omaseire ettevõtte tootmisterritooriumi piiril. Ajavahemikul 01.04.-31.10. teostada igakuised tolmuheitmete mõõtmised. Mõõtmised teostada erinevate seadmete samaaegsel töötamisel ja soovitav hajuvusele ebasoodsate ilmastikutingimustel (nt. pikaajaline kuiv periood, elamute poolne tuul). Mõõtmise punkti asukohavalikul arvestada tuulesuunaga (mõõtepunkti asukoht peab jääma alla tuult). Mõõtmiste protokollis fikseerida täpne mõõtepunkt, mõõtmiste hetkel toimunud tootmisprotsessid ja ilmastikutingimused. Mõõtmistulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lõigete 1 ja 3 mõistes. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmistulemused esitada loa andjale ja Tallinna Keskkonnaametile 2. Vähemalt üks kord pikaajalisel kuival perioodil (juuni august) mõõta peentolmu (PM10) sisaldust. Mõõtmised teostada erinevate seadmete samaaegsel töötamisel ja soovitav hajuvusele ebasoodsate ilmastikutingimustel (nt. pikaajaline kuiv periood, elamute poolne tuul). Mõõtmise punkti asukohavalikul arvestada tuulesuunaga (mõõtepunkti asukoht peab jääma alla tuult). Mõõtmiste protokollis fikseerida täpne mõõtepunkt, mõõtmiste hetkel toimunud tootmisprotsessid ja ilmastikutingimused. Mõõtmistulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lõigete 1 ja 3 mõistes. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmistulemused esitada loa andjale ja Tallinna Keskkonnaametile Kuna alates 09.03.2019 ei kehti enam piirväärtust summaarsetele tahketele osakestele, siis tehakse käesoleva LHK projektiga ettepanek edaspidi seiretingimus seada ainult peentolmu (PM10) osas. PM 10 osas kehtivad 24-tunni ja aasta keskmine piirnorm. Antud alal on seire teostamine keerukas. Heiteallikad paiknevad karjääri põhjas u 15 meetrises süvendis, samas kui mõõta tuleks tootmisterritooriumi piiril ehk karjääri ümbritseval muldvallil. Muldvallile on aga selle ebastabiilsuse tõttu mõõteseadmeid ohtlik paigutada. Samuti on vallile seadmete paigutamine tehniliselt raskendatud, sest mitmel pool karjääri perimeetril puuduvad ka juurdepääsuteed ning muldvallil puudub elektrivõrk mõõteseadme ühendamiseks. Samuti ei ole võimalik vallil tagada seadme valve varastamise välistamiseks, rikkumiseks või hävitamiseks. Seega oleks põhjendatud teostada seiret PM10 osas ühe tunniste perioodidena. Juhul kui ebasoodsatel ilmastikutingimustel erinevate seadmete samaaegsel töötamisel ei ületata ühe tunni keskmine kontsentratsioon 24-h keskmisele seatud piirväärtust on selge, et 24-h mõõteperioodi keskmine seda väärtust samuti ei ületaks (24-h jooksus on nii ilmastikutingimused muutlikumad ehk esineb paremaid hajuvustingimusi kui ei tööta enamik seadmeid öisel perioodil). Karjääri töötamise osas on olemas väga pikaajaline tolmu ja peenosakeste seire statistika. Seniste mõõtmiste alusel ei ole PM10 ühe tunni keskmine kontsentratsioon ületanud 24-h piirväärtust. Käesoleva LHK projekti koostamise raames hinnati tegevustest lähtuvate saasteainete hajumist. Arvutuslikult leitud saasteainete kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides ei ületa piirväärtusi väljapool ettevõtte tootmisterritooriumi. Iga kvartal koostatakse saastetasude arvutamiseks kvartaliaruanne ja hinnatakse selle raames saasteainete heitkoguseid toodetava killustiku, lõhkeaine kulu ning puuritud koguse järgi. Iga aasta 45 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt koostatakse ja esitatakse aastaaruanne ja hinnatakse selle raames saasteainete aastaseid heitkoguseid. Tabel 18. Õhukvaliteedi seire Saasteaine Saasteallikas Nr plaanil Seire sagedus CAS nr Nimetus Nimetus või kaardil 1 2 3 4 5 Puurimis+laadimine, PSS Osakesed Nordberg+ laadimine; Scalper 1 kord kvartalis PM-sum 1,3, 4, 7 summaarselt sõel, Purustuskompleks arvutuslikult Keestrack Puurimis+laadimine, hüdrovasar+laadimine, PSS Nordberg+ laadimine; SS CDE, 1,2,3,4 1 kord kvartalis PM10 Peenosakesed Benninghoven, SS CAB; 5,6,7, 8 arvutuslikult Scalper sõel, Purustuskompleks Keestrack 10102-44-0 1 kord kvartalis Lämmastikoksiidid Lõhkamine 1 arvutuslikult 630-08-0 Süsinikoksiid PM 10 Peenosakesed 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 630-08-0 Süsinikmonooksiid 1 kord kvartalis Seadmete generaatorid 3,7 NMVOC NMVOC arvutuslikult 7446-09-5 Vääveldioksiid 124-39-9 Süsinikdioksiid Tabel 19. Õhukvaliteedi seire. Välisõhu kvaliteedi Saasteaine pidevseire jaama Andmete hõive asukoht kriteeriumid, Seire sagedus seireandmete L-EST97 edastamine ja CAS nr Nimetus Aadress koordinaadid avalikustamine X Y 1 2 3 4 5 6 7 Üks kord pikaajalisel Esitada kuival perioodil Keskkonnaametile PM-10 Peenosakesed (juuni-august) ja kohalikule tootmisterritooriumi omavalitsusele piiril 46 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt 13 Järeldused ja ettepanekud Käesolev töö on koostatud Paekivitoodete tehase osaühing (reg. nr. 10022037) tellimusel ja lähteandmete alusel ettevõtte Väo karjääris toimuvale tegevuse õhuheidetele keskkonnakaitselise hinnangu andmiseks ja õhusaasteloa L.ÕV/317864 muutmise taotlemiseks. Ettevõtte põhitegevusalaks on killustiku tootmine – EMTAK 08122. Õhusaasteloa muutmine on vajalik seoses ettevõtte osade heiteallikate muutumisega. Likvideeritakse senine heiteallikas nr 4 (PPS-5 /PSS MetsoMinerals+ lubjakivi ja killustiku laadimine) ning lisanduvad mobiilne scalper sõel (heiteallikas 7) ja mobiilne rootorpurustist ja sõelast koosnev kompleks Keestrack (heiteallikas 3). Ettevõtte põhimõtteline tegevus ega mahud võrreldes olemasoleva loaga ei muutu. Purustuskompleks Keestrack kasutuselevõtt vähendab oluliselt käitise raimatud lubjakivi sisetranspordi vajadust, sest purustuskompleks on võimalik paigaldada raimamisala lähedale. Seega väheneb kompleksi kasutuselevõtuga laadimise vajadus ja seega ka tolmu teke. Tegu on praegustest purustussõlmedest kaasaegsema seadmega, millel on sisseehitatud niisutussüsteem. Kompleksi kasutuselevõtuga likvideeritakse praegused kaks purustussõlme PPS-5 ja PSS MetsoMinerals. Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata PTT Väo karjäärist atmosfääri väljutatavate heitmete koguseid, kontsentratsioone maapinna lähedases õhukihis ja hajuvust ebasoodsate ilmastikutingimuste juures. Ettevõttel on õhusaasteluba vajalik vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”, lisa kohaselt, kuna heiteallikatest eralduvate tahkete osakeste heitkogus on üle 1 tonni aastas. PTT tegeleb Väo karjääris lubjakivi kaevandamise ja killustiku tootmisega, mille käigus eralduvad välisõhku tahked osakesed. Kehtiva välisõhu saasteloa alusel eraldub puurimistöödel, laadimisel, lõhkamistöödel ning purustussõlmedes killustiku tootmisel tahkeid osakesi rohkem kui 1 tonn aastas. Lisaks eraldub lõhkamistöödel lämmastikoksiide ning süsinikmonooksiide ning mobiilsete seadmete töötamiseks kasutatavad diiselgeneraatorid emiteerivad suitsugaase. LHK projekti koostamisel arvutuslikult saadud saastatuse taseme maksimaalväärtused jäävad alla lubatud piirväärtuste väljapool piirkonna paiksete heiteallikate tootmisterritooriumi piire, sh lähimate elamute juures. Arvutusliku hindamise kohaselt võib piirkonna käitiste tootmisterritooriumite sees esineda õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi. Senised õhukvaliteedi mõõtmised kinnitavad õhukvaliteedi piirväärtuste järgimist ettevõtte territooriumi piiril. Piirväärtusele lähedaseimad kontsentratsioonid esinevad peenosakeste ja lämmastikoksiidide osas. Kõrgeimat lämmastikdioksiidi kontsentratsiooni põhjustab lõhkamine ning suurimat peenosakeste kontsentratsiooni purustuskompleks Keestrack, juhul kui see paikneb tootmisterritooriumi piiri lähedal. Ettevõtte tegevusega ei kaasne lõhna emissioone. Käitise tegevusega kaasneb müra emissioon, mida hinnatakse iga-aastaselt mürataseme seire kaudu. Senine müraseire ei näita päevase müra piirtaseme ületamist lähimate elamute juures. Öise müra piirtaseme järgimise tagamiseks ei teostata suure müratasemega töid (lõhkamine, hüdrovasaraga kaevandamine) öisel perioodil. Keestracki kompleksi kasutuselevõtt vähendab müra teket, sest kompleks hakkab töötama ainult päevasel ajal, samuti väheneb selle kasutuselevõtmisega transpordi müra seoses esmase laadimisvajaduse kadumisega. Ühtlasi likvideeritakse kaks praegust müra allikat PSS nr 5 ja PSS Metso. 47 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Õhu saasteainete heitnormidest kinnipidamist kontrollitakse ettevõtte poolt olemasolevate võimaluste piires ja vahenditega. Omaseire osas on oluline purustus-sorteerimisõlmede korrashoid ja regulaarne hooldus ning teede ja platside regulaarne kastmine. Vastavalt kehtivale välisõhu saasteloale peab ettevõte teostama välisõhu kvaliteedi omaseiret ettevõtte tootmisterritooriumi piiril. Vähemalt üks kord pikaajalisel kuival perioodil (juuni august) mõõta peentolmu (PM10) sisaldust. Müra seire nõue on käitisele seatud kaevandamise loaga KMIN-129, mis näeb ette üks kord aastas tootmisprotsessidest põhjustatud mürataseme mõõtmisi. Iga kvartal koostatakse saastetasude arvutamiseks kvartaliaruanne ja hinnatakse selle raames saasteainete heitkoguseid toodetud killustiku ja kasutatud lõhkeaine kulu järgi. Õhukvaliteedi piirväärtustest kinnipidamiseks ning lähiala elanike häiringute vähendamiseks tuleb järgida järgmisi meetmeid: 1. Lõhkamistööde planeerimisel ja teostamisel tuleb alati arvestada tuule suunaga, vältimaks tolmu kandmist väljaspool tootmisterritooriumi. Lõhkamistöid on keelatud teostada lõunatuulte korral. 2. Paekivi kaevandamist hüdrovasaraga on keelatud teostada pärast kl 22.00. Lõhketöid viia läbi ainult tööpäevadel (ehk esmaspäevast reedeni) kella 09.00 17.00. 3. Purustus-sorteerimisõlmede töö korralduses lähtuda ilmastikutingimustest (tuulesuund, kiirus, õhuniiskus jne). Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral (nt lõunatuul üle 10 m/s ja nähtav tolmu levik väljaspool Väo karjääri piire) piire), mis ohustavad Lasnamäe elamurajooni tolmu saastamisega, koheselt võtta tarvitusele meetmeid tolmu eraldavate saasteallikate tööde lõppemiseks ning peatada tööd. 4. Tolmuheitmete vähendamiseks piirata veokite liikluse kiirust karjääris ja regulaarselt kasta karjääri teid ja teenindusplatse veega kui kahe nädala jooksul ööpäeva keskmine õhutemperatuur on vähemalt +5. 5. Ebasoodsatel ilmastikutingimustel soojal perioodil purustus-sorteerimissõlmede töö ilma niisutussüsteemita ei ole lubatud 6. Tolmuheitmete vähendamiseks hoida laadimistöödel materjali kukkumiskõrgus võimalikult madal. 7. Mitte ületada LHK projektis käsitletud lõhkamistööde ja purustus-sorteerimisõlmede toodangu mahte. Teeme ettepaneku kehtestada objektile atmosfääriheitmete piirmäärad Tabel 1. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa “ esitatud suurustes. 48 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Kasutatud allikad Õhukvaliteedi seire protokollid. Paekivitoodete tehase osaühing kogutud andmed 2012-2019. Hendrikson ja Ko OÜ. Paekivitoodete Tehase OÜ välisõhu saasteloa LHK projekt. Tallinn 2011. US EPA AP42. 1995. Ch. 11.19.1 Sand And Gravel Processing. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s19-1.pdf. US EPA AP42. 2004. Ch 11.9.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. Kättesaadav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf. „Atmosfääriõhu kaitse seadus1“ vastu võetud 15.06.2016. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1”. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1”. Terviseameti Kesklabori Füüsikalabor. MÜRA PROGNOOSI ARUANNE 6/4-6-2/1637 07.12.2018. 49 Paekivitoodete tehase osaühing Väo karjääri välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Lisad Lisa 1 - Hajuvuskaardid Eraldi fail 50  Pe 78 terb 01: 40 ee 1: t uri 4279 i r bu 1 90 . er 38 2 Pe t t ee 0 . 39 kr T8 01 . t 39 be .90 87 . 38.84 93 . 38 38 38 AH A 16 Vo tee T1 AH et 03 b XA . +0.5 78401:101:4282 04 39 XA . 91 39 MK W . . Meeraldise teenindusmaa 38 MK Peterburi tee 96 -W 96 - . 17 N 38 . 78401:101:5375 3x 79 38.58 piiripunktide koordinaadid 3x . Meeraldise piiripunktide 01 04 38 24 . 39 . 39 24 0+ GPS 11001 0+ 16 35 u 24 7 .9 Vo tee 2a 35 H = 38.276 38 koordinaadid Cu 94 . C 38 09 49 78401:101:2882 FRP 8023 39 . 38. 24 03 . H = 37.903 39 96 . Piirimurru tn 4 kV 38 H Nr X Y 2 kV 23 2. 78403:313:0706 85 . 4 1 38 1’ 6 588 794,93 549 168,82 Nr X Y Nr X Y Nr X Y t 38 be 96 l Plokk 13 pT . l Ki 1 . 1 6 588 775,43 549 176,22 107 6 588 347,07 549 981,27 38 2 7 2’ 6 588 845,61 549 290,19 58 6 588 350,06 549 345,03 0 . 95 . 38 4 38 29.97 38.40 39 9 . 29.40 Piirimurru tn 2 38 H 2 6 588 845,15 549 332,94 59 6 588 369,08 549 328,56 108 6 588 334,97 550 177,47 W E be t A ka 3’ 6 589 016,06 549 609,03 T7 PA-7029.39 aa z 78403:313:0900 SRP 558 i r r t k ga se H = 38.47 ee 71933 96 . it 437 97 18 Piirimurru tn 6 va 4’ 6 589 243,80 550 162,72 3 6 588 859,23 549 326,28 60 6 588 369,90 549 311,91 109 6 588 314,91 550 195,92 38 bu r 4 : 38 . 38,62 29.35 l er 101 l t 29.31 04 . Pe 01: 78403:313:0690 71935 39 5’ 6 589 207,50 550 179,49 4 6 589 011,53 549 611,16 61 6 588 357,44 549 297,81 110 6 588 319,94 550 255,17 7 39 4 89 0 . 28,79 29.43 96 ASENDISKEEM M 1:100 000 38 . 2H Y=550000 5 6 589 235,00 550 154,40 111 6 588 300,87 550 257,24 99 1 .6 29.30 ee 71934 6’ 6 589 202,32 550 167,50 62 6 588 705,72 549 161,01 . 38 8 39 29.31 H ot 0028 Priimurru tn 3b 39 0 . V 3: ki tee 93 . 31 : 78401:101:5391 l i r 03 l u 38 29.28 71936 6 6 589 162,32 550 183,68 63 6 588 721,93 549 196,38 112 6 588 257,72 550 276,80 Pe er t b r 78 4 7’ 6 589 162,34 550 183,69 00 . k 29.19 19 kr 39 29.24 8’ 6 589 182,96 550 234,91 7 6 589 182,98 550 234,89 64 6 588 656,48 549 835,50 113 6 588 273,59 550 061,97 S 1 . 39 1 39 4 2 . bu i rtee 07 29.19 5 . VP-38 29.33 A 38 . Pe er t 39 28 29.08 71910 8 6 589 148,24 550 249,71 65 6 588 701,76 549 939,48 114 6 588 274,46 550 011,66 20 H .30 29.24 29.11 z Piirimurru tn 1 9’ 6 589 148,24 550 249,72 29.26 ga aa r 99 . H 78403:313:0680 9 6 589 158,78 550 315,38 115 6 588 282,50 549 991,20 20 38 28.88 A 71908 66 6 588 527,19 550 112,70 X=6589400 . 39 1 29.09 21 PA-12 A 10’ 6 589 158,78 550 315,37 .28 39 3 . r 39 A k t H 71904 71726 10 6 589 169,07 550 339,35 67 6 588 476,73 550 161,15 116 6 588 286,07 549 979,11 VA be 28.98 38.13 38.05 NAR 29.29 Priimurru tn 3a 11’ 6 589 169,07 550 339,36 13 Piirimurru tn 3 PA-1 37.97 37.83 39 . 29.18 29.20 17 78403:313:0880 78401:101:5435 71905 71727 Tooma tn 6 11 6 589 155,35 550 411,35 68 6 588 457,73 550 130,61 117 6 588 191,25 550 387,23 40 12’ 6 589 155,34 550 411,37 be t kr I II 39 . 29.28 29.22 29.09 28.94 29.01 29.02 29.01 A 71882 Tooma tn 2 78403:313:0290