N
ASENDISKEEM M 1:50 000
Kaardileht nr
63.66
63.52 Vaida 6341
63.70 63.59
W E 63.98
63.95
63.53 63.43 Pahkla maardla
I
63.50
I
19.5
64
Kuusk 63.50
0.22
64
63.55
63.43
3
63.71 64.12 64.14 64 Pahkla III uuringuruum
64.07 63.51
63.97
65
65.58 63.75 63.93 63.48
S 66.95
66.40
65.10
64.60 64.22
64.26
63.84
63.69 Pahkla kruusakarjr
66
64.12
67
67.98 67.16
66.72 66.42 63.84
62
65.89
61
67
64.08
Harju maakond
68
64.09
I· 63.77
I
4
63.83
I
6
22 65.31 63.55
67.39 67.40
Rapla maakond Kose vald Kuusk 0.28 64.22
63.69
Kohila vald 2 65.83
64.37
64.18
63.81
Tammiku kla 67.02 66.48
91
64.23 63.65
65.05
67.
64.17
Pahkla kla
64
63.99
68
64.45
65.45 68.43
67.77 64.65 64.00 64.48
65
66.28 65.17
64.25 64.12
63 63.99 64.50
I
Lıuna-Vainume 64.44
66
66.90 vt 63.50m
65.05 64.04
31701:001:1221
66.48
66.23
26.03.2025 PA6 3.40
64
65.04
Y=552200
1 64.39
67.48
64.71 64.18 Alesti maardla
65.52 63.50 64.24 64.48 18.98
66.42 61
64
68.14
53
64.54 66.84
64.94
67.
65.31 64.20
64.49
66.04 63.93 64.56
65.45 64.80 64.31
67.22
66.57
65.61 64.31 Mahtra maardla
64.59 64.43
66.59
64
64.16
nn
67
X=6561400
pi
68
64.74 63.59 64.55 Alesti II kruusakarjr
64.26
66.28 64.26
64.42 68.17 64.07 64.52
68
64.87 65.59 65.07
65
67
64.23
62
65.83 67.08
64.27 64.13
67.24 64.49 64.33
Alesti liivakarjr
66
64.54 65.26 64.47
65
67.89 66.39 64.49
65.63 64.94 64.52 64.02
63.89
64.71 63.91
PA1 6 64.41
66
9
4
65.79 3.60 27
64.46
64.73 67.89 65.84 Kask 0.25 64.05
22.19
63
64.38
76
63.96
.
65.51 64.17 64.12
64.10
67
65.24 63.83
66.07
II 64.74 65.07
64
I 66.96
64.93
64.25
64.32
66.80
64
67.60 67.16 63.94
64
64.79 63.95
65.72 65.20 64.35
64.07
65.65 63.93
68.08 65.96 65.10 64.75 64.47 64.10
64.82 67.08
62 UURINGURUUMI JA VARU ARVUTUSE
68
67.07
Pahkla III uuringuruum 62
64.05
63.94
PLOKI PIIRIANDMED
64.99 65.03 64
66.42 66.27 63.94
67.23
K5
00
65.48 64.01 Piiri- Koordinaadid
68.
64.89
67
65 64.27 64.04 64.33
punkti
64.27 2.10
64.98 65.27 64.08
64.36 X Y
Mevainu 66.17 67.27 65.10 64.63 nr
66
65.13 66.12 65.82 64.33
67.00 64.39
65
31701:001:1222 1 6561426.50 551680.32
64.42
65.51 65.20
Paunkla metskond 130 64.40
66.89 64.51 2 6561451.72 551816.26
67.65
64.89
65.69 33701:001:0355 64.55
64.57
64.33
3 6561505.13 552104.14
65.77 64.40
67
64.56
4 6560873.22 552233.39
63
64.89 65.47 64.33
66.58 64.17 64.14 64.59
66.25 65.78 64.24 64.70
67.78
66.11
64.75 64.26 5 6560760.36 552279.07
66
66.58
64.75
6 6560656.30 551801.95
65
64.28 64.60
65.39 64.72
64.77 65.94
67.18 64.23 64.26
64.56
64.73 7 6560773.41 551775.75
64.39
65
64.56 64.69
66.12 67.90 66.68 66.47 64.70
64.55 64.89 8 6561187.96 551685.25
K6 65.44 64.81 64.35 63 9 6561367.53 551683.14
1.70 66.33
65.02 64.57
67.16 66.47 64.96
64.89
63
64.82 64.76
64.65
64.62
66.70 64.94 Uuringuruumi pindala 36.02 ha
67.74 66.50 65 64.71 64.74 64.82
67
64
64.636 64.84
3
.30
64.64
67
66.29 65.21
66.80 64.75
65.30 64.82 64.89
8
66.48 65.55
.1
66.10 64.81
66.95
66
65
66
65.69 66.59 66.40 65.42 65.27
64.92 64.96
65.22 65.08
64.82
66.57 66.19 64.96
64.80 65.03
67
65.54 65.02
65
66.02 65.37
65
65.77
V· UURINGUPUNKTID
66.34 65.70
Plokk 4 aT I
66
64.84 65.24
66.15
65.34 66.51 65.60 Plokk 5 aT 65.37 65.14 Koordinaadid
94
8 66.54 65.00
.
65.24
66
65.65 66.11 65.96 Plokk 6 aT 65.30 X Y Z
84
66.14 65.68 65.03 65.37
65.90 65.35
65.
65.79 65.31
65.24
65.09
66.19 66 66
65.83 65.08
66.08
PA1 6561372.35 551742.47 67.89
65.47 65.45 65.22 PA5 PA2 6560792.60 551794.26 67.56
66.17 65.56
65.47 66.03 65.80 65.50
K4 65.28 65.30 65.43 65.75
1.25 65.26 65.03 PA3 6561023.39 551828.69 66.35
1.20
nn
66.89
65.83
64
67pi
65.92 65.95 PA4 6560819.83 552191.60 66.38
65.46 65.67 65.51
21.73
PA5 6561172.17 552138.28 65.03
66.
6 65.48
65.88 65.83 4
64
66.24 65.49 65.37
65.76 65.33
65.77 65.39 65.60 65.84
65.70
PA6 6561444.25 552037.05 64.48
66
65.45 64 65.75
66.62 65.97 K1 6560975.98 552048.93 65.64
nn
66 66.11 65.45 65.53
pi
65.61
65.66 K2 6560834.73 551993.86 66.70
65.47 65.44 66.04
87
65.96
64
K3 6560888.86 551849.82 67.80
66.
65.91
65.
65.43 65.60 65.58
18.5 65.82
66.12
Kuusk K4 6561164.55 551946.95 65.83
66
65.83 65.58 65.72 66.10 0.20
65.67
66.18 K5 6561311.18 551987.23 64.27
65.59
66.44 66.07
66.15 65.39
65.57 66.57 66.46 66.22
65.87 K6 6561247.78 551798.24 66.47
66.48 65.95
65.61 66
65.92 66
65.55
20 66.18
65.44 65.92
Tamm
66
0.27 65.84 65.97
66.41
66.05 66.86
66 66.25 66.08 66.17
65.37 65.67 65.63
66.02 65.63 65.69
65.48
65.64
65.44 65.57 66.05
65.59 65.98
66.20 66.44 66.20 66.60
65.80
85
65.51 65.72 66.51
65.
65.77 65.92 6 66.94
66.29 65.79 6
65.80 65.80 66.57
65.88
65.49 65.54 65.69
65.93 66
65.71 66.17
65.78
67
66
65.93
65.92 6
6 66.13
65.47 65.75
600
66.37 66.62
66.35
66
66.64 65.72 67.39
65.70
66 66.06 65.83
Y=551
65.50 66.15 65.87 65.96 66.76
65.95 PA3 65.75 65.78
65.73 66.84 67.06
66.35 1.40
66
22.85 66.06 66.98 67.64
66.08 65.64 66.28
65.75 65.81
X=6561000 66.93 66.19
66 67.54
65.81
66.11 67.09 67.07 66.21 65.82
67
65.68 67.51
66.63 66.55
K1 65.80
66
66.73 66.39 67.78
0.80
.
65.64
98
66.80 65.78
66
67.19
67.25 65.58
V
65 66.25 65.64 67.24
66.87 I 66.51 66.51
67
66.66 66.39
65.70
66.96 66.88 65.94 65.65 65.74
67
67.37
67 67.58 67.78
67.13 67.23 65.69
65
67.43 66.29 66.14 66.72
67.
09
65
67.56
67.89 67.16 65.71 67.94
67.43 66.73 65.74 65.81
66 65.66 66.34 67.46
66.91 65.97
65
67.45 65.82
65 65 67.61
6
8
66.28 67.11
67.69 66.76
67.42 66.92 65.82 66.13
65.75
67
65.92 68.13
67.55 67.35 67.69
67.78 66.85
68.05 65.68
13.5 66.58
68 66.19 Kask 0.13 68.16
67.59 67.37
67.21 65.78
67.55 66.14
65.89 68.25 67.34
67.68 67.47 65.68 65.95
68.00 66.66 65.68
67.82 66.30 68.24
66
67.47 66.22 67.37
67.22 65.86
66.94
Harju maakond
66
67.91 68.11
65.84 Kose vald
8
67.13 5 67.23
6
6
67.50 65.75
68
65.89 68.38
67.38 67.44 68.17 67.80 K3 68.51 Tammiku kla
67.40 1.60 65.97
65.76 65.85 65.91 66.30 67.59
67
66.46 66.74
67.80 65 65 LEPPEM˜RGID
67.23 66.58 67.46
66
4
68
66
Metsa 67.13 66.14
65.92
66.05 67.24 68.44
Rapla maakond
66
66.10 65.96 68.61
31701:003:1231 67.42 68.27 66
65.97 66.22 67.55 Kohila vald
67.50
66.44
Uuringuruumi piir
68.02
66.00
66.02
66.84 Pahkla kla
68.36 66.41 66.26 66.29 68.73 67.97
67.53 67.46
67.36
68.15 Paunkla metskond 130
66.67
66.02
67.20
33701:001:0355 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus
66.45 66.10 68.29
Hoosna
67.84 68.24 68 66.41 66.28
66.19 68.84
66.30 66.45 31701:003:0380
67.37
67.72 66.00 68.20 Plokk 4 aT
68
67.43 68.21
67.17 1.00
K2 66.61
66.35 66.57
66.38
68.94
Varu arvutuse ploki piir ja number
67.33 66.17 67.88
Harju maakond 66.74
66.70 66.04
600
67
66.51
Kose vald 68.15 66.02
66.20 67.11 68.47 Maakonna ja omavalitsuse piir
67.39 6
7 66.59 V·
Tammiku kla 66.87
Y=551
67.64
69
6 66.58
7 66.25 66.42
69.30 67.70 Maapinna kırgus
67.45 67.61 66.93 PA4 1.30 68.05
67.87 67.23 66.60 66.46 68.39
67.69
67.51 66.63 22.98 68 Maapinna samakırgusjoon, abs m
66.50 66.35 66.39 66.38 67.75
67.25 68.60
X=6560800 Rapla maakond 66.88 66.66 66.90 66.43 67.78
67.53 67.81 67.12 66.93 42.0 Kasuliku kihi lasumi samakırgusjoon, abs m
Kohila vald
68
67.39 66.61
67.75 66.59
Pahkla kla V 66.62
66.62
68.62
68.76 67.70
68
67.52 67.26 67.41 69.25
66.44
PA2 67.47 66.96 66.79 67.01 66.68 66.63 67.12 III kat. kaitsealune fauna - Tetrastes bonasia (laanep)
6
67.68 66.95 68.06
7
2.25 67.61 67 69.15
EELIS Keskkonnaamet 16.05.2025. a.
69
67.67
67.69
7 67.56 67.40 66.85 67.60
23.21 67.11
68
66.69 66.97 66.84 68.98
67.76
67.47 67.61 66.69 66.94
66.80
67.17 68.15 Vriselupaik
67.17 67.10 67.50
67.65 67.07
I·
67.17 68.68 68.34
67.50 23
67.29 Kuusk 66.92
67.76
0.23 67.03 68.02 5 Puuraugu nr
67.76 67.05 67.23 67.38 69.20 67.85
PA1 3.60 Katendi paksus, m
67.58 67.06 66.93
67.72 67 66.96 68.40
7 67.63
67.18
Suudme abs kırgus, m
6
68.70 67.89
67.58 67.53 67.55 67.61 67.19 I
I 20.75 Kasuliku kihi paksus, m
67.77 67.05 67.89 68.71 ·
67.32
69
67.15 67.24 67.58
67.24 67.32 67.44
67.55
67.74 67.74 Vahastu metskond 68 67.30
69.21
68.35
69
67.23 67.80
67.52 31701:003:1266 68.32 68.81 68.98
67.83
67.61
67.15 69 69.25 K6 Kaevandi nr
67.80 67.62
67.30
67.17 67.56 67.37
67.32
67.60 67.92
6
69.01 69.03 1.70 Katendi paksus, m
67.43
67.54
8
66.47 Suudme abs kırgus, m
67.61 67.53 67.67 69.22
67.09 68.93
67.94 67.65 67.47
67.15
67.67 67.45 67.23 67.85
67.77 67.47 67.37 67.67 I I· Geoloogilise lbilıike joon
67.74 67.25
67.75
67.81 67.63 67.69 67.41
67.49
67.81 67.40 67.49
67.34 M˜RKUSED:
67.80 67.61 67.54
67.77
67.40 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis;
67.81 67.86
67.90 67.66 67.30 67.78 67.78 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk;
67.87 67.89 67.42 3. Katastriksuse piirid Maa- ja Ruumiameti geoportaalist digitaalselt 16.05.2025. a (plaanil skemaatiliselt);
6 67.72 67.61
8
67.30
67.97 6 4. Uuringuruum asub Rapla- ja Prnumaa maavarade teemaplan uuringuruumi alal;
8 67.89
6 68.07 5. Uuringuruum asub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alal;
68.08 67.75
68.18 6. Paunkla metskond 130 katastriksus on projekteeritav kaitseobjekt (Metsaalade looduskaitseala)
67.99
68.07 EELIS, Keskkonnaagentuur - 16.05.2025. a;
Y=552000
68.28 7. Pahkla III kasuliku kihi lamam asub htsel kırgusel 42,10 m;
68.26
68.37
8. Kasutatud:
Kitsendused Maa- ja Ruumiameti avalikust geoportaalist 16.05.2025. a.
X=6560600
Harju maakond, Rapla maakond
Gr lisa 1
Kose vald, Kohila vald
T nr 25155
PAHKLA III UURINGURUUM
O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava:
1:2000
Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 TOPOGRAAFILINE JA Formaat A1
E-post:
[email protected] 10112 Tallinn
VARU ARVUTUSE PLAAN Mııdistatud:
JOONMTKAVA: Mııdistas Jrgen Aluoja /allkirjastatud digitaalselt/ 26.03.2025
Joonestas Kadri Lehtmets /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:Aktsiaselts KIIRKANDUR
Koostatud:
Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla,
0 20 50 100 m Kinnitas Maarika Karimova /allkirjastatud digitaalselt/ 22.05.2026
Harku vald, Harju maakond
W
E
31701:
m
Vahast
31701:
Geoloogiline lıige V - V· m
31701:
Geoloogiline lıige I - I· 72 72
31701:
Hoosna
Pahkla III uuringuruum
M et
Pahkla III uuringuruum Paunkla metskond 130
003:
u m et
SW
003:
M et
Paunkla metskond 130 33701:001:0355
sa
003:
N m
003:
70 70
0380
PA1 3.60 33701:001:0355 PA2 2.25
1231
m PA4 1.30
skond 68
sa
67.89 22.19 K3 PA2 2.25
1266
70 1.60 70 67.56 23.21 66.38 22.98
1231
67.80 67.56 23.21
PA3 1.40 68 68
K6
1.70 66.35 22.85
68 66.47 68
66 v.t. 65.68 66
1.60 2.25 31.03.2025
v.t. 65.01 1.30
66 1.70 66 LAF2-1 K2-1
16.08.2024
2.25 K2-1 CaO 46.72
1.40 v.t. 65.01 LA 29
LAF2-1 CaO 46.72 MgO 1.14 LAF4-1
1.70 64 KK 2.3 64
v.t. 64.55 16.08.2024 LA 29
LAF1-1 3.60 LA 29 MgO 1.14 3.60 l.j 9.96
K1-1 1.80 27.03.2025 F4
LAF3-1 KK 2.3 l.j 9.96 KK 2.2
64 LA 32 CaO 44.99 64
LA 29 F4 3.60 F4
K- MgO 1.14
v.t. 62.89 F- l.j 12.93 KK 1.8 4.30
K-LA-F3 K-LA-F3
14.08.2024 5.00 F2 62 62
4.10 LA 31 CaO 44.88
K-LA-F3 K-LA-F3 KK 2.8 MgO 2.29
62 62 LAF4-2
LA 31 CaO 44.88 F4 l.j 10.61
LAF3-2 LA 34
KK 2.8 MgO 2.29
LA 33 KK 2.6
KK 1.8
F4 l.j 10.61 60 8.00 F4 60
7.00
F2
60 K-LA-F1 K-LA-F1
8.00 60
LA 30 CaO 42.42 Plokk 4 aT 7.00 Plokk 4 aT LAF4-3
K3.7 MgO 2.29 LA 35
F4 l.j 14.23 LAF3-3
58 LA4 KK 2.2
58
LA 32 LA 30 F4
58 KK 2.3 LA4 58 KK - 9.50
F4 LA 30 F-
KK - 56 LAF4-4 56
F- LA 33
10.25
56 56 KK 4.3
12.20 F-
13.40 12.30
LAF3-4
LA 31
54 LAF2-2 K2-2 54
13.40 CaO 50.71 LAF4-5
LA2 KK 1.1 LA 29 Plokk 5 aT
54 LA 30 F2
LAF2-2 K2-2 54 KK 1.1 MgO 0.68 LA 32
KK- LA 29 CaO 50.71 l.j 4.45 KK 1.6
Plokk 5 aT F2
KK 1.1 MgO 0.68 F2
F-
13.80 l.j 4.45
52 15.40 52
F2 15.00
15.80
52 LAF3-5 15.40 52
LAF4-6
LA 33
LA 32
LAF1-2 K1-2 KK 0.8 50 50
LA5 KK 0.8
LA 30 CaO 48.01 F1 LA 31 F1
50 KK 0.9 MgO 3.41 LA5 50 KK -
F1 l.j 4.45 16.70 LA 31 F- 18.20
KK -
LAF3-6 F- 48 48
LA 32 LAF4-7
19.90
48 KK 0.8 48 LA 33
F1 KK 1.1
21.30
F2
LAF1-3
K1-3 46 Plokk 6 aT 46
CaO 47.80 21.30 LAF2-3 K2-3
LA 31 20.30 21.20
46 KK 0.9
MgO 3.87 46 LA 33 CaO 49.35
l.j 3.81 Plokk 6 aT LAF2-3 K2-3 KK 0.8 MgO 2.29
F1 LAF3-7 LAF4-8
LA 33 CaO 49.35 F1 l.j 3.89
LA 32 44 LA 34 44
KK 0.8 MgO 2.29
KK 1.2 KK 1.2
F1 l.j 3.89
44 F2 44 F2
24.30
24.35
24.30 42 42
24.20
42 24.10
42
40 40
40 40
Geoloogiline lıige III - III·
Pahkla III uuringuruum
W E
Paunkla metskond 130 W E
31701:
m m
33701:001:0355 m Geoloogiline lıige IV - IV· m
70 PA1 3.60 70
M et
Pahkla III uuringuruum
31701:
70 70
003:
67.89 22.19 Paunkla metskond 130
M evai
sa
33701:001:0355
PA3 1.40
1231
001:
68 68 66.35 22.85
68 PA5 1.20 68
nu
PA6 3.40
1222
65.03 21.73
64.48 18.98
66 66
66 66
1.40
3.60 K1-1 v.t. 64.55
LAF1-1
64 LA 32 CaO 44.99 64 LAF3-1 27.03.2025
KK - MgO 1.14 v.t. 63.08 64 LA 29 v.t. 63.73 1.20 64
v.t. 62.89 l.j 12.93 04.04.2025
F- 02.04.2025 KK 1.8
14.08.2024 5.00
F2 LAF5-1 K5-1
62 62 4.10 LA 30 CaO 49.19
3.40 62 KK 1.6 MgO 0.23 62
LAF3-2 l.j 7.68
F2
LA 33
LAF6-1 KK 1.8
60 K-LA-F1 K-LA-F1 LA 30 60 F2 Plokk 4 aT 4.90
LA 30 CaO 42.42 KK 4.4 60 60
KK3.7 MgO 2.29 Plokk 4 aT F- 7.00
LAF5-2 K5-2
F4 l.j 14.23 6.20 LA 31 CaO 46.06
LAF3-3
58 58 LA 32
KK 2.4 MgO 0.46
LAF6-2 58 KK 2.3
F4 l.j 11.04 58
LA 30
F4
KK 4.9
8.45
F-
56 12.20 9.00
56 10.25
56 LAF5-3
K5-3 56
CaO 51.56
LAF3-4 LA 28
LAF6-3 MgO 0.92
LA2 LA 31 KK 1.1
LA 30 l.j 2.94
54 LA 30 54 KK 1.1 F2
KK 0.8
KK-
F1
54 F2
Plokk 5 aT 11.40 54 LEPPEM˜RGID
F- Plokk 5 aT
12.20 LAF5-4 K5-4
15.80 13.80 CaO 50.89
52 52 LA 30
KK 0.9 MgO 1.37
LAF6-4 52 LAF3-5 52
LA 32 F1 l.j 3.26 Uuringuruumi piir
LA 33
LAF1-2 K1-2 KK 1.2 KK 0.8
LA 30 CaO 48.01 14.40
F2 F1
50 KK 0.9 MgO 3.41 50 Plokk 4 aT
F1 15.30 50 50 Varu arvutuse ploki piir ja number
l.j 4.45 16.70
LAF5-5 K5-5
LA 32 CaO 49.55
LAF6-5 LAF3-6 Paunkla metskond 130
19.90 KK 0.8 MgO 2.54 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus
48 LA 32 48 LA 32
F1 l.j 3.53 33701:001:0355
KK 0.7 48 KK 0.8 Plokk 6 aT 48
K1-3 F1 F1
LAF1-3
LA 31 CaO 47.80 18.10 Muld
46 KK 0.9 MgO 3.87 Plokk 6 aT 18.60 46
l.j 3.81 20.30 LAF5-6
F1 46 K5-6 46
LAF6-6 LA 33 CaO 52.21 Moreen
LAF3-7 KK 0.9 MgO 0.68
LA 32
LA 32 F1 l.j 3.02
KK 0.8
44 44 KK 1.2
F1 Kırgessaare kihistu murenenud lubjakivi
44 F2
21.50
44
24.35 21.60
LAF6-7 LAF5-7 K5-7
42 LA 27 42 LA 26 CaO 52.42 Kırgessaare kihistu lubjakivi
KK 0.7 42 KK 0.6 MgO 0.23 42
24.10 F1 l.j 2.58
F1
Saunja kihistu lubjakivi
40 24.00 40 24.20
40 40
Eeldatav veetase maavara ammendumisel, abs m
38 38
38 38
v.t. 64.27 Veetase kaevandis
26.03.2025 Uuringu kuupev
Puuraugu (PA) number Katendi paksus maapinnast, m
SE PA5 0.70
N m Kasuliku kihi paksus, m
65.03 23.50 Puuraugu suudme kırgus, abs m
m Geoloogiline lıige II - II·
Vahastu metskond 68
72 Pahkla III uuringuruum 72
31701:003:1266
Paunkla metskond 130
33701:001:0355
K1 Kaevandi (K) number Katendi paksus maapinnast, m
0.80
65.64 Kaevandi suudme kırgus, abs m
70 70
PA4 1.30
K1 66.38 22.98
68 0.80 68
PA5 1.20 65.64
PA6 3.40 Katendi paksus maapinnast, m
K5 65.03 21.73 0.70
64.48 18.98 2.10 Kaevandi sgavus, m
66 64.27 v.t. 65.68 66 0.80
31.03.2025 1.30
0.80
0.90
64 v.t. 63.73 1.20
LAF4-1
64 Kihi piiri sgavus, m
LA 29 Proovi intervall, m (viirutatud tulbad)
v.t. 63.27 04.04.2025 1.20
v.t. 63.08 KK 2.2
02.04.2025 K5-1
02.04.2025 LAF5-1 F4
2.10 LA 30 CaO 49.19
4.30
Keemiline anals:
62 KK 1.6 MgO 0.23 62
2.10 l.j 7.68
K5-1 Proovi number
F2 CaO 49.19
3.40 LAF4-2 CaO sisaldus, %
MgO 0.23
LA 34
LAF6-1 4.90 KK 2.6
l.j 7.68 MgO sisaldus, %
60 LA 30 F4 60 Lahustumatu jgi sisaldus, %
7.00
KK 4.4 LAF5-2 K5-2 Plokk 4 aT
F- LA 31 CaO 46.06 4.30
6.20 KK 2.4 MgO 0.46 LAF4-3 Fsikalis-mehaaniline anals:
58 F4 l.j 11.04 LA 35 58 LAF5-1 Proovi number
LAF6-2 KK 2.2 LA 30
LA 30 F4 9.50 KK 1.6 Kaalukadu purunemiskindluse analsil, %
8.45
KK 4.9 F 1.6% Kaalukadu klmakindluse analsil, %
56 F- LAF4-4 56
9.00 LAF5-3 K5-3 Klmakindluse kategooria
CaO 51.56 LA 33
LA 28
MgO 0.92 KK 4.3
KK 1.1
LAF6-3 l.j 2.94 F-
F2 12.30
LA 30
54 KK 0.8 11.40 54
F1 Plokk 5 aT LAF4-5 Puuraugu sgavus, m
LAF5-4 LA 32 24.20
K5-4
12.20 LA 30 CaO 50.89 KK 1.6
52 KK 0.9 MgO 1.37 F2 52
F1 l.j 3.26 15.00
LAF6-4
LA 32
M˜RKUSED:
14.40 LAF4-6
KK 1.2 1. Kırgused EH2000 ssteemis;
LA 32
50 F2 50
KK 0.8 2. Plokkide lamami abs kırgused:
LAF5-5 K5-5
15.30 F1
LA 32 CaO 49.55 * Ploki 4aT lamam asub abs kırgusel 55,30 m;
KK 0.8 MgO 2.54
LAF6-5 18.20
F1 l.j 3.53 * Ploki 5aT lamam asub abs kırgusel 51,60 m;
48 LA 32 48
KK 0.7 LAF4-7 * Ploki 6aT lamam asub abs kırgusel 42,10 m.
F1 18.10 Plokk 6 aT LA 33
KK 1.1
18.60 LAF5-6 F2
46 K5-6 46
LA 33 CaO 52.21
21.20 Harju maakond, Rapla maakond
LAF6-6 KK 0.9 MgO 0.68 Gr lisa 2
LA 32 F1 l.j 3.02 LAF4-8
Kose vald, Kohila vald
KK 0.8
44 21.50
LA 34 44 T nr 25155
F1 KK 1.2
21.60 F2
PAHKLA III UURINGURUUM
LAF5-7 K5-7
LAF6-7 LA 26 CaO 52.42
42 LA 27 KK 0.6 MgO 0.23 42 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava:
F1 l.j 2.58 24.20
KK 0.7
F1 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:2000
24.20 E-post:
[email protected] 10112 Tallinn M vert 1:200
40 24.00 40 L˜BILIKED I-I’ ... V-V’
JOONMTKAVA: Formaat A1
Koostas Kadri Lehtmets /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:
Aktsiaselts KIIRKANDUR
38 38 Koostatud:
0 20 50 100 m Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla,
Kinnitas Maarika Karimova /allkirjastatud digitaalselt/ Harku vald, Harju maakond
22.05.2026
OÜ J.Viru Markšeideribüroo
Töö nr 25155
Aruanne
Pahkla III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu
seisuga 01.07.2026)
Tellija: Aktsiaselts KIIRKANDUR
Tallinn 2026
Telefon: 6 344 552
Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501
Tartu mnt 84a-50
[email protected]
10112 Tallinn www.vmb.ee
ANNOTATSIOON
Karimova, M., Tuuling, T. 2026. Aruanne Pahkla III uuringuruumis tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.07.2026). Teksti 29 lk, 16 tekstilisa, 2
graafilist lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo.
Pahkla III uuringuruumi teenindusala pindalaga 36,02 ha asub osaliselt Harju maakonnas
Kose vallas Tammiku külas riigile kuuluval katastriüksusel Paunküla metskond 130 (tunnus:
33701:001:0355) ja osaliselt Rapla maakonnas Kohila vallas Pahkla külas riigile kuuluval
katastriüksusel Vahastu metskond 68 (tunnus: 31701:003:1266). Geoloogilise uuringu
eesmärgiks oli kindlaks teha Pahkla III uuringuruumis esineva maavara (ehituslubjakivi)
lasumustingimusi, kvaliteeti ja kogust. Selleks rajati alale kuus puurauku, millest võeti
proovid karbonaatkivimi keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste
hindamiseks. Lisaks teostati uuringuruumi geodeetiline mõõdistamine.
Uuritud alal moodustavad kasuliku kihi Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu (O3ks) ja
Nabala lademe Saunja (O3sn) kihistu lubjakivid. Purunemiskindluse ja külmakindluse
näitajate alusel liigitub uuritud kivim kõrge- ja madalamargiliseks ehituslubjakiviks.
Maavara levib valdavalt põhjaveetasemest allpool. Varu arvutus on teostatud kolmes plokis.
Maavaravaru maht on arvutatud arvutiprogrammiga 3D-mudelite abil. Käesolevas töös
käsitletava ala uurituse tase, materjali kvaliteet, topograafiline alus, majanduslik
otstarbekus ja mäenduslikud tingimused võimaldavad sealse varu klassifitseerida kõrge- ja
madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaruna.
Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse seisuga 01.07.2026. a Pahkla
maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud:
- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 36,02 ha, mahus
3239 tuh m3 (plokk 4);
- kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 36,02 ha, mahus
1333 tuh m3 (plokk 5);
- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 36,02 ha, mahus
3422 tuh m3 (plokk 6).
/allkirjastatud digitaalselt/
Koostasid: M. Karimova ja T. Tuuling
Võtmesõnad: Rapla ja Harju maakond, Kose ja Kohila vald, Pahkla III uuringuruum,
kõrge- ja madalamargiline ehituskivi, lubjakivi, aktiivne tarbevaru.
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS 5
1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS 6
2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 7
2.1. Uuringupunktide rajamine 7
2.2. Läbilõike kirjeldamine ja proovide võtmine 7
2.3. Topograafilised tööd 8
2.4. Kameraaltööd 8
2.5. Tööde mõju keskkonnale 8
3. GEOLOOGILINE EHITUS 10
4. MAAVARA KVALITEET 14
4.1. Füüsikalis-mehaanilised omadused 14
4.2. Keemiline koostis 16
5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 18
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED 23
7. VARU ARVUTUS 26
7.1. Katendi maht 26
7.2. Maavara maht 27
KOKKUVÕTE 29
KASUTATUD ALLIKAD 30
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/518921
2. Uuringupunktide kataloog
3. Uuringupunktide geoloogilised kirjeldused
4. Füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused litoloogiliste erimite
lõikes
5. Füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused plokkide lõikes
6. Keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused litoloogiliste erimite lõikes
7. Keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused plokkide lõikes
8. Katseprotokoll nr 2766/24
9. Katseprotokoll nr 1693/25 ja katseprotokolli nr 1693/25 lisa
10. Katseprotokoll nr 1633/25 ja katseprotokolli nr 1633/25 lisa
11. Katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides
12. Pahkla III uuringuruumi pinna- ja põhjavee uuring
13. Mahu arvutused
3
14. Pahkla III uuringupunktide likvideerimise akt
15. Pahkla III uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine, DM-133527-2
16. Katsepumpamise puuraugu likvideerimise akt
17. Katsepumpamise puuraugu likvideerimise akti heakskiitmine
18. Geodeetilise uurimistöö aruanne, maa-ala topo-geodeetiline alusplaan
19. Pahkla III uuringuruumi teenindusala puursüdamike fotode kataloog
20. Volikiri ja tellija arvamus tehtud tööde kohta
GRAAFILISED LISAD
1. Pahkla III uuringuruum, topograafiline ja varu arvutuse plaan (M 1:2000);
2. Pahkla III uuringuruum, geoloogilised läbilõiked (I-I´… V-V’ Mhor 1:2000, Mvert
1:200)
DIGITAALSED LISAD
1. Pahkla III ploki ruumikuju, dgn-fail;
2. Pahkla III katendi lamam, dgn-fail;
3. Pahkla III uuringuruum, topograafiline ja varu arvutuse plaan (M 1:2000), TIF-
fail;
4. Pahkla III uuringuruum, geoloogilised läbilõiked (I-I´… V-V´ Mhor 1:2000, Mvert
1:200), TIF-fail
5. Pahkla III uuringuruumi puursüdamike fotod
4
SISSEJUHATUS
Aktsiaselts KIIRKANDUR tellimisel viis OÜ J.Viru Markšeideribüroo Harju maakonnas
Kose vallas ja Rapla maakonnas Kohila vallas Pahkla III uuringuruumis läbi geoloogilised
tööd, et uurida seal paikneva lubjakivi kvaliteeti. Uuringu aluseks on Keskkonnaameti
31.07.2023. a korraldusega nr DM-124160-16 väljastatud geoloogilise uuringu luba
nr L.MU/518921 (lisa 1). Uuringu eesmärgiks on Pahkla III uuringuruumis
kaevandamisväärse karbonaatkivimi lasundi kirjeldamine ja arvele võtmine aktiivse
tarbevaruna.
Käesoleva töö raames teostati uuringuruumis ajavahemikel 12.–16.08.2024 ja 26.03–
04.04.2025 välitööd, mille käigus rajati alale geoloogilise ehituse kirjeldamiseks ja
proovide võtmiseks puuraugud. Proovid võeti materjali purunemiskindluse, külmakindluse
ja karbonaatanalüüsi jaoks. Proove analüüsiti Aktsiaselts Teede Tehnokeskuse
laboratooriumis. Geoloogilise uuringu tegemisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018.
a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja
nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta
maavarana arvelevõtmiseks”.
OÜ J.Viru Markšeideribüroo viis läbi 26.03.2025. a ala topograafilise mõõdistamise.
Seletuskirja ja graafiliste lisade koostamisel ning varu arvutamisel tugineti käesoleva
uuringu tulemustele. Graafilised lisad koostati arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for
Baltics V8i. Sama programmiga arvutati ka katendi ja maavaravaru mahud.
5
1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS
Pahkla III uuringuruumi teenindusala pindalaga 36,02 ha asub osaliselt Harju maakonnas
Kose vallas Tammiku külas riigile kuuluval katastriüksusel Paunküla metskond 130
(tunnus: 33701:001:0355) ja osaliselt Rapla maakonnas Kohila vallas Pahkla külas riigile
kuuluval katastriüksusel Vahastu metskond 68 (KÜ tunnus: 31701:003:1266). Mõlema
kinnistu valitsejaks on Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise
Keskus. Tegemist on lauge reljeefiga metsamaaga, millel on osaliselt teostatud raiet.
Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 63,5–69 m.
Uuringuruum külgneb läänest Lõuna-Vainumäe (tunnus: 31701:001:1221); Mäevainu
(tunnus: 31701:001:1222) ja Metsa (tunnus: 31701:003:1231) ning kagust Hoosna (tunnus:
31701:003:0380) katastriüksustega. Uuringuruumist põhjas ja idas jätkub Paunküla
metskond 130 (tunnus 33701:001:0355) katastriüksus ning lõunas jätkub Vahastu
metskond 68 (tunnus 31701:003:1266) katastriüksus.
Pahkla III uuringuruumi idaservast ~0,5 m kaugusel asub metsa vääriselupaik VEP
nr.207492 (Eesti looduse infosüsteemi kood VEP207492; männikud ja männisegametsad)
ja III kategooria kaitsealuse liigi Tetrastes bonasia (laanepüü; Eesti looduse infosüsteemi
kood KLO9131328) leiukoht. Lisaks asub uuringuruumi põhjaservast vähemalt 4,1 m ja
idaservast vähemalt 78 m kaugusel projekteeritav metsaalade looduskaitseala.
Pahkla III uuringuruumi teenindusala kattub täielikult kehtiva üldgeoloogilise
uurimistööga „Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum“ (uuringuloa nr:
YGUL/519590).
Lähim maardla (Pahkla kruusamaardla, pindalaga 58,31 ha, maavarade registri
registrikaart nr 615) asub käsitletavast uuringuruumist ca 2 km kaugusel loodes. Pahkla
maardlat on uuritud 1976. a Geoloogia Valitsuse (T. Saadre jt., 1976) ja 2006. a OÜ J.Viru
Markšeideribüroo (A. Einmann, 2006) poolt. Teise uuringutöö tulemusel kinnitati Pahkla
kruusamaardlal ehituskruusa aktiivne tarbevaru (EMK käskkiri 04.09.2006 nr 1018).
Maavarade registri registrikaardi nr 615 andmetel on Pahkla kruusamaardlas ehituskruusa
1 aR plokk, 2 aT ja 3 aT plokid ning maardla alale on kaevandamisloa Rapm-043 saanud
OÜ Šeiker Teed (luba kehtib kuni 22.09.2033).
Uuringuruumi teenindusalale lähim lubjakivimaardla on Nabala lubjakivimaardla
(maavarade registri registrikaart nr 189), mis asub uuringuruumi teenindusalast ca 4 km
kaugusel loode suunas.
Lähimad elamuhooned asuvad uuringuruumi teenindusala lõunaservast ~240 m kaugusel
Raiesmiku (tunnus: 31701:003:0720) katastriüksusel ning loodeservast ~300 m ja ~385 m
kaugusel vastavalt Lõuna-Vainumäe (tunnus: 31701:001:1221) ja Nurmiku (tunnus:
31701:003:0047) katastriüksustel.
Rail Baltic raudtee trassi koridor asub uuringuruumist ca 7 km edelas.
Pahkla III uuringuruumiga kattuval alal ei ole varem detailseid geoloogilisi uuringuid
tehtud. Lähimad puuraugud (F288 ja F287), mis annavad aluspõhja geoloogilise ehituse
kohta infot, asuvad uuringuruumist vastavalt ~1,4 km loodes ja ~1,5 km kirdes.
6
2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD
2.1. Uuringupunktide rajamine
Geoloogilise uuringu välitööde käigus ajavahemikel 12.–16.08.2024. a ja 26.03–
04.04.2025 rajati Pahkla III uuringuruumis kokku kuus kaevandit ja kuus puurauku.
Kaevandite rajamiseks kasutati roomikekskavaatorit Hyundai HX210Al. Kaevanditega
avati kogu Kvaternaarisetete kiht kuni karbonaatkivimi pinnani, kaevandite sügavus jäi
vahemikku 0,9–2,1 m ja üldmetraaž oli 8,95 m (lisad 2 ja 3). Kaevandite rajamise
eesmärgiks oli täpsustada uuringuruumi ala katvat pinnakatte paksust. Seepärast ei
võetud Kvaternaarisetetest eraldi proove selle terastikulise koostise hindamiseks.
Kaevandid likvideeriti väljatõstetud materjaliga vahetult pärast geoloogilise läbilõike
kirjeldamist, maapind tasandati ja ala korrastati.
Puuraugud rajati sügavusega 24,0–24,35 m, üldmetraažiga 145,15 m (lisad 2 ja 3).
Uuringuvõrk oli ühtlane ja puuraukude vahelised kaugused ei ületanud 400 m. Samuti ei
ületatud maksimaalset lubatud uuringusügavust, milleks oli antud juhul 30 m.
Puuraukude rajamiseks kasutati puurmasinat Fraste Multidrill PL, puurtööd teostas
Maves OÜ. Puuraugud PA1–PA6 rajati veega puurimise tehnoloogia abil, kasutades PQ3
Wire-Line kolme toru süsteemi välisdiameetriga 122,7 mm ja südamiku diameetriga
85 mm. Puuraukude puurimisel (esimesed kaks meetrit) kasutati PW konduktortoru
välisdiameetriga 139,7 mm ja sisediameetriga 137 mm.
Puursüdamikud ladustati koheselt pärast nende väljatõsteid kärnikastidesse. Puursüdamike
väljatulek oli puurimisel ja sh karbonaatkivimi osas 91–99%. Keskmine väljatulek
Kõrgessaare kihistus oli 95,8% ja Saunja kihistus 98,6%. Puursüdamike väljatulekute
arvutused, sh eraldi karbonaatkivimite väljatulek, on esitatud puuraukude kirjelduste juures
(lisa 3). Kõikides puuraukudes mõõdeti põhjaveetaseme kõrgused.
Uuringuruumi hüdrodünaamiliste parameetrite määramiseks teostati pinna- ja
põhjaveeuuring Maavarauuringud OÜ poolt (lisa 12).
2.2. Läbilõike kirjeldamine ja proovide võtmine
Kvaternaarisetete läbilõiget kirjeldati kaevandi seintel ja selle teralisust hinnati
väljatõstetud materjalist visuaalselt. Kaevanditest proove ei võetud, kuna tegemist on
lubjakivi uuringuga.
Puursüdamike kirjeldamisel vaadeldi välitöödel kärnikastidesse ladustatud
puursüdamikke. Kirjeldamisel iseloomustati kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri, kihilisust
ja muid omadusi ning puursüdamikud fotografeeriti (fotode loend on kirjelduste juures,
lisas 3 ja fotode kataloog lisas 17).
Karbonaatkivimite keemiliseks analüüsiks võeti puuraukudest kokku 15 proovi,
üldpikkusega 50,9 m. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast. Proovide pikkus
varieerus vahemikus 1,35–7,2 m (keskmine 3,4 m). Proovid viidi katsete tegemiseks Teede
Tehnokeskuse AS laborisse, kus neist tehti karbonaatanalüüs, mille tulemusel määrati CaO,
MgO ja lahustumatu jäägi sisaldused (lisa 8 ja 9). Analüüside tegemisel oli aluseks
karbonaatsete ühendite ja lahustumatu jäägi määramise standard EVS-EN 196-2:2013
pt 4.4.3, 4.5.14 ja 4.5.15.
7
Kivimi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks viidi Teede
Tehnokeskuse AS laborisse 40 proovi, üldmetraažiga 132,0 m. Proovid võeti igast
puuraugust kogu kasuliku kihi ulatuses. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast.
Reeglina võeti eraldi proovid Kõrgessaare ja Saunja kihistust. Proovide pikkus varieerus
vahemikus 1,35–7,2 m (keskmine 3,3 m).
Laboris tehti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsed: killustiku
purunemiskindluse katse Los Angelese meetodil 40 proovist (lisa 8 ja 9) ja külmakindluse
katse destilleeritud vees 36 proovist (lisa 8 ja 10). Täitematerjali külmakindlust määrati
destilleeritud vees standartide EVS-EN 1367-1:2007 nõuete kohaselt. Täitematerjali
purunemiskindlust määrati Los Angelese trumlis standardite EVS-EN 1097-2:2020 nõuete
kohaselt. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni saamiseks purustati puursüdamikust võetud
proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Killustiku purunemiskindlus LA katsel
määrati fraktsioonist 10/14 mm ja külmakindlus fraktsioonist 8/16 mm. Katseprotokollid
on toodud tekstilisades 8, 9 ja 10.
2.3.Topograafilised tööd
Topograafilise mõõdistamise Pahkla III uuringuruumis teostas 26.03.2025. a OÜ J.Viru
Markšeideribüroo geodeet M. Ridalaan (markšeideri kutsetunnistus nr 176621).
Mõõdistamine teostati GPS-iga reaalajas mõõdistamise teel ja selleks kasutati liikuvjaama
Trimble R10 GNSS. Samuti kasutati UAV LiDAR drooni. Koordinaadid on L-EST’97
(EUREF-EST97) süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. Lähtepunktide mõõdistamisel
kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Lähtepunktiks mõõdistamisel kasutati
kontrolliks EV riikliku geodeetilise tihendusvõrgu punkti: Tuhala_kiriku_ÜK, nr 1417 (X=
6561954.426; Y= 555377.097; Z= 64.305).
Pahkla III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:2000 on tehtud
arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 16). Samuti koostati
uuringuruumi ala maapinna 3D mudel arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics
V8i triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, kasutades ala mõõdistuse andmeid.
2.4. Kameraaltööd
Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel kogutud materjal ja laborianalüüside
andmestik. Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri
17.12.2018 a. määruses nr 52 kinnitatud sätetele.
Maavara keemilise koostise ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste keskmised näitajad
uuritud alal arvutati kaalutud keskmise meetodil (lisad 4, 5, 6 ja 7). Uuringupunktide
andmed on koondatud lisasse 2. Maavaravaru mahu arvutamiseks moodustati kolm plokki,
mille paiknemine on näidatud graafilistel lisadel 1 ja 2.
Aruande graafilised lisad, maavara lasumi ja lamami mudelid ning varu arvutus on tehtud
arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Varu arvutamisel on kasutatud
triangulatsiooni interpoleerimismeetodit.
2.5.Tööde mõju keskkonnale
Pahkla III uuringuruumi geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju ei
kaasnenud. Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid ning kasutati korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.
8
Töötamisel ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale ja uuringuga ei reostatud põhjavett
ega tekitatud normatiive ületavat müra või tolmu.
Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid
ning uuringutega nendele mõju ei kaasnenud. Geoloogiliste välitöödega ei häiritud
lähimaid majapidamisi, kuna välitööd toimusid lühiajaliselt päevasel ajal.
Uuring viidi läbi vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusega nr 52 ja
07.04.2017. a määrusega nr 12, “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud
nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded,
kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm
ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”.
Puuraugud likvideeriti pärast puursüdamiku võtmist ja veetaseme mõõtmist. Uuringuruumi
teenindusala korrastati uuringueelsesse seisukorda. Puuraugud täideti killustiku,
betoonisegu ja pinnasega. Kaevandid likvideeriti väljatõstetud materjaliga. Puuraugu
ülemine osa täideti mullakihi paksuses mullaga. Uuringupunktide ümbrus korrastati ning
selle kohta koostati vastavasisuline akt (lisa 14), mis Keskkonnaameti 08.10.2025
korraldusega nr DM-133527-2 heaks kiideti (lisa 15).
9
3. GEOLOOGILINE EHITUS
Pahkla III uuringuruumi teenindusala asub Harju lavamaal, lauge paese aluspõhjaga alal.
Piirkonna pinnakate koosneb liustikusetetest ehk moreenist ning see lasub Ülem-
Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu lubjakivil. Maapinna kõrgused jäävad üldiselt
vahemikku 63,5–69 abs m.
Pahkla III uuringuruumi alal katab aluspõhja kivimeid keskmiselt 1,3 m paksune
kvaternaari setete kiht, mis koosneb mullast koos kasvukihiga (Q2_s) ja selle all lasuvast
rähksest moreenist (Q1jrVr_g). Muld koos kasvukihiga on paksusega 0,2–0,4 m
(keskmiselt 0,3 m). Moreen, paksusega kuni 3,4 m (keskmiselt 1,0 m), on enamasti
helebeežides toonides ja paerähkne (nt PA1, PA2). Kaevandites K1 ja K4 moreenikiht
puudus ning muld kattis seal vahetult murenenud lubjakivi. Maavara katendi hulka kuulub
ka murenenud lubjakivi, mille paksus on vahemikus 0–2,65 m (fotod 1 ja 2). Katendi
kogupaksus on kuni 3,6 m ja keskmine paksus 1,8 m.
Foto 1. Katend puuraugus PA4. Pildil kuni 0,8 m sügavusel paerähkne moreen ja sealt edasi
0,5 m paksune murenenud lubjakivi.
Foto 2. Katend kaevandis K1. Kasvu- ja mullakihi all on mergli vahekihtidega murenenud
lubjakivi ja suured lubjakivi plaadid.
10
Pahkla III uuringualal moodustavad kasuliku kihi Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Vormsi
lademe Kõrgessaare ja Nabala lademe Saunja kihistud. Nimetatud kihistud avati pinnakatte
setete all kõikides puuraukudes.
Puuraukude detailsed andmed ja geoloogilised kirjeldused on esitatud lisades 2 ja 3.
Järgnevalt on kirjeldatud Pahkla III uuringuruumis avatud karbonaatkivimeid kihistute
kaupa.
Kõrgessaare kihistu (O3ks)
Pahkla III uuringualal avaneb Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu peamiselt hallikates ja
kohati hallikasbeežikates toonides lubjakivi, milles esinevad tumehallid mergli kelmed
ning vahekihid. Lainjad merglikihid on enamasti ebaselgete piiridega (foto 3). Lubjakivi
võib olla nii rohkem kui ka vähem savikas. Kõrgessaare kihistu paksus uuringuruumi piires
on 7,75–11,70 m ja selle lamamipind jääb 54,08-56,58 m abs kõrgusele.
Foto 3. Hallikas lubjakivi tumehallide, kohati ebaselgelt piiritletud tumedamate
merglikihtidega. Paiguti on mugulja tekstuuriga lubjakivi (PA5).
Lubjakivis esineb kivistisi ja katkestuspindasid (foto 4).
Foto 4. Kõrgessaare ja Saunja kihistute vaheline piir sügavusel 12,3 m on hästi nähtav -
püriitse impregnatsiooniga katkestuspind (PA4).
11
Saunja kihistu (O3sn)
Vormsi lademe lamamiks on Nabala lademe Saunja kihistu (O3sn) karpliku murdega
afaniitne lubjakivi, millele on iseloomulik beežikate ja hallikate kivimkomplekside
vaheldumine. Horisontaal- kuni lainjaskihilised mergli vahekihid ja kelmed on vastavalt
lubjakivi kihi värvusele mustad, tumepruunid ja tumebeežid (foto 5). Saunja kihistu uuritud
paksus jääb vahemikku 10,90–15,75 m. Üheski puuraugus uuringuruumi piires ei ole
Saunja kihistut täielikult läbitud.
Foto 5. Peitkristalne Saunja kihistu lubjakivi puuraugus PA6.
Saunja kihistu allosas ilmuvad sinakad peenhajutatud püriidilaigud ehk püriidikirjad.
Kohati esineb ka valgeid ränimugulaid ja kaltsiidiga täidetud lõhesid. Kohati on
kihipindadel nähtavad õhukesed pruunikashalli mergli kiled.
Foto 6. Püriidikirjaline lubjakivi puuraugus PA5.
Kivim on üsna lõheline mõlemas kihistus. Puurtööde käigus on ilmnenud lõhelisuse
ilminguid – puurvedeliku neeldumine ja puursüdamiku purustatus. Aluspõhja kivimeis
esinevaid kindlaks tehtud tektoonilisi rikkeid uuritavas piirkonnas ei ole.
12
Tabel 3.1. Pahkla III uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige
Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik
Kihi nimetus
Min Max Kesk indeks kiht
Muld kasvukihiga 0,2 0,4 0,3 Q2_s -
Moreen 0,0 3,4 1,0 Q1jrVr_g -
Kõrgessaare kihistu murenenud
0,0 2,65 0,5 O3ks -
lubjakivi (katendis)
Kõrgessaare kihistu lubjakivi 5,6 11,15 8,8 O3ks +
Saunja kihistu lubjakivi 10,9 15,75 13,2 O3sn +
13
4. MAAVARA KVALITEET
Pahkla III uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu ja
Nabala lademe Saunja kihistu lubjakivid.
Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest
nr 52, mis seab karbonaatkivimite kasutusalade määramisele järgmised nõuded:
1) tehnoloogilise lubjakivi CaO sisaldus ei tohi olla <50% ja lisandite sisaldus >10%;
2) tehnoloogilise dolokivi MgO sisaldus ei tohi olla <18% ja lisandite sisaldus >5%;
3) kõrgemargilise ehituskivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 30
või väiksem ja külmakindluse kategooria F2;
4) madalamargilise ehituskivi purunemiskindluse kategooria on 31–35 ning
külmakindluse kategooria kuni F4;
5) viimistluskivi on dekoratiivne, poleeritav ja vastab kõrgemargilise kivimi nõuetele;
6) täitekivi ei vasta punktides 1–3 nimetatud nõuetele ega sobi viimistluskiviks.
4.1. Füüsikalis-mehaanilised omadused
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Pahkla III uuringuruumis lasuvate karbonaatkivimite
sobivust ehituskillustiku toormeks. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on
iseloomustatud Los Angelese (LA) katsel teostatud killustiku purunemiskindluse põhjal
(EVS-EN 1097-2:2020), mis on Eesti Vabariigi standardite järgi täitematerjali
purunemiskindluse hindamise põhimeetodiks. Killustiku külmakindlus määrati EVS-EN
1367-1 standardi järgi. Labori katseprotokollid on esitatud lisades 8, 9 ja 10.
Proovide võtmisel lähtuti litostratigraafiast: Kõrgessaare ja Saunja kihistu kivimid prooviti
eraldi. Kihistu sees proovideks jagamisel lähtuti samuti üldjuhul kivimi litoloogiast, kus
ühte proovi koondati kas savikamad või puhtamad intervallid.
Proovid võeti kõigist puuraukudest (6 puurauku), sõltuvalt läbilõikest 5–8 proovi
puuraugust. Kõrgessaare kihistut iseloomustab 16 proovi, Saunja kihstut 24 proovi.
Alljärgnevalt on iseloomustatud kihistute füüsikalis-mehaanilisi omadusi eraldi. Kaalutud
keskmiste arvutused on esitatud lisas 4 ja andmed koondatud tabelisse 4.1.
Kõrgessaare kihistu (O3ks)
Kõrgessaare kihistu lubjakivist valmistatud killustikku iseloomustab muutlik
purunemiskindlus – kaalukadu LA katsel oli 29–35%, keskmiselt 31%, vastates LA
kategooriale 35. Kõrgemargilisele lubjakivile vastas 50% proovidest (8 proovi).
Purunemiskindluselt veidi kvaliteetsem on Kõrgessaare kihistu ülemine pool. Muutlik on
ka kihistu lubjakivi külmakindlus – külmakindluskatsel oli kaalukadu 1,6–4,4%, enamasti
>2%, keskmiselt 2,5%, vastates kategooriale F4.
Saunja kihistu (O3sn)
Samuti on muutliku purunemiskindlusega Saunja kihistu lubjakivi - kaalukadu LA katsel
oli 26–34%, keskmiselt 31%, vastates LA kategooriale 35. Kõrgemargilisele lubjakivile
vastas 33% proovidest (8 proovi). Vertikaalses läbilõikes jääb purunemiskindluselt
14
kvaliteetsem kivi läbilõike ülemisse ossa (ülemisse kolmandikku), kus lasub väga väheste
mergli vahekihtidega afaniitne lubjakivi, mis keskmiste näitajate poolest annab
purunemiskindluselt kõrgemargilise lubjakivi LA teguriga 30 (kategooria LA30). Samuti
on väga hea purunemiskindlusega kihistu alumisse ossa jääv püriidikirjaline pisikristalne
lubjakivi, mille purunemiskindluse tegur on 26–27. Antud kivim on avatud vaid
puuraukudes PA5 ja PA6 (proovid LAF5-7 ja LAF6-7), mis jäävad madalama reljeefiga
uuringuruumi kirdeossa. Võrreldes Kõrgessaarega, on Saunja kihistu lubjakivi oluliselt
parema ja stabbiilsema külmakindlusega - külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,6–1,6%,
keskmiselt 0,8%, vastates kategooriale F1.
Tabel 4.1 Pahkla III uuringuruumi kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilised
näitajad litoloogiliste erimite lõikes
Kihistu LA tegur LA kateg Külmakindlus F, % F kateg
min-max/keskm min-max/keskm
O3ks 29–35/31 35 1,6–4,9/2,5 F4
O3sn 26–34/31 35 0,6 –1,6/0,8 F1
Eelkirjeldatut arvesse võttes, moodustatakse läbilõikes kvaliteedist lähtuvalt 3 varuplokki.
Kõikide plokkide lamamiks on kindlale abs kõrgusele jääv horisontaaltasapind, mis teeb
kaevandamise mäetehniliselt lihtsamaks. Ülevalt alla moodustuvad järgmised plokid:
Plokk 4 moodustatakse valdavalt Kõrgessaare kihistu mahus, kus ploki alumiseks piiriks
on abs kõrgus 55,3 m, mis on Kõrgessaare kihistu lamami keskmine abs kõrgus. Ploki
kvaliteeti on iseloomustatud 20 proovi põhjal (lisa 7). Killustiku purunemiskindluse katsel
LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 28–35%, keskmiselt 31%, vastates kategooriale 35.
Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,8–4,9%, keskmiselt 2,5%, vastates
külmakindluse kategooriale F4. Keskmiste näitajate põhjal, mis on kokkuvõtlikult esitatud
tabelis 6.2, vastab ploki 4 kivim madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele.
Plokk 5, mis jääb horisontaaltasapindade 55,3 ja 51,6 m vahele, moodustub ligikaudu
Saunja kihistu ülemisest kolmandikust (ploki maavara kihi paksus 3,7 m). Lamamiks olev
horisontaaltasapind valiti selliselt, et plokis tervikuna vastaks lubjakivi keskmistelt
näitajatelt kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ploki kvaliteeti on iseloomustatud 13
proovi põhjal (lisa 7). Killustiku purunemiskindluse katsel LA meetodil oli kaalukadu (LA
tegur) 28–33%, keskmiselt 30%, vastates kategooriale 30. Killustiku külmakindluskatsel
oli kaalukadu 0,8–4,3%, keskmiselt 1,0%, vastates külmakindluse kategooriale F1.
Keskmiste näitajate põhjal, mis on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 6.2, vastab ploki 5 kivim
kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele.
Plokk 6 moodustub Saunja kihistu alumisse poolde jäävast mergli vahekihtidega ja
püriidikirjalisest lubjakivist. Ehkki kahe proovi andmeil on püriidikirjaline lubjakivi
purunemiskindluselt kvaliteetne, siis käesoleva uuringu tulemusel on see avatud vaid kahes
kirdenurgas asuvas puuraugus ja ei võimalda eraldisesvat plokki moodustada. Plokk jääb
horisontaaltasapindade 51,6 ja 42,1 m abs kõrguste vahele (ploki maavara kihi paksus
9,5 m). Ploki lamamiks on keskmine abs kõrgus, milleni lubjakivi käesoleva uuringu
15
käigus uuriti (puuraukudes avati). Ploki kvaliteeti on iseloomustatud 19 proovi põhjal (lisa
7). Killustiku purunemiskindluse katsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 26–34%,
keskmiselt 32%, vastates kategooriale 35. Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu
0,6–1,6%, keskmiselt 0,8%, vastates külmakindluse kategooriale F1. Keskmiste näitajate
põhjal, mis on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 6.2, vastab ploki 6 kivim madalamargilise
ehituslubjakivi nõuetele.
Kuna plokkide piirid jäävad kindlatele horisontaaltasapindadele, siis satub Kõrgessaare
kihistu lubjakivist moodustatud plokki kohati ka lamava Saunja kihistu lubjakivi ja
vastupidi. Samuti jääb kõrgemargilise ehitslubjakivi plokki madalama kvaliteediga
lubjakivi lamavast plokist ja vastupidi. Plokkide füüsikalis-mehaaniliste omaduste
kaalutud keskmiste arvutused on esitatud lisas 5 ja andmed koondatud tabelisse 4.2.
Tabel 4.2. Pahkla III uuringuruumi kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilised
näitajad plokkide lõikes
Plokk LA tegur LA Külmakindlus F, % F kateg Maavara
min-max/keskm kateg min-max/keskm
madalamargiline
Plokk 4 28–35/31 35 0,8–4,9/2,5 F4
ehituslubjakivi
kõrgemargiline
Plokk 5 28–33/30 30 0,8–4,3/1,0 F1
ehituslubjakivi
madalamargiline
Plokk 6 26–34/32 35 0,6–1,6/0,8 F1
ehituslubjakivi
4.2. Keemiline koostis
Kivimi keemilise koostise iseloomustamiseks tehti 15 analüüsi, milles määrati CaO, MgO
ja lahustumatu jäägi sisaldus. Proovide võtmisel lähtuti üldjuhul litoloogiast.
Kõrgessaare kihistu (O3ks) on esindatud savikate lubjakividega, milles lahustumatu jäägi
sisaldus on reeglina üle 10% (67% proovidest), keskmine sisaldus on 11,50%. CaO sisaldus
on keskmiselt 45,11% ja MgO 1,49%.
Saunja kihistus (O3sn) lasuvad küllaltki puhtad lubjakivid, milles CaO sisaldus jääb
vahemikku 47,80–52,42% ja on keskmiselt 50,04%. MgO sisaldus on keskmiselt 2,00%
(0,23–3,87%) ja lahustumatut jääki keskmiselt 3,57% (2,58–4,45%).
Kivimi keemilise koostise arvutused litoloogiliste erimite lõikes on esitatud lisas 6 ja
koondatud tabelisse 6.3.
Tabel 4.3. Pahkla III uuringuruumi kivimi keemiline koostis litoloogiliste erimite lõikes
CaO, % MgO, % Lahustumatu jääk, %
Kihistu
min max keskm min max keskm min max keskm
O3ks 42,42 49,19 45,11 0,23 2,29 1,49 7,68 14,23 11,50
O3sn 47,80 52,42 50,04 0,23 3,87 2,00 2,58 4,45 3,57
16
Alljärgnevalt on iseloomustatud kivimi keemilist koostist plokkide lõikes:
Plokk 4, mis koosnebki valdavalt Kõrgessaare kihistu lubjakivist, on keemiliselt
koostiselt sarnane kihistu keemilise koostisega: CaO sisaldus keskmiselt 45,47%, MgO
sisaldus 1,46% ja lahustumatut jääki 11,02%.
Plokk 5, mis moodustati füüsikalisi-mehaanilistelt näitajatelt Saunja kihistu kõige
kvaliteetsemast lubjakivist, on ka keemiliselt koostiselt kõige puhtam lubjakivi – CaO
sisaldus jääb vahemikku 48,01–51,56%, keskmiselt 50,78%, MgO sisaldus 0,68–3,41%,
keskmiselt 1,19% ja lahustumatu jäägi sisaldus 2,94–4,45%, keskmiselt 3,65%. Kaalutud
keskmise järgi vastab kivim tehnoloogilise lubjakivi nõuetele. Kuna piirkonnas on puudus
kõrgemargilisest ehituskivist, oli geoloogilise uuringu eesmärgiks leida lubjakivi, millest
saaks valmistada kvaliteetset ehituskillustikku. Seepärast ei planeeritud ega teostatud antud
uuringut detailsusega, mis on nõutud tehnoloogilise lubjakivi arvele võtmiseks. Käesoleval
ajal puudub ka tehnoloogilisele lubjakivile piisav turg ning tehased, mis kasutavad
tehnoloogilist lubjakivi, jäävad Pahkla III uuringuruumist kaugele, mis teeks kaevandamise
ja tootmise kalliks. Tegelikult kasutatakse praegu Eestis lubjatööstuses lubjakivi, mille
puhtusaste peab olema määruses toodud nõuetest oluliselt suurem – MgO sisaldus
lubjakivis ei tohi olla >2% ja lahustumatu jäägi sisaldus peab jääma alla 3%. Sellise
keemilise koostisega lubjakivi leidub näiteks Siluri ladestu Tamsalu kihistus, kus seda
kaevandatakse Karinu, Võhmuta ja Rakke maardlatest. Metallurgia- ning paberi- ja
tselluloositööstuse tooraineks kasutatav lubjakivi peab aga olema keemiliselt veelgi
puhtam (CaO sisaldus vähemalt 53%). Sellised lubjakivid on seotud biohermsete
rifflubjakividega (nt Vasalemma maardlas).
Keemiliselt suhteliselt puhas on ka ploki 6 lubjakivi - CaO sisaldus keskmiselt 49,57%,
MgO sisaldus 2,42% ja lahustumatut jääki 3,64%.
Kivimi keemilise koostise arvutused plokkide lõikes on esitatud lisas 7 ja koondatud
tabelisse 6.4.
Tabel 4.4. Pahkla III uuringuruumi kivimi keemiline koostis plokkide lõikes
CaO, % MgO, % Lahustumatu jääk, %
Plokk
min max keskm min max keskm min max keskm
Plokk 4 42,42 51,56 45,47 0,23 2,29 1,46 2,94 14,23 11,02
Plokk 5 48,01 51,56 50,78 0,68 3,41 1,19 2,94 4,45 3,65
Plokk 6 47,80 52,42 49,57 0,23 3,87 2,42 2,58 4,45 3,64
Eelkirjeldatud arvesse võttes, esitatakse Pahkla III uuringuruumis lasuva lubjakivi varu
kinnitamiseks kolmes üksteise kohal paiknevas plokis järgmiselt:
- Plokis 4 madalamargilise ehituslubjakivina, mille purunemiskindlus on LA31 ja
külmakindlus F4;
- Plokis 5 kõrgemargilise ehituslubjakivina, mille purunemiskindlus on LA30 ja
külmakindlus F1;
- Plokis 6 madalamargilise ehituslubjakivina, mille purunemiskindlus on LA32 ja
külmakindlus F1.
17
5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Geoloogilise uuringu raames teostati Pahkla III uuringuruumi pinna- ja põhjavee uuring
Maavarauuringud OÜ poolt. Vastava töö aruanne on esitatud lisas 12. Käesolev paetükk
on koostatud viidatud aruande alusel.
Pahkla III uuringuruumi hüdrogeoloogilised tingimused sõltuvad eelkõige ala
geoloogilisest ehitusest, paikkonna reljeefist ja hüdrograafiavõrgust. Vaadeldava ala
hüdrogeoloogilise läbilõike ülemises osas levivad kõikjal Kvaternaari ja Ordoviitsiumi
põhjaveekihid. Lähtudes sellest, et tulevaste karjääride juurdevool moodustub Kvaternaari
ja Ordoviitsiumi veekihtide põhjavee arvel, on ära jäetud lamavate Ordoviitsiumi
Kambriumi ja Kambriumi–Vendi veekompleksi kirjeldused.
Pinnakatte moodustavas moreenis sisalduv põhjavesi iseseisvat tähtsust ei oma.
Ordoviitsiumi veekiht levib karbonaatkivimites. Läbilõikes vahelduvad lubjakivi ja savika
lubjakivi kihid. Selle tulemusena eristatakse veekompleksis kolme suhteliselt iseseisvat
erineva veetasemega veekihti. Karbonaatkivimite veejuhtivus sõltub kivimikihtide
savikusest ja lõhelisusest. Aluspõhja karbonaatkivimite kõige karstunuma ja lõhestunuma
ülemise osa paksus on keskmiselt ca 0,5 m. Lasuvussügavuse suurenedes
karbonaatkivimite lõhelisus ja karstumus vähenevad ning nende veepidavus suureneb.
Karbonaatkivimites levivad katkendlikud, paralleelkihilised, enamasti 1 m paksused
suhteliselt tugevasti lõhestunud vööd, mida mööda põhjavesi liigub lateraalsuunas.
Maapinnal avaneva veekihi veejuhtivus on reeglina kõige suurem lubjakivide
maapinnalähedases (orienteeruvalt kuni 13 m) kihis: 200–500 m2/ööp. Veekihi alumises
osas (sügavamas kui 13 m) langeb veejuhtivus alla 50 m2/ööp. Selline veejuhtivus on
lõheliste karbonaatkivimite puhul keskmine. Suurema veejuhtivusega piirkondi võib
esineda võimalikes lõhe- ja karstivööndites.
Kvaternaarisetete põhjavesi levib kõikides vaadeldaval alal levivates geneetilistes
settetüüpides. Pahkla III uuringuruumi piirkonnas on moreen, mis on periooditi vettandev.
Kvaternaarisetete paksus on ebaühtlane, põhiliselt 0,2–3,6 m. Moreeni halvad
filtratsiooniomadused ei mõjuta oluliselt vee juurdevoolu tulevasse karjääri.
Ordoviitsiumi põhjavesi levib läbilõike erineva lõhelisuse ja vee läbilaskvusega
karbonaatkivimites. Sõltuvalt kivimite vee läbilaskvusest eristuvad põhjaveekihid
hüdrogeoloogilises läbilõikes tinglikult:
1) Nabala–Rakvere veekiht (O3nb–rk);
2) Oandu veepide (O3on);
3) Keila–Kukruse veekiht (O3kl–kk);
4) Uhaku veepide (O2uh);
5) Lasnamäe–Kunda veekiht (O2ls–kn).
Nabala–Rakvere põhjaveekiht levib kogu Pahkla III uuringuruumis uuringuruumil.
Vettandvateks kivimiteks on Saunja, Paekna ja Rägavere kihistu lõhelised lubjakivid.
Veekihi lasumiks on põhiliselt moreen, aluspõhjakivimite ülemine kiht koosneb
murenenud lubjakiviklibust. Lamamiks on Ülem-Ordoviitsiumi Oandu lademe savikas
lubjakivi, mis moodustab suhtelise veepideme. Veekihi paksus väheneb põhja poole
väljeala suunas. Hüdrodünaamiliste näitajate poolest on põhjavesi nõrgalt surveline,
madalseisu ajal üksikjuhtudel kuni vabapinnaline. Pahkla III lubjakivikarjääri
18
kasutuselevõtu korral on Nabala–Rakvere veekiht karjäärivee peamiseks allikaks.
Veeärastus karjäärist kutsub esile alanduslehtri arengu, mille kese asub karjääris.
Keila–Kukruse veekiht levib kogu vaadeldaval alal. Vettandvateks kivimiteks on erineva
lõhelisusega lubjakivid ja dolomiidid, paksusega 35 m. Lasumiks on Ülem-Ordoviitsiumi
Oandu lademe savikas lubjakivi, lamamiks Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe savikas
lubjakivi. Põhjaveetase lasub 2–9 m sügavusel ning on põhiliselt surveline. Põhjaveevoolu
suund on põhja poole. Nabala–Rakvere veekihi levialal on Keila–Kukruse veekihi
piesomeetriline tase 2–5 m sügavamal, mis loob tingimused läbivooluks ülevalt alla.
Vaatlusandmete põhjal on veetaseme muutuste amplituud 1–2,05 m.
Lasnamäe–Kunda veekiht on vaadeldaval alal üldise levikuga. Vettandvateks kivimiteks
on lubjakivid ja dolomiidid, paksusega 10–12 m. Põhjavesi on surveline, veetase lasub 5–
7 m maapinnast, põhjaveevoolu suund on lõunast põhja. Veekiht on veevaene, erideebit q
= ~0,1 l/s·m, veejuhtivus km = 15 m²/d.
Pahkla III uuringuruumi ümbruses on elanike veevarustusallikaks puurkaevud, milles on
avatud Ülem-Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala–Rakvere ja Ordoviitsiumi–Kambriumi
põhjaveekiht (tabel 2 tekstilisas 12). Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-SO4-Ca-
Mg-tüüpi, üldkaredusega 3,3–7,0 mg-ekv/l ja suure rauasisaldusega (500–2400 μg/l)12,
mis põhjustab vee kollaka värvuse ja sademe. Puurkaevude sügavus on 22–60 m, v.a üks
puurkaev, mille sügavus on 164,8 m (tabel 2 tekstilisas 12). Pahkla III uuringuruumi
mõjupiirkonnas olevate seitsme kinnistu kaevude andmeid ei õnnestunud saada erinevatel
põhjustel (tabel 3 tekstilisas 12).
Põhjavee toitumine toimub sademete arvel, mil aeratsioonivöö küllastub täielikult, veetase
tõuseb maksimumini ja suureneb infiltratsioon lamavasse Ordoviitsiumi põhjavette.
Pahkla III uuringuruumis avatavas karjääris alandatakse maavara väljamiseks
põhjaveetaset. Selle tulemusena kujuneb karjääri ümber alanduslehter ning ümbruskonna
majapidamiste kaevudes võib vee väljapumpamise tagajärjel veetase alaneda ja madalad
kaevud võivad jääda kuivaks ning puurkaevude pumbad võivad vajada sügavamale
laskmist.
Vee juurdevoolu hinnang
Hüdrogeoloogilises uuringus on arvutuslikult määratud vee juurdevooluks sademeveest
kuni 565 m3/ööp ja lumesulaveest kuni 1657 m3/ööp.
Selleks, et hinnata lubjakivi kaevandamisel väljapumbatava vee koguseid karjäärist ja
veealanduse mõju ulatust, tehti katsepumpamine uuringuruumi edelaosas ühes puuraukude
paaris: P-III-PP ja P-III-VP. Katsepumpamisel veetaseme alanemisel oli
filtratsioonimoodul (K) 1,05 m/ööp, veetaseme taastumisel oli K = 1,02 m/ööp. Arvutustes
on filtratsioonimooduliks võetud (1,05 + 1,02) : 2 ≈ 1,04 m/ööp.
Staatiline veetase pumbatavas puuraugus P-III-PP oli katsetöö ajal (28.05.2026) 5,04 m
(abs kõrgus 62,96 m) ja P-III-VP veetase maapinnast oli 5,05 m maapinnast, ehk
absoluutkõrgusel 62,95 m. Pumbatava puuraugu P-III-PP tootlikkuseks oli 0,93 l/s ehk
80,35 m3/ööp, ja puuraugu erideebit (q) oli 0,32 l/s·m. Hüdrodünaamiliste parameetrite
arvutustulemused on esitatud tabelis 5.1.
19
Tabel 5.1. Hüdrodünaamilised parameetrid katsepumpamise põhjal (väljavõte lisast 12)
Arvestades kasuliku kihi paksuseks keskmiselt 22 m on uuringuruumi 36,02 ha suuruse
teenindusala piires hinnanguline maavara kogus ca 7930 tuh m3, mis kaevandatakse ära 30.
aasta jooksul. Arvutuslikult teeb see kaevandamise keskmiseks aastamahuks ca
264150 m3. Kuna kasuliku kihi lamami pind jääb abs kõrgusele keskmiselt 42,09 m ning
maksimaalne veetase absoluutkõrgusele 65,7 m (PA 4, 2025), tuleb kaevandamisel veetaset
alandada maksimaalselt 22 m. Lisas 12 on toodud põhjavee juurdevoolu arvutamine
eelpoolnimetatud karjääri töötamise 1. aasta, 15. aasta, mil kaevandatud on ca pool
mäeeraldise mahust ja lõpuaasta (30.) kohta.
1. tööaasta lõpuks, kui kaevandatud on ca 1,2 ha ja veetaset alandatud 11 m, on
väljapumbatava vee maksimaalne kogus (s. o. kevadisel lumesulamisperioodil
(lumesulamisevesi + põhjavesi)) 2771 m3/ööp, keskmiselt on aga väljapumbatava vee
kogus 1333 m3/ööp. 15. tööaasta lõpuks, kui kaevandatud on ca 18 ha ja veetaset alandatud
19 m, on väljapumbatava vee maksimaalne kogus (s. o. kevadisel lumesulamisperioodil)
2983 m3/ööp, keskmiselt on aga väljapumbatava vee kogus 1891 m3/ööp. Karjääri
ammendamise ajaks on väljapumbatava vee kogused sarnased 15. aasta kaevandamise
veekogustega: maksimaalne – 3192 m3/ööp ja keskmine – 2100 m3/ööp. Karjääri laienedes
tuleb arvestada sademete ebaühtlusega, mille muutustest sõltuvalt võib aasta keskmine
juurdevool muutuda 1,3–1,5 korda. Kokkuvõtlikult on arvutuste tulemused esitatud tabelis
5.2.
Tabel 5.2. Vee juurdevoolu arvutuslikud tulemused (väljavõte lisast 12)
Veealanduse arvutuslik mõjuraadius
Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb alanduslehter.
Veealanduse mõju ligilähedane raadius erinevate sügavuste (11 m, 19 m ja 22 m) korral on
lisas 12 esitatud arvutuste kohaselt vastavalt 258 m, 999 m ja 1413 m.
Veealanduse modelleeritud mõjuraadius
Pahkla III uuringuruumi kohta on koostatud ülevaatlik mudel kui veetaset on alandatud
22 m (allolev joonis 5.1). Hüdrogeoloogilise mudeli koostamisel võeti arvesse piirkonna
hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, geoloogiline ehitus ja aluspõhjakivimite
reljeef. Jõed, ojad ja maaparandussüsteemid on mudelil kujutatud pinnavett ärajuhtivate
20
dreenidena. Hüdrogeoloogilised parameetrid on võetud uuringutöö katsepumpamise
tulemuste ja väljapoole uuringuruumi jäävate tarbepuurkaevude andmete põhjal. Sademete
hulgaks on võetud Tallinna ja Kuusiku ilmajaama andmete keskmised näitajad. Töös
hinnati katsepumpamise andmete alusel uuringuruumi vee-eemalduse mõju ulatust kui
veetaset alandatakse 22 m. Ülesanne lahendati veetaseme alandamisega uuringuruumil
saadud veetasemete algseisust USAs väljatöötatud programmi GMS 3. variandi abil.
Modelleeriti veetaseme alandamist Pahkla III uuringuruumi alal täieliku ammendamise
korral.
Joonis 5.1. Ammendatud Pahkla III uuringuala modelleerimise tulemused veetaseme
alandusel S = 22 m.
Modelleerimise tulemus andis sama tulemuse, mis saadi ka arvutuslikult. Vee-eemalduse
alanduslehtri ulatus katsepumpamisel saadud hüdrodünaamiliste parameetrite alusel ulatub
ca 1,4 km uuringuruumi piirist.
Teadaolevalt käsitlevad kaevandamise arendajad oma projektides mitmeid võimalusi,
kuidas hoida karjääri ümbritseval alal põhjavee taset üleval. Ühe meetmena vee sissevoolu
vähendamiseks rajatakse katendi setetest barjäärid mäeeraldiste nõlvadele. Nii takistatakse
vee sissevoolu karjääri ning vähendatakse alanduslehtri ulatust.
Pahkla III karjääri vee saab juhtida 0,3 km või 0,6 km kaugusel asuvasse kraavi, mis suubub
Tuhala jõkke. 2025. a vaatluse ajal 0,3 km ja 0,6 km kaugusel asuvates kraavides veevool
puudus, kraavid vajavad puhastamist.
21
Elanikkond saab tarbevee enamasti 22–60 m sügavustest puurkaevudest. Majapidamiste
kaevude seisundit hinnati kuni 1,5 km raadiuses Pahkla III uuringuruumist. Enamus
puurkaevudest on arvel keskkonnaregistris. Mitmed puurkaevud on suletud kapitaalselt ja
neis ei olnud võimalik veetaset mõõta.
22
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Kaevandamise mäetehnilised tingimused on tavapärased, olles iseloomulikud Põhja-Eestis
paiknevatele lubja- ja dolokivikarjääridele, kus varu paikneb valdavalt põhjavee tasemest
madalamal ja kvaternaarisetete paksus on võrdlemisi õhuke. Pahkla III uuringuruumis on
kvaternaarisetete paksus keskmiselt 1,3 m ja koorimist vajab kohati ka murenenud
lubjakivi, mis on arvatud katendi hulka. Põhjavee tase jääb keskmiselt ~2 m sügavusele
maapinnast.
Uuringuloa omanikul, AS-il Kiirkandur on pikaajaline kaevandamiskogemus, sealhulgas
ka karbonaatkivimite veealusel kaevandamisel.
Käsitletav ala paikneb metsaga kaetud alal, millel on osaliselt teostatud raiet. Seetõttu on
enne kaevandamisega alustamist vaja alalt raadata mets ja juurida kännud ning koorida
katend (muld, moreen ja kohati ka murenenud lubjakivi). Mäeeraldise piires eemaldatakse
kattepinnas järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele. Kasvukiht ladustatakse moreenist
ja murenenud lubjakivist eraldi. Kaks viimast on koostiselt suhteliselt sarnased ja nende
koorimine ja ladustamine eraldi ei ole vajalik. Kasvukihi keskmine paksus on 0,3 m ja selle
maht 93 tuh m3. Kuna kaevandatud ala korrastatakse veekoguks, ei kuulu kasvukiht
kogumahus karjääri korrastamiseks. Täpsed mahud arvutatakse korrastamisprojekti
koostamisel. Karjääri piirile vallitatud moreenpinnas ja rajatud piirdekraavid aitavad
vähendada ümbritsevatelt aladelt karjääri valguva vee kogust. Samas on katendivallid
müra- ja tolmutõkkeks. Moreeni ja murenenud lubjakivi maht on kokku 539 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus on 22,2 m, millest enamus jääb põhjavee tasemest
madalamale. Kaevandamise korral on vajalik vee väljapumpamine karjäärist.
Hüdrogeoloogilise aruande kohaselt saab Pahkla III karjääri vett juhtida 0,3 km või 0,6 km
kaugusel asuvasse kraavi, mis suubub Tuhala jõkke. 2025. a vaatluste ajal olid kraavid
kuivad ja vajaksid puhastamist. Enne karjäärivee kraavi juhtimist tuleb veel lasta
settebasseinis selgineda. Karjäärivee vee-eemaldus lahendatakse kaevandamise projektis.
Karjääri valguva vee koguse vähendamiseks võib rakendada veetõkke rajamist karjääri
välisperimeetrile kaevandamisel teisaldatavast moreenpinnasest. Väikese veejuhtivusega
pinnasest veetõke takistab külgsuunast tuleva põhjavee karjääri imbumist. Põhjavee
sissevoolu vähenemise tõttu väheneb sellevõrra ka väljapumbatava vee kogus, koormus
äravooluteele ja põhjavee alanduse ulatus. Kaevetööde lõppedes peatatakse vee välja
pumpamine karjäärist. Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist jääb
eelduslikult ligikaudu 62 m abs tasemele.
Pahkla III uuringuruumis lasuvad üksteise kohal erineva kvaliteediga maavara plokid.
Kaevandades maavara plokkide/kvaliteedi kaupa, kujuneks 3 kaeveastet, kus esmalt
kaevandatakse keskmiselt 9,0 m paksuselt ploki 4 madalamargilist lubjakivi
(absoluutkõrguseni 55,3 m), seejärel 3,7 m paksust kõrgemargilist ehituskivi plokist 5
(absoluutkõrguseni 51,6 m). 3 astme kõrgus on 9,5 m, kust kaevandatakse madalamargilist
ehituslubjakivi (absoluutkõrguseni 42,1 m). Kui plokkide kaupa väljamine ei ole vajalik,
võib kaeveastmed valida ka muudel alustel, nt kahe astmega, jagades kogu kasuliku kihi
kaheks, mis on mäetehniliselt ja majanduslikult otstarbekam.
23
Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud
mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Pahkla III kivimi sobivamaks
kobestusviisiks on puur-lõhketööd, mis kaasaegses mäetööstuses on kaljuste kivimite
kobestamise levinum moodus. Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri
territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil, mis kaevandamise
edenedes paigutatakse karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu
ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub
kopplaaduri või ekskavaatori abil. Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid
kallurautosid.
Peale keskkonnaloa väljastamist tuleb koostada kaevandamise projekt detailsema
kaevandamise tehnoloogia määramiseks ning rajada karjäärile ligipääs. Riigi
kõrvalmaantee Vaida-Urge tee 11202 jääb uuringuruumist 1 km kaugusele põhja poole,
millega korralikku teeühendust alal pole.
Võimalikud keskkonnamõjud
Uuringuruum ei jää Natura 2000 ega looduskaitsealadele, samuti ei ole sellel registreeritud
looduskaitseobjekte. Küll jääb aga Pahkla III uuringuruumi idaservast ~0,5 m kaugusele
metsa vääriselupaik VEP nr.207492 (Eesti looduse infosüsteemi kood VEP207492;
männikud ja männisegametsad) ja III kategooria kaitsealuse liigi Tetrastes bonasia
(laanepüü; Eesti looduse infosüsteemi kood KLO9131328) leiukoht. Lisaks asub
uuringuruumi põhjaservast vähemalt 4,1 m ja idaservast vähemalt 78 m kaugusel
projekteeritav metsaalade looduskaitseala. Kaevandusloa menetluse käigus hinnatakse
mõju VEP-ile ja laanepüü leiukohale ning planeeritakse meetmed nende seisundi
säilimiseks.
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda.
Karbonaatkivimite kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutatavateks teguriteks
müra, tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked ning mõju pinna- ja põhjaveele.
Peamiseks tolmuallikaks lubjakivi kaevandmisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed,
purustussõlmed ning kaevandatud materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde juures
on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku
tõkestamiseks. Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb kuiva ilmaga niisutada.
Kasutades mobiilset purustus-sorteerimissõlme, mille konveierid on kaetud, siis tolmu
praktiliselt ei teki.
Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on vibratsioon, mis on lühiajaline ning
püsivat mõju keskkonnale ei oma. Lööklaine mõju kõrvaldamiseks ning vähendamiseks
kasutatakse sobiva pikkusega topist. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte,
kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt, milles arvestatakse
mäeeraldise geoloogiaga ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega.
Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud
lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude
laialipaiskumine ning seismilise võnkumise mõjud.
Kaevandamisega kaasneb alati müra, mida tekitavad nii mäetööde masinad (ekskavaator,
buldooser, laadur, kallurauto, puurmasin, purustus- ja sorteerimissõlm ning lõhketööd) kui
24
ka maavara transpordiks kasutatavad masinad. Purustus-sorteerimissõlme paigutamine
rajatava karjääri põhja vähendaks oluliselt mõju lähimatele taludele. Samuti oleks abi
teenindusalale rajatavatest müratõkkevallidest. Oluliselt vähendab mürataset ja tolmuhulka
rajatava karjääri ja talude vahele jäävad metsaribad. Lähimad talud jäävad uuringuruumi
teenindusala kagunurgast ~240 m kaugusel Raiesmiku ning loodeservast ~300 m ja ~385
m kaugusel vastavalt Lõuna-Vainumäe ja Nurmiku katastriüksustele.
Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat,
mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine
tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhku. Mäetööde tehnilise avarii korral, kui
pinnasele või karjäärivette satub nafta- või õliprodukte, on kaevandaja kohustatud
viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima.
Arvutuste kohaselt ulatub kogu kasuliku kihi kuivendamise korral (alandus 22 m) alanduse
mõju ~430 m kaugusele karjääri servast. Antud mõjuraadiusesse jäävad 3 talu: Nurmiku ja
Lõuna-Vainumäe loode suunas ja Raiesmiku kagusse. Kui kaevandamise tulemusena
karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale
tasemele või vee kvaliteet halveneb, tuleb arendajal need asendada sügavamatest
veekihtidest toituvate kaevudega.
Karjäärist väljapumbatav vesi tuleb enne äravoolu suunamist puhastada settetiigis ning
veekvaliteeti tuleks kavandatava tegevuse käigus perioodiliselt seirata.
Üks karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on maastiku visuaalne muutumine. Viimane
on aga maavara kaevandamise juures paratamatu ning mõju on leevendatav ala
kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale
kohustuslik. Ammendatud kaevealale kujuneb ligikaudu 20 m sügavune veekogu, mida
tulevikus võib kasutada puhke-, kalamajanduse või muul eesmärgil. Kaevandamisega
rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse
Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest.
Korrastamisprojekti koostamisel lähtutakse konkreetse ala iseärasustest ja võimalustest
ning leitakse karjääri korrastamiseks läbimõeldult mõistlikud lahendused.
25
7. VARU ARVUTUS
Maavaravaru arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1:2000, mis on koostatud
ala topo-geodeetilise mõõdistuse tulemusel seisuga 26.03.2025. a. Varu arvutus on tehtud
kolmes plokis, pindalal 36,02 ha. Varu arvutuse ploki piiri puhul lähtuti uuringuruumi ja
kehtivatest katastripiiridest. Mudeltasapindade koostamisel lähtuti puuraukude andmetest.
Kasuliku kihi lasumi ehk katendi lamami mudeltasapinna koostamisel on lähtutud
uuringupunktide andmetest. Varu arvutus tehti kombineeritult mudelarvutuse teel
programmis Bentley PowerCivil for Baltics V8i ja moodustatud varuplokkide paksuste
alusel (lisa 13, lisa 11). Ala uurituse tase, hüdrogeoloogilised ja mäenduslikud tingimused
võimaldavad varu klassifitseerida aktiivse tarbevaruna.
Maavaravaru mahtude arvutamiseks konstrueeriti järgmised mudelid või tasapinnad:
1. maapinna mudel (kasutatud on käesoleva uuringu käigus teostatud topograafilise
mõõdistamise andmeid);
2. katendi lamami ehk kasuliku kihi lasumipind (kasutatud on käesoleva töö käigus
rajatud puuraukude ja kaevandite andmeid, mis on ära toodud uuringupunktide
kataloogis lisa nr 2);
3. mullakihi lamam;
4. moreenikihi lamam;
5. Ploki 4 kasuliku kihi lamami tasapind (55,3 m abs kõrgus).
Vastavalt maavara kvaliteedile moodustatakse kolm üksteise kohal paiknevat varuplokki.
Kuna mäetehniliselt on kaevandamisel lihtsam järgida ühte püsivat taset, on moodustatud
plokkide lamamiks võetud horisontaaltasapinnad kindlatel absoluutkõrgustel:
1. Ploki 4 lamamiks on abs kõrgus 55,3 m, mis on Kõrgessaare kihistu lamami
keskmine abs kõrgus;
2. Ploki 5 lamamiks on abs kõrgus 51,6 m. Lamamiks olev horisontaaltasapind valiti
selliselt, et plokis tervikuna vastaks lubjakivi keskmistelt näitajatelt kõrgemargilise
ehituslubjakivi nõuetele;
3. Ploki 6 lamamiks on abs kõrgus 42,1 m – keskmine abs kõrgus, milleni lubjakivi
käesoleva uuringu käigus uuriti (puuraukudes avati). Ehkki kõik puuraugud ei ulatu
antud tasemeni, siis uurimistulemused näitasid, et uuringuruum on geoloogiliselt
ehituselt väljapeetud (nii kihistute litoloogia kui ka paksused) ning Saunja kihistu
on antud tasemeni kvaliteetne kogu uuringuruumi piires, mis võimaldab varu anda
kohati sügavamal, kui uuringupuuraugud ulatusid.
Plokkide nummerdamisel lähtuti Pahkla maardla olemasolevate plokkide numeratsioonist,
millest tulenevalt moodustati plokid 4 aT, 5 aT ja 6 aT.
7.1. Katendi maht
Katend ei levi kogu uuritud ala piires ühtlase paksusega kihina. Katendi paksus on suurem
uuringuruumi põhjaosas – pinnakatte paksus suureneb uuringuruumi loodeosas (PA1) ja
murenenud lubjakivi paksus on suurim puuraugus PA6. Eelnimetatud puuraugus on
murenenud lubjakivis (kuni 3,4 m sügavuseni) savise täitega vahekihid, mistõttu on see
katendi hulka arvestatud. Katend koosneb peamiselt mullast koos kasvukihiga, moreenist
ja mergli vahekihtidega murenenud lubjakivist.
26
Maavara katendi maht on mudelarvutuse järgi 632 tuh m3.
Kogu katendi keskmine paksus on järelikult: 632 tuh m3 / 36,02 ha = 1,75 m ≈ 1,8 m.
Mulla maht on mudelarvutuse järgi 93 tuh m3.
Mulla keskmine paksus on järelikult: 93 tuh m3 / 36,02 ha = 0,26 m ≈ 0,3 m
Murenenud lubjakivi maht katendis on mudelarvutuse järgi 164 tuh m3.
Murenenud lubjakivi keskmine paksus on järelikult: 164 tuh m3 / 36,02 ha ≈ 0,5 m
Moreeni maht on: 632 tuh m3 - 93 tuh m3 - 164 tuh m3 = 375 tuh m3.
Moreeni keskmine paksus on järelikult: 375 tuh m3 / 36,02 ha ≈ 1,0 m
7.2. Maavara maht
Ploki 4 aT varu arvutus (madalamargiline ehituslubjakivi)
Uuritud kivim vastab kaalutud keskmiste näitajate järgi madalamargilisele
ehituslubjakivile. Ploki lamam paikneb kõrgusel 55,30 abs m.
Ploki 4 aT maht on mudelarvutuse järgi: 3239 tuh m3.
Ploki keskmine paksus on järelikult: 3239 tuh m3 / 36,02 ha = 9,0 m.
Ploki 5 aT varu arvutus (kõrgemargiline ehituslubjakivi)
Uuritud kivim vastab kaalutud keskmiste näitajate omaduste järgi kõrgemargilisele
ehituslubjakivile. Ploki lamam ja lasum paiknevad vastavalt 51,60 ja 55,30 abs m
kõrgustel.
Ploki maavarakihi paksus on 3,7 m.
Järelikult on ploki maht maavarakihi paksuse järgi: 36,02 ha * 3,7 m = 1333 tuh m3.
Ploki 6 aT varu arvutus (madalamargiline ehituslubjakivi)
Uuritud kivim vastab kaalutud keskmiste näitajate omaduste järgi madalamargilisele
ehituslubjakivile. Ploki lamam ja lasum paiknevad vastavalt 42,10 ja 51,60 abs m
kõrgustel.
Ploki maavarakihi paksus on 9,5 m.
Järelikult on ploki maht maavarakihi paksuse järgi: 36,02 ha * 9,5 m = 3422 tuh m3.
Plokkide 4, 5, 6 maht on kokku 7994 tuh m3, sealhulgas madalamargilist ehituslubjakivi
6661 tuh m3 (plokid 4 ja 6) ja kõrgemargilist ehituslubjakivi 1333 tuh m3 (plokk 5).
Käesoleva töö tulemusena esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale seisuga
01.07.2026. a Pahkla maardlas (registrikaart nr 615) kinnitamiseks järgmised
maavaravarud:
- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 36,02 ha, mahus
3239 tuh m3 (plokk 4);
- kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 36,02 ha, mahus
1333 tuh m3 (plokk 5);
27
- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 36,02 ha, mahus
3422 tuh m3 (plokk 6).
Tabel 7.1. Uuringuruumi maavara koguse koondtabel.
Katendi maht, sh kasvukiht, Maavaravaru,
Ploki nr, Maavara tuh m3 / tuh m3 / tuh m3 /
pindala nimetus keskmine keskmine keskmine
paksus, m paksus, m paksus, m
4 aT, madalamargiline
ehituslubjakivi 632 / 1,8 93 / 0,3 3239 / 9,0
36,02
5 aT, kõrgemargiline
ehituslubjakivi 1333 / 3,7
36,02
6 aT, madalamargiline
ehituslubjakivi 3422 / 9,5
36,02
28
KOKKUVÕTE
AS Kiirkanduri tellimisel on läbi viidud geoloogiline uuring Keskkonnaameti väljastatud
uuringuloa nr L.MU/518921 alusel.
Pahkla III uuringuruumi teenindusala pindalaga 36,02 ha asub osaliselt Harju maakonnas
Kose vallas Tammiku külas riigile kuuluval katastriüksusel Paunküla metskond 130
(tunnus: 33701:001:0355) ja osaliselt Rapla maakonnas Kohila vallas Pahkla külas riigile
kuuluval katastriüksusel Vahastu metskond 68 (tunnus: 31701:003:1266). Geoloogilise
uuringu eesmärgiks oli täpsustada Pahkla III uuringuruumis esineva lubjakivi kvaliteeti ja
kogust, et selle tulemusel kinnitada maavarade registris Pahkla maardlas karbonaatkivimi
aktiivne tarbevaru.
Töö eesmärgiks oli hinnata maavara kvaliteeti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses
nr 52 esitatud nõuetest lähtuvalt. Maavara kvaliteedi hindamisel on kasutatud 2024.-2025.
aastal tehtud geoloogiliste välitööde andmeid.
Välitööde käigus puuriti kuus puurauku ja võeti proovid puursüdamikust. Kokku tehti
katsed 40 proovist, kus määrati killustiku külmakindlust (EVS-EN 1367-1),
purunemiskindlust Los Angelese meetodil (EVS-EN 1097-2) ning kivimi keemilist
koostist (EVS-EN 196-2:2013).
Uuringuruumi piires on kasulik kiht esindatud Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Vormsi
lademe Kõrgessaare kihistu (O3ks) ja Nabala lademe Saunja (O3sn) kihistu lubjakiviga.
Töö tulemusena moodustati kolm varu arvutuse plokki. Plokid 4 ja 6 liigituvad keskmise
purunemis- ja külmakindluse (4. plokil LA31/F4 ja 6. plokil LA 32/F1) alusel
madalamargiliseks ehituslubjakiviks. Eelnimetatud plokkide vahel paikneb plokk 5, mis on
keskmiste purunemis- ja külmakindluse (LA30/F1) näitajate alusel kõrgemargiline
ehituslubjakivi. Plokid paiknevad üksteise kohal ja nende pindala on 36,02 ha. Kasulikku
kihti katab 1,8 m keskmise paksusega kattekiht ja kasuliku kihi keskmine paksus on kokku
22,2 m.
Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse seisuga 01.07.2026 Pahkla
maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud:
- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 36,02 ha, mahus
3239 tuh m3 (plokk 4);
- kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 36,02 ha, mahus
1333 tuh m3 (plokk 5);
- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 36,02 ha, mahus
3422 tuh m3 (plokk 6).
29
KASUTATUD ALLIKAD
1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele
võtmiseks”.
2. Tuuling, T., 2021. Sutlema lubjakivimaardla maavara kvaliteedi ümberhindamise
seletuskiri (varu seisuga 30.09.2021). EGF 9542
3. Korbut, S., Peikre, R. ja Savitski, L., 2007. Harjumaa Nabala lubjakivimaardla
Tammiku uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.01.2007). EGF 7849
4. Suuroja, K., jt, 2005. Baaskaardi Vaida (6341) lehe geoloogilise kaardikomplekti
koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Geoloogilise baaskaardi Vaida
(6341) lehe gravimeetrilise teemakihi täiendamine. EGF 7594
5. Maardla registrikaart nr 615. Pahkla
6. Saadre, T., jt, 1976. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde
aruanne. EGF 3420
7. Einmann, A., 2006. Aruanne Raplamaal Kohila vallas Pahkla uuringuruumis
tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.08.2006). EGF 7813
30
Saatja: Tõnis Kattel <
[email protected]>
Saaja: EGT Taotlus
Teema: Pahkla III uuringu aruanne
Tere
Esitame Pahkla III uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu tööde
kohta koostatud aruande, mille alusel palume teha maavarade regstris
vastavad kanded.
Aruanne ja graafilised lisad on käesoleva meili manuses.
Aruande tekstilisidad ja digitaalsed lisad asuvad
https://drive.google.com/drive/folders/1hmI9HwxXOcSuhPNJE3o7ZBMAy4KzCX79?usp=sharing
Veebiliideses on koostatud aruanne nr 490.
Lugupidamisega
Tõnis Kattel
Mäeinsener
OÜ J. Viru Markšeideribüroo
Tel. 6 344 552, 53 09 0935
E-mail
[email protected] <mailto:
[email protected]>
---
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.