Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1033415

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1033415 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Tallinna Infrateenused OÜ Kontaktisik Mario Pauskar Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlemine Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisele. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Taotleme keskkonnaluba täitedolokivi kaevandamiseks Nehatu maardlas asuvale Nehatu põhjendus dolokivikarjääri mäeeraldisele. Taotletav mäeeraldis hõlmab Nehatu dolokivimaardla täitedolokivi plokke 1 ja 2 aT. Taotletava varu kogus on 1 484 tuh m3. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. Taotletav Nehatu dolokivikarjäär asub taotlejale kuuluval Mihkli kinnistul (katastritunnus 19502:001:0058). Kavandatav karjäär on oluline eelkõige Lääneranna valla ja kogu Pärnumaa lääneosa taristuehituse ning teede korrashoiu jaoks, sest aitab tagada kohaliku ehitusmaavara kättesaadavuse ka tulevikus. Karjääris leiduv dolokivi sobib hästi kasutamiseks teedeehituses, üldehituses ning kohalike omavalitsuste taristuprojektides. Kohaliku maavara kasutamine aitab vähendada olukorda, kus killustikku tuleb vedada pikemate vahemaade tagant. Mida kaugemalt materjali tuua, seda suuremad on transpordikulud, ehitushinnad ja keskkonnamõjud. Nehatu maardla kasutuselevõtt võimaldab piirkonnas vajalikku ehitusmaterjali saada kohapealt või lähiümbrusest. See vähendab raskeveokite liiklust avalikel teedel, kütusekulu ning transpordiga seotud süsinikuheidet. Seetõttu toetab kohaliku dolokivi kasutamine ressursisäästlikku ja kestlikku regionaalset arengut. Oluline erinevus võrreldes paljude teiste dolo- ja lubjakivikarjääridega on see, et Nehatu dolokivikarjääris ei kavandata põhjavee alandamist ega vee väljapumpamist. Kaevandamine toimub osaliselt veetasemest allpool, kuid ilma põhjaveetaset kunstlikult langetamata. Selline lahendus aitab vältida kaevandamise võimalikku mõju ümbruskonna kaevudele, märgaladele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Karjääril on piirkonna jaoks ka majanduslik tähtsus. Kohaliku ehitusmaterjali olemasolu aitab omavalitsustel tee- ja taristutöid teha kuluefektiivsemalt ning toetab piirkonna ettevõtlust. Lisaks loob karjäär tööd nii kaevandamise, transpordi kui ka ehitusmaterjalide tootmisega seotud valdkondades. Kohaliku maavara kasutamine aitab hoida investeeringuid ja majanduslikku kasu piirkonnas ning vähendab sõltuvust kaugemal asuvatest tarnijatest. Tegevusega kaasneda võivate Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt on keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Nehatu tolm jne) kirjeldus dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,06 ha, sh mäeeraldis 12,83 ha. Dolokivi kaevandamise, materjali töötlemise ja transpordiga kaasneb paratamatult tehnoloogiline müra, tolm ja lõhketöödest tulenevad seismilised võnked (vibratsioon), mis võivad negatiivselt mõjutada esmajoones inimeste elukeskkonda ja tervist, samuti loodus-keskkonda. Kaevandamine toimub ilma vett välja pumpamata, st põhjaveetaset ei alandata. Kavandatav dolokivikarjäär jääb hajaasustusega alale, kus lähimate talude elamud on karjääri piirist vaid ~155 m kaugusel ja õuealade piirid vähemalt 140 m kaugusel (Sarapiku talu). Matsi talu elamu jääb ~205 m ja õueala ~185 m kaugusele, Liiase talu ~290 m ja õueala ~250 m kaugusele ning Rahkma talu elamu jääb ~390 m ning selle õueala ~340 m kaugusele. Täpsem teave tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kohta on esitatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. Käitis/tegevuskoht Nimetus Nehatu dolokivikarjäär Aadress Nehatu küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond Territoriaalkood 5399 Katastritunnus(ed) 19502:001:0005 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6492034, Y: 479953 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Mihkli (19502:001:0058). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Lääneranna vald, Pärnu maakond 0430 5.1. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​‐ Väljumis​‐ Joon​kiirus, Tempera​‐ SNAP kood Lisategevuse keskkonnaregistri kood kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m m/s tuur, °C SNAP kood N-1 Lõhkeaukude X: 6492809, Y: 0.50 1 5 7.80 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a puurimine 480098 tahkete fossiilkütuste kaevandamine) N-2 Lõhkamistööd X: 6492801, Y: 7.80 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a 480059 tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6492836, Y: 480129 N-3 Purustus- ja X: 6492844, Y: 7.80 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a sorteerimissõlm 480028 tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6492869, Y: 480075 5.2. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08111 - Dekoratiivkivi, lubjakivi, kipsi, kiltkivi ja muu kivi kaevandamine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) Ei kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​komponentide Ei või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Ei kohustuslane 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ 3/20  Registrikood/isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Tallinn Telefon +37255688523 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, 10.04.2026, 4; - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, RT I, 07.01.2026, 20; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4. Aggregate Handling and Storage Piles; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2. Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Lähteandmed pärinevad arendajalt saadud informatsioonist. andmed Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Taotletav käitis ehk Nehatu dolokivikarjäär paikneb Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Nehatu külas. Taotletava mäeeraldise pindala on 12,83 ha ja teenindusmaa pindala 13,06 ha. Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 Lisa 1: Kaitise_asukoha_kaart.pdf mõõtkavas Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte Lisa 2: Kaitise_asendiplaan.pdf väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Taotletava käitise lähiümbruses (500 m raadiuses) ei esine olulisi geograafilisi (maapinna eripärast tulenevaid) ja tehnogeenseid objekte, mis võiksid tehnogeensed objektid oluliselt mõjutada saasteainete levimist. Ilmastikutingimuste iseloomustus Aluseks on võetud Riigi Ilmateenistuse Lääne-Nigula meteoroloogiajaam, mille 2025. aasta keskmised ilmastikuparameetrid on järgnevad: Tunnikeskmine miinimum õhutemperatuur: 7,3 C Tunnikeskmine maksimum õhutemperatuur: 8,2 C Tunnikeskmine õhutemperatuur: 7,8 C Keskmine tuule kiirus: 3,4 m/s Keskmine sademete summa: 785 mm 4/20  Tuulteroos, fail Lisa 3: Laane_Nigula_tuulteroos_2025.jpg Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel - Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, 10.04.2026, 4; - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, RT I, 07.01.2026, 20; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4. Aggregate Handling and Storage Piles; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2. Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse Manusena on lisatud heiteallikate saasteainete heite arvutuskäigud. arvutusmetoodikat Manused Lisa 4: Arvutuskaik_Nehatu__05.2026_.asice 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Lõhkeaukude puurimine (N-1) Puurmasina püüdeseade 1 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende tööefektiivsuse. PM-sum Osakesed 95,5 % PM10 Peened osakesed (PM10) 95,5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 95,5 % Muud heite vähendamise meetmed 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Lõhkeaukude puurimine (N-1) Purustus- ja sorteerimissõlm (N-3) 5/20 Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 6/20 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Lõhkamistööd (N-2) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Lõhkamistööd on planeeritud toimuma üks kord kuus. Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 3 Veebruar 3 Märts 3 Aprill 3 Mai 3 Juuni 3 Juuli 100 August 3 September 3 Oktoober 3 November 3 Detsember 3 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 7/20 08 - 09 0 0 0 09 - 10 0 0 0 10 - 11 0 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 0 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heite​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik Lõhkeaukude puurimine (N-1) PM-sum Osakesed 0 g/s 0 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0 g/s 0 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0 g/s 0 t Jah Lõhkamistööd (N-2) PM-sum Osakesed 0 g/s 0 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0 g/s 0 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0 g/s 0 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.708 g/s 0.026 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.778 g/s 0.028 t Jah Purustus- ja sorteerimissõlm (N-3) PM-sum Osakesed 0.384 g/s 1.581 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.16 g/s 0.66 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.015 g/s 0.063 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5 5.4.12. Välisõhus leviv müra 8/20 5.4.12. Välisõhus leviv müra Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Purustus- ja sorteerimissõlm X: 6492854, Y: 480044 Lõhkeaukude puurimine X: 6492809, Y: 480098 Laadur 1 X: 6492854, Y: 480044 Laadur 2 X: 6492857, Y: 480064 Ekskavaator X: 6492807, Y: 480083 Kallur (katenditööd) X: 6492884, Y: 480075 Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku Kohalduv päevane müra Käitise müra päevane tase antud alal, Hinnang päevase müra normtasemele Kohalduv öine müra Käitise müra öine tase antud alal, Hinnang öise müra normtasemele ala kategooria normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta II kategooria 60 50.80 Vastab 45 0 Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 5: Nehatu_paevane_mura_Ld_suvend_ja_vallid.pdf Lisa 6: Nehatu_paevane_mura_Ld_suvend.pdf Lisa 7: Nehatu_paevane_mura_Ld_katenditood.pdf Mõjutatavad müratundlikud alad Taotletavale karjäärile lähimad müratundlikud alad on Sarapiku, Matsi, Liiase, Rahkamaa ja Sooaluse kinnistute õuealad (II kategooria maa-ala). Modelleeritud on kolme stsenaariumit: 1) katenditööd; 2) mäetööd tekkivas süvendis (maapinna kõrgust on alandatud 3 m võrra); 3) mäetööd tekkivas süvendis koos katendivallidega lähimate elamute suunal. Üleval toodud käitise müra päevane tase (LpA,eq,T, dB) on modelleeritud lähima kinnistu (Sarapiku) õueala piiril 3. stsenaariumi kohaselt. Ülejäänud kinnistutele levivad müratasemed on toodud müraallikate kaartidel. Müra vähendamise meetmed Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra Karjäärile iseloomulik maastik, mäetööde käigus kujunev reljeef ja rajatavad katendivallid toimivad müra tõketena, mis aitab selle levikut väljapoole vähendamise meetmeid rakendada tootmisterritooriumi piiri vähendada. Samuti pole mudelis arvestatud metsa olemasoluga, mis aitab samuti müra levikut tõkestada. Täiendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik. 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju 9/20 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või siht​‐ Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool Suhe Cm / heitkogus väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg N-2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.708 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.05 0.005 N-2 10102- Lämmastikdioksiid 0.778 g/s 1 tund 200 µg/m³ 9.846 0.049 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 0.265 0.007 N-1, N-2, N-3 PM2,5 Eriti peened osakesed 0.015 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.196 0.008 (PM2,5) N-1, N-2, N-3 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.16 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 8.225 0.164 1 aasta 40 µg/m³ 2.091 0.052 Koosmõju kirjeldus 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste Puuduvad korral ja mõõtetulemused Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Airviro hajumisarvutusprogrammid Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Lääne-Nigula meteoroloogiajaam Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile 10/20 Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, Taotletava käitise lähiümbruses (500 m raadiuses) ei paikne teisi käitisi või heiteallikaid. seireandmed) Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteet olulisel määral. pärast heiteallika töölerakendamist Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist. Vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 181 lõikele 1, esitatakse hajumiskaardid saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel. Antud juhul ei ületa ükski saasteaine arvutuslik sisaldus vastavat piiri (tabel 5.4.13). 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 II kategooria päevast piirnormi 60 dB ei ületata lähimate tundlike objektide (majapidamiste) juures. Arvestades kaevandamisel tekkivat süvendit ja alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse iseloomulikku reljeefi, toimivad need müra leviku tõkestajana. Samuti pole mudelis arvestatud metsa olemasoluga, mis aitab samuti müra levikut kohta tõkestada. Ülenormatiivne müra (enam kui 60 dB) levib peamiselt käitise territooriumil müraallikate vahetus läheduses. Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud müratasemete piirväärtusi ei ületata. 11/20 Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Suurima osakaaluga saasteainete heitmete osas on purustamise ja sorteerimisega (heiteallikas N-3) kaasnev osakeste heide. tekitamises suurim Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine Heite vähendamise soovituslikud meetmed: esinemise vähendamise meetmete kohta 1. PPS-il kasutada katteid; 2. kuival perioodil niisutada laadimisplatse ja karjäärisiseseid teid; 3. hoida sõelurite generaatori põleti/küttekolle korras; 4. kasutada kvaliteetset kütust. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid ei tootmisterritooriumi piiril on tunduvalt müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks madalamad kehtestatud piirväärtustest (tabel 5.4.13). Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Vajadusel niisutada karjäärisiseseid teid ja laoplatse. ilmastikutingimuste esinemise korral Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine. keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6 Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik Lõhkeaukude puurimine (N-1) PM-sum Osakesed Tavaheide 0 g/s 0 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s 0 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 0 t Jah Lõhkamistööd (N-2) PM-sum Osakesed Tavaheide 0 g/s 0 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s 0 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 0 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.708 g/s 0.026 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.778 g/s 0.028 t Jah Purustus- ja sorteerimissõlm (N-3) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.384 g/s 1.581 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.16 g/s 0.66 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.015 g/s 0.063 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6 12/20 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.028 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.026 t PM-sum Osakesed 1.581 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.66 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.063 t 6.1. Maavara kaevandamine 13/20 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 953 Maardla nimetus Nehatu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara dolokivi Mäeeraldise nimetus Nehatu dolokivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 12.83 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.06 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 138 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 26 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 50 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 0904 - täitedolokivi aT - aktiivne tarbevaru 547 tuh m³ 01.11.2017 2 plokk 0904 - täitedolokivi aT - aktiivne tarbevaru 937 tuh m³ 01.11.2017 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0904 - täitedolokivi 1 446 tuh m³ Geoloogilised uuringud 14/20 Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja OLAR JÄRVLOO Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/328877 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 10.04.2020 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017) Geoloogiafondi number 8832 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-1/17/1114 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 17.11.2017 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu ja metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 8: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 9: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 10: Korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 11: Seletuskiri.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 12: NEHATU_GEOLOOGILINE_UURING.bdoc GIS ja CAD failid Lisa 13: piir_maeeraldis.dgn Lisa 14: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 15: isojooned_maapind_EH.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 15/20 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Dolokivi kaevandatakse Nehatu dolokivikarjääris kahe kaeveastmega. Esimese astmega kaevandatakse ligikaudu poole meetrini veetasemest ja teise lammutustööde kirjeldus astmega veealune dolokivi kuni mäeeraldise lamamini. Kaevandamist on otstarbekas alustada mäeeraldise loodeosast, elamutest maksimaalsel kaugusel ja liikuda kirde, ida ja lõuna poole olukorras, kus kaevandamisel kasutatav tehnika asub juba kaevesüvendis kuival paepõrandal. Nehatu dolokivikarjääris toimub kaevandamine ilma veetaset alandamata ehk vett välja pumpamata. Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihi (dolokivi) kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud mäemassi töötlemine mobiilses purustus- sorteerimissõlmes. Nehatu maardla dolokivi sobivamaks kobestusviisiks on puur-lõhketööd, mis kaasaegses mäetööstuses on kaljuste kivimite kobestamise levinuim moodus. Lõhketöid teostab litsentsi omav firma vastavalt lõhketööde passile. Kivimi kobestamiseks puur-lõhketöödega on kõigepealt vaja lõhatavale astangule puurida laenguaukude võrk. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laetakse laenguaugud lõhkeainega. Puur-lõhketööd on soovitatav korraldada lühiviitmeetodil. Lühiviitmeetodil lõhkamine tagab üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksema koguse ja vähendab lõhketöödest tulenevaid ohtusid (maavõnked, kivimitükkide laialipaiskumine). Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse esimesel võimalusel karjääri süvendisse, et vähendada materjali töötlemisega kaasneva müra mõju ümbritsevale elukeskkonnale. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine vahelattu moodustatavatesse kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Kogu kasulik kiht turustatakse ning kaevandamisjäätmeid Nehatu dolokivikarjääris ei teki. 16/20 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldis paikneb Pärnumaal, Lääneranna vallas, Nehatu külas, eraomandis oleval maaüksusel Mihkli (tunnus 19502:001:0058). Maa sihtotstarbeks on 100% maatulundusmaa. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa alal kasvavad kadakad, lääneserva jääb männienamusega segamets. Kinnistut, millel mäeeraldis paikneb, ümbritsevad järgmised katastriüksused: idas Jaani (tunnus 19502:001:0113), Mäe (tunnus 19502:001:0127) ja Mihklipõllu (tunnus 19502:001:0265); lõunas Kaja (19502:001:0304); läänes 16184 Rame-Paatsalu tee (tunnus 19502:001:0005) ning põhjas 16181 Karuse-Nehatu tee (tunnus 19502:001:0910). Taotletav mäeeraldis ega selle teenindusmaa nimetatud teede kaitsevööndisse ei ulatu, jäädes teede sõiduradade välimistest servadest ~30 m kaugusele. Mäeeraldise põhjapiiri ja Karuse–Nehatu tee vahel kulgeb keskpinge elektriõhuliin (tunnus IM330746633), mille kaitsevööndi laius on 10 m mõlemale poole õhuliini telge. Mäeeraldis ega selle teenindusmaa õhuliini kaitsevööndisse ei ulatu. Elektriliini alla ning mõlemale poole Karuse–Nehatu teed jääb III kategooria kaitsealuse liigi hall käpp (Orchis militaris; KKR kood KLO9337720) leiukoht. Taotletava Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldise välispiir jääb kaitsealuse liigi leiukohast ~12 m kaugusele. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale. Ligikaudu 0,45 km läänes pool asub Nehatu looduskaitseala (KKR kood KLO1000175), mis on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitseks. Lähim looduslik veekogu on ~970 m kaugusel edelas asuv Kangruaadu järv (KKR kood VEE2063000), mis kuulub eelnevalt mainitud Nehatu looduskaitseala koosseisu. Taotletavast Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisest ~890 m kaugusel idas asub I kaitsekategooria liigi must-toonekurg (Ciconia nigra, KKR kood KLO9124398) leiukoht. Mäeeraldisele jääb pärandkultuuri objekt Mihkli talukoht (reg nr 195:TAK:014), ligikaudu 110 – 170 m kaugusel kirdesse Jaani talukoht (reg nr 430:TAK:085) ja muinsuskaitse alla kuuluv asulakoht (reg nr 9892). Ligikaudu 40 m kaugusel läänes, teisel pool Rame-Paatsalu teed asub pärandkultuuri objekt paemurd (reg nr 195:PAM:002, EELIS id 128935413). Mäeeraldisele lähim, Sarapiku talu elamu jääb ligikaudu 0,17 km kaugusele lõunasse. Ligikaudu 0,22 km kaugusele põhja poole jäävad Matsi ja Liiase kinnistute elamud ning ligikaudu 0,4 km kaugusele lääne poole Rahkamaa ja Sooaluse talude hooned. Taludes toimub veevõtt kas salvkaevudest või 20 – 50 m sügavustest puurkaevudest. Matsi katastriüksusel asuv puurkaev nr PRK0057622 on 24 m sügavune ja suudme abs kõrgus on 8 m. Vett võetakse 13 – 24 m sügavuselt Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist. Sarapiku maaüksusel asuv puurkaev nr PRK0014152 on 44 m sügavune ja suudme abs kõrgus on 13 m. Vett võetakse 7 – 44 m sügavuselt Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist. Taotletav Nehatu dolokivikarjäär asub koostatava Lääneranna üldplaneeringuga kehtestatava rohelise võrgustiku (RV) tugiala idaservas. Karjäär moodustab ~10 – 45% ehk alla poole rohevõrgustiku laiusest. Kajastatud 45% on eeldusel, kui arvestada rohelise võrgustiku teiseks vastaspiiriks selle keskosas asuvat auku, mida tõenäoliselt kasutavad loomad liikumiseks sellele vaatamata. Vastavalt rohevõrgustiku planeerimisjuhendile on rohevõrgustiku toimimine piirkonnas kaheldav juhul kui 50% ulatuses koridori laiusest või rohkem kui 10 % tugiala pindalast on looduslik maakate asendunud tehislikuga. Antud juhul ei teki kumbagi olukorda. Rohelise võrgustiku tugialade pindala on ~829 km2, millest kavandatav karjääri moodustab ligikaudu 0,2% ning RV säilib enam kui 50% ulatuses sidusa ja loodusliku maismaaelupaigana. Karjääri korrastamisel tagatakse ala edasine toimimine rohelise võrgustiku osana. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Dolokivi kaevandamise, materjali töötlemise ja transpordiga kaasneb paratamatult tehnoloogiline müra, tolm ja lõhketöödest tulenevad seismilised võnked (vibratsioon), mis võivad negatiivselt mõjutada esmajoones inimeste elukeskkonda ja tervist, samuti loodus-keskkonda. Kaevandamine toimub ilma vett välja pumpamata, st põhjaveetaset ei alandata. Kavandatav dolokivikarjäär jääb hajaasustusega alale, kus lähimate talude elamud on karjääri piirist vaid ~155 m kaugusel ja õuealade piirid vähemalt 140 m kaugusel (Sarapiku talu). Matsi talu elamu jääb ~205 m ja õueala ~185 m kaugusele, Liiase talu ~290 m ja õueala ~250 m kaugusele ning Rahkma talu elamu jääb ~390 m ning selle õueala ~340 m kaugusele. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal keskkonnamõju kohta olulise keskkonnamõjuga tegevus. Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,06 ha, sh mäeeraldis 12,83 ha. Müra tekitavad peamiselt mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid – kasuliku kihi kaevandamine, materjali töötlemine (purustamine, sõelumine), kaevise transport ja laadimine ning materjali väljavedu. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub otseselt kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kalluritel on helirõhutase normeeritud. Kaevandamisega kaasnevat müra on hinnatud keskkonnaloa taotluse õhu eriosa juures (loa tabel 5.4.2), mille kohaselt kaasnevad müratasemed jäävad lubatud normide piiresse ning pole põhjust eeldada, et nendega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele või heaolule. Peamiseks tolmuallikaks dolokivi kaevandamisel on karjäärisisesed- 17/20 ja väljaveoteed, paelasu töötlemine purustus-sorteerimissõlmes ning materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne. Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene. Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamisel puudub samuti oluline mõju piirkonna veerežiimile. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääri ala on aga võrreldes käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne. Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi, kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta veealuse varu väljamine kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus. Kaevandamisel veelises keskkonnas, vett väljapumpamata alaneb karjääri kujuneva veekogu veetase kuni ~0,5 m, eelkõige suurenenud aurumise tõttu. Sellise alanemise puhul võib potentsiaalne mõju ulatuda kavandatud Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisest maksimaalselt 10 m kaugusele. Nehatu mäeeraldisest 0,17 km kaugusel lõunas asub Sarapiku talu elamu. Ülejäänud majapidamised jäävad kaugemale. Karjääri veekogu veetaseme alanemine 0,5 m ei mõjuta oluliselt piirkonna veetaset ega ka veevarustust. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata, ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on mõju põhjavee keemiale väike. Kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale. Ligikaudu 0,45 km läänes pool asub Nehatu looduskaitseala (KKR kood KLO1000175), mis on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitseks. Lähim looduslik veekogu on ~970 m kaugusel edelas asuv Kangruaadu järv (KKR kood VEE2063000), mis kuulub eelnevalt mainitud Nehatu looduskaitseala koosseisu. Taotletavast mäeeraldisest ~12 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi hall käpp (Orchis militaris; KKR kood KLO9337720) leiukoht. Peamine oluline mõju looduskaitselistele taimeliikidele ja veekogudele avalduks veerežiimi muutustega. Kuna Nehatu dolokivikarjääris toimub kaevandamine ilma veetaset alandamata ehk vett välja pumpamata, ei ole ette näha olulise mõju avaldumist III kaitsekategooria liigile, Nehatu looduskaitsealale või Kangruaadu järvele. Taotletavast Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisest ~890 m kaugusel idas asub I kaitsekategooria liigi must-toonekurg (Ciconia nigra, KKR kood KLO9124398) leiukoht. Must-toonekurg on häiringutundlik liik, kelle puhul on olulisimad pesitsusrahu ning olemasolevate sobivate toitumisalade säilimine. Nehatu dolokivikarjääris kaevandatakse ilma piirkonna veetaset alandamata, seega ei teki karjääri ümber ulatuslikku alanduslehtrit ega kaasne piirkonna märgalade, kraavide või muude must-toonekure võimalike toitumisalade kuivendamist. Kaevandamisega kaasnev häiring (müra, tolm ja vibratsioon) on ruumiliselt piiratud ning selle mõju väheneb kiiresti kauguse suurenedes. Must-toonekure leiukoht jääb kavandatavast tegevusest ligikaudu 890 m kaugusele, mis on oluliselt suurem vahemaa kui otsese häiringu tavapärane mõjuala aktiivses karjääris. Lisaks vähendab mõju asjaolu, et kaevandamine liigub järk-järgult süvendisse, kus karjääri nõlvad ja katendivallid toimivad müra ning visuaalse häiringu tõketena. Lõhketööd toimuvad lühiajaliselt ning vastavalt nõuetele koostatud puur-lõhketööde projektile, mille eesmärk on vältida ülemäärast vibratsiooni ja keskkonnahäiringut. Kavandatav tegevus ei hõlma must-toonekure pesapuude ega teadaolevate pesitsusmetsade raadamist. Kaevandamise lõppemisel kujuneb alale veekogu, mis võib pikemas perspektiivis suurendada piirkonna maastikulist mitmekesisust ning pakkuda täiendavaid toitumisvõimalusi erinevatele vee- ja märgalaliikidele. Arvestades veekogu suhteliselt väikest pindala ja selle paiknemist olemasolevas rohevõrgustikus, ei takista see oluliselt liikide liikumist ega seeläbi ka rohevõrgustiku toimimist. Varasemad vaatlused on näidanud, et karjääridesse tekkivatel veekogudel leiavad toitumis-, puhke-, rändepeatus- ja pesitsuspaiku veelinnud ja asuvad elama kahepaiksed jm vee-elustik ehk elustiku liigiline mitmekesisus piirkonnas eeldatavalt tõuseb. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis mõistetakse siseveekogude ökosüsteemide all erinevaid mageveekogusid: järvi, jõgesid, ojasid, aga ka kraave, kanaleid jm. Need moodustavad nn sinivõrgustiku, mis rohevõrgustiku koosseisu kuuludes mitmekesistab rohevõrgustiku funktsioone ja toimib tihti ka eri alade vahelist sidusust loova võrgustikuna. Rohevõrgustike kontekstis on siseveekogudel oluline ülesanne mageveeliikidele elupaikade pakkumisel, mis aitab kaasa elurikkuse säilimisele. Ühtlasi juhitakse juhendis tähelepanu, et veekogude kaldad toimivad omakorda elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele 18/20  maismaaliikidele. Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel, lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (raadamine, katendi koorimine). Kavandatava tegevuse mõju kliimale ei saa oma olemuselt pidada oluliseks. Kaevandamisjäätmeid Nehatu dolokivikarjääris kaevandamisel ei teki. Maavara, antud juhul dolokivi ja sellest valmistatud toodang (killustik, sõelmed), kvalifitseerub tooteks ning need kaubastatakse kogu mahus. Mäeeraldise teenindusmaale ajutiselt ladustatav katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, mis kasutatakse kogu mahus ära kaevandatud ala nõlvade täitmisel ja tasandamisel vastavalt koostatavale korrastamise projektile. Korrastamiseks mittevajalik materjal võõrandatakse kogu mahus vastavalt kehtivale korrale. Kaevandaja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, kuna selle kasutusele võtmine korrastamistöödel ja realiseerimine tootena on tehniliselt võimalik ja otstarbekas. Seega on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Seega, kuna Nehatu dolokivikarjääris kaevandamisel kaubastatakse kogu kaevandatav materjal ja ei teki kaevandamisjäätmeid, siis puudub vajadus ka kaevandamisjäätmekava esitamiseks ning keskkonnaloa jäätmete eriosa täitmiseks. Vastava vajaduse puudumist on Keskkonnaamet oma 18.04.2022 kirjas nr 12-1/22/5078-2 selgitanud, tuues välja, et kaevandamiseks esitatud taotluste juures, kui taotlusmaterjali seletuskirjast selgub, et katend kasutatakse ära täies mahus kaevandatud maa korrastamisel ja/või see võõrandatakse maapõueseaduses ette nähtud korras, siis jäätmete eriosa täitmine ja jäätmekava esitamine katendi pärast pole nõutud. Taotletavas Nehatu dolokivikarjääris ei toimu jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning tegemist on looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve. Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara kaevandamisel eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires, kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Sealhulgas ei kujuta katend ajutisel ladustamisel ohtu keskkonnale ning samuti on välistatud saasteainete teke ja levik ümbritsevasse keskkonda. Antud saastumata kattepinnase/mulla näol pole jäätmeseaduse mõistes tegemist jäätmetega. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava ja vajadusel taotleda jäätmeluba. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt seadusandlikust korrast keskkonnaloa omajale kohustuslik (vt seletuskirja ptk 7). Korrastamisega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostada samuti esimesel võimalusel. Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise arenemisel tuleb masinad, sh mobiilne purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel paigutada võimalikult sügavale karjääri põhja. Müra täiendavaks lokaliseerimiseks rajatakse katendist müratõkkevallid. Vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid tolmu leviku tõkestamiseks (näiteks niisutite ja katete kasutamine purustus-sorteerimissõlmel). Karjäärisiseseid ja väljaveoteid ja laoplatse tuleb vajadusel kuiva ilmaga niisutada. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt, milles muuhulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Kasutades puur-lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Masinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete (hooldusplats, reostustõrjevahendid) õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud graafilised lisad Lisa 16: Graafilised_lisad.asice 19/20 20/20  Matsi (19502:001:0183) maatulundusmaa 100% Liiase Jaani (19502:001:0126) (19502:001:0112) maatulundusmaa 100% maatulundusmaa 100% Jaani (19502:001:0113) maatulundusmaa 100% Mihklipõllu (19502:001:0265) maatulundusmaa 100% Sooaluse (43001:001:0485) Kaja maatulundusmaa 100% (19502:001:0304) maatulundusmaa 100% Rahkama (19502:001:0840) maatulundusmaa 100% Sarapiku (19502:001:0250) maatulundusmaa 100% Külgnevad ja lähimad majapidamistega katastriüksused Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1 Märkused Tallinna Infrateenused OÜ Nehatu dolokivikarjäär Käitise asukoha kaart Mõõtkava 1 : 20 000 1. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti WMS rakendust. Lääneranna vald, Lääne maakond 2. Plaani koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri andmeid seisuga 19.05.2026. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Gertrud Einmann Kuupäev 19.05.2026 3. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 3.7.0 (litsents: EFL820902737). Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 26/5516  N-1 N-3 N-2 Lõhkeaukude puurimine (heiteallikas N-1) Lõhkamine (pindallikas N-2) Purustus- ja sorteerimissõlm (pindallikas N-3) Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 2 Märkused Tallinna Infrateenused OÜ 1. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti WMS rakendust. Nehatu dolokivikarjäär Käitise asendiplaan Mõõtkava 1: 5 000 Lääneranna vald, Lääne maakond 2. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 3.7.0 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Gertrud Einmann Kuupäev 19.05.2026 (litsents: EFL820902737). Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 26/5516  Heitkoguste arvutus Nehatu dolokivi karjääri keskkonna kaitse loa nr T-KL/1033415 esmat aotlus e juurde Tallinna Infrateenused OÜ (edaspidi ka arendaja või kaevandaja) taotleb keskkonnaluba täitedolokivi kaevandamiseks Nehatu maardlas asuvale Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisele. Aastane maksimaalne kaevandamise maht on 280 tuh t ehk 100 tuh m 3 ( dolokivi mahumassi 2, 8 juures) . Eeltoodu d info põhjal on Nehatu dolokivi karjääris planeeritud toimuma järgmised tegevused, millega kaasneb saasteainete heide: lõhkeaukude puurimine; lõhkamine; purustus-sorteerimissõlm ( peenestamine , sõelumine ) ; materjali laadimine. Kavandataval tegevusel ei kasutata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „ Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba 1 “ nimetatud põletusseadmeid, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põlemisel on 1 MW th või suurem. 2595626 1342246 0 0 2426970 2191081 5010730 1626207 0 0 3338830 1028894 Nehatu karjääris kavandatava tegevuste põhimõtteline plokkskeem on esitatud alloleval skeemil. 3611245 1766266 0 0 3339465 1928164 PM-sum/ PM10/PM2,5 0 0 PM-sum/ PM10/PM2,5 1502410 1937689 PM-sum/ PM10/PM2,5 0 0 PM-sum/ PM10/PM2,5 1790065 1773224 0 0 4148455 1056309 PM-sum/ PM10/PM2,5 0 0 PM-sum/ PM10/PM2,5 4401185 822629 0 0 2081944 972213 s üsinikmonooksiid (CO) l ämmastikoksiid id (NO x ) 0 0 s üsinikmonooksiid (CO) l ämmastikoksiid id (NO x ) Veealune lõhkamine Veealune lõhkeaukude puurimine Purustus-sorteerimissõlm Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks Veealune lõhkamine Veealune lõhkeaukude puurimine Purustus-sorteerimissõlm Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks Joonis 1. Nehatu dolokivi karjääris kavandatava tegevuse plokkskeem. Puur-lõhketööd – heiteallikad N-1 ja N-2 Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile, mis kooskõlastatakse TTJA-ga ning tööde läbiviimisel kasutatakse kvalifitseeritud ja litsentseeritud lõhkajat. Puur-lõhketööd on planeeritud toimuma vee alt, mistõttu lõhkeaukude puurimise (heiteallikas N-1 ) ja lõhkamise (heiteallikas N-2 ) protsessides tahkete osakeste heidet ei arvestata. Lõhkamisel tekkivaid põlemisgaaside heitme i d on võimalik arvutada kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu . KLT arvutustes on eelduseks võetud ammooniumnitraadi ehk ANFO- tüüpi lõhkeaine kasutami ne . L õhkeaine erikuluks on kobestuslaengu puhul 0,4 – 0,6 kg/m 3 dolokivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0,5 kg/m 3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 50 t lõhkeainet. Laboratoorsetel katsetustel on mõõdetud, et l õhkeaine plahvatamise ga kaasnevate saasteainete sisaldused heitgaasides on järgmised: CO 0,051 %, NO 2 0,056 %. Arvestades aastas e lõhkeaine kulu, kujunevad lõhkamiste põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks: CO = 50 t x 0,051 % = 0,02 6 t/a; NO x = 50 t x 0,056 % = 0,028 t/a . Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid esinevad vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt , valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Lõhketööde teostamise ajal on muud karjääri tööd peatatud ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu. Ühel lõhkamisel toimub saasteainete hajumine umbes 5 minuti ehk 300 sekundi jooksul, moodustades tunniajasest heitekoormusest ~8,3 %. Võttes aluseks eelpool leitud aastased heitkogused, kujuneksid lõhkamisega kaasnevad tunnikeskmised maksimaalsed heitkogused järgmiselt: CO = 2, 6 kg x 1000 / 3 600 s = 0,708 g/s. NOx = 2,8 kg x 1000 / 3 600 s = 0,778 g/s; Purustus-sorteerimissõlm – heiteallika s N-3 Purustus-sorteerimissõlmes toimub kaevise töötlemine killustikuks. Nehatu karjääris on planeeritud töötle da 80 % kaevisest. Materjal laetakse sõlme ekskavaatoriga. Purusti peenestab kaevise ning sõelur sorteerib selle erinevate fraktsioonide vahel. Valmistoodang jaotatakse vastavate fraktsioonidega puistangutesse. Arvestades purustus-sorteerimissõlme ja laadimistööde sisuliselt kõrvuti toimumist ning tehnoloogilist seotust, on kirjeldatud tööprotsessid kui heiteallikad grupeeritud ning käsitletud ühtse heiteallikana. Materjali laadimine Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel ( drop operation ) tekkivate osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse metoodikas AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ) toodud järgnevast valemist: E=k(0,0016)⋅ U 2,2 1,3 M 2 1,4 , kus : E – e riheide , osakeste kogus, kg/t (kg heidet materjali ühe tonni kukkumisel); k – osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant; U – keskmine tuule kiirus, m/s; M – materjali niiskussisaldus, %. Nehatu dolokivi karjääri mäeeraldisele l ähim ilmajaam on Lääne-Nigula meteoroloogiajaam. Tuginedes antud M J registreeritud ilmastikuandmetele, on 20 2 5 . aasta keskmine tuulekiirus ( U ) 3, 4 m/s. Materjali niiskussisalduseks ( M ) on võetud 5 %, mis on lub jakivi ja kruusa puhul keskmiseks näitajaks . Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust ( t abel 1). Tabel 1. O sakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid O sakeste aerodünaamiline läbimõõt PM sum PM 10 PM 2,5 Konstant k 0,74 0,35 0,053 Eriheited kujunevad eeltoodud tingimustel seega järgmiselt: E (PM sum ) = 0,00 0 58 E (PM 10 ) = 0,000 27 E (PM 2,5 ) = 0,0000 4 Saadud e riheidete , aastase tootmismahu ( 280 000 t) ja karjääris toimuvate tööprotsesside põhjal arvutatud aasta sed osakeste heitkogused on toodud tabelis 2. Tabel 2. Kukkumis- ja laadimisprotsessidel eeldatavalt tekkivad heitkogused Nehatu karjääris Protsess Osakeste fraktsioon E riheide , kg/t Protsessi läbiv kogus, t/a Heitkogus, kg/a 1 . Kaevise laadimine purustisse ; 2 . Purustatud materjali kukkumine sõelurisse; 3 . Sõelutud materjali kukkumine puistangusse; 4 . Valmistoodangu ladustamine lattu; 5 . Valmistoodangu laadimine kallurile väljaveoks. PM sum 0,000 58 28 0 000 5 x 129,5 = 1 093 PM 10 0,000 27 5 x 336,0 = 445 PM 2,5 0,0000 4 5 x 9,3 = 49 Materjali sorteerimine ja purustamine Analoogselt laadimisprotsessidega sõltuvad kivimi purustamisest ja sõelumisest tekkivad heitkogused protsessi läbivast materjalivoost ja protsessi eriheitest . Eriheide sõltub ka kasutatavatest leevendusmeetmetest. Juhul kui ei kasutata leevendusmeetmeid, on emissoonifaktor maksimaalne ( kontrollimata ). Leevendusmeetmete kasutamisel on võimalik heitkoguseid vähendada ligi 90 % ( kontrollitud ). Taotleja info kohaselt purustussõlmedel eraldi leevendusmeetmeid rakendatud ei ole. Vastavalt Keskkonnaameti juhendile NOTEREF _Ref228958505 \h \* MERGEFORMAT 3 on kontrollimata protsessi puhul materjali niiskusesisaldus kuni 1,3 %, kuid kuna dolokivi keskmiseks niiskusesisalduseks loetakse 5 %, saab materjali töötlemis t lugeda kontrollitud tööprotsessi ks ning arvutustes on kasutatud vastavaid metoodika eriheitmeid. Eelviidatud metoodika ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing ) kohaselt on eriheited I, II ja III astme purustamise ja sõelumine jaoks samad. Eristatakse vaid IV astme peenpurustamist ja -sõelumist &lt;5 mm toodetavatele fraktsioonidele, mille eriheited on kõrgemad. Materjal läbib purusti, misjärel toimub purustatud materjali sõelumine erinevate fraktsioonide kaupa. Toodetavad killustiku fraktsioonid ja kogused on eeldatavalt järgnevad: fr 32/63 , ligikaudu 30 % ehk 67 2 00 t/a; fr 16/32 ligikaudu 30 % ehk 67 2 00 t/a; fr 4/16 ligikaudu 10 % ehk 22 400 t/a; fr 0/ 4 ligikaudu 3 0 % ehk 67 2 00 t/a . Arvutatud heitkogused on toodud tabelis 3 (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing ). Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti PSS-i tootlikkusest, milleks on arendaja hinnangul 200 t/ h. Tabel 3. Purustamisel ja sõelumisel tekkivate tahkete osakeste eriheitmed ja heitkogused Nehatu lubjak ivikarjääris Protsess Protsessi läbiv kogus Eriheide ( kontrollitud) Heitkogus, kg/a (g/s) t/a (t/h) PM sum PM 10 PM 2,5 PM sum PM 10 PM 2,5 Purustamine I-III aste 156 8 00 ( 1 4 0 ) 0,0006 0,00027 0,00005 94 (0,0 23 ) 42 (0,0 0 11 ) 8 (0,00 2 ) IV aste (fr 0/ 4 ) 67 2 00 ( 60 ) 0,0015 0,0006 0,000035 101 (0,0 25 ) 40 (0,0 1 ) 2 (0,00 1 ) Sõelumine I-III aste 156 800 (140) 0,0011 0,00037 0,000025 172 (0,043) 58 (0,014) 4 (0,001) IV aste (fr 0/4) 67 200 (60) 0,0018 0,0011 - 121 (0,030) 74 (0,018) - Kokku 488 (0,121) 215 (0,053) 14 (0,004) Eeltoodud arvutuse põhjal kujunevad purustus- ja sorteerimissõlme (laadimi s- , sorteerimi s- ja purustami sprotsessides summaarselt) osakeste heitkogused järgmiselt: Heiteallikas N-3 : PM sum – 1,581 t/a ja 0,3 84 g/s PM 10 – 0, 660 t/a ja 0, 16 0 g/s PM 2,5 – 0,0 63 t/a ja 0, 01 5 g/s Kokkuvõte Nehatu karjääris m aavara kaevandamisel ja materjali laadimisel eeldatavalt tekkivad saasteainete aastased heitkogused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 4 . Tabel 4 . Nehatu karjääri saasteainete aastased heitkogused Saa s teaine Heitkogus, t/a Künniskogus, t/a O sakesed summaarselt (PM sum ) sh peenosakesed (PM 10 ) sh eriti peened osakesed (PM 2,5 ) 1,581 0, 660 0, 0 63 1 Süsinik oksiid (CO) 0, 0 26 10 Lämmastikoksiidid (NO x ) 0, 0 28 0,3 Saasteainete heitkoguste kohaselt ületatakse taotletaval tegevusel keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 lisas sätestatud künniskoguseid osakeste (P M sum ) puhul, mistõttu on vajalik õhusaasteloa taotlemine . Arvutused koostas 20 .05.2026 Gertrud Einmann OÜ Inseneribüroo STEIGER Keskkonnaspetsialist Päevane müra hinnatud tase Ld, dB(A) M 1 : 7 000 Liiase Matsi LpA = 50.0 dB LpA = 51.0 dB Sooaluse LpA = 45.5 dB Rahkama > 35 dB LpA = 47.0 dB Sarapiku LpA = 50.8 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB Modelleerimisel kasutatud tingimused: - Töötavad mäemasinad: purustus- ja sorteerimissõlm (115 dB), puurmasin Punktallikas Point Source (110 dB), ekskavaator (105 dB) ja kaks laadurit (108 dB). Pindallikas Area Source - Müraallikate kõrgus maapinnast 0,5 - 4 m. Tee Road - Müraallikad töötavad pidevalt terve päeva vältel (kell 8-19). Elu- või ühiskondlik hoone Building - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga arvestatud ei ole. Müratõkkevall Embankment - Ümbruskonna maapinna reljeefiga on arvestatud. Maapinna kõrgust on Tootmis- Foliage või kõrvalhoone mäeeraldise piires vähendatud 3 m võrra. Katendivallide kõrgus on 3 m. Tootmisterritooriumi Ground Absorption piir Majapidamise Receiver õueala Märkused: Mäeeraldise piir Calculation Area - Modelleerimisel kasutatud standard: ISO9613 - Kasutatud tarkvara: CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2026 alusandmeid  Päevane müra hinnatud tase Ld, dB(A) M 1 : 7 000 Liiase Matsi LpA = 51.3 dB LpA = 51.9 dB Sooaluse LpA = 45.5 dB > 35 dB Rahkama > 40 dB LpA = 47.0 dB Sarapiku > 45 dB LpA = 51.1 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB Modelleerimisel kasutatud tingimused: - Töötavad mäemasinad: purustus- ja sorteerimissõlm (115 dB), ekskavaator Punktallikas Point Source (105 dB), puurmasin (110 dB) ja kaks laadurit (108 dB). Pindallikas Area Source - Müraallikate kõrgus maapinnast 0,5 - 4 m. Tee Road - Müraallikad töötavad pidevalt terve päeva vältel (kell 8-19). Elu- või ühiskondlik hoone Building - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga arvestatud ei ole. Tootmis- Foliage või kõrvalhoone - Ümbruskonna maapinna reljeefiga on arvestatud. Maapinna kõrgust on Tootmisterritooriumi Ground Absorption piir mäeeraldise piires vähendatud 3 m võrra. Majapidamise Receiver õueala Mäeeraldise piir Calculation Area Märkused: - Modelleerimisel kasutatud standard: ISO9613 - Kasutatud tarkvara: CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2026 alusandmeid  Päevane müra hinnatud tase Ld, dB(A) M 1 : 6 000 Liiase Matsi LpA = 42.7 dB LpA = 43.3 dB Sooaluse LpA = 37.1 dB > 35 dB Rahkama > 40 dB LpA = 38.3 dB > 45 dB > 50 dB Sarapiku LpA = 41.9 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB Modelleerimisel kasutatud tingimused: Punktallikas Point Source - Töötavad masinad: ekskavaator (105 dB) ja kallur (108 dB). Tee Road - Müraallikate kõrgus maapinnast on 2 m. Elu- või ühiskondlik hoone Building - Müraallikad töötavad pidevalt terve päeva vältel (kell 8-19). Tootmis- Foliage või kõrvalhoone - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga arvestatud ei ole. Tootmisterritooriumi Ground Absorption piir - Ümbruskonna maapinna reljeefiga on arvestatud. Majapidamise Receiver õueala Mäeeraldise piir Calculation Area Märkused: - Modelleerimisel kasutatud standard: ISO9613 - Kasutatud tarkvara: CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2026 alusandmeid  Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid Nr X Y Nr X Y 1 6 492 923,34 479 801,52 1' 6 492 917,46 479 784,86 2 6 493 074,92 480 030,18 2' 6 492 954,41 479 839,40 3 6 493 010,83 480 058,73 3' 6 493 030,74 479 954,94 60 72 9, 9, 8,81 4 6 493 004,71 480 132,43 4' 6 493 040,90 479 971,15 9,49 5 6 492 764,21 480 164,80 5' 6 493 046,17 479 978,79 69 78 9, 8,70 9, 9,68 8,80 . Kr 9,79 6 6 492 770,55 480 192,52 6' 6 493 057,66 479 997,86 9, 6 7 84 9, 9,86 9,78 6 493 100 9,02 7 6 492 701,82 480 206,79 7' 6 493 076,95 480 029,28 9, 86 8,93 9, 7' 94 9,67 9,93 II 8 6 492 608,89 480 115,82 8' 6 493 010,83 480 058,73 I 9,23 8,92 ,9 4 2 10 9 7 9 9 , 9,96 9,83 ' I Jaani 9 6 492 591,59 479 895,13 9' 6 493 004,71 480 132,43 10 9,80 9,29 10,02 9,05 19502:001:0113 03 10,17 10 , 10 ,07 9,97 10,02 10 10 10,14 PA 2 10,16 0,4 10 6 492 842,88 479 833,98 10' 6 492 764,21 480 164,80 9,26 8,88 10,09 0 10,04 08 6' 12,0 N , 1 10,13 10 09 10 , 9,99 -2,3 10,01 98 11' 6 492 770,55 480 192,52 9, 9,97 10,11 8,42 9,28 10,05 10,03 9,14 15 , 10 ,15 5' 8,79 8,48 72 10 Pindala 12,83 ha 12' 6 492 701,82 480 206,79 10,05 9, 9,95 8,92 10 4' 8,89 9 9,23 10 10,08 10,11 10,01 29 , 10 , 10 28 3' 10,06 13' 6 492 608,89 480 115,82 9 9,92 9,38 9,29 8,31 Mäe 69 9,27 9, 9,34 10,05 1 0 16181 Karuse-Nehatu 10,59 tee 35 , 10 , 10 41 9,27 10,14 10,03 10,15 8' 9,13 8,86 8,59 19502:001:0127 8,91 14' 6 492 591,59 479 895,13 19502:001:0910 9,54 9,32 10 9,92 10,17 43 , 10,49 3 9' 8,82 15' 6 492 591,16 479 889,65 10 ,46 10,14 9 7 10 10,13 ,0 10,17 10,04 8,40 10 Jaani 9,47 10,17 9,79 9,77 9,58 4 19502:001:0112 9,60 10,13 10,17 10,02 10 9,82 8,82 8,74 9,01 16' 6 492 600,80 479 889,33 49 , 10,13 10,10 9,78 10,17 10 ,52 10,19 10,11 6 493 000 10 8,91 17' 6 492 609,30 479 888,44 10,19 10,01 10,19 9,87 8,81 9 10,19 9,98 8,75 9,53 ,0 9 10 10,20 9,47 10,13 56 , 10 , 10 57 10,18 10,15 10,17 10,19 10,13 10,11 10,24 10,18 9,93 9,77 9,32 18' 6 492 626,88 479 885,50 Kaardileht nr 5244 Vatla 10,17 10,00 10,38 ,10 10 ,59 10,33 10,30 10,15 10,06 9,04 8,83 19' 6 492 665,82 479 876,51 9 10 , 58 10,08 10 10,15 10,05 10,26 9,93 PA 3 10,17 10,22 10,25 10,27 10,37 9,23 9,67 0,4 20' 6 492 708,12 479 865,85 19 11,3 58 , 10,17 -2,3 9,17 , 2' 10 10,36 10,13 10,33 10 ,56 10 10,17 10,27 10,20 10,17 10,21 10,21 9,91 9,18 21' 6 492 770,07 479 849,74 10,30 10,26 10,20 9,14 10,25 10,95 9,56 53 , 10 ,57 10,41 10,26 10,29 10,12 10,12 10,19 10,23 10,12 10,26 11,02 10,18 9,19 22' 6 492 786,04 479 845,78 15 10 , 10,50 10,32 10,28 10,25 10 10,18 9,81 401,21 10,57 23' 6 492 796,38 479 843,50 10 10 48 , 10,17 , 10 54 10 10,53 10,41 10,41 10,28 10,10 , 53 10,28 9,24 10,50 10,24 9,43 62 , 1 24' 6 492 820,80 479 837,31 43 29 10 10,52 10,36 10,28 10,37 , 10,33 , 10,54 9,25 10 10 10,67 10,29 1' 10,41 9,25 10, 10,24 Kr. 10,46 10,49 10, 56 PA 1 9,68 25' 6 492 847,76 479 829,41 55 10,24 10,21 10,23 10,5110,49 10,59 0,4 10,53 10,24 1 10,55 104 ,4 10,70 1 0 10,46 10,63 10,58 10,51 10,44 9,89 ,7 12,5 . Kr 10,67 1 9 30' -2,3 9,48 26' 6 492 860,01 479 824,45 46 0 10,11 ,7 10,60 10,50 , 41 5 10,55 10,41 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 10 , 10 10,97 9,65 10,65 6 492 900 10,91 10,80 I 10,25 10,17 9,44 27' 6 492 871,37 479 818,92 1 10,13 9,38 0 10,57 10,56 9,89 ,8 10,33 1 7 0 10,58 ,8 10,90 10,33 0 29' 28' 6 492 882,34 479 812,65 1' 59 11 10,69 10,14 , 10 10,94 10,13 9,54 10,63 10,25 10,32 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 10 11,34 9,73 28' 10,39 10,30 29' 6 492 893,00 479 805,60 , 10 97 10,67 10,70 , 10,29 9,41 92 11 10,12 10,11 9,85 58 10,23 , 9,42 27' 30' 6 492 907,96 479 793,70 10 10,70 10,00 10,77 10,44 10,33 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 11 68 10 10 , ,05 10 10,75 10,90 10,34 ,95 11,33 10,08 9,45 26' 11 10,97 10,50 10,10 10,33 10,31 10,25 9,66 9,30 Kaevandamisel säiliv nõlva hoidetervik (katendis 1:2) 21 10,38 9,77 Pindala 13,06 ha 11, 11,39 10,98 11 11 10,82 Mihklipõllu 11 25' ,15 10,38 10,07 9,45 , 10,63 01 11,36 19502:001:0265 Mihkli 11,22 10 10,63 Mihkli 10,33 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 11 11,00 10,57 19502:001:0058 10,31 10,18 9,99 9,72 9,64 9,51 9,47 19502:001:0058 26 11,14 10,52 Plokk 1 aT 10,58 11, 11,09 11, I I' Geoloogilise läbilõike joon 11, 11,06 21 15 Plokk 2 aT 10,04 9,47 24' 10,91 10,61 10,32 10,26 11 10,09 9,85 10,72 11,11 10,70 PA 8 10,06 10 9,84 10 Maapinna samakõrgusjoon, m 11,01 11, 10,00 9,43 10, 10,58 9,62 11,00 10,16 9,66 00 11 11,10 98 26 10,73 PA 7 1,1 9,48 11, 9,80 -2,3 10,08 10,02 6 492 800 10,24 10,09 9,78 11,4 9,88 11,16 23' 10,85 11,13 10,80 10,79 -2,3 10,27 1,1 10,11 9,79 9,49 9,85 9,68 9,71 PA 7 Puuraugu nr 10,75 10,65 11,4 9,95 9,96 9,85 9,83 1,1 Katendi paksus, m 10,81 11 9,51 11'9,40 10,24 Suudme abs kõrgus, m 11,02 22' 10,16 9,50 9,72 11,4 11 Kasuliku kihi paksus, m 11 10' 10, 10, 10,86 10,35 9,97 9,69 9,66 -2,3 86 6 86 10,09 9,72 9,98 9,93 Lamami abs kõrgus, m 11 10 9,79 9,50 11, 9,58 9,50 10,56 10,57 10,70 5 9,76 Rahkama 21' 9,94 10,80 10,02 9,62 9,60 9,61 9,98 9,59 10,83 19502:001:0840 10,70 10,49 10,00 Met. toru 9,66 9,93 9,61 9,96 9,68 9,57 9,55 10,09 10,00 10,03 9,91 9,65 Met. toru 9,64 10, 10,97 9,94 10, 10,23 9,68 92 9,73 9,65 90 10 10,11 10,73 11 9,64 99 10,76 10, 9,76 9,54 10,44 9,68 11 10,97 9,98 10,01 10 10,39 9,95 10,69 10,04 9,76 9,76 9,60 9,92 9,91 9,92 10,98 10,12 10,77 10,89 9,95 9,73 10,14 10, 11, 9,96 9,91 97 97 11 01 9,75 9,74 10, 9,83 10,33 10,80 10,94 10,32 9,98 9,92 10,09 10,02 10 10,60 10 10 9,96 9,96 Märkused: 10,67 10 ' II 11,10 10,93 10,00 10,48 9,97 10, 10,01 10,05 10, 11,19 9,95 10,16 94 95 10,70 88 20' 11 10,98 9,90 9, 10,30 PA 4 10,18 99 ,3 10,24 1,9 10,33 6 492 700 7 10,10 10,5 7 10,25 103 , 1 ,0 5 10,15 9,96 10,00 10,01 10,20 -2,3 10,19 12' 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 11,05 11,06 1 10,08 10,49 10,24 10,53 1 10,22 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 10, 10,85 10,27 10, 1 479 800 11 10,27 84 80 10,31 10,25 10,22 10,60 10,39 10,24 10,08 10,32 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 10,93 480 200 10,45 16184 Rame-Paatsalu tee 1 10,84 10,39 10,33 11 1 10,12 ,05 10,21 19502:001:0005 10,93 10,42 10,44 10,44 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.05.2026); 10,87 10 10,27 10,64 10,34 ,96 19' 10,86 10,51 10,54 10,78 10,28 10, 10,62 10,66 10, - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2026); 95 10,30 69 10, 77 10,84 10,54 10,45 10,85 10,74 10,73 10,41 10,53 10,81 2 11 11 10,72 10,49 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 01.04.2026); ,8 10,74 10,66 0 10,84 1 10,73 10,53 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026); 10, 10,72 10,77 10,68 10,44 10, 10,53 68 10,51 71 7 ,3 10 10,38 10,06 11,22 18' 10,65 11,33 11,07 - "Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017" 70 10,81 PA 5 10,48 10,75 10 , 10,99 1,7 10,53 10,55 17' 9,98 74 10,62 10,81 11 45 , -2,3 11,3 10,64 10,48 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8832). 10, , 10, 10 PA 6 64 11,32 10,80 94 48 , 1,0 10 8 10,45 II 10,76 10,70 4. Keskmine uuringuaegne ja eeldatav kaevandamisjärgne veetase asub abs kõrgusel 5,0 m 11 10,81 9,79 11,7 ,69 10,62 10,42 -2,3 10 10,68 13' 6 492 600 I 10,91 I 10,54 10,35 5. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel -2,3 m. I 10,50 ' 16' 10,18 10,39 10,54 11,26 11,45 10,53 11 10,68 10,78 35 54 10,64 10, 10, 10,60 Kaja 10 10,5515' 9 14' 10,45 10,57 10,77 19502:001:0304 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Met. toru 10,64 10,00 11,11 11,41 10,60 11,09 479 900 480 000 480 100 10,11 10,88 33 49 11 10, 10, 10,67 10,47 10,63 10,72 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 9,69 9,82 10,42 11,41 10,83 Teekaitsevöönd 9,77 10 Nehatu dolokivikarjäär Mäeeraldise plaan 32 40 10, 10, Lääneranna vald, Pärnu maakond Elektripaigaldise kaitsevöönd Loa omanik Tallinna Infrateenused OÜ Graafiline lisa 1/3 Geod.märgi kaitsevöönd Reti tee 9, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harju maakond (taotleja esindaja) [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 /Allkirjastatud digitaalselt/ 0 20 40 m III kaitsekategooria liigi leiukoht Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 08.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5516 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige III-III' N SE m Mihkli m 0304 PA 5 12 PA 2 19502:001:0058 PA 7 12 10,55 10,24 001: 10,09 a 1:2 Kaj 0,2 0,3 10 0,2 10 19502: 0,4 1:2 18,87 8K 1,1 9,60 1,5 1,6 1,7 8 19,12 9K 20,04 23K 8 8,34 10,22 3,5 Plokk 1 aT 3,1 3,6 19,42 24K LA 40 6 9,02 9KL 6 16,78 10K 4,6 F2,6 18,04 5,2 5,7 16,37 25K 17,45 11K 19,34 4 15,16 4 6,8 6,8 LA 37 7,1 26K 10KL 18,13 F15,3 12,79 8,3 2 18,37 12K 2 11,63 8,5 9,7 9,4 Plokk 2 aT 16,45 27K 9,9 0 17,54 13K 16,40 0 14,64 11,1 LA 33 11KL F8,5 11,6 17,37 28K -2 16,45 14K 16,16 -2 19,26 13,1 13,4 13,3 LA 37 12KL 16,45 29K F14,9 -4 15,24 15K 19,78 -4 22,92 15,0 15,0 15,0 Läbilõige II-II' Mäeeraldise piir W NE m m Mäeeraldise teenindusmaa piir 14 Mihkli 14 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 19502:001:0058 0265 PA 5 Kaevandamisel säiliv nõlva hoidetervik (katendis 1:2) PA 6 u PA 4 l 12 12 põl 10,55 001: 10,45 10,10 Mihkli Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus i 1:2 hkl 0,3 19502:001:0058 0,1 19502: 10 0,3 10 Mi 1,0 Keskmine uuringuaegne ja eeldatav 1,7 1,7 1:2 kaevandamisjärgne veetase, abs 5,0 m 2,1 1,9 8 8 16K 19,79 20,10 1K 7,44 3,6 Teekaitsevöönd 3,7 Plokk 1 aT LA 40 9,4 3,5 6 17K 19,46 9KL 19,29 2K 6 Elektripaigaldise kaitsevöönd F2,6 8,50 8,25 5,4 5,7 5,2 4 18K 17,12 4 17,28 3K 17,32 LA 37 15,30 7,5 10KL PA 5 Puuraugu number F15,3 7,6 19K 17,37 10,55 Suudme abs kõrgus, m 2 17,59 4K 2 9,3 16,70 9,7 14,32 9,0 9,4 9,9 9,2 Plokk 2 aT 18,16 5K 0 20K 17,91 0 LA 33 13,00 12,80 11KL 11,1 1,7 Sügavus maapinnast, m F8,5 11,9 -2 21K 17,87 18,00 6K -2 9KL Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number 12,56 13,3 14,80 13,4 LA 40 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) LA 37 13,2 22K 16,20 12KL F2,6 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) -4 F14,9 17,20 7K -4 17,96 17,18 15,0 5,7 15,0 15,0 15,0 Puuraugu sügavus, m Läbilõige I-I' Keemiline analüüs ja proovi number 4K SW NE 17,59 MgO, % Mihkli 14,32 m m 0113 lahustumatu jääk, % PA 1 19502:001:0058 12 PA 2 1:2 12 10,63 001: Jaani 10,09 0,20,4 10 0,2 10 0 20 40 m Märkused: 19502: 1:2 0,4 1,4 18,87 8K 9,60 1,5 LA 36 8 1KL 19,12 9K 8 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. F2,2 Plokk 1 aT 10,22 3,9 3,5 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 6 16,78 10K 6 - "Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017" LA 35 18,04 5,2 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8832). F8,8 17,45 11K 4 2KL 15,16 4 3. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel -2,3 m. 6,8 7,4 7,6 7,1 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 2 18,37 12K 2 11,63 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 3KL LA 33 F5,5 Plokk 2 aT 9,4 0 0 Nehatu dolokivikarjäär Geoloogilised läbilõiked 17,54 13K 11,4 14,64 I-I' ... III-III' 11,6 Lääneranna vald, Pärnu maakond -2 16,45 14K -2 4KL LA 38 19,26 F11,9 13,3 Loa omanik Tallinna Infrateenused OÜ Graafiline lisa 2/3 -4 15,24 15K -4 22,92 Reti tee 9, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harju maakond 15,0 (taotleja esindaja) 15,0 H 1 : 1000 [email protected] Mõõtkava /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 200 Kasvukiht Hendrik Klaas Moreen Täitedolokivi OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 08.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5516 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid Nr X Y Nr X Y 1 6 492 923,34 479 801,52 1' 6 492 917,46 479 784,86 2 6 493 074,92 480 030,18 2' 6 492 954,41 479 839,40 3 6 493 010,83 480 058,73 3' 6 493 030,74 479 954,94 60 72 9, 9, 8,81 4 6 493 004,71 480 132,43 4' 6 493 040,90 479 971,15 9,49 5 6 492 764,21 480 164,80 5' 6 493 046,17 479 978,79 69 78 9, 8,70 9, 9,68 8,80 . Kr 9,79 6 6 492 770,55 480 192,52 6' 6 493 057,66 479 997,86 9, 6 7 84 9, 9,86 9,78 6 493 100 9,02 7 6 492 701,82 480 206,79 7' 6 493 076,95 480 029,28 9, 86 8,93 9, 7' 94 9,67 9,93 II 8 6 492 608,89 480 115,82 8' 6 493 010,83 480 058,73 I 9,23 8,92 ,9 4 2 10 9 7 9 9 , 9,96 9,83 ' I Jaani 9 6 492 591,59 479 895,13 9' 6 493 004,71 480 132,43 10 9,80 9,29 10,02 9,05 19502:001:0113 03 10,17 10 , 10 ,07 9,97 10,02 10 10 10,14 PA 2 10,16 0,4 10 6 492 842,88 479 833,98 10' 6 492 764,21 480 164,80 9,26 8.33 8,88 10,09 0 10,04 08 6' 12,0 N , 1 10,13 10 09 10 , 9,99 -2,3 10,01 98 9 11' 6 492 770,55 480 192,52 9, 9,97 8.33 10,11 10 8,42 9,28 15 10,05 4 9,14 , 10 ,15 5' 8.18 8,79 8,48 72 10 Pindala 12,83 ha 12' 6 492 701,82 480 206,79 10,05 9, 8,92 10 4' 3.70 8,89 8 9 9,23 4.00 3 10 10,08 876 5 10,01 29 , 10 , 28 13' 6 492 608,89 480 115,82 7 10 3' 9 9,92 1.00 2 9,38 9,29 8,31 Mäe 69 9,27 9, 6 9,34 -1 16181 Karuse-Nehatu tee 35 , 10 , 10 41 9,27 6.69 3.13 -0.31 1.34 10,15 8' 9,13 8,86 8,59 19502:001:0127 8,91 14' 6 492 591,59 479 895,13 9 1 10,59 -2 0 1 19502:001:0910 9,54 9,32 5 10 9,92 9 43 , 10,49 -2.30 0.12 3 9' 8,82 15' 6 492 591,16 479 889,65 10 ,46 4 3 2 9 7 8.28 10 ,0 10,17 1 0 10,04 8,40 10 0 Jaani 9,47 10,17 4.58 9,79 9,77 9,58 4 19502:001:0112 9,60 10 3.60 7.23 8 9 8,82 8,74 9,01 16' 6 492 600,80 479 889,33 49 , 5 7 10 ,52 10,19 876 6 493 000 10 6 8,91 10,19 9.41 -1.12 43.37 3 4.03 5 4.80 7.29 8,75 8,81 17' 6 492 609,30 479 888,44 9,53 0.70 9 -2.30 -2.30 -2.30 0.86 56 2 3.44 , 10 , 10 57 10,18 10,15 10,17 10,19 0.30 1 0.44 9,32 18' 6 492 626,88 479 885,50 Kaardileht nr 5244 Vatla 0 -0.25 4 2.66 -1.76 9 59 10,33 10,30 9,04 19' 6 492 665,82 479 876,51 8 , 8,83 4 3 2 9 10 , 58 10 1 0 PA 3 3 10,26 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 0,4 20' 6 492 708,12 479 865,85 7 10,17 4.25 9,23 -0.09 5 Veekogu nõlvad vastavalt koostatavale korrastamise projektile 11,3 58 876 -2,3 9,17 , 10 ,56 10,36 10,13 2' -1.05 Taotluses arvestatud nõlvustega 1:2 veepealses ja 1:3 veealuses osas 21' 6 492 770,07 479 849,74 6 2 10 - 2.89 9,18 1 10,17 9 5.79 -1 -2 9,14 53 8.78 5.73 22' 6 492 786,04 479 845,78 5 , 10,41 10 , 1 57 9,19 - 0 2 1 10,50 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -0.52 9 6.47 401,21 10,57 23' 6 492 796,38 479 843,50 10 , 10 54 10 48 , Metsamaa 4 3 2 6.03 1 0 , 53 10,41 1 0 2.56 9,24 10,50 Pindala 0,22 ha 62 , 1 7.79 0.75 24' 6 492 820,80 479 837,31 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 43 -0.10 10 , 10,54 9,25 10 10,67 10 2.91 1' 87.14 76 5 9,25 10, Kr. 10,46 1.33 10, 56 PA 1 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 25' 6 492 847,76 479 829,41 55 10,5110,49 10,59 10,55 0,4 -0.54 1.03 44 10,70 10,63 1' 4 10, 1 10,46 0 8.28 ,7 12,5 41 . Kr 10,67 1 0 ,7 9 10,60 30' 10,50 -2,3 9,48 26' 6 492 860,01 479 824,45 10 , 5 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1 8 10,97 1.66 4 6 492 900 27' 6 492 871,37 479 818,92 3 10,80 9,44 7.67 I 1 7 9,38 0 ,8 1 0.81 7 0 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 ,8 10,90 3.50 Mihkli 0 7 7.04 29' 28' 6 492 882,34 479 812,65 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 9 11 6 2 10,94 8.46 9,54 19502:001:0058 9 2 10 11,34 28' 0.25 8.39 29' 6 492 893,00 479 805,60 , 10 97 10,67 , 9,41 92 -0.28 11 3.44 5 8 1 4.61 27' 9.34 0.38 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 Tehisveekogu -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 5.32 9,42 30' 6 492 907,96 479 793,70 I I' Geoloogilise läbilõike joon 11 Veepeegli pindala ~11,32 ha 10 , 3.01 05 0 2.80 10,75 , 0 95 11,33 Eeldatav kaevandamisjärgne veetase abs 5,0 m 3 5 9,45 26' -0.54 6.98 10 Veekogu keskmine sügavus 6,4 m 9,30 Maapinna samakõrgusjoon, m Veekogu nõlvad taimestuvad looduslikult 11,39 Pindala 13,06 ha 11 10,82 0.63 Mihklipõllu 11 25' ,15 0.04 9,45 , 01 11,36 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 19502:001:0265 - 2 Veekogu samakõrgusjoon, m 4 6 11,22 Mihkli 1 10 4.76 4 19502:001:0058 8 11 9,51 11,00 9,47 26 0.92 Puuraugu nr 3 11, 11,09 Katendi paksus, m 11, PA 7 11, 7 21 15 -0.20 7 24' 6.64 4.36 9,47 1,1 9 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.21 10,24 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 6 2 11 11,4 - 1 2 10,72 8.61 4.29 PA 8 -2,3 9 11,01 Lamami abs kõrgus, m 11, 9,43 10, 4.18 9,62 10,16 8 0.62 00 11 98 2 26 5 10,73 PA 7 - 9,48 1,1 11, 1 -2,3 - 1.45 2 6 492 800 10,24 9,78 3.80 11,4 9,85 9,68 1,1 11,16 23' -2,3 1.92 3.63 9,49 10 10,85 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 9,71 10,75 9,83 0 11,4 Tehisveekogu 0 9.53 3 5 9,51 11'9,40 11,02 22' 3.53 0.86 5.14 9,50 9,72 11 10' 10, 10, 1 0.29 9,69 86 - 6 86 11 9,50 11, 9,58 9,50 6.70 0.05 5 9,76 21' 4 9,59 9 6 3.50 Rahkama -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 1 4 -0.92 19502:001:0840 9,93 2.85 8 7 6 5.76 9,64 9,61 Metsamaa 10, 9,94 10,97 5 10, 1.83 92 5.23 3 9,65 90 4.79 7.64 7 3.37 99 -0.61 1.32 9 10, 10,44 2 9,68 11 0.51 -0.12 10,97 6.91 1 2 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 0.51 0 9,91 2.59 8 4.56 2.65 10,14 10, 11, 97 97 01 9,74 10, -1.08 4 10 3.80 8 10,60 1.76 0 6.17 3 5 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 10 4.84 ' II 10,00 7 -1.81 10,48 3 10, 2.78 -1.54 10,05 10, 0.74 94 7.55 Märkused: 95 20' 6 0.87 PA 4 1,9 9 2 10,33 6 492 700 10,10 6.53 10,5 7 -1 10,25 6 5 1 -2,3 10,19 12' 4 1.07 1 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 8.94 0.77 10,08 10,49 -2 7.95 10,24 0.40 10,22 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 10, 10, 479 800 3.89 4.40 84 80 3.79 0 0.03 7 0.52 9 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 480 200 10,45 6.92 16184 Rame-Paatsalu tee -1.77 10,33 2 8.45 -0.73 -0.62 10,21 19502:001:0005 4 10,44 2.07 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 8 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.07 8 10,34 19' 2 - Veekogu nõlvad vastavalt koostatavale korrastamise projektile 3.59 10,54 7 3 10, -1.74 10,62 10,66 Taotluses arvestatud nõlvustega 1:2 veepealses ja 1:3 veealuses osas 10, 10,30 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.05.2026); 69 77 6 1.29 10 5.62 8.92 9 2 4.67 -2.30 0 10,41 3 5 10,49 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2026); 5 10,72 3.07 4.75 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.30 -2.14 1 1 - -1.09 0 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 01.04.2026); 10, -2 0.07 10,44 10, 9.34 6.95 -1 10,53 68 1.72 0.23 10,51 71 -0.52 0.28 10,38 10,06 -1.01 0 1 - "Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017" 6 0.97 -1.27 0.05 2 1 -1.03 -0.10 18' 0.48 3 4 -0.98 0 1.90 4 0.57 1 PA 5 -0.06 2 3 5 4.83 5.57 1,7 10,53 0.86 10,55 6.94 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8832). 2.56 4 6 10,64 1 7 7.92 17' 8 9,98 2.04 6.01 11,3 0 2 4.56 10,48 3 6.33 -2,3 10, 5 6.19 9 10, 7 4 6 7 PA 6 64 5.79 8 8.65 48 9 1,0 8 10,45 II 4.60 11,7 4.27 5 5.60 6 5.34 7 8 7.07 8.84 9 8.38 10,81 10,70 10,42 4. Keskmine uuringuaegne ja eeldatav kaevandamisjärgne veetase asub abs kõrgusel 5,0 m 9,79 -2,3 6.17 6.46 8.05 9 10 13' 6 492 600 I 10,91 I 8 10,35 5. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel -2,3 m. I' 16' 10,18 11,26 11,45 10,53 11 10,68 10,78 35 54 10,64 10, 10, 10,60 Kaja 10 15' 9 14' 10,55 10,45 10,57 10,77 19502:001:0304 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Met. toru 10,64 10,00 11,11 11,41 10,60 11,09 479 900 480 000 480 100 10,11 10,88 33 49 11 10, 10, 10,67 10,47 10,63 10,72 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 9,69 9,82 10,42 11,41 10,83 Teekaitsevöönd 9,77 10 Nehatu dolokivikarjäär Korrastatud maa plaan 32 40 10, 10, Lääneranna vald, Pärnu maakond Elektripaigaldise kaitsevöönd Loa omanik Tallinna Infrateenused OÜ Graafiline lisa 3/3 Geod.märgi kaitsevöönd Reti tee 9, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harju maakond (taotleja esindaja) [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 /Allkirjastatud digitaalselt/ 0 20 40 m III kaitsekategooria liigi leiukoht Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 08.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5516 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Tallinna Infrateenused OÜ on täitematerjalide tootmise ja müügiga tegelev ettevõte, kes taotleb keskkonnaluba täitedolokivi kaevandamiseks Nehatu maardlas asuvale Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisele. Taotletav mäeeraldis hõlmab Nehatu dolokivimaardla täitedolokivi plokke 1 ja 2 aT. Taotletava varu kogus on 1 484 tuh m3. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. Taotletav Nehatu dolokivikarjäär asub taotlejale kuuluval Mihkli kinnistul (katastritunnus 19502:001:0058). Kavandatav karjäär on oluline eelkõige Lääneranna valla ja kogu Pärnumaa lääneosa taristuehituse ning teede korrashoiu jaoks, sest aitab tagada kohaliku ehitusmaavara kättesaadavuse ka tulevikus. Karjääris leiduv dolokivi sobib hästi kasutamiseks teedeehituses, üldehituses ning kohalike omavalitsuste taristuprojektides. Kohaliku maavara kasutamine aitab vähendada olukorda, kus killustikku tuleb vedada pikemate vahemaade tagant. Mida kaugemalt materjali tuua, seda suuremad on transpordikulud, ehitushinnad ja keskkonnamõjud. Nehatu maardla kasutuselevõtt võimaldab piirkonnas vajalikku ehitusmaterjali saada kohapealt või lähiümbrusest. See vähendab raskeveokite liiklust avalikel teedel, kütusekulu ning transpordiga seotud süsinikuheidet. Seetõttu toetab kohaliku dolokivi kasutamine ressursisäästlikku ja kestlikku regionaalset arengut. Oluline erinevus võrreldes paljude teiste dolo- ja lubjakivikarjääridega on see, et Nehatu dolokivikarjääris ei kavandata põhjavee alandamist ega vee väljapumpamist. Kaevandamine toimub osaliselt veetasemest allpool, kuid ilma põhjaveetaset kunstlikult langetamata. Selline lahendus aitab vältida kaevandamise võimalikku mõju ümbruskonna kaevudele, märgaladele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Karjääril on piirkonna jaoks ka majanduslik tähtsus. Kohaliku ehitusmaterjali olemasolu aitab omavalitsustel tee- ja taristutöid teha kuluefektiivsemalt ning toetab piirkonna ettevõtlust. Lisaks loob karjäär tööd nii kaevandamise, transpordi kui ka ehitusmaterjalide tootmisega seotud valdkondades. Kohaliku maavara kasutamine aitab hoida investeeringuid ja majanduslikku kasu piirkonnas ning vähendab sõltuvust kaugemal asuvatest tarnijatest. Käesolev taotlus põhineb geoloogilisele uuringule „Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017)“ (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8832). 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldis paikneb Pärnumaal, Lääneranna vallas, Nehatu külas, eraomandis oleval maaüksusel Mihkli (tunnus 19502:001:0058). Maa sihtotstarbeks on 100% maatulundusmaa. Maaüksus on mõõdistatud L-Est koordinaatide süsteemis. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa alal kasvavad kadakad, lääneserva jääb männienamusega segamets. Kinnistut, millel mäeeraldis paikneb, ümbritsevad järgmised katastriüksused: idas Jaani (tunnus 19502:001:0113), Mäe (tunnus 19502:001:0127) ja Mihklipõllu (tunnus 19502:001:0265); lõunas Kaja (19502:001:0304); läänes 16184 Rame-Paatsalu tee (tunnus 19502:001:0005) ning 1 põhjas 16181 Karuse-Nehatu tee (tunnus 19502:001:0910). Taotletav mäeeraldis ega selle teenindusmaa nimetatud teede kaitsevööndisse ei ulatu, jäädes teede sõiduradade välimistest servadest ~30 m kaugusele. Mäeeraldise põhjapiiri ja Karuse–Nehatu tee vahel kulgeb keskpinge elektriõhuliin (tunnus IM330746633), mille kaitsevööndi laius on 10 m mõlemale poole õhuliini telge. Mäeeraldis ega selle teenindusmaa õhuliini kaitsevööndisse ei ulatu. Elektriliini alla ning mõlemale poole Karuse–Nehatu teed jääb III kategooria kaitsealuse liigi hall käpp (Orchis militaris; KKR kood KLO9337720) leiukoht. Taotletava Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldise välispiir jääb kaitsealuse liigi leiukohast ~12 m kaugusele. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale. Ligikaudu 0,45 km läänes pool asub Nehatu looduskaitseala (KKR kood KLO1000175), mis on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitseks. Lähim looduslik veekogu on ~970 m kaugusel edelas asuv Kangruaadu järv (KKR kood VEE2063000), mis kuulub eelnevalt mainitud Nehatu looduskaitseala koosseisu. Taotletavast Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisest ~890 m kaugusel idas asub I kaitsekategooria liigi must-toonekurg (Ciconia nigra, KKR kood KLO9124398) leiukoht. Mäeeraldisele jääb pärandkultuuri objekt Mihkli talukoht (reg nr 195:TAK:014), ligikaudu 110 – 170 m kaugusel kirdesse Jaani talukoht (reg nr 430:TAK:085) ja muinsuskaitse alla kuuluv asulakoht (reg nr 9892). Ligikaudu 40 m kaugusel läänes, teisel pool Rame-Paatsalu teed asub pärandkultuuri objekt paemurd (reg nr 195:PAM:002, EELIS id 128935413). Mäeeraldisele lähim, Sarapiku talu elamu jääb ligikaudu 0,17 km kaugusele lõunasse. Ligikaudu 0,22 km kaugusele põhja poole jäävad Matsi ja Liiase kinnistute elamud ning ligikaudu 0,4 km kaugusele lääne poole Rahkamaa ja Sooaluse talude hooned. Taludes toimub veevõtt kas salvkaevudest või 20 – 50 m sügavustest puurkaevudest. Matsi katastriüksusel asuv puurkaev nr PRK0057622 on 24 m sügavune ja suudme abs kõrgus on 8 m. Vett võetakse 13 – 24 m sügavuselt Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist. Sarapiku maaüksusel asuv puurkaev nr PRK0014152 on 44 m sügavune ja suudme abs kõrgus on 13 m. Vett võetakse 7 – 44 m sügavuselt Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist. Taotletav Nehatu dolokivikarjäär asub koostatava Lääneranna üldplaneeringuga kehtestatava rohelise võrgustiku (RV) tugiala idaservas. Karjäär moodustab ~10 – 45% ehk alla poole rohevõrgustiku laiusest. Kajastatud 45% on eeldusel, kui arvestada rohelise võrgustiku teiseks vastaspiiriks selle keskosas asuvat auku, mida tõenäoliselt kasutavad loomad liikumiseks sellele vaatamata. Vastavalt rohevõrgustiku planeerimisjuhendile on rohevõrgustiku toimimine piirkonnas kaheldav juhul kui 50% ulatuses koridori laiusest või rohkem kui 10 % tugiala pindalast on looduslik maakate asendunud tehislikuga. Antud juhul ei teki kumbagi olukorda. Rohelise võrgustiku tugialade pindala on ~829 km2, millest kavandatav karjääri moodustab ligikaudu 0,2% ning RV säilib enam kui 50% ulatuses sidusa ja loodusliku maismaaelupaigana. Karjääri korrastamisel tagatakse ala edasine toimimine rohelise võrgustiku osana. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Tarbevaru tasemel on geoloogilisi uuringuid Nehatu maardlal tehtud 2017. aastal (EGF 8832). Geoloogiliste uuringute tulemuste põhjal kinnitas Maa-ameti peadirektor oma 17.11.2017. a käskkirjaga nr 1-1/17/1114 Nehatu uuringuruumi varu ja moodustati Nehatu dolokivimaardla 2 nr 953. Nehatu maardla täitedolokivi ploki 1 aT (12,83 ha) aktiivne tarbevaru on 547 tuh m3 ja ploki 2 aT (pindala 12,83 ha, esimese ploki lamamis vee all) aktiivne tarbevaru on 937 tuh m3. Taotletav Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldis jääb Jaagarahu lademe avamusele, kus pinnakatte paksus on 0,4 – 1,9 m, koosnedes keskmiselt 0,2 m paksusest mulla- ja 1,1 meetrisest moreenikihist. Aluspõhjalise läbilõike ülaosas lasub 0,1 – 1,9 m paksuselt mikrokristalliline, enamasti lõheline dolokivi. Valdava osa läbilõikest moodustab aga pisi- kuni mikrokristalliline, keskmise kuni paksukihiline, sageli massiivne dolokivi, mille savikus muutub geoloogiliselt uuritud läbilõikes rütmiliselt. Savikus kasvab sügavuse suunas ning läbilõike lõpetab väga savikas dolokivi. Ligikaudu läbilõike keskossa jääb keskmiselt 0,2 m paksune domeriidikiht Kasuliku kihi plokist 1 aT saab valmistada killustikku, mille purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel on 35 – 40, keskmiselt 38 ja külmakindlus 2,2 – 8,8, keskmiselt 4,7 ning plokist 2 aT valmistatud killustiku LA tegur on 33 – 41, keskmiselt 35 ja külmakindlus 5,5 – 16,0, keskmiselt 8,9. Keemiliselt koostiselt moodustab Nehatu maardla kasuliku kihi kõrge MgO sisaldusega dolokivi, kuid samas on kõrge ka lahustumatu jäägi sisaldus. Esimese ploki kivimi MgO sisaldus on keskmiselt 19,14% ja lahustumatu jäägi sisaldus keskmiselt 10,14%. Teises plokis on MgO sisaldus keskmiselt 17,48% ja lahustumatu jäägi keskmine sisaldus 14,93%. Taotletav mäeeraldis jääb Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumile. Piirkonna vettandvateks kihtideks on Siluri ladestu Jaagarahu lademe Siluri veekihi dolokivide ülemine lõheline osa. Dolokivide veeandvus sõltub nende lõhelisusest, mis puuraukude andmeil väheneb ülalt alla. Veekompleksi aktiivsemaks vööks võib pidada ülemist 5 – 8 m. Regionaalse veepideme moodustavad uuritud läbilõike alumises osas avatud väga savikad dolokivid koos nende all lamavate Jaani lademe domeriitide ja savikate dolokividega. Põhjavesi on surveta, vabapinnaline. Piirkonnas on kvaternaarisetete paksus väike ja iseseisvat veekihti ei moodusta. Põhjaveetase jääb mäeeraldise piires 4,6 – 5,7 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 4,9 – 5,2 m. Põhjavee liikumise suund on põhja-kirde poole. Veetaseme sesoonne kõikumine ulatub piirkonnas pooleteise kuni 2 meetrini. Jaagarahu lademe dolokivid on veevaesed. Katsepumpamisel saadi puuraugu 8 erideebitiks 0,03 l/s×m. Kaevandamisel karjäärist vee väljapumpamisega oleksid väljapumbatava vee kogused arvutuslikult keskmiselt 232 m3/ööp, lumesulamisperioodil aga maksimaalselt 716 m3/ööpäevas ehk ligikaudu 8 liitrit sekundis. 2017. a uuringuaruande alusel võib põhjavee väljapumpamisega kaasnev alanduslehter ulatuda põhjavee toitumisperioodide 300 päevases intervallis kuni ligikaudu 0,2 kilomeetrini, mis tähendab, et vee väljapumpamisel tuleb arvestada elanikkonna veevarustuse halvenemisega. Seega on taotletaval mäeeraldisel kaevandamine kavandatud ilma veetaseme alandamiseta. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletav Nehatu dolokivikarjäär, mille mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,06 ha, sh mäeeraldis pindalaga 12,83 ha, hõlmab nii pindalaliselt kui ka sügavuti täielikult Nehatu maardla täitedolokivi plokke 1 ja 2 aT. Mäeeraldise lamamiks on ploki 2 aT lamam abs kõrgusel -2,3 m. Mäeeraldise teenindusmaa piir järgib mäeeraldise, Mihkli katastriüksuse ning Rame-Paatsalu ja Karuse-Nehatu teekaitsevööndite piiri. Kattuvust teekaitsevöönditega ei ole. 3 Kogu taotletav varu aga ei ole kaevandatav, kuna kaevandamisel tuleb tagada mäeeraldisega külgneval alal maapinna stabiilsus ning selleks tuleb kogu mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervikud. Hoideterviku laius ja maht dolokivi sõltub katendi paksusest ehk mida paksem on katend mäeraldise piiril, seda laiem jääb tervik ning suurem on kadu. Katendi ohutuks nõlvuseks on kogu perimeetril arvestatud nõlvusega 1:2, tervik dolokivis on vertikaalne. Katendist nõlva hoideterviku alla jääva maavaravaru kadu plokkide lõikes on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i Inroads, tulemused on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletav ja kaevandatav varu Nehatu dolokivikarjääris (seisuga 01.11.2017) Pindala, Keskmine Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara ha paksus, m varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 1 aT 12,83 Täitedolokivi 4,26 547 14 533 2 aT 12,83 Täitedolokivi 7,30 937 24 913 Kokku 11,56 1 484 38 1 446 Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks, seega kujuneb arvutuslikuks keskmiseks kaevandamise määraks 50 tuh m3. Sellise keskmise aastase kaevandamise mahuga ammendatakse karjäär ligikaudu 29 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse kaevandatud maa korrastada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Katendi (muld, moreenpinnas) maht mäeeraldise piires on 138 tuh m3, sellest mulla maht 26 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 1,1 m, sellest mullakihi keskmine paksus 0,2 m. Enne kaevandamise alustamist eemaldatakse kogu mäeeraldisel ning mäeeraldise teenindusmaalt vastavalt vajadusele puud ja põõsad ning juuritakse kännud, mis kuivamiseks virnastatakse. Peale kuivamist kasutatakse puitmaterjali hakkepuidu valmistamiseks. Kaevandamise esimeses etapis kooritakse mäeeraldisel lasuv katend (muld ja moreenpinnas), mis vallitatakse teenindusmaa servadesse puistangutesse eraldi, moodustades nendest müra- ja tolmutõkkevallid. Katendi koorimisel kasutatakse ekskavaatorit, katendi veol puistangutesse kallureid, puistangute koostamisel ja tasandamisel ekskavaatorit. Katendist tulevat moreeni kasutatakse järk-järgult dolokivi kaevandamisel kujuneva süvendi vertikaalsete seinte laugestamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale korrale, vastavalt koostatavale korrastamise projektile. Seega ei toimu katendi äraviskamist ning tegemist on looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ja otstarve. Karjääri teenindav tee väljasõiduga Rame-Paatsalu või Karuse-Nehatu teele rajatakse katendi koorimise etapis. Väljaveotee asukoht täpsustatakse loa väljastamisel koostatava kaevandamise projektiga. Dolokivi kaevandatakse Nehatu dolokivikarjääris kahe kaeveastmega. Esimese astmega kaevandatakse ligikaudu poole meetrini veetasemest ja teise astmega veealune dolokivi kuni mäeeraldise lamamini. Kaevandamist on otstarbekas alustada mäeeraldise loodeosast, elamutest maksimaalsel kaugusel ja liikuda kirde, ida ja lõuna poole olukorras, kus kaevandamisel kasutatav tehnika asub juba kaevesüvendis kuival paepõrandal. Nehatu dolokivikarjääris toimub kaevandamine ilma veetaset alandamata ehk vett välja pumpamata. 4 Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihi (dolokivi) kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud mäemassi töötlemine mobiilses purustus-sorteerimissõlmes. Nehatu maardla dolokivi sobivamaks kobestusviisiks on puur-lõhketööd, mis kaasaegses mäetööstuses on kaljuste kivimite kobestamise levinuim moodus. Lõhketöid teostab litsentsi omav firma vastavalt lõhketööde passile. Kivimi kobestamiseks puur-lõhketöödega on kõigepealt vaja lõhatavale astangule puurida laenguaukude võrk. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laetakse laenguaugud lõhkeainega. Puur-lõhketööd on soovitatav korraldada lühiviitmeetodil. Lühiviitmeetodil lõhkamine tagab üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksema koguse ja vähendab lõhketöödest tulenevaid ohtusid (maavõnked, kivimitükkide laialipaiskumine). Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse esimesel võimalusel karjääri süvendisse, et vähendada materjali töötlemisega kaasneva müra mõju ümbritsevale elukeskkonnale. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine vahelattu moodustatavatesse kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Kogu kasulik kiht turustatakse ning kaevandamisjäätmeid Nehatu dolokivikarjääris ei teki. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,06 ha, sh mäeeraldis 12,83 ha. Dolokivi kaevandamise, materjali töötlemise ja transpordiga kaasneb paratamatult tehnoloogiline müra, tolm ja lõhketöödest tulenevad seismilised võnked (vibratsioon), mis võivad negatiivselt mõjutada esmajoones inimeste elukeskkonda ja tervist, samuti loodus- keskkonda. Kaevandamine toimub ilma vett välja pumpamata, st põhjaveetaset ei alandata. Kavandatav dolokivikarjäär jääb hajaasustusega alale, kus lähimate talude elamud on karjääri piirist vaid ~155 m kaugusel ja õuealade piirid vähemalt 140 m kaugusel (Sarapiku talu). Matsi talu elamu jääb ~205 m ja õueala ~185 m kaugusele, Liiase talu ~290 m ja õueala ~250 m kaugusele ning Rahkma talu elamu jääb ~390 m ning selle õueala ~340 m kaugusele. Müra ja tolm (tahked osakesed) Müra tekitavad peamiselt mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid – kasuliku kihi kaevandamine, materjali töötlemine (purustamine, sõelumine), kaevise transport ja laadimine ning materjali väljavedu. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub otseselt kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kalluritel on helirõhutase normeeritud. Teiste masinate keskmine müratase jääb 15 m kaugusel müraallikast vahemikku 75 – 85 dB. Purustus-sorteerimissõlme paigutamine kaevandamisel tekkivasse karjäärisüvendisse aitab vähendada selle poolt tekitatava müra levikut tootmisalast väljapoole. 5 Karjääris kaevandamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ seatud nõuetest. Lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on lähimate majapidamiste õuealade puhul tegemist II kategooria alaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Kaevandamisega kaasnevat müra on hinnatud keskkonnaloa taotluse õhu eriosa juures (loa tabel 5.4.12), mille kohaselt kaasnevad müratasemed jäävad lubatud normide piiresse ning pole põhjust eeldada, et nendega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele või heaolule. Kaevandamise arenemisel tuleb masinad, sh mobiilne purustus-sorteerimissõlm, esimesel võimalusel paigutada võimalikult sügavale karjääri põhja. Müra täiendavaks lokaliseerimiseks rajatakse katendist müratõkkevallid. Peamiseks tolmuallikaks dolokivi kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed, paelasu töötlemine purustus-sorteerimissõlmes ning materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid tolmu leviku tõkestamiseks (näiteks niisutite ja katete kasutamine purustus-sorteerimissõlmel). Karjäärisiseseid ja väljaveoteid ja laoplatse tuleb vajadusel kuiva ilmaga niisutada. Mäeeraldisel tekkiva tolmu levikut aitab veel tõkestada kaevandamisel tekkiv sügav kaeveõõs. Esialgsete arvutuste kohaselt ületatakse siiski kavandatava tegevusega keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud osakeste künniskogused 1 tonn/aastas, mistõttu on õhusaasteloa taotlemine vajalik ning keskkonnaloa taotluses on täidetud ka õhu eriosa tabelid. Puur-lõhketööd Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt, milles muuhulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Mõju pinna- ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene. Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamisel puudub oluline mõju piirkonna veerežiimile. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääri ala on aga võrreldes käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne. Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi, kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see 6 mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta veealuse varu väljamine kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus. Kaevandamisel veelises keskkonnas, vett väljapumpamata alaneb karjääri kujuneva veekogu veetase kuni ~0,5 m, eelkõige suurenenud aurumise tõttu. Sellise alanemise puhul võib potentsiaalne mõju ulatuda kavandatud Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisest maksimaalselt 10 m kaugusele. Nehatu mäeeraldisest 0,17 km kaugusel lõunas asub Sarapiku talu elamu. Ülejäänud majapidamised jäävad kaugemale. Karjääri veekogu veetaseme alanemine 0,5 m ei mõjuta oluliselt piirkonna veetaset ega ka veevarustust. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata, ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on mõju põhjavee keemiale väike. Kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Kuna karjäärisüvendist puudub väljavool teistesse veekogudesse, ei ole oodata heljumi kandumist edasi pinnavette. Heljum settib välja karjäärisüvendis endis. Heljumi edasikandumine põhjavees on väga vähene, kuna põhjavee liikumiskiirused on tüüpiliselt kordi madalamad kui pinnavees ning tolmuosakesed settivad välja. Erandina on võimalik heljumi mõningane levik suuremates kivimilõhedes, kus vee liikumiskiirus sarnaneb pinnaveele. Kasutades puur-lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Masinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete (hooldusplats, reostustõrjevahendid) õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis karjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale, antud juhul põhja-kirde poole. Juhul, kui karjääri kaevandamise tagajärjel kujuneb alale veekogu, ei mõjuta kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti, sest tekkiv veekogu on kinnine ehk puudub veevoolu juhtimine teistesse veekogudesse. Loodus ja kliima Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale. Ligikaudu 0,45 km läänes pool asub Nehatu looduskaitseala (KKR kood KLO1000175), mis on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitseks. Lähim looduslik veekogu on ~970 m kaugusel edelas asuv Kangruaadu järv (KKR kood VEE2063000), mis kuulub eelnevalt mainitud Nehatu looduskaitseala koosseisu. Taotletavast mäeeraldisest ~12 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi hall käpp (Orchis militaris; KKR kood KLO9337720) leiukoht. Peamine oluline mõju looduskaitselistele taimeliikidele ja veekogudele avalduks veerežiimi muutustega. Kuna Nehatu dolokivikarjääris toimub kaevandamine ilma veetaset alandamata ehk vett välja pumpamata, ei ole ette näha olulise mõju avaldumist III kaitsekategooria liigile, Nehatu looduskaitsealale või Kangruaadu 7 järvele. Taotletavast Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisest ~890 m kaugusel idas asub I kaitsekategooria liigi must-toonekurg (Ciconia nigra, KKR kood KLO9124398) leiukoht. Must-toonekurg on häiringutundlik liik, kelle puhul on olulisimad pesitsusrahu ning olemasolevate sobivate toitumisalade säilimine. Nehatu dolokivikarjääris kaevandatakse ilma piirkonna veetaset alandamata, seega ei teki karjääri ümber ulatuslikku alanduslehtrit ega kaasne piirkonna märgalade, kraavide või muude must-toonekure võimalike toitumisalade kuivendamist. Kaevandamisega kaasnev häiring (müra, tolm ja vibratsioon) on ruumiliselt piiratud ning selle mõju väheneb kiiresti kauguse suurenedes. Must-toonekure leiukoht jääb kavandatavast tegevusest ligikaudu 890 m kaugusele, mis on oluliselt suurem vahemaa kui otsese häiringu tavapärane mõjuala aktiivses karjääris. Lisaks vähendab mõju asjaolu, et kaevandamine liigub järk-järgult süvendisse, kus karjääri nõlvad ja katendivallid toimivad müra ning visuaalse häiringu tõketena. Lõhketööd toimuvad lühiajaliselt ning vastavalt nõuetele koostatud puur-lõhketööde projektile, mille eesmärk on vältida ülemäärast vibratsiooni ja keskkonnahäiringut. Kavandatav tegevus ei hõlma must-toonekure pesapuude ega teadaolevate pesitsusmetsade raadamist. Kaevandamise lõppemisel kujuneb alale veekogu, mis võib pikemas perspektiivis suurendada piirkonna maastikulist mitmekesisust ning pakkuda täiendavaid toitumisvõimalusi erinevatele vee- ja märgalaliikidele. Arvestades veekogu suhteliselt väikest pindala ja selle paiknemist olemasolevas rohevõrgustikus, ei takista see oluliselt liikide liikumist ega seeläbi ka rohevõrgustiku toimimist. Varasemad vaatlused on näidanud, et karjääridesse tekkivatel veekogudel leiavad toitumis-, puhke-, rändepeatus- ja pesitsuspaiku veelinnud ja asuvad elama kahepaiksed jm vee- elustik ehk elustiku liigiline mitmekesisus piirkonnas eeldatavalt tõuseb. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis mõistetakse siseveekogude ökosüsteemide all erinevaid mageveekogusid: järvi, jõgesid, ojasid, aga ka kraave, kanaleid jm. Need moodustavad nn sinivõrgustiku, mis rohevõrgustiku koosseisu kuuludes mitmekesistab rohevõrgustiku funktsioone ja toimib tihti ka eri alade vahelist sidusust loova võrgustikuna. Rohevõrgustike kontekstis on siseveekogudel oluline ülesanne mageveeliikidele elupaikade pakkumisel, mis aitab kaasa elurikkuse säilimisele. Ühtlasi juhitakse juhendis tähelepanu, et veekogude kaldad toimivad omakorda elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele maismaaliikidele. Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel, lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (raadamine, katendi koorimine). Kavandatava tegevuse mõju kliimale ei saa oma olemuselt pidada oluliseks. Jäätmed Kaevandamisjäätmeid Nehatu dolokivikarjääris kaevandamisel ei teki. Maavara, antud juhul dolokivi ja sellest valmistatud toodang (killustik, sõelmed), kvalifitseerub tooteks ning need kaubastatakse kogu mahus. Mäeeraldise teenindusmaale ajutiselt ladustatav katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, mis kasutatakse kogu mahus ära kaevandatud ala nõlvade täitmisel ja tasandamisel vastavalt koostatavale korrastamise projektile. Korrastamiseks mittevajalik materjal võõrandatakse kogu mahus vastavalt kehtivale korrale. Kaevandaja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, kuna selle kasutusele võtmine korrastamistöödel ja realiseerimine tootena on tehniliselt võimalik ja otstarbekas. Seega on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. 8 Seega, kuna Nehatu dolokivikarjääris kaevandamisel kaubastatakse kogu kaevandatav materjal ja ei teki kaevandamisjäätmeid, siis puudub vajadus ka kaevandamisjäätmekava esitamiseks ning keskkonnaloa jäätmete eriosa täitmiseks. Vastava vajaduse puudumist on Keskkonnaamet oma 18.04.2022 kirjas nr 12-1/22/5078-2 selgitanud, tuues välja, et kaevandamiseks esitatud taotluste juures, kui taotlusmaterjali seletuskirjast selgub, et katend kasutatakse ära täies mahus kaevandatud maa korrastamisel ja/või see võõrandatakse maapõueseaduses ette nähtud korras, siis jäätmete eriosa täitmine ja jäätmekava esitamine katendi pärast pole nõutud. Taotletavas Nehatu dolokivikarjääris ei toimu jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning tegemist on looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve. Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara kaevandamisel eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires, kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Sealhulgas ei kujuta katend ajutisel ladustamisel ohtu keskkonnale ning samuti on välistatud saasteainete teke ja levik ümbritsevasse keskkonda. Antud saastumata kattepinnase/mulla näol pole jäätmeseaduse mõistes tegemist jäätmetega. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava ja vajadusel taotleda jäätmeluba. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt seadusandlikust korrast keskkonnaloa omajale kohustuslik (vt ptk 7). Korrastamisega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostada samuti esimesel võimalusel. 7. Kaevandatud maa korrastamine Nehatu dolokivikarjääris lasub kasulik kiht nii peal- kui allpool piirkonna keskmist veetaset, seega tekib mäeeraldisele maavara ammendamisel veekogu. Vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017. a. määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” peab kaevandamise järgselt tekkiva veekogu sügavus olema valdavalt üle 2 m. Arvestades veealuse kasuliku kihi keskmist paksust, tekib kaevandatud maale määruse nõuetele vastav veekogu (veekogu keskmine sügavus ~6,4 m, veepeegli pindala ~11,32 ha). Veekogu nõlvad (pindala ~1,52 ha) jäetakse looduslikule taimestumisele ning mäeeraldise teenindusmaal, väljaspool veekogu, taastatakse metsamaa, pindalaga 0,22 ha. Mäeeraldise teenindusmaal on metsamaaks korrastataval alal vastavalt looduslikele tingimustele tagatud nõue, mille kohaselt peab veetase olema maapinnast ≥ 0,7 m sügavusel. Dolokivi kaevandamisel jäävad karjääri perimeetrile külgneva maapinna stabiilsust tagavad katendist nõlvad (nõlvus 1:2) ning nende alla vertikaalsed karjääriseinad, mis tuleb vajadusel, vastavalt koostatavale korrastamise projektile, tehnilise korrastamise käigus täita. Sõltuvalt korrastamise projektist võib veekogu nõlvad säilitada vertikaalsed. Nõlvade täitmiseks on otstarbekas kasutada mineraalset katendit, mis tuleb enne kasuliku kihi väljamist mäeeraldiselt eemaldada. Katendi (muld, moreenpinnas) maht mäeeraldise piires on 138 tuh m3, sellest mulla maht 26 tuh m3. Veekogu nõlvade täitmiseks kogu perimeetril nõlvusele 1:2 vajaliku materjali maht on ~185 tuh m3 ning nõlvusele 1:3 täitmiseks vajaliku materjali maht ~220 tuh m3. Seega on võimalik korrastamisel ära kasutada kogu eemaldatav katend juhul, kui korrastamise projekt 9 ei ütle teisiti. Juhul, kui kogu katend ei osutu korrastamise projekti kohaselt karjääri korrastamisel vajalikuks, tuleb see realiseerida või võõrandada vastavalt kehtivale korrale. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus muuhulgas määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule. Hinnanguline kulu Nehatu dolokivikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~12 000 eur/ha kohta ehk kogu karjääri korrastamiseks kokku suurusjärgus ~150 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Ille Lugna / allkirjastatud digitaalselt / Tallinna Infrateenused OÜ Juhatuse liige Taotluse koostas 11.05.2026. a. Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener 10   NEAHATU UURINGURUUMI DOLOKIVI GEOLOOGILINE UURING PÄRNUMAAL (varu seisuga 01.11.2017) Tallinn 2017  Tiia Tuuling NEHATU UURINGURUUMI DOLOKIVI GEOLOOGILINE UURING PÄRNUMAAL (varu seisuga 01.11.2017) OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige Aivar Pajupuu Tallinn 2017  ANNOTATSIOON T. Tuuling. Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, rakendusgeoloogia ja maavarade osakond. Kadaka tee 82, 12618, Tallinn, 2017. Tekst 29 lk., 15 tekstijoonist, 14 tekstilisa, 2 graafilist lisa. Geoloogilise uuringu tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus OLAR JÄRVLOO TALU tellimisel. Uuringuruum pindalaga 12,83 ha asub Pärnumaal, Lääneranna vallas Nehatu külas, eraomandisse kuuluval kinnistul Mihkli (19502:001:0058). Uuringuruum jääb Jaagarahu lademe avamusele, kus pinnakatte paksus on 0,4–1,9 m, koosnedes keskmiselt 0,2 m paksusest mulla- ja 1,08 meetrisest moreenikihist. Aluspõhjalise läbilõike ülaosas lasub 0,1–1,9 m paksuselt kollakashall mikrokristalliline, enamasti lõheline dolokivi. Valdava osa läbilõikest moodustab aga sinakashall pisi- kuni mikrokristalliline, keskmise kuni paksukihiline, sageli massiivne dolokivi, mille savikus muutub uuritud läbilõikes rütmiliselt. Savikus kasvab sügavuse suunas ning läbilõike lõpetab väga savikas dolokivi. Väga nõrkade füüsikalis-mehaaniliste näitajate tõttu on viimane kasulikust kihist välja jäetud. Ligikaudu läbilõike keskossa jääb keskmiselt 0,2 m paksune domeriidikiht, mis on väljapeetud nii lateraalselt kui vertikaalselt. Uuringuruumi põhjaveetase jääb 4,6–5,7 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgu- sele 4,7–5,0 m (mõõdetud 16.06.2017). Jaagarahu lademe dolokivid on veevaesed. Katse- pumpamisel saadi puuraugu 8 erideebitiks 0,03 l/s·m. Kaevandamise korral oleksid karjäärist väljapumbatava vee kogused arvutuslikult keskmiselt 232 m3/ööp, lumesulamis- perioodil aga maksimaalselt 716 m3/ööpäevas. Varu arvutati geoloogiliste plokkide meetodil kahes plokis 12,83 hektaril. Eraldi arvutati täitedolokivi veepealne (1. plokk) ja veealune (2. plokk) varu. Plokkidevaheliseks piiriks on 4,8 m absoluutkõrgus, mis on uuringuaegse (16.06.2017) põhjaveetaseme kesk- mine absoluutkõrgus. Varu arvutati absoluutkõrguseni -2,5 m, mis on kasuliku kihi lamami keskmine absoluutkõrgus. Kokku on Nehatu uuringuruumis kasuliku kihi paksuseks 11,56 m ning täitedolokivi aktiivset tarbevaru 1484 tuh m3, sealhulgas veepealset varu 547 tuh m3 (kasuliku kihi keskmine paksus 4,26 m) ja veealust varu 937 tuh m3 (kasuliku kihi keskmine paksus 7,30 m). Kattekihi maht on 138 tuh m3, sellest 26 tuh m3 kasvukihti. Veepealse ploki dolokivist saab valmistada killustikku, mille purunemiskindlus Los Angelese katsel on 35–40, keskmiselt 38 ja külmakindlus 2,2–8,8, keskmiselt 4,7 ning veealuse ploki dolokivist valmistatud killustiku LA tegur on 33–41, keskmiselt 35 ja külmakindlus 5,5–16,0, keskmiselt 8,9. Kuna antud kvaliteediga killustik ei vasta teede- ehituse nõuetele, esitatakse Nehatu uuringuruumi dolokivi kinnitamiseks täitedolokivina. Keemiliselt koostiselt moodustab Nehatu uuringuruumi kasuliku kihi kõrge MgO sisaldusega dolokivi, kuid samas on kõrge ka lahustumatu jäägi sisaldus. Veepealse ploki kivimi MgO sisaldus on keskmiselt 19,14% ja lahustumatu jäägi sisaldus keskmiselt 10,14%. Veealuses plokis on MgO sisaldus keskmiselt 17,48% ja lahustumatu jäägi keskmine sisaldus 14,93%. Märksõnad: Pärnumaa, Lääneranna vald, Nehatu küla, Nehatu uuringuruum, OLAR JÄRVLOO TALU, Jaagarahu lade, dolokivi, killustiku füüsikalis-mehaanilised katsed, purunemiskindlus Los Angelese katsel, külmakindlus, keemiline analüüs, hüdro- geoloogilised tingimused, vee juurdevool karjääri, täitedolokivi, aktiivne tarbevaru, veepealne ja veealune varu. Projektijuht Tiia Tuuling  SISUKORD Sissejuhatus 4 1. Üldandmed 4 2. Uuringuruumi ja selle ümbruse geoloogiline ehitus 8 3. Tööde metoodikast 12 4. Maavara omaduste iseloomustus 13 5. Hüdrogeoloogilised tingimused 16 6. Varu arvutus 26 7. Kaevandamise mäetehnilised tingimused 27 8. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale 28 Kokkuvõte 28 Kasutatud kirjandus 29 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba 31 2. Puuraukude kataloog 34 3. Puuraukude kirjeldused ja fotod 35 4. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste katsetuste protokollid 52 5. Killustiku purunemis- ja külmakindluse keskmiste näitajate arvutus plokkides 59 6. Keemilise analüüsi tulemused 60 7. Kivimi keskmise keemilise koostise arvutus puuraukude lõikes 61 8. Kivimi keskmise keemilise koostise arvutus litoloogiliste erimite lõikes 62 9. Kivimi keskmise keemilise koostise arvutus plokkide lõikes 63 10. Katte- ja kasuliku kihi paksused puuraukudes 64 11. Mahtude arvutus programmis Surfer10 65 12. Vee analüüsi tulemused 67 13. Topotööde seletuskiri 68 14. Puuraukude likvideerimise akt 70 GRAAFILISED LISAD 1. Varu arvutuse plaan 1: 1000 2. Geoloogilised läbilõiked I–I’…III–III’ M hor 1:1000, vert. 1:200  Sissejuhatus Geoloogiline uuring Nehatu uuringuruumis tehti OLAR JÄRVLOO TALU telli- misel. Mihkli maaüksus, millel uuringuruum asub, on eraomandis. Selle üheks omanikuks on ka uuringu tellinud firma omanik. Maaomanik soovib teavet talle kuuluval maaüksusel lasuvate maavarade kohta ning geoloogilise uuringu tulemustest lähtuvalt planeerida majandustegevust oma kinnistul. Nehatu uuringuruum pindalaga 12,83 ha paikneb Läänemaa lõunaosas, Hanila vallas, Nehatu külas, katastriüksustel Mihkli (19502:001:0058). Keskkonnaameti Maapõuebüroo poolt väljastati OLAR JÄRVLOO TALU-le geo- loogilise uuringu luba nr L.MU/328877 (lisa 1). Töö teostajaks oli OÜ Eesti Geoloogia- keskus. Uuringutöö käigus rajati puuraugud, võeti proovid killustiku füüsikalis-mehaani- liste omaduste määramiseks ja keemiliseks analüüsiks, koostati ala topoplaan. Projekti- juhiks oli geoloog Tiia Tuuling, kes koostas ka uuringuaruande. Puuraugud rajati puurijate Vjatšeslav Potapenko ja Aivar Arumäe poolt. Hüdrogeoloogilised katsepumpamised teos- tasid hüdrogeoloog Siim Tarros ja Aivar Arumäe. Maa-ala mõõdistas mäetehnik Sven Kärber. Kivimi füüsikalis-mehaanilised katsetused tehti Teede Tehnokeskuse laboris, kee- milised analüüsid Eesti Geoloogiakeskuse laboris analüütikute Natalja Stepantšenko ja Svetlana Safonova poolt. Graafilised lisad vormistas tehnik Merike Rass. 1. Üldandmed Uuringuruumi ja selle ümbruse iseloomustus. Haldusreformijärgse haldus- jaotuse järgi paikneb Nehatu uuringuruum Pärnumaa lääneosas, Virtsust 8,5 km idas, Lääneranna vallas, Nehatu külas (joonis 1). Joonis 1. Nehatu uuringuruumi asendiplaan (Maa-ameti kaardirakendus, 2017). 4  Uuringuruum jääb eraomandisse kuuluvale kinnistule Mihkli (19502:001:0058), kus maa sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Maaüksus on mõõdistatud L-Est koordi- naatide süsteemis. Uuringuruumi ümbritsevad järgmised katastriüksused: kirdes Jaani (19502:001:0113) ja Mäe (19502:001:0127); idas Mihklipõllu (19502:001:0265); lõunas Kaja (19502:001:0304); läänes 16184 Rame-Paatsalu tee (19502:001:0005); loodes ja põhjas 16181 Karuse-Nehatu tee (19502:001:0910). Uuringuruum nimetatud teede tee- kaitsevööndisse ei ulatu, jäädes Karuse–Nehatu riigitee sõiduraja välimisest servast ~35 m ning Rame–Paatsalu riigitee sõiduraja välimisest servast ~30 m kaugusele. Uuringuruumi põhjapiiri ja Karuse–Nehatu tee vahel kulgeb keskpinge elektriõhuliin (FID1018279), mille kaitsevööndi laius on 10 m mõlemale poole õhuliini telge. Uuringuruumi teenindus- ala õhuliini kaitsevööndisse ei ulatu. Elektriliini alla ning mõlemale poole Karuse–Nehatu teed jääb III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (keskkonnaregistri kood KLO9337720; hall käpp) leiukoht (joonis 2). Uuringuruumi piir jääb leiukohast ca 12 m kaugusele. Joonis 2. Nehatu uuringuruumi ümbruskonna plaan (Maa-ameti kaardirakendus, 2017). Uuringuruumi teenindusala ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale. Uuringuruumist ca 450 m lääne poole jääb Kangruaadu hoiuala (KLO2000254), mille kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude, lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode, liigirikaste madal- soode, puiskarjamaade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitse. Samas suunas ca 800 m kaugusele jääb ka Nehatu looduskaitseala (KLO1000175), mis on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitseks (joonis 2). Uuringuruumist ~175 m kirdesse jääb arheoloogiamälestis – asulakoht. Uuringuruumi teenindusalale jäävad pärandkultuuri objektid: lõunaossa Mihkli talu (nr 195:TAK:014), 5 millest on säilinud vundament ja üksikud õunapuud ning loodepiiri lähedusse paemurd (nr 195:PAM:002) (joonis 2). Uuringuruumi reljeef on tasane, absoluutkõrgused on ~9–11 m vahemikus. Uuringuruumi teenindusala on valdavalt kaetud kadastikuga, lääneserva jääb männi- enamusega segamets (joonis 3). Looduslikke veekogusid uuringualale ei jää. Lähim on Nehatu soo põhjaservas asuv Kangruaadu järv, mis jääb uuringuruumist ~950 m kaugusele edelasse (joonis 2). Joonis 3. Nehatu uuringuruum jääb valdavalt kadastikule (vaade põhjast lõuna suunas). Nehatu uuringuruumi teenindusalal elamuid ei ole, kuid lähim, Sarapiku talu, jääb ~170 m kaugusele lõunasse, samuti jäävad majapidamised uuringuruumi põhjatipust 220 m kaugusele Matsi ja Liiase kinnistutele ning ligikaudu 400 m kaugusel lääne pool asuvad Rahkamaa ja Sooaluse talud (joonis 2). Nehatu uuringuruumile lähim dolokivimaardla on Kurevere, mis jääb Nehatust ca 7 km kaugusele loode poole. Kurevere maardlast kaevandab valdavalt tehnoloogilist dolo- kivi AS Nordkalk. Ehitusdolokivi jääkvaru 2017.a. III kvartali seisuga on Kurevere maardla kehtivatel mäeeraldistel vaid ~173,5 tuh m3. Tarva dolokivimaardla jääb Nehatust linnulennult 21 km ida poole. Seal on OÜ-le Kiirkandur kuuluval mäeeraldisel madala- margilise ehitusdolokivi jääkvaru ca 153 tuh m3. Lähim arvestatavate ehitusdolokivi varu- dega on Koonga maardla, mis jääb Nehatust reaalseid veokaugusi arvestades ~40 km kau- gusele ida poole (joonis 1). 2015.a. lõpus andis Keskkonnaministeerium load kõrgemargi- lise ehitusdolokivi kaevandamiseks Koonga dolokivimaardlas kahel mäeeraldisel kogu- mahus ~1,5 milj m3. 6  Geoloogiline uuritus. 1955–57. a viidi “Lengeolnerud” Märjamaa rühma poolt Virtsu–Lihula piirkonnas läbi klaasidolomiitide otsingu-uuringutööd (Fritsman, 1957). Nimetatud uuringutööst jääb Nehatu uuringuruumi puurauk 6 (joonis 4). Selles 4,7 m sügavuses puuraugus avati Jaagarahu lademe dolokivi, mis ülemises, ca 1 m paksuses osas oli esindatud hallikasvalge, tiheda, puhta dolokiviga, mille savikus sügavuse suunas suu- renes, hall värvus muutus domineerivaks ning 3,9 m peal muutus kivim savikaks. Kivim- proovidest tehti keemilised analüüsid, mis näitasid kõrge MgO sisaldusega (20,58– 19,58%) dolokivi esinemist piirkonnas. CaO sisaldus jäi vahemikku 29,10-26,80% ning klaasidolomiitide jaoks ühe kahjuliku lisandi, Fe2O3 sisaldus jäi vahemikku 0,77–0,98%. Klaasidolomiitide otsingu osas positiivset tulemust ei saadud - keemiliselt koostiselt ei vastanud Nehatu dolokivi klaasidolomiitidele esitatud nõuetele (MgO 20,5–21,5%; CaO 30,0–31,0%; Fe2O3 0,12–0,15%). Joonis 4. Nehatu piirkonna geoloogilise uurituse plaan (Maa-ameti kaardirakendus, 2017). 1980–81. a viidi Haapsalu ja Pärnu rajoonis läbi otsingu-revisjonitööd (Lodjak, 1981). Haapsalu rajoonis tehti töid kolmel objektil, teiste hulgas ka Nehatus, mis kandis Õeküla objekti nime. Objektile puuriti 4 puurauku, mis jäävad käesolevast uuringuruu- mist 70–700 m kaugusele nii lõuna kui ka põhja suunas (joonis 4). Puuraukude sügavus oli 11–15,5 m. Aluspõhja läbilõikes kirjeldati 3 tüüpi kivimeid: puhas dolokivi, mille paksus oli uuringuruumist 400 m kaugusele loode suunas jäävas puuraugus üle 8 m, teistes aga 1– 3 m; valdav oli läbilõikes savikas dolokivi ning ühes puuraugus avati ka dolomiitdomeriit. Kivimist võeti proovid vaid keemilisteks analüüsideks, füüsikalis-mehaanilisi katsetusi ei tehtud. MgO sisaldus ulatus 21,6% puhtas dolokivis kuni 14,11% dolomiitdomeriidis, 7 lahustumatu jäägi sisaldus oli vastavalt 2,84%–29,84%. Kvaliteetset toorainet klaasi- tööstuse jaoks ei leitud, kuid ala võeti arvele kui ehituskiviks perspektiivne. 1993.a. tehti Eesti Geoloogiakeskuse poolt Lihula-Virtsu vahelisel maa-alal ehitus- killustiku tootmiseks kõlbulike karbonaatkivimite otsingu-hinnangutöid “Eesti Küla- ehituse” tellimusel (Tuuling jt., 1993). Otsinguobjekte oli 5, nende hulgas ka Nehatu, kus puuriti 7 puurauku sügavusega 4,6–17,5 m (joonis 4). Varasemates uuringutes kirjeldatud kivimtüüpidele tehti kindlaks ka biohermse dolokivi esinemine taotletavast uuringuruumist ja ka senitehtud uuringuobjektidest ca 700 m kaugusel kagu pool. Keemiliselt koostiselt iseloomustas rifidolokivi madal lahustumatu jäägi sisaldus (2,04–3,0%) ja kõrge MgO sisaldus (20,58–21,24%), mille põhjal hinnati seda kui potentsiaalset tehnoloogilist toor- ainet. Lisaks keemilistele analüüsidele tehti kivimist 2 ja sellest valmistatud killustikust 8 füüsikalis-mehaanilist katsetust. Kivimil määrati mahumass (keskm. 2,40 g/cm3), vee- imavus (4,7%), poorsus (15,4%), erimass (2,85%). Killustikul määrati terade purunevus silindris, kus kaalukadu jäi sõltuvalt fraktsioonist vahemikku 14,4–18,8% (mark “800”– “600” - fraktsioonil 20–40 mm); 11,3–13,6% (“1000”–“800”- fr. 10–20 mm); 11,4–15,5% (“1000”–“800” – fr. 5–10 mm). Lisaks määrati killustikul ka savi ja tolmu sisaldus (2,2– 6,1%), sealhulgas savi 0,2–1,0% ja veeimavus 1,9–3,6%. Lähtudes keemilisest koostisest, arvutati Nehatu objektil lisaks ehituskillustiku toormeks sobiva ehitusdolokivi varule ka tehnoloogilise dolokivi prognoosvaru: 266 hektarilisel pindalal ehitusdolokivi varu ca 30,7 mln m3, sh tehnoloogilist dolokivi 52 hektaril 3,6 mln m3. Kasuliku kihi keskmine paksus ehitusdolokivil oli 11,5 m ja tehnoloogilisel dolokivil 7,0 m. Ligikaudu 68% kogu varust jäi põhjaveetasemest sügavamale. 2. Uuringuruumi ja selle ümbruse geoloogiline ehitus Kvaternaarisetete paksus uuringuruumi teenindusalal jääb 0,4–1,9 m vahemikku. Kattekihi moodustavad 0,1–0,3 m paksune kasvukiht ja kuni 1,6 m paksune rohke karbo- naatse jämepurruga beež moreen (gIIIjr). Kattekiht on õhem uuringuruumi põhjaosas, kus selle paksus on vaid 0,4 m, keskosas on kvaternaarisetteid ca 1 m paksuselt ning lõuna suunas suureneb kattekihi paksus veelgi, ulatudes kagunurgas paiknevas puuraugus 1,9 meetrini (joonis 5). Uuringuruum paikneb Siluri ladestu Jaagarahu lademe avamusel (S1jg). Aluspõhja- kivimite pealispinna absoluutne kõrgus jääb uuringuruumis 8,0–10,0 m tasemele, langu- sega kagu suunas. Jaagarahu lademe lamamiks on Jaani lademe domeriit ja savine dolokivi, mida käesolevas töös ei õnnestunud lubatud uuringusügavusega (15 m) avada. Samuti ei ole varasemate uuringutega Jaagarahu ladet antud piirkonnas kogupaksuses läbitud. Nehatu uuringuruumi läbilõikes võib värvuse põhjal välja eraldada 2 eriilmelist kivimkompleksi. Läbilõike ülaosas lasub hallikaskollane mikrokristalliline, tihe, harvade õhukeste lainjate pruuni domeriidi kelmeliste vahekihtidega dolokivi (joonis 6). Tekstuu- rilt on kivim nõrgalt lainjas-keskmisekihiline, kihtide paksus jääb valdavalt alla 10 cm. Joonis 6. Nehatu uuringuruumi läbilõike ülaosas lasub hallikaskollane mikrokristalliline dolokivi. 8  PA-2 0,4 0,5 PA-3 0,4 PA-1 0,4 1,0 PA-7 PA-8 1,1 1,1 1,5 PA-4 1,9 PA-5 PA-6 1,7 1,0 Aluskaart: Maaamet Aluskaart: 2017 2017 Maaamet LEPPEMÄRGID Nehatu uuringuruumi teenindusala piir 1,0 Kvaternaarisetete samapaksusjoon PA-2 Puuraugu number 0,4 Kvaternaarisetete paksus, m Joonis 5. Nehatu uuringuruumi kvaternaarisete paksuse kaart M 1 : 30 000. 9 Reeglina on kivim läbitud lõhedest, mis on täidetud lasuvate kvaternaarisetetega. Kohati on lõhepinnad kaetud ränikihiga. Nimetatud kompleks on ebaühtlase paksusega – 0,1–1,9 m. Seaduspära kompleksi lasumuses välja ei joonistu – suurim on kompleksi pak- sus puuraugus 5 (1,9 m), samas aga naaberpuuraugus 4 on hallikaskollase dolokivikihi paksus vaid 10 cm. Valdava osa läbilõikest moodustab sinakashall pisi- kuni mikrokristalliline, valdavalt tihe, kuid tasemeti üksikute suuremate kavernidega (diameetriga 2–3 cm), kesk- mise- kuni paksukihiline, sageli massiivne dolokivi (joonis 7), mille savikus muutub uuritud läbilõikes rütmiliselt. Joonis 7. Nehatu uuringuruumi dolokivi on sageli massiivse tekstuuriga, puursüdamike tulpade pikkus ulatub 1 meetrini (pa 7). Läbilõike ülaosas lasub ülejäänud läbilõikega võrreldes suhteliselt puhas dolokivi, milles lahustumatu jäägi sisaldus jääb valdavalt alla 10% (1. kiht). Kirjeldatud kihi paksus on 2–3 m. Järgmisena võib välja eraldada 3–4 m paksuse savikama dolokivilasundi, milles lahustumatu jäägi sisaldus jääb valdavalt 15–18% vahemikku (2. kiht) (joonis 8). 2. kihi puhul on omakorda reeglina savikam selle ülemine pool. Joonis 8. Sinakashalli dolokivikompleksi 2. kiht – savikas dolokivi (pa 6). 3. kihi moodustab jällegi puhtam dolokivilasund, mille paksus on keskmiselt ~4 m. Võrreldes ülejäänud läbilõikega, on antud intervallis kivim veidi kavernoossem, iseloomu- likud on mudasööjate elutegevuse jäljed (seda eriti 3. kihi ülemises pooles) (joonis 9). Joonis 9. Sinakashalli dolokivi 3. kihi ülemises pooles esineb kaverne ja mudasööjate elutegevusjälgi. 10 Visuaalselt tundub antud kiht savikust silmas pidades litokompleksi kõige puhtamana, kuid keemiline analüüs näitab lahustumatu jäägi sisalduseks 11–14%, mis on siiski kõrgem, võrreldes kompleksi ülemise osaga. Kuna antud intervallis esineb küllaltki palju püriidipesi, lõhepinnad on kohati kaetud lausaliselt Fe-mineraalidega, siis on siin lahustu- matus jäägis savimineraalide kõrval oluliselt suurem osakaal tõenäoliselt ka Fe ühenditel. Sügavuse suunas kivimi savikus suureneb. Läbilõige lõppeb väga savika dolokiviga (l.j. ~17–23%), mis on uuringutööde käigus avatud 1,6–3,6 m paksuselt (4. kiht) (joonis 10). Joonis 10. Uuringuruumi alumises osas lasub väga savikas dolokivi. Kontaktid kirjeldatud lasundite vahel on üleminekulised, savikuse muutus on sujuv ning seepärast ei ole võimalik konkreetseid piire kirjeldatud kihtide vahele tõmmata. Kuid heaks markeriks, mille abil puursüdamikke rööbitada, on läbilõike keskosas lasuv keskmi- selt 0,2 m paksune domeriidikiht. Sinakashall, kohati väga savikas domeriidikiht on levi- nud kogu uuringuruumis, jäädes eespoolkirjeldatud sinakashalli dolokivilasundi 2. ja 3. ki- hi vahele (joonis 11). Uuringuruumi põhjaosas lasub see 2,8 m absoluutkõrguse tasemel. Eesti aluspõhja geoloogilise ehituse iseärasusest tingitult, kus kihid on väikese lõuna- suunalise kallakuga, lasub domeriidikiht uuringuruumi lõunaosas 2 m sügavamal, ligikau- du 0,7 m absoluutkõrgusel. Joonis 11. Läbilõike keskosas lasub keskmiselt 0,2 m paksune domeriidikiht (pa 3 int. 6,7– 6,9 m). Uuringuruumi koondläbilõige on esitatud alljärgnevas tabelis 1. Tabel 1 Nehatu uuringuruumi koondläbilõige Geol. Paksus, m Lühike kirjeldus indeks. alates kuni keskm. QIV 0,2 0,3 0,2 Kasvukiht. gIIIjr 0,2 1,6 1,08 Moreen, beež, rohke karbonaatse jämepurruga. Dolokivi, hallikaskollane, mikrokristalliline, keskmisekihiline, S1jg 0,1 1,9 0,9 lõheline. Dolokivi, sinakashall, suhteliselt puhas, pisi- kuni mikrokris- S1jg 2,0 3,3 2,65 talliline, keskmise- kuni paksukihiline, tihe. 11  Dolokivi, sinakashall, savikas, pisi- kuni mikrokristalliline, S1jg 3,3 4,0 3,63 keskmise-paksukihiline kuni massiivne, tihe. S1jg 0,1 0,3 0,19 Domeriit, sinakashall, kohati väga savikas. Dolokivi, sinakashall, puhtam kui lasuv dolokivi, pisi- kuni mikrokristalliline, keskmise- kuni paksukihiline, massiivne, kohati harvade kavernidega, mudasööjate elutegevusjälgedega, S1jg 3,5 4,6 4,08 savikus suureneb sügavuse suunas. Dolokivi, sinakashall, väga savikas, pisi-mikrokristalliline, S1jg 1,6+ 3,6+ 2,58+ paksukihiline kuni massiivne, tihe. Piirkonnale on iseloomulik ka biohermse dolokivi levik, mis varasemate uuringu- tega on kindlaks tehtud käesolevast uuringuruumist ca 700 m kaugusel kagu pool. Koralli- toeste fossiilsetest jäänustest moodustunud rifidolokivi on kollaka tooniga, ebakorrapärase tekstuuriga, väga poorne ja kavernoosne (pitsiline), mille paksus ulatus uuringuandmeil 10,3 meetrini. Nehatu uuringuruumis rifikehade esinemist ei tuvastatud. 3. Tööde metoodikast Uuringupuuraugud rajati 2017. a mais–juunis puuragregaadiga PBU-2. Kvater- naarisetted ja porsunud lubjakivi puuriti 132 mm diameetriga, edasi kuni puuraugu lõpuni oli puuraugu diameeter 112 mm. Kokku puuriti uuringualal 8 puurauku, sealhulgas 1 duubelauk hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste läbiviimiseks. Uuringupuuraukude süga- vuseks oli 15,0 m, üldpikkus 120 m. Puursüdamiku väljatulek kasuliku kihi osas oli 89– 100%, keskmiselt 96% (lisa 3). Laborikatsetused kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste oma- duste selgitamiseks tehti AS Teede Tehnokeskus laboratooriumis (EAK tunnistus L036), kus lasti määrata kivimist valmistatud killustiku põhifraktsiooni 10/14 mm purunemis- kindlus LA katsel ja fraktsioonil 8/16 mm külmakindlus. Killustiku kvaliteeti hinnati EV ja EL standarditest lähtuvalt (EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1), mis võimaldavad saadud parameetreid kõrvutada maavara kasutusvaldkondades kehtivate nõuetega (eel- kõige teedeehituses). Killustiku katsetusteks võeti 12 proovi kolmest puuraugust. Erineva savikusega intervallid prooviti eraldi. Läbilõike ülaosas lasuvast hallikaskollasest dolo- kivist eraldi proovi selle väikese ja ebaühtlase paksuse tõttu ei võetud. Labori katse- protokollid on esitatud lisas 4. Kivimi keemilised analüüsid tehti Tallinnas EGK laboris (EAK poolt akrediteeritud katselabor reg. nr. L093). Uuringuruumi kivimi keemilist koostist on iseloomustatud 4 puuraugu (29 proovi) põhjal (pa. 2, 4, 6, 7). Proovides määrati CaO, MgO ja lahustumatu jääk. Analüüside tulemused on toodud lisas 6. Hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete mõõtmises rajatud uuringupuur- aukudes. Põhjavee juurdevoolu hindamiseks rajatavasse karjääri tehti katsepumpamine ühes puuraukudepaaris (pa 7 ja 8). Veetasemete alanduse ja taastumise põhjal arvutati hüdrodünaamilised parameetrid. Põhjavee keemilise koostise määramiseks võeti 1 proov puuraugust 8 (lisa 12). Põhjavee keemiline analüüs tehti Eesti Geoloogiakeskuse laboris. Topo-geodeetilised tööd tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus mäetehnik Sven Kärber. Tööde kompleks sisaldas uuringuala mõõdistamist, puuraukude asukohtade mahamärki- mist ning puuraukude horisontaalset ja vertikaalset sidumist. Uuringuruumi teenindusala plaan valmis mõõtkavas 1:1000. Plaani koordinaadid on antud L-Est 97 süsteemis ja kõrgused Balti süsteemis. Topo-geodeetiliste tööde seletuskiri on esitatud tekstilisas 13. Graafilisel lisal 1 on ära toodud uuringu- ja varuala nurgapunktide koordinaadid. Puur- aukude koordinaadid on esitatud lisas 2. 12  4. Maavara omaduste iseloomustus Uuringuruumi kasuliku kihi moodustab Alam-Siluri Jaagarahu lademe dolokivi. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Nehatu uuringuruumis lasuvate karbonaatkivimite sobivust ehituskillustiku toormeks. Killustiku kvaliteeti hinnati EV ja EL standarditest läh- tuvalt, mis võimaldab saadud parameetreid kõrvutada maavara kasutusvaldkondades kehti- vate nõuetega. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud killustiku puru- nemiskindluse põhjal Los-Angelese katsel (EVS-EN 1097-2), mis on Eesti Vabariigi stan- dardite järgi jämetäitematerjali purunemiskindluse hindamise põhimeetodiks. Killustiku külmakindlus määrati EVS-EN 1367-1:2007 standardi järgi. Labori katseprotokollid on esitatud lisas 4. Killustiku katsetusteks võeti 12 proovi. Proovid võeti kolmest puuraugust, iga- ühest 4 proovi, st et eraldi prooviti erineva savikusega kihid. Ülemine, väikese ja ebaüht- lase paksusega hallikaskollane dolokivi prooviti koos sinakashalli dolokivi 1. kihiga. Nagu visuaalse hinnangu põhjal võis eeldada, oli paremate tugevuslike omadustega sinakashalli dolokivi 3. kiht, mille Los Angelese tegur jäi 33 ja 35 vahemikku. Üllatuslikult madal oli aga sama näitaja uuringuruumi läbilõike ülaosast võetud proovil, mille LA teguriks oli vaid 36–40, samas olid antud intervallist valmistatud killustikul kõige paremad külma- kindlusnäitajad (kaalukadu külmutamisel-sulatamisel 2,2–7,2%). Läbilõike keskmises osas jäi killustiku kaalukadu külmutamisel-sulatamisel ligikaudu 5–9% vahemikku (ühel proo- vil ka 15,3%), alumises osas oli see näitaja aga ühtlaselt madal, jäädes ~12–16% piiresse. Kui läbilõike ülemisel kolmel kihil on katsetulemustes nii paremaid kui ka kehvemaid näitajaid, siis läbilõike alumine neljandik on stabiilselt madala purunemiskindlusega (37– 41%) ja nõrga külmakindlusega (11,9–16,0%). Kirjeldatud näitajad on kokkuvõtlikult esitatud alljärgnevas tabelis 2 (vahemik/keskmine). Tabel 2 Killustiku purunemis- ja külmakindlusnäitajad kihtide lõikes LA tegur F, % 1. kiht 36-40/38 2,2-7,2/4,0 2. kiht 35-37/36 5,5-15,3//9,9 3. kiht 33-35/34 5,5-8,5/7,0 4. kiht 37-41/39 11,9-16,0/14,3 Kõige nõrgema purunemiskindluse ja külmakindlusega 4. kiht jäetakse kasulikust kihist välja. Kuna varu on arvutatud kindla absoluutkõrguse tasemeni ja kihtide langus uuringuruumi lõuna suunas on ca 2 m, jääb uuringuruumi põhjaosas varuplokki osaliselt siiski ka 4. kihi kivimit kuni ~0,8 m paksuselt. Seda on arvesse võetud ka varuplokkide kaalutud keskmiste näitajate arvutuses, mis on esitatud lisas 5 ja koondatud tabelisse 3. Veepealse ploki dolokivist saab valmistada killustikku, mille purunemiskindlus Los Angelese katsel on 35–40, keskmiselt 38 ja külmakindlus 2,2–8,8, keskmiselt 4,7 ning veealuse ploki dolokivist valmistatud killustiku LA tegur on 33–41, keskmiselt 35 ja külmakindlus 5,5–16,0, keskmiselt 8,9. Kuna antud kvaliteediga killustik ei vasta teedeehituse nõuetele (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa „Maanteede projekteerimisnormid”), esitatakse Nehatu uuringuruumi dolokivi kinnitamiseks täitedolokivina. Nimetatud normide järgi on lubatud teedeehituses, sõltuvalt liiklussagedusest, kasutada kivimaterjali, mille külmakindluse kategooria on ≤F4 ja purunemiskindluse kategooria ≤LA35 (tabelid 4 ja 5). 13  Tabel 3 Killustiku purunemis- ja külmakindlusnäitajate koondtabel LA Proovi Pa Sügavus LA tegur kateg Külmakindlus Külmakindl nr. nr m (fr 10/14) (fr 8/16) F (%) kateg 1KL 1 1,0-3,9 36 LA 40 2,2 F4 2KL 1 3,9-7,6 35 LA 35 8,8 - 3KL 1 7,6-11,4 33 LA 35 5,5 - 4KL 1 11,4-15,0 38 LA 40 11,9 - 5KL 3 0,4-3,4 39 LA 40 7,2 - 6KL 3 3,4-6,7 35 LA 35 5,5 - 7KL 3 6,7-11,4 35 LA 35 6,9 - 8KL 3 11,4-15,0 41 LA 45 16 - 9KL 5 1,7-5,7 40 LA 40 2,6 F4 10KL 5 5,7-9,7 37 LA 40 15,3 - 11KL 5 9,7-13,4 33 LA 35 8,5 - 12KL 5 13,4-15,0 37 LA 40 14,9 - 1. plokk (veepealne) min 35 LA 35 2,2 - max 40 LA 40 8,8 - kaalutud keskmine 38 LA 40 4,7 - 2. plokk (veealune) min 33 LA 35 5,5 - max 41 LA 45 16 - kaalutud keskmine 35 LA 35 8,9 - Varuala kaalutud keskmine 36 LA 40 7,4 - Tabel 4 Ridakillustikust või fraktsioneeritud jämetäitematerjalidest immutus- ning kiilumismeeto- dil kasutatava kivimaterjali omadused (väljavõte „Maanteede projekteerimisnormid” tabelist 4.6) AKÖL> AKÖL> AKÖL> AKÖL> AKÖL> AKÖL> AKÖL> 8000 8000 8000 2500– 2500– 500– 500 autot/ööp autot/ööp autot/ööp 8000 8000 2500 autot/ööp aluste aluste aluste autot/ööp autot/ööp autot/ööp ühe- ülakihid alakihid, ülakihid aluste aluste ühe- kihilised, ja ühe- kui ja ühe- ülakihid alakihid kihilised jalg- ja Omadus kihilised EVAJ>275 kihilised ja ühe- alused jalgratta- alused, MPa alused, kihilised teede kui kui alused ning EVAJ>275 EVAJ≤275 sõidu- MPa MPa autodele mõeldud parklate alused Purunemiskindluse LA25 LA30 LA30 LA30 LA35 LA35 LA35 kategooria Külmakindluse F2 F4 F4 F4 F4 F4 F4 kategooria 14  Tabel 5 Sidumata segust ehitatava aluse kivimaterjali omadused (väljavõte „Maanteede projekteerimisnormid” tabelist 4.9) AKÖL 15 AKÖL 15 AKÖL 15 AKÖL 15 2500–8000 2500–8000 500–2500 <500 autot/ööp ühe- Omadus autot/ööp aluste autot/ööp autot/ööp kihilised alused, jalg- ülakihid ja ühe- aluste alakihid ühekihilised ja jalgrattateede ning kihilised alused alused sõiduautodele mõeldud parklate alused Purunemiskindluse LA30 LA35 LA35 LA35 kategooria Külmakindluse F4 F4 F4 F4 kategooria AKÖL – eeldatav liiklussagedus Kivimi keemilise koostise iseloomustamiseks tehti 29 analüüsi, milles määrati CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Labori analüüsi tulemused on toodud lisas 6. Kivimi keemilise koostise arvutused puuraukude, litoloogiliste erimite ja varuplokkide lõikes on esitatud lisades 7, 8 ja 9 ning koondatud tabelitesse 6 ja 7. Keemiliselt koostiselt iseloomustab Nehatu uuringuruumi kivimit kõrge MgO sisaldusega dolokivi (MgO sisal- dus 15,24–20,10%), kuid samas on kõrge ka lahustumatu jäägi sisaldus, mis jääb 7,44 ja 22,92% vahemikku. Nagu geoloogilise ehituse iseloomustamisel kirjeldatud, on uuringu- ruumi läbilõikes visuaalselt eristatavad rütmiliselt vahelduvad erineva savikusega ~3–4 m paksused intervallid, mida kinnitasid ka keemilise analüüsi tulemused (tabel 6, lisa 8). Tabel 6 Litoloogiliste erimite keemilise koostise koondtabel (alates-kuni/keskmine) CaO MgO l.j. 1. kiht 26,68-27,84/27,29 18,87-20,10/19,55 7,44-10,22/8,79 2. kiht 23,66-26,04/24,77 16,37-18,13/17,23 12,79-19,34/16,25 3. kiht 24,71-26,68/25,77 16,45-18,37/17,68 11,63-16,40/13,92 4. kiht 22,45-24,94/23,60 15,24-17,20/16,32 17,18-22,92/19,40 Läbilõike ülaosas lasuv hallikaskollane dolokivi prooviti väikese paksuse tõttu reeglina koos lamava kivimiga, vaid puuraugust 2 võetud proov 8K iseloomustab hallikas- kollast dolokivi eraldi. Ehkki visuaalselt on antud kivim puhtam, võrreldes lamavaga, siis savikate purdsetetega täidetud lõhedest ja lõhepindadel esinevast ränikihist tingitult on lahustumatu jäägi sisaldus sarnane vahetult lamava hallika dolokiviga. Seepärast on seda iseloomustatud koos hallika dolokivi 1. kihiga. Läbilõige algab suhteliselt puhta dolo- kiviga, milles lahustumatu jäägi sisaldus jääb 7,44–10,22% vahemikku, olles keskmiselt 8,79% (tabel 6). Selle all lasub tunduvalt savikam dolokivi, kus lahustumatu jäägi maksimaalne sisaldus on 19,34%, keskmiselt 16,25%. Sellele järgneb jällegi veidi puhtam dolokivilasund lahustumatu jäägi keskmise näitajaga 13,92%. Uuritud läbilõike lõpetab väga savikas dolokivi, kus lahustumatu jäägi sisaldus ulatub ligi 23%-ni, keskmine näitaja on 19,40%. MgO sisaldus väheneb sügavuse suunas – kui ülaosas jääb MgO sisaldus 18,87–20,10% vahemikku, keskmiselt 19,55% ja keskosas on ligikaudu 17,5%, siis allosas on antud näitaja keskmiselt 16,32%. Savikuse muutus kajastub ka kivimi füüsikalis- mehaanilistes omadustes, eriti külmakindluses – savikama kivimi suuremast veeimavusest tingitult on vastupidavus külmumis- ja sulamisprotsessidele kehvem. Sarnaselt kivimi füüsikalis-mehaaniliste omadustega, iseloomustatakse ka keemilist koostist veepealse ja veealuse varuploki osas eraldi (tabel 7, lisa 9). Kõrge MgO sisaldu- 15 sega (keskmiselt 19,14%) veepealse ploki kivimi kasutamist tehnoloogilise toormena ei võimalda kivimi kõrge lahustumatu jäägi sisaldus (keskmiselt 10,14%). Veealuses plokis jääb MgO sisaldus keskmiselt alla 18% (17,48%) (MgO sisalduse alumine piir, mil dolo- kivi klassifitseerus tehnoloogiliseks /praeguseks mittekehtiva määruse kohaselt/) ja lahustumatu jäägi keskmine sisaldus ulatub ligi 15 %-ni (14,93%) (tabel 7). Tabel 7 Varuplokkide keemilise koostise koondtabel CaO, % MgO, % Lahustumatu jääk, % min max keskm. Min max keskm. Min max keskm. 1. plokk (veepealne) 23,66 27,84 26,85 16,37 20,10 19,14 7,44 19,34 10,14 2. plokk (veealune) 23,14 27,15 25,32 16,37 19,29 17,48 8,25 19,34 14,93 Varuala keskmine 23,14 27,84 25,86 16,37 20,10 18,06 7,44 19,34 13,26 Füüsikalis mehaanilistest omadustest ja keemilisest koostisest tulenevalt on Nehatu uuringuruumi kasuliku kihi kivim kasutatav täitekivina, ning esitatakse seepärast arvele võtmiseks täitedolokivi varuna. 5. Hüdrogeoloogilised tingimused Üldandmed. Looduslikke veekogusid uuringualale ei jää. Lähim suurem looduslik veekogu on Nehatu soosse jääv Kangruaadu järv, mis asub uuringuruumist ca 950 m edela pool. Uuringuruumist ligikaudu 1 km kaugusele jäävad maaparandussüsteemide ees- vooluks olevad kraavid: põhja poole jääb Virita kraav, mis Uustalu kraavi kaudu juhib Virita ja Kause maaparandussüsteemi liigveed Rame lahte, kagu poole jääb Nehatu kraav, mis suubub Kuuendiku kraavi. Kuuendiku kraav omakorda suubub Paatsalu lahte, läbides eelnevalt Kiissa lahe (joonis 12). Nii Kuuendiku kui ka Uustalu kraav läbivad loodus- kaitsealasid: esimene neist Nehatu looduskaitseala ning Uustalu kraavi suue jääb Puhtu- Laelatu looduskaitsealale. Nehatu uuringuruum jääb Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumile. Piir- konna vettandvateks kihtideks on Siluri ladestu Jaagarahu lademe (Siluri veekihi) dolo- kivide ülemine lõheline osa. Dolokivide veeandvus sõltub nende lõhelisusest, mis uuringu- puuraukude andmeil väheneb ülalt alla. Veekompleksi aktiivsemaks vööks võib pidada ülemist 5–8 meetrit. Regionaalse veepideme moodustavad uuringuruumi alumises osas avatud väga savikad dolokivid koos nende all lamavate Jaani lademe domeriitide ja savikate dolokividega. Põhjavesi on surveta, vabapinnaline. Piirkonnas on kvaternaari- setete paksus väike ja iseseisvat veekihti ei moodusta. Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi põhjaveekihid omavad piirkonna vee- tarbimises olulist tähtsust, leides kasutamist arvukate eratarbijate puurkaevudes. Puur- kaevude registris olevate andmete põhjal on ümbruskonna talude puurkaevud valdavalt 20–30 m sügavad, saades oma vee Jaagarahu lademest. Kivimid on veevaesed, kaevude erideebitid jäävad 0,01–0, 3/s·m vahemikku. Kliima on mõjutatud Põhja-Atlandil moodustuvatest tsüklonitest. Lähim ilmajaam asub Virtsus, mille õhutemperatuuri ja sademete andmeid on kasutatud vee juurdevoolu arvutustes kavandatavasse karjääri. Miinuskraadid püsivad detsembrist märtsini. Aastane sademete norm 1981–2010. a andmete põhjal on 629 mm. Sademeterikkam on aasta II pool, kuivemad veebruar–mai. Püsiv lumikate tekib detsembri teisel dekaadil ja hakkab 16  sulama märtsi teisel dekaadil. Lumikatte kestus on 110–120 päeva ja selle veevaru võib olla väga erinev. Õhutemperatuuri ja sademete andmed on toodud tabelis 8. Joonis 12. Ülevaateplaan (Maa-ameti kaardirakendus, 2017) Tabel 8 Sademete norm ja õhutemperatuur Virtsu ilmajaama andmete põhjal Kuud Kokku Näitaja I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII aastas Pikaajaline keskmine, mm 52 36 36 31 30 52 71 66 64 73 67 51 629 1981–2010 2016. a sademed 72 79 9 37 23 56 69 111 42 26 55 19 598 2017. a sademed 30 37 41 51 14 56 30 49 57 Õhutemperatuur, –3,0 –4,3 –1,3 3,6 9,9 14,7 17,1 16,4 11,7 7,2 2,4 –1,1 6,1 °C Nehatu uuringuruumi veetase on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november). Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Nehatu uuringuruumi põhja- veetase jäi puurimisaegsete mõõtmistulemuste andmeil, mil veetaset mõõdeti üheaegselt kõigis puuraukudes 16. juunil 2017. a, 4,6–5,7 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgu- sele 4,7–5,0 m (tabel 9), minimaalse kaldega põhja–kirde suunas (joonis 13). Veetasemed 17  PA-2 4,68 PA-3 4,63 4,7 PA-1 4,72 4,8 PA-7 PA-8 4,83 4,85 PA-4 4,79 4,9 PA-5 PA-6 4,95 4,84 Aluskaart: Maaamet 2017 LEPPEMÄRGID Nehatu uuringuruumi teenindusala piir 4,8 Hüdroisohüps PA-2 Puuraugu number 4,68 Veetaseme abs kõrgus, m (mõõdetud 16.06.2017) Joonis . Nehatu uuringuruumi hüdroisohüpside plaan, M 1 : 30 000. 18 mõõdeti kõigis puuraukudes üheaegselt ka 1. septembril, mil veetase oli langenud võrreldes juunikuisega keskmiselt 1,7 m, jäädes 2,9–3,3 m absoluutkõrguse tasemele (tabel 9). Põhjaveeseire andmete põhjal ulatub Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi põhjaveetaseme muutuste amplituud aastas umbes 1,5–2 meetrini (Truu jt., 2016). Tabel 9 Veetasemed puuraukudes Pa. Pa V e e t a s e, m nr. suudme 16.06.2017 01.09.2017 abs. maa- abs maa- abs kõrgus, pinnast kõrgus pinnast kõrgus m 1 10,42 5,7 4,7 7,3 3,1 2 9,88 5,2 4,7 6,9 3,0 3 9,23 4,6 4,6 6,3 2,9 4 9,89 5,1 4,8 6,7 3,2 5 10,45 5,5 5,0 7,2 3,3 6 10,24 5,4 4,8 7,2 3,0 7 10,03 5,2 4,8 6,8 3,2 8 9,95 5,1 4,9 6,6 3,4 keskmine 4,8 3,1 2017. a septembris võeti vee keemilise koostise määramiseks proov puuraugust 8 (lisa 12). Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 413 mg/l ja üldkaredusega 6,74 mg-ekv/l. Vee juurdevoolu hinnang karjääri. Karjääri voolav vesi moodustub pindmisest juurdevoolust külgnevatelt aladelt, karjäärialale langenud sademetest ja veetaseme alanda- mise korral põhjaveest. Käesolevatest arvutustest on pindmine äravool välja jäetud, eeldu- sel, et karjääri piirile rajatakse piirdekraavid ümbritsevate alade pinnavee ärajuhtimiseks. Vee juurdevoolu hinnang sademevee arvel arvutatakse kogu karjäärialale, s.o 12,83 hektarile. Sademete norm on võetud Virtsu ilmajaama andmetest (tabel 8). Keskmine sademeline juurdevool karjääri Wo määratakse S. K. Abramovi (1976) võrrandist: Wo = 1000 H q ⋅ α ⋅ F , m 3 / ööpäevas (1) , kus α – pindmise juurdevoolu koefitsient, kaljukivimites α = 0,85; Hq – ööpäeva keskmine sademete hulk: 629:365=1,72 mm; F – karjääri veekogumisala. Arvutustes on võetud karjääri pindala (tingi- musel, et pindmine veevool juhitakse ära) F = 0,1283 km²; Pannes algandmed võrrandisse (1), saame: Wo = 1000·1,72·0,85·0,1283 = 188 m³/ööpäevas. Lumesulavee juurdevool Wt määratakse S. K. Abramovi võrrandist: α ⋅ β ⋅ hc ⋅ F Wt = (2) , tc kus β – koefitsient, mis arvestab karjääri lumekoristust, tavaliselt β = 0,5; hc –aastane lume kogus; hc = 0,175 m (arvestatud on detsember, jaanuar, veebruar ja märts); tc – intensiivse lumesulamise aeg tundides, võetud on 2 nädalat ehk 336 tundi. 19 Pannes algandmed võrrandisse (2), saame: 0,85 ⋅ 0,5 ⋅ 0,175 ⋅ 128300 Wt = = 28m 3 / h ehk 672 m 3 / ööpäevas 336 Põhjavee juurdevool. Selleks, et hinnata dolokivi kaevandamisel väljapumbatava vee koguseid karjäärist ja veealanduse mõju ulatust, tehti katsepumpamine puuraugus 8 ning vaatlusi puuraugus 7. Puuraukude vaheline kaugus (r) oli 18 m. Katsetööde ajal (01.09.2017. a.) oli puuraukudes veetase maapinnast vastavalt 6,6 ja 6,8 m (abs kõrgustel 3,4 ja 3,20 m). Pumpamine toimus 3-tollise Grundfos SQ 3-55 pumbaga. Pump sukeldati 13,5 meetri sügavusele. Usaldusväärsete andmete saamiseks peab proovipumpamise tule- musel saama piisava veetaseme alanduse nii pumbatavas augus kui ka vaatlusaugus ning samas ei tohi pumbata ka võimsusega, mis kaevu lühikese ajaga kuivaks tõmbab. Pumpa- mise esimesel katsel tekkiski liiga suur alandus ja pump jäi kuivale. Pärast veetaseme taastumist puuraugus katset korrati. Teisel katsel, mil veemõõtja kraan oli peaaegu kinni keeratud, saadi puuraugu 8 tootlikkuseks 2,63 m alanduse (S) korral vaid 0,085 l/s ehk 7,3 m3/ööp, puuraugu erideebitiks 0,03 l/s*m. Katsepumpamisel saadud alanduse ja taastumise andmed on toodud tabelites 10 ja 11. Antud tulemuste põhjal koostatud graafika on esitatud joonistel 14 ja 15 ning samas on toodud veejuhtivuse (km) ja tasemejuhtivuse (a) arvutused. Suurima võimaliku juurdevoolu arvutamiseks karjääri kasutatakse katse- pumpamise suurimat veejuhtivuse väärtust (km = 2,1 m2/ööpäevas). Hüdrodünaamiliste parameetrite väikesed näitajad on tingitud uuringuruumis lasuvatest massiivsetest, tihe- datest ja savikatest dolokividest. Ka uuringuruumi läheduses paikneva Sarapiku talu puurkaevu (kood PRK0014152) väike erideebit (eritootlikkus) 0,067 l/s*m annab tunnis- tust sellest, et piirkonna kivimid on veevaesed. Hüdrodünaamiliste parameetrite andmed on koondatud tabelisse 12. Tabel 12 Hüdrodünaamilised parameetrid katsepumpamiste põhjal Pa Pa Pa Staatil Mõõt- Deebit Alandus Eri- Veejuhtivus Taseme- nr süg suudme veetase mise Q S deebit km juhtivus abs. abs. aeg q pumpa- taastu- a kõrg. kõrg. misel misel m m m l/s m l/sm m2/ööp m2/ööp m2/ööp 8 15 9,95 3,4 16.06.2017 0,085 2,63 0,03 0,5 0,8 7 15 10,03 3,2 16.06.2017 1,5 2,1 63 Põhjavee juurdevool Q määratakse mittestatsionaarse liikumise võrrandist, võttes karjääri kui “suurt kaevu”, mille tinglik raadius on R. 4π ⋅ km ⋅ S Q= , m 3 / ööpäevas (3) 6,12 ⋅ a ⋅ t ln R2 12,83 hektaril on dolokivi varuks ~1,4 mln, mis kaevandatakse ära 25 aasta jooksul. Kuna kasuliku kihi lamamipind jääb -2,5 m abs tasemele ning uuringuaegne veetase juunis kesk- miselt absoluutkõrgusele 4,8 m (lisa 10), tuleb kaevandamisel veetaset alandada 7,5 m (tuleb arvestada sellega, et karjääri põhi oleks kaevandamise ajal veetasemest kõrgemal). Alljärgnevalt on toodud põhjavee juurdevoolu arvutamine eelpoolnimetatud karjää- ri töötamise 1. aasta, 12. aasta, mil kaevandatud on ca pool mäeeraldise mahust ja lõpu- aasta (25. aasta) kohta. Veehulgad on arvutatud arvestusega, et vee väljapumpamine toi- mub aastaringselt, st et t = 365. 1. Põhjavee juurdevoolu arvutus karjääri töötamise 1. aasta kohta: Asendades algandmed võrrandisse (3), saame põhjavee juurdevoolu karjääri: 20  Hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste andmed. Alandus pa 8 pa 7 18 m Pa 8 alandus (pumpamisauk) Pa 7 alandus (vaatlusauk) aeg aeg vee- alan- Q aeg aeg vee- alan- aeg aeg vee- alan- aeg aeg vee- alan- min log tase,m dus,m l/s min log tase,m dus,m min log tase,m dus,m min log tase,m dus,m -6,62 0,00 55,00 1,74 -8,98 2,36 0 6,83 0,00 80,00 1,90 7,60 0,77 0,42 -0,38 -6,65 0,03 0,086 57,50 1,76 -8,99 2,37 0,50 -0,30 6,83 0,00 85,00 1,93 7,60 0,77 0,83 -0,08 -6,66 0,04 60,00 1,78 -9,00 2,38 0,085 1,00 0,00 6,83 0,00 90,00 1,95 7,61 0,79 1,25 0,10 -6,68 0,06 62,50 1,80 -9,01 2,39 1,50 0,18 6,83 0,00 95,00 1,98 7,62 0,80 1,67 0,22 -6,69 0,07 65,00 1,81 -9,01 2,39 2,00 0,30 6,83 0,00 100,00 2,00 7,64 0,81 2,08 0,32 -6,68 0,06 67,50 1,83 -9,02 2,40 2,50 0,40 6,84 0,01 105,00 2,02 7,64 0,81 2,50 0,40 -6,69 0,07 70,00 1,85 -9,02 2,40 3,00 0,48 6,84 0,01 110,00 2,04 7,65 0,82 2,92 0,46 -6,70 0,08 75,00 1,88 -9,05 2,43 3,50 0,54 6,84 0,01 115,00 2,06 7,65 0,82 3,33 0,52 -6,76 0,14 80,00 1,90 -9,07 2,45 4,00 0,60 6,84 0,01 120,00 2,08 7,66 0,83 3,75 0,57 -6,82 0,20 85,00 1,93 -9,06 2,44 4,50 0,65 6,85 0,02 125,00 2,10 7,67 0,84 4,17 0,62 -6,89 0,27 90,00 1,95 -9,09 2,47 5,00 0,70 6,85 0,02 130,00 2,11 7,67 0,84 4,58 0,66 -6,95 0,33 95,00 1,98 -9,10 2,48 5,50 0,74 6,85 0,02 135,00 2,13 7,68 0,85 5,00 0,70 -7,02 0,40 100,00 2,00 -9,10 2,48 6,00 0,78 6,88 0,05 140,00 2,15 7,69 0,87 5,42 0,73 -7,08 0,46 105,00 2,02 -9,11 2,49 6,50 0,81 6,93 0,10 145,00 2,16 7,70 0,87 5,83 0,77 -7,15 0,53 110,00 2,04 -9,11 2,49 7,00 0,85 6,99 0,16 150,00 2,18 7,71 0,88 6,25 0,80 -7,21 0,59 115,00 2,06 -9,11 2,49 7,50 0,88 7,05 0,22 155,00 2,19 7,71 0,88 6,67 0,82 -7,28 0,66 120,00 2,08 -9,13 2,51 0,085 8,00 0,90 7,11 0,28 160,00 2,20 7,71 0,88 7,08 0,85 -7,34 0,72 125,00 2,10 -9,13 2,51 8,50 0,93 7,16 0,33 165,00 2,22 7,72 0,89 7,50 0,88 -7,41 0,79 130,00 2,11 -9,13 2,51 9,00 0,95 7,20 0,37 170,00 2,23 7,71 0,88 7,92 0,90 -7,47 0,85 135,00 2,13 -9,14 2,52 9,50 0,98 7,25 0,42 175,00 2,24 7,74 0,91 8,33 0,92 -7,54 0,92 140,00 2,15 -9,15 2,53 10,00 1,00 7,30 0,47 176,00 2,25 7,74 0,91 8,75 0,94 -7,60 0,98 145,00 2,16 -9,15 2,53 11,00 1,04 7,36 0,53 177,00 2,25 7,74 0,91 9,17 0,96 -7,67 1,05 150,00 2,18 -9,17 2,55 12,00 1,08 7,42 0,59 178,00 2,25 7,74 0,91 9,58 0,98 -7,73 1,11 155,00 2,19 -9,18 2,56 13,00 1,11 7,43 0,60 178,17 2,25 7,74 0,91 10,00 1,00 -7,80 1,18 0,085 160,00 2,20 -9,19 2,57 14,00 1,15 7,41 0,58 178,33 2,25 7,74 0,91 11,25 1,05 -7,99 1,37 165,00 2,22 -9,15 2,53 15,00 1,18 7,39 0,56 12,50 1,10 -8,19 1,57 170,00 2,23 -9,17 2,55 16,00 1,20 7,36 0,53 13,75 1,14 -8,38 1,76 175,00 2,24 -9,21 2,59 17,00 1,23 7,35 0,52 15,00 1,18 -8,40 1,78 180,00 2,26 -9,22 2,60 0,085 18,00 1,26 7,34 0,51 16,25 1,21 -8,37 1,75 185,00 2,27 -9,23 2,61 19,00 1,28 7,34 0,51 17,50 1,24 -8,49 1,87 190,00 2,28 -9,23 2,61 20,00 1,30 7,35 0,52 18,75 1,27 -8,60 1,98 192,08 2,28 -9,24 2,62 21,00 1,32 7,36 0,53 20,00 1,30 -8,66 2,04 192,50 2,28 -9,23 2,61 22,00 1,34 7,38 0,55 21,25 1,33 -8,71 2,09 192,92 2,29 -9,25 2,63 23,00 1,36 7,39 0,56 22,50 1,35 -8,76 2,14 193,33 2,29 -9,24 2,62 24,00 1,38 7,40 0,57 23,75 1,38 -8,79 2,17 193,75 2,29 -9,25 2,63 25,00 1,40 7,41 0,58 25,00 1,40 -8,81 2,19 194,17 2,29 -9,23 2,61 26,00 1,41 7,42 0,59 26,25 1,42 -8,84 2,22 194,58 2,29 -9,25 2,63 27,00 1,43 7,41 0,58 27,50 1,44 -8,87 2,25 195,00 2,29 -9,24 2,62 28,00 1,45 7,44 0,61 28,75 1,46 -8,88 2,26 195,42 2,29 -9,25 2,63 29,00 1,46 7,45 0,62 30,00 1,48 -8,88 2,26 195,83 2,29 -9,25 2,63 30,00 1,48 7,45 0,62 32,50 1,51 -8,89 2,27 196,25 2,29 -9,25 2,63 35,00 1,54 7,48 0,65 35,00 1,54 -8,90 2,28 196,67 2,29 -9,24 2,62 40,00 1,60 7,49 0,66 37,50 1,57 -8,92 2,30 197,08 2,29 -9,24 2,62 45,00 1,65 7,50 0,67 40,00 1,60 -8,92 2,30 0,085 197,50 2,30 -9,25 2,63 50,00 1,70 7,52 0,69 42,50 1,63 -8,93 2,31 55,00 1,74 7,54 0,71 3 45,00 1,65 -8,95 2,33 Q = 0,085 l/s = 7,3 m /ööp 60,00 1,78 7,55 0,72 47,50 1,68 -8,95 2,33 S = 2,63 m 65,00 1,81 7,57 0,74 50,00 1,70 -8,96 2,34 q = 0,03 l/s*m 70,00 1,85 7,57 0,74 52,50 1,72 -8,97 2,35 75,00 1,88 7,59 0,76 21  Pa 7 ja 8 alandus Pa 7 - vaatlusauk pa 8 - pumpamisauk 3,00 2,50 2,00 1,50 1,00 alandus, m 0,50 22 0,00 -1 -0,5 0 0,5 1 1,5 2 2,5 -0,50 aeg, log t S −S 2 1 2,51 − 0 0,183 ⋅ Q 0,183 ⋅ 7,3 C= = = 2,51 km = = = 0,5m 2 / ööp log t 2 − log t1 1,0 C 2,51 S −S 2 1 0, 7 − ( − 0, 2 ) 0,183 ⋅ Q 0,183 ⋅ 7,3 C= = = 0,9 km = = = 1,5m 2 / ööp log t 2 − log t1 1,0 C 0,9 Joonis14. Puuraukude 7 ja 8 veetasemete alanduse graafikud ja hüdrodünaamiliste parameetrite arvutused  Hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste andmed. Taastumine pa 8 pa 7 18 m Pa 8 taastumine (pumpamisauk) Pa 7 taastumine (vaatlusauk) aeg aeg vee- taastu- aeg aeg vee- taastu- aeg aeg vee- taastu- aeg aeg vee- taastu- min log tase,m mine,m min log tase,m mine,m min log tase,m mine,m min log tase,m mine,m 0 9,25 16,25 1,21 7,11 2,14 0 7,76 0 27,00 1,43 7,13 0,64 0,42 -0,38 9,13 0,12 17,50 1,24 7,09 2,16 0,50 -0,30 7,75 0,01 28,00 1,45 7,11 0,66 0,83 -0,08 8,92 0,33 18,75 1,27 7,07 2,18 1,00 0,00 7,72 0,04 29,00 1,46 7,10 0,66 1,25 0,10 8,72 0,53 20,00 1,30 7,06 2,19 1,50 0,18 7,71 0,05 30,00 1,48 7,10 0,67 1,67 0,22 8,55 0,70 21,25 1,33 7,04 2,21 2,00 0,30 7,68 0,08 35,00 1,54 7,08 0,69 2,08 0,32 8,40 0,84 22,50 1,35 7,03 2,22 2,50 0,40 7,66 0,10 40,00 1,60 7,07 0,70 2,50 0,40 8,28 0,97 23,75 1,38 7,02 2,23 3,00 0,48 7,63 0,13 45,00 1,65 7,05 0,72 2,92 0,46 8,16 1,08 25,00 1,40 7,02 2,23 3,50 0,54 7,61 0,15 50,00 1,70 7,05 0,72 3,33 0,52 8,06 1,18 26,25 1,42 7,00 2,25 4,00 0,60 7,57 0,19 55,00 1,74 7,04 0,73 3,75 0,57 7,97 1,27 27,50 1,44 6,99 2,26 4,50 0,65 7,54 0,22 60,00 1,78 7,02 0,75 4,17 0,62 7,88 1,36 28,75 1,46 6,98 2,27 5,00 0,70 7,52 0,24 65,00 1,81 7,01 0,76 4,58 0,66 7,80 1,44 30,00 1,48 6,98 2,27 5,50 0,74 7,49 0,27 70,00 1,85 7,01 0,76 5,00 0,70 7,73 1,51 32,50 1,51 6,97 2,28 6,00 0,78 7,47 0,29 75,00 1,88 7,00 0,77 5,42 0,73 7,66 1,58 35,00 1,54 6,95 2,30 6,50 0,81 7,45 0,32 80,00 1,90 7,00 0,76 5,83 0,77 7,61 1,63 37,50 1,57 6,94 2,31 7,00 0,85 7,43 0,34 85,00 1,93 7,00 0,77 6,25 0,80 7,57 1,68 40,00 1,60 6,94 2,31 7,50 0,88 7,41 0,35 86,00 1,93 7,00 0,77 6,67 0,82 7,52 1,73 42,50 1,63 6,94 2,31 8,00 0,90 7,38 0,39 87,00 1,94 6,99 0,78 7,08 0,85 7,48 1,77 45,00 1,65 6,93 2,32 8,50 0,93 7,36 0,40 88,00 1,94 7,01 0,76 7,50 0,88 7,44 1,81 47,50 1,68 6,93 2,32 9,00 0,95 7,34 0,42 89,00 1,95 6,99 0,78 7,92 0,90 7,41 1,84 50,00 1,70 6,93 2,32 9,50 0,98 7,33 0,43 89,17 1,95 6,99 0,78 8,33 0,92 7,38 1,87 52,50 1,72 6,92 2,33 10,00 1,00 7,31 0,45 89,33 1,95 6,99 0,78 8,75 0,94 7,35 1,90 55,00 1,74 6,91 2,34 11,00 1,04 7,29 0,47 89,50 1,95 7,00 0,77 9,17 0,96 7,33 1,92 57,50 1,76 6,91 2,34 12,00 1,08 7,26 0,50 9,58 0,98 7,31 1,94 60,00 1,78 6,91 2,34 13,00 1,11 7,25 0,51 10,00 1,00 7,28 1,97 62,50 1,80 6,90 2,35 14,00 1,15 7,23 0,53 10,42 1,02 7,27 1,98 65,00 1,81 6,89 2,35 15,00 1,18 7,22 0,55 10,83 1,03 7,24 2,01 67,50 1,83 6,89 2,36 16,00 1,20 7,20 0,56 11,25 1,05 7,23 2,02 70,00 1,85 6,89 2,36 17,00 1,23 7,20 0,57 11,67 1,07 7,21 2,04 75,00 1,88 6,88 2,37 18,00 1,26 7,19 0,58 12,08 1,08 7,20 2,05 80,00 1,90 6,86 2,39 19,00 1,28 7,18 0,59 12,50 1,10 7,19 2,06 85,00 1,93 6,87 2,37 20,00 1,30 7,16 0,61 12,92 1,11 7,18 2,07 87,50 1,94 6,86 2,39 21,00 1,32 7,16 0,61 13,33 1,12 7,17 2,08 87,92 1,94 6,86 2,39 22,00 1,34 7,16 0,61 13,75 1,14 7,16 2,09 88,33 1,95 6,86 2,39 23,00 1,36 7,14 0,62 14,17 1,15 7,15 2,10 88,75 1,95 6,87 2,38 24,00 1,38 7,15 0,62 14,58 1,16 7,14 2,11 89,17 1,95 6,86 2,39 25,00 1,40 7,14 0,63 15,00 1,18 7,13 2,12 26,00 1,41 7,13 0,64 23  Pa 7 ja 8 taastumine Pa 7 - vaatlusauk Pa 8 - pumpamisauk 3 2,5 2 1,5 1 taastumine, m 0,5 24 0 -0,5 0 0,5 1 1,5 2 2,5 aeg, log t S −S 2 1 2,85 − 1,15 0,183 ⋅ Q 0,183 ⋅ 7,3 C= = = 1,7 km = = = 0,8m 2 / ööp log t 2 − log t1 1,0 C 1,7 S −S 2 1 0,75 − 0,12 0,183 ⋅ Q 0,183 ⋅ 7,3 C= = = 0,63 km = = = 2,1m 2 / ööp log t 2 − log t1 1,0 C 0,63 lg a = 2*lg r - 0,35 + A/C=2*1,26 - 0,35 + (-0,25/0,63) = 2,52 - 0,35 - 0,4 = 1,8 m2/ööp a = 63 m2/ööp Joonis 15. Puuraukude 7 ja 8 veetasemete taastumise graafikud ja hüdrodünaamiliste parameetrite arvutused  - veejuhtivus km = 2,1 m2/ööpäevas; - tasemejuhtivus a = 63 m2/ööpäevas; - alandus S = 7,5 m; - karjääri pindala 1. tööaasta lõpuks (eeldusel, et kaevandatakse keskmiselt 59 000 m3 aastas), F = 5000 m2; F - karjääri raadius kaevetööde pindala F, m² puhul R = = 40 m; π 4π ⋅ 2,1 ⋅ 7,5 198 198 198 Q1 = = = = ~ 44 m 3 / ööp. 6,12 ⋅ 63 ⋅ 365 140729 ln 88 4,5 ln 2 ln 40 1600 2. Põhjavee juurdevoolu arvutus, kui kaevandatud on ligikaudu pool mäeeraldise mahust: - veejuhtivus km = 2,1 m2/ööpäevas; - tasemejuhtivus a = 63 m2/ööpäevas; - alandus S = 7,5 m; - F12 = 60000 m2; - R12= 138 m; 4π ⋅ 2,1 ⋅ 7,5 198 198 Q12 = = = = 44 m 3 / ööp. 6,12 ⋅ 63 ⋅ 12 ⋅ 365 1688753 4,5 ln 2 ln 138 19044 3. Karjääri ammendamisel, s.o. 25 aasta pärast: - F25 = 128300 m2; - R25= 202 m; 4π ⋅ 2,1 ⋅ 7,5 198 198 Q 25 = = = = 44 m 3 / ööp. 6,12 ⋅ 63 ⋅ 25 ⋅ 365 3518235 4,5 ln 2 ln 202 40804 Nagu arvutustest näha, siis väljapumbatava põhjavee kogused karjääri laienedes ei muutu. Võttes arvesse ka sademed, on väljapumbatava vee kogus keskmiselt 232 m3/ööpäevas ning kevadisel lumesulamisperioodil maksimaalselt 716 m3/ööpäevas. Karjääride töötamiskogemused on näidanud, et karjääri laienedes hakkab põhjaveeline komponent vähenema ja pindmine komponent suurenema. Samas tuleb arvestada ka sademete ebaühtlusega, mille muutustest sõltuvalt võib aasta keskmine juurdevool muutuda 1,3–1,5 korda. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb alandus- lehter. Veealanduse mõju ligilähedast raadiust saab määrata võrrandist, kus t on karjääri töötamise aeg toitumisperioodide intervallis, kui veetase alanduslehtris praktiliselt taastub, see on 300 ööpäeva. R = 1,5 a ⋅ t = 1,5 63 ⋅ 300 = 206 m Veealanduse mõjuga tuleb arvestada elanikkonna veevarustusprobleemide lahenda- misel. Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu. Veealuse kasuliku kihi kaevandamisel veetaset alandades oleks vajalik rajada ligi- kaudu 1 km pikkune veetoru või kraav väljapumbatava vee ärajuhtimiseks maaparandus- süsteemi eesvooludesse: uuringuruumist põhja pool paikneva Virita ja Uustalu kraavide kaudu on vett võimalik juhtida Rame lahte ja lõuna poolt Kuuendiku kraavi kaudu läbi Kiissa lahe Paatsalu lahte (joonis 12). Karjäärist ärajuhitava vee maksimaalne arvutuslik kogus on väike – 716 m3/ööpäevas ehk 30 m3/h ehk 0,5 m3/min ehk ca 8 l/sek. Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaseveest suurema heljumi sisalduse ja 25 mõnevõrra suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis muutub vähe. Karjäärivee veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt settebasseinis selgitada. Reostust välistava tehnoloogia kasutamisel karjäärivee looduslikku vetevõrku juhtimiseks muid piiranguid ei ole. Kaaluda tuleks ka veealust kaevandamistehnoloogiat, nii nagu seda tehakse Kagu- Eestis paiknevas Marinova dolokivikarjääris. 6. Varu arvutus Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati varu geoloogiliste plokkide meetodil kahes plokis uuringuruumi teenindusala 12,83 hektaril. Eraldi arvutati täitedolokivi vee- pealne (1. plokk) ja veealune (2. plokk) varu. Plokkidevaheliseks piiriks on 4,8 m abso- luutkõrgus, mis on uuringuaegse (16.06.2017) põhjaveetaseme keskmine absoluutkõrgus. Varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel: varu arvutuse plaan M 1:1000 (gr. lisa 1); geoloogilised läbilõiked (gr. lisa 2); puuraukude kirjeldused (tekstilisa 3); laboratoorsete uuringute andmed (tekstilisad 5–9); katte- ja kasuliku kihi paksused (tekstilisa 10) mahtude arvutused programmis Surfer10 (lisa 11). Plokkide koordinaadid on esitatud varu arvutuse plaanil (gr. lisa 1). Plokkide pindalad on määratud arvutiprogrammi MicroStation V8 abil. Puuraukude vahekaugus on ligikaudu 120–310 m, puursüdamik on kogupaksuses proovitud – puursüdamik on esinduslik, hinda- maks täitedolokivi varu tarbevaru kategoorias. Katte- ja kasuliku kihi paksused ja lamami absoluutkõrgused puuraukudes on toodud lisas 10. Varu arvutati programmis Surfer10, kasutades Kriging meetodit (lisa 11). Varu arvutuse alumiseks piiriks on võetud kasuliku kihi lamami keskmine absoluutkõrgus -2,5 m (lisa 10). Varuplokid 1 ja 2 paiknevad kohakuti ja nende pindala on 12,83 ha. Nagu öeldud, arvutati varu programmiga Surfer10 kahe pinna vahelise mahu määramise meetodil (lisa 11).Veepealse täitedolokivi ploki puhul moodustab ülemise pinna aluspõhja pealispind, mis jääb dolokivi pealispinna mudeli andmeil 7,99–10,03 m absoluutkõrgusele, langusega lõuna suunas. Aluspõhja pealispind modelleeriti puuraukude andmete põhjal (lisa 10) Kriging meetodiga. Varu arvutuse alumiseks pinnaks on 4,8 m absoluutkõrgus, mis on uuringuaegse (16.06.2017) põhjaveetaseme keskmine absoluut- kõrgus (lisa 10). 1. ploki täitedolokivi aktiivne tarbevaru on 547 tuh m3 (lisa 11). Kasuliku kihi paksus on puuraukude andmeil 3,2–5,2 m vahemikus, keskmine paksus, arvestades Surfer10 abil saadud varu mahtu, on 4,26 m. Sarnaselt on arvutatud ka kattekihi maht – ülemiseks pinnaks on maapinna reljeef ja alumiseks pinnaks aluspõhja pealispind. Kattekihi maht kokku on 138 tuh m3 ja selle keskmine paksus, arvestades Surfer10 abil saadud mahtu, on 1,08 m. Kasvukihi keskmine paksus on 0,20 m, mis on saadud puuraukude andmeil aritmeetilise keskmisena (lisa 10). Kasvukihi maht on leitud keskmise kihipaksuse ja varuala pindala korrutisena: 0,2 · 128300 = 25660 m3 = 26 tuh m3. Veealuse täitedolokivi ploki (2. plokk) varu jääb kahe pinna, 4,8 ja -2,5 m absoluut- kõrguste vahele, kus kasuliku kihi paksus on 7,3 m. Seega on 2. ploki maht 937 tuh m3. 7,3 · 128300 = 936590 m3 = 937 tuh m3 Nehatu uuringuruumi kasuliku kihi ning kattekihi paksuste ja mahtude andmed on koondatud tabelisse 13. 26  Tabel 13 Maavara ja kattekihi paksused ning mahud Ploki Ploki Keskmine paksus, m Kattekihi maht, tuh m3 Täite- nr. pindala Kattekiht Kasulik Kokku sealhulgas dolokivi ha Kokku sealhulgas kiht kasvu- moreen aktiivne kasvu- moreen kiht tarbevaru kiht tuh. m3 1. 12,83 1,08 0,20 0,88 4,26 138 26 112 547 2. 12,83 7,30 937 Kokku 12,83 1,08 0,20 0,88 11,56 138 26 112 1 484 Nehatu uuringuruumi 12,83 hektarilisel pindalal on täitedolokivi aktiivne tarbevaru 1484 tuh m3, sealhulgas 547 tuh m3 vee peal (1. plokk) ja 937 tuh m3 vee all (2. plokk). 7. Kaevandamise mäetehnilised tingimused Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Juurdepääs alale on hea: Rame–Paatsalu ja Karuse–Nehatu maanteed jäävad uuringuruumi vahetusse lähedusse. Kattekihi paksus ei ole suur, ulatudes 0,4 meetrist põhjaosas kuni maksimaalselt 1,9 meetrini lõunaservas. Keskmiselt 0,2 m paksune kasvukiht kooritakse ja ladustatakse moreenist eraldi. Kasvukiht, mille maht on 26 tuh m3, vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Karjääri piirile vallitatud moreenpinnas ja rajatud piirdekraav aitavad vähendada ümbritsetavatelt aladelt karjääri valguva vee kogust. Metsa-alal kaevandamisel tuleb eelnevalt langetada puud ja juurida kännud. Kaevandatakse 2 astmega – esmalt veepealne ning seejärel vee- alune kasulik kiht. Kaevandamise muudab keerulisemaks asjaolu, et ligi 2/3 täitedolokivi varust paikneb allpool põhjaveetaset. Ehkki hüdrogeoloogiliste katsetööde andmeil on väljapumbatava vee kogused ja tekkiva depressioonilehtri ulatus väikesed, on väljapumba- tava vee ärajuhtimisvõimalused komplitseeritud: väljapumbatava vee ärajuhtimiseks maa- parandussüsteemide eesvooludeks olevate kraavide kaudu Liivi lahte eeldaks ca 1 km pikkuse veetoru või kraavi rajamist üle eramaade. Uuringuruumist põhja pool paikneva Virita kraavi kaudu on vett võimalik juhtida Rame lahte, või siis lõuna poolt Kuuendiku kraavi kaudu läbi Kiissa lahe Paatsalu lahte. Mõlemad lahed jäävad looduskaitsealale. Võimalik on kasutada ka veealust kaevandamistehnoloogiat, nii nagu seda tehakse Kagu- Eestis paiknevas Marinova dolokivikarjääris. Killustiku väljaveoteena Risti–Virtsu põhimaanteele saab kasutada Karuse–Nehatu ja Rame–Paatsalu kõrvalmaanteid, väljaveoks Pärnu suunal aga Vatla–Nehatu ja Audru– Tõstamaa–Nurmsi kõrvalmaanteid. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Kõiki kaevandamisega ja killustiku väljaveoga kaasnevaid keskkonnamõjusid analüüsitakse kaevandamise loa taotluse menetlemisel. Maapõueseaduse § 81 lähtuvalt korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale ja nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet. Nehatus tekib dolokivi kaevan- damisel ligikaudu 7,5 m sügavune veekogu. Põhjaveetaseme muutuste amplituud võib aastas ulatuda umbes 1,5–2 meetrini. 27  8. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine, hüdrogeoloogilised pumpamised ja vaatlused puuraukudes, proovimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ja õli mahajooksu ei olnud. Puurimise käigus pesti puurauke puhta veega, kattekiht isoleeriti manteltorudega. Peale uuringutööde lõppu puuraugud likvideeriti: manteltorud eemaldati, puuraugud täideti kuni veetasemeni Raatsiotsa karjäärist pärit purukruusaga, veetasemest kõrgemal tsemendiseguga (lisa 14). Kokkuvõte Dolokivi geoloogilise uuringu Nehatu uuringuruumis tegi OÜ Eesti Geoloogia- keskus OLAR JÄRVLOO TALU tellimisel. Uuringutöö eesmärgiks oli selgitada uuringu- ruumis leviva paekompleksi kvaliteet, mahud ja kaevetingimused. Uuringuruum pindalaga 12,83 ha asub Läänemaa lõunaosas, Hanila vallas Nehatu külas, eraomandisse kuuluval kinnistul Mihkli (19502:001:0058). Nehatu uuringuruumis ulatub pinnakatte paksus 0,4–1,9 meetrini. Mullakihi paksus on 0,1–0,3 m, keskmiselt 0,2 m ning rohke karbonaatse jämepurruga beeži moreeni paksus ulatub 1,6 m meetrini. Kvaternaarisetete paksus suureneb lõuna–kagu suunas. Uuringuruum paikneb Siluri ladestu Jaagarahu lademe avamusel (S1jg). Uuringu- ruumi läbilõikes võib värvuse põhjal välja eraldada 2 eriilmelist kivimkompleksi. Läbi- lõike ülaosas lasub hallikaskollane mikrokristalliline, enamasti lõheline, ebaühtlase paksu- sega (0,1–1,9 m) dolokivi. Valdava osa läbilõikest moodustab aga sinakashall pisi- kuni mikrokristalliline, keskmise- kuni paksukihiline, sageli massiivne dolokivi, mille savikus muutub uuritud läbilõikes rütmiliselt. Läbilõike ülaosas lasub ülejäänud läbilõikega võrrel- des suhteliselt puhas dolokivi paksusega ~2–3 m (1. kiht). Järgmisena võib välja eraldada 3–4 m paksuse savikama dolokivilasundi (2. kiht), seejärel keskmiselt 4 m paksuse puh- tama lasundi, mille ülemine pool on kohati kavernidega ja mudasööjate elutegevus- jälgedega (3. kiht). Savikus kasvab sügavuse suunas ning läbilõike lõpetab väga savikas dolokivi, mis on avatud ~1,5–3,5 m paksuselt (4. kiht). 2. ja 3. kihi vahele jääb keskmiselt 0,2 m paksune domeriidikiht, mis on väljapeetud nii lateraalselt kui vertikaalselt. Uuringuruumi põhjaveetase jääb 4,6–5,7 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgu- sele 4,7–5,0 m (mõõdetud 16.06.2017), minimaalse kaldega põhja-kirde suunas. Piirkonna põhjaveetaseme aastane muutuste amplituud ulatub umbes 1,5–2 meetrini. Uuringuruumis lasuvad savikad tihedad massiivsed Jaagarahu lademe dolokivid on veevaesed. Katse- pumpamisel saadi puuraugu 8 erideebitiks 0,03 l/s∙m. Kaevandamise korral oleksid karjäärist väljapumbatava vee kogused arvutuslikult keskmiselt 232 m3/ööp, lumesulamis- perioodil aga maksimaalselt 716 m3/ööpäevas. Kvaliteedilt on paremate tugevuslike omadustega sinakashalli dolokivi 3. kiht, millest valmistatud killustiku Los Angelese tegur jäi 33 ja 35 vahemikku. Ülejäänud kihtidel jäi LA tegur 36 ja 41 vahemikku. Kõige paremad külmakindlusnäitajad olid läbilõike ülaosa kivimist valmistatud killustikul – kaalukadu külmutamisel-sulatamisel 2,2–7,2%. Läbilõike keskmises osas jäi killustiku kaalukadu külmutamisel-sulatamisel ligikaudu 5–9% vahemikku, alumises osas oli see näitaja aga ühtlaselt madal, jäädes ~12– 16% piiresse. Kui läbilõike ülemisel kolmel kihil on katsetulemustes nii paremaid kui ka kehvemaid näitajaid, siis läbilõike alumine neljandik on stabiilselt madala purunemis- kindlusega (37–41%) ja nõrga külmakindlusega (11,9–16,0%), mistõttu jäeti kasulikust kihist välja. Veepealse ploki dolokivist saab valmistada killustikku, mille purunemis- kindlus Los Angelese katsel on 35–40, keskmiselt 38 ja külmakindlus 2,2–8,8, keskmiselt 4,7 ning veealuse ploki dolokivist valmistatud killustiku LA tegur on 33–41, keskmiselt 35 ja külmakindlus 5,5–16,0, keskmiselt 8,9. Kuna antud kvaliteediga killustik ei vasta teede- ehituse nõuetele, esitatakse Nehatu uuringuruumi dolokivi kinnitamiseks täitedolokivina. 28  Keemiliselt koostiselt moodustab Nehatu uuringuruumi kasuliku kihi kõrge MgO sisaldusega dolokivi, kuid samas on kõrge ka lahustumatu jäägi sisaldus. Veepealse ploki kivimi MgO sisaldus on keskmiselt 19,14% ja lahustumatu jäägi sisaldus keskmiselt 10,14%. Veealuses plokis on MgO sisaldus keskmiselt 17,48% ja lahustumatu jäägi keskmine sisaldus 14,93%. Uuringuruumi varu arvutati geoloogiliste plokkide meetodil kahes plokis 12,83 hektaril. Eraldi arvutati täitedolokivi veepealne (1. plokk) ja veealune (2. plokk) varu. Plokkidevaheliseks piiriks on 4,8 m absoluutkõrgus, mis on uuringuaegse (16.06.2017) põhjaveetaseme keskmine absoluutkõrgus. Varu arvutati absoluutkõrguseni -2,5 m, mis on kasuliku kihi lamami keskmine absoluutkõrgus. Kokkuvõtlikult on kihipaksused ja mahud esitatud alljärgnevas tabelis. Maavara ja kattekihi paksused ning mahud Ploki Ploki Keskmine paksus, m Kattekihi maht, tuh m3 Täite- nr. pindala Kattekiht Kasulik Kokku sealhulgas dolokivi ha Kokku sealhulgas kiht kasvu- moreen aktiivne kasvu- moreen kiht tarbevaru kiht tuh. m3 1. 12,83 1,08 0,20 0,88 4,26 138 26 112 547 2. 12,83 7,30 937 Kokku 12,83 1,08 0,20 0,88 11,56 138 26 112 1 484 Käesoleva uuringu alusel tehakse ettepanek võtta Nehatu uuringuruumis 12,83 ha pindalal arvele 1484 tuh m3 täitedolokivi aktiivset tarbevaru, sealhulgas: - vee peal 547 tuh m3 (1. plokk); - vee all 937 tuh m3 (2. plokk, 1. ploki lamamis). Kasutatud kirjandus Fritsman, T., 1958. Aruanne klaasidolomiitide otsingu-hinnangutöödest Virtsu-Lihula ümbruses 1955-1957.a. EGF 973. Lodjak, T., 1981. Klaasidolomiitide otsingu-revisjonitööde aruanne. EGF 3878. Truu, M., Erg, K., Perens, R., Kebbinau, K., Lelgus, M.,. Savva, V., Kuusik, J., Tarros, S., 2016. Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite 2015.a aastaaruanne. Tallinn. EGF nr 8684. Tuuling, T., Peikre, R., 1993. Aruanne ehituskivi otsingu-hinnangutöödest Lihula ümbruses Läänemaal. EGF 4676. 29            
        30  Lisa 1
        
                            ) * * ) + ,         !  " #  $  ! %    & # & ' ' (  -  . / ( !     0 1 2 3 4 5 6 3 7 8 9 6 : 3 : 3 6 ; 7 8 9 6 : 3 2 3 3 4 0 < ; 7 = > ? ? @ + A   B C D     E / / ! ( F / "    #  G     E / / ! ( F / '  / "    #  G   -  E / / ! ( F / H  / / ! ( F / '  / I !     !  & / / ! (  " #  $  ! L L L L L L
P   B M  N B  J K L L L L B M  N B  -       #  O -    Q # !  "  # ! # #   R /   F F    "  " ( #  / F / /  # & ' S T G U V V W X Y Z [ \ ] ] ^ ] U V V W X Y Z _ ` a b a c d Z e U f f c d _ g V ^ ^ ] g X ^ ] a a h U i ] e ] e V ` V ^ ] j U i ] ` a ] e ` a a H  / / & ' " ( k l / F ( I  m m < n 2 3 3 4 0 < ; 7 o 3 < p 6 3 : 3 6 ; + r s J -  -  Q # !  "  # ! # #   R /   F F    "  " ( #  / F / q  " ( / F / k S / t u v u w L r
P M   C  D   M x M Z ^ ] g a U a ` a a U a ^ a c ] ` V g Z e b a U i ] ` a h ] W Z d W a e Z g Z e a h a d L L
P M    M D D   M  v u y u z L
 D   N M  
   * K L L B M  N 
      1 3 5 { p < | } n 1 ~ p  g g V U i g b a c ] ` ] v u € u  ) * ) ‚ , J ƒ s + r + ‚ s  C    

 -  . / ( !    ^ ] ^ V Y ] e g ^ ] W X X d „  D D M   u y u † , K L L B M  N M 
D    a a U a ^ a Z Z ^ ] c Y Z V V e ` ‡ ^ W ˆ    P  / ! $  l / ! # # # !  "  ‰ Š ‹ !    ! l l / ! # # # !  "  ‰ ‹ g ‡ ] V c d a U Z Z ^ ] c Y Œ  u € u w , Z ^ ] ` ] e e Ž Y a U Z e _ ` )   -   # # ! / # & # (  / ! l u v u w ) Z ^ ] c Y Z W a V U V i i c g V a ^ U u u ‘ { 5 ; ’ 0 | n 0 6 0 0 | p 6 p 1 n ; 4 3 ~ 1 n “ ” 2 “ 3 2 p 1 n ; Ž d ^ X Y V X h X X Y ] h ] e V d W a g e V g f f d u • u – V X — Ž Ž e ] W a h ] e V d g f f d ˆ  F  & ! '    !  / k &   ! / l     !  / k &  u ˜ u † 6 3 › 0 ’ 3 ~ 0 0 ’ 1 n ; 4 3 ~ 1 n ~ ” 1 n ; 7 ~ 0 “ 0 ~ œ œ ; Z Z d e ] ™ g X g e g a ^ š V h ] e V d g f f d     . R #     S     F '   F #   ž  Ÿ ' / &  S  l #  ) * + ) ) ) * + ) + ) / F /   & # "  = ¡  m p n < ; 3 : 3 ; L  M  N M  
C ¢     C  M 
 n 0 6 0 0 | p 6 p 1 n ” ” ’ p < | ” 6 ” › 3 0 < 3 < ~ ” ; £ n 1 4 4 0 < < 3 3 2 n ~ p 2 3 3 “ 9 ” n L L L J ) * + ) L ¥ J ¦ ¦ § , s    M 
   
C   B B  D C 
N   B “ n 3 1 “ n ~ 1 p 3 6 p 1 ~ p ¤ ” { 3 ~ 3 ¤ 3 5 6 n 1 3 < < n ~ n 1 31 « ¬ ­ ­ ® ¯ ° ­ ® ± ² ± ° ­ ­ ² ³ ´ µ ¶ · · ¸ ¹ º » ¶ ¼ ½ ¶ ½ ¾ ¿ ¿ ¹ À ¹ ½ ¶ ¶ · ¼ Á · ½  à ­ Ä ´ ± ® Å Æ Ä ² ³ ° Æ Ñ ­ ´ ­ ° ­ Ò Ç È È É Ê Ë Ì É Ì È Í É Ì Î Í Ï È Ð Ï Í Î Ð Ì Í È Ó Ó Ì Î Ì Í Ô Ò Ö × × È È É Ê Ë Ì Õ ¨ Ø Ë Ë É Ù Ì Ú Û Ü Ý Þ ß à Þ ß Ü á ¨ © ¨ ª 32 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS KeA_korraldus_Nehatu.pdf 470 KB Eelhinnang.pdf 388 KB Luba_geoloogiline_kehtiv.pdf 381 KB Nehatu_plaan.pdf 526 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 Martin Nurme 39002270320 13.04.2017 10:58:03 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) Eesti ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 49017899806759301940019970393520916073 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2011 7B 6A F2 55 50 5C B8 D9 7A 08 87 41 AE FA A2 2B 3D 5B 57 76 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 A1 40 C4 0E 51 DE B7 3D D5 CA 59 58 D3 BB C5 47 DE 75 AB 1C 4A 8E F3 B1 CB 2 8 D4 F9 7D 29 E7 BD Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED 33  Puuraukude kataloog Pa Koordinaadid Pa Q Veetase, m Proovimine nr X Y Z sügavus paksus 16.06.2017 01.09.2017 intervall proovi m m maapinnast abs.kõrgus maapinnast abs.kõrgus nr Pa 1 6492912,12 479812,75 10,42 15,0 0,4 5,7 4,7 7,3 3,1 0,4-15,0 1...4KL Pa 2 6493066,05 480022,02 9,88 15,0 0,4 5,2 4,7 6,9 3,0 0,4-15,0 8...15K Pa 3 6492966,13 480131,08 9,23 15,0 0,4 4,6 4,6 6,3 2,9 0,4-15,0 5…8KL Pa 4 6492700,76 480199,64 9,89 15,0 1,9 5,1 4,8 6,7 3,2 1,9-15,0 1…7K 34 Pa 5 6492618,05 480109,78 10,45 15,0 1,7 5,5 5,0 7,2 3,3 1,7-15,0 9…12KL Pa 6 6492605,77 479898,37 10,24 15,0 1,0 5,4 4,8 7,2 3,0 1,7-15,0 16…22K Pa 7 6492798,87 480001,71 10,03 15,0 1,1 5,2 4,8 6,8 3,2 1,1-15,0 23…29K Pa 8 6492800,07 480019,40 9,95 15,0 1,1 5,1 4,9 6,6 3,4 Koostas T. Tuuling Lisa 2  Lisa 3 PUURAUKUDE KIRJELDUSED JA FOTOD (lisa 16 lehel) 35  PUURAUKUDE KIRJELDUSED Geol. Kihi lasuvuse Kihi Puur- Geoloogiline kirjeldus Proovid indeks sügavus, m paksus südamiku nr väljatulek intervall alates kuni m m % Puurauk 1 Sügavus 15,0 m Suudme abs kõrgus 10,42 m Veetase maapinnast/absoluutkõrgus – 5,7/ 4,7 m (16.06.2017) QIV 0,0 0,2 0,2 0,2 100 Kasvukiht. gIIIjr 0,2 0,4 0,2 0,2 100 Lokaalmoreen, beež. S1jg 0,4 1,4 1,0 0,9 90 Dolokivi, hallikaskollane, lõpus hallikirju, mikro- kuni pisikristalliline, nõrgalt 1KL lainja keskmisekihilise tekstuuriga, harvade pruunikate lainjate õhukeste 0,4–3,9 katkendlike domeriidi vahekihtidega, tihe. Intervalli 0,4–1,0 m läbib subvertikaalne lõhe, int 0,8–1,0 m tükkideks. Puursüdamike tulpade pikkused valdavalt 4–8 cm. S1jg 1,4 7,4 6,0 5,9 98 Dolokivi, sinakashall, pisikristalliline, harvade hajusate lainjate, katkendlike dome- 2KL riidi õhukeste vahekihtidega, horisontaal- kuni nõrgalt lainjakihilise tekstuuriga, 3,9–7,6 36 keskmise- kuni paksukihiline, tihe. Intervalliti on kivimi savikus erinev: Int. 1,4–3,9 m (1. kiht) – puhtam dolokivi, tulbad 1–14 cm, valdavalt 5–10 cm, 1,6–2,6 m vert. lõhe. Alumine piir üleminekuline. Int. 3,9–7,6 m (2. kiht) – savikas dolokivi, eriti savikas int 4,9–5,8 m, 6,7–6,85 m lõheline, tükkideks, tulbad valdavalt 10–20 cm. Alumine piir terav litoloogiline kontakt. S1jg 7,4 7,6 0,2 0,1 50 Domeriit, sinakashall, savine. S1jg 7,6 11,4 3,8 3,8 100 Dolokivi, sinakashall (3. kiht), vähem savikas kui lasuv dolokivi, pisikristalliline, 3KL paksukihiline, harvade hajusate lainjate katkendlike domeriidi õhukeste vahekihti- 7,6–11,4 dega, int. 7,6–10,0 m mudasööjakäikudega ja peenpoorne ning harvade suuremate kavernidega diameetriga kuni 2x4 cm, püriidikirjaline, leidub püriidipesasid. Sügavuse suunas savikus suureneb. Alumine piir üleminekuline. S1jg 11,4 15,0 3,6 3,6 100 Dolokivi, sinakashall (4. kiht), savikas, pisikristalliline, paksukihiline kuni 4KL massiivne, tulbad kuni 40 cm, esineb püriidipesi, int. 13,5–14,2 m subvertikaalne 11,4–15,0 lõhe, kohati tükkideks. Kasuliku kihi paksus absoluutkõrguseni -2,5 m on 12,5 m (int. 0,4–12,9 m) Kasuliku kihi väljatulek 12,2 m – 98% PUURAUK 1 37  Puurauk 2 Sügavus 15,0 m Suudme abs kõrgus 9,88 m Veetase maapinnast/absoluutkõrgus – 5,2/4,7 m (16.06.2017) QIV 0,0 0,2 0,2 0,2 100 Kasvukiht. gIIIjr 0,2 0,4 0,2 0,2 100 Lokaalmoreen, beež. S1jg 0,4 1,5 1,1 0,8 73 Dolokivi, hallikaskollane, mikro- kuni pisikristalliline, nõrgalt lainja keskmise- 8K kihilise tekstuuriga, harvade pruunikate lainjate õhukeste katkendlike domeriidi 0,4–1,5 vahekihtidega, tihe, kihipindadel kohati ränikiht. Intervalli 0,7-0,8 m läbib subverti- kaalne lõhe, kivim kohati tükkideks. Puursüdamike tulpade pikkused vald. 4–7 cm. S1jg 1,5 6,8 5,3 5,3 100 Dolokivi, sinakashall, ülaosas üksikud kollakad kuni 6 cm paksused vahekihid, 9K pisikristalliline, harvade hajusate lainjate, katkendlike domeriidi õhukeste 1,5–3,5 vahekihtidega, horisontaal- kuni nõrgalt lainjakihilise tekstuuriga, keskmise- kuni paksukihiline, tihe. Intervalliti on kivimi savikus erinev: 10K Int. 1,5–3,5 m (1. kiht) – puhtam dolokivi, tulbad 5–22 cm, valdavalt >10 cm, 1,9– 3,5–5,2 38 2,0 m vert. lõhe. Alumine piir üleminekuline. Int. 3,5–6,8 m (2. kiht) – savikas dolokivi, eriti savikas int 4,3–5,1 m, 5,6–6,8 m 11K mudasööjakäikudega, tulbad 5–25 cm valdavalt >15 cm. Alumine piiriks terav lito- 5,2–7,1 loogiline kontakt. S1jg 6,8 7,1 0,3 0,2 67 Domeriit, sinakashall. S1jg 7,1 11,6 4,5 4,3 100 Dolokivi, sinakashall (3. kiht), vähem savikas kui lasuv dolokivi, pisikristalliline, 12K paksukihiline, harvade hajusate lainjate katkendlike domeriidi õhukeste vahekihti- 7,1–9,4 dega, int. 7,1–9,4 m mudasööjakäikudega ja peenpoorne, püriidikirjaline, leidub püriidipesasid. Int. 10,7–11,0 lõheline. Tulbad 4–25, valdavalt 10–18 cm. Sügavuse 13K suunas savikus suureneb. Alumine piir üleminekuline. 9,4–11,6 S1jg 11,6 15,0 3,4 3,3 100 Dolokivi, sinakashall (4. kiht), savikas, pisikristalliline, paksukihiline, esineb 14K püriidipesi. Tulbad 10–20 cm, mis ilmastiku käes lagunevad õhemateks tükkideks. 11,6–13,3 15K 13,3–15,0 Kasuliku kihi paksus absoluutkõrguseni -2,5 m on 12,0 m (int. 0,4–12,4 m) Kasuliku kihi väljatulek 11,4 m – 95% PUURAUK 2 39  Puurauk 3 Sügavus 15,0 m Suudme abs kõrgus 9,23 m Veetase maapinnast/absoluutkõrgus – 4,6/4,6 m (16.06.2017) QIV 0,0 0,1 0,1 0,1 100 Kasvukiht. gIIIjr 0,1 0,4 0,3 0,3 100 Moreen, beež, esineb kristalliinseid veeriseid. S1jg 0,4 1,8 1,4 0,7 50 Dolokivi, hallikaskollane, mikro- kuni pisikristalliline, nõrgalt lainja keskmise- 5KL kihilise tekstuuriga, harvade pruunikate lainjate õhukeste katkendlike domeriidi 0,4–3,4 vahekihtidega, tihe. Kogu intervall lõheline, kivim kohati tükkideks. Puursüdamike tulpade pikkused vald. 4–6 cm. S1jg 1,8 6,7 4,9 4,4 90 Dolokivi, sinakashall, pisikristalliline, harvade hajusate lainjate, katkendlike dome- 6KL riidi õhukeste vahekihtidega, horisontaal- kuni nõrgalt lainjakihilise tekstuuriga, 3,4–6,7 keskmise- kuni paksukihiline, tihe. Intervalliti on kivimi savikus erinev: Int. 1,8–3,4 m (1. kiht) – puhtam dolokivi, püriidipesadega diam. kuni 1,5 cm, massiivne, tulbad 20–38 cm. Alumine piir üleminekuline. 40 Int. 3,4–6,7 m (2. kiht) – savikas dolokivi, eriti savikas int 3,9–5,6 m, 5,6–6,7 m mudasööjakäikudega, üksikute püriidipesadega, paksukihiline kuni massiivne, tulbad kuni 44 cm. Int. 4,3–5,3 m lõhedega. Alumine piiriks terav litoloogiline kontakt. S1jg 6,7 6,9 0,2 0,2 100 Domeriit, sinakashall, savikas. S1jg 6,9 11,4 4,5 4,5 100 Dolokivi, sinakashall (3. kiht), vähem savikas kui lasuv dolokivi, pisikristalliline, 7KL paksukihiline, harvade hajusate lainjate katkendlike domeriidi õhukeste vahekihti- 6,7–11,4 dega, int. 6,9–9,0 m mudasööjakäikudega, püriidikirjaline, leidub üksikuid püriidi- pesasid. Int. 9,0–9,1 lõhe. Tulbad int.-s 6,9–10,0 m 10–20 cm, allpool kuni 60 cm. Alates 9,0 m-st esineb kuni 8 cm paksuseid savikaid vahekihte. Sügavuse suunas savikus suureneb. Alumine piir üleminekuline. S1jg 11,4 15,0 3,6 3,5 90 Dolokivi, sinakashall (4. kiht), savikas, pisikristalliline, massiivne, tulbad kuni 65 8KL cm, mis ilmastiku käes lagunevad õhemateks tükkideks. Int. 14,7–15,1 m lõhe. 11,4–15,0 Kasuliku kihi paksus absoluutkõrguseni -2,5 m on 11,3 m (int. 0,4–11,7 m) Kasuliku kihi väljatulek 10,1 m – 89% PUURAUK 3 41  Puurauk 4 Sügavus 15,0 m Suudme abs kõrgus 9,89 m Veetase maapinnast/absoluutkõrgus – 5,1/4,8 m (16.06.2017) QIV 0,0 0,3 0,3 0,3 100 Kasvukiht. gIIIjr 0,3 1,9 1,6 0,6 38 Lokaalmoreen, beež, jämedate kollaka dolokivi tükkidega. S1jg 1,9 9,0 7,1 7,1 100 Dolokivi, sinakashall, ülaosas 10 cm paksune hallikaskollase dolokivi kiht, 1K pisikristalliline, harvade hajusate lainjate, katkendlike domeriidi õhukeste 1,9–3,5 vahekihtidega, horisontaal- kuni nõrgalt lainjakihilise tekstuuriga, keskmise- kuni paksukihiline, tihe. Intervalliti on kivimi savikus erinev: 2K Int. 1,9–5,2 m (1. kiht) – puhtam dolokivi, püriidipesadega diam. kuni 1,5 cm, 3,5–5,2 massiivne, tulbad 20-38 cm. Alumine piir üleminekuline. Int. 5,2–9,0 m (2. kiht) – savikas dolokivi, eriti savikas int 6,1–7,1 m, 7,6–9,0 m 3K mudasööjakäikudega, üksikute püriidipesadega, paksukihiline kuni massiivne, int.-s 5,2–7,6 7,1–9,0 m tulbad kuni 90 cm. Int. 5,5–5,6; 6,1–6,5 m lõheline. Alumine piiriks 4K 42 terav litoloogiline kontakt. 7,6-9,0 S1jg 9,0 9,2 0,2 0,2 100 Domeriit, sinakashall, savikas. S1jg 9,2 13,2 4,0 4,0 100 Dolokivi, sinakashall (3. kiht), vähem savikas kui lasuv dolokivi, pisikristalliline, 5K paksukihiline kuni massiivne, harvade hajusate lainjate katkendlike domeriidi 9,0–11,1 õhukeste vahekihtidega, püriidikirjaline, leidub üksikuid püriidipesasid läbimõõduga kuni 1,5 cm, hajusalt esineb kaverne diameetriga valdavalt kuni 0,5 6K cm, üksikud kuni 5 cm. Tulbad kuni 55 cm. Sügavuse suunas savikus suureneb. 11,1–13,2 Alumine piir üleminekuline. S1jg 13,2 15,0 1,8 1,8 100 Dolokivi, sinakashall (4. kiht), savikas, pisikristalliline, massiivne, tulbad kuni 65 7K cm. 13,2–15,0 Kasuliku kihi paksus absoluutkõrguseni -2,5 m on 10,5 m (int. 1,9–12,4 m) Kasuliku kihi väljatulek 10,5 m – 100% PUURAUK 4 43  Puurauk 5 Sügavus 15,0 m Suudme abs kõrgus 10,45 m Veetase maapinnast/absoluutkõrgus – 5,5/5,0 m (16.06.2017) QIV 0,0 0,3 0,3 0,3 100 Kasvukiht. gIIIjr 0,3 1,7 1,4 1,4 100 Lokaalmoreen, beež, rohke jämeda dolokivipurruga, ülaosas esineb üksikuid kristalliinseid veeriseid. S1jg 1,7 3,6 1,9 1,4 74 Dolokivi, hallikaskollane, kohati sinakashallide vahekihtidega, mikro- kuni pisi- 9KL kristalliline, keskmisekihiline, harvade pruunikate lainjate õhukeste katkendlike 1,7–5,7 domeriidi vahekihtidega, tihe, kogu intervall lõheline, kohati tükkideks. Puursüdamike tulpade pikkused valdavalt 6–10 cm. S1jg 3,6 9,7 6,1 5,9 97 Dolokivi, sinakashall, pisikristalliline, harvade hajusate lainjate, katkendlike dome- 10KL riidi õhukeste vahekihtidega, horisontaal- kuni nõrgalt lainjakihilise tekstuuriga, 5,7–9,7 keskmise- kuni paksukihiline, tihe. Intervalliti on kivimi savikus erinev: 44 Int. 3,6–5,7 m (1. kiht) – puhtam dolokivi, valdavalt paksukihiline, tulbad valdavalt 10-20 cm. Alumine piir üleminekuline. Int. 5,7–9,7 m (2. kiht) – savikas dolokivi, üksikute püriidipesadega, eriti savikas int 5,7–7,6 m, 8,0–8,6 m lillakaspruunide laikudega, 8,6-9,7 m mudasööjakäikudega, paksukihiline kuni massiivne, tulbad kuni 65 cm. Alumine piir terav litoloogiline kontakt. S1jg 9,7 9,9 0,2 0,1 50 Domeriit, sinakashall, savikas. S1jg 9,9 13,4 3,5 3,5 100 Dolokivi, sinakashall (3. kiht), vähem savikas kui lasuv dolokivi, pisikristalliline, 11KL paksukihiline, harvade hajusate lainjate katkendlike domeriidi õhukeste vahekihti- 9,7–13,4 dega, int. 9,9–11,8 m mudasööjakäikudega, püriidikirjaline, leidub üksikuid püriidi- pesasid, intervalli alumine pool pruunide laikudega. Int. 9,7–10,2 lõheline. Tulbad kuni 60 cm. Sügavuse suunas savikus suureneb. Alumine piir üleminekuline. S1jg 13,4 15,0 1,6 1,6 100 Dolokivi, sinakashall (4. kiht), savikas, pisikristalliline, massiivne, kohati 12KL pruunide laikudega, tulbad kuni 85 cm. 13,4–15,0 Kasuliku kihi paksus absoluutkõrguseni -2,5 m on 11,3 m (int. 1,7–13,0 m) Kasuliku kihi väljatulek 10,5 m – 93% PUURAUK 5 45  Puurauk 6 Sügavus 15,0 m Suudme abs kõrgus 10,24 m Veetase maapinnast/absoluutkõrgus – 5,4/4,8 m (16.06.2017) QIV 0,0 0,1 0,1 0,1 100 Kasvukiht. gIIIjr 0,1 1,0 0,9 0,7 78 Lokaalmoreen, beež, rohke jämeda dolokivipurruga, ülaosas esineb üksikuid kristalliinseid veeriseid. S1jg 1,0 2,1 1,1 1,0 91 Dolokivi, hallikaskollane, kohati sinakashallide laikudega, mikro- kuni pisi- 16K kristalliline, keskmisekihiline, harvade pruunikate lainjate õhukeste katkendlike 1,7–3,7 domeriidi vahekihtidega, tihe, int.1,0–1,7 m lõheline, kohati tükkideks, lõhede pindadel ränikiht. Puursüdamike tulpade pikkused valdavalt 5-16 cm. S1jg 2,1 9,3 7,2 7,2 100 Dolokivi, sinakashall, pisikristalliline, harvade hajusate lainjate, katkendlike dome- 17K riidi õhukeste vahekihtidega, horisontaal- kuni nõrgalt lainjakihilise tekstuuriga, 3,7–5,4 keskmise- kuni paksukihiline, tihe. Intervalliti on kivimi savikus erinev: Int. 1,7–5,4 m (1. kiht) – puhtam dolokivi, valdavalt paksukihiline, tulbad valdavalt 18K 46 >20 cm. Alumine piir üleminekuline. 5,4–7,5 Int. 5,4–9,3 m (2. kiht) – savikas dolokivi, üksikute püriidipesadega, eriti savikas int 6,8–7,5 m, paksukihiline kuni massiivne, tulbad kuni 48 cm. Lõhed 7,9–8,2; 19K 10,6–9,3 m, lõhepindadel püriidikristallid. Alumine piir terav litoloogiline kontakt. 7,5–9,4 S1jg 9,3 9,4 0,2 0,1 50 Domeriit, sinakashall. S1jg 9,4 13,3 3,9 3,9 100 Dolokivi, sinakashall (3. kiht), vähem savikas kui lasuv dolokivi, pisikristalliline, 20K paksukihiline, harvade hajusate lainjate katkendlike domeriidi õhukeste vahekihti- 9,4–11,9 dega, int. 9,4-11,6 m mudasööjakäikudega, püriidikirjaline, üksikute väikeste kavernidega, lõhepindadel int 10,8-11,6 m lausaliselt püriidikristalle. Sügavusel 21K 12,3 m 4 cm paksune savika domeriidi vahekiht.Tulbad kuni 38 cm. Sügavuse 11,9–13,3 suunas savikus suureneb. Alumine piir üleminekuline. S1jg 13,3 15,0 1,7 1,6 100 Dolokivi, sinakashall (4. kiht), savikas, pisikristalliline, massiivne, tulbad kuni 65 22K cm. 13,3–15,0 Kasuliku kihi paksus absoluutkõrguseni -2,5 m on 11,7 m (int. 1,0–12,7 m) Kasuliku kihi väljatulek 11,5 m – 98% PUURAUK 6 47  Puurauk 7 Sügavus 15,0 m Suudme abs kõrgus 10,03 m Veetase maapinnast/absoluutkõrgus – 5,2/4,8 m (16.06.2017) QIV 0,0 0,2 0,2 0,2 100 Kasvukiht. gIIIjr 0,2 1,1 0,9 0,8 89 Lokaalmoreen, beež, jämedate kollaka dolokivi tükkidega. S1jg 1,1 1,6 0,5 0,4 80 Dolokivi, hallikaskollane, kohati sinakashallide laikudega, mikro- kuni pisi- 23K kristalliline, keskmisekihiline, harvade pruunikate lainjate õhukeste katkendlike 1,1–3,1 domeriidi vahekihtidega. Puursüdamike tulpade pikkused 2–5 cm. S1jg 1,6 8,3 6,7 6,6 97 Dolokivi, sinakashall, pisikristalliline, harvade hajusate lainjate, katkendlike dome- 24K riidi õhukeste vahekihtidega, horisontaal- kuni nõrgalt lainjakihilise tekstuuriga, 3,1–4,6 keskmise- kuni paksukihiline, tihe. Intervalliti on kivimi savikus erinev: Int. 1,6–4,6 m (1. kiht) – puhtam dolokivi, paksukihiline, int.-s 3,3–4,6 m 25K massiivne tulbad 50 cm. Alumine piir üleminekuline. 4,6–6,8 Int. 4,6–8,3 m (2. kiht) – savikas dolokivi, üksikute püriidipesadega, eriti savikas 48 int 4,6–6,3 m, paksukihiline kuni massiivne, tulbad kuni 1 m. Alumine piir terav 26K litoloogiline kontakt. 6,8–8,5 S1jg 8,3 8,5 0,2 0,2 100 Domeriit, sinakashall, savine. S1jg 8,5 13,1 4,6 4,6 100 Dolokivi, sinakashall (3. kiht), vähem savikas kui lasuv dolokivi, pisikristalliline, 27K massiivne, harvade hajusate lainjate katkendlike domeriidi õhukeste vahekihtidega, 8,5–11,1 intervalli alumises pooles üksikud suured kavernid läbimõõduga kuni 3 cm, int. 8,9– 9,9 m mudasööjakäikudega, püriidikirjaline, Sügavusel 11,1 m 4 cm paksune 28K domeriidi vahekiht. Tulbad kuni 65 cm. Sügavuse suunas savikus suureneb. 11,1–13,1 Alumine piir üleminekuline. S1jg 13,1 15,0 1,9 1,9 100 Dolokivi, sinakashall (4. kiht), savikas, pisikristalliline, üksikute suurte 29K kavernidega kuni 3 cm, massiivne, tulbad kuni 65 cm. 13,1–15,0 Kasuliku kihi paksus absoluutkõrguseni -2,5 m on 11,4 m (int. 1,1–12,5 m) Kasuliku kihi väljatulek 11,2 m – 98% PUURUAK 7 49  Puurauk 8 Sügavus 15,0 m Suudme abs kõrgus 9,95 m Veetase maapinnast/absoluutkõrgus – 5,1/4,9 m (16.06.2017) QIV 0,0 0,2 0,2 0,2 100 Kasvukiht. gIIIjr 0,2 1,1 0,9 0,8 89 Lokaalmoreen, beež, jämedate kollaka dolokivi tükkidega. S1jg 1,1 1,6 0,5 0,5 100 Dolokivi, hallikaskollane, kohati sinakashallide laikudega, mikro- kuni pisi- kristalliline, keskmisekihiline, harvade pruunikate lainjate õhukeste katkendlike domeriidi vahekihtidega. Puursüdamike tulpade pikkused 2–5 cm. S1jg 1,6 8,1 6,7 6,6 97 Dolokivi, sinakashall, pisikristalliline, harvade hajusate lainjate, katkendlike dome- riidi õhukeste vahekihtidega, horisontaal- kuni nõrgalt lainjakihilise tekstuuriga, keskmise- kuni paksukihiline, tihe. Intervalliti on kivimi savikus erinev: Int. 1,6–4,6 m (1. kiht) – puhtam dolokivi, paksukihiline kuni massiivne, tulbad kuni 35 cm. Int. 1,6-2,2 m lõheline. Alumine piir üleminekuline. Int. 4,6–8,1 m (2. kiht) – savikas dolokivi, eriti savikas int 4,6–6,1 m, 50 püriidipesadega, int. 6,4–8,1 m mudasööjakäikudega, kohati roostekarva. Paksukihiline kuni massiivne, tulbad kuni 60 cm. Alumine piir terav litoloogiline kontakt. S1jg 8,1 8,2 0,1 0,1 100 Domeriit, sinakashall, savine. S1jg 8,2 13,1 4,6 4,6 100 Dolokivi, sinakashall (3. kiht), vähem savikas kui lasuv dolokivi, pisikristalliline, massiivne, harvade hajusate lainjate katkendlike domeriidi õhukeste vahekihtidega, intervalli alumises pooles üksikud suured kavernid läbimõõduga kuni 1,5 cm, int. 8,9–9,9 m mudasööjakäikudega, püriidikirjaline, Sügavusel 10,8 m 5 cm paksune domeriidi vahekiht. Tulbad kuni 70 cm. Sügavuse suunas savikus suureneb. Alumine piir üleminekuline. S1jg 13,1 15,0 1,9 1,9 100 Dolokivi, sinakashall (4. kiht), savikas, pisikristalliline, tihe, massiivne, tulbad kuni 45 cm. Int. 14,4–14,5; 14,8–15,0 m lõheline. Kasuliku kihi paksus absoluutkõrguseni -2,5 m on 11,4 m (int. 1,1–12,5 m) Kasuliku kihi väljatulek 11,3 m – 99% Kirjeldas T. Tuuling PUURAUK 8 51  Lisa 4 KILLUSTIKU FÜÜSIKALIS-MEHAANILISTE KATSETUSTE PROTOKOLLID (lisa 6 lehel) 52  Akrediteeritud L036 KATSEPROTOKOLL NR 4047/17 11.08.2017 nr7-6.4/4558 Lk 1/2 Tellija: Eesti Geoloogiakeskus OÜ– Tiia Tuuling Töö ülesanne: Täitematerjali proovide katsetamine Proovid: Objekt Nehatu Võtmise koht Nehatu K., Hanila vald, Läänemaa Võtmise aeg ja võtja Toomise aeg ja tooja 20.07.2017, 1.08.2017 08:59, Tiia Tuuling, Eesti Geoloogiakeskus OÜ Tiia Tuuling, Eesti Geoloogiakeskus OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr Dolokivi puursüdamiku tulbad, 1 KL PA 1 0,4-3,9 m 4322 Dolikivi puursüdamiku tulbad, 2 KL PA1 3,9-7,6 m 4323 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 3 KL PA1 7,6-11,4 m 4324 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 4 KL PA1 11,4-15,0 m 4325 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 5 KL PA 3 0,3-3,4 m 4326 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 6 KL PA 3 3,4-6,7 m 4327 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 7 KL PA 3 6,7-11,4 m 4328 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 8 KL PA 3 11,4-15,0 m 4329 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 9 KL PA 5 1,7-5,7 m 4330 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 10 KL PA 5 5,7-9,7 m 4331 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 11 KL PA 5 9,7-13,4 m 4332 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 12 KL PA 5 13,4-15,0 m 4333 Katsetamine ja Katsete jaoks vajaliku fraktsiooni saamiseks purustati proovid eelnevalt laboratoorses tulemused lõugpurustis. 1. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4322 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 36 2. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4323 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 35 3. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4324 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 33 Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Vastutav teostaja Amet Labori peaspetsialist Nimi Regina Efremova /allkirjastatud digitaalselt/ Protokolli osaliseks kopeerimiseks tuleb taotleda labori kirjalik luba. Labor väljastab värvilise templiga või digitaalselt allkirjastatud katseprotokolle. Katseprotokollis ei pruugi kajastuda kõik katsestandardis nõutud taustandmed. TEEDE TEHNOKESKUS AS Telefon: +372 677 1500 IBAN: EE962200221015207729 Väike-Männiku 26 Faks: +372 677 1523 Swedbank, kood 767 11216 Tallinn, Eesti [email protected] SWIT/ BIC: HABAEE2X Reg nr 10701123 www.teed.ee 53 KMKR: EE100793262 Katseprotokolli nr 4047/17 lk 2/2 4. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4325 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 38 5. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4326 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 39 6. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4327 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 35 7. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4328 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 35 8. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4329 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 41 9. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4330 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 40 10. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4331 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 37 11. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4332 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 33 12. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4333 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 37 54 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS kp404717.EestiGeoloogiakeskus.LA.docx 131 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 Regina Efremova 48406210255 11.08.2017 12:06:25 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 60743859197356862819373028485077819323 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 F5 C0 A2 D1 9E 1F 70 74 14 8C E1 50 58 E4 E7 2E 18 C4 B8 92 0B 3E 9D 2C 14 EA 3F 4B 98 15 7B 44 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED 55  Akrediteeritud L036 KATSEPROTOKOLL NR 4483/17 22.08.2017 nr 7-6.4/5013 Lk 1/2 Tellija: Eesti Geoloogiakeskus OÜ– Tiia Tuuling Töö ülesanne: Täitematerjali proovide katsetamine Proovid: Objekt Nehatu Võtmise koht Nehatu K., Hanila vald, Läänemaa Võtmise aeg ja võtja Toomise aeg ja tooja 20.07.2017, - 01.08.2017 08:59, Tiia Tuuling, Eesti Geoloogiakeskus OÜ Tiia Tuuling, Eesti Geoloogiakeskus OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr Dolokivi puursüdamiku tulbad, 1 KL PA 1 0,4-3,9 m 4322 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 2 KL PA1 3,9-7,6 m 4323 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 3 KL PA1 7,6-11,4 m 4324 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 4 KL PA1 11,4-15,0 m 4325 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 5 KL PA 3 0,3-3,4 m 4326 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 6 KL PA 3 3,4-6,7 m 4327 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 7 KL PA 3 6,7-11,4 m 4328 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 8 KL PA 3 11,4-15,0 m 4329 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 9 KL PA 5 1,7-5,7 m 4330 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 10 KL PA 5 5,7-9,7 m 4331 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 11 KL PA 5 9,7-13,4 m 4332 Dolokivi puursüdamiku tulbad, 12 KL PA 5 13,4-15,0 m 4333 Katsetamine ja Külmakindluse katse jaoks vajaliku fraktsiooni saamiseks purustati proov eelnevalt tulemused laboratoorses lõugpurustis. 1. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4322 Külmakindlus, F (%) 2,2 Katsefraktsioon (mm) 8/16 2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4323 Külmakindlus, F (%) 8,8 Katsefraktsioon (mm) 8/16 3. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4324 Külmakindlus, F (%) 5,5 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Vastutav teostaja Amet Labori peaspetsialist Nimi Märt Hain /allkirjastatud digitaalselt/ Protokolli osaliseks kopeerimiseks tuleb taotleda labori kirjalik luba. Labor väljastab värvilise templiga või digitaalselt allkirjastatud katseprotokolle. Katseprotokollis ei pruugi kajastuda kõik katsestandardis nõutud taustandmed. TEEDE TEHNOKESKUS AS Telefon: +372 677 1500 IBAN: EE962200221015207729 Väike-Männiku 26 Faks: +372 677 1523 Swedbank, kood 767 11216 Tallinn, Eesti [email protected] SWIT/ BIC: HABAEE2X Reg nr 10701123 www.teed.ee 56 KMKR: EE100793262 Katseprotokolli nr 4483/17 lk 2/2 4. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4325 Külmakindlus, F (%) 11,9 Katsefraktsioon (mm) 8/16 5. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4326 Külmakindlus, F (%) 7,2 Katsefraktsioon (mm) 8/16 6. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4327 Külmakindlus, F (%) 5,5 Katsefraktsioon (mm) 8/16 7. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4328 Külmakindlus, F (%) 6,9 Katsefraktsioon (mm) 8/16 8. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4329 Külmakindlus, F (%) 16,0 Katsefraktsioon (mm) 8/16 9. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4330 Külmakindlus, F (%) 2,6 Katsefraktsioon (mm) 8/16 10. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4331 Külmakindlus, F (%) 15,3 Katsefraktsioon (mm) 8/16 11. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4332 Külmakindlus, F (%) 8,5 Katsefraktsioon (mm) 8/16 12. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4333 Külmakindlus, F (%) 14,9 Katsefraktsioon (mm) 8/16 57 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS kp448317.EestiGeoloogiakeskus.Fdest.docx 131 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 Märt Hain 35905230250 22.08.2017 14:30:53 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 89114280356065476062072958061433846747 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 79 DC 20 23 81 A8 66 DA 1C DB 37 8F 9C D3 18 CA BA 29 01 8C 94 53 F2 8C 82 8F EC 21 CF 25 A3 8F Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED 58  Lisa 5 Killustiku purunemis- ja külmakindluse keskmiste näitajate arvutus plokkides Proovi Pa nr Proovi Proovi LA LA tegur* LA Külma- F*pr. Külmakindl nr. intervall, pikkus, tegur pr.pikkus kateg. kindlus pikkus kateg m m F 1. plokk (veepealne) 1KL pa 1 1,0-3,9 2,9 36 104,4 LA 40 2,2 6,38 F4 2KL pa 1 3,9-5,6 1,7 35 59,5 LA 35 8,8 14,96 - pa keskm 4,6 36 163,9 LA 40 4,6 21,3 - 5KL pa 3 0,4-3,4 3,0 39 117 LA 40 7,2 21,6 - 6KL pa 3 3,4-4,4 1,0 35 35 LA 35 5,5 5,5 - pa keskm 4,0 38 152,0 LA 40 6,8 27,1 9KL pa 5 1,7-5,7 4,0 40 160 LA 40 2,6 10,4 F4 pa keskm 4,0 40 160,0 LA 40 2,6 10,4 - 1. ploki kaalutud keskmine 12,6 38 475,9 LA 40 4,7 58,8 - 2. plokk (veealune) 2KL pa 1 5,6-7,6 2,0 35 70 LA 35 8,8 17,6 - 3KL pa 1 7,6-11,4 3,8 33 125,4 LA 35 5,5 20,9 - 4KL pa 1 11,4-12,9 1,5 38 57 LA 40 11,9 17,85 - pa keskm 7,3 35 252,4 LA 35 7,7 56,4 - 6KL pa 3 4,4-6,7 2,3 35 80,5 LA 35 5,5 12,65 - 7KL pa 3 6,7-11,4 4,7 35 164,5 LA 35 6,9 32,43 - 8KL pa 3 11,4-11,7 0,3 41 12,3 LA 45 16,0 4,8 - pa keskm 7,3 35 257,3 LA 35 6,8 49,9 10KL pa 5 5,7-9,7 4,0 37 148 LA 40 15,3 61,2 - 11KL pa 5 9,7-13,0 3,3 33 108,9 LA 35 8,5 28,05 - pa keskm 7,3 35 256,9 LA 40 12,2 89,3 - 2. ploki kaalutud keskmine 21,9 35,0 766,6 LA 35 8,9 195,5 - Koostas T. Tuuling 59  Lisa 6 EESTI GEOLOOGIAKESKUSE LABOR EAK poolt akrediteeritud katselabor Kadaka tee 82, 12618, Tallinn registreerimisnumbriga L093 tel. 6 720 074/ 52 562 98 KEEMILISE ANALÜÜSI TULEMUSED. Tellija: Rakendusgeoloogia osakond Objekt: 10-1115, Nehatu Materjal: dolokivi Peenendusaste 0,07mm Tellimus T17-103 Kuupäev: 13.09.2017 Element Meetod Standard CaO tiitrimine STT-4 MgO tiitrimine STT-4 Lahustumatu jääk kaalanalüüs STT-4 Jrk.nr. Proovi Pr.võtm. Sügavus CaO MgO Lah.jääk nr. koht m % % % 1 1K pa 4 1,9-3,5 27,14 20,10 9,40 2 2K 3,5-5,2 27,15 19,29 8,25 3 3K 5,2-7,6 25,06 17,28 15,30 4 4K 7,6-9,0 25,40 17,59 14,32 5 5K 9,0-11,1 25,58 18,16 13,00 6 6K 11,1-13,2 26,17 18,00 12,56 7 7K 13,2-15,0 24,13 17,20 17,18 8 8K pa 2 0,4-1,5 27,14 18,87 9,60 9 9K 1,5-3,5 26,68 19,12 10,22 10 10K 3,5-5,2 24,36 16,78 18,04 11 11K 5,2-7,1 24,94 17,45 15,16 12 12K 7,1-9,4 26,68 18,37 11,63 13 13K 9,4-11,6 26,10 17,54 14,64 14 14K 11,6-13,3 23,14 16,45 19,26 15 15K 13,3-15,0 22,45 15,24 22,92 16 16K pa 6 1,7-3,7 27,84 19,79 7,44 17 17K 3,7-5,4 27,72 19,46 8,50 18 18K 5,4-7,5 24,48 17,12 17,32 19 19K 7,5-9,4 24,59 17,37 16,70 20 20K 9,4-11,9 25,92 17,91 12,80 21 21K 11,9-13,3 25,40 17,87 14,80 22 22K 13,3-15,0 24,94 16,20 17,96 23 23K pa 7 1,1-3,1 27,38 20,04 8,34 24 24K 3,1-4,6 27,20 19,42 9,02 25 25K 4,6-6,8 23,66 16,37 19,34 26 26K 6,8-8,5 26,04 18,13 12,79 27 27K 8,5-11,1 25,40 16,45 16,40 28 28K 11,1-13,1 24,71 17,37 16,16 29 29K 13,1-15,0 23,32 16,45 19,78 Määramispiir 1,10 1,40 Analüütik: N.Stepantšenko S. Safonova Mare Kalkun labori juhataja 60  Lisa 7 Kivimi keskmise keemilise koostise arvutus puuraukude lõikes Proovi Pa Proovi Proovi CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk* nr. nr intervall pikkus, m % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus 1K pa 4 1,9-3,5 1,6 27,14 43,42 20,10 32,16 9,40 15,04 2K pa 4 3,5-5,2 1,7 27,15 46,16 19,29 32,79 8,25 14,03 3K pa 4 5,2-7,6 2,4 25,06 60,14 17,28 41,47 15,30 36,72 4K pa 4 7,6-9,0 1,4 25,40 35,56 17,59 24,63 14,32 20,05 5K pa 4 9,0-11,1 2,1 25,58 53,72 18,16 38,14 13,00 27,30 6K pa 4 11,1-13,2 2,1 26,17 54,96 18,00 37,80 12,56 26,38 7K pa 4 13,2-15,0 1,8 24,13 43,43 17,20 30,96 17,18 30,92 Pa min 24,13 17,20 8,25 Pa max 27,15 20,10 17,18 Pa kaalutud keskm 13,1 25,76 337,39 18,16 237,95 13,01 170,43 8K pa 2 0,4-1,5 1,1 27,14 29,85 18,87 20,76 9,60 10,56 9K pa 2 1,5-3,5 2,0 26,68 53,36 19,12 38,24 10,22 20,44 10K pa 2 3,5-5,2 1,7 24,36 41,41 16,78 28,53 18,04 30,67 11K pa 2 5,2-7,1 1,9 24,94 47,39 17,45 33,16 15,16 28,80 12K pa 2 7,1-9,4 2,3 26,68 61,36 18,37 42,25 11,63 26,75 13K pa 2 9,4-11,6 2,2 26,10 57,42 17,54 38,59 14,64 32,21 14K pa 2 11,6-13,3 1,7 23,14 39,34 16,45 27,97 19,26 32,74 15K pa 2 13,3-15,0 1,7 22,45 38,17 15,24 25,91 22,92 38,96 Pa min 22,45 15,24 9,60 Pa max 27,14 19,12 22,92 Pa kaalutud keskm 14,6 25,23 368,30 17,49 255,39 15,15 221,14 16K pa 6 1,7-3,7 2,0 27,84 55,68 19,79 39,58 7,44 14,88 17K pa 6 3,7-5,4 1,7 27,72 47,12 19,46 33,08 8,50 14,45 18K pa 6 5,4-7,5 2,1 24,48 51,41 17,12 35,95 17,32 36,37 19K pa 6 7,5-9,4 1,9 24,59 46,72 17,37 33,00 16,70 31,73 20K pa 6 9,4-11,9 2,5 25,92 64,80 17,91 44,78 12,80 32,00 21K pa 6 11,9-13,3 1,4 25,40 35,56 17,87 25,02 14,80 20,72 22K pa 6 13,3-15,0 1,7 24,94 42,40 16,20 27,54 17,96 30,53 Pa min 24,48 16,20 7,44 Pa max 27,84 19,79 17,96 Pa kaalutud keskm 13,3 25,84 343,69 17,97 238,95 13,59 180,68 23K pa 7 1,1-3,1 2,0 27,38 54,76 20,04 40,08 8,34 16,68 24K pa 7 3,1-4,6 1,5 27,20 40,80 19,42 29,13 9,02 13,53 25K pa 7 4,6-6,8 2,2 23,66 52,05 16,37 36,01 19,34 42,55 26K pa 7 6,8-8,5 1,7 26,04 44,27 18,13 30,82 12,79 21,74 27K pa 7 8,5-11,1 2,6 25,40 66,04 16,45 42,77 16,40 42,64 28K pa 7 11,1-13,1 2,0 24,71 49,42 17,37 34,74 16,16 32,32 29K pa 7 13,1-15,0 1,9 23,32 44,31 16,45 31,26 19,78 37,58 Pa min 23,32 16,37 8,34 Pa max 27,38 20,04 19,78 Pa kaalutud keskm 13,9 25,30 351,65 17,61 244,81 14,90 207,04 Koostas T. Tuuling 61  Lisa 8 Kivimi keskmise keemilise koostise arvutus litoloogiliste erimite lõikes Proovi Pa Proovi Proovi CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk* nr. nr intervall pikkus, m % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus 1. kiht (+hallikaskollane dolokivi) 1K pa 4 1,9-3,5 1,6 27,14 43,42 20,10 32,16 9,40 15,04 2K pa 4 3,5-5,2 1,7 27,15 46,16 19,29 32,79 8,25 14,03 8K pa 2 0,4-1,5 1,1 27,14 29,85 18,87 20,76 9,60 10,56 9K pa 2 1,5-3,5 2,0 26,68 53,36 19,12 38,24 10,22 20,44 16K pa 6 1,7-3,7 2,0 27,84 55,68 19,79 39,58 7,44 14,88 17K pa 6 3,7-5,4 1,7 27,72 47,12 19,46 33,08 8,50 14,45 23K pa 7 1,1-3,1 2,0 27,38 54,76 20,04 40,08 8,34 16,68 24K pa 7 3,1-4,6 1,5 27,20 40,80 19,42 29,13 9,02 13,53 min 26,68 18,87 7,44 max 27,84 20,10 10,22 kaalutud keskmine 13,6 27,29 371,16 19,55 265,82 8,79 119,61 2. kiht 3K pa 4 5,2-7,6 2,4 25,06 60,14 17,28 41,47 15,30 36,72 4K pa 4 7,6-9,0 1,4 25,40 35,56 17,59 24,63 14,32 20,05 10K pa 2 3,5-5,2 1,7 24,36 41,41 16,78 28,53 18,04 30,67 11K pa 2 5,2-7,1 1,9 24,94 47,39 17,45 33,16 15,16 28,80 18K pa 6 5,4-7,5 2,1 24,48 51,41 17,12 35,95 17,32 36,37 19K pa 6 7,5-9,4 1,9 24,59 46,72 17,37 33,00 16,70 31,73 25K pa 7 4,6-6,8 2,2 23,66 52,05 16,37 36,01 19,34 42,55 26K pa 7 6,8-8,5 1,7 26,04 44,27 18,13 30,82 12,79 21,74 min 23,66 16,37 12,79 max 26,04 18,13 19,34 kaalutud keskmine 15,3 24,77 378,95 17,23 263,57 16,25 248,63 3. kiht 5K pa 4 9,0-11,1 2,1 25,58 53,72 18,16 38,14 13,00 27,30 6K pa 4 11,1-13,2 2,1 26,17 54,96 18,00 37,80 12,56 26,38 12K pa 2 7,1-9,4 2,3 26,68 61,36 18,37 42,25 11,63 26,75 13K pa 2 9,4-11,6 2,2 26,10 57,42 17,54 38,59 14,64 32,21 20K pa 6 9,4-11,9 2,5 25,92 64,80 17,91 44,78 12,80 32,00 21K pa 6 11,9-13,3 1,4 25,40 35,56 17,87 25,02 14,80 20,72 27K pa 7 8,5-11,1 2,6 25,40 66,04 16,45 42,77 16,40 42,64 28K pa 7 11,1-13,1 2,0 24,71 49,42 17,37 34,74 16,16 32,32 min 24,71 16,45 11,63 max 26,68 18,37 16,40 kaalutud keskmine 17,2 25,77 443,28 17,68 304,08 13,97 240,31 4. kiht 7K pa 4 13,2-15,0 1,8 24,13 43,43 17,20 30,96 17,18 30,92 14K pa 2 11,6-13,3 1,7 23,14 39,34 16,45 27,97 19,26 32,74 15K pa 2 13,3-15,0 1,7 22,45 38,17 15,24 25,91 22,92 38,96 22K pa 6 13,3-15,0 1,7 24,94 42,40 16,20 27,54 17,96 30,53 29K pa 7 13,1-15,0 1,9 23,32 44,31 16,45 31,26 19,78 37,58 min 22,45 15,24 17,18 max 24,94 17,20 22,92 kaalutud keskmine 8,8 23,60 207,64 16,32 143,63 19,40 170,74 Koostas T. Tuuling 62  Lisa 9 Kivimi keskmise keemilise koostise arvutus plokkide lõikes Proovi Pa Proovi Proovi CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk* nr. nr intervall, m pikkus, m % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus 1. plokk (veepealne) 1K pa 4 1,9-3,5 1,6 27,14 43,42 20,10 32,16 9,40 15,04 2K pa 4 3,5-5,1 1,6 27,15 43,44 19,29 30,86 8,25 13,20 8K pa 2 0,4-1,5 1,1 27,14 29,85 18,87 20,76 9,60 10,56 9K pa 2 1,5-3,5 2,0 26,68 53,36 19,12 38,24 10,22 20,44 10K pa 2 3,5-5,1 1,6 24,36 38,98 16,78 26,85 18,04 28,86 16K pa 6 1,7-3,7 2,0 27,84 55,68 19,79 39,58 7,44 14,88 17K pa 6 3,7-5,4 1,7 27,72 47,12 19,46 33,08 8,50 14,45 23K pa 7 1,1-3,1 2,0 27,38 54,76 20,04 40,08 8,34 16,68 24K pa 7 3,1-4,6 1,5 27,20 40,80 19,42 29,13 9,02 13,53 25K pa 7 4,6-5,2 0,6 23,66 14,20 16,37 9,82 19,34 11,60 1. ploki min 23,66 16,37 7,44 1. ploki max 27,84 20,10 19,34 1. ploki kaalutud keskmine 15,7 26,85 421,61 19,14 300,56 10,14 159,25 2. plokk (veealune) 2K pa 4 5,1-5,2 0,1 27,15 2,72 19,29 1,93 8,25 0,83 3K pa 4 5,2-7,6 2,4 25,06 60,14 17,28 41,47 15,30 36,72 4K pa 4 7,6-9,0 1,4 25,40 35,56 17,59 24,63 14,32 20,05 5K pa 4 9,0-11,1 2,1 25,58 53,72 18,16 38,14 13,00 27,30 6K pa 4 11,1-12,4 1,3 26,17 34,02 18,00 23,40 12,56 16,33 10K pa 2 5,1-5,2 0,1 24,36 2,44 16,78 1,68 18,04 1,80 11K pa 2 5,2-7,1 1,9 24,94 47,39 17,45 33,16 15,16 28,80 12K pa 2 7,1-9,4 2,3 26,68 61,36 18,37 42,25 11,63 26,75 13K pa 2 9,4-11,6 2,2 26,10 57,42 17,54 38,59 14,64 32,21 14K pa 2 11,6-12,4 0,8 23,14 18,51 16,45 13,16 19,26 15,41 18K pa 6 5,4-7,5 2,1 24,48 51,41 17,12 35,95 17,32 36,37 19K pa 6 7,5-9,4 1,9 24,59 46,72 17,37 33,00 16,70 31,73 20K pa 6 9,4-11,9 2,5 25,92 64,80 17,91 44,78 12,80 32,00 21K pa 6 11,9-12,7 0,8 25,40 20,32 17,87 14,30 14,80 11,84 25K pa 7 5,2-6,8 1,6 23,66 37,86 16,37 26,19 19,34 30,94 26K pa 7 6,8-8,5 1,7 26,04 44,27 18,13 30,82 12,79 21,74 27K pa 7 8,5-11,1 2,6 25,40 66,04 16,45 42,77 16,40 42,64 28K pa 7 11,1-12,5 1,4 24,71 34,59 17,37 24,32 16,16 22,62 2. ploki min 23,14 16,37 8,25 2. ploki max 27,15 19,29 19,34 2. ploki kaalutud keskmine 29,2 25,32 739,28 17,48 510,52 14,93 436,09 Koostas T. Tuuling 63  Katte- ja kasuliku kihi paksused puuraukudes Pa. Suudme Kattekiht, m Kasulik kiht, m (täitedolokivi) Kasulik Veetase, m nr. abs. kokku sealhulgas lasumi 1. plokk 2. plokk kiht 16.06.2017 kõrg., kasvu- mo- abs. (veepealne) (veealune) kokku m kiht reen, kõrgus paksus lamam paksus lamam (lamamini maa- abs -2,5 m) pinnast kõrgus, Pa 1 10,42 0,4 0,2 0,2 10,0 5,2 4,8 7,3 -2,5 12,5 5,7 4,7 Pa 2 9,88 0,4 0,2 0,2 9,5 4,7 4,8 7,3 -2,5 12,0 5,2 4,7 Pa 3 9,23 0,4 0,1 0,3 8,8 4,0 4,8 7,3 -2,5 11,3 4,6 4,6 Pa 4 9,89 1,9 0,3 1,6 8,0 3,2 4,8 7,3 -2,5 10,5 5,1 4,8 64 Pa 5 10,45 1,7 0,3 1,4 8,8 4,0 4,8 7,3 -2,5 11,3 5,5 5,0 Pa 6 10,24 1,0 0,1 0,9 9,2 4,4 4,8 7,3 -2,5 11,7 5,4 4,8 Pa 7 10,03 1,1 0,2 0,9 8,9 4,1 4,8 7,3 -2,5 11,4 5,2 4,8 Pa 8 9,95 1,1 0,2 0,9 8,9 4,1 4,8 7,3 -2,5 11,4 5,1 4,9 Aritm. 1,00 0,20 0,80 9,01 4,21 4,8 7,30 -2,5 11,51 5,2 4,8 keskm. Surfer10 1,08 0,88 4,26 11,56 arvutatuna Koostas T. Tuuling Lisa 10  Lisa 11 Mahtude arvutus programmis Surfer10 1. ploki täitedolokivi varu (veepealne) Wed Oct 18 16:26:11 2017 Upper Surface Grid File Name: U:\tiiat\NEHATU SURFER\aluspõhja pealis UR bln.grd Grid Size: 1169 rows x 1069 columns X Minimum: 479710 X Maximum: 480244 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6492550 Y Maximum: 6493134 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 7.9904276618249 Z Maximum: 10.026460264818 Lower Surface Level Surface defined by Z = 4.8 Volumes Z Scale Factor: 1 Total Volumes by: Trapezoidal Rule: 546786.86093273 Simpson's Rule: 546791.70855395 Simpson's 3/8 Rule: 546783.12641453 Cut & Fill Volumes Positive Volume [Cut]: 546786.86093274 Negative Volume [Fill]: 0 Net Volume [Cut-Fill]: 546786.86093274 1. ploki maht (täitedolokivi aktiivne tarbevaru) on 547 tuh m3. Arvutusel on kasutatud tarkvara: Surfer Version 10 Golden Software, Kriging meetodit. Arvutas T. Tuuling 65  Lisa 11 järg Kattekihi mahu arvutus Wed Oct 18 16:42:25 2017 Upper Surface Grid File Name: U:\tiiat\NEHATU SURFER\UR maapind.grd Grid Size: 1169 rows x 1069 columns X Minimum: 479710 X Maximum: 480244 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6492550 Y Maximum: 6493134 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 8.5048666877227 Z Maximum: 11.240430565756 Lower Surface Grid File Name: U:\tiiat\NEHATU SURFER\aluspõhja pealis UR bln.grd Grid Size: 1169 rows x 1069 columns X Minimum: 479710 X Maximum: 480244 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6492550 Y Maximum: 6493134 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 7.9904276618249 Z Maximum: 10.026460264818 Volumes Z Scale Factor: 1 Total Volumes by: Trapezoidal Rule: 138116.98541773 Simpson's Rule: 138116.94093967 Simpson's 3/8 Rule: 138116.95217662 Cut & Fill Volumes Positive Volume [Cut]: 138146.51650444 Negative Volume [Fill]: 29.531086706881 Net Volume [Cut-Fill]: 138116.98541773 Kattekihi maht on 138 tuh m3. Arvutusel on kasutatud tarkvara: Surfer Version 10 Golden Software, Kriging meetodit. Arvutas T. Tuuling 66  Lisa 12
          

                                            !   "      #  $  % % $ &  '  '   (    )  !       *  !  * "   ) + % ( ,  - *   . * #     /  )  #   0 1 1 2 3 2 4 5 5 6 7 8 9 4 1 : 9 6 1 ;     <  = > ? @ A B C D E @ F G F F E H > F D > ? F A B I J K   .  % -    '  L    M    N  O     )  *      * !   # . P  $ - & ' $ Q R R S T U V W %  # % ( #  $    X  Y T T Z [ \ R ] ^  -  _      `        *       * ) X  * ) -   M a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a I N L b c % #   d          *      e `  &  (  I N c   # % % # &      - d    *      f ` ( (  & - , c & # % % #  % g g h I i c $  # & , #         *    f `  % '  _ ) i c , ' #   # ( , g `  P -  ' I j  k l m % #  % !       d    *      e `  & %   - &         ! * * $ # ,   M  !     h I  n  , # ' % # ,        *    f ` (  ( $ I I ` b i n &  #   # %  o [ [ p [ q [ p r r s e `  & ,  ( -  I t I N n  # ' % # %  !       d    *      f ` $  ( % - , I I N n % # % , ( g f `  $ $ $ i t h I I i n u  # %       *    f ` ( (  , -  h I t L n , ( % # '  # & % g g          ! * * $ #    M  !  !    v I p ] o [ Z U ] R s  # $ &       *    f `  % ' ( I  " #     !  # & % g f ` ( (  , -  _       " #     ! % # , &  M  !  !    I  L $ #         *      f `  % '  , I `   # , !       d    *      `  P -  i w h I P " & # &       *    i I I ^ L  * ) X   # ( g  P ` -  N f `  &  $ i I Q R x V y T T o &  , # % o [ [ p [ q [ p r r s e `      & I z T Z V R s o Z [ [ ] x ] U s ' M  !     P ` -  N f ` $   $ { | T } x S [ x s \ V R s ~  u & g w `   V [ p € U  T € R g { \ T  x s \ [ \ R ]  T T Z [ q € R ] U x o R R p R [ o Z U ] x \ U U Z x \ R ]  U U \ ‚ ] x \ U [ p [ s s U ƒ „ Z ‚ ‚ V V U \ R ] W %  # % ( #  $ ^    M  "    ! !  . % & # % ( #  $ † q [ p r r s x \ R ] W % ' # % ( #  $ † J q [ p r r \ x o W N #  "   _       "    ‡ O  ‡ 67  Lisa 13 Topotööde seletuskiri 1. Käesoleva töö objektiks on Lääne maakonnas, Hanila vallas asuv Nehatu geoloogilise uuringu ala. 2. Mõõdistamise välitööd on läbi viidud juunis 2017.a. 3. Töö tellija on Olar Järvloo Talu. 4. Töö on teostatud L`EST 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on arvutatud Balti süsteemis. Koordinaadid on seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga GPS püsijaamade võrgu GeoNet vahendusel. Nimetatud püsivõrgu haldaja on OÜ Geosoft. 5. Maastikureljeefipunktide koordinaadid ja kõrgused on mõõdistatud: 5.1 GPS RTK liikuvjaamaga Trimble R8 komplektis väliarvutiga TSC2, mille mõõdistamise plaaniline täpsus on horisontaalselt koordinaatide määramisel +/- 5mm + 0,5ppm, kõrguslikult +/-10mm + 1ppm. GPS tööjaama lubatud maksimaalne vahemaa püsijaamast on tehniliste tingimuste järgi 35km. Liikuvjaam on eelnevalt kontrollitud riikliku põhivõrgupunkti (tihendusvõrk) Nehatu (401) mõõdistamise ja täpsusandmete võrdlemise teel. Saadud mõõtmistulemused vastasid Maapõueseaduses § 76 p 7 antud täpsusandmetele. 5.2 Elektrontahhümeetriga Leica TC 705 GPS punktidelt polaarselt või nendelt punktidelt lähtuvate kuni kaheastmeliste lahtiste teodoliitkäikude käänupunktidelt polaarviisil. Elektrontahhümeeter on nõuetekohaselt kontrollitud ja justeeritud. Mõõdistamistäpsus 2mm + 2ppm. Mõõdistuspunktide asukoha valikul on lähtutud mõõdistusala reljeefi omapärast, punktide tiheduse määramisel ka varuarvutustäpsuse vajadusest. Geodeetilises andmekogus esitatud andmed punktile Nehatu (401): Nimi x y H Nehatu 6492937,525 479744,044 10,355 Mõõdistatud riiklik põhivõrgupunkt (tihendusvõrk) Nehatu (401) 26.06.2017. a: x y H Aeg Mõõtmisviis 6492937,513 479744,046 10,381 10.05 0m5s, mõõtmiste arv: 5; Erinevus: -0,012 m +0,002 m +0,026 m (QC 1& QC 2) 6492937,516 479744,050 10,382 17.20 0m5s, mõõtmiste arv: 5; Erinevus: -0,009 m +0,006 m +0,027 m (QC 1& QC 2) Mõõdistatud riiklik põhivõrgupunkt (tihendusvõrk) Nehatu (401) 27.06.2017. a: x y H Aeg Mõõtmisviis 6492937,528 479744,053 10,377 9.55 0m5s, mõõtmiste arv: 5; Erinevus: +0,003 m +0,009 m +0,022 m (QC 1& QC 2) 6492937,535 479744,037 10,384 16.45 0m5s, mõõtmiste arv: 5; Erinevus: +0,010 m -0,007 m +0,029 m (QC 1& QC 2) 68 6. Maastikureljeefipunktide koordinaadid ja kõrgused on mõõdistatud GPS liikuvjaamaga otse. Mõõdistuspunktide asukoha valikul on lähtutud mõõdistusala reljeefi omapärast, punktide tiheduse määramisel ka varuarvutustäpsuse vajadusest. 7. Andmete arvutitöötlemisel kasutati Trimble TSC2 vastavat GIS tarkvara. Plaani koostamisel on kasutatud tarkvara Microstation V8 ja samakõrgusjoonte arvutamiseks Microstationi lisatarkvara Terramodeler. Tallinnas Sven Kärber 28.08.2017.a. Mäeinsener, tase 6 Kutsetunnistuse nr. 123678 69  Lisa 14 PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE AKT (lisa 6 lehel) 70  PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE AKT Objekti nimetus: Nehatu uuringuruum. Puuraukude asukohad: Läänemaa, Hanila vald, Nehatu küla, katastriüksus Mihkli (tunnus 19502:001:0058), Nehatu uuringuruumi piires. Puuraukude rajamise aeg: puuraugud rajati 2017.a. mais-juunis. Puuraugud: 8 puurauku sügavusega 15 m puuriti iseliikuva puuragregaadiga PBU-2. Puuraugud rajati südamikpuurimise meetodil, puurimise diameeter kvaternaari setetes oli 132 mm ja karbonaatkivimeis 112 mm. Staatiline veepind puuraugus maapinnast (mõõdetud 16. juunil 2017.a.): andmed on esitatud alljärgnevas tabelis Pa nr 1 2 3 4 5 6 7 8 Pa süg., m 15,0 15,0 15,0 15,0 15,0 15,0 15,0 15,0 Veetase, m 16.06.2017 5,7 5,2 4,6 5,1 5,5 5,4 5,2 5,1 01.09.2017 7,3 6,9 6,3 6,7 7,2 7,2 6,8 6,6 Puuraukude likvideerimise põhjus: geoloogiline ülesanne täidetud. Likvideerimise aeg ja moodus: puuraugud likvideeriti 25. sept. 2017.a. Puuraukude veealune osa täideti Raatsiotsa kruusakarjäärist pärit purukruusaga diameetriga 0/32 mm, veetasemest kõrgemal tsemendi seguga. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Puuraukude ümbrus on korrastatud. Uuringuloa valdaja /allkirjastatud digitaalselt/ Olar Järvloo Olar Järvloo talu Uuringutöö teostaja /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Tuuling OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloog Maaomanikud /allkirjastatud digitaalselt/ Olar Järvloo /allkirjastatud digitaalselt/ Malle Järvloo 71 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS PA kataloog.pdf 10 KB Puuraukude likvideerimise akt.pdf 19 KB Nehatu puuraukude asendiplaan.pdf 1.2 MB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 Tiia Tuuling 46305280259 28.09.2017 12:26:49 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 14118043062757821278421927661987261151 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2011 7B 6A F2 55 50 5C B8 D9 7A 08 87 41 AE FA A2 2B 3D 5B 57 76 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 56 89 52 5E DC AA 85 DA 50 44 50 59 BE EF 30 F7 E5 7B 2D 10 CD 41 F6 EB 9F EB 98 A5 26 DC 8C 3A nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 2 Olar Järvloo 36006086529 28.09.2017 13:38:32 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 28420120311964028310788584243104054768 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 99 C2 79 16 48 0A 40 82 F3 BE 32 17 F7 E0 92 73 6D 66 C3 7C 0D E8 D8 DE E4 2E 22 77 F6 FE 8E BF nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 3 Malle Järvloo 46301036512 28.09.2017 13:39:14 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 128874628703230606090644065933858489217 72 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 44 9C 03 86 F8 41 47 C8 24 B5 9A 31 8A 5D 99 26 07 60 37 25 35 D7 E4 F3 71 D9 D 0 AC 01 B4 1C 3A Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED 73 
         
                                   ! " # $
% & & !   ' & ! &  &    ( ) * +     , -    . .     * /     . . * 0  1 2  ,     . 3 * 4 ) 5 4 ( 6    & 7  8  '     & & 9    :   < &  = = =    =  = = 9  > = =  & =  = !  :   ?  !     9   &                = ! '     & & 9    ; 3    ,  . 3  @   3    A     ,   7  8     7 # 6   < &  =   1  .   1   ,    B C - - .  9 & &   & D &  : & ? & : : &   &  9 & !    = = : = ? & : E F G H I F H F J J F K L M I ; H O L O K L P F L M J J M K Q R S T U V T T Q V T T S W X  Y = =  & =  = !  < &  = = =    =  = = 9   & Z &      :     :   = =    = :  & N ;  [  \ ] 
7 7  :  &   <   ? = &    "   =   "  %  9 &    C ^ _ ` a _ b C   / ^ C c            ! " " $ % & & !   _   ,   A   * d e  f  f   3 * d e  f  ,     . 3 * 5 g ) ) 4 6 6 & : =  :  ] =    =     2        A @  .                      h ] =    = > = =  & =  = !  :   ?  !     9   &    & : :    Z &  &  = ! :  &  9 &   = i A A                    f e  2   C ^ _ ` a _ b C   / ^ C c *    A @  .        j   :     &    =    :     k   & k = = :   = Z & 9 & &  9 &      &    &    =  6 >   :   ] =    = > = =  & =  = !  :   ?  !     9   &      < &  :   & Z &   = =    =  = = 9  >     7 > = =  & =  = & Z & ? & <  9   = : 9 &  Z = =   Y   1     3    f  3   1      @  l      - B   e      * f       ,  , e e  ,    2  l 1   f  3  f e  ,    h d = =  & =   3  f      .      -  3    _           1       1 2 - - 1    l - 1   l  1   1       3   ,    1    m n g ) , , * f       ,     e 1   ,      ,  . 3        h d   1     3      9 & : ! &   ,  .      1  3 h d   1     3  A , B 1     1 1       h +   l e      3    o  3   l  3  p q q r s t u ( 5  e    4   @            B   1 1     ,    v v     2    1    3 9 & &     &  & 9     <  & &     \ & & Y w u ( 5  e    )   @       A   B   1 1     ,    v v     2     .  ,      3 &      <  &    & Z &  9 &   = :  &  ? & 9 =  % 9   &  &   &    :   x    & : :    Z &  &  = ! i A A                    f e  2   C ^ _ ` a _ b C   / ^ C c     :     :   = =    = :  &  9 &   6 *    A @  .        j   :     &    =    :     k   & k = = :   = Z & 9 & &  9 &      &    &    =  6 >   :   +   d y u ( 5  e    z   @         3  B {      . .   ,     1    3 ,     1 1     ,        @     *      1    3 ,    .   1 1       3 . e       @      h  < &  =   1  .   1   ,  . {      . .   ,    ,   l e   B A 1   ,   l e    l           l     4 | h h ) m 4 } A   ; 74  ? & & ! &  = !  '  < & >  & :  : ? & &  : =  :  = ? &  &   %   l   1     3  .    f  3   1    3 .  .  .  . 3  A , B 1     1 1       3 . e       @      h 0   3   ,  .          3    u z m  e    4   @      l   B @   3    1   .  . .  @   3        . 3 ,     . 3 ,  9                f e  ,           3    1 2       *         f e  ,      B  f   f  1 ,     2    @    ,   1 f  ,   2  f     f -    3 h y  ,  l  1   1  @ f   e    g l  .    g   @      f e  B @   3   ,  .        - B  f    ,  .              1 f  ,    2  f     f -     3 - 1       ,    *      2      =  &  &  : :  9    : =  & :    & < Z =   '     & & 9      ! &  ? &  & ? & :     &  = !  &   : =  :  = =    = ! 9 & &     &  & 9   &    <  &  %                     ,  .                   .  .  ,  .      f        - B  ,  .              1 f  ,    2  f     f -     3 - 1       ,     /    .  f          3    * f e           \ & & Y w u ( 5  e    z .  .       e    {      . .   ,    l   3  1     1  4 ~ h m ( h ) m 4 5  -     1 2  . 1 4 4 n 4 5 n g m 5       . 3  3  l e @  , - - 1      . .    ,  .  €       4  {      . .       . .  l e @  , - - 1      . .    ,  .  €  ‚ q ƒ ƒ „ † ‡ q ˆ ‰ q ‰ Š ‹ ‹ Œ ‰ q q ƒ ˆ  ƒ ‰ Ž \ &   & ' &  = Z = < &  & Z & 9   l e   B A 1   w & &  &   C ^ _ ` a _ b C   k x [ ]      <          6 % +     ` - 1 f    /   3 ,      ‘    A @  .                      o    ’    h   t k    = [  9    ,   l e    l          9   l e   B A 1   75 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Korraldus_Nehatu_GU_akti_heakskiitmine.pdf 221 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 Maria Karus 48912310293 23.10.2017 13:53:13 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) Eesti ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 106340567107119818997619735047236129117 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 9B A7 7A F3 B8 ED CA 93 1A 93 DB 35 25 43 E7 CD 1A B8 1E 25 34 9E AB 7F B6 6C CD 61 C7 A7 3F 59 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED 76   Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid Nr X Y Nr X Y 1 6 492 923,34 479 801,52 1' 6 492 917,46 479 784,86 2 6 493 074,92 480 030,18 2' 6 492 954,41 479 839,40 3 6 493 010,83 480 058,73 3' 6 493 030,74 479 954,94 60 72 9, 9, 8,81 4 6 493 004,71 480 132,43 4' 6 493 040,90 479 971,15 9,49 5 6 492 764,21 480 164,80 5' 6 493 046,17 479 978,79 69 78 9, 8,70 9, 9,68 8,80 . Kr 9,79 6 6 492 770,55 480 192,52 6' 6 493 057,66 479 997,86 9, 6 7 84 9, 9,86 9,78 6 493 100 9,02 7 6 492 701,82 480 206,79 7' 6 493 076,95 480 029,28 9, 86 8,93 9, 7' 94 9,67 9,93 II 8 6 492 608,89 480 115,82 8' 6 493 010,83 480 058,73 I 9,23 8,92 ,9 4 2 10 9 7 9 9 , 9,96 9,83 ' I Jaani 9 6 492 591,59 479 895,13 9' 6 493 004,71 480 132,43 10 9,80 9,29 10,02 9,05 19502:001:0113 03 10,17 10 , 10 ,07 9,97 10,02 10 10 10,14 PA 2 10,16 0,4 10 6 492 842,88 479 833,98 10' 6 492 764,21 480 164,80 9,26 8,88 10,09 0 10,04 08 6' 12,0 N , 1 10,13 10 09 10 , 9,99 -2,3 10,01 98 11' 6 492 770,55 480 192,52 9, 9,97 10,11 8,42 9,28 10,05 10,03 9,14 15 , 10 ,15 5' 8,79 8,48 72 10 Pindala 12,83 ha 12' 6 492 701,82 480 206,79 10,05 9, 9,95 8,92 10 4' 8,89 9 9,23 10 10,08 10,11 10,01 29 , 10 , 10 28 3' 10,06 13' 6 492 608,89 480 115,82 9 9,92 9,38 9,29 8,31 Mäe 69 9,27 9, 9,34 10,05 1 0 16181 Karuse-Nehatu 10,59 tee 35 , 10 , 10 41 9,27 10,14 10,03 10,15 8' 9,13 8,86 8,59 19502:001:0127 8,91 14' 6 492 591,59 479 895,13 19502:001:0910 9,54 9,32 10 9,92 10,17 43 , 10,49 3 9' 8,82 15' 6 492 591,16 479 889,65 10 ,46 10,14 9 7 10 10,13 ,0 10,17 10,04 8,40 10 Jaani 9,47 10,17 9,79 9,77 9,58 4 19502:001:0112 9,60 10,13 10,17 10,02 10 9,82 8,82 8,74 9,01 16' 6 492 600,80 479 889,33 49 , 10,13 10,10 9,78 10,17 10 ,52 10,19 10,11 6 493 000 10 8,91 17' 6 492 609,30 479 888,44 10,19 10,01 10,19 9,87 8,81 9 10,19 9,98 8,75 9,53 ,0 9 10 10,20 9,47 10,13 56 , 10 , 10 57 10,18 10,15 10,17 10,19 10,13 10,11 10,24 10,18 9,93 9,77 9,32 18' 6 492 626,88 479 885,50 Kaardileht nr 5244 Vatla 10,17 10,00 10,38 ,10 10 ,59 10,33 10,30 10,15 10,06 9,04 8,83 19' 6 492 665,82 479 876,51 9 10 , 58 10,08 10 10,15 10,05 10,26 9,93 PA 3 10,17 10,22 10,25 10,27 10,37 9,23 9,67 0,4 20' 6 492 708,12 479 865,85 19 11,3 58 , 10,17 -2,3 9,17 , 2' 10 10,36 10,13 10,33 10 ,56 10 10,17 10,27 10,20 10,17 10,21 10,21 9,91 9,18 21' 6 492 770,07 479 849,74 10,30 10,26 10,20 9,14 10,25 10,95 9,56 53 , 10 ,57 10,41 10,26 10,29 10,12 10,12 10,19 10,23 10,12 10,26 11,02 10,18 9,19 22' 6 492 786,04 479 845,78 15 10 , 10,50 10,32 10,28 10,25 10 10,18 9,81 401,21 10,57 23' 6 492 796,38 479 843,50 10 10 48 , 10,17 , 10 54 10 10,53 10,41 10,41 10,28 10,10 , 53 10,28 9,24 10,50 10,24 9,43 62 , 1 24' 6 492 820,80 479 837,31 43 29 10 10,52 10,36 10,28 10,37 , 10,33 , 10,54 9,25 10 10 10,67 10,29 1' 10,41 9,25 10, 10,24 Kr. 10,46 10,49 10, 56 PA 1 9,68 25' 6 492 847,76 479 829,41 55 10,24 10,21 10,23 10,5110,49 10,59 0,4 10,53 10,24 1 10,55 104 ,4 10,70 1 0 10,46 10,63 10,58 10,51 10,44 9,89 ,7 12,5 . Kr 10,67 1 9 30' -2,3 9,48 26' 6 492 860,01 479 824,45 46 0 10,11 ,7 10,60 10,50 , 41 5 10,55 10,41 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 10 , 10 10,97 9,65 10,65 6 492 900 10,91 10,80 I 10,25 10,17 9,44 27' 6 492 871,37 479 818,92 1 10,13 9,38 0 10,57 10,56 9,89 ,8 10,33 1 7 0 10,58 ,8 10,90 10,33 0 29' 28' 6 492 882,34 479 812,65 1' 59 11 10,69 10,14 , 10 10,94 10,13 9,54 10,63 10,25 10,32 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 10 11,34 9,73 28' 10,39 10,30 29' 6 492 893,00 479 805,60 , 10 97 10,67 10,70 , 10,29 9,41 92 11 10,12 10,11 9,85 58 10,23 , 9,42 27' 30' 6 492 907,96 479 793,70 10 10,70 10,00 10,77 10,44 10,33 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 11 68 10 10 , ,05 10 10,75 10,90 10,34 ,95 11,33 10,08 9,45 26' 11 10,97 10,50 10,10 10,33 10,31 10,25 9,66 9,30 Kaevandamisel säiliv nõlva hoidetervik (katendis 1:2) 21 10,38 9,77 Pindala 13,06 ha 11, 11,39 10,98 11 11 10,82 Mihklipõllu 11 25' ,15 10,38 10,07 9,45 , 10,63 01 11,36 19502:001:0265 Mihkli 11,22 10 10,63 Mihkli 10,33 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 11 11,00 10,57 19502:001:0058 10,31 10,18 9,99 9,72 9,64 9,51 9,47 19502:001:0058 26 11,14 10,52 Plokk 1 aT 10,58 11, 11,09 11, I I' Geoloogilise läbilõike joon 11, 11,06 21 15 Plokk 2 aT 10,04 9,47 24' 10,91 10,61 10,32 10,26 11 10,09 9,85 10,72 11,11 10,70 PA 8 10,06 10 9,84 10 Maapinna samakõrgusjoon, m 11,01 11, 10,00 9,43 10, 10,58 9,62 11,00 10,16 9,66 00 11 11,10 98 26 10,73 PA 7 1,1 9,48 11, 9,80 -2,3 10,08 10,02 6 492 800 10,24 10,09 9,78 11,4 9,88 11,16 23' 10,85 11,13 10,80 10,79 -2,3 10,27 1,1 10,11 9,79 9,49 9,85 9,68 9,71 PA 7 Puuraugu nr 10,75 10,65 11,4 9,95 9,96 9,85 9,83 1,1 Katendi paksus, m 10,81 11 9,51 11'9,40 10,24 Suudme abs kõrgus, m 11,02 22' 10,16 9,50 9,72 11,4 11 Kasuliku kihi paksus, m 11 10' 10, 10, 10,86 10,35 9,97 9,69 9,66 -2,3 86 6 86 10,09 9,72 9,98 9,93 Lamami abs kõrgus, m 11 10 9,79 9,50 11, 9,58 9,50 10,56 10,57 10,70 5 9,76 Rahkama 21' 9,94 10,80 10,02 9,62 9,60 9,61 9,98 9,59 10,83 19502:001:0840 10,70 10,49 10,00 Met. toru 9,66 9,93 9,61 9,96 9,68 9,57 9,55 10,09 10,00 10,03 9,91 9,65 Met. toru 9,64 10, 10,97 9,94 10, 10,23 9,68 92 9,73 9,65 90 10 10,11 10,73 11 9,64 99 10,76 10, 9,76 9,54 10,44 9,68 11 10,97 9,98 10,01 10 10,39 9,95 10,69 10,04 9,76 9,76 9,60 9,92 9,91 9,92 10,98 10,12 10,77 10,89 9,95 9,73 10,14 10, 11, 9,96 9,91 97 97 11 01 9,75 9,74 10, 9,83 10,33 10,80 10,94 10,32 9,98 9,92 10,09 10,02 10 10,60 10 10 9,96 9,96 Märkused: 10,67 10 ' II 11,10 10,93 10,00 10,48 9,97 10, 10,01 10,05 10, 11,19 9,95 10,16 94 95 10,70 88 20' 11 10,98 9,90 9, 10,30 PA 4 10,18 99 ,3 10,24 1,9 10,33 6 492 700 7 10,10 10,5 7 10,25 103 , 1 ,0 5 10,15 9,96 10,00 10,01 10,20 -2,3 10,19 12' 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 11,05 11,06 1 10,08 10,49 10,24 10,53 1 10,22 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 10, 10,85 10,27 10, 1 479 800 11 10,27 84 80 10,31 10,25 10,22 10,60 10,39 10,24 10,08 10,32 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 10,93 480 200 10,45 16184 Rame-Paatsalu tee 1 10,84 10,39 10,33 11 1 10,12 ,05 10,21 19502:001:0005 10,93 10,42 10,44 10,44 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.05.2026); 10,87 10 10,27 10,64 10,34 ,96 19' 10,86 10,51 10,54 10,78 10,28 10, 10,62 10,66 10, - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2026); 95 10,30 69 10, 77 10,84 10,54 10,45 10,85 10,74 10,73 10,41 10,53 10,81 2 11 11 10,72 10,49 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 01.04.2026); ,8 10,74 10,66 0 10,84 1 10,73 10,53 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026); 10, 10,72 10,77 10,68 10,44 10, 10,53 68 10,51 71 7 ,3 10 10,38 10,06 11,22 18' 10,65 11,33 11,07 - "Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017" 70 10,81 PA 5 10,48 10,75 10 , 10,99 1,7 10,53 10,55 17' 9,98 74 10,62 10,81 11 45 , -2,3 11,3 10,64 10,48 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8832). 10, , 10, 10 PA 6 64 11,32 10,80 94 48 , 1,0 10 8 10,45 II 10,76 10,70 4. Keskmine uuringuaegne ja eeldatav kaevandamisjärgne veetase asub abs kõrgusel 5,0 m 11 10,81 9,79 11,7 ,69 10,62 10,42 -2,3 10 10,68 13' 6 492 600 I 10,91 I 10,54 10,35 5. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel -2,3 m. I 10,50 ' 16' 10,18 10,39 10,54 11,26 11,45 10,53 11 10,68 10,78 35 54 10,64 10, 10, 10,60 Kaja 10 10,5515' 9 14' 10,45 10,57 10,77 19502:001:0304 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Met. toru 10,64 10,00 11,11 11,41 10,60 11,09 479 900 480 000 480 100 10,11 10,88 33 49 11 10, 10, 10,67 10,47 10,63 10,72 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 9,69 9,82 10,42 11,41 10,83 Teekaitsevöönd 9,77 10 Nehatu dolokivikarjäär Mäeeraldise plaan 32 40 10, 10, Lääneranna vald, Pärnu maakond Elektripaigaldise kaitsevöönd Loa omanik Tallinna Infrateenused OÜ Graafiline lisa 1/3 Geod.märgi kaitsevöönd Reti tee 9, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harju maakond (taotleja esindaja) [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 /Allkirjastatud digitaalselt/ 0 20 40 m III kaitsekategooria liigi leiukoht Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 08.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5516 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige III-III' N SE m Mihkli m 0304 PA 5 12 PA 2 19502:001:0058 PA 7 12 10,55 10,24 001: 10,09 a 1:2 Kaj 0,2 0,3 10 0,2 10 19502: 0,4 1:2 18,87 8K 1,1 9,60 1,5 1,6 1,7 8 19,12 9K 20,04 23K 8 8,34 10,22 3,5 Plokk 1 aT 3,1 3,6 19,42 24K LA 40 6 9,02 9KL 6 16,78 10K 4,6 F2,6 18,04 5,2 5,7 16,37 25K 17,45 11K 19,34 4 15,16 4 6,8 6,8 LA 37 7,1 26K 10KL 18,13 F15,3 12,79 8,3 2 18,37 12K 2 11,63 8,5 9,7 9,4 Plokk 2 aT 16,45 27K 9,9 0 17,54 13K 16,40 0 14,64 11,1 LA 33 11KL F8,5 11,6 17,37 28K -2 16,45 14K 16,16 -2 19,26 13,1 13,4 13,3 LA 37 12KL 16,45 29K F14,9 -4 15,24 15K 19,78 -4 22,92 15,0 15,0 15,0 Läbilõige II-II' Mäeeraldise piir W NE m m Mäeeraldise teenindusmaa piir 14 Mihkli 14 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 19502:001:0058 0265 PA 5 Kaevandamisel säiliv nõlva hoidetervik (katendis 1:2) PA 6 u PA 4 l 12 12 põl 10,55 001: 10,45 10,10 Mihkli Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus i 1:2 hkl 0,3 19502:001:0058 0,1 19502: 10 0,3 10 Mi 1,0 Keskmine uuringuaegne ja eeldatav 1,7 1,7 1:2 kaevandamisjärgne veetase, abs 5,0 m 2,1 1,9 8 8 16K 19,79 20,10 1K 7,44 3,6 Teekaitsevöönd 3,7 Plokk 1 aT LA 40 9,4 3,5 6 17K 19,46 9KL 19,29 2K 6 Elektripaigaldise kaitsevöönd F2,6 8,50 8,25 5,4 5,7 5,2 4 18K 17,12 4 17,28 3K 17,32 LA 37 15,30 7,5 10KL PA 5 Puuraugu number F15,3 7,6 19K 17,37 10,55 Suudme abs kõrgus, m 2 17,59 4K 2 9,3 16,70 9,7 14,32 9,0 9,4 9,9 9,2 Plokk 2 aT 18,16 5K 0 20K 17,91 0 LA 33 13,00 12,80 11KL 11,1 1,7 Sügavus maapinnast, m F8,5 11,9 -2 21K 17,87 18,00 6K -2 9KL Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number 12,56 13,3 14,80 13,4 LA 40 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) LA 37 13,2 22K 16,20 12KL F2,6 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) -4 F14,9 17,20 7K -4 17,96 17,18 15,0 5,7 15,0 15,0 15,0 Puuraugu sügavus, m Läbilõige I-I' Keemiline analüüs ja proovi number 4K SW NE 17,59 MgO, % Mihkli 14,32 m m 0113 lahustumatu jääk, % PA 1 19502:001:0058 12 PA 2 1:2 12 10,63 001: Jaani 10,09 0,20,4 10 0,2 10 0 20 40 m Märkused: 19502: 1:2 0,4 1,4 18,87 8K 9,60 1,5 LA 36 8 1KL 19,12 9K 8 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. F2,2 Plokk 1 aT 10,22 3,9 3,5 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 6 16,78 10K 6 - "Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017" LA 35 18,04 5,2 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8832). F8,8 17,45 11K 4 2KL 15,16 4 3. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel -2,3 m. 6,8 7,4 7,6 7,1 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 2 18,37 12K 2 11,63 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 3KL LA 33 F5,5 Plokk 2 aT 9,4 0 0 Nehatu dolokivikarjäär Geoloogilised läbilõiked 17,54 13K 11,4 14,64 I-I' ... III-III' 11,6 Lääneranna vald, Pärnu maakond -2 16,45 14K -2 4KL LA 38 19,26 F11,9 13,3 Loa omanik Tallinna Infrateenused OÜ Graafiline lisa 2/3 -4 15,24 15K -4 22,92 Reti tee 9, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harju maakond 15,0 (taotleja esindaja) 15,0 H 1 : 1000 [email protected] Mõõtkava /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 200 Kasvukiht Hendrik Klaas Moreen Täitedolokivi OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 08.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5516 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid Nr X Y Nr X Y 1 6 492 923,34 479 801,52 1' 6 492 917,46 479 784,86 2 6 493 074,92 480 030,18 2' 6 492 954,41 479 839,40 3 6 493 010,83 480 058,73 3' 6 493 030,74 479 954,94 60 72 9, 9, 8,81 4 6 493 004,71 480 132,43 4' 6 493 040,90 479 971,15 9,49 5 6 492 764,21 480 164,80 5' 6 493 046,17 479 978,79 69 78 9, 8,70 9, 9,68 8,80 . Kr 9,79 6 6 492 770,55 480 192,52 6' 6 493 057,66 479 997,86 9, 6