7-1/46-7 TU4 lähtesisukohad ja KSH programm

Vinni Vallavalitsus Vinni vald, TU4, alal asuvate katastriüksuste detailplaneeringu puudutatud isikud Meie 11.06.2026 nr 7-1/46-7 Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Käesolevaga esitame teile TU4 detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Leek tuuleparkide planeerimisspetsialist [email protected] __________________________________________________________________________________ Tartu mnt 2 Registrikood 75008746 Tel.: +372 325 8650 Swedbank EE532200001120121871 46603 Pajusti e-post: [email protected] SEB EE501010502016846005 LÄÄNE –VIRUMAA  Vinni valla tuuleala nr 4 detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Nimetus: Vinni valla tuuleala nr 4 detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Töö tellija : Vinni Vallavalitsus Reg nr 75008746 Tartu mnt 2, Pajusti alevik, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46603 E-post [email protected] Planeeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007 Tel 509 1874 E-post [email protected] P rojekti juht ja planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 163359), volitatud maastikuarhitekt-ekspert (tase 8, nr 222984 ) Heiki Kalberg P laneeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 202002) Jürgen Vahtra KSH koostaja : LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel 505 9914 E-post [email protected] KSH juhtekspert, KMH litsents KMH0153, Piret Toonpere Huvitatud isik : Sustainable Investments OÜ Reg nr 14837693 Veskiposti tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10138 E-post [email protected] Töö versioon : TIME \@ "d.MM.yyyy" 24.03.2026 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc223261103 \h 5 1 Detailplaneeringu lähteseisukohad PAGEREF _Toc223261104 \h 6 1.1 Planeeringu eesmärk ja vajadus PAGEREF _Toc223261105 \h 6 1.2 Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis PAGEREF _Toc223261106 \h 6 1.3 Lähtealused PAGEREF _Toc223261107 \h 7 1.4 Detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded PAGEREF _Toc223261108 \h 7 1.5 Detailplaneeringuga kavandatav tegevus PAGEREF _Toc223261109 \h 8 1.5.1 Tuulikud ja nende paigutus PAGEREF _Toc223261110 \h 8 1.5.2 Vundament PAGEREF _Toc223261111 \h 9 1.5.3 Montaažiplatsid PAGEREF _Toc223261112 \h 10 1.5.4 Teed PAGEREF _Toc223261113 \h 10 1.5.5 Elektriühendus PAGEREF _Toc223261114 \h 10 1.5.6 Muud objektid PAGEREF _Toc223261115 \h 11 1.6 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega PAGEREF _Toc223261116 \h 11 1.6.1 Riiklikud arengudokumendid PAGEREF _Toc223261117 \h 11 1.6.2 Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava PAGEREF _Toc223261118 \h 11 1.6.3 Vinni valla arengukava aastateks 2019–2030 PAGEREF _Toc223261119 \h 12 1.6.4 Vinni valla üldplaneering PAGEREF _Toc223261120 \h 12 2 Detailplaneeringuala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus PAGEREF _Toc223261121 \h 16 2.1 Asustus ja maakasutus PAGEREF _Toc223261122 \h 16 2.2 Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) PAGEREF _Toc223261123 \h 16 2.3 Pinnavesi PAGEREF _Toc223261124 \h 17 2.4 Looduskaitselised objektid ja alad PAGEREF _Toc223261125 \h 17 2.5 Taimestik PAGEREF _Toc223261126 \h 19 2.6 Linnustik PAGEREF _Toc223261127 \h 19 2.7 Rohevõrgustik PAGEREF _Toc223261128 \h 20 2.8 Kultuuripärand PAGEREF _Toc223261129 \h 20 2.9 Kliima PAGEREF _Toc223261130 \h 21 3 Asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programm PAGEREF _Toc223261131 \h 22 3.1 Eesmärk PAGEREF _Toc223261132 \h 22 3.2 Metoodika PAGEREF _Toc223261133 \h 22 3.3 Alternatiivid PAGEREF _Toc223261134 \h 22 3.4 Asjakohaste mõjude selgitamine ehk KSH sisuline ulatus PAGEREF _Toc223261135 \h 23 3.4.1 Mõjuala ulatus PAGEREF _Toc223261136 \h 23 3.4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele PAGEREF _Toc223261137 \h 24 3.4.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele PAGEREF _Toc223261138 \h 25 3.4.4 Natura eelhindamine PAGEREF _Toc223261139 \h 25 3.4.5 Mõju pinna- ja põhjaveele PAGEREF _Toc223261140 \h 29 3.4.6 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale PAGEREF _Toc223261141 \h 30 3.4.7 Mõju rohevõrgustikule PAGEREF _Toc223261142 \h 30 3.4.8 Võimalik mõju inimese tervisele PAGEREF _Toc223261143 \h 30 3.4.9 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale PAGEREF _Toc223261144 \h 32 3.4.10 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju PAGEREF _Toc223261145 \h 32 3.4.11 Jäätmeteke PAGEREF _Toc223261146 \h 33 3.4.12 Võimalik mõju kultuuripärandile PAGEREF _Toc223261147 \h 33 3.4.13 Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus PAGEREF _Toc223261148 \h 33 3.4.14 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus PAGEREF _Toc223261149 \h 33 3.4.15 Kumulatiivse mõju võimalikkus arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega PAGEREF _Toc223261150 \h 33 3.4.16 Muud mõjud PAGEREF _Toc223261151 \h 34 4 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp PAGEREF _Toc223261152 \h 35 5 Ajakava PAGEREF _Toc223261153 \h 38 Sissejuhatus Vinni Vallavolikogu 14 . august 202 5 . a otsusega nr 3 2 (lisa 1) on algatatud Vinni vallas tuuleala nr 4 detailplaneering (edaspidi ka DP ) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH ) . Detailplaneeringu eesmärgiks on selgitada Vinni valla üldplaneeringuga määratud tuulepargi alal välja vastava ala ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus, võimsus, paigutus). Planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Vinni üldplaneeringu alusel tuleb tuulepargi arendusalal koostada detailplaneering ja läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel määratakse uuringute vajadus . KSH esimeseks etapiks on KSH programmi koostamine. KSH programm : määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust; sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega; selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale; kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat; nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu; sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast; sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama; kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti. KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele . KSH aruanne on planeeringu lisa. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS ) § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanne planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. KSH raames kavandatakse asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist käesolevas dokumendis kirjeldatud ulatuses . Detailplaneeringu lähteseisukohad Planeeringu eesmärk ja vajadus Detailplaneeringu eesmärk on kavandada ja rajada Vinni valla üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuuleenergia alale TU4 tuulepark. Esimese prioriteedina käsitletakse tuuleenergia osa, perspektiivselt ka päikesepargi ning elektrienergiasalvesti osa. Ehitistena on kavandatud rajada tuulikud ja elektrialajaam, perspektiivselt ka päikeseelektrijaam ja elektrienergiasalvesti, nende teeninduseks vajalikud ligipääsuteed ja elektrivõrk ning nende toimimiseks vajalik taristu, samuti ühendusteed. Elektrituulikute arv ning kavandatav maksimaalne kõrgus selguvad detailplaneeringu koostamise käigus , planeeringu algatamisel on taotletud kuni 280 m kõrguste elektrituulikute ehitamist . Detailplaneeringu ala suurus on orienteeruvalt 1 41 ha ning on arvestatud, et detailplaneeringu koostamise protsessi käigus võib planeeringuala tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil laieneda. Detailplaneeringuala laiendamise vajaduse tekkimisel täiendatakse detailplaneeringu koostamist eraldi otsusega ning vajadusel kaasatakse detailplaneeringu protsessi laienenud alale jäävate maade omanikud. Vajalik on ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, juurdepääsuteede asukohtade ja servituutide vajaduse väljaselgitamine ning teede avalikuks kasutamiseks määramise vajaduse väljaselgitamine, tehnorajatiste ja -võrkude asukoha määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kuritegevuse riski vähendavate tegurite määramine ning keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine (müra, vibratsioon, kiirgus, visuaalne häiritavus ja muud inimest ja keskkonda mõjutavad tegurid). Detailplaneeri ngu koostamise vajadus tuleneb Vinni valla üldplaneeringust ja planeerimisseaduse § 125 l g 1 p -st 4. Detailplaneering tuleb koostada olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks kui ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Tuulepark on vastavalt V abariigi V alitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ olulise ruumilise mõjuga ehitis. Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis Detailplaneering koosneb joonistest, seletuskirjast ja lisadest. Graafiline osa vormista t a kse mõõtkavas M1: 20 00…M1: 50 000 (mõõtkava määrata kse koostamisel, oluline on loetavus) . Lubatud on jooniseid esitada alade kaupa. Detailplaneeringu koosseisus esita t a ks e : seletuskiri ja kruntimist ning ehitusõigust ja -tingimusi selgitavad joonised . Planeering esita t a kse Vinni vallavalitsusele eelnõuna eskiisstaadiumis, kooskõlastamiseks ja avalikustamiseks. Planeeringu KSH programm ja aruanne esita t a kse värvitükis paberkandjal (2 eksemplari) ja digitaalselt. Lõplik planeering komplekteeri t a kse vallale esitamiseks paberkandjal kahes eksemplaris, elektrooniliselt pdf failidena ning muutmist võimaldavas ArcGIS *.shp formaadis, mis võimaldab kasutamisel säilitada planeeringujooniste väljatrüki kujunduse. Detailplaneering esitatakse kehtestamiseks kujul, mis vastab riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Lähtealused Detailplaneeringu koostamise lähtealusteks on: Vinni valla üldplaneering, milles on kirjeldatud tuulikuparkide rajamise põhimõtted; ü ldplaneeringu koostamise raames teostatud tuulikuparkide asukohavaliku analüüs, milles on kirjeldatud ala piirangud ja kitsendused; n aaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud. Detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded Põhiseisukohad : detailplaneeringuga määratakse alad kuni 280 m kõrguste elektrituulikute püstitamiseks ning sellest l ähtuvad kruntide piirid ja kruntide ehitusõigus; detailplaneeringuga määratakse planeeringuala siseselt vajalik ehitatav taristu, st nii elektriliinide kui teede võrk, vajadusel ka täiendav kuivendus vms . Tuulepark liidetakse Eleringi 110 kV või 330 kV liinile . Planeeringu koostamisel otsustatakse, tulenevalt nii ühendusliini kui teede lahendusest (kas maakaabel või õhuliin), kas on vajalik planeeringuala laiendami ne või toimub liini ja teede ehitamine väljaspool üldplaneeringus määratud tuulepargi ala projektee r imistingimuste alusel . Juhul, kui tee valdaja või liinivaldaja peab oluliseks seada tingimusi projekteerimiseks väljaspool planeeringuala, siis esitatakse ka need tingimused planeeringus ; detailplaneeringu lahenduse ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel lähtutakse Vinni valla üldplaneeringust, planeerimise heast tavast, kehtivatest õigusaktidest , koostöö ja kaasamise käigus esitatud põhjendatud arvamustest , tuuleenergia tootmise tehnoloogia arengust, avalikest huvidest ja riigi ülesannetest ning kohustustest kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamisel ning kliimamuutuste mõjude leevendamisel ; detailplaneeringu kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus Tuulikud ja nende paigutus Tuuleparkides kasutatakse tänapäeval valdavalt kolmelabalisi horisontaalteljega tuulikuid. Tänapäevaste tuulikute tiiviku ehk rootori diameeter on vahemikus 100–180 m ja torni/masti kõrgus 100– 20 0 m. Kõrgemate tuulikute ehitamine on vajalik seetõttu, et kõrgemal on oluliselt paremad tuuleolud. Seeriatootmises olevate maismaa tuulikute maksimaalne võimsus ulatab käesoleval ajal juba 7 MW-ni . Tuulikud toodavad energiat, kui tuule kiirus on vahemikus u 3–25 m/s. Tuulikud värvitakse tavapäraselt naturaalset tooni (valge või hall) mati värviga. Lennuohutuse tagamiseks on tuulikute gondlitel punast värvi märgutuled. Antud detailplaneeringu puhul tuleb tuulikute paigutamisel lähtuda Vinni valla üldplaneeringus seatud tuulepargi püstitamise tingimusi. Planeeringu lähteseisukohtade ja programmi koostamise etapis ei ole teada tuulikute täpseid asukohti. Planeeringust huvitatud isikute poolt on koostatud esialgne tuulikute paigutuslahendus ( REF _Ref159848335 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 ), mis võib planeeringu koostamise käigus täpsustuda . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Võimalik esialgne tuulikute paiknemine . Alale soovitakse kavandada maksimaalselt 8 tuulikut. Skeem on esialgne ja tuulikute täpsem paiknemine selgub planeeringu koostamisel arvestades erinevaid kitsendusi. Vundament Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogilistele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioonivundament –raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp. Tänapäevaste tuulikute vundamendid on kuni 30 m läbimõõduga, mis teeb vundamendi ehitusalaseks pinnaks u 707 m 2 . Vundamendi sügavus sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest. Sügavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m. Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitatsioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gravitatsioonvundamendist. Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas võivad vaiad ulatuda 10–20 m sügavusele (sügavus oleneb ehitusgeoloogilistest tingimustest) . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Tuulikute vundamentide tüübid . Vasakult gravitatsioonivundament, ühevaialine vaivundament ehk monovaivundament, plaatvundament kombineeritud vaiadega, plaatvundament kombineeritud ankrutega. Montaažiplatsid Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab seal hoiustada tuuliku detaile püstitamise eelselt. Igal tuuliku tootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud montaažiplatside standardlahendused, mida vajadusel lähtuvalt asukoha eripäradest modifitseeritakse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi peale ehitustööde lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks. Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Teed Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis võimaldavad tuulikute rajamist (sh tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10 m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordivajadusega. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraavide kavandamine. Elektriühendus Detailplaneeringu alale võidakse raja da alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maakaablitega. Maakaablid paigaldatakse kuni 1 m sügavusse kaevikusse. Tuulepargi alajaam tuleb elektrivõrku müümiseks ühendada jaotus- või ülekande võrguga. Lähimad võimalikud põhivõrgu alajaamad on Roela alajaam, Niidu alajaam. Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning liituda sealt 330/110 kV liinile. Liinide asukohad täpsustuvad detailplaneeringu menetluse käigus. Muud objektid Planeeringu koostamise käigus kaalutakse alale ka päikese paneelide ja akutehnoloogial töötava salvestusjaama rajamise võimalusi. Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Riiklikud arengudokumendid Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. a heitetasemega. 01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%. Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 8 miljoni tonni CO 2 -ekvivalentile ning seab riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK) üldeesmärgiks on, et Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja aitab kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule. Arengukavas säilitatakse taastuvelektri 100% ambitsioon lõpptarbimisest säilib ning on turupõhine, mis tähendab, et see saavutatakse siis kui tehnoloogiad on tegevustoetusteta konkurentsivõimelised. 2030. aastaks ei ole arengukava kohaselt võimalik ja majanduslikult mõistlik seda eesmärki saavutada. Aastaks 2035 näeb arengukava maismaatuuleparkidesse investeeringute vajadust ette 1300–1800 MW ulatuses. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas riiklike energia- ja kliimaalaste arengudokumentidega. Lää ne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima - ja energia kava Aastal 2022 on valminud Hendrikson ja Ko OÜ ja Alkranel OÜ poolt dokument „ Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakava“. Kliima- ja energiakava koostamise eesmärgiks oli kaaluda kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke tagajärgi ja võimalusi, mis mh toetaksid kohalikke omavalitsusi ka pikaajaliste strateegiliste otsuste tegemisel ning mis panustaksid kohalike elanike elukvaliteedi ja –keskkonna säilitamisesse ning parandamisse. Lääne-Virumaa kliima- ja energiakava on maakonna kohalikele omavalitsustele esialgseks juhtnööriks, mida edaspidi mh otsuste tegemisel aluseks võtta. Dokumendi andmetel oli aastal suurimad KHG heite sektorid Vinni vallas põllumajandus (64%), energeetika (19%) ja transport (15%) . 2019. aastal oli Vinni valla KHG heite koguarv 84,01 CO2 ekv kilotonni (kt), millest 53,35 pärines põllumajandusest, 16,35 energeetikast, 12,84 transpordist, 0,82 tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest, 0,65 energiatööstusest ning 0,01 CO2 ekv kt jäätmemajandusest . Vinni vallas on püstitatud ruumilise arengu eesmärk kasutada ära valla taastuvenergeetika tootmise ressurssi. Vastavalt klii m a- ja energiakavale Vinni vallas tuleks senisest enam tähelepanu pöörata taastuvenergia osakaalu suurendamisele lõpptarbimisest . Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava alusel on piirkonna üheks eesmärgiks , nii nagu ka Eestis üldiselt , et Lääne-Virumaa liigub süsinikuneutraalse maakonna suunas aastaks 2050, kus inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide on võrdne nende sidumisega, on kõigi valdkondade (nii era-, avaliku kui mittetulundussektori) panustamisel tehniliselt võimalik ning strateegiliselt tarkade investeeringute korral potentsiaalselt pikaajaliselt tulutoov . Valdkondlikeks eesmärkideks on t arbitava energia vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises . Energia (- kandjad) KHG heite vähendamise mee tmeks on e nergiakasutuse vähendamine, säästlikumate ja suurema kasuteguriga tehnoloogiate kasutamine; taastuvenergiaparkide rajamine; primaarenergia allika muutuse ja/või lõpptarbimisse jõudvate energiakandjate struktuuri muutmine. Vinni valla arengukava aastateks 20 19 –20 30 Vinni valla arengukava aastateks 20 19 –20 30 on vastu võetud Vinni Vallavolikogu 10.01.2019 määrusega nr 1 . Arengukava kohaselt on Vinni valla alaeesmärgiks taristu ja hoonete optimaalne kasutamine , kus võimalusel kasutatakse kütteliigina taastuvat energiat. Arengukava ei käsitle eraldi taastuvenergiat. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus Vinni valla arengukavaga aastateks 20 19 –20 30 . Vinni valla üldplaneering Vinni valla üldplaneering on ajakohane ja koostatud peale Lääne-Viru kehtiva maakonnaplaneeringu kehtestamist. Seega ei käsitleta detailplaneeringu puhul kooskõla maakonnaplaneeringuga, maakonnaplaneeringu tingimused kajastuvad üldplaneeringu s või on neid vajadusel üldplaneeringuga täpsustatud. Vinni valla kehtiva üldplaneeringuga on Vinni valla haldusterritooriumil olulise ruumilise objektina määratud 9 potentsiaalset tuulepargi arendamise ala. Üldplaneeringuga kavandatud aladel hinnatakse ja määratakse tuulepargi rajamise võimalused ja tingimused detailplaneeringu koostamise menetluses. Tuulepargi arendusala ja tööstusliku üksiktuuliku püstitamise tingimused on vastavalt üldplaneeringule: üldplaneeringule järgneb detailplaneeringu koostamise protsess, millega määratakse ehitatavate tuulikute asukohad ja tehnilised parameetrid; detailplaneeringule tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames modelleeritakse ja esitatakse leevendavad meetmed mh varjutuse ja müra kohta. Keskkonnamõju hindamise programmi tegemisel määratakse uuringute vajadus; detailplaneering algatatakse kogu tuulepargi arendusalale (va üksiktuuliku puhul) ja lähialale liitumispunkti viiva elektriühenduse kavandamiseks ning juurdepääsu kavandamiseks. Lisaks elektrituulikute mõjudele tuleb hinnata võimalike juurdepääsuteede ja elektrivõrguga liitumiseks vajalike õhuliinide/maakaablite rajamisega seotud mõjusid. Edasise planeerimisprotsessi käigus võib tulenevalt kaasatavate seisukohtadest planeeringuala vähendada. Kavandatavad juurdepääsuteed ja ühendusliinid peavad olema võimalikult vähese häiringuga nii maaomanikule kui keskkonnale; detailplaneeringu koostamise käigus ja ala edasisel arendamisel tuleb koostada ornitoloogiline eksperthinnang (vajadusel koos täiendavate uuringute läbiviimisega), kus selgitatakse välja läheduses elutsevad liigid ning tuulepargi mõju nende elutegevusele. Eksperthinnang peab täpsustama võimalikud kaugused, kuhu tuulegeneraatoreid võib liikide elupaiga läheduses rajada; detailplaneeringu koostamisse kaasatakse kõik tuulepargi eelvalikuala piirist vähemalt 1 km kaugusele jäävate kinnistute omanikud; detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kehtivaid põhimõtteid ja kujasid tuulikute ehitamiseks. Kui riiklikult kehtestatud nõuded on leebemad üldplaneeringus esitatust, siis tuleb lähtuda üldplaneeringus määratud nõuetest; elektrituulikud tuleb planeerida üldplaneeringukohasele tuulepargi arendusalale (va üksiktuulik) selliselt, et tuuliku laba ei ulatuks üheski töötavas asendis (rajatisealune pind6 ) väljaspoole üldplaneeringuga määratud tuulepargi arendusala; detailplaneeringus analüüsitakse mõju üldplaneeringukohastele puhke- ja virgestusaladele ning väärtuslikele maastikele igas ilmakaares; tuulepargi ühendusteed, kaablid ja montaažiplatsid võivad paikneda ka väljaspool üldplaneeringus määratud tuulepargi arendusalasid, kui nende rajamise ja käitamisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju; rohevõrgustikus paikneva arendusala edasisel arendamisel tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus ja toimimine; tuuleparkide ja elektrituulikute kavandamisel väärtuslikele põllumajandusmaadele tuleb tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine võimalikult suures ulatuses. Võimalusel tuleb eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletavaid alasid; detailplaneeringus tagatakse et elektrituulik ei paikneks avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) lähemal kui 1,5x(H+D). Valemis tähistab H tuuliku masti kõrgust ja D rootori e tiiviku diameetrit. Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D); detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et tuulik ei asuks raudtee kaitsevööndile lähemal kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D); detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et need ei asuks veekogu ehituskeeluvööndis (sh looduskaitseseadus § 38 lg 2 erisus). Oluliste põhjenduste olemasolul võib detailplaneeringuga taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist; detailplaneeringu koostamisel tuleb tuulikute asukoha määramisel saavutada lahendus, kus läbi optimaalsema tuulikute paigutusega saavutatakse parim tootmisefektiivsus ehk vältida tuleb omandisuhetest tulenevat ebaefektiivset tuulikute paigutust (nt tuulikud asuvad ühel kinnistul üksteisele liiga lähedal); tuuleparki liitumispunktiga ühendava liini kavandamisel tuleb lähtuda liini tehnilistest parameetritest ja kehtivast õigusest, ühendusliin võib paikneda väljaspool üldplaneeringuga määratud eelvalikuala; tuulepargi ehitamisel tuleb arendajal tagada nii mobiilse side kui ka televisiooni ja raadioside toimine tuulepargi piirkonnas olevatele ehitistele; maardlate aladele saab tuuleparki kavandada peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Kaevandamisloaga või kaevandamisloa taotlusega alale saab tuuleparki kavandada kaevandamisloa omaja või taotleja nõusolekul; üle 30 m kõrguse elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ning alustada selleks koostööd võimalikult varases etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselased tingimused. Planeering on üldplaneeringukohane, kuna vastav ala on üldplaneeringuga määratud potentsiaalseks tuulepargialaks. Üldplaneeringus on määratud täpsed tingimused tuuleparkide rajamiseks. Vastavalt arendusala TU4 tingimused edasi arendamisel on senise teabe alusel eksperthinnangus mh uurida ja detailse lahenduse (nt detailplaneeringu) välja töötamisel tagada metsise elupaikade sidusus, sh koosmõjus TU3, TU6 ja TU20b ning selgitada välja kaljukotka kodupiirkonna (sh toitumisalade) arendusaladega kattuvus ning sellest tingitud võimalused (sh leevendavad meetmed) tuulikute rajamiseks. Ala detailse lahenduse faasis tuleb hinnata metsise elupaikadesse jõudvat mürataset ja varjutuse ulatust. Elupaigas tuleb tagada müratase mitte üle 45 dB ja mängupaigas mitte üle 40 dB. Metsise mängualadel tuleb tagada varjutuse tase &lt;14 h/a. Vajadusel rakendada metsise mänguperioodil varjutuse ärahoidmiseks teatud tundidel, kui on päikesepaisteline ilm, tuulegeneraatorite seiskamist. Algatamise otsus ei hõlma kaablitrassi servituudiga kinnistuid, sest elektrijaamapõhivõrguga ühendatavate liinide koridoride kriteeriumid määratakse detailplaneerimise käigus. Vajadusel võib detailplaneeringu protsessi käigus planeeringuala laiendada ühendusliini planeerimiseks. Detailplaneeringuala laiendamise vajaduse korral tehakse selle kohta eraldi otsus ning kaasatakse maaomanikud täiendavalt. ÜP järgi asub kavandatava tegevuse alal peale perspektiivse tuuleenergeetika ala lisaks rohevõrgustiku tugiala, väärtuslik põllumajandusmaa , maaparandussüsteemid, Anguse jõe kalda ehituskeeluvöönd, maaparandussüsteemi eesvooluga 10-25km 2 Tammiku II-3 ehituskeeluvöönd, maardla (turvas) ja elektr iõhu liin ( 1-20 kV). ( REF _Ref220661715 \h Joonis 3 ) Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Planeeringuala paiknemine üldplaneeringu kohase rohelise võrgustiku ala, väärtusliku põlluma jandusmaa ala ning ümbruses teiste peamiste kitsenduste suhtes. Väärtuslikul põllumajandusmaal on ehitustegevus üldjuhul keelatud. Tingimused rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks vastavalt üldplaneeringule on: rohevõrgustiku koridorides ehitamise kavandamisel tuleb koridori alaga risti suunas säilitada vähemalt 50 m laiune katkematu riba, kus loomad saavad takistamatult liikuda; rohevõrgustiku tugialades ehitamise kavandamisel tuleb tagada katkematu tugiala laiuseks (sh kaugus võimalikule teise hoonestatud või piiratud alani) vähemalt 100 m. Põhjendatud juhul (nt elustikueksperdi toetava arvamuse korral) võib katkematu tugiala olla kitsam; uute hoonestamiseks kavandatud maaüksuste minimaalne suurus rohevõrgustikus on 1 ha; looduslike ja/või pool-looduslike alade8 osatähtsus ei tohi tugialal langeda alla 75%; looduslikel veekogudel tuleb säilitada looduslik seisund ning vältida suuri veerežiimi mõjutavaid tegevusi (paisude rajamine, voolusängi muutmine vms); rohevõrgustikku lõikava taristu (põhimaanteed, raudteed jms) rajamisel või rekonstrueerimisel tuleb põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid rohevõrgustiku toimivuse ja sidususe seisukohast ning asjakohasel juhul tuleb rakendada leevendavaid meetmeid (nt ulukipääsude rajamine jms). Detailplaneeringuala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Detailplaneeringu ala paikneb Vinni vallas Rasivere ja Tammiku külade alal. Detailplaneeringu ala pindala on umbes 1 41 ha. Tegemist on hoonestamata maa-alaga, mis on kaetud metsamaa ja haritava maa kõlvikutega. Detailplaneeringu ala paiknemine on esitatud REF _Ref159848335 \h Joonis 1 -l. Asustus ja maakasutus Detailplaneeringua la hõlmab Vinni vallas REF _Ref160184860 \h Tabel 1 esitatud katastriüksusei d. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Detailplaneeringualale jäävad katastriüksused (katastriüksuste andmed seisuga 30.01 .202 6 , Maa- ja Ruumi ameti ruumiandmed). Katastritunnus Asustusüksus Lähiaadress Sihtotstarve Pindala (m 2 ) 90004:003:0291 Rasivere küla Toomemetsa Maatulundusmaa 106500 90004:003:0164 Rasivere küla Röstleri Maatulundusmaa 54900 90004:003:0302 Rasivere küla Liivanõmme Maatulundusmaa 58800 90004:003:0271 Rasivere küla Tagametsa Maatulundusmaa 177900 90004:003:0572 Tammiku küla Tammikusoo Maatulundusmaa 88800 90004:003:0940 Tammiku küla Kaarli Maatulundusmaa 242900 90004:003:0023 Tammiku küla Hiire Maatulundusmaa 587200 90004:003:0054 Tammiku küla Urmi Maatulundusmaa 103200 90004:003:0041 Rasivere küla Kõlu Maatulundusmaa 134800 90004:003:0049 Rasivere küla Põldmetsa Maatulundusmaa 130400 90004:003:0051 Rasivere küla Vasara Maatulundusmaa 254500 90004:003:0100 Tammiku küla Viu Maatulundusmaa 91100 90004:003:0123 Rasivere küla Lauri Maatulundusmaa 76800 90004:003:0187 Tammiku küla Koprajõe Maatulundusmaa 123300 90004:003:0195 Tammiku küla Jõeristi Maatulundusmaa 512600 90004:003:0189 Tammiku küla Kahekivi Maatulundusmaa 346900 90004:003:0221 Tammiku küla Võsamaa Maatulundusmaa 54600 90004:003:0236 Tammiku küla Soosiilu Maatulundusmaa 71500 Tegemist on peamiselt hoonestamata maa-alaga, valdavalt haritava maa ja metsamaa kõlvikuga alad. L ähimad hoonestatud kinnistud jäävad 1 km raadiusesse detailplaneeringualast ( REF _Ref178685512 \h Joonis 5 ) . Lähimaks tiheasustusalaks on planeeringualast 4,6 km kaugusel läänes paiknev Roela alev . Juurdepääs detailplaneeringualale toimub praegu kohaliku k ruuskatte tee kaudu ( ETAK ID 4750386 ). Avalikus kasutuses olevad teed planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) Maainna kõrgused alal jäävad 74 j a 79 m vahele. Maapind langeb Anguse jõe suunas. Tuginedes Maa- ja Ruumi ameti geoportaali geoloogia 1:400 000 kaardilehe andmetele moodustavad geoloogilise aluspõhja peamiselt Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Vormsi lademe lubjakivi, mergel ja argilliit. Pinnakatte moodustavad soosetted ja jääjärveliste setete piirkonnas, kus on esindatud klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi ja savi ja soosetete (turvas) piirkon d i . Vastavalt Maa- ja Ruumi ameti geoportaali põhjavee kaitstuse 1:400 000 andmetele jääb detailplaneeringu ala piirkonda kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Kavandatav tegevus ei paikne nitraaditundlikul alal. Kavandatud tegevuse katastriüksustel puurkaeve ei asu . Detailplaneeringu ala kattub osaliselt Tudu turbamaardla (registrikaardi number 4 03 ) alaga ning Rakvere fosforiidi maardla (registrikaardi nr 192) alaga . Tegu ei ole kaevandamiseks sobilik u nimekirja kantud turba maardlaga. Maa- ja Ruumiameti mullakaardi kaardirakenduse (2026) alusel on alal valdavad madalsoomullad. Esineb ka küllastunud turvastunud mul di ja leetunud gleimul di. Pinnavesi Planeeringuala läbib põhja-lõuna suunas Anguse jõgi ( VEE1073100 ) , mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool . Planeeringu ala lõunaosas paikneb Rasivere oja (VEE1073200) mis on samuti maaparandussüsteemi eesvool . Rasivere oja suubu b Anguse jõkke (VEE1129000). Kalda ehituskeeluvööndi ulatuse puhul tuleb arvestada looduskaitseseaduse erisustega. Rasivere oja (MPS kood 14385076 , Tammiku II-3 ) ei kuulu riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka (valgala 10 -25 km 2 ) . Rasivere oja kaitsevöönd ulatub eesvoolu mõlemal kaldal kuni 15 meetri kaugusele. Ehituskeeluvöönd ulatub eesvoolu mõlemal kaldal kuni 25 meetri kaugusele. Anguse jõgi (MPS kood 1107310020000 , Tammiku II- 1 , II-2 , III-3 ) kuulu b riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka ( avatud eesvool valgalaga üle 25 km 2 ). Anguse jõe e hituskeeluvöönd ulatub jõe mõlemal kaldal kuni 50 meetri kaugusele. Detailplaneeringu ala jääb pea terves ulatuses maaparandusehitiste reguleeriva võrgu aladele ehk kuivendusaladele : Tammiku II-3 ( kood 1107310020120 ); Tammiku II-1 ( kood 1107310020100 ) ; Tammiku II-2 (kood 1107310020110) . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . Maaparandushoiualade ja veekogude paiknemine planeeringu alal. Looduskaitselised objektid ja alad Detailplaneeringuala ei kattu ühegi kaitsealaga. Detailplaneeringualast ida ja põhja suunda u 100 0 m kaugusele jääb Tudu soo loodus kaitseala ( KLO1000277 ) . Lähim hoiuala – Kunda jõe hoiuala ( KLO2000063) jääb planeeringualast põhja suunda u 8 km kaugusele. Tudusoo looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) I ja II kategooria kaitsealuste liikide ning väiketülli ( Charadrius dubius ), väikekoovitaja ( Numenius phaeopus ), suurkoovitaja ( Numenius arquata ), punajalg-tildri ( Tringa totanus ), heletildri ( Tringa nebularia ), väänkaela ( Jynx torquilla ), väike-kirjurähni ( Dendrocopos minor ), õõnetuvi ( Columba oenas ), kuradi-sõrmkäpa ( Dactylorhiza maculata ), soo-neiuvaiba ( Epipactis palustris ), hariliku ungrukolla ( Huperzia selago ) ja roomava öövilke ( Goodyera repens ), mis kõik on III kategooria kaitsealused liigid, kaitse; 2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide - herilaseviu ( Pernis apivorus ), tedre ( Tetrao tetrix ), sookure ( Grus grus ), soo-loorkulli ( Circus pygargus ), rukkiräägu ( Crex crex ), rüüdi ( Pluvialis apricaria ), mudatildri ( Tringa glareola ), händkaku ( Strix uralensis ), öösorri ( Caprimulgus europaeus ), hallrähni ( Picus canus ), musträhni ( Dryocopus martius ), nõmmelõokese ( Lullula arborea ), vööt-põõsalinnu ( Sylvia nisoria ), väike-kärbsenäpi ( Ficedula parva ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ) ja laanepüü ( Bonasa bonasia ), kes kõik on ühtlasi III kategooria kaitsealused linnuliigid, ning teiste direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide, kes on ühtlasi I või II kategooria kaitsealused linnuliigid, kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse . Detailplaneeringu alale ei jää projekteeritavaid kaitsealuseid alasid ega üksikobjekte. Tuulepargi arendusala st u 1000 m kaugusele ida suunda jääb projekteeritava test kaitsealus test objekt idest Metsaelupaikade looduskaitseala , mis kattub juba piirkonnas oleva kaitsealuse alaga . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Kaitse alade paiknemine detailplaneeringuala piirkonnas. EELIS 19.02.2026 Detailplaneeringu alale ei jää püsielupaikasid. Tuulepargi arendusalast u 1,6 km kaugusele jääb Saara metsise püsielupaik ( KLO3000627 ). Detailplaneeringualast u 2,9 km kaugusele jääb Palasi lendorava püsielupaik ( KLO3000556) ja Veinmanni lendorava püsielupaik (KLO3002212) ning u 4,2 km kaugusele Järvesoo lendorava püsielupaik (KLO3002359). Taimestik Planeeringualale ei jää ühtegi kaitsealuse taimelii gi kasvukohta. Lähim kasvukoht on u 9 6 0 m kaugusel ida suunas III kategooria kaitsealuse taimeliigi mets-vareskold ( Diphasiastrum complanatum ) (KLO9348266), 970 m kaugusele roomav öövilge ( Goodyera repens ) ( KLO9348269 ) ning u 980 ma kaugusele karukold ( Lycopodium clavatum ) ( KLO9348278) kasvukoha d . Planeeringuala ei kattu ühegi loodusdirektiivi elupaigatüü bi eraldisega . Lähim loodusdirektiivi elupaigatüübi eraldise ala jääb planeeringualast u 580 m kaugusele ida suunas - 9010* (vanad loodusmetsad). Tuulepargi detailplaneeringu alale lähim metsa vääriselupaik on ida suunas u 6 4 0 m kaugusel VEP nr.134129 . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 8 . Detailplaneeringu alale ja selle mõjualasse jäävad loodusdirektiivi elupaigatüübid. L innustik Vinni valla üldplaneeringu käigus tuuleparkide asukohavaliku tegemisel arvestati parimat teadmist kaitstavate linnuliikide oluliste elupaikade paiknemise osas. Planeeringualale ei jää I kaitsekategooria liikide leiukohti. Lähim I kaitsekategooria loomaliigi elupaik jääb planeeringuala piirist u 1, 7 k m kaugusele kirde suunda - kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ) (KLO9127703) . Planeeringualale ei jää II kaitsekategooria liikide leiukohti. Lähim ja tuulepargi rajamise vaatest tähelepanu vajavad II kat liigi elupaigad on 230 m ja 1, 5 km kaugusel paiknev ad metsis e ( Tetrao urogallus ) ( KLO9133995 ; KLO9133994 ) elupaigad , u 830 m kaugusele jääb laanerähn ( Picoides tridactylus ) (KLO9106016) elupaik , u 1,4 km kaugusele jää vad valgeselg-kirjurähni ( Dendrocopos leucotos ) (KLO9130481 , KLO9130482 ) elupai gad ning u 1, 5 km kaugusele jääb kanakull ( Accipiter gentilis ) (KLO9124774) elupaik. Planeeringuala ei kattu ühegi III kategooria loomaliigi elupai g aga. Planeeringualale lähim III kaitsekategooria loomaliigi elupaik asub u 700 m kaugusel kirde suunal musträhn ( Dryocopus martius ) (KLO9130444) . Täpsem ala linnu stikuline väärtus ja piirangute vajadus selgitatakse linnustiku uuringuga (vt ptk REF _Ref159860940 \r \h \* MERGEFORMAT ‎ 3.4.1.1.2 ). Rohevõrgustik Detailplaneeringu ala kattub vähesel määral Vinni valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku tugialaga ( REF _Ref159246372 \h \* MERGEFORMAT Joonis 10 ). Üldplaneeringu kohaselt ei tohi r ohevõrgustiku looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tugialal langeda alla 75% . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 10 . Vinni valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa paiknemine detailplaneeringu ala suhtes. Kultuuri pärand Detailplaneeringu ala ei kattu kultuurimälestistega. Alale lähim kultuurimälestis on u 940 m kaugusele ida suunda jääv arheoloogiamälestis pelgupaik „Seljamägi“ ( 10658 ) . Planeeringuala ei kattu Vinni valla üldplaneeringu kohase väärtusliku maastikuga . Detailplaneeringu ala ei kattu ka üldplaneeringu koostamisel Muinsuskaitseamet poolt esitatud arheoloogiatundliku ala de asukohtadega ( REF _Ref159504447 \h Joonis 11 ) . Detailplaneeringu alale ei jää ühtegi pärandkultuuriobjekti ( REF _Ref159504447 \h Joonis 11 ) . Lähim pärandkultuuriobjekt jääb planeeringualast lõuna suunas u 430 m kaugusel - Rasivere vana tee ( 900:KAT:012, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%). Samuti ei jää alale ühtegi looduslikku pühapaika. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 11 . Detailplaneeringu ala paiknemine pärandkultuuriobjektide ja üldplaneeringu kohase planeeritava arheoloogiatundlik e ala de suhtes. Kliima IRENESe projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardi alusel paikneb detailplaneeringu ala keskmise ja hea tuulekiirusega alal. Hinnanguline keskmine tuulekiirus 100 m kõrgusel on vahemikus 5, 48 -6 m/s . Valdavad on edela ja lõunakaarte tuuled . Asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programm Eesmärk KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Metoodika KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Keskkonnamõjude hindamise l lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Eri mõjuvaldkondade puhul kas u tatava hindamismetoodika kirjeldus on esitatud ptk REF _Ref159872384 \r \h ‎ 3.4.1 vastava mõjuvaldkonna juures. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara . KSH programmi koostamise käigus teostati ühtlasi keskkonnamõjude olulisuse esialgne hindamine, mille käigus tuvastati olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta. See võimaldab KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele. Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks mõne eelhindamisel väheoluliseks peetud valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda aruandes ka tehakse. Alternatiivid KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid kuivõrd tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala. KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive: Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega. Alternatiiv I – planeeringualale rajatakse tuulepark. Alternatiivi I alamalternatiividena võidakse käsitletakse tuulikute erinevaid paigutuslahendusi, sh võimalik et ka erinevat arvu ja erinevate tehniliste parameetritega lahendusi juhul kui selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus. Alternatiive võrreldakse omavahel mõjutatavatele keskkonnaelementidele avalduva mõju alusel kasutades skaalat: tugev positiivne mõju (+3) ; keskmine positiivne mõju (+2) ; vähene positiivne mõju (+1) ; mõju neutraalne (0) ; vähene negatiivne mõju (-1) ; keskmine negatiivne mõju (-2) ; tugev negatiivne mõju (-3) . Asjakohaste mõjude selgitamine ehk KSH sisuline ulatus Mõjuala ulatus Tuuleparkidega seotud mõjud võib ajaliselt jagada kolme etappi: Ehitusaegsed mõjud – tuulepargi, kaabelliinide ja muu vajaliku taristu rajamise etapp. Võimalikud mõjud on seotud ehitustegevusega ning on valdavalt lokaalsed, st piirduvad ehitusalaga, välja arvatud ehitusmaterjalide transport. Kasutusaegsed mõjud – tuulikute töötamise etapp, millega võivad kaasneda häiringud piirkonna elanikele ja elustikule. Mõjuala ulatus sõltub valdkonnast ning mõjutatavate objektide tundlikkusest. Lammutamise etapp – tuulikute eluea (u 25–30 aastat) lõppemisele järgnev demonteerimine ja tuulepargi likvideerimine. Sõltuvalt kujunenud olukorrast võidakse eluea lõppu jõudnud tuulikud asendada uutega ning maa-alal jätkub tuulikute kasutamine. Mõjuala ulatus oleneb mõju iseloomust ja täpsem mõjude (sh mõjualade) hinnang antakse KSH aruande koostamisel . Otsene mõju avaldub ehitusalale (senine looduslik ala asendub tehislikuga). Tuuleparkide rajamisega kaasneb platside, teede ja vajadusel teede/platside püsivuse tagamiseks nõvade või kuivenduskraavide rajamine. T uulikute ja taristu rajamise mõjuala ulatuseks parasniiskete koosluste puhul on kuni 100 m . Veerežiimi muutuse suhtes tundlike koosluste puhul võib võimaliku olulise mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m . Eriti tundlike koosluste (siirdesood) puhul piirdub tuulepargi rajamisega kaasneda võivate kuivendusrajatiste mõju 400 meetriga . Sealjuures mõjuala ulatus taimeliikide kasvukohtade ja taimekoosluste osas ei sõltu otseselt tuuliku torni ja labade mõõtmetest, vaid vundamendi ja taristu rajamisega kaasnevate ehitusalade paiknemisest ja võimalikust kaasnevast pinnase veerežiimi muutuste võimalikust ulatusest. E hitusaegse vundamendikaevise põhjaveetaseme alanduse teoreetiline mõjuala võib ulatuda ka kaugemale, täpsem hinnang antakse KSH aruande koostamisel. Kasutusaegne mõju põhjaveetasemele (va vundamendi enda alal) puudub. Vastavalt EUROBATS juhendile loetakse nahkhiirte oluliste maastikuelementide suhtes mõjualaks 200 m (kõige suurema aktiivsusega ala ). Nahkhiirte osas võib kaitsealustele aladele jäävate oluliste kolooniate osa mõjuala ulatuseks olla ka kuni 1000 m, mis on nahkhiirte koloonia poolt aktiivselt kasutatava ala kaugus. Linnustiku osas sõltub mõjuala konkreetsest liigi elupaigakasutusest ja tundlikkusest. EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohaselt on linnustiku puhul kõige tundlikumateks liikideks must-toonekurg ja kaljukotkas, kelle puhul potentsiaalne mõjuala (tsoon 3 ala) võib ulatuda 14 kilomeetrini. Samas mitmete liikide osas olulist mõju kas ei esine või piirneb see otsese ehitusalaga. Müra ja varjutuse osas vaadeldakse KSH käigus mõjualana 2 km ulatusega ala ümber kavandatavate tuulikute. See ei tähenda, et eeskätt müra ei leviks kaugemale, vaid, et sellel kaugusel vajavad tekkivad müra ja varjutuse tasemed hindamist veendumaks nende vastavuses normtasemetele. Visuaalse mõju osas vaadeldakse 5 km raadiuses paiknevat ala, kus võib eeldada olulist maastikupildi muutust. Kaugematel aladelt on tuulikud samuti avatud vaadete puhul nähtavad, kuid nende domineerivus maastikupildis väheneb seoses kaugusega . Keskkonnatasude seaduses d efineeritud mõjuala häiringutasu saamise mõistes ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele Alal on KSH koostamiseks vajalikud loodusuuringud suures osas läbi viidud 2024-2025 hooaegadel. Seoses KSH etapilise ülesehitusega ei kajastata KSH programmi etapis uuringute tulemusi , vaid määratakse ainult hindamise põhimõtted. Detailne uuringute tulemuste kirjeldus ja analüüs ning uuringutel põhinevate hinnangute andmine toimub KSH aruande koostamisel. Loodusu u ringute koostamisel on lähtutud Keskkonnaameti pool koostatud Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuetest . Mõju taimedele, sh taimekooslustele Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusalustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Kaudsemalt võib ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Mõju taimestikule võib olla oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtusega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud heas seisundis loodusdirektiivi elupaigad. Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kaitsealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline teadaolev kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel puudub. Mõju hindamisel lähtutakse alal läbiviidud taimestiku inventuurist ja selle alusel antud eksperthinnangust : Metsaruum OÜ. 2025. Vinni tuulepargi arendusala TU4 taimestiku inventuur ja eksperthinnang. Lisaks hinnatakse tuulepargi rajamisega kaasneva raadamise vajadus lähtudes väljatöötatavast planeeringulahendusest kaardianalüüsi abil (lähtutakse Eesti Topograafilise Andmekogu ETAK ja Metsaregistri andmetest) . Mõju loomastikule, sh linnud Tuuleparkide puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks nahkhiired ja linnud ning ida-eesti puhul on potentsiaalselt mõjutatavaks ka lendorav . Mõju neile võidakse avaldada nii ehitusaegses etapis (võimalik ehitustegevusega kaasnev häirimine ja elupaiga võimalik kadu) kui ka kasutusetapis (kokkupõrgetest tingitud hukkumise oht, rändetakistus, elupaikade hülgamine, mõnede liikide puhul müra mõju). KSH käigus arvestatakse linnustiku mõjude hindamisel Vinn i valla üldplaneeringus ja selle KSHs esitatud linnustiku mõjude käsitlusega ja üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsiga . Mõjude hindamisel lähtutakse alal läbi viidud linnustiku uuringust : Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ. 2025. Vinni valla tuuleenergia arendusala TU4 linnustiku uuring. Uuring u käigus viidi 2024. aastal läbi järgmised tööd (täpsemad kirjeldused esitatakse KSH aruandes) : Punktvaatlused: kevad- ja sügisränne, suvine linnustik; Röövlinnud ja must-toonekurg; Rähnid; Metsakanalised (laanepüü, teder, metsis); Põllumajandusmaastikul toituvad suurlinnud (luiged, haned, sookurg). 2025. aastal tehti täiendavad välitööd väike-konnakotka ja väikepistriku 2024. aasta vaatluste tõlgendamiseks. KSH koostamisel linnustiku mõjude h indamisel lähtutakse linnustiku uuringu raames esitatud hinnangutest nii hukkumisriskile kui elupaikade mõjutamise le . Vajadusel täpsustatakse KSH aruande koostamisel linnustiku uuringu läbiviijatega võimalikke mõjusid linnustikule. KSH käigus arvestatakse nahkhiirtele mõjude hindamisel Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS koostanud juhendmaterjaliga nahkhiirtega arvestamiseks tuuleenergeetika planeeringutes. Mõjude hindamisel lähtutakse alal läbi viidud nahkhiirte uuringust: MTÜ Loodusekoda. 2025. Nahkhiirte uuring Vinni valla potentsiaalse tuulepargi alal TU4 aastal 2025. Välitööde metoodika, tulemused, analüüs ja soovitused. KSH koostamisel nahkhiirtele mõjude hindamisel lähtutakse nahkhiirte uuringu raames esitatud hinnangutest. Vajadusel täpsustatakse KSH aruande koostamisel nahkhiirte uuringu läbiviijatega võimalikke mõjusid nahkhiirtele. KSH käigus arvestatakse lendoravale mõjude hindamisel alal läbi viidud lendorava inventuurist: Rennel , K., Rennel , A. 2025. Lendorava inventuur Vinni TU4 tuulealas . KSH koostamisel lendoravale mõjude hindamisel lähtutakse lendorava uuringu tulemustest. Samuti kasutatakse teaduskirjanduse ja Eesti senise mõjuhindamise praktikat (st eksperthinnanguid lendorava elupaikade osas tuulealade KSHde raames) lendorava elupaikade suhtes . Vajadusel täpsustatakse KSH aruande koostamisel lendorava uuringu läbiviijatega võimalikke mõjusid lendorava elupaikadele . Mõju kaitstavatele loodusobjektidele KSH raames hinnatakse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh liikidele ning pakutakse vajadusel välja meetmeid olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel hüvitamiseks . Meetmete väljapakkumisel lähtutakse õigusaktides sätestatud kaitstavaid loodusobjekte puudutavatest piirangutest. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna lähtudes vastava kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgist. Mõju hindamisel lähtutakse ptk REF _Ref159860940 \r \h 3.4.2.2 kirjeldatud linnustiku , nahkhiirte ja lendorava uuringu tulemustest. Lähtuvalt piirkonna kaitstavate loodusobjektide paiknemisest ja kaitse eesmärkidest tuvastati KSH programmi koostamisel mõjude hindamise vajadus Tudusoo looduskaitseala suhtes. Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud loomade , sh lindude ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 hindamisel lähtutakse asjakohastest juhenditest , . Detailplaneeringu ala piirkonnas paikneb mitmeid Natura 2000 alasid ( REF _Ref97647113 \h Joonis 12 ). Kavandatav tegevus ei ole otseselt vajalik linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 12 . Tuulepargi arendusala ümbritsevad Natura 2000 loodus- ja linnualad . Natura loodusalade puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast . Eriti tundlike märgalade puhul võib võimaliku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Loodusalade puhul, mille kaitse-eesmärgiks on nahkhiired võib mõjuala ulatuseks olla 1000 m. Detailplaneeringu ala st u 1000 m kaugusele ida suunas jääb Tudu loodus - ja linnu ala ( EE0060209 ). Teised loodus - ja linnu alad paiknevad kaugemal kui 1 km ehk mõjualast väljaspool. EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohaselt on linnustiku puhul kõige tundlikumaks liigiks must-toonekurg, kelle puhul potentsiaalne mõjuala (tsoon 3 ala) võib ulatuda 14 kilomeetrini. Ainuke mõjuala ulatusse jääv linnuala on lisaks Tudu linnualale veel Sirtsu linnuala ( EE0070173 ), mis jääb 5,5 k m kaugusele . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Natura eelhindamine detail planeeringu ala puhul. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Tudu loodusala (EE0060209). 9 9 0 m I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*) ja mardikaline Xyletinus tremulicola. Vinni valla üldplaneeringu KSH r aames on teostatud tuulepargi asukoha valiku suhtes Natura asjakohane hindamine. Hindamist täiemahuliselt siin ei korrata, see on leitav ÜP KSH aruandest . ÜP KSH asjakohases hindamises peatükis 3.2.3 tabelis 3.7 toodud tingimusi järgides ei ole ette näha ebasoodsat mõju Tudusoo loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala soodsa seisundi säilimisele. Viimane arvestab ka tuuleparkide kumuleeruvat mõju, kuna Tudusoo loodusala ümbruses paiknevate tuuleparkide arendusalade vahekaugused jäävad valdavalt üle 4 km. Tudu linnuala (EE0020331) 9 9 0 m liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ), kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ), väike-konnakotkas ( Aquila pomarina ), must-toonekurg ( Ciconia nigra ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), kalakotkas ( Pandion haliaetus ) ja metsis ( Tetrao urogallus ). Vinni valla üldplaneeringu KSH r aames on teostatud tuulepargi asukoha valiku suhtes Natura asjakohane hindamine. Hindamist täiemahuliselt siin ei korrata, see on leitav ÜP KSH aruandest . ÜP KSH asjakohases hindamises peatükis 3.2.3 tabelis 3.7 toodud tingimusi ei ole ette näha ebasoodsat mõju Tudusoo linnuala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala soodsa seisundi säilimisele. Viimane arvestab ka tuuleparkide kumuleeruvat mõju, kuna Tudusoo linnuala ümbruses paiknevate tuuleparkide arendusalade vahekaugused jäävad valdavalt üle 4 km. Senise teabe alusel, tuleb eksperthinnangus mh uurida ja detailse lahenduse (nt detailplaneeringu) välja töötamisel tagada metsise elupaikade sidusus, sh koosmõjus TU3, TU6 ja TU20b ning selgitada välja kaljukotka kodupiirkonna (sh toitumisalade) arendusaladega kattuvus ning sellest tingitud võimalused (sh leevendavad meetmed) tuulikute rajamiseks. Ala detailse lahenduse faasis tuleb hinnata metsise elupaikadesse jõudvat mürataset ja varjutuse ulatust. Elupaigas tuleb tagada müratase mitte üle 45 dB ja mängupaigas mitte üle 40 dB. Metsise mängualadel tuleb tagada varjutuse tase &lt;14 h/a. Vajadusel rakendada metsise mänguperioodil varjutuse ärahoidmiseks teatud tundidel, kui on päikesepaisteline ilm, tuulegeneraatorite seiskamist. Sirtsu linnuala (EE0070173) 5,5 k m liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ), väikekoovitaja ( Numenius phaeopus ), rüüt ( Pluvialis apricaria ), teder ( Tetrao tetrix ) ja mudatilder ( Tringa glareola ). Vinni valla üldplaneeringu KSH r aames on teostatud tuulepargi asukoha valiku suhtes Natura asjakohane hindamine. Hindamist täiemahuliselt siin ei korrata, see on leitav ÜP KSH aruandest . ÜP KSH asjakohases hindamises a rvestades kaugusi ning peatükis 3.2.3 tabelis 3.7 toodud tingimusi ei ole ette näha ebasoodsat mõju Sirtsi linnuala kaitse eesmärkide täitmisele ja ala soodsa seisundi säilimisele elektrituulikute arendusaladel. Senise teabe alusel, tuleb eksperthinnangus mh uurida ja detailse lahenduse (nt detailplaneeringu) välja töötamisel tagada metsise elupaikade sidusus, sh koosmõjus TU3, TU6 ja TU20b ning selgitada välja kaljukotka kodupiirkonna (sh toitumisalade) arendusaladega kattuvus ning sellest tingitud võimalused (sh leevendavad meetmed) tuulikute rajamiseks. Ala detailse lahenduse faasis tuleb hinnata metsise elupaikadesse jõudvat mürataset ja varjutuse ulatust. Elupaigas tuleb tagada müratase mitte üle 45 dB ja mängupaigas mitte üle 40 dB. Metsise mängualadel tuleb tagada varjutuse tase &lt;14 h/a. Vajadusel rakendada metsise mänguperioodil varjutuse ärahoidmiseks teatud tundidel, kui on päikesepaisteline ilm, tuulegeneraatorite seiskamist. Kavandatava planeeringuala võimalikus mõjupiirkonnas on Tudu loodusala. Tudu loodusala puhul on ebasoodne mõju üldplaneeringu tasandil läbiviidud Natura asjakohase hindamise kohaselt välistatud . Kavandatava planeeringuala võimalikus mõjupiirkonnas on Tudu linnuala ja Sirtsu linnuala . Tudu linnuala ning Sirtsu linnuala puhul on ebasoodne mõju üldplaneeringu tasandil läbiviidud Natura asjakohase hindamise kohaselt väli s tatud kui järgitakse üldplaneeringu Natura asjakohases hindamises esitatud tingimust metsise ja kaljukotka suhtes . Eelhinnangu käigus ei ole võimalik Tudu linnualale ja Sirtsu linnualale ebasoodsat mõju välistada , kuna vajalik on võimalike mõjude esinemist täpsustada lähtuvalt läbiviidud linnustiku uuringust . DP KSH aruandes arvestatakse asjaolu ja Tudu loodus- ja linnuala ja Sirtsu linnuala suhtes viiakse läbi Natura asjakohane hindamine. Mõju pinna- ja põhjaveele Tuulikute ehitusfaasis võivad põhjavee hulka ja voolu olulisel määral mõjutada järgmised tegurid põhjavee ajutine väljapumpamine vundamendi süvendite rajamiseks, mis võib kohati alandada põhjaveetaset ja ajutiselt muuta vee liikumise suunda; vaivundamentide rajamine, mis võib luua pinnaveele otsevoolu põhjaveekihtidesse maapinna kujundamine ja kuivendustööd (nt kraavide rajamine), mis võivad muuta põhjavee toitumist – lisandub kõvakattega alasid, mis suurendavad ärajuhitava sademevee koguseid ja vähendavad põhjavee infiltreerumist. Tuulikute kasutuse ja lammutamisfaasis võivad tuulikute ja juurdepääsuteede jätkuvalt mõjutada põhjavee toitumist ja lokaalselt vooluteid. Kasutuse faasis põhjavee tarbimist ei toimu, seega ei kaasne ka põhjavee koguse vähenemist või selle väljapumpamist, mis võiks mõjutada põhjavee taset. Tuulikute ehitusfaasis võivad põhjavee kvaliteeti mõjutada: kaevetööd saastunud pinnasel, mille tulemusel võivad reostusained leostuda põhjaveekihtidesse; kütuse, õli ja ehituses kasutatavate kemikaalide lekked, mis kujutavad endast lokaalset reostusriski. Tuulikute kasutusfaasis võib hooldustööde ja seadmete kasutamise käigus lekkida kütust või õli, põhjustades potentsiaalse reostusohu. Tuulikute lammutamisfaasis võib rajatiste eemaldamiseks kasutatav tehnika põhjustada kütuse või õli lekkimist, mille tagajärjel võib põhjavesi saastuda. Põhjavee mõjutamine on eeskätt oluline põhjavee tarbijate vaatest. Tarbijad saavad olla salvkaevud ja puurkaevud ning põhjaveest sõltuvad ökosüsteemid: märgalad, allikad ja põhjaveetoitelised järved. Mõju hinnang põhjaveele antakse eksperthinnanguna lähtuvalt Eesti riigi avalike andmebaaside ja teaduskirjanduse materjalidest. Kasutatakse uuendatud põhjaveekogumite kontseptuaalsete mudelite andmeid . V undamendikaeviste ehitusaegse põhjavee alanduslehtri ulatus leitakse arvutuslikult piirkonna olemasoleva geoloogilise informatsiooni alusel. Tuulikute ehitusfaasis võivad pinnavee hulka ja voolu olulisel määral mõjutada järgmised tegurid põhjavee ajutine väljapumpamine vundamendi süvendite rajamiseks, mis võib kaasa tuua väljapumbatava põhjavee suunamise pinnaveekogudesse; teede ja platside ehitamine ja kuivendustööd (nt kraavide rajamine), mis võivad muuta seniseid pinnavee vooluteid, sh maaparandussüsteeme. Tuulikute kasutuse ja lammutamisfaasis võivad tuulikute platsid ja juurdepääsuteed jätkuvalt mõjutada pinnavee lokaalseid vooluteid. Kasutuse faasis pinnavee tarbimist ei toimu, seega ei kaasne ka pinnavee koguse vähenemist. Tuulikute ehitus- ja kasutusfaasis võivad pinnavee kvaliteeti mõjutada: vundamendikaevisest väljapumbatav põhjavesi jm ehitusaegne vee ärajuhtimine võib tõsta heljumi sisaldust pinnaveekogudes; kütuse, õli ja ehituses kasutatavate kemikaalide lekked ja heljumi teke, mis kujutavad endast lokaalset reostusriski; tuulikute kasutusfaasis võib hooldustööde ja seadmete kasutamise käigus lekkida kütust või õli, põhjustades potentsiaalse reostusohu. Mõju pinnaveele hinnatakse eksperthinnanguna. Selleks analüüsitakse olemasolevaid andmeid pinnaveekogude, maaparandussüsteemide ja märgalade osas. Mõju pinnasele , sh väärtuslikule põlluma jandusmaale Kavandatava tegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. Detailplaneeringu alale jää b Vinni valla üldplaneeringu kohase lt väärtuslik u põlluma jandusmaa ala . Väärtusliku põlluma jandusmaa esinemise tõttu planeeringualal kaasneb kavandatava tegevusega mõju põllumuldadele ja nende kasutusvõimalustele. Tuulepargi rajamisel vajalikud ehitustööd võivad põhjustada nii ajutist kui ka püsivat põllumajandusmaa kasutusest väljalangemist ning muuta mulla füüsikalisi omadusi. Mõju täpsem ulatus ja olulisus selgitatakse välja KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis kasutades GIS analüüsi . Mõju rohevõrgustikule Vinni valla üldplaneeringu kohaselt kattub detailplaneeringu ala osaliselt rohevõrgustiku tugialaga ( REF _Ref159246372 \h \* MERGEFORMAT Joonis 10 ). KSH käigus hinnatakse planeeringulahenduse vastavust üldplaneeringu kohas tele rohevõrgustiku tingimus tele . Lisaks käsitletakse tuulepargi võimalikku mõju loomastikule (st lisaks lindudele ja nahkhiirtele) ja seeläbi rohevõrgustiku sidususele lähtudes teaduskirjandusest . Hinnang esitatakse eksperthinnanguna, mille koostamiseks kasutatakse GIS analüüsi. Võimalik mõju inimese tervisele Müra Tuulepargi ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Ehitusaegset müra hinnatakse eksperthinnanguna. Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed: müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA. II kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. KSH raames hinnatakse tuulepargi käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju müratundlike alade suhtes. Hindamine teostatakse arvutuslikult (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro vms). M üra hindamisel lähtutakse 2025. a valminud juhendist sh lähtutakse juhendis kirjeldatud metoodikast. Tuulikud, nagu paljud teised müraallikad, põhjustatavad ka madalsageduslike helisid. Madalsageduslikule mürale kehtivad normtasemed sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisa alusel. Tegu ei ole seega välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate normtasemetega. K S H aruande koostamisel viiakse läbi ka madalsagedusliku müra leviku arvutuslik hindamine. Madalsagedusliku müra arvutuslikul hindamisel lähtutakse metoodika osas 2025. a valminud juhendist . Infraheli piirväärtused elamutes ning ühiskasutusega hoonetes on kehtestatud Sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ . Väliskeskkonnas levivale infrahelile normtasemeid kehtestatud ei ole. Tuuliku infraheli hindamise osas lähtutakse Kliimaministeeriumi 2025. a valminud juhendist . Infraheli arvutuslikku hindamist läbi ei viida, kuna tuulikute poolt tekitatav infraheli jääb asjakohaste teadusuuringute tulemuste kohaselt alla inimeste tajuläve ja ei oma seetõttu olulist mõju inimeste tervisele (vastav ülevaade antud juhendi ptk 2.4.2, Terviseameti tuuleparkide veebilehel ja Sotsiaalministeeriumi kirjas ). KSH aruandes käsitletakse tuuliku infraheli ja selle mõju juhul kui KSH aruande koostamise perioodiks on avaldatud antud teemavaldkonna kohta Eesti riigi pädevate ametkondade poolt uuemaid suuniseid võrreldes aprill 2025 seisuga, mille kohaselt teemavaldkond vaja ks täpsemat hindamist. Kui uuemaid suuniseid KSH aruande koostamise ajahetkeks avaldatud ei ole, siis lähtutakse eeldusest, et tuuliku infraheli puhul ei ole tegu olulise keskkonnamõjuga. Varjutus Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuivõrd tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib oluliselt häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu. Varjutuse hindamise metoodika puhul järgitakse Kliimaministeeriumi 2025. a koostatud juhendit NOTEREF _Ref194398600 \h \* MERGEFORMAT 18 . Varjutuse puhul lähtutakse olulise mõju künnisena juhendis esitatud soovituslikest väärtustest, mille kohaselt juhul kui reaaltingimustest lähtuv varjutuse olukord tundlikul alal on &gt;8 h/aastas või 30 min/päevas, tuleb kavandada ja rakendada leevendusmeetmed. KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil. Vibratsioon Tuuliku töötamisega võib kaasneda ka vibratsioon ning vibratsiooni piirväärtusi ületav vibratsioontase võib põhjustada nii tervisemõju kui kahju varale. Vibratsioonitasemed hoonetes peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „ Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord ” kehtestatud piirväärtustele. Tuuliku vibratsiooni hindamisel järgitakse Kliimaministeeriumi 2025. a koostatud juhendit NOTEREF _Ref194398600 \h \* MERGEFORMAT 18 . Juhendis on leitud, et arvestades, et vibratsiooni levik sõltub muuhulgas asukohas esineva pinnase omadustest ja tuulikute võimsusest, on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatav negatiivsete mõjude (sh kumulatiivsete) vältimiseks tagada, et tuulepargid asuksid vibratsioonitundlikest hoonetest (elamud ja ühiskasutatavad hooned) minimaalselt 500 m kaugusel. Antud vahemaa tagamise korral ei ole vajalik täpsustavate vibratsiooni uuringute läbiviimine. Antud detailplaneeringu puhul on tagatud tuuliku ja vibratsioonitundlike hoonete vahemaa, mis on suurem kui 500 m ja vibratsiooni hindamist seega KSH aruande koostamisel ei teostata. M uud m õju inimese tervisele Tuulikute puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra, varjutuse ja vibratsiooni võimaliku mõjuga, mille hindamist KSH programm juba eelnevates peatükkides ette nägi. Muid mõjuaspekte, mis kaasnevad üksiktuuliku rajamisega ja võiksid mõjutada oluliselt inimese tervist, KSH programmi koostamisel ei tuvastatud ja seega neid ka KSH aruandes detailsemalt ei hinnata . Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale Tuulikuparkide rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale , sh mõjutada teataval määral maakasutust, kinnisvaraturgu, rekreatsioonivõimalusi . Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda. Mõju varale võib ilmneda näiteks kui ehituse käigus rikutakse olemasolevaid maaparandussüsteeme, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maaomanike vara. Pigem võib esineda mõju väljaspool tuulepargi ala paiknevatele aladele. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele käsitletakse KSH aruandes erialakirjanduse ja olemasolevates tuuleparkides läbiviidud uuringute andmetele tuginedes ja selleks koostatakse eraldiseisev eksperthinnang . Samuti on oluliseks aspektiks võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehitustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompenseerimiseks. Tuulepark võib kaasa tuua ka täiendavate teede rajamise vajadust. Samuti võib tuulepargi ehitusaegne liiklusvoog mõjutada liiklusohutust. Eelnimetatud mõjuaspekte käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis. Majanduslike mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole otseselt KSH ülesanne. KSH aruandes käsitletakse siiski ülevaatlikult ka mõjude võimalikke kompensatsioonimehhanisme ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule kogukonnale. Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse kehtivat kohaliku kasu õiguslikku regulatsiooni. Mõju maastikule, sh visuaalne mõju Tuulepargi visuaalse mõju hindamisel arvestatakse AB Artes Terrae OÜ 2020. a koostatud juhendmaterjali soovitusi ulatuses, mis on ülekantavad maismaa tuuleparkidele. Tuulepargi nähtavuse hindamiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara WindPRO. Nähtavusanalüüsi koostamiseks kasutatakse andmestikuna Maa- ja Ruumi ameti maapinna kõrgusmudelit ja taimkatte kõrgusmudelit. Sellise lähenemisega on võimalik saada indikatiivne kaart tuulepargi nähtavuse kohta ehk selgitada välja piirkonnad, kust tuulepark võib olla olulisel määral nähtav. Samuti võimaldab tarkvara arvutada välja tuuliku nähtavuse vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga, mis võimaldab määrata tuulepargist tingitud vaate muutuse olulisust. Lähtuvalt nähtavusanalüüsist hinnatakse vaate muutuse olulisust. Hinnangud antakse lähtuvalt Tara, A, 2022 a avaldatud artiklis „ DVC as a Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms “ kirjeldatud skaalast. Nähtavusanalüüsi alusel valitakse kuni 10 vaatepunkti – kohad kuhu on avalik ligipääs, kust tuulepark võib jääda nähtav ning eelistatakse väärtuslike maastike ja/või kaunite teelõikude esinemisalasid. Punktidest koostatakse fotomontaažid. Eelistatakse kavandatavastest tuulikutest kuni 10 km raadiuses paiknevaid vaatekohti, sest kaugemal ei tundu tuulepark inimsilmale enam selgelt eristatav/domineeriv. Kaugemate vaatepunktide kohta on asjakohane koostada fotomontaaže kui tegu on väga olulise vaatepunktiga (nt mõni oluline turismiobjekt) ja esineb nähtavusanalüüsist lähtuvalt oluline vaate muutus. Jäätmeteke Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale. Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Suurim jäätmeteke kaasneb tuulepargi likvideerimise etapiga. Tekkivate j äätmete kogusest ja käitlusviisidest antakse KSH aruandes ülevaade. Võimalik mõju kultuuripärandile Detailplaneeringu alal ega selle lähipiirkonnas ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte ega arheoloogiatundlike alasid. Detailplaneeringu alale ei jää ka pärandkultuuriobjekt e . Mõju kultuuripärandile puudub ja täpsem hindamine KSH aruande koostamisel ei ole vajalik . Visuaalse mõju hindamise käigus käsitletakse võimaliku mõju ehitusmälestistele (nende juurest ja neile ava nevatele vaadetele). Võimalikku vaadete muutust hinnatakse kuni 5 km kaugusele jäävate ehitusmälestiste suhtes. Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus Kliimamõjude hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (2021/C 373/01) kirjeldatud põhimõtetest ja suunistest. Sellest lähtuvalt käsitletakse kliimamõjusid kahes osas: tegevuse mõju kliimale/kliimamuutustele; tegevuse kliimakindlus. Hinnangute andmisel arvestat akse planeeringu täpsusastet. KSH raames ega ka laiemalt projektide/planeeringute süsiniku jalajälje hindamise eesmärk ei ole kõikehõlmav olelusringi analüüs, sest viimast saab teha vaid ex-post staadiumis, kui on teada täpne projekti andmestik. Projekti süsiniku jalajälje hindamine on ex-ante analüüs, mis viiakse läbi piiratud teabe ja ressurssidega . Seetõttu on esitat avad süsiniku heite hinnangud ligikaudsed, tuues välja tuulepargi rajamise ja kasutamisega kaasneva heite suurusjärgu. Lisaks käsitletakse tuulepargi mõju lokaalsele kliimale lähtuvalt teaduskirjanduses esitatud andmetele. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Detailplaneeringu ala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust (KeHJS § 30 või Espoo konventsiooni mõistes) ei näe ja teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. Kumulatiivse mõju võimalikkus arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana. Vinni vallas kehtib Vinni valla üldplaneering, mille koostamise käigus viidi läbi ka tuuleparkide asukohavaliku analüüs. Vinni vallas on määratud üheksa tuulepargi asukohavaliku ala ( REF _Ref159840623 \h Joonis 13 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 13 . Tuuleenergia arenduspiirkondade paiknemine Vinni vallas ja Vinni valla tuuleala T U 4 ala . Joonise aluskaart: Maa- ja Ruumi amet WMS: Halltoonides kaart. Aspektides, kus vajalik teave on käesoleva KSH objektiks oleva KSH koostamise ajaperioodil olemas, püütakse koosmõjusid läbivalt hinnata ja arvestada koos teiste tuuleparkide arendusaladega. KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tuvastatakse. Hindamist viiakse läbi lähtudes olemasolevast teabest teiste arenduste osas (koosmõju ja mõjude kumuleerumist ei ole võimalik hinnata kui teada ei ole koosmõju avaldada võivate projektide parameetrid). Peamiselt võivad koosmõjud avalduda teiste tuuleparkide projektidega. Koosmõjusid hinnatakse iga hinnatava mõjuvaldkonna puhul kui see osutub asjakohaseks ehk koosmõjude esinemist võib eeldada. Muud mõjud Tuulikuid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH aruandes antakse kirjandusallikatel põhinev ülevaade antud mõjude esinemise võimalikkuse osas. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd sidevõrkude haldajatega. KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjeldatakse meetmeid, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Käsitletakse ka mõju liiklusohutusele. Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest. Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp Detailplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised: detailplaneeringu ja KSH algataja ja kehtestaja on Vinni Vallavolikogu ning detailplaneeringu koostamise korraldaja on Vinni Vallavalitsus ( k ontaktisik: Erkki Leek, [email protected] , 5661 0001) ; detail planeeringust huvitatud isik on Sustainable Investments OÜ ( Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Veskiposti tn 2, 10138 ; e-post: [email protected] , tel- 5334 5500, kontaktisik Liisi Hallikma ) ; detail planeeringu koostamise konsultant on AB Artes Terrae OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007; e-post: [email protected] ; tel: 509 1874; kontaktisik: Heiki Kalberg) ; KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5-A 402 , 10621; e-post: [email protected] ; tel: 505 9914; kontaktisik: Piret Toonpere). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH programmis esitada eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . KSH ekspertrühma koosseis. Valdkond Ekspert Pädevus (eelnev erialane töökogemus ja haridus) KSH juhtekspert Töögrupi töö koordineerimine, sotsiaal-majanduslike mõjude ja Natura hindamise teostamine (juhtekspert koostab Natura hindamist arvestades eriala-ekspertide sisendit); tuulikute spetsiifiliste mõjude hindamine nagu varjutus ja müra. Lisaks ülejäänud teiste ekspertide poolt katmata mõjuvaldkonnad ja valdkondade mõjuhinnangute integreerimine. Piret Toonpere Loodusteaduse bakalaureus keskkonnatehnoloogia eriala ökosüsteemide tehnoloogia suunal ja tehnikateaduse magister keskkonnakorralduse ja puhtama tootmise erialal. Magistritöö koostatud tuulikute müra ja varjutuse teemal. Juhtekspert omab KMH litsentsi (KMH0153) ja seega vastavalt KeHJS § 34 lg 5 KSH juhtimise õigust. Pärnu-Tori eriplaneeringu ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnakirjelduse koondamine, mõjud looduskeskkonnale, sh kaitsealadele, hüdrogeoloogiliste tingimustega seotud küsimused ja kartograafia Heli Aun Tehnikateaduse magister geotehnoloogia erialal. Arussaare dolokivikarjääri kasutuselevõtuga seotud KMH, Vinni, Vinni II, Vinni III mäeeraldiste kasutuselevõtuga seotud KMH Pärnu-Tori eriplaneeringu ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegiline hindamine Mõju kliimamuutustele , jäätmetekke mõjud Liis Promvalds Magistrikraad keskkonnakorraldus ja -poliitika eriala Süsiniku jalajälge, kliimakindlust ja jätkusuutlikkust puudutavate hinnangute koostamine Mõju pinnasele, veerežiimile ja veekeskkonnale Mihkel Vaarik Diplomeeritud veemajanduse insener. Pärnu-Tori eriplaneeringu ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegiline hindamine Visuaalsed mõjud Astrid Koplimäe Piret Toonpere Loodusteaduse magister keskkonnakorralduse erialal. Magistritöö teema „Tuuleparkide visuaalne mõju maastikule ja selle vähendamise võimalused“. WindPro nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute koostamise kogemus alates 2009 aastast. K S H läbiviimise käigus konsulteeritakse vastavalt vajadusele linnustiku, taimestiku, nahkhiirte ja lendorava uuringud läbiviinud ekspertidega. Uuringute ja sisendanalüüside koostajad on : linnustiku uuringu koostaja – Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ; käsitiivaliste uuringu koostaja – MTÜ Loodusekoda; lendorava analüüsi koostaja – Kadri ja Annamaria Rennel ; taimestiku analüüsi koostaja – Metsaruum OÜ . Mõju hindamiseks kinnisvarale koostatakse eksperthinnang kinnisvara hindamise tase 7 kutsetunnistust omava isiku poolt. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu , on K S H programmi koostamise ajal määratletud REF _Ref97812263 \h \* MERGEFORMAT Tabel 4 -s. K S H käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asjaomaste asutuste nimekiri täieneda. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja täiendatakse jooksvalt). Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus Koostöö tegijad Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitiste planeeritud töövõime vähenemise. Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju . Politsei-ja Piirivalveamet Kavandatakse üle 28m kõrgust tuulegeneraatorit ja seega kuulub tegevus PPA poolt kooskõlastatavasse valdkonda. Maa-ja Ruumiamet Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Päästeamet Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist. Terviseamet Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid. Transpordiamet Kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist, mis võib põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid, samuti võivad kõrgehitised mõjutada lennuliiklust. Eesti Geoloogiateenistus Planeeringuala kattub m aardlate ga Kaasatavad isikud ja asutused Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse korraldamine riiklikul tasandil. Keskkonnaagentuur Tervikliku ja ühiskonnas nõutud keskkonna-, ilma- ja kliimateenuse pakkuja. Ilmaradarite valdaja. Maa - ja Ruumi amet Planeeringu le heakskiidu andja. Elering AS, Elektrilevi OÜ Elektripaigaldiste valdajad. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Riiklike sidesüsteemide toimimise eest vastutajad. Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS, AS STV, AS Levira, LEVIKOM EESTI OÜ , Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Piirkonnas teadaolevad mobiilside ja sideteenuste pakkujad. TTJA kui raadiolinkide kohta infot omav isik. Eesti Keskkonnaühenduste Koda Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon. Kogukonnad, ühendused, seltsid (nimekiri selgub planeeringu protsessi käigus) Kavandatav tegevus võib puudutada nende õiguseid/soov kaasa rääkida. Laiem avalikkus, nt planeeringuala kinnistute omanikud ja naaberkinnistute omanikud, piirkonna elanikud, vallas tegutsevad ettevõtted jt Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud , esmasel kaasamisel kaasatakse isikud, kellele kuuluvad maad kolme kilomeetri ulatuses üldplaneeringuga määratud tuuleala piirist . Edasisel kaasamisel kaasatakse isikud, kellele kuuluvad maad kolme kilomeetri ulatuses planeeritud hoonestusaladest . Täiendavalt on k aasatud olemise soovist võimalik teada anda vallavalitsusele, samuti on antud võimalus kaasatud olemise soovi väljendada avalikel aruteludel. Tabelis ei tooda eraldi välja kaasatud olemise soovi avaldanud isikuid, vastav nimekiri on omavalitustel ja seda täiendatakse jooksvalt. KMH programmi ja aruande avalikustamistest teavitatakse ajalehtede ja kohalike omavalitsuste veebileh tede vahendusel. Ajakava Detailplaneeringu ja KSH ajakava koostamise aluseks on seadustega (PlanS, KeHJS, HMS) sätestatud planeeringu ja KSH menetlused. Vastavalt KeHJS §36 lg 2 p-le 4 sisaldab KSH programm keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast. Planeeringu koostamise ja KSH menetlus ühendatakse võimalikult ulatuslikult. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine ja KSH läbiviimine ning nende avalikustamised viiakse läbi vastastikku seostatult, üheaegselt ja samade avalike väljapanekute ning arutelude raames. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub kohaliku omavalitsuse spetsialistide, avalikkuse ja erinevate ametkondade ja huvigruppide koostöös. Detailplaneeringu koostamise raames viiakse protsessi erinevates etappides läbi töökoosolekuid ning avalikke arutelusid (planeeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (vajadusel veebis), planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu). Töökoosolekute ja arutelude tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . KSH ja detailplaneeringu koostamise ajakava. Etapp Aeg DP ja KSH algatamine Vinni Vallavolikogu 14 . august 202 5 otsusega nr 3 2 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine Veebruar – märts 202 6 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine planeerimisseaduses nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) A prill 202 6 Laekunud ettepanekutele vastusseisukohtade väljatöötamine, materjalide täiendamine Mai 202 6 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel Mai 202 6 DP ja KSH aruande eelnõu koostamine Juuni-juuli 202 6 DP ja KSH aruande eelnõu esitamine tellijatele ja huvitatud isikutele, vastavalt ettepanekutele täienduste tegemine August -september 2026 DP ja KSH aruande eelnõu tutvustamine volikogudele, vajadusel omavalitsuse ettepanekul dokumentide täiendamine Oktoober-november 202 6 DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust kaasatavate ja koostöö tegijate teavitamine (14 päeva enne avalikustamist) November-detsember 2026 DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine ajalehes, valla lehes ja kodulehel DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30 päeva) Jaanuar 202 7 DP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu Veebruar 202 7 Avaliku väljapaneku tulemuste ja avaliku arutelu tulemuste kohta info avaldamine ajalehes ja valla kodulehel Veebruar 2027 DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt avalikustamise tulemustest Märts-aprill 202 7 DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine kaasatutele Mai-juuni 202 7 DP ja KSH aruande eelnõu muutmine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele Laekunud seisukohtadele vastamine Vajadusel kooskõlastamise kordamine August-september 202 7 DP vastuvõtmine ja avalikust arutelust teavitamine ajalehes ja valla kodulehel ning kirjaga asutustele, koostöö tegijatele ja kaasatavatele November 202 7 DP avalik väljapanek, arutelu ja kirjalikult esitatud arvamustele vastamine Detsember 202 7 –Jaanuar 202 8 DP esitatakse heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile Märts 202 8 DP kehtestamine ja sellest teavitamine Mai–juuni 202 8 Kehtestatud DP esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Maa-ametile Juuni 202 8 Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav. Saatja: Eesti Geoloogiateenistus </O=KEMIT/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=4E3CE1068DE54E27891D4BE0DD409E42-EGT INFO> Saaja: EGT Taotlus Teema: FW: 7-1/46-7 TU4 lähtesisukohad ja KSH programm From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, June 11, 2026 10:49 AM To: Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]> Subject: 7-1/46-7 TU4 lähtesisukohad ja KSH programm --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.